Vaie

Riigi Tugiteenuste Keskus [email protected] Meie 10.12.2021 nr 1.7-2/4020-1 Endla 10a 10142, Tallinn Vaie Riigi Tugiteenuste Keskuse 10.11.2021 otsuse nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta vaidlustamiseks Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või RÜ) tegi 10.11.2021 otsuse nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta. Otsus tehti seoses riigihankes „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (viitenr 227657) esinenud väidetavate rikkumistega. Hankelepingu seotud tegevusi rahastatakse struktuuritoetustest, projekti „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ raames. Eelpool viidatud projektis on toetuse saajaks Sotsiaalministeerium ning projekti partneriks MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus. Otsuse kohaselt tegi RTK finantskorrektsiooni summas 14 377,37 eurot ning vähendas järgnevates maksetaotlustes riigihanke nr 227657 alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra. Otsuse peale on õigus esitada vaie 30 päeva jooksul otsusest teada saamisest. Seega on vaie esitatud tähtaegselt. Sotsiaalministeerium toetuse saajana ei nõustu finantskorrektsiooni otsusega. Finantskorrektsiooni otsus on põhjendamata ja vastuoluline, RÜ on jätnud tähelepanuta või andnud ebaõige hinnangu asjas tähtsust omavatele asjaoludele, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. Esmalt märgib ministeerium, et jääb finantskorrektsiooni otsuse eelnõule esitatud vastuväidete juurde ja nõustub projekti partneri poolt otsuse eelnõule ja otsusele esitatud vastuväidetega (lisa 1). Täiendavalt esitame vaides oma vastuväited 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse kohta. I. Rikkumised haldusmenetluse läbiviimisel 1. Ärakuulamisõiguse rikkumine Õiguspärase haldusmenetluse üheks oluliseks eelduseks on menetlusosaliste ärakuulamine. Finantskorrektsiooni otsuses on küll punkt 2 „Toetuse saaja arvamuse ja vastuväidete ärakuulamine“, kuid see hõlmab üksnes projekti partneri seisukohti - RÜ ei ole ministeeriumi kui toetuse saaja vastuväiteid otsuse eelnõule üldse analüüsinud ega nendega arvestanud või põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Projekti partner on oma vastuväited RÜ otsuse punktis 2 toodud arvamuste põhjendamatusele esitanud eraldi ja toetuse saaja ei hakka neid siinkohal üle kordama Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Olukorras, kus tegemist on kaalutlusõiguse alusel antava haldusaktiga ning otsusel on haldusakti adressaadi jaoks olulised negatiivsed tagajärjed, tuleb haldusakti andjal kõiki asjaolusid ja vastuväiteid eriti hoolikalt kaaluda. Ainult nii on võimalik tagada õiguspärase, proportsionaalse ja kaalutlusvigadeta haldusakti andmine. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et haldusmenetlus, kus puudutatud isik on jäetud ära kuulamata, on formaalselt õigusvastane (vt nt Riigikohtu otsus 21.10.2021 nr 3-18-913/85). Veelgi enam, Riigikohus on asunud seisukohale, et ärakuulamisõiguse rikkumisel võib kohus jätta haldusakti tühistamata üksnes juhul, kui on veendunud, et isiku nõuetekohane ärakuulamine ei oleks toonud kaasa tema jaoks soodsama haldusakti andmist (RK 15.05.2013, nr 3-3-1-76-12). Ministeeriumi hinnangul on ärakuulamata jätmisega võrdsustatav olukord, kus isikule küll antakse võimalus oma seisukohtade esitamiseks, kuid haldusakti andmisel jäetakse need täies ulatuses tähelepanuta ja arvestamata st et ärakuulamist ei ole tegelikult toimunud. Riigikohus on märkinud: Asjaolu, et kaebaja pöördus pärast vaidlusaluse haldusakti kättesaamist vastustaja poole esialgu kirjaga ja seejärel vaidega, ei asenda tema ärakuulamist enne kaalutlusotsuse tegemist, sest ärakuulamise eesmärgiks on koguda andmeid, mis tagaks õiguspärase ja kõiki asjaolusid arvesse võtva haldusakti andmise (Riigikohtu otsus 19.12.2019 nr 3-17-1329/36, vt ka RK 19.12.2006 nr 3- 3-1-80-06). Ministeeriumi hinnangul puudub kindlus, et ärakuulamise järgselt ja kõiki asjaolusid kaalutledes ei oleks RÜ teinud toetuse saaja suhtes soodsamat otsust. Seega ei ole ärakuulamisõiguse põhimõtte rikkumist võimalik kõrvaldada vaidemenetluse kaudu ja RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus tuleks tühistada juba ainuüksi põhjusel, et haldusakti andmisel on ministeerium toetuse saajana jäetud ära kuulamata. 2. Finantskorrektsiooni otsus on vastuolus hea halduse põhimõttega Ministeeriumi hinnangul on finantskorrektsiooni otsus oma järeldustes ja seisukohtades vastuoluline, mis on kaasa toonud ebaõige otsuse. RÜ küll nõustub toetuse saaja ja projekti partneri seisukohaga, et ühte riigihanke alusdokumenti peab lugema koostoimes teiste riigihanke alusdokumentidega, kuid ei ole selle põhimõtte kohaldamises finantskorrektsiooni otsuses järjekindel: - viitamisvea puhul (vaidlusaluses RHAD punktis 7.4. on ekslik viide TK kirjelduse lisale 4, kuigi nõuded sõidukitele on toodud tegelikult TK lisas 1) on RÜ arvates võimalik seda käsitleda „formaalse eksimusena“ ning RHADst kui tervikust lähtudes on tõlgendamise kaudu võimalik viide asendada õigega; - samas aga ei pidanud RÜ lubatavaks tõlgendamise teel tuvastada, et RHADst kui tervikust lähtuvalt (eelkõige punktid 14.1.1. ja 18.2.7 ning hankelepingu p 16.2) on hankija määranud teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimustena, mitte vastavustingimusena. Seega on RÜ pidanud lubatavaks riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilisest tõlgendamisest lähtumist osas, mis toetab RÜ seisukohti, kuid ülejäänud osas (mis RÜ seisukohad ümber lükkab), tuleb RÜ hinnangul lähtuda rangelt tingimuste sõnastuse grammatilisest tõlgendamisest. Ministeeriumi hinnangul on sarnaste asjaolude erinev käsitlemine vastuolus hea halduse ja võrdse kohtlemise põhimõtetega. Ka Riigikohus on asunud seisukohale, et ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral ja võrdsuse põhimõtte rikkumisega on tegemist siis, kui ühesuguseid asjaolusid käsitletakse ilma nähtavate mõistlike põhjusteta erinevalt. Seega tuleks RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus tühistada põhjusel, et haldusakti andmisel on rakendusüksus rikkunud hea halduse, ausa menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on kaasa toonud ebaõige haldusakti andmise.  