Sotsiaalkaitseministri määrus "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil"

MINISTRI MÄÄRUS 07.12.2021 nr 46 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil Määrus kehtestatakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 16 lõike 3 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala Määrusega kehtestatakse sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alategevuse 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ elluviimiseks toetuse andmise tingimused ja kord. § 2. Terminid Käesolevas määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses: 1) juhtrühm – toetuse saaja ja partnerite esindajatest ning koostööpartnerite kaasamise korral nende esindajatest koosnev meeskond, kes vastutab piirkonnas võrgustikutöö juhtimise eest, sealhulgas eri valdkondade spetsialistide eesmärgipärase koostöö ja regulaarsete kohtumiste korraldamise eest; 2) juhtumimeeskond – inimese terviklikku toimetulekut toetav eri valdkondade spetsialistidest koosnev meeskond, millesse võivad kuuluda nimistuga perearst, pereõde, sotsiaaltöötaja, haigla töötaja, hoolekande- ja tervishoiuteenuse osutaja, sealhulgas eriarsti- ja õendusabi osutaja, vabatahtlik abistaja ja hooldaja ning vajaduse korral Sotsiaalkindlustusameti juhtumikonsultant või Eesti Töötukassa juhtumikorraldaja, samuti teised avaliku teenuse osutajad, kelle pädevuses on osutada abivajadusega inimesele asjakohaseid teenuseid; 3) juhtumiplaan – sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud dokument; 4) jätkuprojekt – sotsiaalministri 8. juuni 2020. a käskkirja nr 56 alusel välja kuulutatud konkursi „Inimesekeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel“ raames perioodil 2020–2021 toetuse saanud projekt; 5) kompleksse abivajadusega inimene – inimene, kellel on vajadus saada vähemalt sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid; 6) kompleksjuhtum – projekti raames lahendatav kompleksse abivajadusega inimese juhtum; 7) koordinaator – kompleksjuhtumi lahendamise eest vastutav isik; 8) koordinatsioonimudel – metoodiline lähenemine eesmärgiga parandada koostööd, koordinatsiooni ja integreeritust tervishoiu- ja hoolekandevaldkonna ning nendega seotud valdkondade vahel; 9) partner – toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus, sealhulgas osavald, linnaosa, ametiasutus või ühisamet või -asutus (edaspidi kohaliku omavalitsuse üksus), kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel ja kellel tekivad selle käigus kulud; 10) piirkond – ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium, kus rakendatakse ühte projekti; 11) piirkondlik võrgustik – üksikjuhtumiüleste võrgustikutöö ja abimeetmete korraldamisega ning teenuste osutamisega seotud probleemide tuvastamiseks ja lahendamiseks moodustatud spetsialistide rühm; 12) projekt – koordinatsioonimudeli rakendamisele ja arendamisele ning kompleksse abivajadusega inimeste abistamisele suunatud projekt, sealhulgas jätkuprojekt (edaspidi koos projekt); 13) taotleja – toetuse taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksus; 14) toetuse saaja – taotleja, kelle taotlus on rahuldatud. 2. peatükk Toetatavad tegevused ja toetuse andmise üldtingimused § 3. Toetuse andmise eesmärk ja tulemused (1) Toetuse andmise eesmärk on luua piirkondlik võrgustik ja hoida seda töös ning selle tulemusena leida lahendused piirkondlikele probleemidele, sealhulgas: 1) vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas; 2) pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi ning toetada nende toimetulekut võimalikult kaua koduses keskkonnas; 3) koguda infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste ja toimiva praktika kohta. (2) Toetuse andmise tulemusi hinnatakse väljundinäitajate abil. (3) Toetuse andmise väljundinäitajad jätkuprojektide puhul ühe projekti kohta on järgmised: 1) töösse võetud kompleksjuhtumite arv vähemalt 16; 2) juhtumimeeskonna kohtumiste arv vähemalt 12; 3) piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumiste arv vähemalt 5; 4) toimiva praktika kogemuste jagamise arv vähemalt 2. (4) Toetuse andmise väljundinäitajad uute projektide puhul ühe projekti kohta on järgmised: 1) töösse võetud kompleksjuhtumite arv vähemalt 12; 2) juhtumimeeskonna kohtumiste arv vähemalt 8; 3) piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumiste arv vähemalt 5; 4) juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku moodustamine kolme kuu jooksul lepingu sõlmimisest. (5) Toetuse andmise väljundinäitajad ei panusta hoolekandeteenuse saajate arvu. § 4. Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevus panustab kõikide § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmisse ja tagab kõikide § 3 lõikes 3 või 4 nimetatud tulemuste saavutamise sõltuvalt sellest, kas tegemist on jätkuprojektiga või uue projektiga. (2) Toetatakse järgmisi tegevusi: 1) juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku loomise ja toimimisega seotud tegevused, sealhulgas piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumiste korraldamine; 2) kompleksse abivajadusega inimesele tema vajadustele vastava tervikhindamise korraldamine, juhtumiplaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumiplaani regulaarne seire ning juhtumimeeskondade kohtumiste korraldamine; 3) piirkondliku teenuste ja toetuste korralduse väljaselgitamine koos probleemide ja arendusvajaduste väljatoomisega ning probleemide lahendamiseks ja arendusvajaduste realiseerimiseks tegevuskava koostamine; 4) toimiva praktika väljaselgitamine ja tutvustamine. § 5. Projekti elluviimise periood (1) Projekti tegevuste elluviimise periood on 12 kuud ning see algab toetuslepingu sõlmimisest või lepingus nimetatud hilisemast ajast, aga hiljemalt kahe kuu jooksul lepingu sõlmimisest. (2) Jätkuprojektide puhul on võimalus tegevustega alustada taotluse esitamise hetkest. Taotleja tehtud kulud on abikõlblikud taotluse esitamise hetkest juhul, kui taotlus rahuldatakse. Taotluse rahuldamata jätmise korral tuleb taotlejal kanda tekkinud kulud. § 6. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Toetuse summa kuni 20 000 elanikuga piirkonna kohta on kuni 60 000 eurot, tingimusel et piirkond hõlmab mitut kohaliku omavalitsuse üksust või kui projekti on kaasatud ühe maakonna kõik omavalitsused. (2) Toetuse summa taotluse esitamise hetkel vähemalt 20 000 elanikuga piirkonna kohta on kuni 60 000 eurot. (3) Toetuse summa taotluse esitamise hetkel vähemalt 40 000 elanikuga piirkonna kohta on kuni 90 000 eurot. (4) Toetuse maksimaalne osakaal on 100% kuludest, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 15% riiklik kaasfinantseering. § 7. Koordinatsioonimudeli rakendamise ühikuhinnad (1) Koordinatsioonimudeli rakendamise ühikuhindade (edaspidi ühikuhind) suurus on järgmine: 1) projektijuhtimise tunnihind – 20,1 eurot; 2) projektijuhtimise kuutasu – 3215,8 eurot; 3) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tunnihind – 16,5 eurot; 4) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise kuutasu – 2638,4 eurot. (2) Ühikuhind sisaldab kõiki projekti elluviimisega seotud kulusid, sealhulgas personalikulusid, mis moodustavad 60% ühikuhinnast, ja muid kulusid, mis moodustavad 40% personalikuludest. § 8. Riigiabi Meetme raames antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 9. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Taotleja võib olla kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Projekti tegevustesse peab lisaks taotlejale olema kaasatud partnerina: 1) piirkonda teenindav haigla; 2) vähemalt viis piirkonnas tegutsevat nimistuga perearsti. (3) Projekti tegevustesse võib lisaks taotlejale olla kaasatud partnerina üks või mitu kohaliku omavalitsuse üksust. (4) Kohaliku omavalitsuse üksus võib esitada taotluse või olla partneriks ainult ühes projektis. § 10. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 1) tõendama Sotsiaalministeeriumi nõudmisel, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele; 2) esitama Sotsiaalministeeriumi nõudmisel lisateavet määratud tähtaja jooksul; 3) osutama igakülgset abi taotluses esitatud teabe kontrollimiseks taotleja ja partneri juures ning kavandatava tegevuse toimumise kohas; 4) teavitama viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatusest või ilmnenud asjaolust, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. § 11. Nõuded taotlusele ja toetuse taotlemise eelarvele (1) Taotleja esitab: 1) toetuse taotluse (määruse lisa 1); 2) toetuse taotlemise eelarve (määruse lisa 2); 3) partnerite kinnituse projektis osalemise kohta (määruse lisa 3). (2) Taotlus ja toetuse taotlemise eelarve peavad vastama järgmistele nõuetele: 1) toetust taotletakse kõigil § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ja kõigi § 4 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks; 2) toetust taotletakse projekti elluviimisega seotud kulude katmiseks; 3) toetust ei taotleta nende kulude katteks, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest, riigisisestest või muudest välisabi vahenditest; 4) taotlus on esitatud tähtajaks ettenähtud viisil ja vormis koos nõutud dokumentidega; 5) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik. 4. peatükk Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine § 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1) Sotsiaalministeerium avaldab taotluste esitamise tähtaja ja eelarve oma kodulehel. (2) Taotleja esitab toetuse saamiseks Sotsiaalministeeriumile digitaalselt allkirjastatud taotluse e-posti aadressil [email protected] märksõnaga „Koordinatsioonimudel“. Kõigile taotlejatele saadetakse taotluse kättesaamise kohta kinnitus taotluses märgitud e-posti aadressil. § 13. Taotluse menetlemine (1) Menetlusse võetakse ainult tähtajaks esitatud taotlused. Pärast tähtaega esitatud taotluse puhul teavitab Sotsiaalministeerium taotlejat taotluse vastu võtmata jätmisest viie tööpäeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates. (2) Tähtajaks esitatud taotluse menetlemise aeg on 30 tööpäeva taotluste Sotsiaalministeeriumile esitamise tähtajast arvates. Taotluse menetlemise aega võib pikendada lõikes 3 nimetatud tööpäevade ulatuses. (3) Sotsiaalministeerium võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei sisalda piisavalt teavet või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks. Taotlejale antakse taotluses puuduste kõrvaldamiseks aega kuni kümme tööpäeva. (4) Sotsiaalministeeriumil on õigus teha taotlejale ettepanek muuta taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi tingimusel, et toetuse summa ei suurene, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks. (5) Taotlejal on õigus muuta esitatud taotlust ainult Sotsiaalministeeriumi ettepanekul lõigetes 3 ja 4 nimetatud juhtudel. § 14. Toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll (1) Sotsiaalministeerium kontrollib taotleja ja partneri ning esitatud taotluse vastavust määruse nõuetele. Sotsiaalministeerium tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui: 1) taotleja ja partner vastavad §-s 9 sätestatud nõuetele; 2) taotlus vastab §-s 11 sätestatud nõuetele. (2) Taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 1) taotleja või partner ei vasta §-s 9 sätestatud nõuetele; 2) taotlus ei vasta §-s 11 sätestatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud; 3) taotluse muutmisel on eiratud § 13 lõikes 5 sätestatud nõuet; 4) taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil toetuse taotluse menetlemist. § 15. Taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab valdkonna eest vastutava ministri moodustatud komisjon. (2) Hindamine toimub kümne tööpäeva jooksul taotluste vastavaks tunnistamisest arvates. (3) Komisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) tegevused panustavad toetuse andmise eesmärkide täitmisse ning on suunatud piirkonna probleemide lahendamisele ja arendusvajaduste realiseerimisele – maksimaalselt 15 punkti; 2) piirkonna abivajajate rühmade väljaselgitamine – maksimaalselt 15 punkti; 3) koordinatsioonimudeli rakendamiseks vajaliku meeskonna tagamine – maksimaalselt 15 punkti; 4) koordinatsioonimudeli eelarve eesmärgipärasus ja realistlikkus – maksimaalselt 15 punkti. (4) Komisjon hindab ja võrdleb taotlusi väärtuspunktide meetodil. Maksimaalne punktisumma on 70. (5) Kümme lisapunkti on võimalik saada järgmistel juhtudel: 1) taotluses kirjeldatud piirkonnas elab taotluse esitamise hetkel vähemalt 40 000 inimest; 2) väiksema kui 40 000 inimesega piirkonna puhul hõlmab taotluses kirjeldatud piirkond rohkem kui ühte kohalikku omavalitsust. (6) Hindamise käigus teeb komisjon taotlejale, kes on saanud mõnes hindamiskriteeriumis 0 punkti, ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks või taotluse muutmiseks ja täiendamiseks. (7) Komisjon koostab uute taotlejate kohta koondhinnete alusel taotluste lõpliku paremusjärjestuse. Paremusjärjestuses seatakse esimesele kohale suurima koondhinde saanud taotlus. Kui kaks või rohkem taotlust on saanud sama arvu punkte, eelistatakse taotlust, mis on saanud lõike 3 punktis 1 kirjeldatud kriteeriumi hindeks rohkem punkte. Kui taotlejatel on selle kriteeriumi hinded võrdsed, heidetakse liisku. (8) Komisjoni hindamise tulemused vormistatakse protokollina. § 16. Taotluse rahuldamine, toetuse kasutamise lepingu sõlmimine ja taotluse rahuldamata jätmine (1) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsustab valdkonna eest vastutav minister. (2) Rahuldamisele kuuluvad kõik jätkuprojektide taotlused, mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt kümme punkti. Uute taotlejate paremusjärjestusest rahuldatakse taotlused, mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt kümme punkti, eeldusel et rahastamiseks on olemas eelarves vabad vahendid. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. (3) Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse saajaga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping). Sotsiaalministeerium edastab lepingu taotlejale allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest arvates, loetakse, et taotleja on toetusest loobunud. (4) Kui taotleja loobub toetusest, teavitatakse toetuse saamise võimalusest paremusjärjestuses esimest taotlejat, kelle taotlus jäeti rahuldamata eelarves vabade vahendite puudumise tõttu, ning algatatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamise ja taotluse rahuldamise otsuse tegemise menetlus. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine ning toetuse kasutamise lepingu muutmine § 17. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks järgmistel juhtudel: 1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 2) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral kõrvaltingimus ei saabu või kõrvaltingimust ei suudeta täita; 3) taotleja loobub taotlusest enne lepingu sõlmimist, sealhulgas § 16 lõikes 3 nimetatud juhul; 4) toetuse saaja loobub toetusest. (2) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustab Sotsiaalministeerium kümne tööpäeva jooksul lõikes 1 nimetatud asjaolust teada saamise päevast arvates. (3) Enne taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist annab Sotsiaalministeerium toetuse saajale võimaluse esitada oma seisukohad. (4) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada taotluse kehtetuks tunnistamise otsuses määratud ulatuses. § 18. Taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine Taotluse rahuldamata jätmise otsuse võib Sotsiaalministeerium kehtetuks tunnistada ja teha taotluse rahuldamise otsuse, kui taotlusvooru eelarves on vabu vahendeid. § 19. Toetuse kasutamise lepingu muutmine ja lõppemine (1) Lepingu muutmine toimub lepingus kehtestatud tingimustel ja korras. (2) Lepingus ei ole lubatud muuta toetuse rahuldamise otsuses ette nähtud tulemuste mahtu, toetuse maksmise aluseid ega muid tingimusi, mis seavad kahtluse alla tulemuste saavutamise või tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil või on vastuolus määruse või taotluse rahuldamise otsusega. (3) Toetuse saajal on õigus ilma lepingut muutmata muuta taotluses kavandatud projektijuhtimise ja kompleksjuhtumite lahendamise töötundide arvu ja jaotust toetuse taotlemise eelarvevormis esitatud summade piires, teavitades sellest Sotsiaalministeeriumi hiljemalt maksetaotluse esitamisel. (4) Toetuse kasutamise leping lõpeb: 1) poolte kohustuste täitmisel; 2) taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamisel. 6. peatükk Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused § 20. Toetuse andmise eesmärgi ja tulemuste saavutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse saaja esitab Sotsiaalministeeriumile projekti elluviimise kohta projekti aruande (edaspidi aruanne) e-posti teel igale kvartalile järgneva kuu seitsmendaks kuupäevaks. (2) Aruanne peab sisaldama vähemalt järgmisi dokumente: 1) kumuleeruv tulemuste, sealhulgas § 3 lõikes 3 või 4 (sõltuvalt sellest kumb kohaldub) nimetatud väljundinäitajate saavutamise tegevusaruanne vastavalt lepingu lisa 2 vormile; 2) piirkondliku võrgustiku liikmete ja juhtumimeeskonna kohtumiste ning muude projekti raames korraldatud ürituste, sealhulgas teabe- ja infopäevade kohta nendel osalenute allkirjastatud allkirjalehed vastavalt lepingu lisa 3 vormile; 3) iga töösse võetud kompleksjuhtumi kohta lühikirjeldus, milles on välja toodud kompleksse abivajadusega inimese sugu ja vanus ning lühike selgitus kompleksse abivajaduse kohta. (3) Viimase kvartali järel esitab toetuse saaja aruandes kokkuvõtliku ülevaate projekti tulemustest, sealhulgas hinnangu projekti eesmärkide saavutamisele. (4) Sotsiaalministeerium kontrollib 12 tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on nõuetekohaselt täidetud. Kui projekti aruandes esineb puudusi, annab Sotsiaalministeerium toetuse saajale vähemalt kolm tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks. Sotsiaalministeerium kinnitab projekti aruande viie tööpäeva jooksul pärast puuduste kõrvaldamist. § 21. Toetuse maksmise tingimused ja korraldus (1) Toetust makstakse §-s 7 nimetatud alustel. (2) Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja iga kuu viiendaks kuupäevaks maksetaotluse § 7 lõikes 1 nimetatud eelneva kuu tööaja kohta ning Sotsiaalministeeriumi nõudmisel § 7 lõikes 1 nimetatud isikutega sõlmitud lepingud. (3) Maksetaotluse menetlemise aeg on kuni kümme tööpäeva, mis pikeneb puuduste kõrvaldamise aja võrra. Maksetaotluse menetlemisel kontrollib Sotsiaalministeerium esitatud dokumentide nõuetele vastavust, kinnitab maksetaotluse ja teeb väljamakse või jätab maksetaotluse kinnitamata. Viimane väljamakse tehakse pärast viimase aruande esitamist ja väljundinäitajate saavutamise kontrollimist. § 22. Finantskorrektsioon ja toetuse tagasimaksmine (1) Sotsiaalministeerium teeb finantskorrektsiooni otsuse ja nõuab toetuse tagasi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45–47 ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-des 21–23 sätestatule. (2) Toetuse saaja maksab toetuse tagasi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 sätestatule. Toetuse tagasimaksmise võib ajatada ühendmääruse §-s 24 sätestatud tingimustel. (3) Kui toetust tagasimaksmise tähtajaks tagasi ei maksta, peab toetuse saaja maksma viivist vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. 7. peatükk Toetuse saaja, partneri ja Sotsiaalministeeriumi õigused ning kohustused § 23. Toetuse saaja ja partneri õigused Toetuse saajal ja partneril on õigus saada Sotsiaalministeeriumilt informatsiooni ja selgitusi õigusaktides sätestatud nõuete, lepingu ning toetuse saaja õiguste ja kohustuste kohta. § 24. Toetuse saaja ja partnerite üldised kohustused (1) Toetuse saaja tagab projekti eduka elluviimise määruse ja lepingu kohaselt ning kohustub: 1) esitama õige ja täieliku teabe ning projekti aruande tähtajaks ja nõutud viisil; 2) teavitama Sotsiaalministeeriumit viivitamata kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluses esitatud või lepingus olevate andmete muutumisest, projekti elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas toetuse saaja ja partneri projektis osalemisest loobumisest, pankrotimenetlusest või likvideerimismenetlusest; 3) tõendama kavandatud tulemuse saavutamist; 4) tagastama tagasimaksmisele kuuluva toetuse tähtajaks; 5) teavitama lepingus nimetatud Sotsiaalministeeriumi kontaktisikut kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis projektijuhtimise või kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tööd tegevate inimeste töötundide arvu muutumisest hiljemalt maksetaotluse esitamisel. (2) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad: 1) tagama kompleksse abivajadusega inimeste toetamise kooskõlas valdkondliku hea tava ja kutse-eetika, andmekaitse põhimõtete ja kehtiva õigusega; 2) võimaldama Sotsiaalministeeriumil viibida projekti tegevustega seotud ruumides ja territooriumil, andma talle projekti elluviimise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ja andmeid ning võimaldama teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid; 3) täitma teavitamisega seotud kohustusi kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusega nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. (3) Partneri loobumise korral on toetuse saaja kohustatud teavitama sellest Sotsiaalministeeriumi ning leidma mõistliku aja jooksul uue partneri sama valdkonna esindajate seast. § 25. Toetuse saaja ja partnerite kohustused võrgustikutöös (1) Toetuse saaja ja iga partner kohustuvad võrgustikutöös: 1) panustama projekti vältel piirkonnas tegutsevate hoolekande- ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö parandamisse, sealhulgas sõlmima eri osapooltega uusi koostöökokkuleppeid ning looma eeldused piirkonna oluliste osapoolte sisuliseks koostööks; 2) moodustama kolme kuu jooksul lepingu allkirjastamisest juhtrühma, välja arvatud juhul, kui see on juba moodustatud; 3) moodustama kolme kuu jooksul lepingu allkirjastamisest piirkondliku võrgustiku ning nimetama piirkondliku võrgustiku juhi, välja arvatud juhul, kui piirkondlik võrgustik on moodustatud ja piirkondliku võrgustiku juht on nimetatud; 4) leppima piirkondliku võrgustiku liikmetega kokku omavahelise infovahetuse korralduse; 5) korraldama vähemalt viis võrgustiku liikmete kohtumist, mis toimuvad eesmärgipärase ja tõhusa võrgustikutöö käivitamiseks ja rakendamiseks piirkonnas; 6) korraldama piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste ning toimiva praktika väljaselgitamise, abivajajate rühmade kirjeldamise, piirkonnas tegutsevate osapoolte toimivaks piirkondlikuks võrgustikuks kokkutoomise ja osapoolte rollides kokkuleppimise; 7) tagama piirkonnas abivajajatele tervikliku toe korraldamise ja selle järjepidevuse; 8) määrama igale määruse lisas 4 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded“ nimetatud piirkondlikule ülesandele täitja ametikoha täpsusega. (2) Võrgustiku liikmete kohtumisteks määravad toetuse saaja ja iga partner vähemalt ühe esindaja. Kohtumistel analüüsitakse muu hulgas määruse lisa 4 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded“ punktis 2 nimetatud piirkondlike ülesannete jaotamise asjakohasust ja vajaduse korral muudetakse ülesannete jaotust spetsialistide vahel. § 26. Toetuse saaja ja partnerite kohustused kompleksjuhtumite lahendamisel (1) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad kompleksjuhtumite lahendamisel: 1) korraldama jätkuprojektis vähemalt 12 ning uues projektis vähemalt kaheksa üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumist; 2) võtma töösse jätkuprojektis vähemalt 16 ning uues projektis vähemalt 12 kompleksjuhtumit, mille puhul juhtumimeeskond koostab abivajajale teda ja asjaomaseid osapooli kaasates juhtumiplaani, mis on edasise abi osutamise aluseks; 3) määrama määruse lisas 4 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded“ nimetatud üksikjuhtumitega seotud ülesannetele täitjad ametikoha täpsusega ning tagama ülesannete lahendamise; 4) korraldama kompleksse abivajadusega inimese abistamise sotsiaalhoolekande seaduse §- s 9 sätestatud juhtumikorralduse põhimõtetel. (2) Juhtumiplaani elluviimise korraldamiseks ja seireks määratakse koordinaator, kes: 1) sõlmib iga teenuse puhul vastava osapoolega kokkulepped, et inimene saaks talle vajalikke teenuseid; 2) tagab, et muudatused inimese abivajaduses oleksid asjaomastele osapooltele teada ning juhtumiplaanis aja- ja asjakohaselt kajastatud. § 27. Toetuse saaja ja partnerite muud kohustused (1) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad osalema Sotsiaalministeeriumi korraldatavatel koordinatsioonimudeli rakendamist toetavatel koolitustel ja muudel koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud kohtumistel, sealhulgas: 1) tagama, et koolitustel osaleb iga toetuse saaja ja partneri esindaja; 2) tagama, et vähemalt üks kord kvartalis toimuvatel kohtumistel Sotsiaalministeeriumiga osaleb iga toetuse saaja ja partneri esindaja; 3) tagama, et Sotsiaalministeeriumi korraldatud kohtumistel, kus käsitletakse eri piirkondade toimivat praktikat ja esile kerkinud probleeme, osaleb toetuse saaja esindaja ning võimaluse korral sotsiaalvaldkonna ja tervishoiuvaldkonna esindaja; 4) jagama oma kogemusi Sotsiaalministeeriumi korraldatud projekti lõpuüritusel. (2) Toetuse saaja ja partnerid kohustuvad andma tagasisidet Sotsiaalministeeriumi poolt ette valmistatud koordinatsioonimudeli rakendamist toetavate juhendmaterjalide ja abistavate vahendite kohta. (3) Toetuse saaja ja partnerid hindavad projekti alguses ja lõpus Sotsiaalministeeriumi tagatud koolitaja juhendamisel piirkonna valmisolekut liikuda parema koordineerituse ja teenuste integreerituse suunas. Pärast esmast hindamist analüüsivad toetuse saaja ja partnerid hindamise tulemusi ning planeerivad tegevused valmisoleku parandamiseks. (4) Toetuse saaja ja partnerid tagavad projektis osalenud kompleksse abivajadusega inimestelt ja piirkondliku võrgustiku liikmetelt tagasiside kogumise ja analüüsimise. § 28. Sotsiaalministeeriumi õigused ja kohustused Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida toetuse kasutamisega seotud asjaolusid toetuse saaja ja partneri juures ning tegevuste toimumise asukohas, sealhulgas tutvuda juhtumiplaaniga ja kontrollida selle täitmist. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa 1 Toetuse taotlemise vorm Lisa 2 Toetuse taotlemise eelarvevorm Lisa 3 Partnerite kinnituse vorm Lisa 4 Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded  Sotsiaalkaitseministri määruse „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Euroopa Sotsiaalfondi vahendite kasutamise perioodil 2014–2020 Eestis on aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklis 14 nimetatud partnerlusleppe alusel koostatud ning Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud ja Euroopa Komisjoni poolt kinnitatud rakenduskava „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014–2020” (edaspidi rakenduskava). Rakenduskava viiakse ellu perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 1 lõike 1 punkti 1 alusel. Toetuse andmise tingimuste kehtestamisel on lähtutud sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimustest, STS-ist, Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord” ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimuste ja kord“. Käesoleva määrusega kehtestatakse meetme 2.2 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ tegevuse 2.2.1 „Eakatele, erivajadustega ja toimetulekuraskustega inimestele ning nende pereliikmetele töölesaamist toetavad hoolekandeteenused“ raames sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alategevuse 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ elluviimiseks avatud taotlemise teel toetuse andmise tingimused ja kord. Määrus põhineb hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma tegevuse ja varem elluviidud katseprojekti tulemustel. Hoolduskoormuse vähendamise rakkerühm tõi 2017. aastal ühe olulise suunana välja vajaduse sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna parema integreerituse järele pikaajalise hoolduse pakkumisel, mille üheks osaks on ka inimkeskne hoolduse koordineerimine. Tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemid ei toimi tervikliku protsessina ning inimese seisukohast on süsteem keeruline ja tihti ebaefektiivne. Inimeste abistamise tõhustamiseks on oluline, et abivajaja saaks võimalikult vara vajadustele vastavat tuge ning et erinevad valdkonnad töötaksid koos ühiste eesmärkide nimel. Aastatel 2018–2019 viidi ellu hoolduskoordinatsiooni katseprojekt, millega paralleelselt valmistati ette üle riigi rakendatava esmatasandi