Vastus pöördumisele

Eesti Inimõiguste Keskus Teie 01.11.2021 / [email protected] Meie 06.12.2021 nr 4.3-1/2606-3 Vastus Euroopa Põhiõiguste Ameti aruande täpsustavatele küsimustele Lugupeetud Egert Rünne Täname pöördumise eest ning saadame vastused täpsustavatele küsimustele. Lisaks meie poolt antud vastustele ärgitame Teid laiema pildi saamiseks pöörduma ka teiste asjassepuutuvate ministeeriumite poole, nt Kultuuriministeerium ja Justiitsministeerium (nt rassilise võrdsuse küsimustes). Võrdne kohtlemine 1. Võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu 22. novembril 2021 liikus võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks asjaomastele ministeeriumitele. Loodetavasti on tagasiside toetav ning eelnõu jõuab Vabariigi Valitsusse 2022 esimeses kvartalis ning võetakse 2022 aasta jooksul vastu. Tõepoolest on soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik teinud Sotsiaalministeeriumile ettepaneku ühildada kaks olemasolevat seadust - võrdse kohtlemise seadus ja soolise võrdõiguslikkuse seadus. Et analüüsida, kas seaduste liitmiseks on olemas vajadus ning probleem, mida sellega lahendama peaks ning mis oleks sel juhul lahendamiseks parim viis, koostab Sotsiaalministeerium 2022. aasta esimeses pooles väljatöötamiskavatsuse. 2. Rahvuspõhine diskrimineerimine Rahvus (etniline kuuluvus) kuulub võrdse kohtlemise seaduse kaitstud tunnuste alla ning on seetõttu Sotsiaalministeeriumi valitsusalas. Rahvus ja etnilisus lõime kontekstis kuulub Kultuuriministeeriumi vastutusele. 2021. aastal on töös uue Heaolu arengukava (2023-2030) ettevalmistamine. Võrdsete võimaluste edendamise alaeesmärgi all töötatakse välja lahendusi ka rahvuspõhise diskrimineerimise vähendamiseks. Siin on rida tegevusi, mida Kultuuriministeerium on viimastel aastatel rahvuspõhise diskrimineerimise vähendamiseks ette võtnud: Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 1. 2022. aastal avaldati Eesti Integratsiooni Monitooring 2020, kus on põhjalik peatükk võrdsetest võimalustest: Eesti Integratsiooni Monitooring 2020 | Kultuuriministeerium 2. Jätkus 2018. aastal Kultuuriministeeriumi käivitatud ja Euroopa Komisjoni toetatud romade lõimumist toetav projekt ESTROM20, et edendada lõimumise sidusrühmade, romade, kohalike omavalitsuste ja riigiinstitutsioonide koostööd ning dialoogi. Siin väljavõte lõimumisprogrammist 2022-2025 (https://www.rahandusministeerium.ee/et/system/files_force/document_files/211006_l oimumis_kohanemisprogramm_2022_2025_tapsustatud_eelnou.pdf?download=1): „Eesti roma kogukond tunneb ühtekuuluvust Eestiga ja ühisosa eestlastega, kuid jääb sotsiaal-majanduslike näitajate poolest muust ühiskonnast järsult maha. Statistikaameti 2019. a andmetel omas kõrgharidust vaid 2% romadest, üldkesk- või kutseharidust 22%, põhiharidust 35%, algharidust 27% ning alghariduseta oli 8% romadest. Sellest tulenevalt on romade tööhõive madal (u 22%) ning toimetulek keeruline. Tõsistes toimetulekuraskustes inimene ei ole valmis osalema kodanikuühiskonnas ega oma osa ühiskonda laiemalt andma. Roma laste haridustee toetamiseks ja nende osaluse suurendamiseks avalikes teenustes käivitas Kultuuriministeerium 2020. aastal roma mentoriteenuse Valga vallas, kus elab umbes kolmandik Eesti romadest. Teenuse koordinaator on INSA. Roma kodanikuühiskonna tugevdamiseks ja sidusrühmade võimestamiseks viib Kultuuriministeerium alates 2018. aastast EL õiguste-, võrdõiguslikkuse ja kodakondsuse programmi toetusel ellu romade lõimumist toetava võrgustiku arendamise projekte.“ 3. Integratsiooni Sihtasutus käivitab novembris koostöös Kultuuriministeeriumi ja Rahandusministeeriumiga praktikaprogrammi, mille raames pakuvad avaliku sektori asutused praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega tudengitele. https://integratsioon.ee/avaliku-sektori-asutused-ootavad-taas-eesti-keelest-erineva- emakeelega-tudengeid-praktikale 4. INSA-l on palju muid tegevusi/projekte, mis on suunatud nt rahvuskultuuriseltside toetamiseks ja tugevdamiseks, Eesti ühiskonna hoiakute muutmiseks jne, mis kõik panustavad ühel või teisel moel diskrimineerimise välja juurutamiseks. 