3 II. Haldusakti õigusvastasus Ministeerium toetuse saajana kordab veelkord üle otsuse eelnõule esitatud vastuväited ja põhjendused, miks RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus ei ole ka sisuliselt õiguspärane ja tuleks tühistada. RÜ on otsuses väidetava rikkumisena märkinud, et projekti partner on riigihankes nr 227657 tunnistanud vastavaks pakkumuse, mis ei vastanud kõikidele riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Väidetava rikkumise eeldusena on rakendusüksus:  viidanud riigihanke alusdokumentide punktile 7.4., mille kohaselt peavad pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“;  märkinud, et pakkuja poolt andmete esitamine teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on käsitletav vastavustingimusena. Projektipartner on oma vastuväidetes põhjalikult kirjeldanud, miks rakendusüksus eksis nii alusdokumentide punkti 7.4. määratlemisena vastavustingimusena kui ka selle sisustamisel. Ministeerium nõustub täielikult nende seisukohtadega ja ei hakka neid seetõttu üle kordama. 1. Teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta nõuete sätestamine hankelepingu tingimusena on õiguspärane Projekti partner on rakendusüksusele korduvalt selgitanud, et sätestas nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta hankelepingu täitmise tingimusena. Ministeerium märgib, et riigihanke alusdokumentide koostamine ja hanketingimuste määramine on hankija ainupädevus ning hankijal on ulatuslik kaalutlusruum, millised tingimused hankes seada. Nii tunnustab kohtupraktika hankija kaalutlusõigust otsustada, millises menetlusetapis on milliste tingimuste täitmise kontrollimine kõige asjakohasem ja proportsionaalsem, eeldusel, et kõik alternatiivsed kaalutlused on kooskõlas riigihangete seaduse ja EL riigihankeõigusega. Näiteks on Euroopa kohus kohtuasjas C-927/19, milles käsitletava riigihanke asjaolud on sarnased riigihankega viitenr 227657, märkinud: Sellega seoses tuleb asuda seisukohale, et direktiiv 2014/24 ei välista, et tehnilisi nõudeid võib käsitada nii tehnilise ja kutsealase suutlikkusega seotud kvalifitseerimise tingimustena kui tehnilise kirjeldusena ja/või lepingu täitmise tingimustena vastavalt selle direktiivi artikli 58 lõike 4, artikli 42 ja artikli 70 tähenduses (p 84). Riigihanke viitenr 227657 alusdokumente tervikuna tõlgendades ilmneb, et nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta on ette nähtud tingimustena, mida edukaks tunnistatud pakkuja peab hankelepingu täitmise ajal järgima st pakkujalt ei eeldata, et ta oleks neid tingimusi täitnud hankemenetluse käigus ega ajal, mil temaga sõlmiti hankeleping. Kohtulik kontroll hanketingimuste üle on piiratud - kohus saab hinnata seda, kas tingimused on seatud kooskõlas riigihangete seadusega (ja EL riigihankeõigusega). Ka rakendusüksus ei saa kulude abikõlblikkuse kontrollimisel asuda hankija rolli ja sätestada uusi vastavustingimusi või hankija poolt kooskõlas riigihankealaste õigusaktidega seatud lepingu täitmise tingimusi ümber kvalifitseerida vastavustingimusteks – sellist pädevust ei anna rakendusüksusele ükski siseriiklik ega EL õigusakt. Selleks, et asuda seisukohale, et nõuded teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta olid hankes viitenr 227657 sätestatud vastavustingimusena, tuleks RÜ-l tõendada, et nende nõuete kehtestamine hankelepingu tingimustena oleks vastuolus RHSi ja EL riigihankeõigusega. Selliseid põhjendusi ei ole RÜ esitanud ja toetuse saaja hinnangul ei saagi esitada. Hankija on toiminud kooskõlas RHSi ja EL riigihankeõigusega, kui sätestas tehnilised nõuded sõidukitele, mida lepingu täitmisel kasutatakse, hankelepingu täitmise tingimusena. Seega on riigihanke menetlus läbi viidud õiguspäraselt ja  4 finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puudub alus, mistõttu tuleb RTK 10.11.2021 finantskorrektsiooniotsus tühistada. 2. Teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta nõuete sätestamine hankelepingu tingimusena on kooskõlas RHAD kui terviku süstemaatilise tõlgendamisega Ministeerium möönab, et hankija kohustuseks on enda eesmärkide ja soovide võimalikult selge formuleerimine ja hankedokumentides sätestatud tingimused peavad olema täpsed, kuid ministeeriumi hinnangul on riigihanke viitenr 227657 alusdokumentide puhul tegemist hooletusest tuleneva väheolulise eksimusega, mis on ületatav riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise teel ning ei oma seetõttu mõju hankemenetluse läbiviimise seaduslikkusele ega tulemustele. Ministeerium on seisukohal, et rakendusüksus on riigihanke alusdokumente tõlgendanud vastuolus tavapäraste õiguse tõlgendamise reeglitega. Kohtupraktikas on antud mitmeid suuniseid hanketingimuste tõlgendamiseks, mida rakendusüksus on eiranud:  hanke alusdokumentide tõlgendamisel tuleb juhinduda tavapärastest õiguse tõlgendamise reeglitest ja metoodikast (nt keeleline, süstemaatiline, eesmärgipärane) (Tartu Ringkonnakohus 3-17-1063/19 p 10 ja Tartu Halduskohus nr 3-17- 1345/10, p 18);  kohtud on asunud seisukohale, et hanketingimusi tuleb tõlgendada süsteemselt, seades esiplaanile hanke korraldamise eesmärgi ja hankemenetluse üldised põhimõtted (süstemaatiline, eesmärgipärane);  „Sätte paiknemine ühes või teises RHAD-i osas ei saa olla eraldiseisvaks kriteeriumiks, mis näitaks, kas tegemist on vastavustingimusega või mitte. RHAD-is toodud nõudeid tuleb tõlgendada sisuliselt ning koosmõjus teiste RHAD sätetega“ (Tallinn Halduskohus 03.09.2020, 3-20-1400; p 17.1).;  kohtud on ka märkinud, et riigihanke alusdokumente tõlgendades tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama (Tartu Ringkonnakohus nr 3-13-2040, p 20);  olukorras, kus dokumendid on pakkujatelt nõutava osas on mitmeti mõistetavad või vastuolulised, tuleb kasutada tõlgendust, kuidas mõistaks RHAD-i ja selle tehnilisi tingimusi „mõistlik isik“;  tingimuste süsteemsel tõlgendamisel on esiplaanil hanke korraldamise eesmärk ja hankemenetluse üldised põhimõtted. Ainuüksi nende grammatilisele analüüsile tuginemine võiks viia tulemusele, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või hankemenetluse üldiste põhimõtetega (19.06.2017, Tartu Halduskohus 3-17-1063/19 p 10. 14.08.2017, Tartu Ringkonnakohus 3-17-1063/33 p 18. 