Käskkiri

KINNITATUD Tervise- ja tööministri 10.12.2021 käskkirjaga nr 126 „Aktsiaselts Lõuna-Eesti Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine“ AKTSIASELTS LÕUNA-EESTI HAIGLA FUNKTSIONAALNE ARENGUKAVA I ETAPP Oktoober 2021 Sisukord Sissejuhatus .......................................................................................................................... 3 1. Visioon ja eesmärgid ...................................................................................................... 4 2. Vastutuspiirkonna kirjeldus ............................................................................................. 5 2.1. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus ......................................................................... 5 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik ..................................................................... 6 2.3. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis ................................................................... 6 2.4. Vastutuspiirkonna rahvastikuprognoos .................................................................... 7 3. Ülevaade tervishoiuteenustest.......................................................................................11 3.1. Ambulatoorne ravi ..................................................................................................11 3.2. Statsionaarne ravi ..................................................................................................12 3.3. Päevaravi ...............................................................................................................14 3.4. Operatsioonid, protseduurid, uuringud....................................................................15 3.5. Erakorraline meditsiin .............................................................................................16 3.6. Kiirabi .....................................................................................................................17 3.7. Taastusravi ............................................................................................................17 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 .......................................................................18 5. Tervishoiutöötajate vajadus ...........................................................................................26 Kokkuvõte ............................................................................................................................28 Sissejuhatus Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Lõuna-Eesti Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2021-2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Lõuna-Eesti Haigla hoone arendustegevused. Arengukava koostamisel on aluseks võetud Eesti Vabariigi tervishoiupoliitika ja -strateegia hetkeolukord ning arengusuunad. Lähtutud on riigi poolt heaks kiidetud määrustest ja õigusaktidest ning haiglavõrgu ja arstlike erialade arengukavadest. Sisendandmetena on kasutatud AS Lõuna-Eesti Haigla strateegilisi dokumente ja haigla personali intervjuude tulemusi ning Statistikaameti prognoose. Käesolevas dokumendis kirjeldatakse AS Lõuna-Eesti Haigla vastutuspiirkonna rahvastiku- näitajaid, ravitegevust perioodil 2016-2020, planeeritavaid ravimahte perioodil 2021-2030 ning haigla personali hetkeolukorda ja prognoose. Ravimahtude prognoosimisel tuginetakse Statistikaameti rahvastiku prognoosile. Täiendavalt on kirjeldatud haigla strateegilisi eesmärke ja pikaajalisi arengusuundi. Käesolev dokumendi esmaversioon valmis 2004. aastal ning seda on täiendatud 2021. aasta oktoobris järgmiste täiendustega:  arengukava on uuendatud 2016., 2017., 2018., 2019. ja 2020. aasta andmetega (statistika ravimahtude, personali jm kohta);  uuendatud on rahvastiku prognoosi, aluseks on 1. jaanuar 2020. a rahvastiku andmed;  uuendatud on prognoose aastaks 2030, arvestades hetkeolukorda ja võimalikke tulevikutrendi. Ravimahtude juures tuleb arvestada 2020. aastal seoses COVID-19 leviku mõjudega ning sellest tulenevate ravimahtude langusega. Edasises ravimahtude prognoosis lähtutakse pigem 2018-2019 nö normaalaasta tasemetest. 3 1. Visioon ja eesmärgid AS Lõuna-Eesti Haigla on Kagu-Eesti suurim tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande teenuseid osutav ettevõte ja ühtlasi suurim tööandja Kagu-Eestis. Üle 20% haigla patsientidest tulevad ravile väljastpoolt Võrumaad. Haigla tagab ööpäevaringset valmisolekut viiel arstlikul erialal (sisehaigused, üldkirurgia, anestesioloogia, günekoloogia, pediaatria) ja ööpäevaringselt töötab labor, tehakse radioloogilisi uuringuid ning erakorralisi operatsioone. Kolme kiirabibrigaadi ja EMO üksuse abil tagatakse patsientidele erakorralise meditsiiniabi ööpäevaringne kättesaadavus. Haigla meditsiiniteenuste struktuuri moodustavad kuus osakonda (sisehaiguste osakond, psühhiaatriaosakond, kirurgiaosakond, sünnitus-günekoloogia osakond, anestesioloogia- intensiivravi osakond, erakorralise meditsiini osakond, kiirabi osakond), kaks keskust (õendusabikeskus, taastusravi keskus) ning üks teenistus (diagnostikateenistus). Ambulatoorset arstiabi osutatakse haiglas kokku 19 arstlikul erialal. Statsionaaris ravitakse haigeid seitsmel erialal, milleks on:  sisehaigused;  üldkirurgia;  psühhiaatria;  lastehaigused;  sünnitusabi ja günekoloogia;  intensiivravi;  õendusabi. Voodikohti on statsionaarses ravis 164. Lõuna-Eesti Haigla pakub ambulatoorset ja statsionaarset psühhiaatrilist arstiabi nii ägedate kui krooniliste haigusseisundite puhul (välja arvatud tahtevastane hospitaliseerimine). Lisaks on välja arendatud Kagu-Eesti alkoholiravi võimekus nii ambulatoorsete- kui statsionaarsete teenustena. Tasulise teenusena pakutakse ainukesena Lõuna-Eestis joomasööstu katkestamise teenust. AS Lõuna-Eesti Haigla missiooniks on osutada klientidele parimat võimalikku eriarstiabi ja teisi meditsiini- ning sotsiaalhoolekande teenuseid Kagu-Eestis. Haigla strateegiline eesmärk on säilitada Kagu-Eesti elanike vajadusest lähtuv, välja kujunenud tervishoiuteenuste osutamise struktuur ja tagada ööpäevaringse erakorralise arstiabi kättesaadavus vähemalt neljal arstlikul erialal. 