Analüüsi andmete taotlus

OTSUS isikuandmete töötlemisest teadusuuringuks nr. 2.2.-1/21/17 Otsuse tegija Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans Otsuse tegemise aeg ja koht 09.12.2021 Tallinn Taotluse esitamise aeg 14.10.2021 Sotsiaalministeerium Taotluse esitaja aadress: Suur-Ameerika 1 10122, Tallinn e-posti aadress: [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: 1. Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõige 5 alusel otsustan anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks uuringus „Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle“ 14.10.2021 esitatud taotluses ja 11.11.2021 täiendatud taotluse tingimustes ning lisamaterjalide mahus. 2. Sotsiaalministeeriumil esitada algandmete hävitamise akt peale uuringu eesmärgi saavutamist (vastavalt taotluse punktile 7) 3. Sotsiaalministeeriumil tagada Poliitikauuringute Keskuses Praxis säilitatavate andmete hävitamisakti esitamine. 4. Teavitada andmesubjekte isikuandmete töötlemisest Töötukassa registrites (aktsepteeritav on, et vastavasisuline teave lisatakse uuringukutsesse). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Isikuandmete töötlemise eesmärk: Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja tegurid, mis mõjutavad 270 ja 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajate tööotsimiskäitumist, sh kas nende sihtrühmade vahel on olulisi erinevusi. Kuna Töötukassal kui töötuskindlustushüvitise maksjal on olemas info 270 ja 360 päeva pikkuse töötukindlustushüvitise saajate kohta, on uuringu jaoks vajalik saada sihtrühma kontaktid otse Eesti Töötukassalt. See võimaldab pöörduda vaid nende inimeste poole, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis 270 või 360 päevaks. Sihtrühma Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 kontaktide küsimine Eesti Töötukassalt aitab tagada ka sihtrühma võimalikult suure hajususe erinevate tunnuste (sugu, keel, elukoht, haridustase jms) lõikes. Sihtrühma esindajatega tehakse poolstruktureeritud individuaalintervjuud (eesti ja vene keeles), mis võimaldab avastada nüansse tööotsimiskäitumises, mida võib olla keeruline teiste meetoditega avada. Muuhulgas uuritakse võimalikke põhjuseid, miks 270 ja 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajad enne määratud töötuskindlustushüvitise perioodi lõppu tööle ei siirdu. Intervjuude analüüsi tulemused seostatakse kirjanduses käsitletuga, tuvastatakse tegurid, mis mõjutavad töötukindlustushüvitise taotlemise ja tööle kandideerimisega seotud otsuseid ning tehakse kindlaks võimalikud sekkumis(müksamis)kohad. Kirjandusest ja intervjuudest kogutud info põhjal koostatakse persoonad, s.o tüüpilised, personaliseeritud (aga fiktiivsed) sihtrühma esindajad, kelle kaudu ilmestatakse ja konkretiseeritakse sihtrühma vajadusi. Persoonade koostamise eesmärk on soodustada empaatiat ning töötada välja paremini sihistatud sekkumisi. Lisaks annavad intervjuud sisendi töötu klienditeekonna koostamisele, mis aitab luua ülevaate sellest, milline on terviksüsteem töötu jaoks, kuidas ta selles süsteemis liigub ja kuidas ise selles liikumist tajub, sh millised on kontaktpunktid töötu ja riigi vahel ning nende kontaktpunktidega seotud kasutajakogemus. Kogu analüüsi põhjal kujundatakse psühholoogilistel mehhanismidel põhinevad sekkumised (müksud), mis suunavad 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajaid kiiremini hõivesse naasma. Isikuandmete vastutav töötleja: Sotsiaalministeerium Töötlemiskoha aadress: 1. Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn 2. Töötukassa – Lasnamäe 2, 11412 Tallinn 3. Poliitikauuringute keskus Praxis – Ahtri 6A, 10151 Tallinn 4. Transkriptsiooni läbiviija asukoht Töödeldavate andmete koosseis: Intervjuude läbiviimiseks soovitakse isikute kohta Eesti Töötukassalt järgmiseid andmeid: • ees- ja perekonnanimi, • kontaktandmed (e-posti aadress, telefon), • sugu, • vanusegrupp, • elukoha maakond, • kõrgeim omandatud haridustase, • peamine suhtluskeel (eesti, vene) • määratud TKH perioodi pikkus (270 päeva/360 päeva), • hõivesse naasmine enne TKH perioodi lõppu (jah/ei), • TKH staatus Töötukassale andmepäringu tegemise kuupäeva seisuga (saab TKH-d/ TKH saamise periood on lõppenud), • töövõime