18.08.2017, Tartu Halduskohus nr 3-17-1345/10 p 18);  kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust ka seisukoht, et tingimuse mitmeti mõistetavuse korral tuleb seda tõlgendada laiendavalt, et tagada võimalikult suure arvu pakkujate poolt pakkumuste esitamine;  kohtupraktika kohaselt ei saa hanketeates esitatud tingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel ning tuletada esitatud tingimustest nõudeid või piiranguid, mida otseselt hanketeates sätestatud ei ole (vt nt Riigikohtu Halduskolleegium nr 3-3-1-5-08 p-d 9-10). RÜ on finantskorrektsiooni otsuses andnud riigihanke alusdokumentidele tõlgenduse, mis on vastuolus eeltoodud tõlgendamisreeglitega. RÜ otsuses toodud tõlgendus alusdokumendi punktist 7.4. ei ole kooskõlas sellega, kuidas seda tingimust mõistsid hankija ja hankemenetluses osalenud pakkujad kui valdkonna asjatundjad.  5 Rakendusüksuse on märkinud, et „Rakendusüksus juhib tähelepanu, et kolmest pakkujast üks pakkuja esitas oma pakkumuses hankelepingu lisa 7 vormil andmed sõiduautode kohta, millega pakkuja kavatses hankelepingut täitma hakata.“ Süüvimata pakkuja esitatud dokumentidesse, on RÜ seejärel teinud meelevaldse järelduse: „Seega ei saanud kõik pakkujad riigihanke alusdokumentide punktist 7.4 aru selliselt, et tegemist ei ole pakkumuste vastavustingimusega ja andmeid hankelepingu täitmisel kasutatavate sõiduautode kohta võib projekti partnerile esitada alles hankelepingu sõlmimise ajaks ehk pärast pakkumuse edukaks tunnistamist.“ Üks hankemenetluses osalenud pakkujatest on tõepoolest pakkumuse juurde lisadokumendina esitanud info sõidukite kohta, kuid seda informatiivsena ja omaalgatuslikult, mitte tulenevalt riigihankes viitenr 227657 sätestatud nõuetest. Seda kinnitab ministeeriumi hinnangul ka see, et kõigil teistel sama ettevõtja poolt pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidel on märgitud hanke viitenr 227657, kuid sõidukite kohta esitatud dokument viitab hoopis lepinguta lõppenud riigihankele „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ (viitenumber 224793). Ministeerium peab vajalikuks rõhutada, et ükski õigusakt ei keela ettevõtjal lisada pakkumusele täiendavaid või selgitavaid informatiivse sisuga dokumente, kuid ühe ettevõtja poolt esitatud lisadokumentidest ei saa tuletada nõudeid või kohustusi, millest oleksid pidanud lähtuma ka teised samas menetluses osalevad ettevõtjad või mida hankija saaks aluseks võtta hankemenetluses otsuseid tehes. Rakendusüksus on riigihanke alusdokumente tõlgendanud vastuolus õiguse tõlgendamise reeglitega ja otsuses toodud tõlgendus alusdokumendi punktist 7.4. ei ole kooskõlas sellega, kuidas seda tingimust mõistsid hankija ja hankemenetluses osalenud pakkujad kui valdkonna asjatundjad. Riigihanke alusdokumente õiguspäraselt tõlgendades puudub alus finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks, mistõttu tuleb RT 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsus tühistada. 3. Teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite kohta andmete esitamise nõue oleks konkurentsi piirav vastavustingimus Ministeerium on seisukohal, et RÜ poolt otsuses riigihanke alusdokumentide tõlgendamine viisil, mis toob kaasa vastuolud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega, eelkõige konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja võrdse kohtlemise põhimõtetega, on kummastav. Seejuures jätab RÜ tähelepanuta, et alusdokumentides sisalduvat ekslikku sõnastust on võimalik ületada alusdokumentide süstemaatilise tõlgendamise kaudu, tagades seejuures alusdokumentide kooskõla õigusaktidega. RÜ asub finantskorrektsiooni otsuses seisukohale, et hankija oleks pidanud sätestama hankemenetluses konkurentsi piirava vastavustingimuse. Sisuliselt kohustab RÜ seega finantskorrektsiooni otsuses hankijat andma riigihanke alusdokumentidele sellise sisu (mida hankija ise ei ole andnud), ja mis oleks vastuolus EL riigihankeõigusega, eelkõige põhimõttega tagada rahvusvahelist piirmäära ületavate hangete puhul hankes osalemise võimalus ka välisriigi pakkujatele edendamaks konkurentsi EL-siseselt. Näiteks on Euroopa Kohus märkinud, et nõue, millega pannakse pakkujatele kohustus täita kõik hankelepingu täitmise tingimused juba pakkumuse esitamise ajal, kujutab endast ülemäära kõrget nõuet, mis võib pärssida ettevõtja soovi osaleda hankemenetlustes ning seeläbi rikkuda proportsionaalsuse ja läbipaistvuse põhimõtet. Seetõttu võib pakkuja oodata edukaks pakkujaks tunnistamiseni, et tõendada, et ta vastab hankelepingu täitmise tingimustele. Seega on vastuolus pakkuja pakkumuse tagasilükkamine üksnes põhjusel, et ta ei esitanud oma pakkumuse esitamise ajal tõendeid, et ta vastab asjaomase hankelepingu täitmise tingimusele (kohtuasi C-295/20). Projekti partner viis enne riigihanget viitenr 227657 läbi samasisulise hankemenetluse, mis lõppes lepinguta (riigihange Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele viitenr 224793). Ebaõnnestunud hankemenetluse järel, pidanud nõu ka  6 rakendusüksusega, muutis projektipartner hanketingimusi, määrates teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimustena. Ministeeriumi hinnangul käituks rakendusüksus sõnamurdlikult, kui kvalifitseeriks hankija poolt seatud lepingu täitmise tingimused ümber vastavustingimuseks, vastupidiselt enda soovitusele, mida ta varem projekti partnerile on samas asjas andnud (RÜ 24.09.2020 vastus nõustamispäringule). Riigihanke viitenr 227657 ja sellele eelnenud samasisulise hankemenetluse - riigihange „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“, viitenr 224793 – alusdokumentide võrdlus kinnitab hankija kavatsust määrata teenuse osutamiseks kasutatavate sõidukite olemasolu ja nõuded vastavustingimuse asemel lepingu täitmise tingimustena : 1) hankedokument p 14.1.1. sätestas pakkumuse kooseisus kohustuslikult esitatavad dokumendid:  riigihankes viitenr 224793 oli pakkujatel kohustus esitada HD Vorm 7 Info sõidukite kohta (p 14.1.1.3)  riigihankes viitenr 227657 puudus andmete/ vormi esitamise kohustust sõidukite kohta 2) hankedokument p 18 sätestas hankedokumentide lisad:  riigihankes viitenr 227657 oli lisa 7 Info sõidukite kohta märgitud lepingu lisana (p 18.2.7);  riigihankes viitenr 224793 puudus lepingu lisade loetelust lisa sõidukite kohta;  riigihankes viitenr 224793 oli nimetatud hankedokumendi lisana HD vorm 7 Info sõidukite kohta (p 