koordinatsioonimudeli kontseptsioon1. Üle riigi rakendatava koordinatsioonimudeli töörühma kuuluvate valdkonna spetsialistide, sihtrühmade esindajate ja ekspertide töö ning hoolduskoordinatsiooni katseprojekti tulemusena jõuti arusaamale, et Eesti oludesse sobivaim lahendus on piirkondliku paindlikkusega rakendatav inimkeskne hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel. 1 Üle riigi rakendatava inimesekeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsioonidokument - https://www.sm.ee/sites/default/files/ule_riigi_rakendatava_inimesekeskse_hoolekande- _ja_tervishoiususteemi_koordinatsiooni_mudeli_kontseptsioonidokument.pdf  2 Piirkondlik paindlikkus tähendab seda, et eesmärgid ja ülesanded on üle riigi kokku lepitud, kuid see, kes ja kuidas ülesandeid täidab, lepitakse kokku piirkondades kohapeal. Üle Eesti on keskselt paigas järgmised elemendid: 1) koordinatsioonimudeli eesmärk ja soovitud tulemus; 2) koordinatsioonimudeli sihtrühm (st millised abivajajate sihtrümad peavad olema kaetud); 3) ülesanded, mis peavad saama igas piirkonnas täidetud, ja eri tasandite rollid; 4) riiklik rahastusmudel, sealhulgas indikaatorid, mille alusel piirkonnad lisarahastust saavad; 5) asutus või üksus, kes toetab koordinatsioonimudeli rakendamist üle riigi; 6) ühtsed tööriistad, hindamisvahendid ja dokumenteerimispõhimõtted. Piirkondlikke eripärasid arvesse võtva mudeli rakendamise eelduseks on piirkondade toetamine selleks, et kohapeal saaksid sõlmitud kokkulepped, kuidas eri sihtrühmade toetamine toimub ning milline on eri osapoolte vastutus, sealhulgas kuidas tagatakse abivajaja sujuv liikumine ühest süsteemist teise juhul, kui tuge on vaja mitmest süsteemist. Kokkulepete sõlmimisel tuleb silmas pidada sihtrühmade vajadusi üle elukaare. Oluline on, et piirkondlikus võrgustikutöös osaleksid kõik piirkondlikult olulised partnerid või nende esindajad sotsiaal- ja tervishoiusüsteemist, aga ka teistest külgnevatest valdkondadest, lähtudes piirkondlikust eripärast, sealhulgas sellest, millised organisatsioonid piirkonnas tegutsevad, milline on eri osapoolte kompetent, milline on piirkondlik paiknevus, piirkonna tervise- ja heaoluprofiil jne. Piirkondlike ja üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesannete katmiseks on võimalik teha piirkondlikud kokkulepped piirkonnas kohapeal, arvestades seejuures piirkonna võimalusi ja ressursse. 2020. aasta viimases kvartalis käivitus inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendumise projekt kuues piirkonnas (Lääne-Virumaa ja Järvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Tallinna Lasnamäe linnaosa, Tartu linn ning Viljandi vald ja linn). Projekti käigus on mitme piirkonna kogemustele tuginedes ühelt poolt võimalik olemasoleva koordinatsioonimudeli kirjeldust testida ja täiendada ning teisalt luua positiivseid näiteid toimivatest koordinatsioonimudelitest. Selleks, et rakendada piirkondliku paindlikkusega inimkeskset hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudelit rohkemates piirkondades, on algatatud toetusmeede „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“. Toetuse andmise eesmärk on jõuda olukorrani, kus kompleksse abivajadusega inimesed saavad neile vajaliku abi võimalikult loogiliselt ja sujuvalt ning teekond abini on katkematult toetatud ka juhul, kui inimene vajab tuge mitmest süsteemist korraga. Niisuguse olukorra saavutamiseks peavad piirkonnad: 1) looma selged kokkulepped selle kohta, millised on eri osapoolte ülesanded ja vastutus; 2) looma selged piirkondlikud abivajajate rühmad, mida saab arvesse võtta nii piirkondlike kui riiklike teenuste arendamisel; 3) looma selged kokkulepped selle kohta, kuidas on klienditeekonnad üle elukaare toetatud; 4) tagama efektiivse üksikjuhtumitega seotud meeskonnatöö ja võrgustikutöö kõikide piirkondlikult oluliste sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi, aga ka muude asjaomaste partnerite vahel; 5) tagama projekti kaasatud kompleksse abivajadusega inimeste abivajaduse väljaselgitamise, millele tuginedes on inimese enda ja tema juhtumimeeskonnaga ühiselt paika pandud inimese terviklikke vajadusi hõlmav juhtumiplaan ning inimene ja tema lähedased on saanud vajaliku toe ja abi; 6) vajaduse korral välja arendama (uued) teenused kompleksse abivajadusega inimestele toe ja abi pakkumiseks. Projektis on võtmeroll erinevatel tasanditel tehtaval võrgustikutööl. Ühelt poolt on oluline üksikjuhtumitega seotud meeskonnakohtumised, mille eesmärk on koostöös võrgustikuliikmete, inimese enda ja tema lähedastega välja selgitada inimese vajadused, sõnastada eesmärgid, koostada terviklik juhtumiplaan ja tagada vajalik abi. Jälgitakse, et inimene hakkab saama talle vajalikke teenuseid ning tehakse regulaarset seiret selles, kas pakutav abi vastab jätkuvalt inimese vajadusele. Teisalt on aga oluline, et võrgustikutöö käigus saavad selgeks piirkondlikult oluliste osapoolte roll, vastutus ja ülesanded, luuakse piirkondlikud abivajajate rühmad ning kujundatakse  3 inimesekesksed klienditeekonnad. Ühtlasi on projektis oluline roll riigitasandil, mille ülesanne on piirkondi toetada koolitusprogrammi, järjepideva toe ning mitmekülgsete juhend- ja abimaterjalidega. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunikud Terry Ney (tel 626 9748, [email protected]) ja Ene Rebane (tel 626 9818, [email protected]) ning peaspetsialist Kelly Otsman (tel 626 9329, [email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Piret Eelmets (tel 626 9128, [email protected]) ja Merilin Oldekop (tel 626 9165, [email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määruse ettevalmistamisel on konsulteeritud käsilolevast koordnatsiooniprojektist osavõtvate piirkondadega, kellel on võimalus taotleda toetust jätkuprojektist. Kasutatud on varem elluviidud katseprojekti ning käimasoleva projekti (lõpptähtajaga 31.12.2021) tulemusi. 1.3. Märkused Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõude ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Määrusel ei ole puutumust isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. Määrus kehtestatakse STS § 16 lõike 3 alusel. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu on jaotatud seitsmeks peatükiks: 1. peatükk „Üldsätted“ 2. peatükk „Toetatavad tegevused ja toetuse andmise üldtingimused“ 3. peatükk „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“ 4. peatükk „Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine“ 5. peatükk „Taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine ning toetuse kasutamise lepingu muutmine“ 6. peatükk „Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“ 7. peatükk „Toetuse saaja, partneri ja Sotsiaalministeeriumi õigused ning kohustused“ Eelnõu 1. peatükis „Üldsätted“ kirjeldatakse määruse reguleerimisala ning määratletakse terminid. Eelnõu § 1 kohaselt antakse eelnõu alusel toetust sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste alategevuse 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ elluviimiseks. Eelnõu §-s 2 sõnastatakse määruses kasutatavad terminid ja nende sisu. Punktis 1 on sätestatud juhtrühma mõiste. Juhtrühma eesmärk on jooksvalt jälgida, et projekt saavutab oma eesmärgid. Nimetatud juhtrühma luues tuleks võimaluse korral kaasata nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonna juhtiv tasand (osakonnajuhataja, vallavanem, linnapea, haigla juht jt), et edasine tegevus projekti eesmärkide täitmisel oleks sujuvam. Juhtrühma liikmeks olev vallavanem viib koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud teemasid suurema tõenäosusega ellu kui see projektis osalev vallavanem, kes juhtrühmas ei osale.  4 Punktis 2 kirjeldatakse osapooli, kes võivad juhtumimeeskonda kuuluda. Need võivad juhtumist sõltuvalt olla väga erinevate erialade esindajad, sealhulgas vabatahtlikud ja avaliku teenuse osutajad, näiteks Politsei- ja Piirivalveameti esindaja ja Päästeameti esindaja. Punktis 3 nimetatud juhtumiplaani puhul on tegemist sotsiaalhoolekande seaduse § 9 lõikes 3 nimetatud kirjaliku dokumendiga, mis koosneb hinnangust isiku abivajadusele ja abimeetmete rakendamise tegevuskavast. Kui isik vajab iseseisva toimetuleku parandamiseks pikaajalist ja mitmekülgset abi, mis hõlmab ka vajadust koordineerida mitme organisatsiooni koostööd abi andmisel, kasutatakse juhtumikorralduse põhimõtet. Juhtumiplaan on kompleksse abivajadusega inimesele koostatud erinevate valdkondade teenustest koosnev plaan, mis kantakse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse (edaspidi STAR). Toetuse saaja tegevused peavad olema kooskõlas STARi põhimäärusega. Kogu vajaminev info STARi kohta on leitav Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/kvaliteet- jarelevalve/sotsiaalteenuste-ja-toetuste-andmeregister-star. Juhtumiplaan tuleb koostada nendel juhtudel, kui inimene vajab tuge nii tervishoiu- kui hoolekandesüsteemist (kompleksne juhtum), ning see koostatakse konkreetse kliendijuhtumi puhul koostöös juhtumimeeskonnaga, sealhulgas inimese enda ja tema lähedastega. Juhtumimeeskonna kohtumistel lepitakse kokku juhtumiplaani eest vastutaja, kes omakorda sõlmib iga teenuse puhul vastava osapoolega kokkulepped, et inimene hakkaks saama talle vajalikke teenuseid, et muudatused inimese abivajaduses oleksid olulistele osapooltele teada ning plaanis aja- ja asjakohaselt kajastatud. Punkt 4 sätestab jätkuprojekti, milleks on projekt piirkondadele, kes jätkavad koordinatsioonimudeli rakendamist. Jätkuprojektis saavad osaleda järgmised piirkonnad: Lääne- Virumaa ja Järvamaa, Raplamaa, Saaremaa, Tallinna Lasnamäe linnaosa, Tartu linn, Viljandi linn ja vald. Kui nende piirkondadega liitub piirkond, mis varem projektis ei osalenud, loetakse liitunud piirkonda jätkuprojektis osalejaks. Käimasoleva projekti konkursi materjalid on leitavad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: https://www.sm.ee/et/kavandatavad-hankelepingud (Konkurss, tähtaeg 17. august 2020) ning toetuse saajate info on leitav Sotsiaalministeeriumi dokumendiregistrist: https://www.sm.ee/et/dokumendiregister. Punkt 5 sätestab kompleksse abivajadusega inimese. Selleks on inimene, kes vajab abi erinevatest valdkondadest, milleks on peamiselt tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, sest tihti on abivajajateks püsiva haiguse ja hooldusvajadusega inimesed. Tegu on projekti kaasatud abivajajaga, kellele koostatakse juhtumiplaan. Punkt 6 sätestab, et kompleksjuhtum on olukord, kus abistatakse kompleksse abivajadusega inimest. See tähendab, et juhtumi lahendamisse kaasatakse erinevad valdkonnad, milleks tihti on näiteks sotsiaal-, tervise- ja/või töövaldkond. Iga kompleksjuhtumi kohta koostatakse juhtumiplaan STARi ja lühikirjeldus, mis saadetakse kvartaalse aruandega Sostiaalministeeriumile. Selliste juhtumite lahendamine on üks väljundinäitajatest. Punkt 7 sätestab, et koordinaator on isik, kes vastutab kompleksjuhtumi koordineeritud lahendamise eest. Koordinaatori ülesanne on leida õiged osapooled (luua iga juhtumi puhul juhtumimeeskond) ja jälgida tegevuste täitmist. Punkt 8 sätestab koordinatsioonimudeli mõiste. Toetudes hoolduskoormuse vähendamise rakkerühma ettepanekutele korraldati 2018. aasta augustist kuni 2019. aasta juulini kuues Eesti piirkonnas hoolduse koordinatsiooni katseprojekt. Projekti eesmärk oli testida esmase hoolduse koordinatsiooni mudelit ning anda lähteandmed üle riigi rakendatava koordinatsioonimudeli loomiseks, et süsteemselt toetada suure ja keerulise hooldusvajadusega inimesi. Katseprojekti infot arvestades on paika pandud, et koordinatsioonimudel on metoodiline lähenemine tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemi koostöö ja koostoime parandamiseks ning selle oluline eesmärk on saavutada piirkondlik rolliselgus ja parandada osapoolte süsteemset koostööd. Mudel on ühtselt kirjeldatud ja rakendatav, arvestades piirkondlikke eripärasid. See tähendab, et ülesanded on  5 kõikidele piirkondadele samad (leitavad määruse lisast 4), aga nende lahendamine sõltub piirkonna eripärast. Punktis 9 kirjeldatud partner on toetuse taotluses nimetatud juriidiline isik, riigiasutus või kohaliku omavalitsuse üksus või selle ühisamet või -asutus, kes osaleb projektis toetatava tegevuse rakendamisel. Määruse kohaselt võib taotlejale ehk kohalikule omavalitsusele olla partneriks mõni teine kohalik omavalitsus, kuid kindlasti peab partnerite seas olema piirkonda teenindav haigla ning viis nimistuga perearsti. Punkt 10 sätestab piirkonna, milleks on ühe või mitme kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium, kus rakendatakse ühte koordinatsioonimudeli projekti. Punkt 11 sätestab piirkondliku võrgustiku mõiste. Võrgustik koosneb eri valdkondade spetsialistidest, kes hakkavad koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud piirkondlikke probleeme tuvastama ja lahendama. Võrgustikku kuuluvad spetsialistid kutsub kokku toetuse saaja. Punkt 12 sätestab projekti mõiste. Tegemist on koordinatsioonimudeli rakendamisele ja arendamisele ning kompleksse abivajadusega inimeste abistamisele suunatud projektiga, sealhulgas jätkuprojektiga. Esimene koordinatsioonimudeli rakendamise projekt sai alguse 2020. aasta viimasel kvartalil ning kestab 2021. aasta lõuni. Uus projekt käivitub 2022. aastast. Punkt 13 sätestab taotleja, kelleks on toetuse taotluse esitanud kohaliku omavalitsuse üksus. Punkt 14 sätestab, et toetuse saaja on taotleja, kelle taotlus on rahuldatud. Eelnõu 2. peatükis „Toetatavad tegevused ja toetuse andmise üldtingimused“ sätestatakse toetuse andmise eesmärgid ja tulemused, toetatavad tegevused, projekti elluviimise periood, toetuse piirsumma ja osakaal, koordinatsioonimudeli rakendamise ühikuhinnad ning riigiabiga seonduv. Eelnõu § 3 sätestab toetuse andmise eesmärgid ja tulemused. Lõike 1 punktis 1 nimetatud koormuse vähendamine asjaajamisel tähendab seda, et paraneb olukord, kus kompleksse abivajadusega inimese ja tema perekonna administratiivne koormus on suur ning pereliikmed on ise juhtumikorraldajaks, mistõttu neil tuleb erinevate teenuste saamiseks pöörduda erinevate asutuste poole, kes ei hinda inimese teenuste vajadust kompleksselt. Lõike 1 punktis 2 nimetatud kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegne abi pakkumine tähendab seda, et projekti kaasatud osapooled nii partnerite kui piirkondliku võrgustiku liikmete näol teavitavad abivajajast aina enam, kuna teatakse, et projekti raames tööle võetud koordinaator on see, kes selliste inimestega koordineeritult tegeleb. Lõike 1 punktis 3 nimetatud puuduste all on silmas peetud näiteks puuduvaid teenusekohti, pikki teenusejärjekordi ja ebapiisavaid teenusemahtusid, kus teenuste nõudlus ületab pakkumise võimekust. Toimiv praktika tähendab projektiga seotud tegevusi, mis aitavad piirkonnas koordinatsioonimudeli eesmärke täita. Näiteks varasemates projektides on piirkonna hoolduskoordinaatori töökohaks valitud perearstikeskus. Lõike 2 järgi hinnatakse toetuse andmise tulemusi väljundinäitajate abil, mida on kirjeldatud lõigetes 3 ja 4. Lõigete 3 ja 4 punktides 1–3 nimetatud väljundinäitajad kattuvad. Punktis 1 nimetatud töösse võetud kompleksjuhtumid on need, mille puhul abivajaja on andnud nõusoleku juhtumiplaani koostamiseks ning koordinaator on juhtumimenetluse STARis algatanud. Punktis 2 nimetatud juhtumimeeskonna kohtumistel arutatakse ühte konkreetset juhtumit ja koostatakse plaan edasiste tegevuste jaoks.  