ulatus/puue, • töötukassa teenuste kasutamine (teenuse nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tulemus), • määratud töötuskindlustushüvitise päevamäär esimesel sajal päeval, • ajutiselt töötamine töötuna arveloleku ajal (jah/ei). Isikute kategooriad, kelle andmeid töödeldakse ning valimi suurus: 2 (4) Eesti Töötukassalt kontaktandmeid 150 isiku kohta, kellele on alates 01.01.2019 määratud töötuskindlustushüvitis 270 või 360 päevaks, sh: • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 270 päeva ja kes on hõivesse naasnud enne neile määratud hüvitise perioodi lõppu; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 270 päeva ja kes kasutasid neile määratud hüvitise lõpuni; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 270 päeva ja kes hetkel saavad töötuskindlustushüvitist; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 360 päeva ja kes on hõivesse naasnud enne neile määratud hüvitise perioodi lõppu; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 360 päeva ja kes kasutasid neile määratud hüvitise lõpuni; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 360 päeva ja kes hetkel saavad töötuskindlustushüvitist. Kõikide eelpool nimetatud gruppide lõikes palume andmeid inimeste kohta järgnevate tunnuste alusel 1) sugu (13 meest ning 12 naist) 2) vanusegrupp (4 isikut vanuserühmas 16-30; 6 isikut vanuserühmas 31-40; 7 isikut vanuserühmas 41-54; 8 isikut vanuserühmas 55+), 3) haridustase (9 esimese taseme haridusega isikut; 8 teise taseme haridusega isikut, 8 kolmanda taseme haridusega isikut), 4) elukoht (5 isikut Põhja-Eestist, 5 isikut Kirde-Eestist, 5 isikut Kesk-Eestist, 5 isikut Lääne- Eestist, 5 isikut Lõuna-Eestist), 5) suhtluskeel (13 eesti suhtluskeelega ja 12 vene suhtluskeelega isikut), 6) hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval (12 isikut kuni viiekordse miinimum (k.a.) määraga; 13 isikut viiekordne miinimum (v.a.) kuni maksimaalse määraga, 7) töövõime ulatus (20 isikut, kelle töövõime ei ole vähenenud, 5 vähenenud töövõime või puudega riskirühma kuuluvat isikut (TTTS-i alusel)), 8) töötukassa teenuste kasutamine (12 isikut, kes on osalenud töötluskindlustushüvitise saamise ajal vähemalt 1 päeva Töötukassa teenusel „Tööturukoolitus töötutele ja tööotsijatele“; „Tööpraktika“ või „Proovitöö“, 13 isikut, kes pole nimetatud teenustel osalenud). 9) töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine (12 isikut, kes on ajutiselt töötanud; 10 isikut, kes ei ole ajutiselt töötanud; kuigi neil see võimalus oli (olid töötuna arvel (ka) pärast 2020. a septembrit), 3 isikut, kes ei ole ajutiselt töötanud ning kellel ei olnud selleks ka võimalust (sest olid arvel enne 2020. a septembrit)). Isikuandmete allikad: Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (Eesti Töötukassa), • Töötuskindlustuse andmekogu (Eesti Töötukassa), • Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (Eesti Töötukassa) Need vastuvõtjad või vastuvõtjate kategooriad, kellele andmed võidakse avalikustada: ei ole Andmete kavandatav edastamine kolmandatesse riikidesse: ei Taotleja kinnituste kohaselt: teadusuuringu tulemus esitatakse teadusliku üldistusena, isikuid tuvastada ei ole võimalik. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende 3 (4) koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Loamenetluse käigus on taotluse esitaja mulle kinnitanud, et isikuandmete töötlemisel võetakse isikuandmete kaitseks kasutusele piisavad organisatsioonilised, füüsilised ja infotehnilised turvameetmed. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjale ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjekti õigusi. Olen arvestanud Sotsiaalministeeriumi Sotsiaal- ja töövaldkonna uuringute ja analüüside ajutise eetikakomitee otsusega. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimusel, mis on toodud 14.10.2021 esitatud taotluses ja 11.11.2021 esitatud täiendatud taotluses ning lisamaterjalides kajastatud. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Töötukassa registrites toimuva isikuandmete töötlemisest tuleb isikuid teavitada, Andmekaitse Inspektsioon aktsepteerib ka vastava teabe esitamist uuringukutses. Kohustus andmesubjekti teavitada tuleneb IKÜM artiklitest 13 (kui andmed on kogutud andmesubjektilt) ja 14 (kui andmed ei ole kogutud andmesubjektilt). Antud juhul esinevad mõlemad olukorrad, seega tuleks andmesubjektile juba uuringukutses (mitte selle lisas) esitada kogu IKÜM artikkel 13 ja 14 tulenev teave. Eriti oluline on koheselt esitada inimesele teave, kust inimese andmed saadi, mis eesmärgil ning õiguslikul alusel andmeid töödeldakse, kes on vastutav töötleja, millised on inimese õigused (sh nõusoleku tagasivõtmise võimalus). Tuleb arvestada asjaoluga, et praktikas inimesed suure tõenäosusega ei ava uuringukutse lisasid. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Virve Lans jurist peadirektori volitusel 4 (4)  Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 Tallinn 10134 SOTSIAALMINISTEERIUM Suur-Ameerika 1 10122 TALLINN (taotluse esitaja) TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse paragrahvis 6 sätestatust palun anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Töötuskindlustushüvitisele (edaspidi ka TKH) kvalifitseerus aastatel 2009-2020 25-46% uutest töötutest. Töötuskindlustushüvitisi määratakse vastavalt kindlustusstaažile kas 180, 270 või 360 päevaks. Keskmiselt kasutab 40% töötuskindlustushüvitise saajatest oma hüvitise perioodi maksimaalselt ära. Töötukassa andmetel on viimase kümne aasta jooksul vähenenud 180 ja 270 päevaks määratud hüvitise1 maksmise tegelik keskmine kestus2, samas ei ole oluliselt muutunud 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise maksmise tegelik keskmine kestus. Tööotsingutega alustatakse alles päris hüvitise saamise perioodi lõpus. Töökaotus ei ole kunagi kerge ja on mõistetav, et inimene vajab aega, et leida endas taas motivatsiooni tööotsingutega alustamiseks ning tööle asumiseks. Paraku on nii, et mida kauem viibib tööotsingutega alustamine, seda väiksemaks kahaneb tööharjumus ning seda suuremaks kujuneb pikaajalise töötuse risk. Seega on oluline uurida, miks ei ole 360 päevaks määratud hüvitiste maksmise tegelik keskmine kestus kümne aasta jooksul oluliselt muutunud erinevalt 170 ja 270 päevaks määratud hüvitistest ning kuidas oleks võimalik 360 päevaks määratud hüvitise saajaid enne hüvitise maksimaalse perioodi lõppemist tööhõivesse n-ö müksata (ehk kuidas suurendada inimeste motivatsiooni, et nad suunduks hõivesse enne hüvitise maksimaalse perioodi lõppemist). Eestis ei ole läbi viidud põhjalikke uuringuid selle kohta, mis takistab töötuskindlustushüvitise saajate tööle liikumist. Selle uuringu eesmärk on analüüsida, mis takistab pikaajalise töökogemusega töötuskindlustushüvitise saajate enne hüvitise saamise perioodi lõppu tööle naasmist. Analüüsi põhjal kujundatakse psühholoogilistel mehhanismidel põhinevad sekkumised (müksud), mis 1 Töötuskindlustushüvitise määratud kestus – kindlustusstaaži alusel määratud töötuskindlustushüvitise pikkus. Kindlustatul on õigus saada töötus- kindlustushüvitist kogu töötuna arvel oleku ajal, kuid mitte kauem kui: 1) 180 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on lühem kui 5 aastat; 2) 270 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 5 kuni 10 aastat; 3) 360 kalendripäeva kindlustatul, kelle kindlustusstaaž on 10 aastat või enam (vt ka Töötuskindlustuse seadus, § 8). 2 Töötuskindlustushüvitise tegelik kestus – tegelik kalendripäevade arv, mil töötuskindlustushüvitist maksti. Hüvitise maksmine lõpetatakse enne mää- ratud tähtaega, kui inimese töötuna arvelolek lõpetatakse, aga ka muudel juhtudel (vt ka Töötuskindlustuse seadus § 13).  suunavad pikaajaliselt (360 päeva) töötuskindlustushüvitist saavaid töötuid kiiremini hõivesse naasma, ning hinnatakse müksude mõju ja rakendatavust, mis loob eeldused nende laiemaks kasutuselevõtuks (nt teist liiki töötushüvitise saajate seas). Eesmärgi saavutamiseks uurime esmalt probleemi ja sihtrühma olukorda seoses tööotsimiskäitumisega, st kirjeldame võimalikke põhjuseid, miks 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajad tööle ei siirdu. Selle kohta otsime teavet kirjandusest ning viime läbi intervjuud 270 ja 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajatega ning Eesti Töötukassa ekspertidega. Intervjuude läbiviimiseks sihtrühmaga on vajalik Eesti Töötukassalt taotleda 360 päevast töötuskindlustushüvitist