5. Kultuuriministeeriumi eestvedamisel (varem oli see SiMis) toimib kohanemisprogramm uussisserändajatele, millest võivad saada osa ka EL kodanikud, kes siia tulevad https://settleinestonia.ee/, mis samuti kaudselt panustab sama eesmärgi saavutamiseks. 6. Ja lisaks igasugused AMIFi taotlusvoorud: https://www.siseministeerium.ee/amif 3. Euroopa Komisjoni LGBTIQ-inimeste võrdõiguslikkuse strateegia 2020–2025 eesmärgid Sotsiaalministeerium on Eestit esindades ühinenud erinevate rahvusvaheliste avalduste ja üleskutsetega võidelda LGBTIQ inimeste diskrimineerimise vastu ja nende võrdsete võimaluste edendamiseks. Siin on palutud Inimõiguste Nõukogu (Genfi) intersex teemaliste inimeste õiguste avalduse teksti link: https://www.permanentrepresentations.nl/permanent-representations/pr-un- geneva/documents/speeches/2020/10/1/united-nations-human-rights-council---45th-session ILGA (The Internation Lesbian, Gay, Bisexual, Trans and Intersex Association) on seda ka kajastanud ning lisanud videolingi, kus saab avaldust ka kuulata (alatest 15:45): https://ilga.org/protect-intersex-rights-33-States-tell-UN Oleme sarnase (inimõiguste ja intersex teemalise) avaldusega ka 2021. a. liitunud: https://www.bmeia.gv.at/oev-genf/speeches/alle/2021/10/united-nations-human-rights- council-48th-session-joint-statement-on-the-human-rights-of-intersex-persons/ Käesoleva aasta juunis liitusime Belgia üleskutsel ka avaldusega seoses Ungaris hiljuti vastu võetud seadusemuudatustega, millega diskrimineeritakse LGBTIQ inimesi. Avaldus kanti ette  3 EL üldasjade nõukogu istungil 22.06. Link avaldusele: https://wilmes.belgium.be/en/thirteen- countries-unite-belgiums-initiative-defend-lgbtiq-rights-europe Samuti liitusime mais 2021 IDAHOT päeva ühisavaldusega: https://www.sm.ee/et/uudised/euroopa-ministrite-uhisavaldus-meie-koigi-erinevusi-peab- uhiskonnaelu-korraldamisel-arvesse Püüame poliitikakujundamisel arvestada kõigi inimeste võrdse kohtlemise tagamise ja võrdsete võimaluste edendamisega. Seega panustavad LGBTQI strateegia eesmärkidesse mitmed tegevused, mis ei pruugi olla suunatud otseselt sellele grupile. Näiteks on võtmetähtsustega muutmisel olev võrdse kohtlemise seaduse eelnõu, aga ka valdkondlikku arengut suunav Heaolu arengukava, mille mustandversioon on huvirühmadele konsulteerimiseks avatud. 4. Rassiline võrdsus Kahjuks ei ole Sotsiaalministeerium 2021. aastal rahastanud ega algatanud ühtegi rassilise võrdsuse teemalist projekti. 5. Rassilise võrdsuse direktiiv (2000/43/EC) Kahjuks puudub Sotsiaalministeeriumil info seadusemuudatuste ja poliitikameetmete kohta, mis nimetatud direktiivist tuleneksid. 6. Muud võrdse kohtlemise ja/või rassilise võrduse teemalised tegevused, algatused Kahjuks ei ole siinse punkti all midagi raporteerida. Laste heaolu Sotsiaalministeerium toetas kriisimeetmega Maarjamaa Hariduskolleegiumit (summas 25 000 eurot), mis on suurim kinnise lasteasutuse teenuse osutaja. Maarjamaa Hariduskolleegiumile antud toetuse eest on neil võimalik soetada laua- ja tahvelarvuteid, mis soodustavad mh laste õppimist. Vägivalla ennetamise kokkulepe kiideti Vabariigi Valitsuses heaks käesoleva aasta juulis ja selle 5-aastase perioodi täpsem tegevuskava on koostamisel. Küll aga on Sotsiaalministeerium koos haldusala asutustega ka 2021. aastal teinud ja tegemas mitmeid tegevusi, mis on suunatud lastevastase vägivalla ennetamisele või aitavad oluliselt sellele kaasa. Täpsustades esialgses vastuses 9. küsimuse all toodud infot, 2021. aastal valmistasime ette lastekaitseseaduse muudatuse, millega reguleeritakse Sotsiaalkindlustusameti lastemajade tegevust seksuaalselt väärkoheldud laste abistamisel. Seadusemuudatusega tagatakse kõigi lapse seksuaalse väärkohtlemise juhtumite (ka kahtluste) käsitlemine