Arvamus eelnõule

Lp pr Signe Riisalo Teie 22.11.2021 nr 1.2-2/146-1 Sotsiaalkaitseminister Meie 06.12.2021 nr 8-/ 410 Arvamus võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud sotsiaalkaitseminister pr Signe Riisalo Sotsiaalministeerium on saatnud uuele kooskõlastusringile võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi Eelnõu ). Olgugi et Eesti Kirikute Nõukogu (EKN) on teinud varasemates menetlusfaasides omapoolseid ettepanekuid ja esitanud märkusi (mis kajastuvad ka seletuskirja lisaks olevas kooskõlastustabelis), ei ole praeguse kooskõlastusringi raames Eelnõu EKN-ile arvamuse avaldamiseks saadetud. Peame oluliseks tuua Eelnõu kohta esile alljärgnevad seisukohad. 1. Eelnõu seletuskirja lk 34 nimetatud väide, et Eelnõu kohta Justiitsministeeriumist kooskõlastustähtajaks märkusi ei laekunud, on faktiliselt ilmselt küll täpne, kuid peame siiski vajalikuks märkida, et Justiitsministeerium omapoolse seisukoha Eelnõu kohta Sotsiaalministeeriumile saatis ( 31.05.2018 kiri nr 8-2/3091 ). Selles sisalduvad äärmiselt olulised märkused ka seonduvalt usuvabaduse ja usuliste ühenduste autonoomia tagamisega. Me mõistame, et tegemist oli üle-eelmise valitsuse justiitsministri seisukohaga ning on arusaadav, et nüüd on tehtud uus ministeeriumide kooskõlastusring, kuid kuivõrd tollases justiitsministri kirjas olid kokku võetud need olulised momendid, mida jagab ka EKN, siis palume Sotsiaalministeeriumil analüüsida ka kõiki tollase justiitsministri poolt esitatud märkusi ning kajastada seisukohad nende kohta Eelnõu kooskõlastustabelis. 2. Eelnõu seletuskirjas on tehtud viiteid õiguskantsleri varasematele arvamustele võrdse kohtlemise seaduse ( VõrdKS ) kohta, kuid on välja toomata hilisem väga oluline arvamus – õiguskantsleri asetäitja-nõuniku 09.01.2018 vastus nr 18-3/171689/1800119 Eesti Inimõiguste Keskusele „ Võrdse kohtlemise seaduse kohaldamisala laiendamine “. Selles sisaldub mitmeid punkte, mis seonduvad ka usu- ja veendumuste vabaduse tagamise küsimustega. Palume Sotsiaalministeeriumil kindlasti käsitleda Eelnõu seletuskirjas ka seda õiguskantsleri arvamust ning esitada põhjendused, miks on valitud Eelnõu koostamisel sellised lahendused, kus erinevaid põhiseaduslikke õigusi ja vabadusi ei ole proportsionaalselt kaalutud. 3. EKN rõhutab, nii nagu oleme seda teinud ka varasemalt, et EKN ei näe probleemi selles, kui kaotataks e senised võimalused kohelda isikuid erinevalt nende vanuse või puude tõttu. Samuti ei teki eelduslikult küsimusi ühegi grupi puhul, kui nad saavad tugevama diskrimineerimisvastase kaitse ka sotsiaalhoolekande-, tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse saamisel. Küll aga vajab kõigi põhiseaduslike õiguste tasakaalustatud tagamise kontekstis tõsist arutelu küsimus, mis puudutab isikute usutunnistuse, veendumuste ja seksuaalse sättumusega arvestamist hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavuses. Omanikule peab olema tagatud tema põhiseaduslik õigus oma omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada, vastavalt oma põhimõtetele. Samuti peab olema igaühele tagatud tema usu- ja veendumuste vabadus. Kui tegemist on nt ruumide väljaüürimisega (eelnõu väljatöötajad ise on nimelt toonud seletuskirjas välja just need raskused, mis olid Eesti LGBT Ühingul ruumide üürimiseks, rõhutades, et eelnõu jõustudes kaoks ükskõik millisel omanikul õigus keelduda oma ruumide üürimises sellel põhjendusel, et üürniku poolt arendatav tegevus või huvikaitsevaldkond ei ole tema veendumustega kooskõlas), siis oleks tegelikult enesestmõistetav ja põhiseaduspärane, et iga omanik saab otsustada, kellele ta ruumid kasutada annab. Tuletagem meelde, et puudub keeldumise võimalus ka nt võimaliku üürniku veendumuste tõttu, isegi kui need on poliitiliselt või maailmavaateliselt ekstreemsed ning omanik ei sooviks, et tema omandit seostatakse selliste