saavate ja -hüvitist saanute kontakte. Selleks et uurida, kas pikaajaliselt (360 päeva) ja keskpikalt (270 päeva) töötuskindlustushüvitist saanute vahel esineb olulisi erinevusi, on vaja taotleda ka 270 päeva pikkuse töötuskindlustushüvitusega töötute kontakte. Kuna Töötukassal kui töötuskindlustushüvitise väljamaksjal on olemas info 270 ja 360 päeva pikkuse töötukindlustushüvitise saajate kohta, on uuringu jaoks vajalik saada sihtrühma kontaktid otse Eesti Töötukassalt. See võimaldab pöörduda vaid nende inimeste poole, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis 270 või 360 päevaks. Sihtrühma kontaktide küsimine Eesti Töötukassalt aitab tagada ka sihtrühma võimalikult suure hajususe erinevate tunnuste (sugu, keel, elukoht, haridustase jms) lõikes. Taotletavate andmete abil on võimalik intervjueerida 270 ja 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajaid, et kaardistada nende n-ö kasutajateekond Eesti Töötukassa kliendina ning saada infot selle kohta, millised tegurid takistavad tööhõivesse liikumist enne määratud töötuskindlustushüvitise perioodi lõppu. Kogutud info alusel disainime müksud, mis suunavad sihtrühma tööle kandideerima ja hõivesse siirduma enne määratud töötuskindlustushüvitise perioodi lõppu. Eeldame, et see suurendab tõenäosust sobiva töö leidmiseks ja kiirendab hõivesse naasmist. B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu (näiteks edasiste strateegiate ning stsenaariumite kujundamine ühiskonnaheaolu muutmiseks; uued teadmised inimese, ühiskonna ja nende vastastikuse toime kohta; kuidas teadustulemusi on võimalik rakendada inimeste elu, tervise ja vabaduse kaitseks, heakskiidetud teadus- või arendusprojekt): Töötukindlustushüvitise eesmärk on tagada inimesele töötuse ajal piisav asendussissetulek, mis võimaldab igapäevast toimetulekut. See on oluline, et aidata töö kaotanud inimesel leida optimaalse aja jooksul uus sobiv töökoht. Probleem tekib, kui inimesed hakkavad uut töökohta otsima või on valmis tööle asuma alles hüvitise saamise perioodi lõpu lähenedes, mistõttu muutub nende hõivesse naasmine aeglaseks ning suureneb pikaajalise töötuse risk. Uuring „Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle“ on oluliseks sisendiks Sotsiaalministeeriumile (SOM) töövaldkonna poliitikakujundamisel, aidates paremini mõista pikaajalise töötuskindlustushüvitise saajate tööturukäitumist, ning annab uut teavet selle kohta, kas ja milliseid mükse edaspidi tööhõivepoliitikas kasutada. Samuti toetab uuring „Eesti Töötukassa arengukava 2019–2022“3 strateegiliste eesmärkide saavutamist, aidates lühendada töötuse kestust, sh töötuskindlustushüvitise saajate töötuse kestust ja hüvitise maksmise perioodi. Uuring toetab „Heaolu arengukava 2016-2023“ 4 üldeesmärgi „Kõrge tööhõive tase ning pikk ja kvaliteetne tööelu“ ning selle teise alaeesmärgi „Inimeste majanduslik toimetulek on aktiveeriva, adekvaatse ja jätkusuutliku sotsiaalkaitse toel paranenud“ saavutamist, aidates hinnata pikaajalise töötuskindlustushüvitise saamise mõju töötamise motivatsioonile ja tööalasele aktiivsusele ning 3 Eesti Töötukassa (2018). „Eesti Töötukassa arengukava 2019–2022“. https://www.tootukassa.ee/sites/tootukassa.ee/files/arengu- kava_2019_2022_0.pdf 4 Sotsiaalministeerium (2016). Heaolu arengukava 2016–2023. https://www.sm.ee/et/heaolu-arengukava-2016-2023  täiustada sotsiaalkaitse valdkonnas osutatavaid avalikke teenuseid. Uuring aitab pikemas perspektiivis kaudselt kaasa ka riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“5 strateegiliste sihtide, eelkõige sihi „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed“ saavutamisele, toetades pikaajalise töötuskindlustushüvitise saajate kiiremat naasmist tööhõivesse, mis omakorda tagab neile suurema võimaluse end teostada ja olla ühiskondlikult aktiivne. Tegu on uuringuprojektiga, millele teadus- ja arendustegevuse erandi kohaldamiseks on HTM andnud positiivse hinnangu (nr 10-1.1/21/1808-2). C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Selgitame kõigepealt, et kuna teadusuuringu loa taotlus Andmekaitse Inspektsioonile eeldab tellija kindlat valmisolekut uuring läbi viia, siis on Sotsiaalministeerium uuringu tellijana viinud teadus- ja arendustegevuse