dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumine

Sotsiaalministeerium · 14. detsember 2021
Viit
1.5-1.1/4053-1
Registreeritud
14. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo EMERALDLEGAL
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.5 Asjaajamine. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia arendus ja haldus
Sari
1.5-1.1 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused
Toimik
1.5-1.1/2021
Vastutaja
Heli Laarmann (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Rahvatervise osakond)
Lahendamise tähtaeg
13. jaanuar 2022

Failid

  • 📎211213 Telegram Sotsiaalministeerium teabenõue.asice109 KB

Sisu (failidest)

Sotsiaalministeerium 13. detsember 2021 TEABENÕUE SELGITUSTAOTLUS 1. Pöördun Teie poole advokaadibüroo EMERALDLEGAL kliendi Telegram Media OÜ (edaspidi klient) lepingulise esindajana. Klient soovib tutvuda avalike andmetega, mida on kogutud ja töödeldud seoses hetkel riigis valitseva tervishoidu puudutava olukorraga. Kuna klient soovib andmetega tutvuda nii avaliku teabe seaduse kui ka märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel, siis toob klient need taotlused välja eraldiseisvalt. Klient palub teabenõudele vastata hiljemalt 5 tööpäeva jooksul ning selgitustaotlusele hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul. 2. Teabenõue. Avaliku teabe seaduse (AvTS) § 3 lg 1 sätestab, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid täites. AvTS § 4 lg 1 kohaselt on teabevaldajad kohustatud tagama juurdepääsu nende valduses olevale teabele seaduses sätestatud tingimustel ja korras, s.t et avaliku teabe seaduse alusel saab paluda üksnes nende andmete väljastamist, mis on teabevaldajal juba olemas ning ei vaja täiendavat analüüsi. 3. Klient palub avaliku teabe seaduse alusel väljastada järgmised andmed: 3.1. Andmed selle kohta, kui paljudele isikutele on väljastatud koroonaviiruse läbipõdemise tõend (kokku); 3.2. Andmed selle kohta, kui paljudel isikutel on kehtiv koroonaviiruse läbipõdemise tõend; 3.3. Andmed selle kohta, kui paljud isikud on pärast koroonaviirse läbipõdemist ennast vaktsineerida lasknud; 3.4. Andmed selle kohta, kui paljud sellel aastal surnud isikutest olid saanud vähemalt ühe COVID-19 vastase vaktsiini (võimalusel palun vastav statistika välja tuua ka vaktsiinide tootjate lõikes); 3.5. Andmed selle kohta, kui paljud sellel aastal surnud isikutest olid saanud vähemalt kaks COVID-19 vastast vaktsiini (võimalusel palun vastav statistika välja tuua ka vaktsiinide tootjate lõikes); 3.6. Andmed selle kohta, kas Terviseameti koroonaviiruse andmestikus1 lahtri „haiglaravi“ all väljatoodud isikute statistikas kajastuvad kõik haiglas olevad isikud, kes on COVID-19ga nakatunud, või üksnes need isikud, kes on haiglas just COVID-19 tõttu; 3.7. Andmed selle kohta, kas Terviseameti koroonaviiruse andmestikus2 lahtri „haiglaravi“ all väljatoodud isikute statistikas kajastuvad kõik intensiivravil olevad isikud, kes on COVID- 19ga nakatunud, või üksnes need isikud, kes on intensiivravil just COVID-19 tõttu; 1 https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik 2 https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/koroonaviiruse-andmestik Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | Parda 8, Tallinn 10151 | +372 5660 1177 | [email protected] 3.8. Andmed selle kohta, kas haiglad saavad riigieelarvest täiendavat rahalist toetust juhul, kui ravivad COVID-19sse nakatunud patsiente. Kui haiglad saavad COVID-19sse nakatunud patsientide ravimise eest riigieelarvest täiendavat rahalist toetust, siis ühtlasi ka andmed selle kohta, millises summas iga COVID-19sse nakatunud patsiendi ravimise eest rahalist toetust makstakse. 3.9. Andmed selle kohta, kas arstid, muud meditsiinitöötajad või haiglad saavad riigilt täiendavat rahalist toetust COVID-19 vastaste vaktsiinisüstide tegemise eest. Kui arstidele, muudele meditsiinitöötajatele või haiglatele makstakse COVID-19 vastaste vaktsiinisüstide tegemise eest täiendavat rahalist toetust, siis ühtlasi ka andmed selle kohta, millises summas iga vaktsiinisüsti tegemise eest rahalist toetust makstakse; 3.10. Andmed selle kohta, millisel leheküljel on võimalik reaalajas tutvuda teabega, kui paljudel isikutel on kehtiv vaktsineerimise- ja/või läbipõdemistõend. 4. Juhul, kui küsitud dokumente ei ole võimalik väljastada tulenevalt isikuandmete kaitse nõuetest või mõnel muul seaduslikul alusel, siis palun väljastada dokumendid selliselt, et kaitstavad andmed oleks kinni kaetud. Eeltoodud teave on kliendile oluline, mistõttu palun väljastada informatsioon maksimaalses võimalikus ulatuses. 5. Riigikohus on toonud välja, et kui soovitav teave sisaldab mingis osas juurdepääsupiiranguga andmeid, siis tuleb tagada juurdepääs sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti (RKHKo nr 3-3-1-57-03 p 20). 