4 AS Lõuna Eesti Haigla aktsiaid omavad kaks juriidilist isikut. Enamusaktsionäriks on SA Tartu Ülikooli Kliinikum, millele kuulub 51% aktsiatest ja vähemusaktsionäriks Võrumaa Omavalitsuste Liit. Haigla nõukogu koosneb kuuest liikmes. Seoses COVID-19 üleilmse pandeemiaga ja riigisisese levikuga oli aasta 2020 erakordne. Moodustati kriisimeeskond ja tuli kiiresti tegutseda ning teha vajalikke ümberkorraldusi, et vältida haiglasisest nakkuse levikut ning olla valmis koroonahaigete ravimiseks. Selle tulemusena ambulatoorsed ja päevaravi ravijuhud 2020. aasta kokkuvõttes võrreldes 2019 aastaga vähenesid. Samas suurenes sünnituste arv, mis tegi viimase kolmekümne aasta rekordi, samuti suurenes statsionaarsete ravijuhtude arv. 2. Vastutuspiirkonna kirjeldus 2.1. Vastutuspiirkonna üldiseloomustus AS Lõuna-Eesti Haigla vastutuspiirkond on Võrumaa, osadel erialadel ka kogu Kagu-Eesti. Peamiselt teenindatakse Võrumaa elanikke, kuid viiendik patsientidest tuleb ravile teistest Kagu-Eesti maakondadest (Põlva- ja Valgamaa). Kogu Kagu-Eestile pakub AS Lõuna-Eesti Haigla raviteenust eelkõige sünnitusabi ja günekoloogia, kirurgia ning psühhiaatria valdkonnas. Sünnitusabi ja günekoloogia ning psühhiaatria statsionaarsetest patsientidest ca 50% on pärit väljastpoolt Võru maakonda, eeskätt Põlva ja Valga maakonnast. Tervisenäitajate poolest (Võrumaa tervise ja heaolu ülevaade 20181) hakkab teeninduspiirkonnas silma olulisemalt madalamad näitajad Eesti keskmisega võrreldes nt tervena elatud aasate osas, puudega inimeste, sh noorte osatähtus. Rohkem on ka alkoholi tarbimist ja sellest tulenevaid surmasid, samuti depressiooni esinemist. Kõik need näitajad kasvatavad üha enam vajadust tervishoiuteenuste järele. Ambulatoorset arstiabi osutatakse haiglas kokku 19 arstlikul erialal. Erialadel, millel ei ole teeninduspiirkonnas ühe eriarsti jaoks täies ulatuses töökoormust, kasutatakse nn visiitarstide teenust. Taoline töökorraldus võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kättesaadavuse oma maakonna elanikkonnale. Alates 2014. a osutab AS Lõuna-Eesti Haigla kiirabiteenust kogu Võru maakonnas. Kiirabibaasid asuvad Võrus ja Antslas. Kokku on kolm kiirabibrigaadi. Haiglal on tihedad koostöösuhted esmatasandi teenuseosutajatega, kellele pakutakse haigla poolt osutatavaid laboratoorseid ja diagnostilisi teenuseid. Esmatasandi teenuseosutajatel on 1 https://www.terviseinfo.ee/images/M_images/V6rumaa_terviseylevaade_2018.pdf 5 võimalus enda valikul suunata patsiente nii ambulatoorse eriarstiabi kui statsionaari aktiivravi või õendusabi teenustele AS Lõuna-Eesti Haiglasse. 2022 aastal avatakse Võru linnas uus esmatasandi tervisekeskus, kus hakkavad tööle 11 perearsti ning teenindatakse eelkõige Võru linna, Võru valla ja Rõuge valla elanikke. Kokku on maakonnas 18 perearstinimistut, nendest 10 nimistu teeninduspiirkond on Võru linn, 1 nimistuga teeninduspiirkonnad on Võru vald ja Setomaa vald ning 3 nimistuga teeninduspiirkonnad on Rõuge ja Antsla vald. Koostööd terviseuuringute ja raviprotseduuride osas tehakse kõikide maakonna perearstidega. Pakutavate teenustest hakkab AS Lõuna-Eesti Haigla kohapeal pakkuma ämmaemandusteenust, füsioteraapia teenust ja koduõendusteenust ning röntgeni teenust. Keerukamad ravijuhud suunatakse SA Tartu Ülikooli Kliinikumisse või mõnda teise kõrgema etapi haiglasse. Kagu-Eesti elanikele osutab piirkondliku haiglana eriarstiabi teenuseid valdavalt SA Tartu Ülikooli Kliinikum. 2.2. Vastutuspiirkonna suurus ja rahvastik AS Lõuna-Eesti Haigla vastutuspiirkonda kuulub Võrumaa ning osadel erialadel ka Põlvamaa ja Valgamaa. Vastutuspiirkonna suurus on 2773 km² (Kagu-Eesti kokku 6513 km²). Seisuga 1. jaanuar 2021 elab vastutuspiirkonnas kokku 34 898 inimest (Kagu-Eestis kokku 87 333 inimest). Keskmine asustustihedus on 12,6 elanikku 1 km² kohta. Tabel 1. Vastutuspiirkonna suurus, rahvaarv ja asustustihedus Elanike arv Pindala Asustustihedus (1.1.2021) Võrumaa 34 898 2773 km² 12,6 in/km² Valgamaa 27 962 1917 km² 14,6 in/km² Põlvamaa 24 473 1823 km² 13,4 in/km² Kagu-Eesti kokku 87 333 6513 km² 13,4 in/km² 2.3. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis Vastutuspiirkonna rahvastikust moodustavad kõige suurema osa 45-64-aastased. Rahvastiku vanuselist koosseisu iseloomustab nooremaealiste (0-19) ja keskealiste (30-39) elanike madalam osakaal Eesti keskmisega võrreldes. Teisalt on vanemaealiste (50+ aastat) elanike osakaal Eesti keskmisest kõrgem. Valdasid ja linna omavahel võrreldes on peamiseks erinevuseks noorte ja tööealiste inimeste vähesus valdades. 6  85+ 80-84 75-79 Mehed Naised 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 45-49 40-44 35-39 30-34 25-29 20-24 15-19 10-14 5-9 0-4 10% 8% 6% 4% 2% 0% 2% 4% 6% 8% 10% Mehed (Eesti kokku) Naised (Eesti kokku) Mehed (Võrumaaa) Naised (Võrumaa) Joonis 1. Vastutuspiirkonna vanuseline koosseis, 2020. a Viimase kümne aastaga on vastutuspiirkonna elanike keskmine eluiga kasvanud 3,4% (+2,52 eluaastat) jõudes 2020. aastal vanuseni 77,2 eluaastat. Vanamaealiste (55+) oodatav eluiga on sama perioodiga tõusnud 10,9% (+1,69 eluaastat), keskmiselt 17,2 eluaastani. Samas tervena elatavad eluaastad on suurenenud viimase kümne aastaga 0,12% (1,85 eluaastat). 