erandi alusel läbi avaliku konkursi ning sõlminud töövõtulepingu eduka pakkujaga. Uuringu sisuliseks läbiviijaks ja volitatud töötlejaks on SA Poliitikauuringute Keskus Praxis. Uuringuga seotud andmeandja (registripidaja) on Eesti Töötukassa (TK), kellega on eelnevalt kooskõlastatud andmekoosseis. Andmete liikumine uuringus on kavandatud nii, et oleks võimalikult lühike andmete liikumise tee ja andmeid töötleks minimaalselt vajalik hulk inimesi. AKI loa saamisel ja töötukindlustushüvitist saanud ja hetkel saavate isikutega kontakteerumisel intervjueerimiseks küsitakse andmesubjektidelt informeeritud nõusolek. Selleks edastatakse intervjueeritavatele uuringu ja andmete kasutamise kirjeldus enne nendega (veebi)kohtumist, et vältida kohale ilmumisest tingitud survet uuringus osaleda. Kirjelduse sisu vastab käesolevale taotlusele ning selles on arvestatud IKÜM ja IKS sätestatut ja sotsiaaluuringute parimaid praktikaid. Nõusolek intervjueeritavana uuringus osaleda antakse e-kirja teel vabas vormis ning uuringu läbiviija kontrollib, et nõusolek vastab IKÜM ja IKS nõuetele. Andmeid kogutakse vaid sel määral ja selle kohta, mis on vajalik uurimisküsimustele vastamiseks. Intervjuud pseudonüümitakse pärast intervjuud esimesel võimalusel. Isikuandmete töötlemine ei kahjusta andmesubjektide õigusi ega muuda nende kohustuste mahtu, kuna uuringuprojekti lõpptulemuseks on teaduslik üldistus. Andmetöötleja lähtub andmete töötlemisel isikuandmete töötleja üldjuhendis toodud andmete töötlemise põhimõtetest. D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Isikuandmete allikad hõlmavad järgmisi registreid ja registripidajaid: • Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise register (Eesti Töötukassa), • Töötuskindlustuse andmekogu (Eesti Töötukassa), • Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (Eesti Töötukassa). Andmete komplekteerimine ning edastamine toimub järgmise skeemi alusel: 1. Praxis esitab Eesti Töötukassale andmetaotluse intervjuu sihtrühma kuuluvate isikute kontakt- ja taustaandmete saamiseks. 2. Töötukassa koostab päritud andmekoosseisu alusel andmestiku ning edastab selle Eesti 5 Eesti Vabariigi Valitsus (2020). Strateegia „Eesti 2035“. https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia  Töötukassa failivahetuskeskkonna kaudu krüpteeritult Praxisele. 1. Vastutava töötleja üldandmed6 Täidab taotluse esitaja 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalministeerium 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis Ei, aluseks on poliitika kujundamine 1.3 Registrikood või isikukood 70001952 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, 10122, aadressid Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Sotsiaalministeerium – Suur-Ameerika 1, 10122, registrikandega) Tallinn maja, tänav, asula/linn, maakond, postiindeks 1.6 Kontaktandmed Elis Kaljuvee Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika telefon, e-post osakonna teaduskoordinaator tel 626 9756 [email protected] NB! Andmed volitatud töötlejate kohta täidetakse allolevas taotluse lisas nr 1. Täidab taotluse esitaja 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus 1. Uuringu läbiviimine on kooskõlas teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § Nimetage õigusakt, mis annab Teile õiguse teadusuuringut läbi viia. Ei piisa viitest isikuandmete kaitse seaduse § 6-le. 13 lõike 1 punkt 1-ga, mille kohaselt kõigi Akadeemilise uuringu korral võib see olla näiteks Teadus- ja ministeeriumide ülesandeks on oma arendustegevuse korralduse seadus ( kui olete registreeritud valitsemisalale tarviliku teadus- ja teadus- või arendusasutus) või teadus- või arendusprojekti arendustegevuse ning selle finantseeri- avamise otsus, leping vms mise korraldamine. 2. Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonna piiritleb Vabariigi Valitsuse seadus (edaspidi VVS), mille § 67 lg 1 kohaselt kuulub ministeeriumi valitsemisalasse riigi sotsiaalprobleemide lahendamis- kavade koostamine ja elluviimine, rahva tervise kaitse ja arstiabi, tööhõive, tööturu ja töökeskkonna, sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja -hoolekande korraldamine, võrdse kohtlemise ning naiste ja meeste võrdõiguslikkuse edendamine ja sellealase tegevuse koordineerimine ning vastavate Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja 6 asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad  õigusaktide eelnõude koostamine. 