18.6.7)  riigihankes viitenr 227657 hankedokumentide lisatud vormide loetelust puudus vorm sõidukite kohta Eeltoodud võrdlusest nähtub, et hankes viitenr 227657 ei olnud alusdokumentides nõutud pakkumuse koosseisus kohustuslikult esitatava dokumendina infot sõidukite kohta (HD p 14.1.1.), vaid info sõidukite kohta oli määratletud lepingu lisana (HD p 18.2.7). Seega kinnitavad nii riigihanke korraldamist ettevalmistav menetlus kui ka riigihanke alusdokumendid, et hankes viitenr 227657 oli hankija soov ja kavatsus seada nõuded teenuse osutamisel kasutatavate sõidukite kohta lepingu täitmise tingimusena. Seega on riigihanke menetlus läbi viidud õiguspäraselt ja finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puudub alus, mistõttu tuleb RTK 10.11.2021 otsus tühistada. III. Kohaldatav finantskorrektsiooni määr Eelnevalt on ministeerium välja toonud põhjendused, miks RTK 10.11.2021 tehtud finantskorrektsiooni otsus ei ole õiguspärane ning tuleks tühistada. Taganemata sellest seisukohast soovib ministeerium esitada vastuväited ka rikkumisele kohaldatava finantskorrektsiooni määra kohta. RÜ on otsuses kohaldanud ühendmääruse (VV 01.09.2014 määrus nr 143 „Perioodi 2014– 2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“) § 228. Viidatud sätte kohaselt - kui hankemenetluses ilmneb ühendmääruse §-des 22-227 nimetamata RHS-i rikkumine, kohaldatakse sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ühendmääruse § 21 lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra, välja arvatud juhul, kui rikkumine on üksnes formaalne. Ühendmääruse § 21 lg 1 võimaldab finantskorrektsiooni määra sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10 või 25 protsenti. Ministeerium on seisukohal, et otsuses puuduvad piisavad põhjendused, mis kinnitaksid, et finantskorrektsiooni kohaldamine kõrgeimas võimalikus määras on proportsionaalne väidetava riigihanke reeglite rikkumise raskuse ja selle tagajärgedega. Ministeerium juhib siinkohal tähelepanu, et  7 väidetava riigihanke reeglite rikkumise põhjuseks on riigihanke alusdokumentide ekslik sõnastus. Seega on hankija küll eksinud põhimõtte vastu formuleerida hankedokumentides tingimused täpselt ja selgelt, mis välistaks nende mitmetimõistetavuse, kuid tegemist siiski hooletusest tuleneva väheolulise eksimusega, mis on ületatav riigihanke alusdokumentide kui terviku süstemaatilise ja eesmärgipärase tõlgendamise teel ning see ei oma mõju hankemenetluse läbiviimise seaduslikkusele ega tulemustele. Ministeeriumi hinnangul on RÜ väide, et kõrgeim finantskorrektsiooni määr on õigustatud põhjendusel riigihanke tulemus oleks pidanud olema teistsugune, on paljasõnaline ega tugine riigihankes esitatud pakkumuste tegelikul võrdlusel. Riigihanke alusdokumentides toodud tingimuste mitmetitõlgendatavust Ühendmääruse §-des 22-227 ei nimetata, seega ühendmääruse § 228 alusel finantskorrektsiooni otsuse tegemisel RÜ-l veelgi ulatuslikum põhjendamiskohustus, et esmalt tuvastada, et tegemist oli üldse RHSi rikkumisega ning seejärel leida finantskorrektsiooni määr, mis oleks proportsionaalne rikkumise raskuse ja asjaoludega. Projekti partner on õigesti märkinud, et määruses nimetamata RHSi rikkumiste puhul tuleks rikkumise raskust, asjaolusid ja tagajärgi võrrelda määruse §-des 22-227 nimetatud rikkumistega, mis annab suunised võimaliku proportsionaalsuse nõudeid täitva finantskorrektsiooni määra osas. Ministeeriumi hinnangul on vaidluse keskmes riigihanke alusdokumentide ebatäpne sõnastus. Seega on väidetava rikkumise puhul ühendmääruse 4. ptk mõttes tegemist puudustega riigihanke alusdokumentides, sh vastavustingimuste seadmisel. Ministeerium on seisukohal, et kohaldatav finantskorrektsioonimäär ei saaks olla kõrgem võrreldes määraga, mida oleks saanud kohaldada siis, kui hankija olekski vaidlusaluse vastavustingimuse seadnud. Ühendmääruse § 223 lg 2 p 1 ja § 21 lg 1 p 4 kohaselt - kui riigihankes esineb piirav pakkumuste vastavustingimus (tingimus on seotud hankelepingu esemega, kuid ei ole sellega proportsionaalne), kuid sellele vaatamata on pakkujaid rohkem kui üks, kohaldatakse viieprotsendilist finantskorrektsiooni määra. Seega, kui rakendusüksus jääb seisukoha juurde, et riigihanke viitenr 227657 läbiviimisel oli tegemist RHSi rikkumisega, oleks proportsionaalne finantskorrektsiooni määr 5%. IV. Kokkuvõte Kokkuvõtlikult on ministeerium veendunud, et mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus (projekti partner) on riigihanke viitenumbriga 227657 „Sotsiaaltranspordi dispetšer- ja veoteenuse osutamine Tartu maakonna elanikele“ läbiviimisel ja riigihankes tingimusi määrates järginud riigihangete seaduses sätestatud nõudeid. Finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad alused, sest: - riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 ekslikku sõnastust on võimalik ületada alusdokumentide tõlgendamise kaudu, tagades seejuures alusdokumentide kooskõla õigusaktidega; - seades teenuse osutamiseks vajalike sõidukite olemasolu ja nõuded lepingu täitmise tingimusena toimis projekti partner viisil, mis on kõige paremini kooskõlas rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete korraldamise põhimõtetega. Seega olid nii riigihankes seatud tingimused kui ka hankemenetluses tehtud toimingud õiguspärased ning finantskorrektsiooni otsuse tegemiseks puuduvad alused. Lisaks eeltoodule tuleb haldusakt tunnistada kehtetuks ka põhjusel, et rakendusüksus on haldusakti andmisel rikkunud ärakuulamisõiguse põhimõtet ja hea halduse, ausa menetluse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid, mis on kaasa toonud ebaõige haldusakti andmise.  8 V. Taotlused 1. Tunnistada kehtetuks Riigi Tugiteenuste keskuse 10.11.2021 otsus nr 11.4-9/1355 finantskorrektsiooni tegemise kohta. 