6 Punktis 3 nimetatud piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumiste eesmärk on arutada piirkondlikke probleeme ja puudusi ning leida ühiselt lahendusi nende parandamiseks või likvideerimiseks. Lõike 3 punktis 4 nimetatud toimiva praktika kogemuste jagamine on väljundinäitaja jätkuprojektis osalejatele. Kuna käimasolevas projektis osalejatel on juba vähemalt viie kvartali jagu kogemusi koordinatsioonimudeli rakendamisel, on neil kohustus jagada infot uutele piirkondadele, projektis mitteosalevatele piirkondadele ja mujal. Lõike 4 punktis 4 nimetatud juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku moodustamine kolme kuu jooksul lepingu sõlmimisest on kohustuslik väljundinäitaja uutele piirkondadele, kuna jätkuprojektis osalejatel on need juba moodustatud. Kõikide nõutud väljundinäitajate saavutamist peab toetuse saaja tõendama. Kompleksjuhtumite puhul saadetakse iga juhtumi lühikirjeldus, mille juurde lisatakse inimese sugu ja vanus. Tegevusaruande koostaja kinnitab lühikirjeldused koos teiste dokumentidega digitaalse allkirjaga. Juhtumimeeskonna ja võrgustiku liikmete kohtumised kinnitatakse korrektsete allkirjalehtedega (kõik kehtestatud vormi väljad on nõuetekohaselt täidetud), mille vorm on toetuse saajaga sõlmitava toetuse kasutamise lepingu lisas 3. Virtuaalse kohtumise puhul tuleb arvestada virtuaalsete kohtumiste tõendamise nõuetega, mis on leiatavad allkirjalehel olevalt veebilingilt. Võrgustikukohtumiste kohta tuleb anda kokkuvõtlik sisuülevaade tulemuste saavutamise tegevusaruandes, mille vorm on toetuse kasutamise lepingu lisas 2. Toimiva praktika kogemuste jagamise kohtumiste kohta tuleb esitada korrektne allkirjaleht või tõendada virtuaalset kohtumist vastavalt nõetele. Juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku moodustamist tõendatakse esimese tegevusaruandega, milles on kirjas nimed ja asutused. Tegevusaruande kinnitab koostaja digitaalse allkirjaga. Lõige 5 sätestab, et määrus ei panusta hoolekandeteenuse saajate arvu, sest teenuste osutamist määruse alusel ei rahastata. Rahastatakse koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud tegevusi, milleks on piirkondliku võrgustiku loomine ja töös hoidmine ning juhtumimeeskonna kohtumiste korraldamine ja komplekssjuhtumite lahendamine. Eesmärk on kompleksse abivajadusega inimeste koordineeritud abistamine, mille kaudu hakkavad inimesed muu hulgas saama õigeid hoolekandeteenusteid, aga nende teenuste rahastamine ei toimu enam määruse eelarvest. Eelnõu § 4 kirjeldab toetatavaid tegevusi, mis peavad panustama määruse eesmärgi ja tulemusnäitaja saavutamisse. Lõike 1 kohaselt toetatakse projekte, mille tegevused panustavad kõikide § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkide täitmisse ja tagavad kõikide § 3 lõikes 3 või 4 (sõltuvalt sellest, kas tegemist on jätkuprojektiga või uue projektiga) nimetatud tulemuste saavutamise. Lõige 2 sätestab toetatavad tegevused. Punktis 1 nimetatud juhtrühma loomine on peamiselt projektijuhi ülesanne ning see on üks esimestest tegevustest. Nimetatud võrgustiku loomine on käimasoleva projekti näitel peamiselt projektijuhi ülesanne. See on ajamahukas töö ning eeldab kohest alustamist. Piirkondlik võrgustik on spetsialistide rühm, mis on moodustatud selleks, et tuvastada ja lahendada üksikjuhtumiüleseid võrgustikutöö ja abimeetmete korraldamisega ning teenuste osutamisega seotud probleeme. Punktis 2 nimetatud juhtumikorralduse töö jaoks on võimalus projekti eelarvest töötasu maksta koordinaatorile, kes vastutab ühe juhtumi koordineeritud lahendamise eest. Punktis 3 nimetatud piirkondliku teenuste ja toetuste korralduse väljaselgitamine koos probleemide ja arendusvajaduste väljatoomisega ning probleemide lahendamiseks ja arendusvajaduste realiseerimiseks tegevuskava koostamine on üks olulisemaid ülesandeid piirkondliku võrgustiku töös. Võrgustikutöö eest vastutav inimene, kelleks peamiselt on projektijuht, dokumenteerib saadud informatsiooni. Punktis 4 nimetatud toimiva praktika väljaselgitamine ja tutvustamine on koordinatsioonimudeli edasiarendamiseks olulise tähtsusega. Nii aruandluse teel kui kohtumistel Sotsiaalministeeriumiga saavad toetuse saaja ja partnerid edasi anda kogemusi oma piirkonna koordinatsioonimudeli rakendamisel.  7 Eelnõu §-s 5 nähakse ette projektide elluviimise ajaks 12 kuud. Tegevusi loetakse abikõlblikeks lepingu allkirjastamise hetkest või lepingus nimetatud hilisemast ajast. Jätkuprojektide puhul on tegemist abikõlblike kuludega juba taotluse esitamise hetkel, aga siin tuleb silmas pidada seda, et kui taotlust ei rahuldata, tuleb taotlejal kulud endal kanda. Eelnõu §-s 6 nähakse ette toetuse piirsumma ja osakaal. Arvestades meetme tegevuse eelarvet ja piirkonna suurust, on lõike 2 kohaselt määrusega kehtestatud minimaalne toetuse suurus ühele projektile 60 000 eurot (taotluse esitamise hetkel vähemalt 20 000 elanikuga piirkonnale) ja lõike 3 kohaselt on toetuse maksimaalne summa 90 000 eurot (taotluse esitamise hetkel vähemalt 40 000 elanikuga piirkonnale). Kui taotlusesse on kaasatud ühe maakonna kõik kohalikud omavalitsused ning piirkonna elanike arv jääb taotluse esitamise hetkel siiski alla 20 000, saab toetust taotleda ka väiksem piirkond (lõige 1). Piirkonna elanike arvu kontrollib Sotsiaalministeerium Statistikaameti kodulehel (https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/piirkonnad) avaldatud andmete põhjal. Lõike 4 kohaselt on toetuse maksimaalne osakaal 100% projekti kuludest, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 15% riiklik kaasfinantseering. See tähendab, et toetuse saaja omafinantseering ei ole nõutud. Eelnõu §-s 7 kirjeldatakse koordinatsioonimudeli rakendamise ühikuhindasid. Ühikuhinna kulude sisu: 1. Projektijuhtimise tunnihind = 20,1 eurot, mis sisaldab 14,4 eurot tööandja kulu ehk palgafondi + 5,7 eurot muud kulud (40% otsestest personalikuludest - projekti tegevustega seotud erinevad majanduskulud ja projekti kaasatud arendustegevused). 2. Projektijuhtimise tasu kuus = 3215,8 eurot, mis sisaldab 2297 eurot tööandja kulu ehk palgafondi + 918,8 eurot muud kulud (40% otsestest personalikuludest - projekti tegevustega seotud erinevad majanduskulud ja projekti kaasatud arendustegevused). 3. Kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tunnihind = 16,5 eurot, mis sisaldab 11,8 € tööandja kulu ehk palgafondi + 4,7 € muud kulud (40% otsestest personalikuludest - projekti tegevustega seotud erinevad majanduskulud ja projekti kaasatud arendus- ja muude spetsialistide tasustamine). 4. Kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tasu kuus = 2638,4 eurot, mis sisaldab 1884,6 eurot tööandja kulu ehk palgafondi + 753,8 eurot muud kulud (40% otsestest personalikuludest - projekti tegevustega seotud erinevad majanduskulud ja projekti kaasatud arendus- ja muude spetsialistide tasustamine). Projekti eelarve koostatakse projektijuhi ja koordinaatori töötunde arvestades, samuti on nende tõendamine aluseks toetuse väljamaksmisele. Alljärgnevalt on kirjeldatud koordinatsioonimudeli ühikuhindade kujunemise metoodikat. Ühikuhinna kehtestamise eesmärk on vähendada nii toetuse saajate kui toetuse andja administratiivset koormust ja projektide administreerimisega kaasnevaid kulusid ehk lihtsustada projekti elluviimist. Lihtsustamise kasutamise nõue tuleneb ühendmääruse[1] § 6 lõikest 1, mille kohaselt kui projektile antav toetus on kuni 100 000 eurot, antakse projektile toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 2a kohaselt üksnes kulude lihtsustatud hüvitamisviiside alusel, välja arvatud, kui riigiabi andmisel antakse toetust osakaaluna abikõlblikest kuludest või kui projekt või tegevus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 67 lõike 4 kohaselt tervikuna riigihankena sisse ostetud. [1] Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrus nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“  8 Kaaludes valikut ühikuhindade, ühtse määra ja kindlasummalise makse vahel, välistati kohe ühtse määra kasutamine kui kõige koormavam lahendusviis. Arvestades, et rahastatavate projektide tegevused ning oodatavad väljundid/tulemused on sarnased, langes valik ühikuhindade kasuks põhjusel, et projektidele, mis võivad sihtrühmade suuruse võrra piirkonniti erineda, pole sihtrühmaga seotud tulemuste defineerimiseks piisavalt vajalikke alusandmeid. Ühikuhindade kasuks räägib ka asjaolu, et kõikides toetust saavates projektides on nii toetuse saaja kui ka tegevused sarnased ning toetatava tegevuse tegemist on võimalik hõlmata standardraamistikuga. Koordinatsioonimudeli rakendamine eeldab teatud rollide täitmist ning meetmest rahastatakse ülesannete täitmist juhtumite lahendamisel, meeskonnatöö koordineerimisel ja piirkondliku võrgustiku loomisel ja töös hoidmisel. Käimasolevas projektis osalevate piirkondade taotlustele ja aruannetele tuginedes saab teha järelduse, et koordinatsioonimudeli rakendamiseks piirkonnas tuleb palgata projektijuht ja koordinaator(id). Vaatamata sellele, kuidas iga piirkond on ametikohad nimetanud, on vaja palgatud tööjõuga saavutada määruses nimetatud väljundinäitajad. Projektijuhi ülesanded on juhtumikorralduse välised. Projektijuht on toetuse saaja poolne kontakt Sotsiaalministeeriumile, kes muu hulgas vastutab aruannete täitmise eest. Projektijuhi ülesanneteks võivad olla näiteks juhtrühma ja piirkondliku võrgustiku loomise ja toimimisega seotud tegevused, sealhulgas piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumiste korraldamine, piirkondliku teenuste ja toetuste korralduse väljaselgitamine koos probleemide ja arendusvajaduste väljatoomisega ning toimiva praktika väljaselgitamine ja tutvustamine. Koordinaator on kompleksjuhtumi lahendamise eest vastutav isik, kelle peamiseks ülesandeks on juhtumiplaani elluviimise korraldamisega seotud tegevused, sealhulgas iga teenuse puhul vastava osapoolega kokkulepete sõlmimine, et inimene saaks talle vajalikke teenuseid, samuti juhtumiplaani muudatuste aja- ja asjakohane kajastamine jmt. Ühikuhindade arvutamisel on aluseks võetud käimasolevate projektide eelarves märgitud projektijuhtide, koordinaatorite ja juhtumikorraldajate keskmised tööandja kulud (palgafond). Käimasoleva projekti raames on projektijuhtide keskmine täistööaja palgafond 2297,03 eurot ning koordinaatorite ja juhtumikorraldajate täistööaja palgafond 1884,60 eurot kuus. Kasutatud on projekti taotluste juurde lisatud eelarvevormis märgitud palgasummasid, mis ei ole projekti jooksul muutunud. Toetuse väljamaksmiseks esitab toetuse saaja iga kuu alguses toetuse andjale maksetaotluse eelmise kuu projektiga hõivatuse kohta, sealhulgas partnerite kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise töötundide kohta. Esimese maksetaotlusega koos esitatakse ka projektijuhi ja koordinaatori projekti tegevustesse kaasatust tõendavad personalidokumendid, milleks on näiteks tööleping, ametijuhend, töötaja asendust tõendav dokument, töötundide arvu või projektiga hõivatust kajastav dokument. Nimetatud dokumentides peab olema selgelt märgitud see, kas projektijuht ja koordinaator tegelevad projekti tööga täistööaja ulatuses või osaliselt, samuti see, mis on töötundide arv osalise projektiga hõivatuse korral. Projektiga seotud töötaja asendamise all peetakse silmas asendamist puhkuse või haiguse perioodil. Kui projektiga seotud projektijuht ja koordinaator saavad töötasu ainult projekti eelarvest, siis töötundide arvu ei ole vaja esitada, sest kui töötaja teeb projektiga seotud tegevusi täistööajaga, arvestatakse projektijuhtimise tasuks kuu kohta 3215,8 eurot ja kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tasuks kuu kohta 2638,4 eurot. Kui töötaja teeb projektiga seotud tegevusi osakoormusega, arvestatakse tasu tunnihinna alusel. Eelnõu § 8 kohaselt ei ole eelnõu raames antav toetus EL-i toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi. Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, on analüüsitud, kas abi vastab järgmisele neljale tingimusele: 1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;  9 2) abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks; 3) abimeede annab eelise abi saajale; 4) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel. Riigi vahenditega on tegemist, kui abi antakse struktuurivahenditest, mistõttu on esimene kriteerium täidetud. Abi valikuline iseloom on tingimus, mis eristab riigiabi ja üldisi meetmeid. Euroopa Komisjon on kohtupraktika baasil selgitanud, et valikulisust saab hinnata mitmel tasandil: varaline, piirkondlik, õiguslik ja tegelik valikulisus. Riigiabi käsiraamatus sedastatakse, et abimeetmel on valikuline iseloom näiteks järgmistel juhtudel: - abimeedet administreerivad ametkonnad omavad teatud kaalutlusõigust (kõik taotlemisel põhinevad meetmed on valikulised); - abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil (see kehtib regionaalabikavade puhul) või on abimeede suunatud ainult teatud suurusega ettevõtjatele (näiteks väike ja keskmise suurusega ettevõtetele) või teatud sektori ettevõtjatele. Käesoleval juhul antakse toetust vähemalt 20 000 elanikuga piirkonnale (või kui piirkond on väiksem, siis peab kaasatud olema mitu kohaliku omavalitsuse üksust), milles osalevad taotlejana kohalik omavalitsus ja partneritena piirkonda teenindavad haiglad, vähemalt viis perearsti ja kohalikud omavalitsused. Abimeedet rakendatakse ainult teatud osal liikmesriigi territooriumil, mistõttu on teine kriteerium täidetud. Selleks, et abimeede oleks käsitatav riigiabina, peab meede andma abi saavale kohalikule omavalitsusele või partnerile majandusliku eelise. Eelis on iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes, see tähendab riigi sekkumiseta. Avatud taotlusvooru raames antakse kohalikele omavalitsustele ja partneritele toetust, et rakendada hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudelit oma piirkonnas. Tegemist on hoolekande- ja tervishoiusüsteemi teenuste koordineerituma osutamisega ja selle rahastamisega, mille tulemusena saavad abi kohalikud elanikud. Koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud eesmärgid saavutatakse muu hulgas ka selliste tegevustega, mis on seotud kohaliku omavalitsuse avalike ülesannete täitmisega ning mis on sätestatud erinevates seadustes. Sellisteks säteteks on järgmised: - kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 3 punkti 1 kohaselt otsustab ja korraldab omavalitsusüksus neid kohaliku elu küsimusi, mis on talle pandud teiste seadustega; - rahvatervise seaduse § 10 lõike 1 punkti 5 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuste ühiselt täidetav ülesanne maakondlikul või piirkondlikul tasandil rahvatervise ja sellega tihedalt seotud valdkondade juhtimiseks vajalike võrgustike loomine ja nende töö korraldamine; - sotsiaalhoolekande seaduse § 5 lõike 1 järgi on isikule kohustatud sotsiaalteenuste, sotsiaaltoetuste, vältimatu sotsiaalabi ja muu abi andmist korraldama isiku rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgne kohaliku omavalitsuse üksus. Seega ei ole kolmas kriteerium täidetud. Eeltoodust tulenevalt on täidetud üksnes esimesed kaks kriteeriumi, mistõttu ei ole tegemist riigiabiga ning edasine hindamine ei ole vajalik. Eelnõu 3. peatükis „Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele“ sätestatatakse nõuded toetuse taotlejale, partneritele ja taotlusele ning taotleja kohustused. Eelnõu §-s 9 on esitatud nõuded taotlejale ja partnerile. Lõike 1 järgi saavad meetme tegevusest toetust taotleda kohaliku omavalitsuse üksused. Lõigetes 2 ja 3 sätestatakse partnerid, kelleks on piirkonda teenindav haigla, üldarstiabi osutajad ja kohalikud omavalitsused, kes on valmis koostöös oma piirkonna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna, aga ka teiste külgnevate valdkondade partneritega koordinatsioonimudelit ellu viima. Selline tuumikpartnerite kombinatsioon on oluline, kuivõrd need on ühelt poolt kõige  10 tõenäolisemad kohad abivajajate märkamiseks ja teisalt saavad just nemad koostööd tehes süsteemseid muutusi ellu kutsuda. Samas on oluline, et tuumikpartnerite kõrval tehakse kindlaks kõik teised piirkondlikult olulised osapooled, kes samuti panustavad abivajajate abistamisse. Ühes projektis peab üldarstiabi osutajate seas olema vähemalt viis nimistuga perearsti, soovituslikult tervisekeskuse või praksisena. Viie perearsti nõude täitmiseks võivad partneriteks olla näiteks tegevusloaga perearstikeskus kolme nimistuga perearstiga, üks nimistuga perearst, kes osutab tegevusloa alusel üldarstiabi FIE-na ja üks perearst, kes osutab teenust OÜ kaudu, millel on üldarstiabi tegevusluba. Kui projektis osaleb mitu kohalikku omavalitsust, on tulemuslikum kaasata perearste mitmest kohalikust omavalitsusest. Lõike 4 kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus samal ajal osaleda ainult ühes projektis ennekõike seetõttu, et ei tekiks olukorda, kus ühe kompleksse abivajadusega inimesega tegelevad erinevad piirkonnad, kes saavad selle tegevuse jaoks toetust mitmest projektist. Samas võivad haigla ja perearstid osaleda mitme piirkonna projektis, kuna patsiendid võivad kuuluda erinevatesse piirkondadesse. Eelnõu § 10 sätestab taotleja kohustused. Punkt 1 sätestab, et taotleja on kohustatud vajaduse korral tõendama, et taotluses esitatud teave vastab määruses sätestatud nõuetele ja tingimustele. Punkt 2 sätestab, et taotleja peab esitama lisateavet Sotsiaalministeeriumi määratud tähtaja jooksul (§ 13 lg 3). Punkt 3 sätestab, et taotleja peab võimaldama taotluse menetlejal kontrollida taotluses nimetatud asjaolusid kas taotleja või partneri juures või kavandatava tegevuse rakendamise asukohas. Punkt 4 sätestab, et kui pärast taotluse esitamist taotluses esitatud andmed muutuvad või ilmnevad uued asjaolud, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist, peab taotleja sellest taotluse menetlejat esimesel võimalusel teavitama. Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlusele ja toetuse taotlemise eelarvele. Lõike 1 kohaselt esitab taotleja: 1) toetuse taotluse (määruse lisa 1); 2) toetuse taotlemise eelarve (määruse lisa 2); 3) partnerite kinnituse projektis osalemise kohta (määruse lisa 3). Taotluses on oluline kirjeldada projektiga seonduvat võimalikult selgelt ja täpselt. Lõige 2 nimetab taotlusele ja toetuse taotlemise eelarvele esitatud nõuded. Punkti 1 kohaselt tuleb taotluse koostamisel arvestada, et toetust taotletakse kõigi toetuse andmise eesmärkide (määruse § 3 lõige 1) ja toetatavate tegevuste (määruse § 4 lõige 2) elluviimiseks. Taotlus ja eelarve peavad sisaldama teavet selle kohta, kuidas taotleja täidab määruse § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärgid: 1) vähendada kompleksse abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormust asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas; 2) pakkuda kompleksse abivajadusega inimestele õigeaegset ja nende vajadustele vastavat abi ning toetada nende toimetulekut võimalikult kaua koduses keskkonnas; 3) koguda infot sotsiaal- ja tervishoiuteenuste osutamise puuduste ja toimiva praktika kohta. Taotlus ja eelarve peavad sisaldama teavet selliselt, et oleks arusaadav, kuidas plaanitakse korraldada määruse § 4 lõikes 2 nimetatud toetatavaid tegevusi:  11 1) piirkondliku võrgustiku loomise ja toimimisega seotud tegevused, sealhulgas piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumiste korraldamine; 2) kompleksse abivajadusega inimesele tema vajadustele vastava tervikhindamise korraldamine, juhtumiplaani koostamine, vajaliku abi korraldamine ja juhtumiplaani regulaarne seire ning juhtumimeeskondade kohtumiste korraldamine; 3) piirkondliku teenuste ja toetuste korralduse väljaselgitamine koos probleemide ja arendusvajaduste väljatoomisega ning probleemide lahendamiseks ja arendusvajaduste realiseerimiseks tegevuskava koostamine; 4) toimiva praktika väljaselgitamine ja tutvustamine. Punkt 2 sätestab, et toetust taotletakse projekti elluviimisega seotud kulude katmiseks, mis tähendab, et taotluse eelarve alusarvestus põhineb projektijuhtimise ja kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tunnihindadel. Punkt 3 sätestab, et toetust ei taotleta nende kulude katmiseks, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest, riigisisestest või muudest välisabi vahenditest. Näiteks, kui piirkond on juba tellinud mõne analüüsi probleemide väljaselgitamiseks ja saab selle jaoks ka toetust muudest vahenditest, ei tohi neid kulusid katta käesoleva projekti eelarvest. Punkt 4 sätestab, et taotlus on esitatud tähtajaks ettenähtud viisil ja vormis koos nõutud dokumentidega. Taotluse esitamise tähtaeg avaldatakse Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Lõikes 1 sätestatud vajalikud dokumendid tuleb esitada digitaalselt allkirjastatult aadressil [email protected] märksõnaga „Koordinatsioonimudel“, vt ka § 12. Punkt 5 sätestab, et taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik. Eelnõu 4. peatükis „Toetuse taotlemine ja taotluste menetlemine“ sätestatakse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis, taotluse menetlemine, taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll, taotluste hindamine, valikukriteeriumid ja valiku kord ning taotluse rahuldamine, toetuse kasutamise lepingu sõlmimine ja taotluse rahuldamata jätmine. Eelnõu § 12 reguleerib toetuse taotlemise tähtaega ja taotluse esitamise viisi. Lõige 1 sätestab, et Sotsiaalministeerium avaldab taotluste esitamise tähtaja ja taotlusvooru eelarve oma kodulehel. Lisaks saadab Sotsiaalministeerium sellekohase teabe kohaliku omavalitsuse üksustele ka e-posti teel hiljemalt avaldamisele järgneval päeval, et taotlusvooru informatsioon jõuaks võimalikult paljude kohalike omavalitsusteni. Lõikes 2 sätestatakse taotluse esitamise viis. Lõikes nimetatud digitaalselt allkirjastatud taotlus peab sisaldama nõutud dokumente, säilitades dokumentide originaalvormingu. See tähendab näiteks seda, et Excelis koostatud eelarvevorm peab säilima Exceli vormingus (ei tohi konverteerida PDF-vormingusse). Eelnõu § 13 sätestab toetuse menetlemise korra ja tähtaja. Kõiki esitatud taotlusi menetletakse samal ajavahemikul. Lõikes 1 sätestatakse, et menetlusse võetakse ainult Sotsiaalministeeriumi kodulehel avaldatud tähtajaks esitatud taotlused. Tähtajaks esitamata taotlusi menetlusse ei võeta. Lõike 2 kohaselt võib taotluste menetlemise aeg olla kuni 30 tööpäeva alates Sotsiaalministeeriumi kodulehel esitatud taotluse esitamise tähtajast. Menetlemise aeg võib pikeneda lõikes 3 sätestatud tingimustel. Lõige 3 sätestab, et Sotsiaalministeeriumil on õigus nõuda menetlemise käigus taotlejalt selgitusi või lisadokumente taotluses esitatud info kohta. Kui vastavuse kontrollimisel selgub, et taotluses esitatud teave ei ole piisav või mõni nõue ei ole täidetud, antakse taotlejale võimalus puuduse  12 kõrvaldamiseks, sealhulgas lisateabe esitamiseks. Puuduste kõrvaldamiseks antakse taotlejale kuni kümme tööpäeva. Lõike 4 kohaselt võib Sotsiaalministeerium teha taotlejale ettepaneku taotletud toetuse summat ja projektis kavandatud tegevusi muuta. Toetuse summa ei tohi seejuures suureneda, välja arvatud juhul, kui see on vajalik arvutusvea parandamiseks. Lõige 5 sätestab, et taotluse korrigeerimisel arvestab Sotsiaalministeerium ainult tema poolt osutatud puuduste parandusega. Muudatusi, mida taotleja on lisaks teinud omaalgatuslikult, ei pea Sotsiaalministeerium arvestama ja võib nõuda nende kõrvaldamist. Eelnõu § 14 sätestab toetuse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Lõike 1 järgi kontrollib Sotsiaalministeerium taotleja ja partneri ning taotluse vastavust määruse nõuetele. Taotlus vastab nõuetele, kui: 1) taotleja on kohaliku omavalitsuse üksus; 2) partneriteks on piirkonda teenindav haigla ja vähemalt viis piirkonnas tegutsevat nimistuga perearsti; 3) kohaliku omavalitsuse üksus osaleb samal ajal ainult ühes projektis; 4) taotlejal ja partneril on suutlikkus toetatavaid tegevusi ellu viia; 5) taotleja on esitanud digikonteineris toetuse taotluse, toetuse taotlemise eelarve, partnerite kinnituse koopia; 6) toetust taotletakse kõigil § 3 lõikes 1 nimetatud eesmärkidel ja kõigi § 4 lõikes 2 nimetatud tegevuste elluviimiseks; 7) toetust taotletakse projekti elluviimisega seotud kulude katteks; 8) toetust ei taotleta nende kulude katteks, millele on juba eraldatud toetust teisest meetmest, riigisisestest või muudest välisabi vahenditest; 9) taotlus on esitatud tähtajaks ettenähtud viisil ja vormis koos nõutud dokumentidega; 10) taotluse on allkirjastanud taotleja esindusõiguslik isik. Lõige 2 sätestab tingimused, mille puhul taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks. Punkti 1 kohaselt ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks, kui see ei vasta nõuetele, mis on esitatud taotlejale ja partneritele määruse §-s 9. Punkti 2 kohaselt ei tunnistata taotlust nõuetele vastavaks, kui see ei vasta määruse §-s 11 sätestatud taotlusele esitatud nõuetele ja taotleja ei ole taotluses esinevaid puudusi määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud. Punkt 3 sätestab, et taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotluse muutmisel on eiratud nõuet, et parandada tohib ainult Sotsiaalministeeriumi osutatud puudusi. Punkt 4 sätestab, et taotlust ei tunnistata nõuetele vastavaks, kui taotluses on esitatud ebaõigeid andmeid või taotleja mõjutab õigusvastasel viisil toetuse taotluse menetlemist. Eelnõu § 15 sätestab taotluste hindamise, valikukriteeriumid ja korra. Lõike 1 kohaselt hindab nõuetele vastavaid taotlusi hindamiskomisjon, mille moodustab valdkonna eest vastutav minister. Lõige 2 sätestab, et komisjon hindab taotlusi kümne tööpäeva jooksul alates kõigi esitatud taotluste vastavaks või mittevastavaks tunnistamisest. Lõike 3 kohaselt hindab komisjon taotlusi nelja kriteeriumi alusel.  