lastemajades, mis on Barnahus’i mudeli alusel loodud keskused väärkoheldud lastele (täna on neid Eestis kolm, 2022. aastal avatakse neljas). Seadusemuudatus annab Sotsiaalkindlustusametile täiendavad ülesanded ka seksuaalselt väärkohtlevalt käituvate laste abistamisel, et paremini ennetada väärkohtleva käitumise jätkumist. Samuti parandatakse infovahetust kohalike omavalitsuste ja Sotsiaalkindlustusameti vahel perevägivalla lapsohvrite osas. Sotsiaalministeerium alustas lastekaitseseaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse koostamist, mille eesmärk on tuvastada olulisemad kitsaskohad tänases lastekaitse korralduses ning pakkuda välja lahendused. 2022. aasta suveks valmiva väljatöötamiskavatsuse põhjal valmistatakse ette seadusemuudatused, et korrastada  4 lastekaitsesüsteemi, tagada laste abivajaduse, sh väärkohtlemise, varajasem märkamine ja sellele reageerimine ning ühtlustada riigis lastekaitsetöö kvaliteeti. Sotsiaalministeeriumis valmis analüüs ja ettepanekud lastekaitsealase järelevalve süsteemi arendamiseks, eesmärgiga kaardistada lastekaitse valdkonna järelevalvesüsteemi probleemkohad ja teha ettepanekud nende lahendamiseks. Lastekaitsealane riiklik järelevalve peab tagama selle, et lastekaitsetöö kohaliku omavalitsuse üksustes ning abivajavatele lastele ja peredele sotsiaalteenuste pakkumine toimub nõuetekohaselt, et laste õigused ja heaolu on tagatud. Hästi toimiv riiklik järelevalvesüsteem aitab kaasa lastevastase vägivalla ennetamisele nii kodudes kui lasteasutustes. Sotsiaalkindlustusameti lastemajad jätkasid teavitus- ja ennetustegevust, mis on suunatud laiema avalikkuse tähelepanu pööramisele laste seksuaalse väärkohtlemise teemale ning samuti kodanike pöördumiste arvu jätkuvale kasvule. Riik suunas teavitustegevusse lisavahendeid, arvestades jätkuvat tervisekriisi ja sellest tingitud piiranguid ühiskonnas, mis suurendavad lastevastase vägivalla riski. Lastemaja spetsialistid viisid läbi lastevastase vägivalla ennetamiseks suunatud koolitusi, sh jalgpallitreeneritele ja spordiorganisatsioonidele ning lasteasutustele. Sotsiaalkindlustusamet valmistab ette 2022. aasta esimesel poolaastal toimuvat laste seksuaalse väärkohtlemise teemalist veebikoolituste sarja SKA töötajatele ning koostööpartneritele (virtual seminars for Estonian Social Insurance Board employees (Barnahus team and governmental Child Protection Specialists) and partners (local governmental Child Protection Specialists, police investigators, prosecutors, judges, forensic doctors, medical doctors, psychologists etc.). Pakkumus on saadud rahvusvaheliselt koolitajalt (PROMISE Barnahus Network as hosted by the Council of the Baltic Sea States). 2021. aastal alustati Norras kasutusel oleva lastele suunatud seksuaalset väärkohtlemist puudutava ennetusmaterjali „My body belongs to me“ kohandamist Eestis kasutamiseks Justiitsministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti, Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Rahvusringhäälingu koostöös. Materjalide seas on videoklipid ja juhendmaterjal õpetajatele jt lastega töötavatele spetsialistidele, mille abil rääkida lastega keha puutumatusest ja piiridest, turvalisusest ning seksuaalsest väärkohtlemisest. Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest REACT projektis on Tervise Arengu Instituut ette valmistamas 2022. aastaks koolitusprogrammi lastega töötavatele spetsialistidele laste vaimse tervise probleemide märkamiseks ja tõhusamaks abistamiseks. Koolitused hõlmavad teemasid nagu traumateadlikud lähenemised, abivajaduse (sh väärkohtlemise) varajane märkamine, asjakohane abi trauma ja vaimse tervise probleemide korral. Tervise Arengu Instituut ja Sotsiaalkindlustusamet viisid läbi regulaarseid koolitusi asendushoolduse valdkonna töötajatele ja hooldusperedele. Selle sihtrühma koolitamine panustab lastevastase vägivalla ennetamisse, pakkudes töötajatele ja hooldusperedele oskusi, kuidas