Arvamuse andmine

Rände instrumentaliseerimisega seotud meetmed rände ja varjupaiga valdkonnas - Proposal for a Council decision on provisional emergency measures for the benefit ANDMED Nimetus of Latvia, Lithuania and Poland; COM(2021)752 ALGATUSE - Proposal for a Regulation on situations of instrumentalisation in the field of KOHTA migration and asylum; COM(2021)890 Eelnõu nr COM(2021)752 Esitamise kuupäev: 01.12.2021 Menetluskord EL-is: Määruse eelnõu puhul COM(2021)890 14.12.2021 kaasotsustus RKKTS § 1521 lg 1 1. p1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab seaduse või Riigikogu otsuse vastuvõtmist, muutmist või kehtetuks tunnistamist RKKTS § 1521 lg 1 SEISUKOHA 2. - algatuse/ vastuvõtmisega või teatises toodud meetmete rakendamisega kaasneb oluline majanduslik , sotsiaalne või muu mõju p2 VALITSUSSE TOOMISE ALUS 3. RKKTS § 1521 lg 2 - Euroopa Liidu asjade komisjoni või väliskomisjoni nõue 4. VVS § 201 lg 1 - algatuse/teatise reguleerimisala nõuab VV pädevusse kuuluva otsuse vastuvõtmist (määruse vastuvõtmine, muutmine, tühistamine) 5. VVS § 201 lg 2 - seisukoha võtmist algatuse/teatise osas peab oluliseks peaminister või minister (on poliitiliselt oluline või tundlik (Eestis või EL-is)) 27.01.2022 VV, VALITSUSELE Kuupäev 19.01 KOK, EL menetluse ESITAMINE kaasvastutajate ajakava sisend 10.01 SISERIIKLIK Vastutav Kaasatud Sotsiaalpartnerid, MENETLUS min SiM ministeeriumid VM, JuM, SoM huvigrupid EELNÕU ÜLEVAADE KOKKUVÕTE EELÕU SISUST JA 01.12 esitas komisjon komisjon PL, LV ja LT toetuseks suunatud ajutised meetmed rände EESMÄRKIDEST ja varjupaiga valdkonnas. Tegemist on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78.3 käivitamisega, mis võimaldab teha tavapärasest varjupaigaõigusest EL nõukogu otsusega erandeid, kui riiki on tabanud järsk ja ootamatu massiline sisseränne. Peamiste meetmetena pakub komisjon punktide määramist välispiiril, kus taotlusi esitada, menetlusprotseduuride pikendamist ning lihtsustatud tagasisaatmisprotsessi. Samuti on võimalik ajutiselt vähendada kaitse taotlejatele pakutavaid vastuvõtutingimusi ning tagada vaid baasvajadused. Meetmed kasutamine on lubatud kuus kuud pärast otsuse avaldamist (võimalusega pikendamiseks). 14.12 esitas komisjon määruse eelnõu ELi varjupaiga- ja tagasisaatmiseeskirjade täiendamiseks, et selgitada, kuidas liikmesriigid saavad reageerida rände ärakasutamisega seotud olukordades, austades täielikult põhiõigusi. See hõlmab võimalust pikendada varjupaigataotluste esitamise tähtaega kuni nelja nädalani ja vaadata piiril läbi kõik varjupaigataotlused, välja arvatud meditsiiniliste juhtumite puhul. Jätkuvalt tuleks tagada juurdepääs varjupaigamenetlusele ning liikmesriigid peaksid lubama juurdepääsu abi andvatele humanitaarabiorganisatsioonidele. Liikmesriikidel on samuti võimalus kehtestada erakorraline menetlus rändajate tagasisaatmiseks. Lisaks peaksid ELi ametid (ELi Varjupaigaamet, Frontex, Europol) andma asjaomasele liikmesriigile taotluse korral eelisjärjekorras operatiivtuge. VÕIMALIKUD SOTS-MAJ. Rände instrumentaliseerimise ja hübriidrünnaku olukordadel on laiaulatuslikud mõjud nii riigi MÕJUD julgeolekule, inimeste põhiõigustele, kui ka riigiasutuste töökorraldusele. Oluline on eelkõige selliste olukordade ennetamine ning kriisi tekkides Euroopa Liidu ühtne ja kiire reageerimine ning eesliiniriikide toetamine. Kuna rände instrumentaliseerimise korral on tegemist kunstlikult tekitatud rändesurvega, peab liikmesriikidel olema võimalik tõhusalt reageerida, sh kasutada erandeid tavaolukorra menetlustest. Pakutud meetmete piisavus vajab täpsemat analüüsi. VÕIMALIKUD ÕIGUSLIKUD Nõukogu otsuse puhul otsene õiguslik mõju Eestile puudub, ajutised meetmed on suunatud MUUDATUSED Lätile, Leedule ja Poolale. Määruse eelnõuga kaasnevad õiguslikud mõjud vajavad analüüsi (eelkõige välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise vajadus). MÕJU EELARVELE Mõju eelarvele tekib juhul, kui on vajadus rakendada erakorralisi meetmeid rände instrumentaliseerimisega seotud hädaolukorras. EL eelarvest on võimalik saada kriisiolukorras lisarahastust. KOMMENTAARID 1/2 Alustatud: 15.12.2021 Muudetud: 20.12.2021 SEISUKOHAD EESTI SEISUKOHT ELPOL 2022-23: Kehtestada tuleb tõhusad piirimenetlused eesmärgiga teha juba välispiiril taustakontrollid ning eristada isikud, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus suure tõenäosusega tagasi lükatakse, tegelikest rahvusvahelise kaitse vajajatest. Oluline on tagada liikmesriikidele ka tööriistad toimetulekuks Schengeni ala julgeolekut ohustavate hübriidrünnaku olukordadega, kus kolmas riik kasutab rännet survevahendina ELi või selle liikmesriikide vastu. Selleks tuleb sihistatult kasutada erinevaid Euroopa Liidu tasandi meetmeid nagu operatiivkoostöö ja rahalised vahendid, diplomaatia, sanktsioonide kehtestamine, strateegiline kommunikatsioon, ELi õiguse kohandamine ja ühiste kriisiplaanide koostamine. TEISTE RIIKIDE SEISUKOHAD KOMMENTAARID Seisukohad esitatakse VV istungile koos 2020. aasta EL rände- ja varjupaigaõigustiku eelnõude seisukohtadega. Ka 14.12 Schengeni piirieeskirjade muudatusettepanekuga kehtestatakse muuhulgas uued meetmed, mida liikmesriigid võivad võtta ELi välispiiri tulemuslikuks haldamiseks olukorras, kus migrante kasutatakse poliitilistel eesmärkidel. See hõlmab piiriületuspunktide arvu piiramist ning patrull- ja vaatlustegevuse tihendamist (VVsse esitatakse seisukohad eelduslikult 03.02.2022) 2/2 Alustatud: 15.12.2021 Muudetud: 20.12.2021 SELETUSKIRI 1. ETTEPANEKU TAUST • Ettepaneku põhjused ja eesmärgid ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 3 kohaldamine seoses rändajate ärakasutamisega välispiiridel Euroopa Ülemkogu 2021. aasta 21. ja 22. oktoobri järeldustes rõhutati, et EL ei aktsepteeri kolmandate riikide katseid kasutada rändajaid ära poliitilistel eesmärkidel. Riigijuhid lubasid jätkata võitlust Valgevene režiimi kestva hübriidrünnakuga. Samuti tuletasid nad meelde vajadust tagada tulemuslik tagasisaatmine ning tagasivõtulepingute ja -kokkulepete täielik rakendamine, kasutades selleks vajalikke hoobasid. Nad märkisid, et Euroopa Liit jääb kindlaks kavatsusele tagada tulemuslik kontroll oma välispiiride üle. Seoses sellega kutsus Euroopa Ülemkogu komisjoni üles tegema ettepanekud ELi õigusraamistiku vajalike muudatuste ja konkreetsetes meetmete kohta, mis põhinevad piisaval rahalisel toetusel, et tagada viivitamatu ja asjakohane reageerimine kooskõlas ELi õiguse ja rahvusvaheliste kohustustega, sealhulgas põhiõiguste austamisega. Arvestades et Lätis, Leedus ja Poolas on hädaolukord, mida iseloomustab Valgevene poolt poliitilistel eesmärkidel ära kasutatavate kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevool, esitab komisjon kavandatavate konkreetsete meetmete hulgas ettepaneku ajutiste erakorraliste meetmete kohta vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 78 lõikele 3. Samal ajal on ettepanek ka vastus olukorrast mõjutatud liikmesriikidele, kes soovivad tugineda ajutistele meetmetele, et tulemuslikult reageerida erakorralisele rändeolukorrale ELi välispiiridel. Seega on tegemist vastusega ELi kui terviku vastu suunatud hübriidründele. Valgevene on liitu, eeskätt Lätit, Leedut ja Poolat provotseerinud tegevusega, mille tagajärjel on Valgevenest alguse saanud ebaseaduslike piiriületuste arv enneolematult kasvanud. Kui viimastel aastatel praktiliselt ei tehtud katseid Valgevenest ebaseaduslikult piiri ületades ELi jõuda, siis 2021. aasta suvest alates on ebaseaduslike piiriületuste arv pidevalt kasvanud. Sellise tegevuse näol on tegemist hübriidründega, mida iseloomustavad kavakindlad püüdlused tekitada jätkuv ja pikaajaline kriis, mis on osa laiemast kooskõlastatud jõupingutusest destabiliseerida Euroopa Liitu ning õõnestada siinset ühiskonda ja olulisi institutsioone. Selline tegevus kujutab endast reaalset ja vahetut ohtu liidu julgeolekule. Käesoleva ettepaneku eesmärk on toetada Lätit, Leedut ja Poolat meetmete ja operatiivtoega, mis on vajalik et tulla Valgevene poolt ärakasutatavate isikute saabumisega toime humaanselt, süsteemselt ja väärikalt, austades igakülgselt põhiõigusi. Ettepanek täiendab diplomaatilisi jõupingutusi ja muid meetmeid, mida liit on sellele hübriidrünnakule reageerimiseks võtnud. Asjaolu, et Valgevene kasutab rändajaid ära, on seadnud need inimesed Euroopa Liidu ja Valgevene piirialal raskesse