3. Lisaks eeltoodule piiritleb Sotsiaalministeeriumi tegevusvaldkonda Vabariigi Valitsuse 20.03.2014 määruse nr 42 „Sotsiaalministeeriumi põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus). Vastavalt põhimääruse §-le 4 on ministeeriumi põhiülesanne seadustes ja teistes õigusaktides sätestatud pädevuse piires korraldus-, arendus-, planeerimis- ja järelevalvetoimingute tegemine oma valitsemisalas, lähtudes valitsemisala arengukavas esitatud ministeeriumi ja valitsemisala strateegilistest eesmärkidest ning põhimääruse 4. peatükis sätestatud osakondade põhiülesannetest. 4. Põhimääruse 4. peatükis osakondade põhiülesannetena on toodud § 17 lõike 2 punkt 14 kohaselt, et tööhõive osakonna põhiülesanne on kavandada tööturupoliitikat ja korraldada selle elluviimist, et tagada tööealise elanikkonna suur tööga hõivatus ning tarviliku tööjõu olemasolu tööandjatele. Osakonnal on juhtiv roll tööjõu mobiilsuse, töövõime ja tööhõivevõime arendamisel ning nende poliitika- valdkondadega seotud tööturuteenuste, kulutuste, hüvitiste ja toetuste kujundamisel. 5. Sama paragrahvi lõige 2 punkt 6 sätestab, et analüüsi ja statistika osakonna põhiülesanne on luua eeldused ministeeriumi poliitikakujundamise protsessi teadmistepõhisusele, et tagada objektiivne ülevaade töö-, tervise- ja sotsiaalvaldkonna arengust ja rakendatud või kavandatava poliitika mõjususest. 6. Tegu on uurimisprojektiga, mille tellijaks on Sotsiaalministeerium ning mis on saa- nud teadus- ja arendustegevuse erandi ko- haldamiseks HTM-lt positiivse hinnangu (nr 10-1.1/21/1808-2). 3. Uuringu tellija Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1, 10122, Tallinn Täidetakse, kui uuringut viiakse läbi kellegi tellimusel ja talle ETIS-es projekti number: MÜKS-TKH5 edastatakse vaid uuringu tulem 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Isikuandmete töötlemine on vajalik, et selgitada välja tegurid, mis mõjutavad 270 ja 360 päevaks Kirjeldage uuringu eesmärke (ka püstitatud määratud töötuskindlustushüvitise saajate hüpoteesi/hüpoteese), mille saavutamiseks on vajalik isikuandmete töötlemine tööotsimiskäitumist, sh kas nende sihtrühmade vahel on olulisi erinevusi. Kuna Töötukassal kui töötuskindlustushüvitise maksjal on olemas info 270 ja 360 päeva pikkuse töötukindlustushüvitise saajate kohta, on uuringu jaoks vajalik saada sihtrühma kontaktid otse Eesti Töötukassalt. See võimaldab pöörduda vaid nende inimeste poole, kellele on määratud töötuskindlustushüvitis 270 või 360 päevaks. Sihtrühma kontaktide küsimine Eesti Töötukassalt aitab tagada ka sihtrühma võimalikult suure hajususe erinevate tunnuste (sugu, keel, elukoht, haridustase jms) lõikes. Sihtrühma esindajatega tehakse poolstruktureeritud individuaalintervjuud (eesti ja vene keeles), mis võimaldab avastada nüansse tööotsimiskäitumises, mida võib olla keeruline teiste meetoditega avada. Muuhulgas uuritakse võimalikke põhjuseid, miks 270 ja 360 päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajad enne määratud töötuskindlustushüvitise perioodi lõppu tööle ei siirdu. Intervjuude analüüsi tulemused seostatakse kirjanduses käsitletuga, tuvastatakse tegurid, mis mõjutavad töötukindlustushüvitise taotlemise ja tööle kandideerimisega seotud otsuseid ning tehakse kindlaks võimalikud sekkumis(müksamis)kohad. Kirjandusest ja intervjuudest kogutud info põhjal koostatakse persoonad, s.o tüüpilised, personaliseeritud (aga fiktiivsed) sihtrühma esindajad, kelle kaudu ilmestatakse ja konkretiseeritakse sihtrühma vajadusi. Persoonade koostamise eesmärk on soodustada empaatiat ning töötada välja paremini sihistatud sekkumisi. Lisaks annavad intervjuud sisendi töötu klienditeekonna koostamisele, mis aitab luua ülevaate sellest, milline on terviksüsteem töötu jaoks, kuidas ta selles süsteemis liigub ja kuidas ise selles liikumist tajub, sh millised on kontaktpunktid töötu ja riigi vahel ning nende kontaktpunktidega seotud kasutajakogemus. Kogu analüüsi põhjal kujundatakse psühholoogilistel mehhanismidel põhinevad sekkumised (müksud), mis suunavad 360  päevaks määratud töötuskindlustushüvitise saajaid kiiremini hõivesse naasma. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Taotleme Eesti Töötukassalt kontaktandmeid töödeldakse ning valimi suurus 150 isiku kohta, kellele on alates 01.01.2019 määratud töötuskindlustushüvitis 270 või 360 Määratlege isikud/isikute rühmad, keda uurida kavatsete ning päevaks, sh: kui palju neid on • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 270 päeva ja kes on hõivesse naasnud enne neile määratud hüvitise perioodi lõppu; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 270 päeva ja kes kasutasid neile määratud hüvitise lõpuni; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 270 päeva ja kes hetkel saa- vad töötuskindlustushüvitist; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 360 päeva ja kes on hõivesse naasnud enne neile määratud hüvitise perioodi lõppu; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 360 päeva ja kes kasutasid neile määratud hüvitise lõpuni; • 25 inimest, kellele on määratud hüvitise saamise perioodiks 360 päeva ja kes hetkel saa- vad töötuskindlustushüvitist. Kõikide eelpool nimetatud gruppide lõikes pa- lume andmeid inimeste kohta järgnevate tun- nuste alusel 1) sugu (13 meest ning 12 naist) 2) vanusegrupp (4 isikut vanuserühmas 16-30; 6 isikut vanuserühmas 31-40; 7 isikut vanu- serühmas 41-54; 8 isikut vanuserühmas 55+), 3) haridustase (9 esimese taseme haridusega isikut; 8 teise taseme haridusega isikut, 8 kolmanda taseme haridusega isikut), 4) elukoht (5 isikut Põhja-Eestist, 5 isikut Kirde-Eestist, 5 isikut Kesk-Eestist, 5 isikut Lääne-Eestist, 5 isikut Lõuna-Eestist), 5) suhtluskeel (13 eesti suhtluskeelega ja 12 vene suhtluskeelega isikut), 6) hüvitise päevamäär esimesel sajal päeval (12 isikut kuni viiekordse miinimum (k.a.) mää- raga; 13 isikut viiekordne miinimum (v.a.) kuni maksimaalse määraga, 7) töövõime ulatus (20 isikut, kelle töövõime ei ole vähenenud, 5 vähenenud töövõime või puudega riskirühma kuuluvat isikut (TTTS-i alusel)),  8) töötukassa teenuste kasutamine (12 isikut, kes on osalenud töötluskindlustushüvitise saamise ajal vähemalt 1 päeva Töötukassa teenusel „Tööturukoolitus töötutele ja tööot- sijatele“; „Tööpraktika“ või „Proovitöö“, 13 isikut, kes pole nimetatud teenustel osale- nud). 9) töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötamine (12 isikut, kes on ajutiselt töötanud; 10 isi- kut, kes ei ole ajutiselt töötanud; kuigi neil see võimalus oli (olid töötuna arvel (ka) pä- rast 2020. a septembrit), 3 isikut, kes ei ole ajutiselt töötanud ning kellel ei olnud selleks ka võimalust (sest olid arvel enne 2020. a septembrit)). NB! Nimetatud tunnused võivad omavahel kat- tuda. 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis Intervjuude läbiviimiseks soovitakse punktis 5 kirjeldatud isikute kohta Eesti Töötukassalt Milliseid isikuandmeid töödeldakse (nt ees-ja perenimi, järgmiseid andmeid: terviseseisundit kirjeldavad andmed jne) • ees- ja perekonnanimi, • kontaktandmed (e-posti aadress, telefon), • sugu, • vanusegrupp, • elukoha maakond, • kõrgeim omandatud haridustase, • peamine suhtluskeel (eesti, vene) • määratud TKH perioodi pikkus (270 päeva/360 päeva), • hõivesse naasmine enne TKH perioodi lõppu (jah/ei), • TKH staatus Töötukassale andmepäringu tegemise kuupäeva seisuga (saab TKH-d/ TKH saamise periood on lõppenud), • töövõime ulatus/puue, • töötukassa teenuste kasutamine (teenuse nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tulemus), • määratud töötuskindlustushüvitise päevamäär esimesel sajal päeval, • ajutiselt töötamine töötuna arveloleku ajal (jah/ei). 6. Isikuandmete allikad • Töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise Nimetage konkreetsed isikuandmete allikad (nt registrid, register (Eesti Töötukassa), küsitluslehed jne), kust isikuandmeid saadakse • Töötuskindlustuse andmekogu (Eesti Töötukassa), • Töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogu (Eesti Töötukassa). 