13 Punkt 1 kirjeldab esimest hindamiskriteeriumi. Taotluses kirjeldatud tegevused peavad panustama toetuse andmise eesmärkide täitmisse ja olema suunatud piirkonna probleemide lahendamisele ja arendusvajaduste realiseerimisele. Komisjon hindab kriteeriumi järgmiste hinnangute alusel: 1) taotleja mõistab toetuse andmise eesmärke, piirkondlikud tegevused panustavad nende täitmisse ning on suunatud piirkonna probleemide lahendamisele ja arendusvajaduste realiseerimisele – 15 punkti; 2) taotleja mõistab toetuse andmise eesmärke, kuid piirkondlikud tegevused ei panusta või panustavad osaliselt nende täitmisse ning ei ole suunatud või on suunatud osaliselt piirkonna probleemide lahendamisele ja arendusvajaduste realiseerimisele – 10 punkti; 3) taotleja ei ole mõistnud toetuse andmise eesmärke või on piirkondlikud tegevused läbi mõtlemata – 0 punkti. Punkt 2 kirjeldab teist hindamiskriteeriumi. Taotleja peab välja selgitama piirkonna abivajajate rühmad. Komisjon hindab kriteeriumi järgmiste hinnangute alusel: 1) piirkonna abivajajate rühmad on välja selgitatud, valdkondadevahelise koostöö ja koordineerimisega seotud probleemid/piirangud inimeste abistamisel on välja toodud ning on kirjeldatud, milliste abivajajate toetamine toimib hästi ja milliste puhul on kõige enam raskusi – 15 punkti; 2) piirkonna abivajajate rühmad on välja selgitatud, kuid valdkondadevahelise koostöö ja koordineerimisega seotud probleemid/piirangud inimeste abistamisel on välja toodud üldsõnaliselt ja/või ei ole kirjeldatud või on kirjeldatud üldsõnaliselt, milliste abivajajate toetamine toimib hästi ja milliste puhul on kõige enam raskusi – 10 punkti; 3) piirkonna abivajajate rühmad on välja selgitamata ja/või valdkondadevahelise koostöö ja koordineerimisega seotud probleeme/piiranguid inimeste abistamisel ei ole välja toodud ja/või ei ole kirjeldatud, milliste abivajajate toetamine toimib hästi ja milliste puhul on kõige enam raskusi – 0 punkti. Punkt 3 kirjeldab kolmandat hindamiskriteeriumi. Taotleja kirjeldab koordinatsioonimudeli rakendamiseks vajalikku meeskonda. Komisjon hindab kriteeriumi järgmiste hinnangute alusel: 1) esitatud on selge ja põhjendatud ülevaade sellest, millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll, sealhulgas on kirjeldatud, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad piirkondlikku võrgustikku; selgelt on kirjeldatud, milliste ülesannete täitmiseks tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu ja anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid ning millise koormusega võib osta teenust sisse – 15 punkti; 2) esitatud ülevaade ei anna täielikku teavet selle kohta, millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ja mis on nende tõenäoline roll, sealhulgas on ebapiisavalt kirjeldatud, millise valdkonna spetsialistid kuuluvad piirkondlikku võrgustikku; üldsõnaliselt on kirjeldatud, milliste ülesannete täitmiseks tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu ja anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid ning millise koormusega võib osta teenust sisse – 10 punkti; 3) esitatud on üldsõnaline ülevaade sellest, millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll; kirjeldamata on see, milliste ülesannete täitmiseks tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu ja anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid ning millise koormusega võib osta teenust sisse – 0 punkti. Punkt 4 kirjeldab neljandat hindamiskriteeriumi. Toetuse taotlemise eelarvevormil esitatud koordinatsioonimudeli eelarve on eesmärgipärane ja realistlik. Komisjon hindab kriteeriumi järgmiste hinnangute alusel: 1) esitatud eelarve on eesmärgipärane ja realistlik; on selge, milliseid ja kui palju projekti töötajaid palgatakse, millised on nende täpsed tööülesanded ja kui suur on nende töökoormus – 15 punkti; 2) esitatud eelarves esineb ebaselgusi vähesel määral, näiteks ei ole piisavalt lahti kirjutatud projekti töötajate ülesandeid või on kirjelduste põhjal arvestatud töötundide arv ebaproportsionaalne – 10 punkti; 3) esitatud eelarves esineb puudujääke mitmes veerus, näiteks ei ole piisavalt kirjeldatud töötajate ülesandeid ja esineb vigu arvutuskäikudes – 0 punkti.  14 Lõige 4 sätestab, et hindamise tulemusena on võimalik taotluse eest saada maksimaalselt 70 punkti. Lõike 5 järgi on teatud juhtudel võimalik saada kümme lisapunkti. Punkt 1 sätestab, et kümme lisapunkti saab taotleja, kes on projektiga hõlmanud piirkonna, kus elab vähemalt 40 000 inimest. Selliseks taotlejaks saab olla näiteks Lasnamäe Linnaosa Valitsus ilma teiste kohaliku omavalitsuse üksusteta, kus elab 115 991 inimest. Punkt 2 sätestab, et kümme lisapunkti saab taotlus, milles kirjeldatud piirkonnas elab küll vähem kui 40 000 inimest, aga mille puhul taotleja on kaasanud partnerina ühte või mitut kohaliku omavalitsuse üksust. Selliseks taotlejaks saab olla näiteks Viljandi Linnavalitsus, kes on kaasanud partnerina Viljandi Vallavalitsuse. Lõike 6 kohaselt teeb komisjon neile taotlejatele, kes on mõnes hindamiskriteeriumis saanud 0 punkti, ettepaneku puuduste kõrvaldamiseks, taotluse muutmiseks ja täiendamiseks. Lõike 7 järgi koostab komisjon koondhinnete alusel paremusjärjestuse uutele taotlejatele. Paremusjärjestuses seatakse esimesele kohale suurima koondhinde saanud taotlus. Kui tekib olukord, kus kaks või rohkem taotlust on saanud sama arvu punkte, siis eelistatakse taotlust, mis on saanud esimese hindamiskriteeriumi eest maksimumpunktid. Kui taotlejatel on selle kriteeriumi eest saadud võrdselt punkte, heidetakse liisku. Lõike 8 kohaselt vormistatakse hindamistulemused protokollina. Eelnõu §-s 16 sätestatakse taotluse rahuldamise, toetuse kasutamise lepingu sõlmimise ning taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Lõike 1 kohaselt otsustab taotluse rahuldamise valdkonna eest vastutav minister, kes kõnealuse määruse raames on sotsiaalkaitseminister. Lõike 2 järgi kuuluvad rahuldamisele kõik taotlused, mis on tunnistatud vastavaks ning mille rahastamise summa ei ületa vastavas taotlusvoorus välja kuulutatud rahastamise eelarvet. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Kui tekib olukord, et vastavaks tunnistatud taotluste rahaline maht on suurem kui taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, kuuluvad rahuldamisele kõik jätkuprojektid, mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt kümme punkti. Uute taotlejate paremusjärjestusest rahuldatakse taotlused, mis said igas hindamiskriteeriumis vähemalt kümme punkti ning mille rahastamiseks on eelarves vabad vahendid olemas. Ülejäänud taotluste suhtes tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus. Lõige 3 sätestab, et Sotsiaalministeerium sõlmib toetuse saajaga toetuse kasutamise lepingu (edaspidi leping), mille ta edastab taotlejale e-posti teel digitaalseks allkirjastamiseks. Kui taotleja ei allkirjasta lepingut kümne tööpäeva jooksul selle kättesaamisest, loetakse, et taotleja on toetusest loobunud. Lõige 4 sätestab, et kui taotleja loobub toetusest, teavitatakse toetuse saamise võimalusest paremusjärjestuses esimest taotlejat, kelle taotlus jäeti rahuldamata eelarves vabade vahendite puudumise tõttu, ning algatatakse taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamise ja taotluse rahuldamise otsuse tegemise menetlus. Eelnõu 5. peatükis „Taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamine ning toetuse kasutamise lepingu muutmine“ sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse ja taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse kasutamise lepingu muutmise tingimused. Eelnõu § 17 lõikes 1 nimetatakse, millistel juhtudel võib Sotsiaalministeerium taotluse rahuldamise otsuse tunnistada kehtetuks, s.o eelkõige juhul, kui tagantjärele ilmneb asjaolu, mille  15 korral taotlust ei oleks rahuldatud. Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks, kui taotleja loobub toetusest, sealhulgas ei allkirjasta toetuslepingut. Lõige 2 sätestab, et taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsustab Sotsiaalkaitseminister kümne tööpäeva jooksul alates sellest, kui mõni lõikes 1 nimetatud asjaolu on ilmsiks tulnud. Lõike 3 järgi annab Sotsiaalministeerium toetuse saajale võimaluse omapoolseteks selgitusteks enne, kui taotluse rahuldamise otsus kehtetuks tunnistatakse. Lõige 4 sätestab, et toetuse saaja peab toetuse tagastama ulatuses, mis on kirjas taotluse kehtetuks tunnistamise otsuses. Eelnõu § 18 sätestab taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistamise. Sotsiaalministeerium võib taotluse rahuldamata jätmise otsuse kehtetuks tunnistada ja teha taotluse rahuldamise otsuse, kui eelarves on vabu vahendeid. See säte on seotud § 16 lõikes 4 nimetatud võimalusega rahastastada taotlust, mis jäeti rahuldamata eelarves vabade vahendite puudumise tõttu. Eelnõu § 19 sätestab toetuse kasutamise lepingu muutmise ja lõppemise tingimused. Lõike 1 järgi saavad pooled lepingut muuta tingimustel ja korras, mis on kehtestatud lepingus. Lõige 2 sätestab, et lepingus ei ole lubatud muuta väljundinäitajate mahtu, toetuse maksmise aluseid ega ka teisi tingimusi, mis ohustavad tulemuste saavutamist või seavad kahtluse alla tegevuste lõpetamise projekti elluviimise perioodil või on muidu vastuolus määrusega või taotluse rahuldamise otsusega. Lõige 3 sätestab, et lepingut ei pea muutma olukorras, kus toetuse saaja soovib muuta projektijuhtimise ja kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise töötundide arvu toetuse taotlemise eelarvevormis esitatud summade piires. See ei tohi mõjutada lõike 2 kohaselt projekti tulemuste saavutamist. Lõike 4 järgi lõppeb leping, kui pooled on täitnud oma kohustused või kui taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse kehtetuks. Eelnõu 6. peatükis „Aruannete esitamine ja toetuse maksmise tingimused“ sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord, toetuse maksmise tingimused ja korraldus ning finantskorrektsiooni ja toetuse tagasimaksmise regulatsioon. Eelnõu §-s 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise kord. Projektis osalevate piirkondade kogemustele ja tagasisidele tuginedes täiendatakse üle riigi rakendatava inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli kontseptsiooni, et projekti järel oleks võimalik koordinatsioonimudel käivitada üle Eesti. Lõike 1 järgi esitatakse aruanded e-posti teel igale kvartalile järgneva kuu seitsmendaks kuupäevaks. Kui tähtaeg satub puhkepäevale, esitatakse aruanne sellele järgnevaks tööpäevaks. Aruannete periood on üks kvartal. Seda ka juhul, kui esimese kvartali sees on projekti tegevusi tehtud vähem kui kolm kuud. Sellisel juhul tehakse projekti tegevusi viie kvartali sees. Lõikes 2 sätestatakse aruande miinimumnõuded. Aruandega esitatakse igas kvartalis kolm dokumenti. Punktis 1 nimetatud tulemuste saavutamise tegevusaruanne on kumuleeruv ja see täidetakse uue informatsiooni tekkimisel.  16 Punktis 2 kirjeldatud juhtumimeeskonna ja piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumised lähevad väljundinäitajatena arvesse juhul, kui on kasutatud vormikohast allkirjalehte. Kui kokkusaamine toimub virtuaalselt, tuleb järgida järgmisi nõudeid: https://www.rtk.ee/media/2254/download. Punktis 3 kirjeldatud kompleksjuhtumite kirjeldused esitatakse kumulatiivselt, see tähendab, et igal kvartalil lisatakse töös olevatele juhtumitele uued juhtumid. Vanade juhtumite korral lisatakse informatsioon seire kohta. Lühikirjeldused ei võimalda tuvastada abivajavat isikut, sest sisaldavad lisaks kirjeldusele ainult soo ja vanuse infot. Oluline on kirjeldada, kes teavitas abivajajast, milline plaan kokku lepiti, sealhulgas vastutajad, ning millised olid peamised takistused, millised olid positiivsed lahendused. Kompleksjutumite kirjeldused lisatakse kumulatiivse tulemuste saavutamise tegevusaruande II osa juurde. Lõikes 3 kirjeldatud kokkuvõtlik ülevaade on n-ö lõpparuanne, mis koondab terve aasta tegevused ja annab hinnangu saavutatud tulemuste kohta. Ülevaade kirjutatakse tulemuse saavutamise tegevusaruandesse (III osa. Lõpparuanne) koos viimase kvartali aruandega. Lõikes 4 sätestatakse, et Sotsiaalministeeriumil on aega aruande kontrollimiseks kuni 12 tööpäeva. Puuduste korral antakse taotluse esitajale kolm tööpäeva nende kõrvaldamiseks. Kui puudused on kõrvaldatud, kinnitab Sotsiaalministeerium projekti aruande viie tööpäeva jooksul, allkirjastades aruande digitaalselt. Toetuse saaja tagab, et projektiga seotud, sealhulgas makse saamise ja aruandluse aluseks olevaid dokumente, säilitatakse vähemalt 2028. aasta lõpuni. Eelnõu §-s 21 kehtestatakse toetuse maksmise tingimused ja korraldus. Lõigete 1 ja 2 kohaselt on toetuse maksmise alused sätestatud §-s 7. Toetuse väljamaksmine põhineb maksetaotlusel. Koos makstetaotlusega tuleb tõendada töötundide arvu ühes kuus. Tõendavad dokumendid on näiteks töölepingud, projektiga seotust määravad muud dokumendid, nt juhatuse käskkiri või tööajatabel. Ühikuhinna arvestuse järgi makstakse toetus välja vaid tehtud töötundide ulatuses. Töötunnid tuleb välja tuua maksetaotluses. Ühikuhinnaks olev töötunni hind hõlmab 40% ulatuses projekti muude kulude kui tööjõukulu katet. Inimese projektiga seotud tööülesanded peavad olema tööle võtmise lepingus või ametijuhendis detailselt kirjeldatud. Lõike 3 kohaselt on maksetaotluse menetlemise aeg kuni kümme tööpäeva. See aeg võib pikeneda selle aja võrra, kui puudusi likvideeritakse. Maksetaotluse menetlemine lõppeb kas taotluse nõuetele vastavaks kinnitamisega ja väljamakse tegemisega või maksetaotluse kinnitamata jätmisega. Viimase väljamakse teeb Sotsiaalministeerium pärast viimase aruande kinnitamist. Eelnõu § 22 sätestab finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagasimaksmise tingimused. Lõike 1 järgi tehakse finantskorrektsiooni otsus ja toetus nõutakse tagasi vastavalt STS §-des 45– 47 ja ühendmääruse §-des 21–23 sätestatule. Tagasinõudmise otsuse tegemisel lähtutakse STS §-st 45 ja ühendmääruse §-dest 21–23. Tagasinõudmise otsuse võib muu hulgas teha siis, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel, või kui ilmneb, et toetuse eesmärkide saavutamine ei ole võimalik või tegevuste tähtaegu ei ole järgitud. Lõige 2 sätestab, et toetuse saaja maksab toetuse tagasi vastavalt perioodi 2014−2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 48 (toetuse tagasimaksmine ja intress) sätestatule. Lõike 3 järgi lisandub tagasimakstavale summale viivis juhul, kui toetus ei ole tähtajaks tagasi makstud. Viivist makstakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 49 sätestatule. Eelnõu 7. peatükis „Toetuse saaja, partneri ja Sotsiaalministeeriumi õigused ning kohustused“ sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ning üldised kohustused, kohustused  17 võrgustikutöös ja kompleksjuhtumite lahendamisel ning Sotsiaalministeeriumi õigused ja kohustused. Eelnõu §-s 23 kehtestatakse toetuse saaja ja partneri õigus saada Sotsiaalministeeriumilt informatsiooni ja selgitusi õigusaktides sätestatud nõuete, lepingu ning toetuse saaja õiguste ja kohustuste kohta. Eelnõu § 24 sätestab toetuse saaja ja partnerite üldised kohustused. Lõike 1 järgi tagab toetuse saaja projekti eduka elluviimise. Järgnevad punktid kirjeldavad toetuse saaja üldisi kohustusi. Punkt 1 sätestab toetuse saaja kohustuse jagada õiget ja täielikku teavet ning selle, et projekti aruanded on esitatud tähtajaks ja nõutud viisil. Punkti 2 järgi peavad taotleja ja partnerid teavitama Sotsiaalministeeriumi esimesel võimalusel, kui taotluses esitatud või lepingus olevad andmed muutuvad ja kui tekkivad projekti elluviimist takistavad asjaolud (näiteks toetuse saaja ja partneri projektis osalemisest loobumine, pankrotimenetlus või likvideerimismenetlus). Teavitada tuleb kirjalikult. Punkt 3 järgi on üheks üldiseks kohustuseks kavandatud tulemuse saavutamise tõendamine, mille kohta saab rohkem teavet §-de 3 ja 20 juurest. Punkt 4 sätestab, et toetuse saaja