olukorda. Valgevene tegevus on tekitanud humanitaarkriisi ning juba on kinnitust leidnud surmajuhtumid. Kriisi lahendamise eest vastutab esmajoones Valgevene. Valgevene peab täitma Genfi konventsiooni, kaasa arvatud tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet, ning samuti on Valgevene ühinenud globaalse pagulasraamistikuga. Seega EL küll jätkab humanitaarabi andmist neile, kes seda Valgevene territooriumil vajavad, kuid samas peab Valgevene tagama pagulaste piisava kaitse oma territooriumil ning tegema selleks koostööd ÜRO pagulaste ülemvoliniku ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga. Komisjon ja Euroopa välisteenistus on teinud tihedat koostööd ÜRO ja selle spetsialiseeritud asutustega ning asjaomaste inimõiguste organisatsioonidega, et hoida ära humanitaarkriisi edasist süvenemist, eriti arvestades asjaolu, et ilm läheb üha kehvemaks. Sellise ärakasutamise tõttu on 2021. aasta 21. novembri seisuga saabunud Valgevenest ebaseaduslikult Lätisse, Leetu ja Poola 7 831 kolmanda riigi kodanikku, samas kui terve 2020. aasta jooksul oli ebaseaduslikke piiriületajaid 257. Lisaks on Leedus esitatud 2 676, Lätis 579 ja Poolas 6 730 varjupaigataotlust. Ühtlasi on nimetatud kolm liikmesriiki hoidnud ära 42 741 piiriületuskatset. Täpset hinnangut on raske anda, kuid praegu võib Valgevenes viibida veel kuni 10 000 rändajat ja neid saabub iga päev juurde. Selle tulemusena on Läti, Leedu ja Poola kuulutanud välja erakorralise seisukorra. Hoolimata kõigist liidu ja liikmesriikide jõupingutustest muutub olukord järjest halvemaks. Kolmanda riigi kodanikud püüavad jätkuvalt siseneda Valgevenest Läti, Leedu ja Poola territooriumile ning hoolimata mõningasest paranemisest on olukord endiselt väga ebastabiilne. Pärast juunis Leedult teate saamist kehtestas komisjon rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava ELi võrgustiku („valmisoleku- ja kriisikava võrgustik“) kaudu korrapärase järelevalve mehhanismi kooskõlas komisjoni 23. septemb ri 2020. aasta soovitusega (EL) 2020/1366 rändevaldkonna valmisolekut ja kriisiohjet puudutava ELi mehhanismi kohta . Selle raamistiku alusel on mõjutatud liikmesriigid, Euroopa välisteenistus, asjaomased ELi a sutuse d ja komisjoni talitused jaganud andmeid, teavet ja seisukohti, millest antakse korrapäraselt aru. Euroopa Liit toetab liikmesriike, kelle vastu Valgevene režiimi tegevus on suunatud. Komisjon on alates kriisi algusest teinud tööd selle nimel, et väljendada operatiivselt liidu solidaarsust Läti, Leedu ja Poolaga, ning juulis andis komisjon Leedule erakorralist finantsabi 36 miljonit eurot. Lisaks piirihalduse ja viisapoliitika rahastu kaudu neile liikmesriikidele selleks rahastamisperioodiks ette nähtud 360 miljonile eurole on komisjon teinud 2021. ja 2022. aastal kättesaadavaks veel ligikaudu 200 miljoni euro suuruse lisatoetuse. Peale selle käivitas Leedu 15. juulil 2021 ELi kodanikukaitse mehhanismi ja komisjon on koordineerinud 19 liikmesriigi abi. Kodanikukaitse mehhanismi kaudu on Leedu saanud telke, voodeid, küttesüsteeme ja muid esemeid, mis on olulised Leedu territooriumil viibivate rändajate vajaduste rahuldamiseks. See võimalus on kättesaadav ka Lätile ja Poolale. Oluline on olnud ka ELi asutuste operatiivtugi. Leedu taotles ELilt kohe kriisi alguses abi ja EL andis seda viivitamata. Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) on pakkunud Lätile ja Leedule operatiivtuge, et aidata neil riikidel inimeste sellisest ärakasutamisest tuleneva olukorraga toime tulla. Esmajoones on EASO abistanud varjupaigataotluste menetlemise, vastuvõtu korraldamise ja suulise tõlkega. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) ja Europol on samuti abistanud liikmesriike, kes on nende abi taotlenud. Eelkõige on ELi a sutuse d lähetanud eksperte tegelema piirikontrolli ja luuremeetmetega ning teinud tööd selle nimel, et kindlustada tagasisaatmissuutlikkust ja teostada tagasisaatmistoiminguid. Sellise toetuse tulemuseks on arvukad tagasisaatmisoperatsioonid. Praegune toetus hõlmab rohkem kui 111 piirivalvurit, rohkem kui 82 varjupaigaeksperti ja kaht Europoli külalisametnikku. Asutused saavad nüüd jätkata operatiivtoe suurendamist ning on oluline, et kolm kõnealust liikmesriiki seda tuge igakülgselt kasutaksid. Kirjeldatud finants- ja operatiivtugi on rajatud välispoliitilistele meetmetele, mille eesmärk on lahendada rändajate ärakasutamise probleem ja vähendada inimeste saabumist ning mida on võetud Valgevenega jätkuva vastasseisu tõttu, mis järgnes 2020. aasta augusti presidendivalimiste tulemuste võltsimisele ning pärast seda Lukašenko režiimi poolt oma rahva vastu toime pandud laialdastele ja sagenevatele repressioonidele ning Ryanairi lennuki maanduma sundimisele. Lisaks majandus- ja finantssanktsioonide põhjalikule paketile ning asjaolule, et valimistulemuste võltsimise ja Ryanairi lennu ümbersuunamise peale keelati Valgevene transpordiettevõtjate lennud läbi ELi õhuruumi ja juurdepääs ELi lennujaamadele, on liit võtnud täiendavaid meetmeid, reageerides rändajate ärakasutamisele Valgevene poolt. 9. novembril 2021 võttis nõukogu vastu komisjoni ettepaneku ELi ja Valgevene viisalihtsustuslepingu osalise peatamise kohta. 15. novembril 2021 muutis nõukogu Valgevene suhtes kehtestatud ELi sanktsioonide režiimi ning liit saab nüüd võtta meetmeid nii selliste üksikisikute kui ka üksuste suhtes , kes korraldavad ELi piiride ebaseaduslikku ületamist hõlbustavat tegevust või aitavad sellele kaasa . Ühtlasi on nõukogu jõudnud poliitilisele kokkuleppele viienda sanktsioonide paketi üle. 23. novembril 2021 esitas komisjon ettepaneku, et ennetada ja piirata selliste transpordiettevõtjate tegevust, kes tegelevad inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja ELi smugeldamisega või hõlbustavad seda. Komisjon, välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja liikmeriigid on teinud tõsist diplomaatilist tööd peamiste rände päritolu- ja transiidiriikidega, et hoida ära nende riikide kodanike edasist saabumist läbi Valgevene. Selle raames on suheldud kolmandate riikidega, et kummutada Valgevene desinformatsiooni ning saada toetust nende riikide kodanike tagasipöördumisele ja tagasivõtmisele. Suhtlemine on hõlmanud otsekontakte lennuettevõtjate ja tsiviillennundusasutustega, et selgitada välja, kuidas saaks aidata piirata ebaausat reisimist Valgevenesse. Need meetmed on andnud kiireid tulemusi, kuid olukord piiril on endiselt väga ebakindel, sest Valgevene jätkab liidu välispiiridele ikka veel saabuvate rändajate ärakasutamist. Oluline on säilitada valvsus ja olla valmis muutustele kiiresti reageerima. Lisaks asjaomaste liikmesriikide jätkuvale abistamisele nii operatiiv- kui ka finantstasandil peaks liit varustama asjaomased liikmesriigid õiguslike vahenditega, mida neil on vaja, et oma riigi ja liidu turvalisuse kaitseks kiirelt reageerida. Need meetmed peaksid täiendama liidu ja asjaomaste liikmesriikide poolt juba võetud meetmeid. ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 3 alusel on nõukogul ulatuslik kaalutlusõigus valida meetmeid, mida võtta kiireks ja tõhusaks reageerimiseks konkreetsele hädaolukorrale. Neid meetmeid võib arendada ja kohandada, kui need säilitavad oma ajutise iseloomu. Käesolevas ettepanekus sisalduvad meetmed võimaldavad asjaomastel liikmesriikidel juhtida olukorda kontrollitud ja tulemuslikul viisil, järgides igakülgselt põhiõigusi ja rahvusvahelisi kohustusi, mida ülemkogu komisjonile esitatud üleskutses rõhutas. Siinsed sätted lähevad kaugemale kui varjupaigamenetluste direktiivi 2013/32/EL sätted selle kohta, kui korraga saabub suur hulk kolmanda riigi kodanikke või kodakondsuseta isikuid, ning need on mõeldud just rändajate ärakasutamisega seotud olukorda, ilma et see kahjustaks varjupaigaõigust või tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Varjupaigamenetluste direktiivi sätted ei ole mõeldud olukordadeks, kus rändajaid ära kasutades rünnatakse liidu terviklikkust ja julgeolekut. Seepärast kehtestatakse käesoleva ettepanekuga ajutine erakorraline rände- ja varjupaigahaldusmenetlus, mis on kohandatud asjaomaste liikmesriikide vajadustele praeguses olukorras. Erakorraline rände- ja varjupaigahaldusmenetlus ning muud käesolevas otsuses kirjeldatud meetmed aitavad asjaomastel liikmesriikidel astuda vajalikke samme, et tulemuslikult reageerida kolmanda riigi vaenulikule tegevusele kooskõlas liidu põhiväärtustega. Leedu, Läti ja Poola on tugevdanus piiride valvamist ja muid piirikontrollimeetmeid, et kaitsta liidu terviklikkust ja julgeolekut. Lisaks sellele peavad nad toime tulema oma piiridele saabuvate kolmanda riigi kodanikega. Nende meetmete osana on need liikmesriigid praeguses olukorras olnud sunnitud piirama avatud piiripunktide arvu ning saatma maismaapiirile märkimisväärse arvu piirivalvureid. Käesolevas otsuses sisalduvad meetmed on ajutised, erakorralised ja erandlikud ning täiendavad piirikontrollimeetmeid varjupaiga ja tagasisaatmise valdkonna erimeetmetega. Arvestades praegust olukorda ja asjaolu, et saabujate arv on hakanud liidu kooskõlastatud tegevuse tulemusena vähenema, tuleks neid meetmeid kohaldada kuue kuu jooksul. Seda ajavahemikku peetakse piisavaks, et asjaomased liikmesriigid saaksid erandolukorra tulemuslikult lahendatud. Enne kõnealuse kuuekuulise tähtaja möödumist hindab komisjon olukorda korrapäraselt uuesti ja võib teha nõukogule ettepaneku pikendada käesolevas ettepanekus esitatud meetmete kohaldamist või see kehtetuks tunnistada. Käesoleva otsusega kehtestatava erakorralise rände- ja varjupaigahalduse menetlusega nähakse ette konkreetsed menetlussätted rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimiseks ja esitamiseks, pikemad registreerimistähtajad ning võimalus otsustada piiril või transiiditsoonis kõigi taotluste vastuvõetavuse või sisu üle, välja arvatud juhul kui konkreetseid haavatavusi ei saa arvesse võtta. Samuti nähakse ettepanekuga ette erisätted tagasisaatmise ja materiaalsete vastuvõtutingimuste kohta. Nende meetmetega kaasneb hulk kaitsemeetmeid. Muudes aspektides kohaldatakse varjupaigamenetluste direktiivis ja eeskätt direktiivi II peatükis sätestatud tagatisi. Ettepanek sisaldab ka peatükki operatiivtoe kohta, et ELi asutustel oleks võimalik asjaomaste liikmesriikide palvel suurendada pakutavat tuge. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Käesolev ettepanek on täielikult kooskõlas 2020. aasta septembris vastu võetud uue rände- ja varjupaigaleppega ning sellele lisatud seadusandlike ettepanekutega. • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Käesolev ettepanek on kooskõlas vajadusega vähendada ebaseaduslike saabujate põhjustatavat survet ja säilitada tugev välispiir kooskõlas uues rände- ja varjupaigaleppes sätestatud ulatusliku lähenemisviisiga. Ettepanek täiendab Schengeni piirieeskirju ja eelseisvat Schengeni reformi, mille käigus kavatseb komisjon teha ettepaneku alalise raamistiku kohta, et tulla edaspidi toime olukordadega kus liit võib kokku puutuda inimeste ärakasutamisega. Samuti püütakse ettepanekuga vähendada ebaseaduslike rändajate edasiliikumist ja survet Schengeni alale. Inimeste ärakasutamise olukorras tuleb tulemuslikult hakkama saada kiire tagasisaatmise ja tagasivõtmisega kooskõlas uues rände- ja varjupaigaleppes sätestatud ulatusliku lähenemisviisiga rände haldamisele. Ettepanek on kooskõlas ka liidu välistegevusega, näiteks ELi piiravate meetmetega, ning neid tuleks kasutada paralleelselt. Käesolev ettepanek on osa ulatuslikest meetmetest, mida EL võtab, et tulla toime hübriidrünnaku ja kunstlikult tekitatud rändesurvega ELi piiridel. 2. ETTEPANEKU ÕIGUSLIK KÜLG Kõnealuste meetmete kokkuvõte 1) Erakorraline rände- ja varjupaigahaldusmenetlus välispiiridel Hübriidrünnaku alla sattunud Läti, Leedu ja Poola on olnud sunnitud viima piiriliikluse miinimumini ja piirama avatud piiripunktide arvu, et hoida ära ebaseaduslikke piiriületusi ning kaitsta oma riigi julgeolekut ja territoriaalset terviklikkust. Samas on kolme asjaomase liikmesriigi territooriumile jäänud palju rändajaid ning Valgevene poolel on olukord endiselt ebastabiilne, sest sinna tuleb ikka veel ebaseaduslikke saabujaid. Et tagada praeguses hädaolukorras piirikontrollimeetmetega ühtne lähenemisviis ning võimaldada Lätil, Leedul ja Poolal hallata praegusi rändevooge, aga ka juba nende territooriumil olevaid inimesi, luuakse käesoleva ettepanekuga erakorraline rände- ja varjupaigahaldusmenetlus kolmandate riikide kodanike suhtes, kes peetakse kinni või leitakse Valgevene piiri lähistelt pärast seda, kui nad on ebaseaduslikult riiki sisenenud või saabunud piiripunkti. a) Varjupaigataotluse menetlemine välispiiril Selle menetluse põhielemendid on järgmised. Asjaomastel liikmesriikidel on võimalus registreerida varjupaigataotlus ja pakkuda võimalust see reaalselt esitada ainult konkreetsetes piiri läheduses asuvates registreerimispunktides, kaasa arvatud selleks määratud piiripunktides Selle menetlusega peaks asjaomastel liikmesriikidel olema võimalik nõuda, et rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimine ja esitamine toimuks konkreetsetes piiri läheduses asuvates registreerimispunktides, mille hulka võivad kuuluda ka selleks määratud piiripunktid. See võimaldaks rändevooge süsteemsemalt hallata ja on ühtlasi kooskõlas võimalustega, mida juba pakub varjupaigamenetluste direktiiv, Vastavalt varjupaigamenetluste direktiivi artikli 6 lõikele 3 võib liikmesriik nõuda, et rahvusvahelise kaitse taotlused esitataks määratud kohas. Direktiivis ei ole siiski täpsustatud, kus registreerimine toimub. Direktiivi artikli 6 lõikes 1 nõutakse üksnes seda, et kui isik esitab rahvusvahelise kaitse taotluse, tuleb see taotlus registreerida. Seega võivad liikmesriigid määrata rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise ja esitamise kohaks konkreetsed registreerimispunktid, mille hulka võivad kuuluda piiripunktid. Vastavalt artikli 6 lõikele 2 tagavad liikmesriigid, et taotluse esitajal on tegelik võimalus esitada taotlus võimalikult kiiresti. Sel põhjusel ning selleks, et tagada tõeline ja tulemuslik juurdepääs varjupaigamenetlusele, peavad Läti, Leedu ja Poola tagama, et selleks otstarbeks määratakse piisav arv registreerimispunkte, sealhulgas piiripunkte, mis on avatud, ning taotluse esitajad saavad teavet selle kohta, kus asuvad lähimad punktid, kus saab taotluse esitada. Registreerimistähtaega pikendatakse kuni nelja nädalani Vastavalt konkreetsele varjupaigamenetlusele välispiiril oleks rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise tähtaeg kuni neli nädalat (erinevalt varjupaigamenetluste direktiivis sätestatud kolmest või kuuest ja massilise sissevoolu korral kuni 10 päevast). Lätil, Leedul ja Poolal võib sellist paindlikkust vaja minna, et Valgevene vaenulikule tegevusele tulemuslikult reageerida ning tulla samal ajal toime saabujate ootamatu sissevooluga, arvestades inimeste ärakasutamist ja Valgevene hübriidrünnakut. Valgevene ootamatu ja ettenägematu sekkumise tõttu on asjaomastel liikmesriikidel vaja kasutada ressursse muul otstarbel, et kaitsta oma territoriaalset terviklikkust ning hallata samal ajal oma piirile saabuvaid kolmandate riikide kodanikke. Selle tulemusena võivad asjaomased liikmesriigid vajada aega oma ressursside ümberkorraldamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks, muu hulgas ELi asutuste toetusel. Kui liikmesriigid kasutavad pikemat registreerimistähtaega, tegelevad nad esmajärjekorras nende taotluste registreerimise ja läbivaatamisega, mis on tõenäoliselt hästi põhjendatud või mille esitavad alaealised ja nende pereliikmed. Võimalus kohaldada piiril kõigi taotluste suhtes kiirmenetlust Praeguses olukorras peaksid meetmed toetama asjaomaste liikmesriikide tegevust nende territoriaalse terviklikkuse kaitsmisel ja riiki sisenemise tingimustele mittevastavate isikute sisenemise takistamisel, kaitstes samas põhiõigusi. Võimalus vaadata taotlus piiril läbi ilma, et isikul lubataks territooriumile siseneda vastavalt varjupaigamenetluste direktiivi artiklile 43 pakub sellist kaitset, kuid praeguste õigusnormide kohaselt võib taotlusi piirimenetluses läbi vaadata üksnes piiratud asjaolude korral. Kuigi teatavatel tingimustel võib see ebaseaduslikult territooriumile sisenenud taotlejate puhul nii olla, laiendatakse käesoleva otsusega seda võimalust kõigile taotlejatele välistamata ühtegi taotlejate kategooriat. Ettepanek võimaldab Lätil, Leedul ja Poolal kohaldada konkreetse varjupaigamenetluse raames kiirendatud piirimenetlust, et otsustada kõigi taotluste vastuvõetavuse ja sisu üle, välja arvatud juhul, kui spetsiifiliste terviseprobleemidega taotlejaile ei ole võimalik pakkuda piisavat tuge. See meede piirab Valgevene võimalust kasutada ära just selliseid kolmanda riigi