2.4. Vastutuspiirkonna rahvastikuprognoos Statistikaameti poolt avaldatud prognoositav rahvaarv 2080. aastaks soo ja vanuserühma järgi näitab Eestis tervikuna rahvastiku arvu vähenemist ja muutust vananemise suunas. Ravimahtude planeerimisel võetakse aluseks Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaarium, mille kohaselt elab 2080. aastal Eestis ligi 1,2 miljonit inimest. Rahvaarv väheneb järgmise 60 aastaga 11%, 2045. aastaks 35 800 inimese võrra ja 2080. aastaks 145 200 inimese võrra. Sündimus on oluline komponent, mille kaudu rahvaarv peamiselt kasvab. Praegusi trende pikendades võib eeldada, et sündimuskordajad jätkavad kasvu. Prognoosi põhistsenaariumi järgi eeldatakse, et sündimus kasvab 2080. aastaks tasemele keskmiselt 1,86 last naise kohta. Oodatav eluiga on 2020. aastal meestel 74 ja naistel 82 eluaastat. Need näitajad on iga aastaga tõusnud ning jäävad prognoosis jätkuvalt kasvama – 2080. aastaks on meeste oodatav eluiga 83,5 ja naistel 89,0 eluaastat. 7 Statistikaameti prognoosist selgub, et peamiselt hakkab rahvaarvu kujundama loomulik iive. Sünde jääb vähemaks ja mõne aja pärast hakkab surmade arv kasvama. Rahvaarvu muutuste juures on oluline, kuidas muutub elanike vanuseline koosseis. Prognoos näitab rahvastikus tööealise (15–64-aastased) elanikkonna 8,6 protsendipunktilist vähenemist kuni 2060-ndateni, misjärel toimub väike kasv. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus rahvastikus kasvab ühtlaselt 20%-lt 30%-le aastaks 2060. 20 aastaga langeb laste (0–14-aastased) osatähtsus rahvastikus 16%-lt 14%-le ja edasi toimub väike tõus. Kuna sündimus on allpool taastetaset, jääb loomulik iive negatiivseks. Eestis kokku väheneb rahvaarv 2045. aastaks 2,7%, kui muutused maakondade lõikes on erinevad. Teeninduspiirkond on mõningal määral seotud ka naabermaakondadega, kus nt Valga maakonnas väheneb rahvastik kolmandiku võrra. Samal ajal tasub vaadata ka rahvatiku vanuselist jaotust ja selle järgi on näha et meil on peaaegu kõikjal tegemist vananeva rahvastikuga, mis suurendab ka rahvastiku mõttes vähenevates maakondades, sh Võru maakonnas raviteenuste järgi pigem nõudlust. Tartu maakonnas, mis on samuti Võru naabermaakond on näha mõningast rahvastiku kasvu. Lõuna-Eesti Haiga vastutuspiirkonna rahvaarv kahaneb 2045. aastaks 24% võrra (Kagu- Eestis kokku 28% võrra). 1 400 000 100 000 -2,7% 90 000 1 200 000 88 050 80 000 83 019 1 000 000 78 283 -28% 70 000 73 473 68 564 60 000 800 000 63 650 50 000 600 000 40 000 -24% 400 000 35 396 30 000 33 685 32 093 30 404 28 623 26 822 20 000 200 000 10 000 0 0 2020 2025 2030 2035 2040 2045 Rahvastik kokku Kagu-Eesti kokku Võrumaa Joonis 2. Vastutuspiirkonna rahvastikuprognoos kuni aastani 2045 Vaadates muudatusi vastutuspiirkonna rahvastikukoosseisus järgneva 25 aasta jooksul, siis 2045. aastaks 65+ meeste arv kasvab 48% ja 65+ naiste arv kasvab 2,8%. Tööealiste meeste arv (vanuses 15-64) väheneb 34% ja tööealiste naiste arv (vanuses 15-64) väheneb 39%. Kuni 14-aastaste poisslaste arv väheneb 38,3% ja kuni 14-aastaste tütarlaste arv väheneb 38,2%. 8  85+ 80-84 Mehed Naise 75-79 70-74 65-69 60-64 55-59 50-54 45-49 40-44 35-39 30-34 25-29 20-24 15-19 10-14 5-9 0-4 10% 5% 0% 5% 10% Mehed (2020) Naised (2020) Mehed (2045) Naised (2045) Joonis 3. Vastutuspiirkonna rahvastikupüramiid, 2020-2045. a Mehed Naised 20 000 20 000 18 000 18 000 16 000 -21% 16 000 14 000 14 000 -27% 12 000 12 000 +48% 10 000 10 000 +2,8% 8 000 8 000 6 000 6 000 -34% -39% 4 000 4 000 2 000 2 000 -38% -38% 0 0 2020 2025 2030 2035 2040 2045 2020 2025 2030 2035 2040 2045 0-14 15-64 65+ 0-14 15-64 65+ Joonis 4. Vastutuspiirkonna meeste ja naiste vanuselise jaotuse prognoos, 2020-2045. a Paljude haigusrühmade (südame-veresoonkonna haigused, pikaajalised kroonilised haigused jne) puhul on nõudlus tervishoiuteenuse järele seotud otseselt vanemate (65+ aastat) inimeste arvuga. 2020. aastal ületas 65+ aastaste elanike osakaal AS Lõuna-Eesti Haigla vastutuspiirkonnas Eesti kui terviku vastavat näitajat 3,3 protsendipunkti võrra ning 9 Statistikaameti prognoosi kohaselt peaks 2045. aastal olema AS Lõuna-Eesti Haigla vastutuspiirkonnas 65+ aastasi elanikke 8,8 protsendipunkti võrra enam kui Eestis tervikuna. Seega on Statistikaameti prognoosi kohaselt antud vanusegrupi osakaal kogurahvastikust AS Lõuna-Eesti Haigla vastutuspiirkonnas kasvamas, jõudes 2045. aastaks 35,5 protsendini. 2 500 -15,4% +0,0% +20,7% +23,1% +52,9% 2 000 +47,6% -200,0% 1 500 -400,0% 1 000 -600,0% 500 -800,0% 0 -1000,0% 65-69 70-74 75-79 80-84 85+ 2020 2045 Joonis 5. Vastutuspiirkonna 65-aastaste ja vanemate elanike arvu prognoos, 2045. a 10 3. Ülevaade tervishoiuteenustest 3.1. Ambulatoorne ravi Ambulatoorset arstiabi osutatakse AS Lõuna-Eesti Haiglas kokku 19 arstikel erialaladel. Ambulatoorseid vastuvõtte kokku tehti 2020. aastal 33 660, mis oli 14% vähem kui 2019. aastal. Vähenemine on tingitud eriolukorrast ja koroonaviiruse levikust. Samas on jätkuvalt suurenenud õe ja ämmaemanda iseseisvate vastuvõttude arv. Viimasel viiel aastal tehti ambulatoorseid visiite kõige enam üldkirurgiateenustes, millele järgnes sünnitusabi ja günekoloogia erialal. Alates 2016. aastas on kõige enam kasvanud koduõendusega ning sünnitusabi ja günekoloogiateenustega seotud visiitide arv, seejuures on märkimisväärselt langenud endokrinoloogia, kardioloogia ja ortopeedia visiitide arvud. Tabel 2. Ambulatoorse ravitegevuse statistika perioodil 2016– 2020 Ambulatoorne ravi - visiitide arv 2016 2017 2018 2019 2020 Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Arstid Õed Endokrinoloogia 1438 1519 1482 1558 680 Kardioloogia 612 583 512 482 298 Pulmonoloogia 1007 980 1014 721 681 Sisehaiguste 2204 2110 2538 2985 2482 Kardiovaskulaarkirurgia 141 104 114 128 117 Ortopeedia 1384 1016 1373 978 521 Uroloogia 1227 0 0 35 679 Üldkirurgia 8778 9109 8877 7768 6156 Pediaatria 1133 898 830 931 682 Sünnitusabi ja günekoloogia 4967 1659 4298 1545 4903 1907 6058 2863 5590 2750 Neuroloogia 1860 1807 1580 1511 1571 Otorinolarüngoloogia 2321 2101 2305 1843 1521 Dermatoveneroloogia 3524 3072 2767 1007 0 Infektsionisti teenused 7 0 0 1 96 Psühhiaatria 2826 2429 3181 3540 2291 Taastusravi 1898 1955 1819 1982 2182 Erakorraline meditsiini 0 0 0 8350 7222 Erialase spetsialiseerumiseta 4089 5563 6283 0 0 vastuvõtud Üldõendus 1230 1730 1224 640 1058 Koduõendus 4578 4790 5480 5266 0 6146 KOKKU 39 416 7467 37 544 8065 39 578 8611 39 878 8769 32 769 9954 11 3.2. Statsionaarne ravi Statsionaaris ravitakse haigeid seitsmel erialal2. 