6. Kui Teil on selle teabenõudega seonduvalt endal midagi olulist lisada, palun Teil seda vastates teha. 7. Palun kooskõlas hea haldustava ja avaliku teabe seaduse § 18 lg-ga 1 ning lähtudes õiglase haldusmenetluse põhimõtetest, täita käesolev teabenõue viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Palun vastata teabenõudele e-posti aadressil [email protected]. 8. Selgitustaotlus. Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 3 lg 2 p 1 sätestab, et selgitustaotlus MSVS tähenduses on isiku pöördumine, milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi, sünteesi või lisateabe kogumist. Klient palub märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel Sotsiaalministeeriumi seisukohti seoses järgnevaga: 8.1. Statistikaameti leheküljelt nähtub, et 2021. aastal on toimunud tugev tõus suremuses, s.t esineb liigsuremus.3 Seejuures on 2021. aasta sügisel (mil enamus rahvastikust on vaktsineeritud) oluliselt suurem liigsuremus kui 2020. aasta sügisel (mil vaktsineerimiskampaania alles algas) ning ligikaudu samane 2021. aasta kevadega (mil vaktsineerimine oli kättesaadav vähestele). Ühtlasi nähtub, et väga kõrge liigsuremus esines 2021. aasta suvel, mil uusi koroonaviiruse juhtumeid lisandus väga väikesel määral. Mis on Teie hinnangul praeguse liigsuremuse põhjuseks? 8.2. Kas on võimalik täielikult välistada variant, et liigsuremus võib olla seotud vaktsineerimisest tingitud kõrvalmõjudega? 8.3. 12.12.2021 seisuga on Terviseameti statistika kohaselt COVID-19ga seoses intensiivravil 18 inimest, mis on 1,3-miljonilise rahvaarvu juures 0,0013% ehk ca üks isik 100 000 elaniku kohta. Kas selle pinnalt on võimalik väita, et pandeemia, kui selline, on läbi? 8.4. Terviseameti koroonaviiruse andmestikust nähtub, et Eestis on tuvastatud ligi 228 000 koroonaviirusega nakatumise juhtu. Leheküljelt vaktsineeri.ee nähtub, et Eestis on 3 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/viiruse-moju-eestile/surmade-kiirstatistika vaktsineeritud isikuid ligi 834 000, kellest ligi 802 000 on täielikult vaktsineeritud. Ühtlasi nähtub Statistikaameti kodulehelt, et Eestis on enam kui 218 000 isikut vanuses 0-14, kes teadupärast ei ole COVID-19 riskirühmas ning keda ei ole vajalik/võimalik vaktsineerida. Eeltoodu tähendab kokkuvõtvalt, et Eestis on 1,25 miljonit inimest, kes on kas COVID-19 vastu kaitse omandanud (vaktsineerides või läbi põdedes) või keda ei ole vajalik/võimalik vaktsineerida. Eelduslikult esineb läbipõdenute ning vaktsineeritute/laste vahel ka teatud kattuvus, mis võib seda arvu vähendada hinnanguliselt umbes 1,1 kuni 1,15 miljonini. Samas on 1,1 kuni 1,15 miljonit siiski ligi 90% Eesti rahvaarvust, kes on COVID-19 vastu kaitse omandanud või keda ei ole vajalik/võimalik vaktsineerida. Kui paljusid isikuid on veel vaja vaktsineerida enne, kui ühiskond on saavutanud piisava vaktsineerituse taseme ning vaktsineerimiskampaania võib ära lõpetada? 8.5. Hiljuti on esile kerkinud COVID-19 omikron tüvi, mille esimesed paar juhtumit on ka Eestis tuvastatud. Kuidas on võimalik laboril eristada omikron tüve delta tüvest või muudest COVID-19 tüvedest? Kas selle eristamise võime on mõnel Eesti laboril kohapeal või tuleb selle jaoks proov saata välismaale? Kui seda on võimalik eristada kohapeal, siis millal ja kuidas jõudsid Eestisse vahendid omikron tüve eristamiseks teistest tüvedest? 8.6. Terviseamet loeb nakatumiste statistikas „mittevaktsineerituks“ isikuid, kes on saanud ühe süsti või kes on saanud teise süsti, mille tegemisest pole kahte nädalat möödas. Kliendi hinnangul ei ole mõistlik kajastada statistikas ühetaoliselt isikuid, kes ei ole saanud ühtegi vaktsiini koos isikutega, kes on 10 päeva tagasi saanud teise vaktsiinisüsti. Miks ei tooda neid gruppe avalikus statistikas eraldiseisvalt välja? 9. Juhul, kui küsitud andmeid ei ole võimalik väljastada tulenevalt isikuandmete kaitse nõuetest või mõnel muul seaduslikul alusel, siis palun väljastada dokumendid selliselt, et kaitstavad andmed oleks kinni kaetud. Eeltoodud teave on kliendile oluline, mistõttu palun väljastada informatsioon maksimaalses võimalikus ulatuses. 10. Riigikohus on toonud välja, et kui soovitav teave sisaldab mingis osas juurdepääsupiiranguga andmeid, siis tuleb tagada juurdepääs sellele osale teabest või dokumendist, mille kohta juurdepääsupiirangud ei kehti (RKHKo nr 3-3-1-57-03 p 20). 11. Palun kooskõlas hea haldustava ja MSVS §-ga 6 ning lähtudes õiglase haldusmenetluse põhimõtetest, vastata selgitustaotlusele viivituseta, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Palun vastata selgitustaotlusele e-posti aadressil [email protected]. Lisa: advokaadivolikiri. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Robert Sarv
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel