Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 03. augusti 2021. a käskkirja nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine

MINISTRI KÄSKKIRI 08.12.2021 nr 125 Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. augusti 2021. a käskkirja nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmine Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 1 alusel ja kooskõlas toetuse andmise tingimuste punktiga 5.6.3 teen sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. augusti 2021. a käskkirjaga nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes järgmised muudatused: 1. Sõnastan punktis 2 projekti 2 sihtrühma järgmiselt: „Sihtrühmad: KOVi lastekaitsetöötajad ja nende koostöövõrgustiku liikmed, sealhulgas perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid; Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna konsultandid ja peaspetsialistid, sealhulgas KOVi lastekaitsetöötajate nõustajad; otsusetegijad, kellest sõltub vaimse tervise meetmete rakendamine paikkonnas, sealhulgas koolijuhid ja vallavalitsuse liikmed.“. 2. Sõnastan punktis 2 projekti 5 üldajaraami järgmiselt: „Üldajaraam: 01.01.2022–31.08.2023.“. 3. Lisan punktis 3 projekti 5 projektipõhise väljundinäitaja 2023. aasta sihttaseme arvu „100“. 4. Asendan lisa 3 „Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus“ lisaga 3 „Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2022“ (lisatud). 5. Asendan lisa 6 „Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus“ lisaga 6 „Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.08.2023“ (lisatud). (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.12.2021 käskkirjaga nr 125 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 3 Projekti 2 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.04.2021–31.12.2022 Lastega töötavate spetsialistide koolitamine laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja laste tõhusamaks abistamiseks 1. Projektijuhi leidmine 2021. aasta II kvartalis korraldatakse konkurss projektijuhi ametikohale. 2. Koolitusvajaduse analüüsi korraldamine Täpse koolitusvajaduse määramiseks korraldab projektijuht koolitusvajaduse analüüsi tegemise (olemasoleva kirjanduse analüüs, sihtrühmale juba pakutavate koolituste analüüs, oluliste teadmiste ja oskuste analüüs, fookusgrupid vms). Analüüsiteenus ostetakse vastavalt vajadusele ja võimalustele sisse; osaliselt panustab ka TAI meeskond. Koolitusvajaduse analüüsi tulemusena määratakse teemad, mille koolituste pakkumist saab kohe alustada, samuti arendustegevusi eeldavad koolitusteemad. Kui analüüsist selgub vajadus, määratakse ka koolitajate koolitust eeldavad teemad ja nende potentsiaalsed koolitajad (välisekspertide kaasamise võimalus). 3. Koolitusplaani ja koolituskavade koostamine Lähtuvalt koolitusvajaduse analüüsi tulemustest planeeritakse laste vaimse tervise teemalised koolitused sihtrühmale, koostades koolitusplaani kaheks aastaks, mida jooksvalt selguvatest vajadustest lähtuvalt täiendatakse. Töörühmade abil koostatakse sihtrühma vajadustest lähtuvad koolituskavad, mis on aluseks koolitajate hankele. 4. Koolitajate ja koolituste arendustegevused Arendustegevused toimuvad projektiaasta vältel jooksvalt ning sisaldavad endas erinevaid komponente, sh koolitajate arenduskoosolekud, koolitajate koolitused, e-õppega seotud arendustegevused, koolitusmaterjalide koostamine jms. 5. Koolitajate hanked ja koolituste korraldamine Koolitajate hanked korraldatakse jooksvalt, lähtudes koolitusvajaduse analüüsis selgunud teemadest; olemasolevate koolituskavade puhul asutakse koolitusi pakkuma esimesel võimalusel. Koolitusi korraldatakse vastavalt vajadustele ja võimalustele kas kontaktõppes Eesti eri piirkondades või veebikoolitustena. Koolitusi arendatakse lähtuvalt koolitustel kogutud tagasisidest. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajad ja nende koostöövõrgustiku liikmed (sh perearstid, kooliõed, politseiametnikud, õpetajad ja tugispetsialistid jt), Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseosakonna konsultandid ja peaspetsialistid (sh kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajate nõustajad) ning otsusetegijad, kellest sõltub vaimse tervise meetmete rakendamine paikkonnas (sh koolijuhid ja vallavalitsuse liikmed) Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja lõppkuupäev üldajaraam 2.1.1. Projektijuhi leidmine 2021 15. aprill – 1. juuni 2021  2 2.1.2. Koolitusvajaduse analüüsi 2021 1. juuni – 31. august 2021 korraldamine 2.1.3. Koolitusplaani ja 2021–2022 1. juuni 2021 – 1. juuni 2022 koolituskavade koostamine 2.1.4. Koolitajate ja koolituste 2021–2022 1. juuni 2021 – 31. detsember 2022 arendustegevused 2.1.5. Koolitajate hanked ja 2021–2022 1. juuli 2021 – 31. detsember 2022 koolituste korraldamine Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase (2021) (2022) Väljundinäitaja Valminud koolitusvajaduse analüüs 1 Väljundinäitaja Koolitusel osalenute arv 40 210  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 08.12.2021 käskkirjaga nr 125 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimused Lisa 6 Projekti 5 tegevuste detailne kirjeldus perioodil 01.01.2022–31.08.2023 VEPA metoodika arendamine ja laiendamine laste sotsiaalsete ja eneseregulatsioonioskuste parandamiseks ning riskikäitumise ennetamiseks 1. VEPA metoodika rakendamine Eestis VEPA metoodika katseprojekt viidi ellu 2014/2015. õppeaastal. Tegevust koordineeris Tervise Arengu Instituut (TAI) koostöös Sihtasutusega Kiusamise Vastu. Finantseerijaks oli Siseministeerium. Projektis osales 20 kooli ja kümme mentorit ning VEPA metoodikast sai osa 538 õpilast. Aastatel 2015–2020 viis TAI VEPA-t ellu Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) rahastamisel projekti „Riskikäitumise ennetamine, riskis olevate perede toetamine ning turvalise elukeskkonna arendamine“ (kood 2014-2020.2.07.004.01.15-0003) raames. Seitsme õppeaasta jooksul on VEPA-ga liitunud 158 kooli ja 640 õpetajat. Metoodikast on osa saanud üle 12 200 1.–6. klassi õpilase, kellest enamik on 1.–3. klassi õpilased. VEPA rakendamisse on kaasatud nii linna- kui maakoole kõigist Eesti maakondadest ning nii eesti kui vene õppekeelega koole. Liitunud on ka viis erakooli ja kolm erikooli. Õpetajad võtavad osa kolmest VEPA metoodika koolituspäevast. Terve õppeaasta jooksul toetab algajat VEPA õpetajat VEPA mentor, kes aitab õpetajal kohandada metoodikat vastavalt klassi vajadustele, märgata õnnestumisi ja planeerida järgnevaid samme. Mentor teeb tunnikülastusi ning nõustab telefoni või e-kanalite kaudu. 2019/2020. õppeaastal panustasid VEPA rakendamisse esimest korda osaliselt ka mõned kohalikud omavalitsused. 2. VEPA metoodika arendamine, elluviimine ja laiendamine laste toimetuleku parandamiseks ja riskikäitumise ennetamiseks koolis ja lasteaias VEPA metoodika eesti- ja venekeelset versiooni arendatakse vastavalt vajadusele (tagasiside ja uuringute põhjal), sealhulgas töötatakse välja, hangitakse, kohandatakse, tõlgitakse ja täiendatakse materjale, juhendeid ja hindamisinstrumente, vajaduse korral tellitakse eksperdiarvamusi, arendatakse või kohandatakse koolitusi vastavalt olukorrale, suurendatakse koolitajate pädevust (sealhulgas koosolekud ja täiendkoolitused). VEPA metoodika koolitajatele ja mentoritele korraldatakse ja viiakse läbi väljaõpe ja täiendkoolitused (sealhulgas nõustamised, kovisioonid, supervisioonid), et suurendada koolitajate ja mentorite pädevust ja töökvaliteeti ning tagada piisav regionaalset aspekti arvestav mentorite hulk. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles. VEPA metoodika rakendamisega liituvate koolide ja lasteaedade õpetajatele, tugipersonalile ja juhtkonnale viiakse läbi koolitusi, et laieneda uutesse koolidesse ja lasteaedadesse ning jätkata osalevates koolides uute õpetajate kaasamisega. Huvi korral on juhtkonna koolitustele oodatud ka KOVi esindajad. Vajaduse korral tehakse need tegevused vene keeles. Mentorid nõustavad ja juhendavad õpetajaid kaugnõustamise teel, e-vahendite abil või koolis kohapeal. Hinnatakse tulemusi sekkumiseelse ja -järgse andmekogumisega, tehes tunnivaatlusi, küsimustikke õpilaste käitumise kohta, täidetakse hindamisküsimustikke, analüüsitakse tulemusi jms. Samuti hinnatakse VEPA protsessi, rakendamist ja mõju.  2 Arendatakse ja täiendatakse VEPA veebilehte. Tegevusi ja uudiseid kajastatakse sotsiaalmeedias. Korraldatakse VEPA teavitusüritusi e-kanalite kaudu ja võimaluse korral kohtumistena. Tegevuse elluviija: Tervise Arengu Instituut Sihtrühm: põhikooli I ja II kooliastme õpilased, õpetajad, kooli tugispetsialistid ja juhtkond; lasteaedade kõige vanema rühma lapsed, õpetajad, tugipersonal ja juhtkond Tabel 