2020. aastal raviti kokku 4239 patsienti, haigete keskmine voodis viibimine natuke vähenes ja oli aktiivravis keskmiselt 7,3 päeva ning voodihõive näitaja oli 66,7%. Statsionaarse ravitegevuse maht mõõdetuna voodipäevade arvu järgi on AS Lõuna-Eesti Haiglas alates 2016. aastast vähenenud 8%, sh viimasel kolmel aastal 13%. Statsionaarse ravi puhul on kõige patsiendirohkemad erialad sisehaigused ja üldkirurgia. Kui sisehaigustes on märgata olulist ravitegevuse vähenemist, siis sünnitusabis ja günekoloogia erialal on hospitaliseeritute arv kasvanud. Statsionaarses ravitegevuses on viimasel viiel aastal keskmine voodihõive langenud 77%-lt 68%-ni. Vaadates erialade lõikes on AS Lõuna-Eesti Haigla keskmine ravikestus lastehaiguste puhul on viimasel viiel aastal langenud 1,8 päevalt 1,6 päevani, psühhiaatrias kasvanud 10,6 päevalt 12,6 päevani, sisehaigustes kasvanud 8,2 päevalt 9,4 päevani, günekoloogias langenud 2,5 päevalt 1,9 päevani, sünnitusabis langenud 3.5 päevalt 3,2 päevani ning üldkirurgias langenud 5,5 päevalt 5,4 päevani. Iseseisva statsionaarse õendusabi eripärast tulenevalt on nimetatud eriala puhul keskmine ravikestus tunduvalt pikem: keskmine ravikestus on kasvanud 21,4 päevalt 24,1 päevani. Keskmine ravikestus kogu haiglas on kasvanud 9 päevalt 9,4 päevani. Tabel 3. Hospitaliseeritute arv perioodil 2016 – 2020 Hospitaliseeritute arv Eriala 2016 2017 2018 2019 2020 Intensiivravi I aste 262 236 291 291 210 Intensiivravi II aste 273 290 315 278 257 Intensiivravi III aste 120 141 153 158 171 Iseseisev statsionaarne õendusabi 604 631 604 582 539 Lastehaigused 266 200 210 209 105 Psühhiaatria 680 670 717 615 484 Sisehaigused 1613 1563 1607 1580 1347 Günekoloogia 178 165 230 205 202 Sünnitusabi 290 248 305 338 505 Üldkirurgia 1163 1033 1068 1135 963 Taastusravi 42 0 0 0 0 KOKKU 5491 5176 5500 5391 4782 2 Sisehaigused, üldkirurgia, psühhiaatria, lastehaigused, sünnitusabi ja günekoloogia, intensiivravi, õendusabi 12 Tabel 4. Kasutatud voodipäevade arv perioodil 2016 – 2020 Kasutatud voodipäevade arv Eriala 2016 2017 2018 2019 2020 Intensiivravi I aste 236 165 204 233 147 Intensiivravi II aste 545 637 630 584 590 Intensiivravi III aste 421 409 382 442 512 Iseseisev statsionaarne õendusabi 12 918 14 125 14 707 12 787 12 970 Lastehaigused 470 326 325 341 173 Psühhiaatria 7185 7124 7733 6927 6096 Sisehaigused 13 260 13 175 14 210 14 353 12 612 Günekoloogia 443 319 409 389 493 Sünnitusabi 1020 810 968 1066 1349 Üldkirurgia 6382 6024 6359 6113 4970 Taastusravi 457 0 0 0 0 KOKKU 43 337 43 114 45 927 43 235 39 912 Tabel 5. Keskmine ravi kestus perioodil 2016 – 2020 Keskmine ravi kestus Eriala 2016 2017 2018 2019 2020 Intensiivravi I aste 0,9 0,7 0,7 0,8 0,7 Intensiivravi II aste 2,0 2,2 2,0 2,1 2,3 Intensiivravi III aste 3,5 2,9 2,5 2,8 3,0 Iseseisev statsionaarne õendusabi 21,4 22,4 24,3 22 24,1 Lastehaigused 1,8 1,6 1,5 1,6 1,6 Psühhiaatria 10,6 10,6 10,8 11,3 12,6 Sisehaigused 8,2 8,4 8,8 9,1 9,4 Günekoloogia 2,5 1,9 1,8 1,9 2,4 Sünnitusabi 3,5 3,3 3,2 3,2 2,7 Üldkirurgia 5,5 5,8 6,0 5,4 5,2 Taastusravi 10,9 0,0 0,0 0,0 0,0 KOKKU 9,0 9,6 9,7 9,2 9,4 13 Tabel 6. Voodite arv perioodil 2016 – 2020 Voodite arv Eriala 2016 2017 2018 2019 2020 Intensiivravi I aste 2 2 2 2 2 Intensiivravi II aste 3 3 3 3 3 Intensiivravi III aste 1 1 1 1 1 Iseseisev statsionaarne õendusabi 47 47 45,8 47 47 Lastehaigused 3 3 3 3 3 Psühhiaatria 26,7 28,3 30 30 30 Sisehaigused 39,5 38,8 40 40 40 Günekoloogia 3 3 3 3 3 Sünnitusabi 5 5 5 5 5 Üldkirurgia 24,2 24,2 25 30 30 Taastusravi 1,9 0 0 0 0 KOKKU 156,3 155,3 157,8 164 164 Tabel 7. Voodihõive perioodil 2016 – 2020 Voodihõive Eriala 2016 2017 2018 2019 2020 Intensiivravi I aste 33% 23% 28% 32% 20% Intensiivravi II aste 50% 59% 58% 54% 55% Intensiivravi III aste 117% 114% 106% 123% 142% Iseseisev statsionaarne õendusabi 76% 83% 89% 76% 77% Lastehaigused 44% 30% 30% 32% 16% Psühhiaatria 75% 70% 72% 64% 56% Sisehaigused 93% 94% 99% 100% 88% Günekoloogia 41% 30% 38% 36% 46% Sünnitusabi 57% 45% 54% 59% 75% Üldkirurgia 73% 69% 71% 57% 46% Taastusravi 67% 0% 0% 0% 0% KOKKU 77% 77% 81% 73% 68% 3.3. Päevaravi Alates 2016. aastast on päevaravi mahud kasvanud 8,5%. Päevaravis ravitud haigete osakaalu vähenemine 2020.a on tingitud eriolukorrast. Suurim kasv on toimunud günekoloogia erialal (+30%), samas kui kõrva-nina-kurguhaiguste erialal on samal perioodil päevaravi maht vähenenud 14% võrra. 14 Tabel 8. Päevaravi ravijuhtude statistika perioodil 2016-2020 Eriala 2016 2017 2018 2019 2020 Sisehaigused 0 0 53 39 33 Günekoloogia 417 445 467 544 606 Kirurgia 651 639 662 649 586 Kõrva-nina-kurguhaigused 325 267 253 279 165 KOKKU 1393 1351 1435 1511 1390 3.4. Operatsioonid, protseduurid, uuringud 2020. aastal teostati AS Lõuna-Eesti Haiglas 3014 operatsiooni, mida on 310 võrra vähem kui 2016. aastal. 