ühenduste tegevusega. Eelnõu jõustumisel ähvardatakse selles küsimuses riigi sunnijõuga, mis on igal juhul väga problemaatiline. Samas rõhutame, et EKNi kriitikat eelnõu suhtes ei tuleks mingil juhul käsitleda kui eesmärgistatud soovi kehtestada või säilitada niisugune regulatsioon, mis ilmtingimata peab võimaldama diskrimineerida isikuid nende veendumuste või seksuaalse sättumuse alusel. Loomulikult peab jääma usulisele ühendusele, organisatsioonile või isikule õigus otsustada need küsimused oma tõekspidamistest lähtudes, inimeste väärikust austades ning lähtudes konkreetsest situatsioonist. Küll aga tuleb seadusloomes igal juhul arvestada, et ühtede gruppide diskrimineerimise vastu võideldes ei hakataks diskrimineerima teisi, eirates kohustust leida kõigi põhiseaduses sätestatud õiguste, vabaduste ja kohustuste vahel tasakaal. Tuleks kindlasti vältida uue põhimõttelise lõhe teket ühiskonnas, mis saaks alguse juba sellest, et kõiki asjassepuutuvaid osapooli ei kuulata seadusloomes õigel ajal ära ning ei otsita tasakaalustatud lahendusi. 4. Juhime tähelepanu, et VõrdKS -s eneses sisaldub praegu § 10 näol lahendus, mis arvestab usuliste ühenduste ja teiste usutunnistusel või veendumustel põhinevate eetosega avalike või eraorganisatsioonide eripäraga. Riigikogu infosüsteemis oleva VõrdKS eelnõu seletuskirja lk-lt 7 nähtub selle sätte kohta järgmine: „Euroopa Liit on Amsterdami lepingu lõppaktile lisatud deklaratsioonis nr 11 kirikute ja mitteusuliste organisatsioonide staatuse kohta selgelt tunnistanud, et ta austab liikmesriikide siseriikliku õiguse kohaste kirikute ja usuühenduste või -koguduste staatust ega piira seda ning austab võrdselt ka filosoofiliste ja mitteusuliste organisatsioonide staatust. Seda silmas pidades võivad liikmesriigid säilitada või ette näha erisätted sellealaseks tegevuseks vajalike oluliste, põhjendatud ja õigustatud nõuete kohta.“ Samasugune selgitus oleks pädev ka antud juhul, kui VõrdKS kavandatava § 2 lg 1 p-de 5 ja 6 osas nähtaks, nii nagu see siiani on olnud ette nähtud kutsenõuete osas, § 10 lg-s 2 nimetatud organisatsioonide jaoks ette samalaadsed erisused. Omaette õiguslikud mehhanismid usuvabaduse tagamiseks tuleks Eelnõu koostamisel kindlasti ette näha ka üksikisikutele ja nendega seotud juriidilistele isikutele. 5 . On oluline, et Eelnõu materjalides antaks väga selgelt vastused allpooltoodud küsimustele nii hariduse kui ka teenuste osutamisega seonduvalt: 5 .1 . Kuidas täpselt sisustatakse „hariduses“ diskrimineerimise keelu kontekstis (õpetajate jt töötajate valik, õpilaste valik, kas ka õppekavadega seonduv)? 5 .2. Kas selle regulatsiooni loomisse on olnud kaasatud ka nt eraüldhariduskoolide katusorganisatsioonid? Kas on olnud kaasatud kõrgkoolid? Kas on arutatud spetsiifiliste õppeasutustega, kus võib eeldada küsimuste tekkimist, nt Tallinna Juudi Kool (see on nt munitsipaalõppeasutus)? 5 .3. Kui usuliste ühenduste kohta on erinorm VõrdKS § 10 näol kutsenõuete osas, siis kas ei oleks loogiline, et see kaitseks ka nt vaimulikke ettevalmistavate õppeasutuste õppejõukaadri ja üliõpilaste valiku osas, st et saab siiski kehtestada kriteeriume, millistele nad peaksid vastama? 5 .4. Sama küsimus, nagu eelmine, kas seonduvalt kristlike eraüldhariduskoolide kaadrivalikuga, samuti kriteeriumidega, mis esitada vastuvõetavate laste või nende vanemate vastavusele vastava konfessiooni õpetuslikele seisukohtadele. 5 .5. Kuidas täpselt sisustatakse „avalikkusele pakutavad kaubad ja teenused“? 5 .5.1. Kas see on mh ka usulise ühenduse (või mõne teise ruumide omaniku) poolt kinnisvaraportaalis ja ajalehes avaldatav kuulutus, et antakse teatud ruumid üürile? Kui on, siis kui palju saab selles juba ennetavalt piirata ära, millistele kriteeriumidele peavad võimalikud üürnikud vastama? 5 .5.2. Kas selle määratluse sisustamisel on vahe nö ühekordseks kasutamiseks ruumide andmisel või pikemaajalisel (sh eluaseme) üürimisel? 