7. Uuringu vajadusteks kogutud Intervjuudes kogutav teave hoitakse eraldi nende isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus kontaktandmetest. Intervjuude andmeid ei  säilitata viisil, mis võiks viia osalejate identifitseerimiseni. Praxis hävitab isikuandmed pärast andmete kogumise eesmärgi saavutamist (hiljemalt uurimisprojekti lõpus, s.o juunis 2022. a). Anonümiseeritud andmeid on vaja säilitada selleks, et töötada välja käitumisteadustel põhinevad sekkumised sihtrühma tööturuaktiivsuse suurendamiseks. Sekkumis(t)e mõju hinnatakse võimalusel eraldiseisvalt eksperimentaalselt. Hindamise tulemusel tehakse vajadusel ettepanekud sekkumiste täiendamiseks/ viimistlemiseks. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Poliitikauuringute Keskus Praxis (kodeerimise) viib läbi ... Aadress: Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn Täitke, kui vastasite eelmisele küsimusele JAH Telefon: +372 640 8000 E-post: [email protected] 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Uuringu jooksul säilitatakse Töötukassalt saadud säilitatakse andmetest info järgmiste tunnuste kohta: - sugu, - vanusegrupp, - kõrgeim omandatud haridustase, - elukoha maakond, - suhtluskeel (eesti, vene), - määratud TKH perioodi pikkus (270 päeva/360 päeva), - hõivesse naasmine enne TKH perioodi lõppu (jah/ei), - TKH staatus Töötukassale andmepäringu tegemise kuupäeva seisuga (saab TKH-d/ TKH saamise periood on lõppenud), - töövõime ulatus, - töötukassa teenuste kasutamine (teenuse nimetus, algus- ja lõppkuupäev, tulemus), - määratud töötuskindlustushüvitise päevamäär esimesel sajal päeval, - ajutiselt töötamine töötuna arveloleku ajal (jah/ei). 8. Andmesubjekti teavitamine isikuandmete Intervjueeritavatele edastatakse uuringu ja töötlemisest andmete kasutamise kirjeldus, sh uuringu eesmärgid ja andmete töötlejad, enne nendega (veebi)kohtumist, et vältida kohale ilmumisest tingitud survet uuringus osaleda. Nõusoleku intervjueeritavana uuringus osalemiseks annab andmesubjekt e-kirja teel vabas vormis. 9. Isikuandmete edastamine välisriiki7 Ei Puudutab üksnes umbisikustamata andmeid Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X Lisa 2: Seaduse alusel loodud valdkonnapõhise eetikakomitee seisukoht (juhul, kui on Taotlemi olemas) sel /allkirjastatud digitaalselt/ Maarjo Mändmaa Kantsler Sotsiaalministeerium Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu 7 liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine üldmääruse artiklite 45-49 alusel.  Lisa nr 1 Sotsiaalministeeriumi müksamisprogramm – Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle (MÜKS-TKH) Volitatud töötlejate andmed Volitatud töötleja Sihtasutus Poliitikauuringute Keskus Praxis Registrikood 90005952 Isikuandmete töötlemiskoha aadress Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn Asukoha aadress Ahtri 6A, B sissepääs, VI korrus, 10151 Tallinn Kontaktandmed Isikuandmete kaitse eest vastutav isik Märt Masso Tel +372 640 8005 e-post: [email protected] Kontaktisik Kristi Anniste Tel +372 640 8005 e-post: [email protected]  Eesti Töötukassa [email protected] Meie 10.12.2021 nr 1.1-16/4017-1 Analüüsi andmete taotlus - uuring „Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle“ Lugupeetud Eesti Töötukassa esindaja Taotleme Eesti Töötukassalt andmete väljastamist uuringu „Töötuskindlustushüvitise saajate müksamine tööle“ raames. Taotlusega palutakse Eesti Töötukassalt võtta välja kontaktandmed 150 isiku kohta, kellele on alates 01.01.2019 määratud töötuskindlustushüvitis 270 või 360 päevaks, ning edastada need andmed turvalisel viisil SA Poliitikauuringute Keskus Praxisele, kes on uuringu läbiviija. Analüüsi läbiviimiseks on saadud Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks (lisa 1) ning analüüsiks vajalike andmete koosseis on kirjeldatud Andmekaitse Inspektsioonile esitatud isikuandmete töötlemise teadusuuringu taotluses (lisa 2, punktis 5). SA Poliitikauuringute Keskus Praxise kontaktisik analüüsi läbiviimisel ja andmete vahetamisel on Kristi Anniste ([email protected]). Sotsiaalministeeriumi kontaktisik analüüsi läbiviimisel ja andmete vahetamisel on Hede Sinisaar ([email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hede Sinisaar osakonnajuhataja Lisa: Lisa 1. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks Lisa 2. Taotlus isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus Elis Kaljuvee 6269 756 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952