2019. aastal toimus 3132 operatsiooni, mida on 192 võrra vähem kui 2016. aastal. Statsionaarsete operatsioonide arv on vähenenud 17% võrra, ambulatoorsete operatsioonide arv on 2016. aastaga võrreldes tõusnud 24% võrra ja päevaravi operatsioonide arv on vähenenud 30% võrra. Kõige enam teostatakse statsionaaris seedeelundite operatsioone (sh songad, apendektoomiad, laparoskoopilised sapipõielõikused) ja ortopeedilisi, põhiliselt artroskoopilisi operatsioone; päevaravis kõige rohkem naha-, erinevaid kõrva-nina-kurgu operatsioone ja transvaginaalseid günekoloogilisi operatsioone. Ambulatoorselt tehakse enim naha- ja kõrvaprotseduure, samuti ortopeedilisi, traumadega seotud protseduure. Tabel 9. Operatsioonide arv perioodil 2016 – 2020 Operatsioonid 2016 2017 2018 2019 2020 Ambulatoorsed 1052 1071 1106 1190 1300 Päevaravi 1321 1233 1219 1187 925 Statsionaarsed 951 829 816 755 789 KOKKU 3324 3133 3141 3132 3014 Lisaks teostatakse ka ambulatoorseid ja statsionaarseid protseduure, mille alla kuuluvad nii psühhiaatrilised, terapeutilised ja kirurgilised protseduurid, kui ka pisemad operatsioonid ja lõikused. Perioodil 2016–2020 on ambulatoorsete protseduuride arv tõusnud 43% võrra ja statsionaarsete protseduuride arv 174% võrra. Kokku on protseduuride arv tõusnud 67% võrra. Tabel 10. Protseduuride arv perioodil 2016 – 2020 Protseduurid 2016 2017 2018 2019 2020 Ambulatoorsed 697 642 513 649 995 Päevaravi 10 7 7 8 19 15 Statsionaarsed 155 137 119 173 424 KOKKU 862 786 639 830 1438 Patsientide efektiivsele ravile aitavad kaasa kaasaegsel tasemel teostatavad terviseuuringud ja raviprotseduurid ning diagnostiliste võimaluste areng – röntgen, ultraheliuuringud, endos- koopia, spiromeetria, kardioloogilised uuringud, laboratoorsed uuringud, taastusravi ja psühhoteraapia. AS Lõuna-Eesti Haiglas tehakse kõiki kaasaegsele üldhaiglale iseloomulikke uuringuid, sealhulgas radioloogilisi, endoskoopilisi, funktsionaaldiagnostilisi, kardioloogilisi jpt uuringuid. AS Lõuna-Eesti Haigla pakub magnetresonantstomograafilised uuringuid kogu Kagu-Eesti piirkonnas. Laboratooriumis tehakse hematoloogilisi-, biokeemilisi-, immuunhematoloogilisi-ja immunoloogilisi uuringuid. Erinevate terviseuuringute ja raviprotseduuride mahud perioodil 2016-2020 on toodud välja alljärgnevas tabelis. Tabel 11. Terviseuuringute ja raviprotseduuride arv perioodil 2016–2020 Uuringud/diagnostika 2016 2017 2018 2019 2020 Radioloogiateenused: 50 083 49 227 48 682 49 577 53 924 sh röntgenuuringud 19 720 18 351 18 252 17 500 14 347 sh ultraheliuuringud 10 665 8531 8225 9977 11 169 sh kompuutertomograafilised uuringud 18 676 19 121 18 215 18 391 24 696 sh Magnetresonantstomograafilised uuringud 1022 3224 3990 3709 3712 Funktsionaaldiagnostilised uuringud 10 860 10 418 10 961 12 167 12 035 Endoskoopilised uuringud 1312 1266 1199 1233 1076 Laboriteenused: 195 731 189 870 211 364 222 138 221 010 sh kliinilise keemia uuringud 136 323 127 153 144 986 155 976 157 350 sh vere, kehavedelike ja eritiste rakkude uuringud 28 394 27 473 29 217 29 451 27 635 sh hüübimissüsteemi uuringud 4195 3593 3351 3154 2668 sh immunohematoloogilsed uuringud 4996 5238 6667 6357 5406 sh mikrobioloogilised uuringud 10 146 10 730 8694 6680 5379 sh geneetilised ja molekulaarbioloogilised uuringud 0 0 0 0 967 sh immuunuuringud 11 677 15 683 18 449 20 520 21 605 3.5. Erakorraline meditsiin Erakorralise abi osutamine toimub ööpäevaringselt: erakorralise meditsiini osakonnas tegeletakse erakorraliste terviseseisundite esmase diagnoosimise ja raviga, misjärel suunatakse patsient edasisele haiglaravile või koju. Erakorralist abi osutati 2020. aastal ööpäevas keskmiselt 37 patsiendile, s.o ligikaudu 1,6 patsienti tunnis ning aastas kokku 13 669 patsiendile. 2019. aastal osutati ööpäevas 16 erakorralist abi keskmiselt 44 patsiendile ning aastas kokku 16 033 patsiendile. Erakorralise meditsiini osakonda tuuakse haigeid lisaks oma teeninduspiirkonnast ka SA Tartu Kiirabi brigaadide poolt Põlva maakonnast. Erakorraliste haigete hospitaliseerimisi oli 2020. aastal 2344 haiget ja 2019. aastal 3419 haiget, haiglaravile jäeti seega ööpäevas 6 – 9 haiget. Tabel 12. Erakorralise meditsiini statistika perioodil 2016 – 2020 Näitaja 2016 2017 2018 2019 2020 Külastuste arv 14 424 14 554 15 667 16 033 13 669 sh. toodud kiirabiga 2572 2425 2710 2800 2712 roheline triaažikategooria 13 200 13 176 13 637 13 231 7719 kollane triaažikategooria 970 1115 1627 2221 4881 oranž triaažikategooria 192 195 316 420 853 punane triaažikategooria 62 68 87 161 216 Hospitaliseerimised 3717 3438 2947 3419 2344 3.6. Kiirabi AS Lõuna-Eesti Haigla osutab kiirabiteenust kolme õe-brigaadiga. Brigaadide põhibaasid asuvad Võru linnas (2 brigaadi) ja Antslas (1 brigaad). Kiirabiteenus on väga hästi integreeritud haigla struktuuri. Igal tööpäeva hommikul raporteerivad telesilla abil kiirabibaasid valvearstidele ööpäeva jooksul toimunud sündmustest ja haiglasse toodud patsientidest ning saavad valvearstidelt otsest tagasisidet. Tabel 13. Kiirabi kutsed 2016-2020 Näitaja 2016 2017 2018 2019 2020 Visiitide üldarv 7714 7414 7622 7355 7261 Hospitaliseeriti 2798 2719 2980 2949 2783 Transpordi kutseid 248 256 296 137 91 Annulleeritud kutseid 295 342 319 306 275 Tulemusteta väljakutseid 42 56 68 100 103 3.7. Taastusravi AS Lõuna-Eesti Haigla taastusravil toimub ägeda haiguse või vigastuse tõttu häirunud funktsioonidega patsiendi kompleksne ravi füsiaatria ja taastusravi spetsialistide poolt. Taastusravi eesmärgiks on aidata haigel säilitada ja parandada füüsilisi ja funktsionaalseid võimeid. Osutatavate teenuste hulka kuuluvad: aparaatne füsioteraapia, liikumisravi, vesiravi, massaaž, kinesioteipimine, füsioterapeutide konsultatsioonid. AS Lõuna-Eesti Haigla 17 teeninduspiirkonnaks on Võru maakond. Teenust pakutakse tulevikus ka Võru esmatasandikeskuses, et viia teenus lähemeale abivajajatele. Taastusravi protseduuride mahud on alates 2016. aastast langenud 20 protsenid võrra. Tabel 14. Taastusravi protseduuride arv perioodil 2016–2020 Protseduurid 2016 2017 2018 2019 2020 Taastusravi protseduure 28 596 28 500 25 974 24 350 22 869 Aparaatravi (elektri-, ultraheli-, valgus-, laser-, 306 238 188 182 243 magnetravi, osooni-, kvantteraapia jm) Soojusravi (parafiin, osokeriit) 183 237 173 179 182 Vesiravi 130 49 65 66 112 Massaaž, sh tsooniteraapia 4075 3200 3077 3571 3126 Soolaravi 121 1185 555 568 488 Liikumisravi (ravivõimlemine) 68 29 59 51 49 Vesivõimlemine 288 275 345 283 100 Füsioteraapia, sh füsioteraapia basseinis 21 731 21 371 19 365 17 428 16 885 Logopeediline ravi 661 614 716 754 362 Psühhoteraapia 1033 1287 1381 1253 1322 Muu taastusravi, sh