suure abivajadusega lastega asendushooldusel toime tulla. Koolitused toimusid nt järgmistel teemadel: „Teismelise mõistmine ja toetamine“, „Väärkohtlemine“, „Positiivne vanemlus“, „Lapse areng ja kiindumus“, „Lapse vaimne tervis“, „Konfliktide lahendamine laste ja noortega“. Spetsialistide võrgustikule pakuti koolitust „Laste seksuaalne väärkohtlemine ja inimkaubandus“. Sotsiaalministeerium suunas 2021. aastal lisaraha vanemluskoolituse „Imelised aastad“ pakkumisse, et avada täiendavaid koolitusgruppe asendushoolduse pakkujatele. Sotsiaalkindlustusamet alustas 2021. aastal Sensoa lipusüsteemi koolituste pakkumist spetsialistidele. Sensoa lipusüsteem on meetod laste ja noortega (0–18 aastat) töötavatele spetsialistidele, mis aitab hinnata, milline seksuaalkäitumine on aktsepteeritav ja milline  5 mitte, ning sellele vajadusel reageerida, eesmärgiga toetada tervet seksuaalset arengut ja ennetada seksuaalvägivalda. Aasta lõpuks on koolituse läbinud 2000 laste ja noortega töötavat spetsialisti, valdavalt koolide ja lasteaedade töötajad, aga ka politseiametnikke, sotsiaal- ja lastekaitsetöötajaid, hoolekandetöötajad jne. Koolitustega jätkatakse 2022. aastal. Andmekaitse 2021. a valdkondlikud olulisemad algatused ja arengud: - Vastutustundliku andmekasutuse põhimõtete väljatöötamine - Avaandmete kättesaadavuse parandamine - Bürokratt väljatöötamine, ehk vestlusroboti kasutamine riigi ja tema elanike suhtluse parandamiseks Soopõhine vägivald Sotsiaalkindlustusamet jätkas kõikide teenuste osutamist COVID-19 olukorras - naiste tugikeskuse teenus, prostitutsiooni kaasatute teenus, ohvriabi baasteenus, ohvriabi kriisitelefon 116 006, seksuaalvägivalla kriisiabi teenus. Suurendati teenuste kättesaadavust läbi erinevate kanalite: e-nõustamine, telefon, palunabi.ee vestlusaken. Kõrge riskiga vägivalla võrgustikukoostöö mudel MARAC viidi pandeemia perioodil üle virtuaalkanalile ning spetsialistide võrgustikukoostöö jätkus läbi selle. Julgustavat kommuniaktsiooni suunati nii vägivallaohvritele kui võimalikele märkajatele kogukondades. Teenuste osutamist on toetatud arvestades nii pöörduvate inimeste kui teenusepakkujate ohutust (kellest enamik on naised ja ka COVID-19 riskigrupis), kasutatakse nii maske kui desinfitseerimisvahendeid kui vajadusel kiirteste. COVID-19 pandeemia ajal on naistevastast vägivalda olnud võimalik rohkem tuua meediapilti ja suurendada pakutavate teenuste mahtu (n vägivallast loobumise teenuse) tänu täiendavatele eraldatud riigieelarvelistele vahenditele. Riigikantselei COVID-19 seotud küsitluste abil (aprill 2020) oli võimalik kaardistada lähisuhtevägivalla levikut ühiskonnas, et jälgida COVID-19 seotud arenguid. Sotsiaalkindlustusamet tellis eraldi uuringu (aprill 2021), kus küsiti COVID-19 mõjude kohta suhetele. Statistiliselt olulist kasvu piirangud lähisuhtevägivalla juhtumite puhul kaasa ei toonud. 2020. aastal tõusis raskete vägivallakuritegude arv (perevägivallaga seotud tapmisi ja mõrvu registreeriti 2020.a 14, mis on üle kahe korra enam kui 2019.a), mis võib olla seotud pandeemiast tingitud pingetega. 2021. aastal on jäänud raskete kuritegude arv eelmistest aastatest madalamale tasemele. Kõiki andmeid kokku võttes ei ole meil põhjust arvata, et Eestis oleks pandeemia mõjul oluliselt suurenenud naistevastase vägivalla hulk ega vähenenud abi saamiste võimalused. Pigem võimaldas riik rohkem vahendeid naistevastase vägivallaga võitluseks. Samas jõudis meieni siiski mitmeid juhtumeid, kus kehtestatud piirangud võimendasid vägivalla raskust ja sagedust suhtes ning kus toimepanija kasutas piiranguid ettekäändena oma kontrolli tugevdamiseks kannatanu üle. Teiselt poolt on aga küsitluse järgi ja ka ohvriabitöötajate kogemuste peegeldustes enam neid paarisuhteid, kus COVID-19 mõjus paarisuhteid tugevdavalt.  6 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Knight võrdse kohtlemise poliitika juht Kaisa Knight 6269 139 [email protected]