1. Projekti ajakava Tegevus Tegevuse Tegevuse algus- ja üldajaraam lõppkuupäev Uute ja jätkavate koolide ning uute 2022 01.01.2022–30.04.2022 lasteaedade väljaselgitamine, eelkokkulepete sõlmimine Mentorite ja koolitajate hankimine 2022 02.05.2022–30.09.2022 Osapooltega lepingute sõlmimine 2022, 2023 21.06.2022–31.08.2023 Õpetajate, tugipersonali ja juhtkonna 2022, 2023 21.09.2022–31.08.2023 esindajate koolitused üle Eesti Tabel 2. Projektiga seotud näitajad Indikaator Selgitus Sihttase Sihttase (2022)1 (2023)2 Väljundinäitaja VEPA koolituse läbinud õpetajate 128 100 arv Tulemusnäitaja Mittesoovitud käitumiste keskmine Väheneb Väheneb arv (algtase mõõdetakse õppeaasta neljandiku neljandiku alguses) võrra võrra 1 Sihttase ei ole kumulatiivne ja kehtib 2021/2022. õppeaasta kohta 2 Sihttase ei ole kumulatiivne ja kehtib 2022/2023. õppeaasta kohta  Sotsiaalkaitseministri ning tervise- ja tööministri 3. augusti 2021. a käskkirja nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ muutmise käskkirja seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Tehakse muudatused sotsiaalkaitseministri 3. augusti 2021. a käskkirjaga nr 87 „Euroopa Sotsiaalfondi REACT-EU vahendid COVID-19 mõjude leevendamiseks“ kinnitatud toetuse andmise tingimustes (edaspidi TAT). Muudetakse projekti 2 sihtrühma ja projekti 5 abikõlblikkuse perioodi. REACT-EU Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamisel perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni kinnitatud ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020, mis viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. 1.2. Muudatuse ettevalmistaja TAT muudatused on koostanud Sotsiaalministeeriumi nutika arengu toetamise osakonna peaspetsialist Ingrid Mangulson (626 9208, [email protected]). TAT muudatuste juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets (626 9128, [email protected]). 1.3. Märkused Muudatustel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. TAT muudatuste sisu Käskkiri koosneb viiest punktist. Alljärgnevalt on esitatud selgitused TAT tervikteksti muudetud ja lisatud punktide kohta. Punktiga 1 muudetakse projekti 2 sihtrühma. Koolitusvajaduse analüüsimise käigus on selgunud, et üheks barjääriks laste ja noorte vaimse tervise toetamisel on otsustajate vähene teadlikkus, mistõttu ei eraldata selleks piisavalt ressursse. Näiteks olukorda, kus lastepsühhiaatri ja kliinilise psühholoogi teenused on raskesti kättesaadavad, võiks osaliselt leevendada pereterapeudi teenuse kättesaadavus (laste puhul, kelle probleeme põhjustab kodune keskkond). Seetõttu oleks vaja KOVidele eraldada enam vahendeid, et parandada pereterapeudi teenuse kättesaadavust. Koolijuhtide suurem teadlikkus aitaks komplekteerida meeskondi, võttes arvesse laste ja noorte vaimse tervise toetamist jne. Seetõttu peame vajalikuks otsusetegijate läbimõeldud teavitamist/koolitamist/mõjutamist, et laste ja noorte vaimse tervise teemat mõista ja tähtsustada. Punktidega 2 muudetakse projekti 5 üldajaraami. Ajaraami ja tegevuste algus on toodud varasemaks, kuna tekkis vajadus alustada ettevalmistavate tegevustega juba 2022. aasta alguses. Ühtlasi on lisas pikendatud õpetajate, koolide tugipersonali ja juhtkonna koolitamise tegevuste lõppaega kuni 2023. aasta augusti lõpuni, et peale kooliaasta lõppu tegevused lõpetada. Punktiga 3 lisatakse projekti 5 juurde 2023. aasta väljundinäitaja „VEPA koolituse läbinud õpetajate sihttase“ arv 100. Punktidega 4 ja 5 kinnitatakse uued lisad 3 ja 6, kus on analoogselt terviktekstiga tehtud muudatused lisa 3 sihtrühma loetelus ja lisa 6 ajaraamis. 3. TAT vastavus Euroopa Liidu õigusaktidele Muudatus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Muudatuste koostamisel on arvestatud järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega: 1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006; 2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. TAT muudatuste mõjud TAT muudatused on suunatud suurema tulemuslikkuse saavutamisele tegevuste elluviimisel. 5. TAT muudatuste jõustumine Muudatused jõustuvad üldises korras. 6. TAT muudatuste kooskõlastamine TAT muudatused saadeti eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele korraldusasutuse ja rakendusüksusena. Mõlemad asutused kooskõlastasid muudatused märkusteta ning vaikimisi (vastuskirja saatmata). 2