inhalatsioon, vibroakustiline 0 15 50 15 0 teraapia 4. Ravimahtude planeerimine aastani 2030 Ravitegevuse mahtude planeerimisel võtab haigla juhtkond arvesse nii tervishoiupoliitika arengusuundi, sh Võrumaale ja kogu Kagu-Eesti piirkonnale koostatud tervishoiuteenuste prognoosi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte kui ka erialade arengukavasid. Rahvastikuanalüüsist (vt alapunkt 2) selgus, et Võrumaa rahvaarv on langustrendis, vähenedes prognoosi kohaselt 9,3% võrra aastaks 2030. Võru maakonna elanike arvuks 2030. aastal prognoositakse 32 093 inimest. Sellele vaatamata kasvab aga 65 aastaste ja vanemate inimeste osakaal maakonnas 2030. aastaks 14% võrra ja moodustab kogurahvastikust 28,4% (see on 5,2 protsendipunktivõrra suurem kui Eestis keskmiselt). Koostöös pädevuskeskuste ning kohalike omavalitsustega on aastaks 2030 välja arendatud eeskätt Kagu-Eesti elanikkonna teenindamiseks kaasaegne keskus, kus osutatakse nii ambulatoorset ja statsionaarset eriarstiabi (sh päevaravi), statsionaarset õendusabi kui ka kõiki raviliike toetavat taastusravi. Haigla pakub esmatasandi tervisekeskustele erinevaid meditsiinilisi ja mittemeditsiinilisi tugiteenuseid ning koostöös pädevuskeskustega eriarsti konsultatsioone. Haigla korraldab taastusravi teenuste pakkumise nii eriarstiabi, esmatasandi kui ka õendusabi raames ning pakub haigla baasil iseseisva ämmaemandusabi ja 18 koduõendusabi teenuseid koostöös esmatasandiga. Taastusravi vajadus tuleneb eelkõige sellest, et tegelik ravivajadus on suurem kui hetkel on võimalused selle pakkumiseks. Probleemile on viidanud mh varasemalt Riigikontroll oma auditis. 2014 aastal koostatud järelauditis on tehtud ettepanek arendada taastusravi võrk selliselt, et taastusravi algaks kahe esimese ravipäeva jooksul ja jätkuks kohe peale akuutravi lõppu. Seetõttu on AS Lõuna-Eesti Haigla nõukogu teinud Tartu Ülikooli Kliinikumi ettepanekul otsuse taasavada AS Lõuna-Eesti Haiglas statsionaarsed taastusravi kohad. Järgnevalt on koostatud ambulatoorsete visiitide arvu, päevaravi vastuvõttude arvu ja statsionaarse ravitegevuse prognoosid aastani 2030. Vastavalt haigusjuhtude jagunemisele erialade järgi on tuletatud haigusjuhtude ja visiitide arvu prognoosid erialade lõikes kuni aastani 2030, tuginedes rahvastikuprognoosile ja võttes arvesse elanikkonna vananemist ning meditsiinilist tuge vajavate eluaastate kasvu. Enamus erialadel (v.a. lastehaigused ja sünnitusabi) võetakse baasiks 2018-2019 perioodi keskmised ravimahud (hospitaliseeritute arvud, voodipäevade arvud, visiitide arvud, operatsioonide ja protseduuride arvud) ning on arvestatud haigla patsientide vanuselise jaotusega (5 aastase vahemikuga vanusegrupid). Teenusmahtude prognoosimisel on arvestatud elanike samade vanusegrupi vahemike muutusega perioodil 2020-2030. Sünnitusabis võetakse erandina aluseks 2020. aasta ravimaht, kuna siis toimus oluline teeninduspiirkonna laienemine. Kuna kogu Kagu-Eestile pakub AS Lõuna-Eesti Haigla raviteenust eelkõige sünnitusabi ja günekoloogia, kirurgia ning psühhiaatria valdkonnas, on teenusmahtude prognoosimisel arvestatud ka nende piirkondade elanikkonna muutusega. Teenusmahtude prognoosimisel on arvestatud, et ca viiendik kirurgia patsientidest ning ca pool psühhiaatria, sünnitusabi ja günekoloogia patsientidest tuleb ravile teistest Kagu-Eesti maakondadest (Põlva- ja Valgamaa), mistõttu on prognoosimisel arvestatud Põlva- ja Valgamaa 65+ elanikkonna muutusega. Ambulatoorset arstiabi osutatakse haiglas kokku 19 arstlikul erialal. Erialadel, millel ei ole regioonis ühe eriarsti jaoks täies ulatuses töökoormust, kasutatakse nn visiitarstide teenust teistes tervishoiasutustes töötavate arstide poolt, nt veresoontekirurg, uroloog, nefroloog, ortopeed. Taoline töökorraldus võimaldab tagada kvaliteetse eriarstiabi kiirema kätte- saadavuse vastususpiirkonna elanikele. Tabel 15. Ambulatoorse ravitegevuse prognoos kuni aastani 2030 Ambulatoorne ravi - visiitide arv 2018 2019 2020 2025 2030 Endokrinoloogia 1558 1558 680 1527 1518 Kardioloogia 482 482 298 498 501 19 Ambulatoorne ravi - visiitide arv 2018 2019 2020 2025 2030 Pulmonoloogia 721 721 681 864 859 Sisehaigused 2985 2985 2482 2694 2645 Kardiovaskulaarkirurgia 128 128 117 118 114 Ortopeedia 978 978 521 1162 1137 Uroloogia 35 35 679 16 15 Üldkirurgia 7768 7768 6156 8012 7682 Pediaatria 931 931 682 824 740 Sünnitusabi ja günekoloogia 7965 8921 8340 7429 6559 Neuroloogia 1511 1511 1571 1491 1431 Otorinolarüngoloogia 1843 1843 1521 2008 1940 Dermatoveneroloogia 1007 1007 0 1802 1686 Psühhiaatria 3540 3540 2291 3177 2959 Taastusravi 1982 1982 2182 1971 1941 Erakorraline meditsiin 8350 8350 7222 7454 7130 Üldõendus 1224 640 1058 896 848 Koduõendus 5480 5266 6146 5885 6208 KOKKU 41 906 48 646 42 627 47 828 45 913 Kõige suuremat visiitide arvu langust prognoositakse pediraatria teenustes (-15,96%) ja sünnitusabis (-16,61%) tingituna sündimuse langusest ja laste arvu vähenemisest. Suurimat tõusu prognoositakse erakorralise meditsiini teenustes ja koduõenduses. Statsionaarse ravi pakkumine toimub paindliku/avatud voodifondi alusel nii sisehaiguste kui ka kirurgiliste patsientide, sh päevakirurgia patsientide, hospitaliseerimiseks. Lisaks kuuluvad siia alla ka õendushooldust vajavad patsiendid. Erialade lõikes on vajalik voodikohtade arv tuletatud vastavalt valemile: Voodite vajadus = (Nh x ALOS) / (365 x BO), kus Nh – hospitaliseerimiste arv aastas ALOS (average length of stay) – keskmine ravikestus BO (bed occupancy) – voodihõive Seoses krooniliste haiguste taasturavi vajaduse suurenemisega Lõuna-Eesti piirkonnas planeeritakse avada statsionaarse taastusravi üksus 20 voodikohaga. Hetkel ei saa insuldiravi patsiendid läbida järelraviteekonda lähipiirkonnas, sest SA Lõuna-Eesti Haiglas puuduvad statsionaarsed taastusravi võimalused. 