kodanikke, kelle suhtes piirimenetlust ei saa kohaldada. Nagu varjupaigamenetluste direktiivis sätestatud ja käesolevas ettepanekus sõnaselgelt märgitud, kohaldatakse piirimenetluse käigus varjupaigamenetluste direktiivi II peatüki aluspõhimõtteid ja tagatisi, et rahvusvahelist kaitset taotlevate isikute õiguste kaitse oleks tagatud ning säiliks varjupaigaõigus ja austataks välja- ja tagasisaatmise lubamatuse põhimõtet. Lisaks sisaldab ettepanek kohustust menetleda esmajärjekorras põhjendatud nõudeid ning perekondade ja laste nõudeid. Lisaks võivad Läti, Leedu ja Poola pikendada piirimenetluse kestust 16 nädalani. Otsus taotluse, kaasa arvatud haldusotsuse võimaliku edasikaebamise kohta tuleks teha nende 16 nädala jooksul. Võttes arvesse Valgevene tegevuse olemust ja ootamatut iseloomu, võib sarnaselt eespool nimetatud registreerimistähtaja pikendamisega kaaluda piirimenetluse pikemat kestust, et aidata liikmesriike seoses rändajate ärakasutamisega. Asjaomased liikmesriigid võivad vajada aega oma ressursside ümberkorraldamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks, muu hulgas ELi asutuste toetusel. Ühtlasi on piirimenetluses menetletavate juhtumite arv suurem kui tavaolukorras (sest põhimõtteliselt võib see kehtida kõigi taotlejate suhtes). Seepärast aitab selline pikendus liikmesriikidel kauem kohaldada mittesisenemise juriidilist fiktsiooni ja loob rohkem paindlikkust suurenenud töökoormusega toimetulekuks. Samuti võivad Läti, Leedu ja Poola laiendada nende õigusnormide kohaldamist, mis on sätestatud varjupaigamenetluste direktiivi artikli 46 lõikes 6 ja mis võimaldavad liikmesriikidel piirata edasikaebamise automaatset peatavat toimet, kõigile piirimenetlustele ning anda selle asemel kohtule volitused otsustada, kas taotleja võib jääda territooriumile või mitte eeldusel, et järgitakse artikli 46 lõigetes 7 ja 8 sätestatud tagatisi. Arvestades varjupaigamenetluste direktiivis ja vastuvõtutingimuste direktiivis sätestatud kaitsemeetmeid, peaks taotlejate kinnipidamine olema ka piiril toimeva varjupaigamenetluse puhul viimane abinõu, kui konkreetsel juhul ei ole võimalik kohaldada muid piisavaid, kuid leebemaid sunnimeetmeid. Seetõttu ei tähenda varjupaigamenetlus taotlejate süstemaatilist kinnipidamist. Et haavatavas olukorras taotlejad saaksid kasutada oma õigusi, ei kohalda Läti, Leedu ja Poola piirimenetlust, kui taotleja tervisliku seisundi tõttu ei ole taotluse piiril või transiiditsoonis läbivaatamise korral tagatud vajalik toetus. b) Materiaalsed vastuvõtutingimused. Võimalus katta ainult põhivajadused Olukorras, kus inimesi kasutatakse ära, võib kolmandate riikide kodanike ootamatu saabumise korral olla liikmesriigil keeruline tagada materiaalsete vastuvõtutingimuste nõuete täitmine. Läti, Leedu ja Poola peavad siiski tagama, et mis tahes tegevuses järgitakse põhilisi humanitaartagatisi, nagu nende territooriumil kolmanda riigi kodanikele toidu, vee, rõivaste, piisava arstiabi andmine, haavatavate isikute abistamine ja ajutine peavari, nagu on sätestatud ka Euroopa Inimõiguste Kohtu hiljutistes korraldustes võtta nende liikmesriikide suhtes ajutisi meetmeid. Vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 18 lõike 9 kohaselt võib liikmesriik nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel ja teatavatel tingimustel kehtestada vastuvõtutingimuste direktiivis sätestatust teistsugused materiaalsed vastuvõtutingimused, kui põhivajadused on igal juhul kaetud. Käesoleva ettepanekuga laiendatakse võimalust kehtestada praeguses rändajate ärakasutamise olukorras teistsugused materiaalsed vastuvõtutingimused, tingimusel et kaetud on põhivajadused, sealhulgas ajutine peavari, toit, vesi, riietus, piisav arstiabi, abi haavatavatele isikutele, austades täielikult õigust inimväärikusele. c) Tagasisaatmismenetlus välispiiril Selleks et aidata Lätil, Leedul ja Poolal tulla toime kolmandate riikide kodanike praeguse sissevooluga, sisaldab ettepanek võimalust teha erand direktiivi 2008/115/EÜ kohaldamisest nende kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud vastavalt käesoleva ettepaneku artiklis 2 sätestatud menetlusele. Selliste kolmanda riigi kodanike suhtes, kes ei taotlenud rahvusvahelist kaitset, võivad Läti, Leedu ja Poola kohaldada tagasisaatmisdirektiivi artikli 2 lõike 2 punkti a. Käesoleva ettepaneku artiklis 3 sätestatud erandi eesmärk on luua tagasisaatmisdirektiivi artikli 2 lõike 2 punktis a sätestatud erandiga sarnane mehhanism konkreetselt nende kolmanda riigi kodanike ja kodakondsuseta isikute jaoks, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus on käesoleva ettepaneku artiklis 2 sätestatud menetluse kohaselt tagasi lükatud. d) Täiendavad kaitsemeetmed Ettepanekuga tagatakse, et on olemas kord, mis kindlustab õiguse taotleda tegelikult ja tõhusalt kaitset, tagades et on piisavalt kohti, kus taotlejad saavad ametlikult esitada varjupaigataotluse. Selleks et tagada juurdepääs varjupaigamenetlusele, teavitavad Läti, Leedu ja Poola kolmanda riigi kodanikke ja kodakondsuseta isikuid keeles, millest kolmanda riigi kodanik aru saab või millest arusaamist temalt mõistlikult eeldatakse, kohaldatavatest meetmetest, rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimiseks ja esitamiseks kasutatavatest punktidest, eelkõige sellest, kus asub lähim punkt, kus nad saavad esitada rahvusvahelise kaitse taotluse, võimalusest taotluse kohta tehtud otsus vaidlustada ja meetmete kestusest. 2) ELi asutuste operatiivtugi Valgevene tegevuse mõju võib kergesti üle kanduda ja mõjutada naaberliikmesriike ja Euroopa Liitu laiemalt (see võib olla ka nende tegevuse eesmärk) ning seetõttu on vaja ette näha vahendid toetuse andmiseks ELi tasandil. Kui Läti, Leedu ja Poola taotlevad ELi asutuste tuge, peaksid need asutused pidama seda operatiivtuge prioriteediks. Esmajoones puudutab see Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiametit (EASO), kes saab aidata taotlusi registreerida ja menetleda, tagada haavatavate rändajate taustakontrolli, toetada vastuvõturajatiste nõuetekohasuse haldamist, kavandamist ja elluviimist; või Frontexit, kes toetab piirikontrolli, sealhulgas taustakontrolli- ja tagasisaatmisoperatsioone, või Europoli seoses luureandmete saamisega. 3) Muud sätted Ettepanek sisaldab sätteid ka komisjoni, liikmesriikide ja ELi a sutus te vahelise koostöö kohta, samuti liikmesriikide kohustuse kohta jätkata asjakohaste andmete ja statistika esitamist rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava ELi võrgustiku kaudu ning komisjoni kohustuse kohta olukorda korrapäraselt hinnata. Samuti sisaldab see sätteid isikute kohta tagamaks, et isikud, kes saabusid enne käesoleva otsuse vastuvõtmist, kuid siiski nende ärakasutamise kontekstis, ja kelle rahvusvahelise kaitse taotlusi ei ole veel registreeritud või kelle suhtes tagasisaatmismenetlust ei ole alustatud, on hõlmatud otsuse sätetega ja nad saavad nendest kasu. See tagab neile kolmanda riigi kodanikele õiguskindluse ja prognoositavuse seoses kohaldatavate menetluseeskirjadega. Mitmes põhjenduses käsitletakse erandeid seoses Iirimaa ja Taani osalemisega käesolevas otsuses. Asjaomased liikmesriigid on kohustatud lõpetama mis tahes meetmete kohaldamise, kui hädaolukord lõpeb. • Õiguslik alus Käesolev ettepanek sisaldab ajutisi meetmeid, et toetada kolme liikmesriiki (Läti, Leedu ja Poola), kes peavad toime tulema hädaolukorraga, mida iseloomustab kolmanda riigi kodanike ootamatu sissevool, mille on põhjustanud rändajate ärakasutamine. Vajalikud ajutised toetusmeetmed võivad minna kaugemale Euroopa ühisest varjupaigasüsteemist. Seetõttu on asjakohane õiguslik alus, mille põhjal nõukogu saaks need ajutised meetmed pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga vastu võtta, ELi toimimise lepingu artikli 78 lõige 3. Euroopa Liidu Kohtu praktika kohaselt on mõiste „ajutised meetmed“ ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 3 tähenduses piisavalt lai, et võtta vastu kõik ajutised meetmed, mis on vajalikud, et tulemuslikult ja kiiresti reageerida hädaolukorrale, mida iseloomustab kolmanda riigi kodanike ootamatu sissevool, mille on kõnealusel juhul tekitanud rändajate ärakasutamine poliitilistel eesmärkidel. Põhimõtteliselt võib nende meetmetega teha erandeid ka seadusandlike aktide sätetest. Üldiselt on komisjonil ja nõukogul ulatuslik kaalutlusõigus valida meetmeid, mida võtta kiireks