kohustus on tagastada tagasimaksmisele kuuluv toetus tähtajaks. Punkt 5 järgi peab toetuse saaja teavitama Sotsiaalministeeriumi olukorrast, kus projektijuhi ja/või koordinaatori töömahud muutuvad. Projektijuhtimise ja kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise töötunnid ja sellega koos tasud võivad muutuda toetuse taotlemise eelarvevormis esitatud summade piires. Toetuse saaja peab muudatusest teavitama hiljemalt järgmise maksetaotluse esitamisel. Lõige 2 nimetab toetuse saaja ja partneri üldised kohustused. Punkti 1 kohaselt tagavad toetuse saaja ja partnerid kompleksse abivajadusega inimeste toetamise kooskõlas oma valdkonna hea tava ja kutse-eetika, andmekaitse põhimõtete ja kehtiva õigusega. Punkt 2 sätestab kohustuse võimaldada Sotsiaalministeeriumil viibida projekti tegevuste elluviimisega seotud ruumides ja territooriumil, anda talle projekti elluviimise kohta suulisi ja kirjalikke selgitusi ning andmeid, samuti teha dokumentidest koopiaid ja väljavõtteid. Siinhulgas võib tekkida vajadus kontrollida, kas projekti kaasatud inimestele on koostatud juhtumiplaan, kas projekti eelarvest töötasu saava inimese töökohal on projekti logo. Punkt 3 kirjeldab teavitamisega seotud kohustusi. Euroopa Liidu osalusest ning toetuse andmisest tuleb avalikkust teavitada, kasutades logo, sealhulgas projekti eelarvest töötasu saavate inimeste töökohal, allkirjalehtedel ja teavitusmaterjalil, ning mainides projekti nime kõnes ja tekstis. Põhjalikuma nimekirja leiab Vabariigi Valitsuse 12. septembri 2014. a määrusest nr 146 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõuded ja kord“. Lõike 3 järgi peab partneri loobumise korral toetuse saaja leidma uue partneri sama valdkonna esindajate seast, et partneritele esitatud nõuded oleksid täidetud. Toetuse saaja peab uue partneri leidma mõistliku aja jooksul, mis tähendab, et tegevusega ei tohi viivitada ja uue partneri võiks leida vähemalt kolme kuu jooksul. Eelnõu § 25 sätestab toetuse saaja ja partnerite kohustused võrgustikutöös. Lõike 1 järgi peavad nii taotleja kui iga partner täitma järgmistes punktides nimetatud kohustusi. Punkti 1 kohaselt peavad nii taotleja kui partnerid panustama piirkonna hoolekande- ja tervishoiuteenuse osutajate vahelise koostöö parandamisse. Taolise sisulise koostöö parandamine ei ole ainult taotleja, vaid ka kõikide partnerite kohustus. Punkt 2 kirjeldab, et kohustuslik juhtrühm tuleb moodustada kolme kuu jooksul lepingu allkirjastamisest. See kehtib ennekõike uutele taotlejatele. Jätkuprojektis osalejad on juhtrühma juba loonud, vajaduse korral saab teha muudatusi.  18 Punkt 3 kirjeldab, et tuleb moodustada piirkondlik võrgustik kolme kuu jooksul lepingu allkirjastamisest. See kehtib ennekõike uutele taotlejatele. Jätkuprojektis osalejad on võrgustiku juba loonud, vajaduse korral saab teha muudatusi. Punkt 4 sätestab võrgustikus omavahelise infovahetuse korralduse. Sellistes võrgustikes on väga oluline paika panna üleüldine töökorraldus, mille juures teabe vahetamine on olulisemaid aspekte. Punkt 5 järgi tuleb projekti jooksul korraldada vähemalt viis võrgustiku liikmete kohtumist. Projektiga alustamisel lähevad esimesel kolmel kuul korraldatavate kohtumistena arvesse ka need võrgustiku osapoolte kohtumised, mis korraldatakse ajal, kui võrgustiku koosseis ei ole veel lõplikult paigas. Punkt 6 sätestab võrgustikutöö peamised ülesanded, milleks on piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste ning toimiva praktika väljaselgitamine, abivajajate rühmade kirjeldamine, piirkonnas tegutsevate osapoolte toimivaks piirkondlikuks võrgustikuks kokkutoomine, osapoolte rollides kokkuleppimine. Punkt 7 sätestab, et taotleja ja partnerid peavad tagama piirkonnas abivajajatele tervikliku toe korraldamise ja selle järjepidevuse. Näiteks võib võrgustikutöö tulemusena selguda, kuidas saaksid kiirabi, perearstid ja kohalik omavalitsus töötada selliselt, et info abivajajast paremini liikuma hakkaks. Punkti 8 järgi tuleb määrata igale määruse lisas 4 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded“ nimetatud ülesandele täitja ametikoha täpsusega. Need on ülesanded, mis on koordinatsioonimudeli aluseks ja on tekkinud nii katseprojekti kui käimasoleva projekti tulemusena. Lõike 2 järgi osalevad võrgustiku liikmete kohtumistel vähemalt üks toetuse saaja esindaja ja vähemalt üks esindaja iga partneri juurest. Kohtumistel analüüsitakse muu hulgas määruse lisa 4 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded“ punktis 2 nimetatud piirkondlike ülesannete jaotamise asjakohasust ja vajaduse korral muudetakse ülesannete jaotust spetsialistide vahel. Selle töö tulemusi kirjeldatakse tulemuste saavutamise tegevusaruandes. Eelnõu § 26 sätestab toetuse saaja ja partnerite kohustused kompleksjuhtumite lahendamisel. Lõike 1 järgi peavad nii taotleja kui iga partner täitma järgmistes punktides lahtikirjutatud kohustusi. Punkt 1 sätestab, et jätkuprojektis osalejad peavad korraldama vähemalt 12 ning uues projektis osalejad vähemalt kaheksa üksikjuhtumite lahendamisega seotud juhtumimeeskonna kohtumist. Need kohtumised on mõeldud kompleksse abivajadusega inimese aitamiseks. Koordinaator otsustab, kes peavad sellel kohtumisel osalema. Ennekõike on eelistatud füüsilised kohtumised. Võimaluse korral saab kohtuda ka virtuaalselt. Arvesse ei lähe need kohtumised, mille juures koordinaator suhtleb kõikide meeskonnaliikmetega eraldi. Punkt 2 sätestab, et jätkuprojektis osalejad peavad töösse võtma vähemalt 16 ning uues projektis osalejad vähemalt 12 kompleksjuhtumit. Need on juhtumid, mille puhul koostatakse juhtumiplaan ja juhtumimeeskond alustab koordineeritud abistamist. Selliste juhtumite üldised kirjeldused on osa aruandlusest ja täidetakse jooksvalt. Punkt 3 sätestab, et määruse lisas 4 „Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded“ nimetatud üksikjuhtumitega seotud ülesannetele tuleb leida ja nimetada täitjad ametikoha täpsusega ning tagada tuleb ülesannete lahendamine. Punkt 4 järgi tuleb kompleksse abivajadusega inimese abistamine korraldada sotsiaalhoolekande seaduse §-s 9 sätestatud juhtumikorralduse põhimõtetel. Lõike 2 järgi määratakse juhtumiplaanide elluviimiseks ja seireks koordinaator. Punkt 1 määrab ära, et koordinaatori kohustus on sõlmida iga teenuse puhul vastava osapoolega kokkulepped, et kompleksse abivajadusega inimene saaks vajalikke teenuseid kokkulepitud aja jooksul. Punkt 2 sätestab, et koordinaator tagab, et muudatused inimese abivajaduses oleksid osapooltele teada ning juhtumiplaanis aja- ja asjakohaselt kajastatud. Eelnõu § 27 sätestab toetuse saaja ja partneri muud kohustused.  19 Lõike 1 kohaselt on toetuse saaja ja partnerid kohustatud osalema Sotsiaalministeeriumi korraldatavatel koordinatsioonimudeli rakendamist toetavatel koolitustel ja muudel koordinatsioonimudeli rakendamisega seotud kohtumistel. Kohtumistel saadud teave on väga oluline edasiste tegevuste jaoks ja hea alus selleks, kui peaks tekkima vajadus koordinatsioonimudeli rakendamise juures midagi muuta. Sellisteks koolitusteks on näiteks juhtumikorralduse rakendamine, sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna õiguslikud alused, andmekaitse, meeskonna- ja võrgustikutöö jmt. Punkt 1 järgi kohustuvad taotleja ja partnerid tagama, et koolitustel osaleb iga toetuse saaja ja partneri esindaja. Koolituste korraldamisel on arvestatud erinevate sihtrühmadega ja nii uute kui jätkuprojektis osalejatega. Punkti 2 järgi kohustuvad taotleja ja partnerid tagama, et vähemalt üks kord kvartalis toimuvatel kohtumistel Sotsiaalministeeriumiga osaleb iga toetuse saaja ja partneri esindaja. Punkti 3 järgi kohustub taotleja tagama, et Sotsiaalministeeriumi korraldatud kohtumistel, kus käsitletakse eri piirkondade toimivat praktikat ja esile kerkinud probleeme, osaleb piirkonnast võimalusel nii sotsiaal- kui tervishoiuvaldkonna esindaja. Punkti 4 järgi kohustuvad taotleja ja partnerid jagama oma kogemusi Sotsiaalministeeriumi korraldatud projekti lõpuüritusel. Lõike 2 järgi tagavad toetuse saaja ja partnerid, et projekti piirkonna spetsialistidel on valmisolek osaleda etteantud abimaterjalide, juhendite ja muu taolise, näiteks hindamisvahendite testimises ja nende kohta tagasiside andmises. Lõikes 3 kirjeldatud hindamine tehakse Sotsiaalministeeriumi poolt etteantud hindamisvahendiga, näiteks SCIROCCO – teenuste integreeritud osutamisele ülemineku valmiduse hindamise küpsusmudeliga. Lõige 4 sätestab, et toetuse saaja ja partnerid tagavad projektis osalenud kompleksse abivajadusega inimestelt ja piirkondliku võrgustiku liikmetelt tagasiside kogumise ja analüüsimise. Eelnõu § 28 sätestab Sotsiaalministeeriumi õigused ja kohustused. Sotsiaalministeeriumil on õigus kontrollida toetuse kasutamisega seotud asjaolusid toetuse saaja ja partneri juures ning tegevuste toimumise asukohas, sealhulgas tutvuda juhtumiplaaniga ja kontrollida selle täitmist. Määrusel on neli lisa. Lisa 1 on toetuse taotlemise vorm. Esmalt tuleb kirja panna taotleja üldandmed. Punktis 2 on vaja kirja panna taotleja ja partnerite visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks. Siinkohal tuleb silmas pidada määruses nimetatud eesmärke, toetatavaid tegevusi ja väljundinäitajaid. Punktis 2.2 tuleb kirjeldada piirkonna abivajajate rühmi. Soovitused selle tegemiseks: 1) Ühe variandina saab kasutada ametliku puude raskusastmega ja vanemaealiste inimeste (65+ või muu vanuserühma) osakaalu kohaliku omavalitsuse rahvastikus. Puude andmeid saab KOV küsida Sotsiaalkindlustusametist ja rahvastiku andmed on olemas Statistikaametil (rahvaloenduse põhjal) või rahvastikuregistris (registreeritud elanikud). Samuti saab kasutada erineva puude raskusastmega inimeste osakaalu rahavastikus – keerulisemas seisus piirkonnad, kus sügava puudega inimesi on rohkem. 2) 2021. aasta alguses valmis elanike tegevuspiirangute ja hooldusvajaduse uuring, millest saab infot ka piirkondade kaupa. Uuringu lõppraport on kättesaadav siit: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/hooldusvajaduse_uuri ng_som.pdf. Näiteks tuleb välja riskirühma kuuluvate inimeste osakaal maakonniti (joonis 49, lk 96 ja joonis 50, lk 97), samuti oma leibkonnaliiget või kedagi väljastpoolt leibkonda hooldavate/abistavate inimeste osakaal maakonniti (joonis 52, lk 107) ja hoolduskoormust suurena või peaaegu talumatult suurena tunnetavate inimeste osakaal kogu elanikkonnas (joonis 55, lk 113). Uuringus on teisigi järeldusi maakonniti Kahjuks ei saa valimi tõttu päris KOVi tasandile järeldustega minna, kuid maakondlikus mõttes piirkondlikku profiili joonised  20 kirjeldavad. Siit uuringust saab vastuseid ka sellele, milliseid probleeme ja piiranguid tajutakse vajadusele vastava abi saamisel. 3) Vanematest uuringutest on ka vanemaealiste ja eakate toimetuleku uuring 2015, mis on kättesaadav siit: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Uuringu_ja_analuusid/Sotsiaalvaldkond/veu2015aruanne_tnse morsapraxis_final.pdf ja milles on kirjeldatud just vanemaealiste probleeme ja raskusi abi saamisel. Tulemused on olemas regiooni tasandil või kirjeldavad maa ja linna olukorra erinevust. Tallinn on eraldi välja toodud. 4) Erinevad maakonnad ja KOV-id on koostanud ka tervise- ja heaoluprofiile, kus kirjeldatakse elanikkonna probleeme ja teenuste pakkumist/vajadust. Informatsiooni leiab siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/tervise-ja- heaoluprofiil/valminud-terviseprofiilid. Abi võib olla ka Sotsiaalkindlustusameti lehest, kus on esitatud erinevate teenuste ja hüvitiste statistika: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/organisatsioon-kontaktid/statistika-ja-aruandlus. Lisa 2 on toetuse taotlemise eelarve vorm, kuhu tuleb märkida projekti tegevustega seotud töötajate kulud, mis sisaldavad juba ka muid projektiga seotud kulusid. Lisa 3 annab ette partnerite kinnituse vormi. Lisa 4 kirjeldab üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikke ülesandeid, mis on koordinatsioonimudeli toimimise aluseks. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse aluseks on STS ja selle alusel antud õigusaktid, mis omakorda on kooskõlas vastava EL-i õigusega. Käesolev määrus on kooskõlas järgmiste EL-i määrustega: • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (edaspidi ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1304/2013, mis käsitleb Euroopa Sotsiaalfondi ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1081/2006. 4. Määruse mõjud Määruse alusel saavad toetust eri piirkonnad üle Eesti, et parandada koordineeritud abi pakkumist kompleksvajadustega inimestele. Määruse otsene mõju on abivajadusega inimeste ja nende lähedaste koormuse vähendamine asjaajamisel sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnas; abivajadusega inimestele õigeaegse ja nende vajadustele vastava abi pakkumine, sealhulgas võimalikult kaua koduses keskkonnas toimetuleku toetamine; koordinatsioonimudeli kontseptsiooni täiendamine. Sotsiaalkaitseministri 27. märtsi 2015. a käskkirjaga nr 58 „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ kinnitatud toetuse andmise tingimuste tegevuse 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ elluviimisel on oluline mõju riigivalitsemisele. Planeeritud projektide edukas elluviimine toetab ühtlast arengut ja elukvaliteedi paranemist. Sotsiaalne mõju Avatud taotlusvoorus antakse toetust kohalikele omavalitsustele, kelle partneriteks on haigla ja perearstid. Lisatööjõu palkamisega saab kohalik omavalitsus võimaluse tegeleda kompleksse abivajadusega inimesega koordineeritult, mistõttu väheneb inimese enda ajakulu asjaajamisele eri valdkondade vahel.  21 Koordinatsioonimudeli rakendamine aitab ennetada institutsionaalsetele teenustele sattumist ning vähendada pereliikmete hoolduskoormust, kuna abivajaja saab õiget abi ning ei piirduta ainult kohaliku omavalitsuse teenus(t)e pakkumisega. Käimasoleva projekti tulemuste põhjal saab väita, et pärast võrgustikutöö käimasaamist abivajajast teavitamine suureneb ning inimesed saavad õiget abi varem, kui nad muidu oleksid saanud. Seeläbi nende elukvaliteet paraneb ja kergemate juhtude puhul võimalused igapäevaeluga paremini toime tulla suurenevad. Kokkuvõttes võib avatud taotlusvoorust koordinatsioonimudeli rakendamise sotsiaalseid mõjusid hinnata suureks. Mõju majandusele Koordinatsioonimudeli rakendamine piirkonnas ei pruugi muuta abivajajale kuluvat summat väiksemaks. Varajase märkamise puhul võib kulu inimese kohta suureneda, sest abi osutamine suureneb. Kui tegu on abivajajaga, kes hakkab saama koordineeritud abi pakkumisel teistsuguseid teenuseid, võib see suurendada nii tervishoiu- kui sotsiaalhoolekandekulusid. Samas võib varajane märkamine tekitada olukorra, kus abivajaja saab teenuseid õigel ajal ja tema olukord ei halvene, mistõttu ta hilisem abivajadus on koordineeritud tegevuse tõttu väiksem ja sellega seoses on ka kulud väiksemad. Koordineeritud abipakkumise tulemusena väheneb pereliikmete hoolduskoormus, kuna abivajaja saab õiget abi ning ei piirduta ainult kohaliku omavalitsuse teenus(t)e pakkumisega. See tähendab rohkemate inimeste hõivatust tööga ja suuremaid maksulaekumisi. Kuna Eestis on andmed teenuse-, mitte inimesepõhised, siis on raske hinnata, kuidas koordineeritud abi pakkumine mõjutab ühele inimesele osutatud teenuste kulusid. Kokkuvõttes võib avatud taotlusvoorust koordinatsioonimudeli rakendamise mõju majandusele hinnata suureks. Mõju regionaalarengule Koordinatsioonimudeli rakendamine üle Eesti annab võrdsed võimalused kõigile kohalikele omavalitsustele pakkuda abivajajatele koordineeritumat abi. Projektis osalemise raames saavad piirkonnad välja selgitada probleemid ning seeläbi arendada paremat teenusepakkumist. Kohaliku omavalitsuse üksuste koostöös esitatud projektide elluviimine loob alused ka edaspidiseks koostööks, mistõttu võib mõju regionaalpoliitika eesmärkidele hinnata suureks. Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele Avatud taotlusvoorudest koordinatsioonimudeli rakendamine toob kohalikele omavalitsustele kaasa uusi ülesandeid ja eeldab uute töökohtade loomist. Seega võib mõju ulatust hinnata suureks, sest kohalike omavalitsuste halduskoormus kasvab, sealhulgas kohalike omavalitsuste senisest suurema koostöö tõttu, ning mõningal määral lisandub uusi ülesandeid. Avatud taotlusvoorust on võimalus rahastust taotleda kõigil kohalikel omavalitsustel vastavalt määruse toetuse saamise piirsummade ja taotleja tingimustele. Samas on praegu keeruline hinnata, kui paljud kohalikud omavalitsused avatud taotlusvoorudes osalevad. Kohalikele omavalitsustele lisanduvad Euroopa Sotsiaalfondi toetuste saamisega täiendavad ülesanded (nt projektijuhtimine, seireandmete kogumine jms), mida tuleb täita kuni projekti lõppemiseni. Kuna Euroopa Sotsiaalfondi toetusega kaasnevad kohustused suurendavad kohalike omavalitsuste töökoormust teatud regulaarsusega, võib mõju avaldumise sagedust hinnata keskmiseks.  22 Üldiselt võib hinnata, et kohaliku omavalitsuse korraldusele on avatud taotlusvoorust koordinatsioonimudeli rakendamise mõju suur. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Meetme tegevuse 2.4.6 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi korralduse arendamine esmatasandi hoolduskoordinatsiooni süsteemi abil hooldusvajadusega inimesele“ toetuse eelarve on 1 071 000 eurot ja toetuse maksimaalne osakaal kuludest on 100%, millest 85% on Euroopa Sotsiaalfondi toetus ja 15% riiklik kaasfinantseering. Projekti tegevuste jätkusuutlikuna hoidmiseks on planeeritud 2023. aastal jätkata koordinatsioonimudeli rakendamise rahastamist projektipõhiselt ESFi vahenditest. Alates 2024. aastast on planeeritud laiendada koordinatsioonimudelit kõikidesse kohalikesse omavalitsustesse. Koordinatsioonimudeli üleriigilise rakendamise eelduseks on rahastamismudeli ja -allikate kindlaksmääramine. Selleks on Sotsiaalministeerium algatanud ettevalmistavad tegevused ning ettepanekud rahastamismudeli ja -allikate kohta esitatakse Vabariigi Valitsusele otsustamiseks 2022. aasta oktoobris. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Eesti Perearstide Seltsile. Rahandusministeerium ja Riigi Tugiteenuste Keskus esitasid mitteametlikud kommentaarid, mida on määruses ka osaliselt arvesse võetud (leitavad kommentaaride tabelist).  Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021 määrus nr 46 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 1 TAOTLUS TOETUSE SAAMISEKS INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL Taotlen sotsiaalkaitseministri ______.12.2021. a määruse nr ____ „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ (edaspidi määrus) alusel toetust valdkondadeülese koordinatsioonimudeli (edaspidi koordinatsioonimudel) rakendamiseks määruses ette nähtud tingimustel. 1. Üldandmed  Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress  Partnerid: Nimi, registrikood, juriidiline aadress  Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik)  Arvelduskonto number, viitenumber, pank  Taotletav summa (toetuse taotlemise eelarvevormist) 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks Taotleja kirjeldab visiooni, vastates küsimustele 2.1.–2.7. Visiooni pikkus on kuni 10 A4 lehekülge ning see arvestab maakonna või paikkonna tervise- ja heaoluprofiili. 2.1. Palun sõnastage: a) toetuse kasutamise eesmärgid enda piirkonnas: b) millised on soovitud muutused piirkonnas:  2.2. Millised on piirkonna abivajajate rühmad, arvestades piirkonna tervise- ja heaoluprofiili1, sealhulgas: a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh valdkondadeülest koordineeritud abistamist vajavaid inimesi): b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mille tõttu abivajajad ei saa oma vajadustele vastavat abi: c) milliste abivajajate toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste abivajajate toetamisel on kõige enam raskusi: 2.3. Palun kirjeldage: a) millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja raskused, sealhulgas valdkondadevahelise koostöö ja koordineerimisega seotud võimalused ja raskused: b) ning kuidas on plaanis nendega seotud riske maandada ja probleeme lahendada: 2.4. Palun kirjeldage: a) milline on taotleja ja partnerite huvi projektis osaleda: b) ja roll/vastutus projektis, näidates ära, kes ja mille eest vastutab: 2.5. Milliseid osapooli lisaks taotlejale ja partneritele soovitakse piirkondlikku võrgustikku kaasata: 2.6. Kuidas plaanite korraldada määruse lisas 4 kirjeldatud ülesannete täitmise? Palun andke ülevaade sellest, a) millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll; b) milliste ülesannete täitmiseks tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu ja anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid ning millise koormusega võib osta teenust sisse? 2.7. Milline on piirkonna prognoos väljundinäitajate saavutamise kohta kvartalite kaupa (väljundinäitajad on sätestatud jätkuprojektide puhul määruse § 3 lõikes 3 ja uute projektide puhul määruse § 3 lõikes 4)? 1 Maakondade tervise- ja heaoluprofiilid on leitavad siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine- paikkonnas/tervise-ja-heaoluprofiil/valminud-terviseprofiilid. Lisaks saab tugineda maakondade tervise ja heaolu ülevaadetele, mis on leitavad siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/tervise-ja- heaoluprofiil/maakondade-tervise-ja-heaolu-ulevaated. Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ta on tutvunud määrusega kehtestatud nõuete ja tingimustega, on nendega nõus ning kinnitab, et esitatud taotlus on määruse nõuete ja tingimustega kooskõlas;  ta ei ole saanud taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  tal ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;  tal ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;  ta ei ole Sotsiaalministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  toetuse saamisel kasutatakse eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses kirjeldatud eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks;  ta on teadlik perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel kehtestatud toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest ning kohustub seda järgima;  ta on teadlik, et perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;  ta on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks. Kuupäev (digitaalallkirjas) (Allkirjastatud digitaalselt) Taotleja allkirjaõigusliku isiku nimi:  Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021 määrus nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 3 PARTNERITE KINNITUSED INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL 1. Üldandmed  Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress  Partnerid: Nimi, registrikood, juriidiline aadress Nimi, registrikood, juriidiline aadress … 2. Kinnitus Kinnitan, et osalen partnerina inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamisel, olen tutvunud projekti sisuga ning olen teadlik taotleja ja partneri vastutusest projektis osalemisel. Kuupäev (digitaalallkirjas) (Allkirjastatud digitaalselt) Partneri allkirjaõigusliku isiku nimi: Partneri allkirjaõigusliku isiku nimi: …  Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021 määrus nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 4 Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ja piirkondlikud ülesanded 1. Üksikjuhtumite lahendamisega seotud ülesanded Eesmärk: kompleksse abivajadusega inimeste märkamine, koostöös abivajaja ja võimaluse korral tema lähedaste ning juhtumimeeskonnaga abistamise eesmärgi seadmine ning abivajaja vajadustele vastava tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine. Abivajaduse Abivajaja märkamine ning tema ja/või tema lähedasega kontakti loomine. märkamine ja hindamine Hindamine juhul, kui põhjalikumaid hindamisi ei ole juba tehtud. Vajaduse korral kodukülastuse tegemine. Taustainfo ja asjasse puutuvate hindamistulemuste koondamine ja analüüsimine. Inimese ja tema Abivajadusega inimese ja tema pere/lähedaste nõustamine võimaliku abi ja lähedaste abi osutamise protsessi kohta. toetamine ja nõustamine Abivajadusega inimese ja tema pere/lähedaste toetamine abivajaja iseseisvuse suurendamiseks, tervisekäitumise parandamiseks jne. Abistamise Abistamise eesmärgi ja vajaduse korral alaeesmärkide seadmine koostöös eesmärgi seadmine abivajajaga, võimaluse korral tema lähedaste ja juhtumimeeskonnaga. ja juhtumiplaani koostamine Eri valdkondade ja asutuste abimeetmeid ja vajaduse korral inimese enda ning tema lähedase tegevusi sisaldava tervikliku juhtumiplaani koostamine. Abi osutamise Juhtumiplaani eest vastutava koordinaatori määramine. korraldamine Juhtumimeeskonna kokkuleppimine ja juhtumiplaanis ettenähtud ülesannetele vastutaja määramine ametikoha täpsusega. Juhtumiplaanis kokku lepitud tegevuste tegemine, sealhulgas teenuste osutamise ja toetuste määramise korraldamine. Vajalike tugimeetmete pakkumine, sealhulgas teenuste osutamine. Koordinaatori teavitamine muudatustest abivajaduses, sealhulgas teavitamine abivajaduse lõppemisest ja abi mittetoimimisest või muust eelnevalt kokkulepitud asjaolust vastavalt juhtumimeeskonna kokkuleppele. Infovahetuse korraldamine juhtumimeeskonna liikmete vahel. Seire ja Juhtumiga seotud teabe dokumenteerimine, sealhulgas andmete kandmine dokumenteerimine sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistrisse.  Juhtumi regulaarne seire, sealhulgas eesmärkide saavutamise jälgimine. Abivajavalt inimeselt ja/või tema lähedastelt tagasiside kogumine ja dokumenteerimine kokkulepitud viisil, et võimaldada mõista konkreetse abivajaja ja/või tema lähedase tasandil toimunud muutust abi saamise kogemuses ning vajaduse korral korrigeerida abivajajaga seotud tegevusi. Juhtumi lahendamisel tuvastatud toimiva praktika ja puuduste, sealhulgas vajalike teenuste puudumine, jmt kohta teabe kogumine ja dokumenteerimine kokkulepitud viisil, et võimaldada juhtumite üleselt koondada infot puuduste ja toimiva praktika kohta. 2. Piirkondlikud ülesanded Eesmärk: piirkonna võimaluste ja arendusvajaduste väljaselgitamine, piirkonnas tegutsevate osapoolte toimivaks piirkondlikuks võrgustikuks kokkutoomine ning omavahelise tööjaotuse ja ülesannete kokkuleppimine, piirkonnas tervikliku toe korraldamine ja toetamise järjepidevuse tagamine ning seiramine. Võimaluste, Piirkondlike võimaluste tervikpildi loomine, sealhulgas: sealhulgas 1) teenused, toetused ja muud ressursid, mis on piirkonnas olemas; ressursside 2) olemasolevad kokkulepped teenuste osutamiseks teises piirkonnas väljaselgitamine ja tegutsevate teenuseosutajatega; arendamine 3) raskused ja arendusvajadused. Kaardistuse tulemuste analüüsimine ning asjaomastele riiklikele ja kohalikele osapooltele edastamine. Võimalike võrgustikuliikmete leidmine ja piirkondliku võrgustiku loomine. Piirkondliku valdkondadevahelise koostöökultuuri loomine, koostöö arendamine ja toetamine, sealhulgas piirkondliku võrgustiku liikmetelt tagasiside küsimine ja vajaduse korral selle alusel piirkondlikes kokkulepetes muudatuste tegemine. Piirkondliku juhtrühma moodustamine ning töös hoidmine. Abi osutamisel ja võrgustikutöö korraldamisel tegevuste, ülesannete ja vastutajate kokkuleppimine ning piirkondliku võrgustiku liikmete teavitamine kokkulepetest. Abi osutamise ja Piirkondliku võrgustikutöö korraldamine, sealhulgas regulaarsete kohtumiste võrgustikutöö korraldamine: korraldamine 1) piirkonnas toimiva praktika ja probleemide tuvastamiseks; 2) probleemide lahendamise eesmärgil arendustegevuste planeerimiseks; 3) piirkondliku võrgustiku liikmete vahelise koostöökultuuri edendamiseks. Piirkonnas abi, sealhulgas teenuste osutamise korraldamine ja arendamine piirkondliku juhtrühma ning asjaomaste riiklike ja kohalike osapoolte kaudu. Arendustegevustes osalemine. Infovahetuse korraldamine piirkondliku võrgustiku liikmete vahel.  Abivajavalt inimeselt ja/või tema lähedastelt tagasiside kogumine ja dokumenteerimine kokkulepitud viisil, et võimaldada hinnata, kas koordinatsioonimudeli rakendamine loob abivajava inimese tasandil väärtust. Seire ja Piirkondliku võrgustiku liikmetelt tagasiside kogumine ja dokumenteerimine dokumenteerimine kokkulepitud viisil, et võimaldada hinnata, kas koordinatsioonimudeli rakendamine loob piirkondlikul tasandil väärtust. Seire ja piirkonna elanikkonna tervikvaade, nii kaetud kui katmata vajaduste väljaselgitamine ja jälgimine. Koordinatsioonimudeli piirkondliku toimimise seiramine ja analüüsimine ning arendus- ja muudatusvajaduste kohta teabe kogumine kokkulepitud viisil, et võimaldada koondada infot piirkonna puuduste ja hea praktika kohta.