20 Tabel 16. Hospitaliseeritute arvu prognoos kuni aastani 2030 Hospitaliseeritute arv Eriala 2018 2019 2020 2025 2030 Intensiivravi I aste 291 291 210 301 299 Intensiivravi II aste 315 278 257 307 304 Intensiivravi III aste 153 158 171 161 159 Iseseisev statsionaarne õendusabi 604 582 539 612 646 Lastehaigused 210 209 105 196 176 Psühhiaatria 717 615 484 630 592 Sisehaigused 1607 1580 1347 1639 1702 Günekoloogia 230 205 202 190 168 Sünnitusabi 305 338 505 424 359 Üldkirurgia 1068 1135 963 1110 1126 Taastusravi 0 0 0 531 531 KOKKU 5500 5391 4782 6101 6062 Tabel 17. Kasutatud voodipäevade arvu prognoos kuni aastani 2030 Kasutatud voodipäevade arv Eriala 2018 2019 2020 2025 2030 Intensiivravi I aste 204 233 147 226 224 Intensiivravi II aste 630 584 590 629 623 Intensiivravi III aste 382 442 512 427 421 Iseseisev statsionaarne õendusabi 14 707 12 787 12 970 14 168 14 955 Lastehaigused 325 341 173 304 273 Psühhiaatria 7733 6927 6096 6962 6542 Sisehaigused 14 210 14 353 12 612 14 669 15 233 Günekoloogia 409 389 493 352 311 Sünnitusabi 968 1066 1349 1145 969 Üldkirurgia 6359 6113 4970 6327 6418 Taastusravi 0 0 0 5840 5840 KOKKU 45 927 43 235 39 912 51 047 51 809 21 Tabel 18. Keskmine ravi kestuse prognoos kuni aastani 2030 Keskmine ravi kestus Eriala 2018 2019 2020 2025 2030 Intensiivravi I aste 0,7 0,8 0,7 0,8 0,8 Intensiivravi II aste 2,0 2,1 2,3 2,1 2,1 Intensiivravi III aste 2,5 2,8 3,0 2,7 2,7 Iseseisev statsionaarne õendusabi 24,3 22,0 24,1 23,2 23,2 Lastehaigused 1,5 1,6 1,6 1,6 1,6 Psühhiaatria 10,8 11,3 12,6 11,1 11,1 Sisehaigused 8,8 9,1 9,4 9,0 9,0 Günekoloogia 1,8 1,9 2,4 1,9 1,9 Sünnitusabi 3,2 3,2 2,7 2,7 2,7 Üldkirurgia 6,0 5,4 5,2 5,7 5,7 Taastusravi 0,0 0,0 0,0 11,0 11,0 KOKKU 9,7 9,2 9,4 8,4 8,5 Tabel 19. Voodite arvu prognoos kuni aastani 2030 Voodite arv Eriala 2018 2019 2020 2025 2030 Intensiivravi I aste 2 2 2 2 2 Intensiivravi II aste 3 3 3 3 3 Intensiivravi III aste 1 1 1 2 2 Iseseisev statsionaarne õendusabi 46 47 47 47 47 Lastehaigused 3 3 3 3 3 Psühhiaatria 30 30 30 30 30 Sisehaigused 40 40 40 43 43 Günekoloogia 3 3 3 3 3 Sünnitusabi 5 5 5 5 5 Üldkirurgia 25 30 30 30 30 Taastusravi 0 0 0 20 20 KOKKU 157,8 164 164 188 188 22 Tabel 20. Voodihõive prognoos kuni aastani 2030 Voodihõive Eriala 2018 2019 2020 2025 2030 Intensiivravi I aste 28% 32% 20% 31% 31% Intensiivravi II aste 58% 54% 55% 57% 57% Intensiivravi III aste 106% 123% 142% 58% 58% Iseseisev statsionaarne õendusabi 89% 76% 77% 83% 87% Lastehaigused 30% 32% 16% 28% 25% Psühhiaatria 72% 64% 56% 64% 60% Sisehaigused 99% 100% 88% 93% 97% Günekoloogia 38% 36% 46% 32% 28% Sünnitusabi 54% 59% 75% 63% 53% Üldkirurgia 71% 57% 46% 58% 59% Taastusravi 0% 0% 0% 80% 80% KOKKU 81% 73% 68% 74% 76% Prognooside kohaselt kasvab AS Lõuna-Eesti Haigla statsionaarse ravi maht 2030. aastaks mõõdetuna voodipäevades 15,4% (seal hulgas lisandub statisionaarne taastusravi, ilma taastusravita oleks kasv 2,4%). Statsionaarses psühhiaatrias prognoositakse samuti mõningast tõusu, sest AS Lõuna-Eesti Haigla on piirkonna ainus haigla, mis pakub alkoholiravi statsionaarse teenusena3. Kokkuvõtlikult prognoositakse ravimahtude suurenemist üldkirurgia, sisehaiguste ja iseseisva statsionaarse õendusabi erialadel, kuna vastavalt rahvastikuprognoosile 65+ elanikkond ning meditsiinilist tuge vajavate eluaastate arv kasvab. Ravimahtude vähenemine toimub lastehaigustes (-18,1%) tingituna laste arvu vähenemisest vastutuspiirkonnas, sünnitusabis (-28,1%) tingituna prognoositud sündimuse vähenemisest vastutuspiirkonnas ja günekoloogias (-22,1%) tingituna fertiilses eas naiste (vanuses 15-64) arvu vähenemisest. Päevaravi osutatakse AS Lõuna-Eesti Haiglas vähemalt järgmistel erialadel:  sisehaigused;  günekoloogia;  kirurgia;  kõrva-nina-kurguhaigused. 3 Lõuna-Eesti Haiglas on alkoholismi ennetamise projekti raames välja arendatud psühhiaatria osakonna baasil Kagu-Eesti alkoholiravi võimekus nii ambulatoorsete- kui statsionaarsete teenustena. SA Tartu Ülikooli Kliinikum statsionaarse alkoholiravi teenust ei paku. 23 Vastuvõttude arvu kasvu prognoositakse sisehaiguste erialala. Günekoloogia vastuvõttude arv langeb 21,1% võrra tingituna fertiilses eas naiste (vanuses 15-64) arvu vähenemisest. Tabel 21. Päevaravi ravijuhtude prognoos aastaks 2030 Eriala 2018 2019 2020 2025 2030 Sisehaigused 53 39 33 48 51 Günekoloogia 467 544 606 465 399 Kirurgia 662 649 586 624 592 Kõrva-nina-kurguhaigused 253 279 165 246 229 KOKKU 1435 1511 1390 1383 1271 Prognoosi kohaselt väheneb 2030. aastaks operatsioonide arv 0,8% ja protseduuride arv 20,38% võrra. 2020. aastaga võrreldes kasvab päevaravi operatsioonide arv 2030. aastaks 21,7% võrra. Statsionaarsete operatsioonide arv kasvab ca 1,9%, kuna vaatamata sellele, et päevakirurgia maht suureneb osaliselt statsionaarse ravi arvelt, ei ole sageli aga enam võimalik vanemaealisi kaasuvate haiguste tõttu päevaravis opereerida. Tabel 22. Operatsioonide arvu prognoos aastaks 2030 Operatsioonid 2018 2019 2020 2025 2030 Ambulatoorsed 1106 1190 1300 1126 1050 Päevaravi 1219 1187 925 1219 1125 Statsionaarsed 816 755 789 809 804 KOKKU 3141 3132 3014 3154 2980 Tabel 23. Protseduuride arvu prognoos aastaks 2030 Protseduurid 2018 2019 2020 2025 2030 Ambulatoorsed 513 649 995 949 900 Päevaravi 7 8 19 18 16 Statsionaarsed 119 173 424 233 229 KOKKU 639 830 1438 1200 1145 Vaadates perioodi 2018-2020 prognoosib haigla järgnevateks aastateks uuringute arvu mõningast kasvu, kuid tehnoloogia arenguga kaasnevaid muutusi pole võimalik ette planeerida. Vaatamata sellele, et piirkonna rahvastik tulevikus väheneb, siis seoses rahvastiku vananemisega ja keskmise eluea tõusuga suureneb krooniliste haiguste hulk ning järelikult suureneb eeskätt kasvajaliste protsesside avastamise ja kardiovaskulaarhaigustega seotud uuringute arv, sh kompuuteruuringud, sonograafilised uuringud, funktsionaaldiagnostika, holtermonitooringud jms. 24 Tabel 24. Terviseuuringute ja raviprotseduuride arvu prognoos aastaks 2030 Uuringud/diagnostika 2018 2019 2020 2025 2030 Radioloogiateenused 48 682 49 577 53 924 48 394 47 304 Funktsionaaldiagnostilised uuringud 10 961 12 167 12 035 12 297 12 572 Endoskoopilised uuringud 1199 1233 1076 1 228 1 231 Laboriteenused 211 364 222 138 221 010 218 568 215 904 25 5. Tervishoiutöötajate vajadus AS Lõuna-Eesti Haigla arengu kujundajateks on eelkõige haigla töötajad, mistõttu on haigla üheks olulisemaks prioriteediks tagada töötajate arenguvõimalused, rahulolu ja motiveeritus. 