2. Alternatiivselt, kui rakendusüksus jätab vaide haldusakti kehtetuks tunnistamiseks rahuldamata, taotleb toetuse saaja kohaldatud finantskorrektsiooni määra vähendamist ja projektiga seotud kuludele 5% finantskorrektsiooni määra kohaldamist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler Lisa: Projekti partneri MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus vastuväited 10.11.2021 finantskorrektsiooni otsuse suhtes Terry Ney 6269 748 [email protected] Marju Lepmets 611 3061 [email protected]  Riigi Tugiteenuste Keskus edastamiseks e-postiga [email protected] VAIDE LISA – MTÜ TARTUMAA ÜHISTRANSPORDIKESKUS VASTUVÄITED 10.11.2021 FINANTSKORREKTSIOONI OTSUSE SUHTES Riigihankes nr 227657 Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) tegi 10.11.2021 Sotsiaalministeeriumile otsuse finantskorrektsiooni tegemise kohta projektis „Sotsiaaltransporditeenuse korraldusmudelite testimine“ seoses riigihankes nr 227657 esinenud väidetavate rikkumistega. Finantskorrektsiooni otsuse kohaselt tegi RTK finantskorrektsiooni summas 14 377,37 eurot ning vähendas järgnevates maksetaotlustes riigihanke nr 227657 alusel hüvitamiseks esitatud kulusid 25 % võrra. MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus (edaspidi keskus) kui projekti partner jääb RTK-le eelnevas menetluses esitatud seisukohtade juurde ning leiab jätkuvalt, et finantskorrektsiooni otsuses ette heidetud rikkumist ei esine, mistõttu on finantskorrektsioon tervikuna alusetu. Finantskorrektsiooni otsuses ei ole RTK keskuse vastuväiteid sisuliselt analüüsinud, vaid blanketselt konstateerinud mitte nõustumist ilma põhjendusi esitamata või esitanud asjakohatud põhjendused. Finantskorrektsiooni otsuse kohaselt seisneb etteheidetav riigihangete seaduse nõuete rikkumine selles, et riigihankes nr 227657 edukaks tunnistatud pakkuja OÜ Tartaline pakkumuses ei olnud esitatud tehnilise kirjelduse lisas 1 nõutud andmeid sõidukite kohta, mida pakkuja kavatses hankelepingu täitmisel kasutama hakata. Finantskorrektsiooni otsus rajaneb ilmselgelt ebaõigel eeldusel, et riigihankes nr 227657 oli kehtestatud vastavustingimus, mis oleks nõudnud juba pakkumuses tehnilise kirjelduse lisa 1 kajastatud andmete esitamist pakkumuses. Riigihanke nr 227657 riigihanke alusdokumendi p 7.4 sisaldas järgmist tingimust: „Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Pakkuja esitab pakkumuses Vormi 7 „Info sõidukite kohta“. Vastavustingimusena käsitatav hanketingimus peab sisaldama kahte struktuurilist elementi: esiteks, sisunõuet (s.t antud juhul nõuet, et pakkuja omandis või kasutuses peavad olema sõiduautod, mis vastavad tehnilise kirjelduse lisa 4 nõuetele) ja teiseks, dokumendinõuet ehk pakkumuses esitatavat dokumenti, misläbi pakkuja esitab esmase tõendi pakkumuse vastavuse kohta (antud juhul vorm 7). Nagu keskus on varasemas menetluses osundanud, puudus kõnealuses riigihankes nii sisuline vastavustingimus kui ka dokumendinõue, mis oleks kohustanud pakkujaid esitama juba pakkumuses andmeid hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta. Sisulise vastavustingimuse puudumine Finantskorrektsiooni otsuses mööndakse esiteks seda, et tehnilise kirjelduse lisa 4 ei sisaldanud mitte mingisuguseid nõudeid sõidukite kohta, s.t. punktis 7.4 puudus vastavustingimuse sisunõue. Vale on finantskorrektsiooni otsuse järeldus, et hanke alusdokumendi p 7.4 viidet tehnilise kirjelduse lisale 4 võiks suvaliselt asendada hoopis tehnilise kirjelduse lisaga 1 või et tegu on „formaalse eksimusega“. Nagu finantskorrektsiooni otsuses läbivalt rõhutatakse, on hankija ise rangelt seotud kehtestatud hanketingimustega ega tohi kehtestatud hanketingimuse kohaldamisest loobuda, ent mitte ka selle sisu meelevaldselt laiendada ega kitsendada. Finantskorrektsiooni otsuses esitatud seisukoht, mille kohaselt tuleks vaidlusaluses hanketingimuses sisaldunud sisunõue viitega tehnilise kirjelduse lisale 4 asendada suvaliselt hoopis tehnilise kirjelduse lisa 1 viitega läheb vastuollu finantskorrektsiooni otsuses viidatud kohtupraktikaga hanketingimuste muutumatuse ja siduvuse osas. Olukorras, kus tehnilise kirjelduse lisa 4 aga ei sisaldanudki nõudeid sõidukite kohta, puudus tegelikult hanketingimuses sisunõue kui selline ning seetõttu juriidiliselt ei saa hanke alusdokumendi p 7.4 sätestatut vastavustingimusena (ega lepingutingimusena ega mistahes muu tingimusena) käsitada, tegemist on pakkuja suhtes nõudeid mitte sisaldava ning juriidilisi tagajärgi mitte kaasa toova tekstiga hanke alusdokumentides. Finantskorrektsiooni otsuses ei ole üldse adresseeritud seda, et kõnealune hanketingimus p 7.4 viitab sõidukitele esitatavate nõuete osas tehnilise kirjelduse lisale 4, milles mistahes nõuded sõidukitele puuduvad. Mitte mingil õiguspärasel ja senise kohtupraktikaga kooskõlas oleval moel ei saa hanketingimuses tehtud viidet ühele konkreetsele hankedokumendile (antud juhul tehnilise kirjelduse lisale 4) tõlgendada omavoliliselt viitena hoopis muule hankedokumendile (ehk viitena tehnilise kirjelduse lisale 1) nagu RTK finantskorrektsiooni otsuses teha soovib. Vaidluse all ju polegi see, et hankelepingu täitmiseks kasutatavad sõidukid peavad lepingu täitmise faasis vastama tehnilise kirjelduse lisas 1 esitatud nõuetele, vaid vaidlus on selles, millisel ajahetkel pidi pakkuja esitama andmed hankelepingu täitmisel kasutatavate sõidukite kohta – RTK väidab, et vastavustingimuse kohaselt juba pakkumuse esitamisel, keskus väidab, et vastavustingimuse puudumise tõttu alles lepingu täitmise faasis. RTK teeb põhimõttelise vea võrdsustades tehnilise kirjelduse iga nõude automaatselt vastavustingimusega – nii see ei ole. Tehnilise kirjelduse nõuded kohalduvad täismahus alati hankelepingu täitmise faasis, ent pakkumuste kontrollimise faasis peab hankija ise üheselt määratlema, milliste tingimuste täitmise kohta tuleb andmed esitada juba pakkumuses ja milliste kohta mitte. On tähelepanuväärne, et riigihangete registris ei olnud vastavustingimuste hulgas kajastatud mistahes moel kohustust esitada juba pakkumuses andmed sõidukite kohta, samuti polnud alusdokumendi punktis 7.4 määratud, milliseid andmeid sõidukite kohta pakkumuses esitada tuleb ega formaati nende andmete esitamiseks. Antud juhul on keskuse hinnangul ülekaalukalt tõendatud see, et alusdokumendis p 7.4 puudus vastavustingimus nii sisunõude kui ka dokumendinõude puudumise tõttu ning hanketingimuste kogumis tõlgendamise kaudu ei olnud mõistlikul isikul võimalik hanketingimust mõista nii, et juba pakkumuses tulnuks esitada andmed hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta veel enne, kui need sõidukid pidid pakkuja omandis või kasutuses olema tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 järgi. Alternatiivselt on tegemist ebaselge hanketingimusega, mida tuleb tõlgendada mõistliku isiku arusaamast