5 .5. 3. Kas see hõlmab nt koguduse ruumide (mitte pühakoja) kasutada andmist üritusteks (loengud, jõulupeod vms), olukorras, kus koguduse kodulehel on teade, et ta ruume põhimõtteliselt üritusteks kasutada annab? 5 .5.4. Kas siis, kui kogudus keeldub, kuna nt ürituse soovivad korraldada satanistid või neonatsid , oleks see alus koguduse tegevuse peale kaevata võrdse te võimaluste volinikule diskrimineerimise pärast? 5 .5.5. Olukorras, kus kirikuhoones toimub tihti kontserte, võiks tekkida ükskõik millisel kultuurikollektiivil ootuspäraselt küsimus, kas ka tema võib saada kirikus kontserdi korraldada. Kas seaduse jõustudes ei oleks enam kogudusel õigust öelda kultuurikollektiivile, et ta ei saa kontserti korraldada (kui nt tegemist on kristlust naeruvääristava või ateistliku sõnumiga repertuaari viljeleva kollektiiviga või kollektiiviga, kelle esinemised on riivanud kristlaste usutundeid)? 5 .6. Koguduse poolt pakutavad teenused, nt hosteliteenus . Kas põhimõtteliselt oleks võimalik hosteli kodulehel märkida, et kliendilt eeldatakse vastavust vastava usulise ühenduse tegevuse aluseks olevate põhimõtetega (on tõstatatud nt, et kas koguduse hostelis saaks keelduda samasooliste paaride majutamisest ? – see küsimus on teistes riikides toonud kaasa ka kohtuvaidlusi). See on mõistagi delikaatne teema, mille arutelul tuleb silmas pidada nii inimeste väärikust kui ka usuliste ühenduste ja usklike õigusi. Ei ole välistatud ju ka olukord, kus koguduselt soovitakse teenuseid saada provokatsiooni eesmärgil, st, teades küll usulise ühenduse seisukohti teatud küsimustes, kasutada siiski selle usulise ühenduse ruume ning postitada siis meediasse või sotsiaalmeediasse fotosid, näitamaks, kuidas usulise ühenduse põhimõtteid on eiratud ja naeruvääristatud (olgu näitena siinkohal toodud ühe pühakoja mittesihipärane kasutamine ühe kontserdi järelpeo kohana enam kui 10 aastat tagasi ). 5 .7. Ei maksa unustada, et isegi kui võiksid õiguslikult olla määratletavad erisused usuliste ühenduste ja nendega seotud organisatsioonide suhtes, väärib kindlasti tähelepanu ka üksikisiku usuvabadus, veendumuste vabadus ja õigus teha otsuseid oma omandi suhtes. Nii on kõik eelpoolnimetatud küsimused laiendatavad ka üksikisiku õiguste seisukohalt. 6 . Eelnõu ga seotud küsimustering puudutab kindlasti ka haridusorganisatsioone, samuti omanike, kinnisvaraga ja teenustega tegelevaid organisatsioone , millest tulenevalt peame oluliseks, et Eelnõu koostajad küsiksid ka nt selliste ühenduste nagu Eesti Eraüldhariduskoolide Ühendus, Eesti Kristlike Erakoolide Liit, Eesti Vabade Waldorfkoolide ja –lasteaedade Ühendus , Eesti Pangalii t, Eesti Kindlustusseltside Lii t, Eesti Omanike Kesklii t , Eesti Kinnisvarafirmade Lii t, Eesti Korteriühistute Lii t, arvamust. Väljendame lootust, et Sotsiaalministeerium saab kindlaks teha selle ühisosa, mille pinnalt on võimalik erinevate osapoolte koostöös Eelnõuga edasi minna, lei dmaks tasakaalustatud õiguslikud lahendused, mis tagavad kõigi põhiseaduslike õiguste ja vabaduste, sh usu- ja veendumuste vabaduse järgimise. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Peapiiskop emeeritus Andres Põder Eesti Kirikute Nõukogu president Koopia: Siseministe erium Saatja: Ruudi Leinus <[email protected]> Saadetud: 07.12.2021 11:32 Adressaat: SM Info <[email protected]>; Kaisa Knight <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; Raivo Küüt <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Arvamus võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupeetud sotsiaalkaitseminister pr Signe Riisalo! Saadame Teile Eesti Kirikute Nõukogu „Arvamus võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta Lugupidamisega Ruudi Leinus Täitevsekretär Eesti Kirikute Nõukogu Mob: &#43;372 512 2564 e-post: [email protected]