2020. aastal töötas AS Lõuna-Eesti Haiglas 438 töötajat, neist 58 arsti, 175 õendusala töötajat, 97 hooldajat ja 105 tugipersonali töötajat. Tabel 25. AS Lõuna-Eesti Haigla personal 2016-2020 Personal 2016 2017 2018 2019 2020 Arstid 54 58 58 58 58 Arst-residendid 9 9 6 6 3 Õenduspersonal 166 169 172 174 175 Hoolduspersonal 92 98 99 96 97 Tugipersonal 97 100 100 97 105 Kokku 418 434 435 431 438 Tulevikus haigla personali vajaduse vähenemist ette ei näe. 2030. aastaks suureneb meditsiiniliste üksuste täistööajaga töötava personali arv 404-ni. Peamine kasv (20 töötajat) tuleneb õdede ja hoolduspersonali kasvust seoses statsionaarse taastusravi üksuse avamisega. Spetsialistide ühtlast kättesaadavust aitab vajadusel tagada koostöö SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Tabel 26. AS Lõuna-Eesti Haigla personali prognoos aastaks 2030 Personal 2018 2019 2020 2025 2030 Arstid 58 58 58 61 66 Arst-residendid 6 6 3 6 7 Õenduspersonal 172 174 175 194 210 Hoolduspersonal 99 96 97 112 121 Tugipersonal 100 97 105 111 120 Kokku 435 431 438 485 524 Vananev personal on jätkuvalt probleemiks tervishoiu valdkonnas. Lisaks on täiendavaks mõjuriks noorte arstide väljaränne. AS Lõuna-Eesti Haigla seisab samuti silmitsi vananeva personali probleemiga. Arstide keskmine vanus on 46 eluaastat, õendus- ja hooldustöötajate keskmine vanus on 48 eluaastat. Uute eriarstide leidmine AS Lõuna-Eesti Haiglasse kui võrgustunud haiglasse toimub koostöös SA Tartu Ülikooli Kliinikumiga ning värvatakse haiglas praktikal viibivate noorarstide seast. Uusi õendustöötajaid leitakse koostöös tervishoiu kõrgkoolidega õppepraktikale suunatud 26 õppijate hulgast ning hooldustöötajaid saadakse koostöös erinevate kutsehariduskeskusega ja töökohapõhise õppe kaudu. Töötajate koolitamine toimub Tartu Ülikooli, tervishoiukõrgkoolide ja keskhaiglate koolituskeskuste kaudu. Suur osa koolitusi tehakse töötajatele võimalusel kohapeal, nt on koostöös Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga korraldatud kohapealne hooldustöötajate õpe. Tavaks on saanud ka spetsiifilisemaid koolitusi tellida asutusse (nt. Kiirabi elustamiskoolitus, imikute elustamiskoolitus), et vähendada koolitusele kuluvat sõidukulu- valdav on põhimõte et sõidab koolitaja mitte koolitatavad. 27 Kokkuvõte Käesoleva dokumendi eesmärgiks on anda ülevaade AS Lõuna-Eesti Haigla hetkeolukorrast ning võimalikest arengusuundadest perioodil 2021-2030. Dokument on sisendiks funktsionaalse arengukava II etapile, mille alusel otsustatakse AS Lõuna-Eesti Haigla arendustegevused. AS Lõuna-Eesti Haigla vastutuspiirkonda kuulub Võrumaa ning osadel erialadel ka Põlvamaa ja Valgamaa. Vastutuspiirkonna suuruseks on 34 898 inimest (Kagu-Eestis kokku 87 333 inimest). Elanike üldarv on küll langustrendis, kuid 65+ aastaste inimeste osakaal näitab kasvutrendi. AS Lõuna-Eesti Haigla pakub üldhaiglale kohustuslikke ja lubatavaid tervishoiuteenuseid. Teenuste mahud on kooskõlas Eesti tervishoiuvaldkonna arengusuundadega, mille kohaselt statsionaarse ravi mahud vähenevad ning ambulatoorse ravi olulisus kasvab. Ravitegevuse mahtude prognoosimisel võeti arvesse tervishoiupoliitika arengusuundi, vastutuspiirkonna rahvastikunäitajaid, viimaste aastate tervishoiustatistikat, tervishoiuteenuste osutamist reguleerivaid õigusakte ning erialade arengukavasid. Personali osas on suurimaks probleemiks vananev töötajaskond. Sellest tulenevalt tegeletakse aktiivselt personali värbamisprotsessi arendamise ja personali motiveerituse tagamisega. AS Lõuna-Eesti Haigla teeb tihedat koostööd Tartu Ülikooli arstiteaduskonnaga ning Tartu Tervishoiu Kõrgkooliga, pakkudes meditsiinivaldkonnas õppijatele praktikavõimalusi. Praktikantidele tagatakse kohapealne juhendamine ja head töötingimused, lisaks ka majutus jm teenused. AS Lõuna-Eesti Haigla tegeleb järjepidevalt arendustegevustega, võimaluste piires võetakse kasutusele uusi meditsiiniseadmeid, tehakse investeeringuid teenuse parendamiseks, haigla nakkuskindlamaks muutmiseks ehitatakse juurde ühekohalisi isolatsioonivõimekusega palateid. Aastaks 2024 on plaanis avada siseosakonnas 20 ühekohalist palatit. Olulisemaks tuleviku suunaks on statsionaarse taastusravi ja palliatiivravi üksuse avamine ja teenuste arendamine, sealhulgas insuldiravi ja vähiravi taastusravi (taastusravi koos valuravi komponendiga) teekonna jätkusuutlikuse tagamine koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumiga. Alkoholismi ennetamise projekti raames on välja arendatud psühhiaatria osakonna baasil Kagu-Eesti alkoravi võimekus nii ambulatoorsete- kui statsionaarsete teenustena. Strateegiliste eesmärkide elluviimiseks tegeletakse aktiivselt kõigi põhiprotsesside koostöövõrgustike arendamisega. 28  MINISTRI KÄSKKIRI 10.12.2021 nr 126 AS Lõuna-Eesti Haigla funktsionaalse arengukava I etapi kinnitamine Sotsiaalministri 31. detsembri 2001. a määruse nr 166 "Nõuded haigla funktsionaalsele arengukavale ja ehitusprojekti meditsiinitehnoloogia osale ning haigla funktsionaalse arengukava kinnitamise kord“ § 5 alusel ning lähtuvalt haigla funktsionaalse arengukava läbivaatamiseks moodustatud komisjoni 20. oktoobri 2021. a koosolekul tehtud ettepanekust kinnitan AS Lõuna-Eesti Haigla funktsionaalse arengukava I etapi (lisatud). Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tähtaegadel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister