Sotsiaalministeeriumi ettepanekud 2023. aasta riigieelarve ja 2023-2026 riigi eelarvestrateegia läbirääkimisteks

SOTSIAALMINISTEERIUMI ETTEPANEKUD EESTI LINNADE JA VALDADE LIIDULE 2023. AASTA RIIGIEELARVE JA 2023-2026 RIIGI EELARVESTRATEEGIA LÄBIRÄÄKIMISTEKS Sotsiaalministeeriumi eesmärk eelarveläbirääkimistes Eesti Linnade ja Valdade Liidu ja kohalike omavalitsuste esindajatega on leppida kokku tegevustes, mis aitaksid riigil ja kohalikel omavalitsustel ühiselt suurendada inimeste heaolu. Soovime jõuda olukorrani, kus inimesele pakutakse teenuseid ja muud tuge esmajoones tema kodu lähedal ning võttes arvesse tema tegelikke vajadusi. Samuti soovime, et kohalikul tasandil oleksid kättesaadavad tõenduspõhised terviseriske ennetavad ja vähendavad teenused. Kohalikel omavalitsustel on oluline ja kasvav roll ja vastutus inimeste toetamisel ja elukeskkonna kujundamisel tervist ja heaolu soosivaks. Kohalikuks arenguks vajalike investeeringute ja omavalitsuste jätkusuutliku arengu tagamiseks toetatakse kohalikke omavalitsusi tasandus- ja toetusfondist, struktuurivahenditest ning täiendava rahastusega riigieelarvest. Riik koostöös kohalike omavalitsustega on algatanud arutelu tulubaasi suurendamisest ning seoses sellega täiendavate ülesannete võimalikust andmisest kohalikele omavalitsustele. Peame vajalikuks jätkata arutelu kohalike omavalitsuste tugevdamise ja neile suurema vastutuse andmise üle1. Inimeste toimetuleku ja heaolu parandamiseks kutsume kohalikke omavalitsusi üles: 1) Suurendama kohalike omavalitsuste omapanust sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist ning toetatud elamise võimalusi eakatele. 2) Pakkuma sotsiaalteenuseid ja muud abi vastavalt inimese hinnatud abivajadusele. 3) Suunama enam tähelepanu inimeste konkurentsivõime ja tööhõive toetamisele kohalikul tasandil, eeskätt mitteõppivate ja mittetöötavate noorte tagasiaitamisel haridusse ja tööturule, et ennetada noorte suurenevat sotsiaalabivajadust tulevikus. 4) Toetama asendushooldust vajavate laste asutustesse paigutamise asemel peredesse jõudmist ja pakkuma vajaduspõhist tuge asendushoolduselt lahkuvatele noortele. 5) Võtma suuremat vastutust rahvastiku tervise edendamise eest ning suurendama kohalike omavalitsuste panust kahjulike tervisemõjude ennetamisel ning ohjamisel. 6) Tagama traumaatilise sündmuse järgselt psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse kogukondadele ja organisatsioonide juhtidele. 7) Võimestama kohalike omavalitsuse sotsiaalhoolekande töötajaid töös perevägivallast puudutatud inimestega. 8) Pöörama senisest rohkem tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. 9) Suunama senisest rohkem tähelepanu aktiivsena vananemise toetamisele ja kaasama vanemaealisi kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse ja vabatahtlikusse tegevusse. 1 Sotsiaalministeerium esitas oma ettepanekud detsentraliseerimise pikaajalise teekaardi jaoks 4. oktoobril. Ettepanekud on läbi räägitud Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning kohalike omavalitsuste esindajatega. Sotsiaalministeeriumi ettepanekute keskmes on inimene ja tema heaolu. Sotsiaalsüsteemi arendamisel tuleb kaaluda eelkõige, milliseid muutusi teha selleks, et inimesteni jõuaks üle riigi kvaliteetne abi ühetaoliselt ning milline korraldus- ja rahastamismudel aitab selle eesmärgini parimal viisil jõuda. Ettepanekute sisulisemat arutelu koos täpsema ajakava kokkuleppimisega alustatakse 2022. aasta eelarveläbirääkimiste töö-, sotsiaal- ja tervise töörühmas pärast seda, kui valitsuskabinet on teekaardi kohta otsuse teinud. 1 Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel välja töötatav Heaolu arengukava aastateks 2023-20302 seab sotsiaal-, töö-, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise ning laste ja perede valdkonna strateegilised sihid aastani 2030 ning on ühtlasi Euroopa struktuurivahendite kasutamise eeltingimus ja ka vahendite kasutamise strateegiline raamistik. 2022. aastal jätkatakse arengukava ettevalmistamist. Arengukava esitatakse Riigikogule aruteludeks ning Vabariigi Valitsusele heaks kiitmiseks. Sotsiaalvaldkonna 2022. aasta prioriteedid on: 1. Pikaajalise hoolduse süsteemi edasiarendamine, sh rahastusmudelite analüüs. Menetluses on sotsiaalhoolekande seaduse muudatused, mis aitavad riigil ja kohalikel omavalitsustel inimestele kiiremini ja terviklikumat vajalikku abi pakkuda ning millega vabastatakse teise astme alanejad ja ülenejad sugulased oma täisealiste sugulaste ülalpidamise kohustusest ja sellega seotud kulude katmisest. 2. Erivajadusega laste reformi elluviimine, sealhulgas kohaliku omavalitsuse kui esimese abistaja rolli kokkuleppimine ning teenuste väljaarendamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele. Samuti keskendutakse uue lastekaitse korraldusmudeli väljatöötamisele. 2022. aasta aprillis esitatakse Vabariigi Valitsusele analüüs ja ettepanekud asendus- ja järelhooldusteenuse toetusfondist tulubaasi liikumise kohta ning ettepanekud perepõhise asendushoolduse soodustamiseks, sealhulgas lahenduste pakkumisele hooldusperede leidmise, toetamise kui ka mitmekesisuse tagamiseks erinevate vajadustega lastele. 3. Naiste ja meeste võrdse kohtlemise tagamine ja soolise võrdõiguslikkuse edendamine kohalikul tasandil. Valmistatakse etteIda-Virumaa katseprojekt, mille eesmärk on omavalitsuste poliitikakujundamise ja - rakendamise tõhustamine otsustajate ja poliitikakujundajate ning -rakendajate soolise võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste edendamise alase võimekuse parandamise kaudu. Samuti jätkatakse ohvriabi seaduse muudatustega, et teha ohvriabi ja psühholoogiline kriisiabi tervikuna kättesaadavamaks ja toimivamaks. 2022. aastal alustatakse ka Euroopa struktuurivahenditest rahastatavate tegevuste detailsemat planeerimist ja rakendamise ettevalmistamist. 2 Heaolu arengukava 2023-2030 tööversioon ning arengukava ettevalmistamisega seotud materjalid on kättesaadavad Sotsiaalministeeriumi kodulehelt: https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2023-2030 2 SELGITUSED ETTEPANEKUTE JUURDE 1. Suurendada kohalike omavalitsuste omapanust sotsiaalsesse kaitsesse vähemalt samas tempos tulubaasi kasvuga, eelisarendades kodus elamist toetavate teenuste pakkumist ning toetatud elamise võimalusi eakatele. Hoolekandelise abi pakkumine kohalikes omavalitsustes on ebaühtlane ja ei ole alati piisav.3 Kuna kohalike omavalitsuste omapanuse osakaal maksutuludest ja toetusfondist sotsiaalsesse kaitsesse vähenes oluliselt aastatel 2009-2018 ja on alles viimase kahe aasta jooksul kasvama hakanud (vt joonis 1 ja 2) ning sotsiaalhoolekanne on pikka aega olnud alarahastatud, on tulubaasi kasvu tingimustes asjakohane eeldada, et kohalikud omavalitsused investeeriksid sotsiaalsesse kaitsesse tulubaasi keskmisest kasvust rohkemgi, eelisarendades teenuseid4. Selle üheks eelduseks on, et omavalitsused pööraksid senisest enam tähelepanu abivajajate leidmisele ning nende nõustamisele ja toetamisele. Joonis 1. KOV omapanus sotsiaalsesse kaitsesse 2007-2020 ning muutus erinevate stsenaariumide korral 2021- 2024 Allikas: Rahandusministeerium Joonis 2. KOV omapanus sotsiaalsesse kaitsesse (mln eurot ning osakaaluna maksutuludest ja tasandusfondist), 2004-2020 Allikas: Rahandusministeerium 3 Tuginedes minuomavalitsus.fin.ee kasutatavatele kriteeriumidele. 4 2022. aastal valmib SoM ja ELVL koostöös tellitud KOV sotsiaalse kaitse kulutuste analüüs, milles tehakse ettepanekud saldoandmike korrastamiseks ning töötatakse välja sobivad mõõdikud sotsiaalkaitse kulude mahu võrdlemiseks ja prognoosimiseks tulevikus, mida saaks poliitikakujundamisel kasutada. 3 Hoolekande suund on pakkuda hooldusvajadusega inimestele nende vajadustele vastavat kõrvalabi ja hooldust eeskätt tavapärases elukeskkonnas ehk kodus ja kogukonnas ning vaid äärmise vajaduse korral asutusepõhiselt. Eesmärk on suurendada iseseisvat elamist toetavate teenuste kasutajate arvu võrreldes ööpäevaringsel üldhooldusteenusel olevate inimeste arvuga5 (vt joonis 3 ja tabel 1). Joonis 3. KOV korraldatavaid toetavaid teenuseid ja ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste suhtarv, 2015-2023 (2015-2020 tegelik tase ja 2021-2023 prognoos) Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika Tabel 1. KOV korraldatavaid toetavaid teenuseid (koduteenus, päevahoiuteenus päevakeskuses, isikliku abistaja teenus ja tugiisikuteenus) ning ööpäevaringset üldhooldusteenust saavate inimeste arv ja suhtarv aastatel 2015-2020 ning prognoos aastateks 2021-2023 Päevahoid Isikliku abistaja Ööpäevaringne Institut- Koduteenused Tugisikuteenus Avahooldus Aasta päevakeskuses teenus üldhooldus sionaalne Suhtarv kokku kokku eakad puudega eakad puudega eakad puudega eakad puudega eakad puudega 2015 5 589 987 24 140 64 229 78 85 7 196 9 543 1 260 10 803 0,7 2016 5 389 894 58 190 61 234 54 145 7 025 10 139 1 306 11 445 0,6 2017 5 540 860 57 169 64 254 76 315 7 335 10 582 1 292 11 874 0,6 2018 5 881 736 75 179 71 250 28 336 7 556 11 038 1 330 12 368 0,6 2019 6 469 805 112 139 92 284 46 421 8 368 11 574 1 474 13 048 0,6 2020 7 260 1 019 102 133 99 312 34 502 9 361 11 790 1 457 13 247 0,7 2021 7 230 1 198 450 143 260 400 280 330 10 291 11 688 1 566 13 254 0,8 2022 7 380 1 215 580 150 310 435 330 355 10 755 11 940 1 579 13 519 0,8 2023 7 530 1 232 730 157 360 470 380 380 11 239 12 189 1 591 13 789 0,8 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika Täisealiste inimeste lähedaste hoolduskoormuse vähendamiseks peaksid kohalikud omavalitsused investeerima senisest enam kodus elamist toetavate teenuste (isiklik abistaja, tugiisik, koduteenus, päevahoiuteenus) pakkumisse, sest vajadus teenuste järele on suurem kui tegelik pakkumine6. Teenused peaksid olema kättesaadavad igas omavalitsuses. Hoolduskoormusega inimestele tuleks pakkuda hoolduskoormusega toimetulekuks vajalikku tuge, näiteks psühholoogilist tuge, koolitusi, võimalust osaleda tugigruppides jne. Hoolduskoormusega inimesed on ja jäävad ka edaspidi oluliseks abistavaks ressursiks kohalikele omavalitsustele, mistõttu kui neil puuduvad 5 Eesmärk on seatud Heaolu arengukavas aastateks 2016-2023, https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023 6 Näiteks toovad Sotsiaalministeeriumi arvutused s-veebi, h-veebi ja Haigekassa andmetele tuginedes välja, et koduteenuste maht on vaid 36% hinnangulisest teenusevajadusest. Suurem vajadus on ka isikliku abistaja, tugiisikuteenuse ja eluruumide kohandamise järele. 4  vajalikud oskused või nad on emotsionaalselt läbi põlenud, sest ei ole saanud piisavat või õigeaegset tuge, ei ole nad võimelised ka kvaliteetset abi pakkuma oma lähedastele. Pikemas perspektiivis võib see tähendada nii hooldusvajadusega kui hoolduskoormusega inimeste toimetulekuraskuste süvenemist ja omavalitsuse kulude suurenemist. Võimalikult pikalt iseseiva elu võimaldamiseks peaksid kohalikud omavalitsused looma ja arendama vanemaealistele mõeldud toetatud elamise teenuskohti teenusmajades. Toetatud elamise teenus on mõeldud vähest kõrvalabi vajavatele eakatele, kellel ei ole ööpäevaringset hooldusvajadust, kuid kes vajavad regulaarselt igapäevaelu toetavaid teenuseid. Teenusmajas asuvad inimeste kodud, ehk eakatele mõeldud väikesed korterid ning elanike suunatud ühised ajaveetmise ja toetavate teenuste pakkumise ruumid. Vanemate hoolduskoormuse vähendamiseks, erivajadustega lastele hariduses toe pakkumiseks ning huvitegevuse tagamiseks peaksid kohalikud omavalitsused tulemuslikumalt kasutama toetusfondist eraldatavat raske ja sügava puudega laste tugiteenuste toetust. Laste vajadustele tuleb läheneda terviklikult, mida toetab näiteks omavalitsuse haridus- ja sotsiaalvaldkonna spetsialistide tihe koostöö ning eraldatud vahendite paindlik kasutamine7. 2. Pakkuda sotsiaalteenuseid ja muud abi vastavalt inimese hinnatud abivajadusele. Puuetega inimeste abivajaduse hindamisel ning toetuste ja teenuste pakkumisel on suund lihtsustada abi andmise korraldust. Abi andmise teekond peaks algama eelistatult kohalikust omavalitsusest, kus hinnatakse inimese abivajadust, koordineeritakse abi saamist ning suunatakse vastavalt kohaliku omavalitsuse või riiklikele teenustele (nt rehabilitatsiooniteenusele, abivahendit taotlema). Sotsiaalhoolekande seaduse § 15 lõikest 1 tulenevalt selgitab kohalik omavalitsus välja abi saamiseks pöördunud isiku abivajaduse ja sellele vastava abi. Toetuste ja teenuste pakkumisel tuleb võtta arvesse inimese tegelikke vajadusi, hinnata individuaalset abivajadus ja seda, milline teenus vastab pöörduja abivajadusele. Abivajaduse hindamine ja teenuste osutamine peaksid toimuma inimesekeskselt, lähtuma konkreetse inimese tegelikest vajadustest ega tohiks olla seotud piiravate eeltingimustega. Oluline on jälgida, et omavalitsus ei tohi oma määrustes ega abi andmisel seada seaduses sätestatust kitsamaid tingimusi (nt puude raskusaste või puude liik). Eelkõige tuleb pakkuda abivajaduse tekkimist või süvenemist ennetavaid meetmeid ning vältida olukordi, kus inimene jääb abitult süsteemide vahele (nt lapseeast täiskasvanuikka jõudmisel, hariduselust tööellu üleminekul, tervisesüsteemist hoolekandesse üleminekul). Menetluses on sotsiaalhoolekande seaduse eelnõu, millega seotakse ööpäevaringse erihooldusteenuse osutamine puudest lahti8. Teiste riigiteenuste puudest lahti sidumist on planeeritud käsitleda pikaajalise hoolduse korraldust puudutavate seadusemuudatuste väljatöötamiskavatsuses, mis esitatakse 2022. aastal. Sama aasta lõpuks valmib Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs, mille tulemusel on võimalik pakkuda omavalitsustele abivajaduse hindamise instrumenti. Seejärel luuakse abivajaduse hindamisele IT-lahenduse ja täiendatakse SHS-i selliselt, et KOV teenused oleksid selgelt seotud hinnatud abivajadusega. 3. Suunata enam tähelepanu inimeste konkurentsivõime ja tööhõive toetamisele kohalikul tasandil, eeskätt mitteõppivate ja mittetöötavate noorte tagasiaitamisel haridusse ja tööturule, et ennetada noorte suurenevat sotsiaalabivajadust tulevikus. Kohalikud omavalitsused on inimestele kõige lähemal ja võimalus aidata kaasa mittetöötava ja mitteõppiva inimese suunamiseks haridusse või tööturule on suur. Tööhõive ja noorte konkurentsivõime edendamine peaks olema oluline ja süsteemne ka kohaliku omavalitsuse tasandil, mitte ainult Töötukassa vastutusel. 7 Näiteks mõnikord lahendab olukorra mitme lapse toetamiseks haridusasutusse palgatud õpetaja abi, mitte personaalne tugiisik. Samuti saab puuetega laste koolivaheaegade sisustamiseks kasutada huvitegevuse toetust. 8 Ülejäänud erihoolekandeteenused on juba puudest lahti seotud. 5 Tihtipeale ei piisa ainult inimese Töötukassasse suunamisest toimetulekutoetuse saamise nõude täitmisel. Kohalikul omavalitsusel on rohkem potentsiaali ja võimalusi toetada inimeste tööhõives osalemist, kui seda tänaseni tehtud on. Oleme seadnud eesmärgiks, et noortegarantii tugisüsteemi seires osalevate kohalike omavalituste arv kasvaks järjepidevalt ning jõuaks 2020. aasta algtasemelt, mil seires osales 46 omavalitsust, 60 seires osaleva omavalitsuseni aastaks 2024. Näiteks on kohalikele omavalitsustele loodud kasutamiseks noortegarantii tugisüsteem (NGTS), mille eesmärk on võimaldada kohalikele omavalitsustele andmeid mitteõppivate ja mittetöötavate noorte kohta ja pakkuda potentsiaalselt abivajavatele noortele proaktiivselt ja sihitatud juhtumikorralduslikku abi, et noor jõuaks võimalikult kiiresti vajalike toetuste ja teenusteni. NGTS on täna kohalike omavalitsuste kasutuses olnud alates 2018. aasta juunist. Aja jooksul on paranenud STARi NGTS IT-lahendus funktsionaalsus ja andmekvaliteet. Alates esimesest seirest on NGTS kasutanud 15 kohalikku omavalitsust, kelle seiretes osalemisest võrreldes on näha, et noorte abistamise efektiivsus ja tulemuslikkus sõltub sellest, kui järjepidevad on kohalikud omavalitsused noortele abi pakkumisel. Noortegarantii tugisüsteemi rakendamise murekohad on: 1) Noorte andmete mitte-eesmärgipärane kasutamine - omavalitsus teeb taotluse seires osalemiseks, saab potentsiaalselt tuge vajavate noorte andmetele ligipääsu, kuid ei alusta noortele abi pakkumist. 2) Puudub järjepidevus toe pakkumisel – omavalitsus osaleb üksikutes seiretes või katkestab süsteemi kasutamise. 3) Vajaka jääb süsteemsest lähenemisest – efektiivsemalt saaks noortele tuge pakkuda ja olemasolevat ressurssi kasutada tehes võrgustikutööd ja kohaliku omavalitsuse osakondade (sotsiaal-, lastekaitse-, haridus-, noorsootöö) vahelist koostööd. 4) On teada, et peamiseks taksituseks NGTS kasutamisel omavalitsustes on ressursipuudus. Samas on ka välja toodud, et mitteõppivate ja mittetöötavate noortega tegelemine ei ole prioriteet, mistõttu ei suunata sinna ka ressurssi. Samas on olemas avatud taotlusvoor, mille kaudu on kohalikel omavalitsustel võimalik projekti alusel taotleda 100% toetust9. Takistuste lahendamiseks on Sotsiaalministeeriumi, Haridus-ja teadusministeeriumi, Sotsiaalkindlustusameti ja Haridus-ja noorteameti koostöös ellu kutsutud koosloomeprotsess, et kaardistada suurimad kitsaskohad noorte toetamise süsteemis ja luua paindlik ning enamikes kohalikes omavalitsustes rakendatav NEET- olukorras noorte toetamise-ja koostöömudel, sh on vaatluse all ka ennetus. Protsessi on kaasatud ka kohalikud omavalitsused (Viljandi linn, Viimsi vald, Narva linn, Põltsamaa, Elva vald ja Pärnu linn). Lisaks piloteeritakse Töötukassa ja kohaliku omavalitsuste koostöös koostöömudelit, mille tulemused selguvad 2022 aasta I kvartalis. Peale seda tehakse kokkulepped töötukassa ja kohalike omavalitsuste koostöö tõhustamiseks. Ettepanek kohalikele omavalitsustele on järgmisel aastal viia läbi NEET-olukorras noorte toetus-ja koostöömudeli rakendamise koolitused. Selleks on oluline, et kohalikud omavalitsused mõtestaksid oma konteksti raames, milline on täna nende piirkonnas olukord ja millised on nende noorte vajadused. Selleks on oluline, vaadata üle kohalikus omavalitsuses kasutusel olev süsteem ja kaardistada olemasolevad ressursid, sh koostööpartnerid, kellele on võimalik inimeste abistamiseks koostööd teha. Samuti peame mõistlikuks kasutada töötukassa ja kohaliku omavalitsuse koostöö paremaks toimimiseks piloteeritud koostöömudelit. 4. Toetada asendushooldust vajavate laste asutustesse paigutamise asemel peredesse jõudmist ja pakkuma vajaduspõhist tuge asendushoolduselt lahkuvatele noortele. Perepõhine hooldus on oodatust tagasihoidlikumalt arenenud. Institutsionaalsel hooldusel viibivate laste arv on loodetust suurem ning planeeritust vähem on erinevate laste jaoks sobivaid hooldusperesid (vt tabel 2). 9 Rohkem infot NGTS avatud taotlusvooru kohta leiab Riigi Tugiteenuste Keskuse kodulehelt: https://www.rtk.ee/toetused/toetuste-rakendamine/tooelu-ja-hoolekanne/tooturuteenused 6 Oleme seadnud eesmärgiks, et mitteinstitutsionaalsele asendushooldusele paigutatud laste osakaal kõigist asendushooldusele paigutatud lastest10 kasvaks 65%lt 2020. aastal 70%ni 2024. aastal. Tabel 2. Asendushooldus aastatel 2016-2020 2016 2017 2018 2019 2020 Kokku asendushooldusel lapsi 2 588 2 499 2 451 2 323 2 277 eestkosteperedes elavad lapsed 1 395 1 391 1 428 1 398 1 332 asenduskodus/perekodus lapsed* 1 002 948 899 797 800 hooldusperes lapsed* 191 160 124 133 145 Hooldusperede arv 138 121 98 104 111 Institutsioonis ehk asenduskodus, % 38,7% 37,9% 36,7% 34,2% 35,1% Perepõhisel asendushooldusel, % 61,3% 62,1% 63,3% 65,8% 64,9% Allikad: hoolekandestatistika, Sotsiaalministeerium (h-veeb, s-veeb, Sotsiaalkindlustusamet SKAIS ja STAR) *enne 2018. aastat asenduskoduteenusel ja perekonnas hooldamisel, alates 2018. aastast asendushooldusteenusel asenduskodus, perekodus ja hooldusperes. Kohalikud omavalitsused peaksid toetusfondi vahendeid senisest enam kasutama perepõhise hoolduse soodustamiseks, seejuures kaardistama oma piirkonna asendushoolduse vajadused ning tagama piisaval hulgal perepõhiste või peresarnaste teenuste pakkumise. Koostöös Sotsiaalkindlustusametiga peaksid kohalikud omavalitsused panustama rohkem hooldusperede leidmisse ning nende püsimisse, seejuures on perede toetamisel kohalikel omavalitsustel võtmeroll. Kohalik omavalitsus lapse eestkostja ja teenuse korraldajana peab lapse heaolu tagamiseks olema asendushooldusteenuse osutajale ka sisuliseks toeks kogu hoolduse vältel. 2022. aasta aprillis valmib Sotsiaalministeeriumis koostöös partneritega väljatöötamiskavatsus perepõhise asendushoolduse soodustamiseks. Väljatöötamiskavatsuses pakutakse välja õiguslikud lahendused nii hooldusperede leidmise, toetamise kui ka mitmekesisuse tagamiseks erinevate vajadustega lastele. Samuti esitatakse väljatöötamiskavatsuses ettepanekud asendus- ja järelhoolduse toetusfondi rahastamise korraldusega seoses. Samuti on kohalike omavalitsuste ülesanne planeerida noorte elluastumist ja järelhooldusteenust juba noore asendushooldusel viibimise ajal ning tagada järelhooldusteenuse osutamine noore vajadustest lähtuvalt ja teda kaasates. Seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest rahastatava TAT „Asendushoolduse kvaliteedi tõstmine“ lõppemisega tuleb kohalikel omavalitsustel arvestada, et kohalike omavalitsuste panus tegevuste kulutuste katmisel järk-järgult järgnevatel aastatel suureneb Alates 2022. aastast lõpetab SKA tugiisikuteenuse pakkumise asendushoolduselt lahkuvatele noortele. Nii tugiisiku- kui järelhooldusteenus, mille raames saab pakkuda erinevaid toetavaid teenuseid, on kohaliku omavalitsuse teenused ja nende kulutused kaetakse kohaliku omavalitsuse eelarvest. Osaliselt (järelhooldusteenust saavate noorte puhul) saab kulutusi katta riigi poolt toetusfondi eraldatud vahendite arvelt, mille jääk oli 2021. aasta alguses 2,9 miljonit eurot. Sotsiaalkindlustusameti kogemustele tuginedes on tugiisikuteenuse vajadus individuaalne, kuid kõige enam vajavad tugiisikut asutusepõhiselt hoolduselt lahkuvad noored11. Sotsiaalkindlustusamet pakub kohalikele omavalitsustele nõustamist ja tuge muutusega kohanemisel, samuti jätkab vähemalt esialgu tugiisikutele koolituste ja supervisioonide pakkumist. 10 Mõõdik näitab kui suur osakaal asendushooldusel viibivatest lastest on perepõhisel ehk mitteinstitutsionaalsel asendushooldusel (hooldus- ja eestkosteperes), perepõhist asendushooldust loetakse lapse heaolu ja arengut paremini toetavaks kui asutusepõhist institutsionaalset hooldust (asendus- ja perekodus). 11 Tugiisikuteenust osutas SKA ühele isikule keskmiselt 90 tundi ning tunnihind oli 16 eurot (mis sisaldas kõiki makse ja kõiki administratiivkulutusi). 