lähtudes Alternatiivselt isegi kui teoreetiliselt nõustuda RTK seisukohaga, et hanke alusdokumendi punktis 7.4 peaks viide tehnilise kirjelduse lisale 4 olema tõlgendatav hoopis viitena tehnilise kirjelduse lisale 1 (millise seisukohaga projekti partner ei nõustu) ehk p 7.4 sisaldas sisunõuet (pakkuja kasutuses või omandis olevate sõidukite vastavus tehnilise kirjelduse nõuetele), siis oli ikkagi tegemist ebaselge hanketingimusega selles osas, kas andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuli esitada juba pakkumuses või mitte. Kuigi riigihanke alusdokumendi p 7.4 teise lause kohaselt esitab pakkuja vormi 7 (mida hanke alusdokumendid ei sisalda) pakkumuses, tuleb hanketingimusi tõlgendada nende koosmõjus ja lähtudes mõistliku isiku arusaamast (TlnHKo 23.9.2019, 3-19-1523; p-d 19, 21-23, 31, 34, 36-37). Tallinna Halduskohus 23.09.2019 otsuses kohtuasjas 3-19-1523 on ebaselgete hanketingimuste tõlgendamismeetodite kohta selgitanud järgmist: „Kui RHAD-s sätestatud hankija soovist saadakse aru erinevalt, tuleb nende sätete lahti mõtestamisel kasutada tõlgendamist ning seejuures otsustada, millist tõlgendamisreeglit kohaldada. Tõlgendamisel tuleb arvestada, et RHS eesmärk on tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine (RHS § 2 lg 1). Riigihanke korraldamise põhimõtted sätestab RHS § 3. Eelnevast tuleneb, et riigihankemenetlus peab olema läbipaistev ja kontrollitav, st selle olemus on avalik. Sellisel juhul tuleks tõlgendamisel lähtepunktiks võtta TsÜS § 75 lg 2. 24. TsÜS § 75 lg 2 teine lause sätestab, et kui tahteavaldus, mis ei ole tehtud kindlale isikule, on suunatud avalikkusele, tuleb seda tõlgendada nii, nagu mõistlik isik seda mõistma pidi. Hanketeade on avalikkusele suunatud tahteavaldus. Seega tuleb hinnata võimalikele hankes osalemisest huvitatud isikutele hankemenetluse raames kättesaadavaks tehtud dokumente ning seda, kuidas need isikud pidid nendest aru saama (TrtRnKo nr 3-13-2040, p 20). Mõistliku isikuna tuleb mõista eelkõige isikuid, kes tahteavaldust usaldasid ja sellele tuginedes ka tegutsesid. Hanketingimuste tõlgendamisel tuleb väljendi „mõistlik isik“ sisustamisel lähtuda sellest, kuidas said tingimustest aru hankemenetluse esemega seonduva valdkonna spetsialistid (TrtRnKo nr 3-13-2040, p 21). Reeglina lähtub mõistlik isik tahteavalduse tekstist. Kui hindamiskriteerium on mitmeti mõistetav, tuleb selle sisustamisel lähtuda ka hanke eesmärgist ja muudest olulistest asjaoludest, sh tõlgendada hindamiskriteeriumit pakkujale soodsamalt, kui see on õiguspärase tulemuse saavutamiseks vajalik (TlnRnKo nr 3-18-2338, p 27).“ Nagu projekti partner on eelnevas menetluses RTK tähelepanu juba juhtinud, sätestas tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 üheselt, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele vastavad sõidukid peavad olema töövõtja omandis või kasutuses alles lepingu täitmise alustamisel, lepingu p 16.2 kohaselt on vedajal ettevalmistusaeg 2 kuud pärast lepingu sõlmimist autopargi ettevalmistamiseks ning vorm 7, millel tuli esitada andmed sõidukite kohta, kuulus hoopis lepingu lisade juurde. RTK tõlgenduse kohaselt oleks tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5 regulatsioon otseses vastuolus riigihanke alusdokumentide punktiga 7.4, sest esimene viidatud säte nõuab sõidukite omandiõigust või kasutusõigust alles lepingu täitmise algusajaks, teine viidatud säte nõuab aga sõidukite omandiõigust või kasutusõigust juba pakkumuste esitamise ajal. RTK ei ole mitte mingil moel põhjendanud, miks tuleb eelistada justnimelt riigihanke alusdokumentide punkti 7.4 (mis seejuures viitab sõidukite suhtes nõudeid mitte sisaldavale lisale 4 ja olematule vormile 7) ja nõuet, et sõidukid peavad olema pakkuja omandis või kasutuses juba pakkumuste tegemise ajal. Küll aga on keskus põhjendanud senises menetluses, miks riigihanke tingimusi terviklikult tõlgendades ja analüüsides tuleb järeldada, et sõidukite omandiõigus või kasutusõigus pidi olema tagatud alles lepingu täitmise algusajaks hankelepingu tingimusena – nimelt lisaks tehnilise kirjelduse lisa 1 punktile 5 toetab seda tõlgendust ja hankelepingu p 16.2 ja hankelepingu lisa 7, millised sätted kogumis sätestavad, et pakkuja on kohustatud andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta esitama alles hankelepingu sõlmimise järel hankelepingu lisaks oleval vormil 7 arvestades vedajale antud 2- kuist ettevalmistusega. RTK tõlgenduse kohaselt muutuks aga hankelepingu p 16.2 ja hankelepingu lisa 7 sisutühjaks, sest kui pakkuja peaks juba pakkumuses esitama andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta, puuduks igasugune mõistlik põhjus samade andmete esitamiseks uuesti hankelepingu täitmise alguses ega esineks ka vajadust 2-kuuseks ettevalmistusajaks. Seega tehnilise kirjelduse lisa 1 p 5, hankelepingu p 16.2 ja hankelepingu lisa 7 kogumis kinnitavad, et pakkuja pidi esitama andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta alles lepingu täitmisel, mitte ei pidanud pakkuja juba pakkumuse tegemisel sõlmima siduvaid kokkuleppeid sõidukite kohta. Arvestades eelnevat ja seda, et hanke alusdokumentide juures puudus ka vorm 7 ehk hanke alusdokumendi p 7.4 dokumendinõue, ei saanud mõistlik isik mitte kuidagi hanketingimusi nende kogumis analüüsides jõuda järelduseni, et tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta tuleb esitada andmed sõidukite osas juba pakkumuses, vaid vastupidi pakkuja sai teha ainuvõimaliku järelduse, et lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuleb andmed esitada alles lepingu täitmise faasis vastavalt hankelepingu lisale 7 ja arvestades vedajale antud kahekuulist ettevalmistusaega. Vale ja ebaloogiline on finantskorrektsiooni otsuses kajastatud seisukoht, et vorm 7 puudumine hankedokumentidest ei oma tähtsust, sest see ei määra sõidukitele esitatavaid nõudeid – olukorras, kus sõidukitele esitatavaid nõudeid ei sisaldanud ka punktis 7.4 viidatud tehnilise kirjelduse lisa 4, ei olnudki määratletud milliste sõidukite kohta milliseid andmeid esitada tuleb ehk teisisõnu puudus vastavustingimuses nii sisuline vastavustingimus kui ka dokumendinõue. Küll aga on oluline see, et vorm 7 sisaldus hanketingimuste koosseisus just hankelepingu lisana, millest võis koostoimes tehnilise