Kooskõlastuskiri

Saatja: Mall Hiet <[email protected]> Saadetud: 08.12.2021 09:50 Adressaat: SM Info <[email protected]> Teema: FW: Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Svetlana Meister &lt;&gt; Sent: Monday, December 6, 2021 2:11 PMTo: Kaisa Knight &lt;&gt;Cc: Ilmo Au &lt;&gt;Subject: Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine Tere Saadan Siseministeeriumi ettepaneku võrdse kohtlemise seaduse (VõrdKS) muutmise seaduse eelnõu kohta. Loodan, et e-kirjaga saatmine sobib või soovite ministri allkirjaga kooskõlastuskirja? Teeme ettepaneku lisada eelnõusse VõrdKS-i § 9 täiendamine lõikega 4 järgmises sõnastuses: (4) Diskrimineerimiseks ei peeta usulise ühenduse keeldumist usulise ühenduse omandis või kasutuses oleva vara kasutada andmisest, kui kasutada soovija ei vasta usulise ühenduse usutunnistuse järgsetele põhimõtetele. Muudatuse põhjendused: Usulise ühenduse õigus keelduda oma vara kasutada andmisest, kui kasutada soovija ei vasta usulise ühenduse usutunnistuse järgsetele tingimustele, tagab usuvabaduse realiseerumise toimimise ja väljendab üldinimlike väärtushinnangute avaldumisvormide aktsepteerimist. Usulisele ühendusele peab jääma tagatuks ise otsustada, kellele ta annab näiteks võimaluse korraldada kontserte või muid üritusi oma pühakojas. Sellise erisuse sätestamine on olemuselt kooskõlas ka näiteks perekonnaseadusega, mille paragrahv 6 (Vaimuliku õigus keelduda abielu sõlmimisest) sätestab: „Abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele. Usuliste ühenduste ajalooliselt välja kujunenud väärtushinnangute aktsepteerimine on oluline saavutamaks turvalisem ühiskond, kus nii kogukondlik elu kui ka keskkond on korraldatud viisil, mis vähendab negatiivsete nähtuste tekkimist juba varakult. Lisaks eelpool viidatud perekonnaseadusele on usuliste ühenduste erisus ka VõrdKS-i § 10 lõikes 2. Selle kohaselt ei peeta usulistes ühendustes ja teistes usutunnistusel või veendumustel põhinevates eetosega avalikes või eraorganisatsioonides toimuva kutsetegevuse puhul isiku erinevat kohtlemist usutunnistuse või veendumuste alusel diskrimineerimiseks, kui isiku usutunnistus või veendumus on nimetatud tegevuse laadi või sellega seotud tingimuste tõttu oluline, õiguspärane ja põhjendatud, organisatsiooni üldist kõlbelist iseloomu silmas pidav kutsenõue. Selle kutsenõuete erisuse sätte mõte on selles, et nt õigeusu ja katoliku kirikus tohivad vaimulikud olla vaid mehed ja Eesti riik aktsepteerib ka oma seaduses seda aastatuhandeid kehtinud õpetusliku aluse realiseerumist praktikas. VõrdKS-i § 9 täiendamine uue lõikega ei piira inimeste õigust osaleda avalikel jumalateenistustel, kui nad ei riku korda ega sega ega häiri teisi teenistusel viibijaid. Säte reguleerib vaid vara (st hooned, kinnistud jmt) kasutada andmist, sh nt palveränduritele öömaja pakkumist kloostrites. Kui sellist erisust ei lisata seadusse, siis tekib olukord, kus riik kohustab usulisi ühendusi toimima vastu nende usutunnistuslikke põhimõtteid: nt kui praegu võimaldab kogudus oma pühakojas korraldada jõulukontserte, siis ei tohiks ta ilma selle erisuseta keelduda, kui nt satanistid soovivad samuti seal hoones oma kontserdi korraldada ja/või läbi viia musta missa (satanistliku teenistuse). Erisuse sätte lisamine kaitseb usulisi ühendusi ja jätab neile õiguse otsustada, kes saavad osaleda nt koguduse korraldatavates lastelaagrites ja pühapäevakoolides, kellele võimaldatakse ööbimist usulisele ühendusele kuuluvates hostelites/öömajades jne. Kuna olen alates 13. detsembrist uuel tööl ja minu asemele ei ole veel uut õigusnõunikku leitud, siis palun tagasiside meie ettepaneku kohta saata Ilmole aadressil . Lugupidamisega Svetlana Meisterpersonalipoliitika osakond õigusnõunikSiseministeerium612 5012 58867311 Pikk 61, 15065 Tallinn