7 5. Võtta suuremat vastutust rahvastiku tervise edendamise eest ning suurendama kohalike omavalitsuste panust kahjulike tervisemõjude ennetamisel ning ohjamisel. Tervist edendavad meetmed on tõhusamad kui neid rakendada kohalikul tasandil ning lähtuvalt konkreetse kohaliku omavalitsuse olukorrast ning vajadusest, sealjuures seades pikaajalisi eesmärke. Riigi ootus on, et kohalikud omavalitsused analüüsiksid oma rahvastiku tervise seisundit ning seda mõjutavaid tegureid, koostaksid parimale võimalikule teadmisele tuginedes tegevuskava riskitegurite ohjamiseks ja kaitsetegurite suurendamiseks, et rahvastiku tervise seisundit parandada, sh suurendaksid oma panust tõenduspõhiste ennetusprogrammide pakkumisesse. Tervise edendamine peab olema süsteemne ning kohaliku omavalitsuse arengu planeerimisel tuleb kõikides valdkondades arvestada otsuste ja tegevuste mõju paikkonna elanike tervisele ja heaolule. Elukeskkond kõigis oma aspektides on üks olulisemaid tervisemõjureid ning kohalikul omavalitsusel on oluline roll selle kujundamisel. Et elukeskkond oleks tervist toetav, tuleb süsteemselt hinnata paikkonnas esinevaid riskitegureid ning nende mõju ennetada ning ohjata. Selleks, et rahvastiku tervist mõjusalt parandada, tuleb panustada teadmistele ja tõendusele põhinevatele ennetustegevustele, mida viiakse läbi süsteemselt ja pikaajaliselt. Kahjuks on tänaseni omavalitsusi, kes ei ole võtnud piisavalt omaks rolli seista rahvastiku tervise arendamise eest ning seada elukeskkonna kujundamise keskmesse inimese tervis ja turvalisus. 6. Tagada traumaatilise sündmuse järgselt psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse kogukondadele ja organisatsioonide juhtidele. Sotsiaalhoolekande seadus nimetab kohaliku omavalitsuse kohustusena vältimatu sotsiaalabi andmise (§8). COVID-19 kriisi ajal tuli ilmekalt esile, et elanikkonda traumeerivates olukordades tuleb kohalikel omavalitsustel pakkuda sotsiaalabina ka psühhosotsiaalset kriisiabi. Kriisi toimumisel tuleb käivitada psühhosotsiaalne kriisiabi elanikkonna toimetuleku toetamiseks. Viimastel aastakümnetel on Eestis toimud mitmeid kriisiolukorrad ja suuremat hulka inimesi traumeerinud sündmused, mis on toonud välja vajaduse erinevate kohalike omavalitsuste ja asutuste koordineeritud tegevuseks olukorrast puudutatud inimeste abistamiseks12. Ootus on, et omavalitsused tagavad traumaatilise sündmuse järgselt psühhosotsiaalse kriisiabi kättesaadavuse kohaliku omavalitsuse kogukondadele ja organisatsioonide juhtidele, et neil oleks võimekus adekvaatselt tegutseda ja sündmustest taastuda. Seega, vajalik on nimetada ja kirjeldada kohaliku omavalitsuse vastutus ja läbi selle tugevdada kohalikul tasandi võimekust psühhosotsiaalse kriisiabi korraldamiseks ja teenuste osutamiseks kriisidest mõjutatud inimestele. Ohvriabi seaduse muutmise raames (eelnõu esitatakse valitsusele aprillis 2022) teeb Sotsiaalministeerium ettepaneku täiendada Sotsiaalhoolekande seadust ning sätestada psühhosotsiaalse kriisiabi kui vältimatu abi andmine kohaliku omavalitsuse ülesandena. Valmimas on psühhosotsiaalse kriisiabi juhendmaterjal KOVidele. Selleks, et psühhosotsiaalne kriisiabi oleks tulemuslik, peab igas kohalikus omavalitsuses olema välja töötatud ja praktikas läbimängitud kriisisekkumise plaan, milles on nimetatud ja kirjeldatud psühhosotsiaalse kriisiabi osutamine, sh nimetatud on psühhosotsiaalse kriisiabi võimekusega spetsialistid piirkonnas13. 12 Näiteks Haabersti gaasiõnnetus, (seotud olid 4 omavalitsust); lastekodu põleng Haapsalus (hukkus 10 last); Pala laste bussiõnnetus (hukkus 8 last), koroonaviiruse levik (puudutab paljusid omavalitsusi, kogukondi, asutusi ja inimesi üle riigi). 13 Ohvriabi on alustanud psühhosotsiaalse kriisiabi koolitustega. 8 7. Võimestada kohalike omavalitsuse sotsiaalhoolekande töötajaid töös perevägivallast puudutatud inimestega. Sotsiaalhoolekande seadus sätestab kohaliku omavalitsuse ülesannetena vältimatu sotsiaalabi (SHS §8), varjupaigateenuse (SHS §30) ning turvakoduteenuse (SHS §33) osutamise. See tähendab, et kohalikel omavalitsustel on kohustus tagada vältimatu abi ja majutus, kui inimesed vajavad turvalist majutust või kui vägivallatsejal (sh nt Covid-19 haigustunnustega või diagnoosi saanud inimestel, kelle suhtes on politsei kehtestanud viibimiskeelu ja kellel koju jäämine ei ole võimalik) ei ole kuhugi minna14. Turvakoduteenus peab tagama ka kriisiabi psüühilise tasakaalu ja tegutsemisvõime taastamiseks. Vajalik majutus, kriisiabi ja kompetents perevägivallas kannatavatele peredele (sh meessoost perevägivallaohvritele, nt isadele koos lastega, kellel mingil põhjusel ei ole võimalik jääda enda koju) peavad omavalitsustes tagatud olema. Perevägivallas kannatanute abistamine ja probleemide lahendamine vajab professionaalseid teadmisi, mis spetsialistide (sotsiaaltöötajate ja lastekaitsetöötajate) erialaõppes pigem puudub. 2019. aastal läbi viidud infopäevade jätkuks näeme, et riik koostöös kohalike omavalitsustega peaks sõnastama ja praktiseerima parimaid praktikaid perevägivalla kannatanute abistamiseks, sh pakkuma vägivallatsejatele vajadusel öömaja kodust eemaldamise korral, aga tagama ka abi perevägivallas meessoost kannatanutele (nt psühholoogiline nõustamine jm). Selleks toetab riik kohalikke omavalitsusi teemaspetsiifiliste tööriistade, materjalide ja teadmistega. 8. Pöörata senisest rohkem tähelepanu soolise võrdõiguslikkuse edendamisele. Naiste ja meeste võrdne kohtlemine ning soolise võrdõiguslikkuse edendamine on kõikide riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste ühine ülesanne kõigis nende rollides, sh nii poliitikakujundaja, -rakendaja kui tööandjana tegutsedes15. Poliitikakujundaja ja -rakendajana peavad kohalikud omavalitsused soolist võrdõiguslikkust soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt süstemaatiliselt ja eesmärgistatult edendama. Selleks on mitmeid võimalusi. Heaks näiteks on sooline eelarvestamine, kus eelarvet ette valmistades teevad kohalikud omavalitsused planeeritavatele tegevustele ja kuludele soolise mõju (eel)analüüsi, mille tulemustega nad eelarve tegemisel arvestavad. Poliitikate, teenuste ja tegevuskavade planeerimisel, ellu viimisel ja hindamisel tuleks lähtuda naiste ja meeste erinevatest vajadustest ja ühiskondlikust staatusest ning arvestada, kuidas rakendatud ja rakendatavad meetmed mõjutavad naiste ja meeste olukorda ühiskonnas16. Soolise võrdõiguslikkuse seaduse eesmärkide täitmiseks tööandjatena oleks kohalikel omavalitsustel soovitav viia oma asutustes läbi soolise võrdõiguslikkuse audit17, et saada ülevaade meeste ja naiste olukorrast organisatsioonis, ja planeerida auditist ilmnenud sooga seotud ebavõrdsuse kaotamiseks meetmed võrdse kohtlemise tagamiseks ning soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks. Samuti on oluline vaadata üle ning vajaduse korral korrigeerida oma komisjonide, nõukogude ja teiste kollegiaalsete kogude soolist koosseisu18. Sotsiaalministeeriumi võrdsuspoliitikate osakond on vajaduse korral valmis omavalitsusi nõustama. Samuti julgustame konsulteerima asjakohaste huvigruppide ning mittetulundusühendustega, kellel on õigustatud huvi aidata võidelda soolise diskrimineerimise vastu, toetamaks võrdse kohtlemise põhimõtte järgimist. 14 Üldjuhul rakendab PPA praktikat, et kodus eemaldatakse vägivallatseja. Sellisel juhul tuleb tagada ajutine majutus kodust eemaldatud vägivallatsejale olukordades, kus politsei rakendab vägivallatseja suhtes viibimiskeeldu või ajutist lähenemiskeeldu. 15 Soolise võrdõiguslikkuse seadus §§-d 5-8, edendamiskohustused on sätestatud §§-des 9-11. 16 Rohkem infot selle kohta on leitav https://kompetentsikeskus.sm.ee/vordsed-voimalused/sootundlik-eelarvestamine/ ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaandest: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Sooline_vordoiguslikkus/soolise_vordoiguslikkuse_seadus_kommenteeritud_valjaanne.pdf 17 Analüüsi läbiviimisel soovitame lähtuda näiteks juhendmaterjalist „Kasu ja tasakaal“ ning selle lisast 1 (Soolise võrdõiguslikkuse tervisenäitajad). Juhend on elektrooniliselt leitav: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/Ministeerium_kontaktid/Valjaanded/retseptiraamat_taiendatud_2012.pdf 18 Soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 9 lõike 4 kohaselt peavad riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutuste poolt moodustatud komisjonides, nõukogudes ja teistes kollegiaalsetes kogudes olema võimaluse korral esindatud mõlemad sugupooled. Vt ka soolise võrdõiguslikkuse seaduse kommenteeritud väljaande lk 99-100. 9 9. Suunata senisest rohkem tähelepanu aktiivsena vananemise toetamisele ja kaasama vanemaealisi kohalikku elu puudutavatesse otsustusprotsessidesse ja vabatahtlikusse tegevusse. Vanemaealiste osakaalu kasv rahvastikus toob endaga kaasa mitmeid väljakutseid seoses nende elukvaliteedi ja võimalikult iseseiseva toimetulekuga. Kohalikud omavalitsused ei saa mööda vaadata, et lähiaastatel tuleb vanusest tingitud kõrvalabi vajavatele inimestele senisest enam ja oluliselt kvaliteetsemaid teenuseid ja tooteid pakkuda. Vanemaealiste iseseisvat toimetulekut on võimalik toetada läbi vanusesõbralike poliitikameetmete, mis arvestavad vanemaealiste vajadusi igas eluvaldkonnas. Vanemaealisi tuleb senisest enam kaasata poliitika kujundamisse ning anda neile võimalus sõna sekka öelda nende elu-olu puudutavates otsustes. Tuleb mõista, et vanemaealised on ressurss, mida kogukonna heaks on võimalik rakendada. Üheks eesmärgiks võiks olla eakate nõukogude tekkimise soodustamine kohalike omavalitsuste volikogude juurde. Aastaks 2024 võiks volikogude juures tegutseda 20 eakate nõukogu. Samuti on asjakohane mistahes kohaliku elu kujundamisel (nt hoonete ehitamisel, transpordi korraldamisel, linnaruumi planeerimisel, avalike teenuste pakkumisel jt) arvestada vanusesõbraliku keskkonna põhimõtetega. Lisaks tuleb luua võimalusi aktiviseerivateks tegevusteks (nt huvitegevus, vabatahtliku tegevuse arendamine, soodustused ujulate kasutamiseks või treeningutel osalemiseks jt). Riik omaltpoolt pakub selleks omavalitsustele tuge – perioodil 2022-2024 rahastab Sotsiaalministeerium vanemaealiste strateegilist partnerlust. Strateegilise partneri üheks ülesandeks on töötada välja vanusesõbraliku ühiskonna põhimõtted nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil, samuti toetada uute vanemealiste nõukogude moodustamist. Vabatahtlike kaasamine panustab oluliselt nii kohalike omavalitsuse teenuste pakkumisse kui ka omavalitsuse elanike elukvaliteeti – seda nii abistaja kui ka vabatahtlike vaatest. Perioodil 2021-2023 viiakse koostöös MTÜ- ga Külaliikumine Kodukant ellu projekt, mille eesmärk on juurutada hoolekandes vabatahtliku tegevuse koostöömudelit kohalikul tasandil19. Vabatahtlike panus saab pakkuda näiteks lisatuge ametlikele sotsiaalteenustele. Julgustame omavalitsusi kasutama võimalust projektis kaasa lüüa ja projekti ellu viijatega koostööd teha. Kohaliku omavalitsuse ülesanneteks projektis on koostöös maakondliku koordinaatoriga ja omavalitsuse hoolekandeasutustega võimalike abivajajate kaardistamine, osalemine avalikkuse teavitamisel projekti tegevustest koostöös kogukondadega, koostöö tegemine maakondliku vabatahtlike koordinaatori ja vabatahtlikega, vabatahtliku tööga kaasnevate otseste sõidukulude kompenseerimine vabatahtlikule vastavalt omavalitsuses kehtivale korrale, samuti maakonnapõhistel kohtumistel osalemine. Projekti lõpuks aastaks 2023 loodame kaasata vähemalt 60 KOVi ning aastaks 2024 võiks vabatahtlike koostöömudeliga olla liitunud vähemalt 65 omavalitsust. 19 Esimene vabatahtlike koostöömudeli katseprojekt lõppes 2020. aastal. Projektiga 43 liitus kohalikku omavalitsust. 10  Veikko Luhalaid Eesti Linnade ja Valdade Liit [email protected] Meie 16.12.2021 nr 4.2-3/4107-1 Sotsiaalministeeriumi ettepanekud 2023. aasta riigieelarve ja 2023-2026 riigi eelarvestrateegia läbirääkimisteks Lugupeetud Veikko Luhalaid Tänan Eesti Linnade ja Valdade Liitu ning kohalikke omavalitsusi hea koostöö eest inimeste igapäevase toimetuleku parandamisel ja heaolu suurendamisel. Samuti tänan aktiivse osalemise eest Heaolu arengukava 2023-2030 ettevalmistavates aruteludes ning põhjaliku tagasiside eest Sotsiaalministeeriumi ettepanekutele detsentraliseerimise pikaajalise teekaardi jaoks. Olulise aluse heaks koostööks oleme loonud eelarveläbirääkimiste töö-, sotsiaal- ja tervise töörühmas ning teemapõhistel aruteludel. Sellel aastal keskendusime COVID-19 kriisiga toimetulekule, struktuurivahendite planeerimisele, asendushoolduse väljakutsetele ning uute teemadena psühhosotsiaalse kriisiabi ja vaimse tervise teenuste pakkumisele kohalikes omavalitsustes. Aruteludest saadud tagasiside on meile poliitikakujundamisel vajalik sisend. Sarnaselt varasematele aastatele esitame Teile ka tänavu ettepanekud riigieelarve ja riigi eelarvestrateegia läbirääkimisteks. Jätkuvalt peame vajalikuks, et kohalikud omavalitsused suurendaksid oma investeeringuid sotsiaalsesse kaitsesse, sh eelkõige kodus elamist toetavatesse teenustesse. Samuti peame jätkama ühiseid pingutusi, et kõigil lastel oleks võimalus kasvada peres ning hooldusvajadusega inimestel ja nende lähedastel oleksid vajalikud teenused ja muu tugi kättesaadav võimalikult kodu lähedal. Teenuste pakkumine asutustes peaks jääma lahenduseks vaid äärmise vajaduse korral. Senisest enam peame pöörama tähelepanu ennetusele, sh abivajaduse tekkimist või süvenemist ennetavatele meetmetele, rahvatervise edendamisele, noorte tööellu kaasamisele ning aktiivsena vananemise toetamisele. Loodame, et ministeeriumi tegevussuunad ja ootused kohalikele omavalitsustele on Teile abiks eelarveläbirääkimiste ettepanekute valikul. Soovin, et avatud arutelu ja tulemusliku koostöö jätkuks ka edaspidi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Rait Kuuse sotsiaalala asekantsler Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Lisa: Sotsiaalministeeriumi ettepanekud 2023. aasta riigieelarve ja 2023-2026 riigi eelarvestrateegia läbirääkimisteks Eha Lannes 6269 361 [email protected]