kirjelduse lisa 1 punktiga 5 teha ainuvõimaliku järelduse, et vorm 7 andmed sõidukite kohta tuleb esitada alles lepingu täitmise faasis, mitte juba pakkumuse esitamisel. Seda, et mitte ükski mõistlik isik finantskorrektsiooni otsuses kajastatud moel hanketingimust ei mõistnud, kinnitab mh finantskorrektsiooni otsuses kajastatud mööndus, et mitte ükski pakkuja ei esitanud tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta andmeid oma pakkumuses (kuivõrd finantskorrektsiooni otsuses mööndakse, et lepingu lisaks olev vorm 7 ei saa olla hanke alusdokumendi p-s 7.4 viidatud vastavustingimuse dokumendinõue, kuna lepingu vorm 7 ei sisalda ca pooli tehnilise kirjelduse lisa 1 nõudeid, mida finantskorrektsiooni otsuses peetakse omavoliliselt riigihanke alusdokumendi p 7.4 hanketingimuse sisunõudeks). Õige on finantskorrektsiooni otsuses tehtud tähelepanek, et üks pakkujatest esitas pakkumuses lepingu lisaks oleva vorm 7, ent finantskorrektsiooni otsuses antud tõlgenduse kohaselt pidanuks pakkumuses olema esitatud andmed tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta ning vastavustingimuse kohta puuduvate andmete esitamine hiljem, pärast pakkumuste esitamist selgitustaotluse alusel ei ole kehtiva kohtupraktika kohaselt õiguspärane – seega finantskorrektsiooni otsusega antud tõlgenduse kohaselt ei saanuks ühtegi pakkumust vastavaks tunnistada, sest mitte ükski pakkuja ei mõistnud riigihankes alusdokumentide punktis 7.4 kehtestatud vastavustingimust RTK soovitud moel ning üheski pakkumuses ei olnud seetõttu esitatud andmeid tehnilise kirjelduse lisa 1 kõikide tingimuste kohta. Selline arutluskäik iseenesest illustreerib, et mõistlik isik ei saanud mitte kuidagi mõista alusdokumentide punktis 7.4 esitatud ebaselget regulatsiooni nii nagu finantskorrektsiooni otsus seda kajastab. Lisaks eelnevale juhib keskus tähelepanu, et olukorras, kus hanke alusdokumendi punktis 7.4 sätestatud tingimus viitas tehnilise kirjelduse lisale 4, mis sõidukite suhtes nõudeid üldse ei esitanud, mitte tehnilise kirjelduse lisale 1, ei oleks hankija mitte kuidagi saanud omavoliliselt asuda pakkumust tagasi lükkama põhjusel, et pakkumuses pole esitatud tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete kohta andmeid. Euroopa Kohtu ja Riigikohtu kohtupraktika kohaselt ettevõtja kõrvale jätmine hankemenetlusest sellise kohustuse täitmata jätmisel, mis ei tulene sõnaselgelt selle menetlusega seotud dokumentidest ega kehtivast riigisisesest õigusest, vaid selle õiguse ja nende dokumentide tõlgendamisest ning liikmesriigi haldusasutuste või kohtute poolt nendes dokumentides olevate lünkade täitmisest (EKo C 309/18, p 20), oleks vastuolus võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuskohustusega (RKHKo 3-19-1464). Kuna hankija on RHS § 3 p-s 1 toodud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja proportsionaalsuse põhimõtete elluviimise tagamiseks seotud alusdokumentides toodud sätete ja tingimustega, ei saa hankija pakkujat menetlusest eemaldada alustel, mis ei tulene sõnaselgelt menetluse dokumentidest või Eesti õigusest. Ka ei ole riigihanke alusdokumendi p 7.4 tingimuse sisustamine finantskorrektsiooni otsuses kajastatud moel mitte kuidagi loogiline ega hanke õiguspäraste eesmärkidega kooskõlas. Finantskorrektsiooni otsuses esitatud uudse tõlgenduse kohaselt ei nõudnudki alusdokumendi p 7.4 seda, et sõidukid peavad olema pakkuja omandis või kasutuses ega oleks pakkujad pidanud pakkumuses esitama andmeid sõidukite mudeli, margi ega registreerimisnumbri kohta. Kuid sellises olukorras jääb arusaamatuks, kuidas RTK ettekujutuses oleks üldse saanud hankija kontrollida tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete täidetust pakkumuste vastavuse kontrolli raames – on ilmne, et heitmestandardile, vanusele, istekohtade arvule jne esitatud nõuete sisuline kontroll eeldaks vältimatult selle teadmist, millist marki ja mudeliga sõidukiga on tegemist. Ebaselge hanketingimuse tõlgendamine ei saa viia ebaloogilise ja sisutühja järelduseni, ent finantskorrektsiooni otsuses avaldatud tõlgendus tähendaks sisuliselt seda, et RTK seisukoha järgi pakkumuses esitamisele kuuluvad andmed sõidukite kohta ei oleks mitte mingil moel seostatavad konkreetse sõidukiga ega võimaldaks ka mitte mingil moel kontrollida sõiduki sisulist vastavust tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele. Sisuliselt järeldab RTK seda, et pakkujad pidanuks esitama tehnilise kirjelduse lisa 1 koopia oma pakkumuses seostamata seda mitte mingil moel konkreetse sõidukiga. See ebaloogiline järeldus toetabki keskuse väidet, et vastavustingimusena puudus nõue esitada mistahes andmeid sõidukite kohta pakkumuses ning andmed sõidukite kohta tuli esitada alles lepingu sõlmimise järel lepingu lisaks oleval vormil 7. Seejuures pole oluline, et vorm 7 ei sisaldanud lahtreid kõikide tehnilise kirjelduse lisa 1 tingimuste kohta, sest hankija õigused lepingu täitmise nõuetekohasuse (sh tehnilise kirjelduse nõuete täitmise kohta) kontrollimisel ei ole piiratud lepingu lisaks olevate vormidega, vaid hankijal on õigus küsida pakkujalt täiendavaid andmeid - see on oluline erinevus pakkumuse vastavuse kontrollist, kus pakkumusest puuduvate andmete tagantjärele küsimine lubatud ei ole. Tähelepanuväärselt ei heida finantskorrektsiooni otsus ette seda, et eduka pakkuja poolt lepingu täitmisel reaalselt kasutatavad masinad ei vastaks tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele, mistõttu on finantskorrektsiooni otsuse etteheide iseäranis formaalse iseloomuga. Finantskorrektsiooni otsuses kajastatud tõlgendus hanke alusdokumendi p 7.4 tingimuse osas viiks ka õigusvastase järelduseni, sest kohustaks hanketingimust sisustama konkurentsi piiraval moel. Nimelt nagu keskus juba eelnevas menetluses osundas, on RTK andnud analoogses hankes nr 224793 nõustamise vastuses (5.10.2020) täpselt samasuguse hanketingimuse osas järgmise hinnangu: „Hankija on kehtestanud järgmise tingimuse: Pakkuja omandis või kasutuses olevad sõiduautod peavad vastama Tehnilise kirjelduse Lisas 4 toodud tingimustele. Tingimuse kohaselt soovib hankija, et juba pakkujal oleksid sõiduautod vähemalt tema kasutuses. Nimetatud tingimus võib huvitatud isikutele olla piirav ja hanke objekti arvestades ebaproportsionaalne.“ Käesoleva hanke tingimusi kogumis ja tervikuna analüüsides on selge, et hankija ei ole soovinud konkurentsi piirata ning just seetõttu ei olegi vastavustingimusena nõutud juba pakkumuses andmeid sõidukite kohta, vaid alles lepingu täitmise perioodil. Ka on tähelepanuväärne, et RTK ise annab samale hanketingimusele vastuolulisi hinnanguid, leides kord, et tingimus kohustab pakkujat omama või kasutama sõidukeid juba pakkumuse esitamise ajal ja leides nüüd finantskorrektsiooni otsuses üllatuslikult, et hanketingimus ikkagi EI kohusta pakkujat omama või kasutama sõidukit juba pakkumuse esitamise ajal, vaid kohustab üksnes esitama andmeid suvaliste kontrollimatute sõidukite kohta. Vastavalt kohtupraktikale ei tohi hanketingimuste kogumis tõlgendamine viia õigusvastase tulemuseni, s.t. eelistada tuleb tõlgendust, mille kohaselt hanketingimused on kehtivad, mõistuspärase sisuga ja õiguspärased. Finantskorrektsiooni otsuses antud tõlgendus riigihanke alusdokumendi p 7.4 suhtes viib sisutühjale ja ebamõistlikule järeldusele, et pakkuja peab pakkumuses esitama andmed suvaliste sõidukite kohta, mida ta ei oma ega kasuta, mistõttu pakkumuse vastavuse sisuline kontroll oleks välistatud. Seevastu keskuse esitatud hanketingimuste kogumis tõlgendus, mille kohaselt andmed lepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta tuleb esitada alles lepingu täitmisel lepingu lisaks oleval vormil 7 arvestades ettevalmistusaega, tagab ka hanketingimuste kooskõla RHS printsiipidega, sh proportsionaalsuse põhimõtte ja konkurentsi põhjendamatu piiramise keeluga, võimaldades vorm 7 kaudu ka sõidukite nõuetelevastavuse sisulist kontrolli (kuivõrd lepingu täitmise alguseks peab pakkujal olema sõiduk kas omandis või kasutuses ja seetõttu saab ka sisuliselt kontrollida konkreetse sõiduki vastavust tehnilise kirjelduse nõuetele). Eelnevat arvestades leiab keskus jätkuvalt, et riigihankes nr 227657 ei esine finantskorrektsiooni otsuses ette heidetud rikkumist, kuivõrd puudus vastavustingimus, mis nõudnuks tehnilise kirjelduse lisas 1 sätestatud nõuete kohta vabas vormis andmete esitamist juba pakkumuses. Selle asemel pidi hankija lähtuma hanke alusdokumentide punktist 7.4 selle kehtival kujul, mis sätestas, et sõidukite kohta esitatakse andmed vormil 7 (mis hanke alusdokumentidest puudus) tehnilise kirjelduse lisa 4 nõuete kohta (mis aga mistahes nõudeid sõidukite kohta ei sisaldanud). Kuna punktis 7.4 puudus seega nii sisunõue kui ka dokumendinõue, ei saanud olla tegemist vastavustingimusega. Seetõttu on finantskorrektsioon tervikuna alusetu. Finantskorrektsiooni määr ja kaalutlused Alternatiivselt, isegi kui teoreetiliselt esineks riigihangete seaduse rikkumine (millega projekti partner ei nõustu), rajaneb finantskorrektsiooni otsus ebaõigetel kaalutlustel finantskorrektsiooni määra osas. Finantskorrektsiooni otsus rajaneb ühendmääruse § 22 ülemärkega 8 koosseisul, mis võimaldab finantskorrektsiooni rakendada määras 2, 5, 10 või 25 protsenti, v.a kui rikkumine on üksnes formaalne. Eelpool on projekti partner juba põhjendanud, et isegi kui lugeda hanke alusdokumendi punkti 7.4 ebaselgeks ja sisutühjaks hanketingimuseks, mis on vastuolus RHS üldpõhimõtetega, on tegemist pelgalt formaalse rikkumisega, sest hanketingimusi kogumis ja mõistliku isiku arusaamast lähtudes tõlgendades ei pidanud ükski pakkuja hanketingimusi mõistma nii, et tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuete kohta tuleks andmed esitada vabas vormis juba pakkumuses (mida kinnitab ka pakkujate reaalne käitumine kõnealuses hankes). Ka ei ole RTK ette heitnud, et hankelepingu partneri poolt kasutatavad sõidukid ei vasta tehnilise kirjelduse lisa 1 nõuetele. Kohane ei ole paralleel ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lg-s 5 kajastatud rikkumisega. Kui etteheidetava rikkumise puhul saaks üldse paralleelidest rääkida, siis saaks selleks äärmisel juhul olla § 22 ülamärkega 3 lg-ga 8 „ Kui pakkumuste hindamise kriteerium ja sellisele kriteeriumile antud osakaal ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ning selle tulemuseks on põhjendamatu konkurentsi piiramine, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.“ või sama paragrahvi lg-ga 3 „Kui hankelepingu ese ei ole valdkonna ettevõtja jaoks arusaadavalt kirjeldatud, välja arvatud, kui riigihangete seaduse kohaselt ei ole hankelepingu eseme täpne kirjeldamine nõutud, kohaldatakse hankelepingule kümneprotsendilist finantskorrektsiooni määra.“ Paralleel võiks siin seisneda selles, et hanke alusdokumendi p 7.4 tingimus ei ole seatud piisavalt üksikasjalikult ja selgelt, mistõttu rakendub kuni 10%-line korrektsioonimäär. RTK on ebaõigesti ja põhjendamatult leidnud, et keskusele etteheidetava rikkumise puhul on faktiliselt tõendatud, et riigihanke tulemus peaks olema teistsugune vastandades seda ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lõigetele 3 ja 8. Nii see ei ole. RTK hinnang faktilisele tagajärjele tugineb ebaõigesti eeldusele, et vaidlusalune alusdokumendi p 7.4. on selge hanketingimus – ainult selge hanketingimuse ebaõigel kohaldamisel saab tõsikindlalt tuvastada kas hanke tulemus oleks pidanud olema teistsugune. Seevastu olukorras, kus vastavustingimus või hindamiskriteerium on ebaselge ehk ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lõigetes 3 ja 8 kajastatud olukordades, on hanketingimuse ebaselguse tõttu teoreetiliselt võimalik, et hanke tulemus oleks võinud olla teistsugune (võrreldakse olukorda, kus hanketingimus on ebaselge, olukorraga, kus hanketingimus oleks olnud selge). Analoogsete asjaoludega ongi käesoleval juhul tegemist – teoreetiliselt on võimalik, et riigihanke tulemus oleks võinud olla teistsugune, kui alusdokumendi p 7.4 oleks ühemõtteliselt sätestanud nõude esitada tehnilise kirjelduse lisas 1 nõutud andmed hankelepingu täitmiseks kasutatavate sõidukite kohta juba pakkumuses. Seepärast on keskus jätkuvalt seda meelt, et paralleel on kohane justnimelt ühendmääruse § 22 ülamärkega 3 lõigetega 3 ja 8, mis mõlemad näevad ette maksimaalse finantskorrektsiooni määra 10%. Eelnevat arvestades palub keskus finantskorrektsiooni otsus tühistada tervikuna või alternatiivselt alandada finantskorrektsiooni määra. Lugupidamisega Maikl Aunapuu Mittetulundusühing Tartumaa Ühistranspordikeskus Juhatuse liige