ja tõhusaks reageerimiseks konkreetsele hädaolukorrale. Neid meetmeid võib arendada ja kohandada, kui need säilitavad oma ajutise iseloomu . Seepärast sisaldab ettepanek kooskõlas nimetatud kohtupraktikaga konkreetseid ajutisi meetmeid valdkondades, mida reguleeritakse varjupaigamenetluste direktiivi (registreerimine, ametlik esitamine ja piirimenetlus), vastuvõtutingimuste direktiivi ja tagasisaatmisdirektiiviga, millele lisanduvad põhiõiguste austamiseks vajalikud kaitsemeetmed, ning Euroopa Liidu asutuste operatiivtoe meetmeid asjaomaste liikmesriikide huvides ja nende taotlusel. • Subsidiaarsus Euroopa Liidu toimimise lepingu V jaotisega, milles käsitletakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, antakse teatavad volitused neis küsimustes Euroopa Liidule. Selliseid volitusi tuleb teostada kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 5, st ainult niisuguses ulatuses ja juhul, kui liikmesriigid ei suuda kavandatava meetme eesmärke täielikult saavutada ning seepärast saaks kavandatava meetme ulatust ja mõju arvestades neid paremini saavutada Euroopa Liidu tasandil. Olukorda, kus kolmanda riigi kodanike ootamatu saabumine seab ohtu liikmesriikide territoriaalse terviklikkuse ja julgeoleku, kuna kolmas riik soodustab aktiivselt nende kolmanda riigi kodanike saabumist, tuleks pidada ELi tervikuna mõjutavaks ning seetõttu on vaja ELi lahendusi ja ELi toetust. Kõik liikmesriigid peavad kiiresti reageerima ja asjaomast liikmesriiki toetama. Nende eesmärkide saavutamine eeldab ELi tasandi meetmeid, sest nad on olemuselt piiriülesed. On selge, et üksikute liikmesriikide võetud meetmed ei saa ühise probleemi puhul rahuldavalt täita vajadust ELi ühise lähenemisviisi järele. Sellist ühist lähenemisviisi ei suuda liikmesriigid eraldi piisavalt saavutada ning kavandatava otsuse ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada liidu tasandil. Liit peab sellest tulenevalt tegutsema ja võib võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 3 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. • Proportsionaalsus Kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõikes 4 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega sätestatakse käesolevas otsuse ettepanekus täpsed tingimused, mille korral saab kohaldada varjupaigamenetluse erieeskirju, ning nähakse ette selliste eeskirjade kohaldamise ulatus ja tähtaeg ning vajalikud kaitsemeetmed. Rändajate ärakasutamisega seotud konkreetse olukorraga toime tulemiseks kavandatud meetmete kõik elemendid piirduvad sellega, mis on vajalik, et liikmesriigid saaksid olukorda süsteemselt ja tulemuslikult hallata, tagades samal ajal taotlejate õiguste ja tagatiste osas võrdse kohtlemise. Nende meetmete kestus on ka ajaliselt piiratud sellega, mis on rangelt vajalik, et asjaomased liikmesriigid saaksid tegeleda olukorraga, mis ohustab nende julgeolekut või territoriaalset terviklikkust. Ettepanekuga kehtestatakse kaitsemeetmed erandite kohaldamiseks. Need meetmed esitatakse koos muude meetmetega ajal, mil välispoliitilised meetmed hakkavad andma tulemusi, et aidata asjaomastel liikmesriikidel olukorraga toime tulla, võttes eelkõige arvesse Valgevenest nendesse kolme liikmesriiki saabuvate kolmanda riigi kodanike endiselt suurt arvu ja asjaolu, et ELi ja Valgevene piiril on ikka veel märkimisväärne arv rändajaid. Komisjon teeb kiireloomulise ettepaneku nende erakorraliste ja erandlike meetmete kohta, mis on ajaliselt piiratud. Varjupaigamenetluste direktiivi ja tagasisaatmisdirektiiviga reguleeritud aspektides võetavad erimeetmed on proportsionaalsed ning kehtestatud on mitu kaitsemeedet, mis tagavad tasakaalu ühelt poolt asjaomaste liikmesriikide esmavajaduste vahel, mis on seotud inimeste ärakasutamise olukorra haldamisega, ja teiselt poolt ärakasutatavate kolmanda riigi kodanikele vajaliku kaitse vahel. • Vahendi valik Vastavalt käesoleva ettepaneku õiguslikule alusele, milleks on ELi toimimise lepingu artikli 78 lõige 3, teeb nõukogu otsuse pärast konsulteerimist Euroopa Parlamendiga. • Põhiõigused Käesolevas ettepanekus austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga tunnustatud põhimõtetest ning rahvusvahelisest õigusest tulenevatest kohustustest. Käesolevas otsuses sätestatud raamistiku kohaldamisel austatakse täielikult põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi, sealhulgas õigust inimväärikusele (artikkel 1), piinamise ning ebainimliku või alandava kohtlemise ja karistamise keeldu (artikkel 4), õigust vabadusele ja turvalisusele (artikkel 6), varjupaigaõigust (artikkel 18), kollektiivse väljasaatmise keeldu ja kaitset tagasi- ja väljasaatmise eest (artikli 19 lõiked 1 ja 2), õigust mittediskrimineerimisele (artikkel 21), meeste ja naiste võrdsuse põhimõtet (artikkel 23), lapse õigusi (artikkel 24) ja õigust tõhusale õiguskaitsevahendile (artikkel 47). Käesolevas ettepanekus võetakse täielikult arvesse haavatavate isikute erivajadusi. Pädevad asutused peavad esmatähtsaks vastuvõtutingimuste direktiivis 2013/33/EL lastele ja haavatavatele isikutele ette nähtud kaitsemeetmeid. Õigus vabadusele ja liikumisvabadus on kaitstud, arvestades, et kui kinnipidamist kasutatakse varjupaigataotluse piiril menetlemise või tagasisaatmise kontekstis, saab selliseid eeskirju kohaldada üksnes rangelt reguleeritud raamistikus ja piiratud aja jooksul. Vastavalt varjupaigamenetluste direktiivi artikli 26 lõikele 1 ei pea liikmesriigid isikut kinni ainult sel põhjusel, et ta on taotleja. Samas sättes viidatakse kinnipidamise aluste ja tingimuste osas vastuvõtutingimuste direktiivi artiklile 8. Vastavalt vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 8 lõike 3 punktile c võib taotleja kinni pidada, et menetluse raames otsustada, kas taotlejal on õigus territooriumile siseneda. Artikli 8 lõikes 2 on samuti sätestatud, et liikmesriigid võivad taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui muid leebemaid sunnimeetmeid – näiteks artikli 7 kohaseid liikumisvabaduse piiranguid – ei ole või malik tulemuslikult kohaldada. Tagasisaatmisdirektiivist erandite tegemise korral järgitakse ka 1951. aasta pagulasseisundi konventsiooni artiklis 33 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 19 sätestatud tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet. Ettepanekus tuletatakse sõnaselgelt meelde liikmesriikide kohustust järgida seda põhimõtet alati oma piirikontrollikohustuse täitmisel. Tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte järgimine hõlmab hinnangut sellele, kas puudub tagakiusamise, piinamise või ebainimliku või alandava kohtlemise oht või aheltagasisaatmise oht. Mis puudutab varjupaigamenetluse kohaldamist piiril ja tagasisaatmisdirektiivist tehtavat erandit, siis taotlejate suhtes, kelle puhul kohaldatakse piirimenetlust, jäävad kehtima varjupaigamenetluste direktiivis, vastuvõtutingimuste direktiivis ja tagasisaatmisdirektiivis sätestatud aluspõhimõtted ja tagatised. Lisaks sisaldab ettepanek kohustust menetleda esmajärjekorras põhjendatud nõudeid ning perekondade ja laste nõudeid. On nende taotlejate huvides, et nende varjupaigataotluste kohta tehtaks otsus nii kiiresti kui võimalik. Ettepanekuga kindlustatakse õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ning tagatakse, et kohtutel on õigus otsustada, kas taotleja võib jääda liikmesriigi territooriumile kuni edasikaebuse kohta otsuse tegemiseni, ning ühtlasi kohaldatakse asjakohaseid tagatisi, et taotleja saaks selliseid taotlusi kohtutele esitada. 3. KONSULTEERIMINE HUVITATUD ISIKUTEGA • Tõendipõhine poliitikakujundamine Ettepanek valmistati ette kiirkorras. Selle käigus saadi tugineda tööle, mida oli tehtud uue rände- ja varjupaigaleppe kontekstis kriise ja vääramatut jõudu käsitlevat ettepanekut ette valmistades, ning sidusrühmadelt konsultatsiooniprotsessi käigus alates hübriidohu algusest 2021. aasta suvel saadud teabele. • Konsulteerimine sidusrühmadega ning eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Alates hübriidohu tekkimisest 2021. aasta suvel on komisjon konsulteerinud kõigi asjaomaste sidusrühmadega selle üle, kuidas olukorraga toime tulla. Praegusest ärakasutamisest mõjutatud liikmesriigid, eelkõige Leedu, soovitasid konkreetseid seadusandlikke algatusi, mis nende arvates võimaldaksid olukorras asjakohaselt toime tulla. Käesolevas ettepanekus võetakse arvesse mitut nimetatud ettepanekut. Komisjon kohtus ja suhtles kirja teel rahvusvaheliste ja valitsusväliste organisatsioonidega, kes on olukorda hinnanud ja teinud ettepanekuid asjakohase reageerimise kohta. Komisjon külastas Poolat ja Leedut mitu korda nii poliitilisel kui ka tehnilisel tasandil. Lisaks riiklike ametivõimudega kohtumisele kogus komisjon nende visiitide käigus teavet ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooni riiklikest üksustest ning piirialadel rändajaid toetavatelt riiklikelt valitsusvälistelt inimõigusorganisatsioonidelt. 4. MÕJU EELARVELE Käesolev ettepanek on olemuslikult seotud rändajate ärakasutamisega ja seega ei ole võimalik eelnevalt hinnata võimalikku mõju eelarvele. See paigutatakse rände, varjupaiga ja piirihalduse valdkonna olemasolevate ELi rahastamisvahendite 2014.–2020. ja 2021.–2027. aasta eelarvesse. Kui olukord veelgi halveneb, võib vajaduse korral erandkorras kasutada 2021.–2027. aasta mitmeaastase finantsraamistiku paindlikkusmehhanisme. Euroopa Komisjon ja liikmesriigid on korrapäraselt arutanud finantsvajadusi, mis tulenevad Valgevene-ELi piiril valitsevast olukorrast. Selle tulemusena andis Euroopa Komisjon Leedule sel sügisel erakorralist abi, samal ajal kui Leedu, Läti ja Poola on võtnud meetmeid, et nende rahastamisvahendite 2014.–2020. aasta riiklike programmide (kasutamata) vahendeid ümber paigutada. Lisaks 360 miljonile eurole, mis on neile liikmesriikidele selleks rahastamisperioodiks ette nähtud piirihalduse ja viisapoliitika rahastust, tehakse 2021. ja 2022. aastaks olemasolevatest vahenditest, peamiselt BMVI piirihalduse ja viisapoliitika rahastu temaatilisest rahastust, täiendava lisatoetusena kättesaadavaks ligikaudu 200 miljonit eurot. Pidev korrapärane dialoog võimaldab neist rahastutest kättesaadavaks tehtud vahendeid optimaalselt kasutada. Eespool nimetatud põhjusel ei ole võimalik eelnevalt hinnata võimalikku eelarvelist mõju asjaomastele detsentraliseeritud asutustele. Neil asutustel on oma olemasolevates eelarvetes teatav paindlikkus, kuid sõltuvalt edasisest arengust ja võttes arvesse asjaolu, et ametite ressursid on piiratud, ei ole välistatud, et vahendeid on vaja ümber paigutada. Käesoleva ettepaneku rahalised vajadused on kooskõlas kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga ja võivad hõlmata erivahendite kasutamist. Varjupaiga menetluslike aspektide osas ei too käesolev ettepanek liidule kaasa täiendavat finants- ega halduskoormust. Selles osas ei ole ettepanekul seega mõju liidu eelarvele. 2021/0401 (CNS) Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola toetamiseks EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõiget 3, võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut, võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ning arvestades järgmist: (1) Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 78 lõike 3 kohaselt võib nõukogu juhul, kui ühes või mitmes liikmesriigis tekib kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu hädaolukord, võtta komisjoni ettepaneku põhjal ja pärast Euroopa Parlamendiga konsulteerimist vastu ajutisi meetmeid asjaomase liikmesriigi või asjaomaste liikmesriikide toetamiseks. (2) Alates 2021. aasta suvest on liit tervikuna ning eriti Läti, Leedu ja Poola olnud vastamisi inimeste ärakasutamise vormis hübriidohuga. Selle tulemusena on ebaseaduslike piiriületuste arv Valgevenest enneolematult suurenenud. Viimastel aastatel ei esinenud ELi välispiiridel Valgevenest ebaseadusliku piiriületuse katseid peaaegu üldse, ent nüüd toimub neid iga päev. Selle olukorra algatas ja korraldas Lukašenko režiim, et koostöös rändajate smugeldajate ja kuritegelike võrgustikega meelitada inimesi piirile. (3) Selline ärakasutamine on pannud need rändajad Euroopa Liidu välispiiridel Valgevenega raskesse olukorda. Valgevene tegevus on tekitanud humanitaarkriisi ja juba on kinnitatud surmajuhtumeid. Esmane vastutus selle kriisi lahendamise eest lasub Valgevenel. Talle on siduv Genfi konventsioon, sealhulgas tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõte . Seetõttu peab Valgevene tagama oma territooriumil viibivatele rändajatele piisava kaitse ning tegema sel eesmärgil koostööd ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja Rahvusvahelise Migratsiooniorganisatsiooniga. Kuigi piiratud juurdepääs on takistanud Valgevene pool piiri vajaduste hindamist, on komisjon teinud väga tihedat koostööd ÜRO ja selle allasutustega ning asjaomaste inimõiguste ja humanitaarabi partnerorganisatsioonidega, et humanitaarkriisi ägenemist ära hoida, seda ka halvenevaid ilmastikutingimusi silmas pidades. Hiljutiste otsustega eraldati humanitaarabi vahenditena 700 000 eurot, et toetada partnereid piirile ja Valgevenesse lõksu jäänud haavatavatele inimestele abi andmisel. (4) 2021. aasta 21. novembri seisuga oli Valgevenest sellise ärakasutamise tulemusel Läti, Leedu ja Poola territooriumile ebaseaduslikult sisenenud 7 831 kolmanda riigi kodanikku, samas kui kogu 2020. aasta jooksul saabus neid 257. Varjupaigataotlusi on Leedus esitatud 2 676, Lätis 579 ja Poolas 6 730. Lisaks tõrjusid kolm liikmesriiki 42 741 piiriületuskatset. Kuigi täpset hinnangut oleks raske anda, võib praegu olla Valgevenesse lõksu jäänud kuni 10 000 rändajat ja neid tuleb iga päev juurde. (5) Liit on haavatavate rändajate ja pagulaste sellise ärakasutamise kõrgeimal tasandil teravalt hukka mõistnud. Euroopa Ülemkogu käsitles seda ohtu oma 2021. aasta juuni ja oktoobri kohtumistel . President von der Leyen ütles kõnes olukorrast Euroopa Liidus selgelt, et Valgevene tegevus on hübriidrünnak Euroopa destabiliseerimiseks . Selline tegevus näitab sihikindlat katset tekitada jätkuv ja pikaajaline kriis ning see on osa laiemast kooskõlastatud püüdest Euroopa Liitu destabiliseerida ning õõnestada ühiskonda ja olulisi institutsioone. Sellisest tegevusest ei saa mööda vaadata ja see on vahetu oht liidu julgeolekule. (6) Käesolev ettepanek lähtub Euroopa Ülemkogu 22. oktoobri järeldustes komisjonile esitatud üleskutsest teha ettepanekud vajalike liidu õigusraamistiku muudatuste ja konkreetsete meetmete kohta, tagamaks, et hübriidohule reageeritakse viivitamatult ja asjakohaselt ning kooskõlas liidu õiguse ja rahvusvaheliste kohustustega. Ettepanekuga vastatakse ka olukorrast mõjutatud liikmesriikidele, kes soovivad tugineda ajutistele meetmetele, et erakorralisele rändeolukorrale liidu välispiiridel tulemuslikult reageerida. Nende meetmete eesmärk on veelgi enam toetada Lätit, Leedut ja Poolat praeguse olukorra kontrollitud ja kiirel haldamisel, austades samal ajal täielikult põhiõigusi ja rahvusvahelisi kohustusi. (7) Praegusele hädaolukorrale reageerimiseks on Leedu, Läti ja Poola kuulutanud välja eriolukorra ning tugevdanud piirivalvet ja muid piirikontrollimeetmeid, et kaitsta liidu terviklikkust ja julgeolekut. Nende meetmete elluviimisel on need liikmesriigid olnud sunnitud piirama avatud piiripunktide arvu ja lähetanud maismaapiirile Valgevenega märkimisväärse arvu piirivalvureid. Lisaks peavad nad haldama nende piirile saabuvaid kolmandate riikide kodanikke, kellest paljud taotlevad või kavatsevad taotleda rahvusvahelist kaitset Euroopa Liidus, ja neid, kes juba viibivad nende territooriumil. (8) Liit on näidanud kindlat toetust ELi nimel välispiiri haldavatele liikmesriikidele, keda Valgevene režiim on sihikule võtnud. (9) Komisjon andis Leedule erakorralist finantsabi. Komisjon eraldas lisaks käesoleval rahastamisperioodil nendele liikmesriikidele piirihalduse ja viisade rahastamisvahendi raames ette nähtud 360 miljonile eurole 2021. ja 2022. aastaks täiendavalt ligikaudu 200 miljonit eurot. Lisaks käivitas Leedu ELi elanikkonnakaitse mehhanismi ja komisjon on asunud 19 liikmesriigist tulevat abi koordineerima. Leedu on mehhanismi kaudu saanud telke, voodeid, küttesüsteeme ja muid esemeid, mis on olulised Leedu territooriumil viibivate rändajate vajaduste rahuldamiseks. See võimalus on ka Lätil ja Poolal. (10) Lisaks on Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) ja Europol andnud operatiivtuge nende abi taotlenud liikmesriikidele, et aidata neil praeguse kriisiolukorraga toime tulla. Eelkõige on need ametid lähetanud eksperte varjupaigataotlusi läbi vaatama, piirikontrolli ja luuremeetmeid rakendama ning teinud tööd tagasisaatmissuutlikkuse suurendamiseks ja tagasisaatmisoperatsioonide elluviimiseks. Selle operatiivtoe tulemusel on juba toimunud märkimisväärne arv tagasisaatmisoperatsioone. Ametid saavad nüüd pakkuda veel paremat operatiivtuge ning on oluline, et asjaomased kolm liikmesriiki seda tuge täiel määral kasutaksid. (11) Rahalisele ja operatiivtoele lisandusid välispoliitika valdkonna meetmed, mis on suunatud ärakasutamise olukorra lahendamisele ja saabujate arvu vähendamisele. Lisaks ulatuslikule majandus- ja finantssanktsioonide paketile ning Valgevene lennuettevõtjatele liidu õhuruumi sisenemise ja liidu lennujaamadesse juurdepääsu keelamisele, mis toimus vastusena valimispettusele ja Ryanairi lennu ümbersuunamisele, on liit konkreetselt vastusena Valgevenepoolsele rändajate ärakasutamisele võtnud täiendavaid meetmeid. Nõukogu võttis 9. novembril 2021 vastu komisjoni ettepaneku ELi-Valgevene viisalihtsustuslepingu osalise peatamise kohta. 15. novembril 2021 muutis nõukogu Valgevene suhtes kehtestatud ELi sanktsioonide režiimi ning liit saab nüüd võtta meetmeid nii selliste üksikisikute kui ka üksuste suhtes , kes korraldavad ELi piiride ebaseaduslikku ületamist hõlbustavat tegevust või aitavad sellele kaasa . 23. novembril esitas komisjon ettepaneku tõkestada ja piirata ELi suunduvas inimeste ebaseaduslikus üle piiri toimetamises või inimkaubanduses osalevate või sellele kaasa aitavate transpordiettevõtjate tegevust. (12) Komisjon, kõrge esindaja, keda abistab Euroopa välisteenistus, ja liikmesriigid on teinud peamiste päritolu- ja transiidiriikide suhtes intensiivseid diplomaatilisi jõupingutusi, et nende riikide kodanike edasisi Valgevene kaudu saabumisi ära hoida. Need jõupingutused on hõlmanud teavitustegevust ning arvukamaid külastusi peamistes päritolu- ja transiidiriikides, et võidelda Valgevene väärinfo vastu, vähendada riigist lahkumisi ja saada toetust praegu Valgevenesse lõksu jäänud kodanike tagasivõtmisele. Teavitustöö hõlmas ka otsekontakte lennuettevõtjate ja tsiviillennundusametitega, et uurida võimalusi Valgevenesse suunduvate pahausksete reiside piiramiseks. (13) Need liidu või selle liikmesriikide diplomaatilised, humanitaar-, operatiiv- ja finantsalased jõupingutused on andnud kiireid tulemusi. Transiiditeid, mida smugeldajad kasutavad rändajate Valgevene piirile toomiseks, pannakse järjest kinni. Valgevene organiseeritud tegevus kujutab endast siiski reaalset ja vahetut ohtu liidu ja asjaomaste liikmesriikide julgeolekule ning territoriaalsele terviklikkusele. Olukord on jätkuvalt väga ebastabiilne, sest Valgevene kasutab liidu välispiirile saabuvaid rändajaid endiselt ära, pannes ELi vastu toime hübriidrünnaku. (14) Selle tulemusena on olukord kohapeal Läti, Leedu ja Poola jaoks endiselt keeruline, sest nende territooriumile ja ELi-Valgevene piirile on jäänud lõksu tuhanded rändajad ning kolmandate riikide kodanikke saabub pidevalt juurde. Arvestades praegust ebastabiilset ja keerulist olukorda kolmes asjaomases liikmesriigis, on vaja vastu võtta ajutised meetmed nende liikmesriikide toetamiseks. (15) Meetmed peaksid andma asjaomastele liikmesriikidele vajalikud õiguslikud vahendid, et kiiresti ja tõhusalt reageerida Lätis, Leedus ja Poolas kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu tõttu tekkinud hädaolukorrale. Need ajutised meetmed võivad hõlmata kõiki meetmeid, mis on vajalikud, et reageerida praegusele rünnakule tulemuslikult ja kiiresti. Nende meetmetega võib põhimõtteliselt ka teha erandeid seadusandlikest aktidest. (16) Käesoleva otsusega vastu võetud meetmed on laadilt ajutised, erakorralised ja erandlikud ning neid tuleb võtta selleks, et võimaldada täielikult põhiõigusi austades rändevoogude nõuetekohast ja inimväärset haldamist ning kaitsta asjaomaste liikmesriikide territoriaalset terviklikkust ja riiklikku julgeolekut. (17) Praeguse hädaolukorra hindamise põhjal peetakse kõige sobivamaks viisiks asjaomaseid liikmesriike toetada seda, et välispiiridel kehtestatakse erakorraline rände- ja varjupaigahaldusmenetlus, milles tehakse erandeid mõnedest varjupaigamenetluste direktiivi 2013/32/EL, vastuvõtutingimuste direktiivi 2013/33/EL ja tagasisaatmisdirektiivi 2008/115/EÜ sätetest. Käesolevas otsuses ette nähtud erakorraline rände- ja varjupaigahaldusmenetlus ning operatiivtoe meetmed peaksid aitama asjaomasel liikmesriigil hallata olukorda kontrollitult ja tulemuslikult, tagades samal ajal põhiõiguste ja rahvusvaheliste kohustuste täieliku austamise, nagu on rõhutatud Euroopa Ülemkogu üleskutses komisjonile. Eelkõige austatakse käesoleva otsuse meetmete puhul varjupaigaõigust, tagades tegeliku ja tulemusliku juurdepääsu menetlusele ning tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte. (18) Käesolevas otsuses sätestatud erakorraline rände- ja varjupaigahaldusmenetlus välispiiridel on ja seda tuleb kohaldada täielikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga, eelkõige selle artiklitega 1, 4, 7, 24 ja 18 ning artikli 19 lõigetega 1 ja 2. Selleks et võtta eelkõige arvesse lapse parimaid huve, mis peab olema esmatähtis mure, vajadust austada perekonnaelu ja asjaomaste isikute tervise kaitse tagamiseks, tuleks käesolevas otsuses ette näha erieeskirjad ja kaitsemeetmed, mida kohaldatakse alaealiste ja nende pereliikmete ning selliste taotlejate suhtes, kes vajavad tervisliku seisundi tõttu eri- ja piisavat toetust. Direktiivis 2013/32 (varjupaigamenetluste direktiiv) ja direktiivis 2013/33 (vastuvõtutingimuste direktiiv) sätestatud tagatisi erivajadustega või haavatavatele taotlejatele tuleks jätkuvalt kohaldada, kui isiku suhtes kohaldatakse erakorralist rände- ja varjupaigahaldusmenetlust. Direktiivi 2013/33, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise eeskirju ja tagatisi tuleks alates rahvusvahelise kaitse taotluse esitamisest jätkuvalt kohaldada. Võimalus teha erandeid käesoleva direktiivi teatavatest sätetest ei tohiks piirata liikmesriikide kohustust tagada igal ajal inimväärikuse austamine ja eelkõige nende kolmandate riikide kodanike põhivajaduste rahuldamine, kelle suhtes kohaldatakse erakorralist rände- ja varjupaigahaldusmenetlust. (19) Välispiiridel on vaja kehtestada asjaomaste liikmesriikide erivajadustele kohandatud erakorraline rände- ja varjupaigahaldusmenetlus, sest varjupaigamenetluste direktiivi kehtivates sätetes ette nähtud vahendid ei ole piisavad, et reageerida tulemuslikult praegusele hädaolukorrale, mille Valgevene on rändajate ärakasutamisega tekitanud. Kuigi mõnda varjupaigamenetluste direktiivi 2013/32/EL sätet saab praeguse olukorra nõuetekohaseks lahendamiseks kohaldada, ei ole need kavandatud konkreetselt selliseks olukorraks, kus rändajate ärakasutamisega rünnatakse liidu terviklikkust ja julgeolekut. Seepärast on selle hädaolukorraga toimetulekuks vaja konkreetseid menetlussätteid, eelkõige erakorralise varjupaiga- ja rändehaldusmenetluse kehtestamiseks. Käesolevas otsuses konkreetselt reguleerimata aspektide suhtes tuleks kohaldada kõiki muid varjupaigamenetluste direktiivis sätestatud eeskirju ja tagatisi. (20) Selleks et abistada asjaomaseid liikmesriike rändevoogude nõuetekohasel haldamisel, võivad Läti, Leedu ja Poola erakorralise rände- ja varjupaigahaldusmenetluse raames otsustada selliste kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul, kes on kinni peetud või leitud Valgevene piiri läheduses pärast ebaseaduslikku sisenemist või kes ilmusid piiripunkti, et rahvusvahelise kaitse taotlusi registreeritakse üksnes piiri läheduses asuvates selleks määratud konkreetsetes registreerimispunktides, mille seas võib olla konkreetseid piiriületuspunkte, ning näha ette tegeliku võimaluse esitada rahvusvahelise kaitse taotlus ainult konkreetsetes punktides, mis on selleks määratud ja mis peaksid olema kergesti juurdepääsetavad. Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 18 kohaselt tuleb siiski tagada tulemuslik ja tegelik juurdepääs rahvusvahelise kaitse menetlusele. Selleks peaksid Läti, Leedu ja Poola tagama, et sel eesmärgil on määratud ja avatud piisaval arvul registreerimispunkte, sealhulgas piiripunkte. Taotlejatele tuleks nende taotluse registreerimise ja esitamise koht nõuetekohaselt teada anda. (21) Selleks et tagada asjaomastele liikmesriikidele vajalik paindlikkus ja hoida ära Valgevene keskendumist teatavatesse kategooriatesse kuuluvatele kolmandate riikide kodanikele, peaks käesolevas otsuses sätestatud erakorralise rände- ja varjupaigahaldusmenetluse raames olema asjaomastel liikmesriikidel võimalik teha varjupaigamenetluste direktiivi artikli 43 kohase piirimenetluse raames otsus kõigi selliste rahvusvahelise kaitse taotluste vastuvõetavuse ja põhjendatuse kohta, mille on esitanud kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud, kes on kinni peetud või leitud Valgevene piiri läheduses pärast ebaseaduslikku sisenemist, või kes ilmusid piiripunkti. Järgida tuleb varjupaigamenetluste direktiivi II peatükis sätestatud tagatisi. (22) Erakorralises rände- ja varjupaigahaldusmenetluses peaks pädevate asutuste jaoks esmatähtis mure olema lapse parimad huvid ja terviseprobleemidega taotlejate kaitse. Seetõttu peaksid Läti, Leedu ja Poola erakorralise rände- ja varjupaigahaldusmenetluse raames seadma esikohale selliste põhjendatud nõuetega isikute või alaealiste ja nende pereliikmete taotluste läbivaatamise. Lisaks ei peaks Läti, Leedu ja Poola juhul, kui taotleja tervislik seisund ei võimalda taotlust läbi vaadata piiril või transiiditsoonis, piirimenetlust kohaldama. See peaks nii olema ka juhul, kui terviseprobleemid ilmnevad taotluse läbivaatamise käigus. Kui taotluse läbivaatamise käigus selgub, et taotleja vajab spetsiaalseid menetlustagatisi ja piiril toimuvas varjupaigamenetluses ei ole võimalik pakkuda piisavat tuge kooskõlas varjupaigamenetluste direktiivi artikli 24 lõikega 3, peaks asjaomane liikmesriik suunama taotleja oma territooriumil toimuvasse tavamenetlusse. (23) Varjupaigamenetluste direktiivi artikli 26 lõike 1 kohaselt ei peaks liikmesriigid isikut kinni pidama ainult sel põhjusel, et ta on taotleja. Kinnipidamise korral tuleks kohaldada vastuvõtutingimuste direktiivi artiklis 8 sätestatud kinnipidamise aluseid ja tingimusi. Vastavalt vastuvõtutingimuste direktiivi artikli 8 lõike 3 punktile c võib taotleja kinni pidada, et menetluse raames otsustada, kas taotlejal on õigus territooriumile siseneda . Artikli 8 lõikes 2 on samuti sätestatud, et liikmesriigid võivad taotleja kinni pidada üksnes juhul, kui muid leebemaid alternatiivseid sunnimeetmeid – nagu artikli 7 kohaseid liikumisvabaduse piiranguid – ei ole võimalik tõhusalt kohaldada. Vastuvõtutingimuste direktiivis kinnipidamise kohta sätestatud kaitsemeetmeid tuleb kohaldada eelkõige selliste konkreetsete rühmade suhtes nagu alaealised ja nende perekonnad. Kinnipidamise alternatiivid, näiteks liikumisvabaduse piirangud, võivad praeguses olukorras olla sama tõhusad kui kinnipidamine ning seetõttu peaksid ametiasutused neid kaaluma, eriti alaealiste puhul. (24) Käesoleva otsuse kohane erakorraline rände- ja varjupaigahaldusmenetlus võimaldab liikmesriigil pikendada rahvusvahelise kaitse taotluste registreerimise tähtaega kuni nelja nädalani ja piirimenetluse kohaldamise maksimaalset kestust 16 nädalani, mille jooksul tuleks teha otsus taotluse, sealhulgas eitava otsuse võimaliku edasikaebamise kohta. Need menetlustähtajad, mis on varjupaigamenetluste direktiivi kohastest tähtaegadest pikemad, peaksid aitama asjaomastel liikmesriikidel tulla toime rändajate ärakasutamise olukorras toimuva ootamatu sissevooluga. Praegu tekkinud olukorras on asjaomastel liikmesriikidel lisaks nende piiridele saabuvate või juba nende territooriumil viibivate kolmandate riikide kodanike haldamisele vaja ressursse ümber suunata, et kaitsta oma territoriaalset terviklikkust. Selle tulemusena võivad asjaomased liikmesriigid vajada aega ressursside ümberkorraldamiseks ja suutlikkuse suurendamiseks, sealhulgas ELi a sutus te toetusel. Lisaks tuleb piirimenetluses taotlejate arv suurem kui tavaolukorras ning seetõttu võib asjaomane liikmesriik vajada rohkem aega, et ilma territooriumile sisenemist lubamata otsuseid teha. Siiski peaksid Läti, Leedu ja Poola eelisjärjekorras registreerima alaealiste ja nende pereliikmete taotlused. (25) Mis tahes vägivallaakte tuleb piiril igal juhul vältida ja mitte üksnes selleks, et kaitsta asjaomase liikmesriigi territoriaalset terviklikkust ja julgeolekut, vaid ka selleks, et tagada rahumeelselt liidus varjupaiga taotlemise võimalust ootavate kolmandate riikide kodanike, sealhulgas nende perekondade ja laste julgeolek ja turvalisus. Kui asjaomaste liikmesriikide välispiiril tarvitatakse vägivalda, sealhulgas kui kolmandate riikide kodanikud üritavad hulgakesi ja ebaproportsionaalselt vägivaldseid vahendeid kasutades üle piiri tungida, peaks asjaomastel liikmesriikidel olema võimalik võtta kooskõlas oma siseriikliku õigusega vajalikke meetmeid, et säilitada julgeolek ja avalik kord ning tagada käesoleva otsuse tulemuslik kohaldamine. (26) Direktiivi 2013/33/EL artikli 18 lõike 9 kohaselt võivad liikmesriigid nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel teatavatel tingimustel ajutiselt määrata kindlaks materiaalsete vastuvõtutingimuste üksikasjalikud eeskirjad, mis erinevad direktiivis sätestatust. Praeguse hädaolukorra näol on tegemist erandliku olukorraga, mis piiril menetlemist ja hoolt vajavate kolmandate riikide kodanike ootamatust ja ettenägematust voost tingituna õigustab erinevate materiaalsete vastuvõtutingimuste kehtestamist. Seetõttu peaks asjaomasel liikmesriigil olema praeguses hädaolukorras võimalik teha erand vastuvõtutingimuste direktiivi nõuetest ning pakkuda kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele ajutist peavarju, mis peaks olema kohandatud hooajaliste ilmastikutingimustega, ja katta nende põhivajadused, eelkõige toidu, vee, rõivaste, piisava arstiabi osas ning pakkuda abi haavatavatele isikutele, austades täielikult õigust inimväärikusele. (27) Selleks et Läti, Leedu ja Poola suudaksid paremini toime tulla praeguse kolmandate riikide kodanike ebaseadusliku voo tõttu tekkinud hädaolukorraga ning pidades silmas piirimeetmete ja välispiiril toimuva varjupaigamenetluse täiendamist ja nendega täieliku kooskõla tagamist, peaks asjaomastel liikmesriikidel olema lubatud teha ajutiselt erandeid direktiivi 2008/115/EÜ (tagasisaatmisdirektiiv) kohaldamisest selliste kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus lükati käesolevas otsuses sätestatud varjupaigamenetluse raames tagasi. Kui korduv taotlus esitatakse üksnes tagasisaatmise edasilükkamiseks või nurjamiseks, võivad liikmesriigid pidada seda taotlust kooskõlas varjupaigamenetluste direktiivi artikli 33 lõike 2 punktiga d vastuvõetamatuks. Käesolev otsus ei piira Läti, Leedu ja Poola võimalust teha direktiivi 2008/115/EÜ artikli 2 lõike 2 punkti a alusel nimetatud direktiivi kohaldamisest erandeid selliste ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike suhtes, kes on kinni peetud seoses liikmesriigi maismaa-, mere- või õhuvälispiiri ebaseadusliku ületamisega ning kes ei ole hiljem saanud luba või õigust kõnealuses liikmesriigis viibida. ( 28) Kui kohaldatakse erandit tagasisaatmisdirektiivi kohaldamisest, peavad Läti, Leedu ja Poola tagama tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtte täieliku järgimise ning võtma nõuetekohaselt arvesse lapse parimaid huve, perekonnaelu ja asjaomase kolmanda riigi kodaniku tervislikku seisundit, nagu on sätestatud erandite kohta tagasisaatmisdirektiivis. Samuti peavad nad tagama, et sunnimeetmete kasutamise piiramisel, väljasaatmise edasilükkamisel, esmaabi ja haavatavate isikute vajaduste arvessevõtmisel ning kinnipidamistingimuste kohaldamisel ei oleks kohtlemine ja kaitsetase tagasisaatmisdirektiivis sätestatust vähem soodsad. ( 29) Läti, Leedu ja Poola peaksid teavitama kolmandate riikide kodanikke käesoleva otsuse kohaselt kohaldatavatest meetmetest. Eelkõige peaksid Läti, Leedu ja Poola teavitama kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid keeles, millest kolmanda riigi kodanik aru saab või millest arusaamist võib temalt mõistlikult eeldada, kohaldatavatest meetmetest, rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimise ja esitamise punktidest, eelkõige kohtadest, kus asuvad lähimad punktid taotluse esitamiseks, võimalusest taotluse kohta tehtud otsus edasi kaevata ning meetmete kestusest. ( 30) Selleks et toetada asjaomast liikmesriiki käesoleva otsuse kohaldamisalasse kuuluvatele kolmandate riikide kodanikele vajaliku abi andmisel, sealhulgas vabatahtliku tagasipöördumise edendamisel või oma humanitaarkohustuste täitmisel, peaks ÜRO asutustel ja muudel asjaomastel partnerorganisatsioonidel, eelkõige Rahvusvahelisel Migratsiooniorganisatsioonil ning Rahvusvahelisel Punase Risti ja Punase Poolkuu Seltside Föderatsioonil, olema tõhus juurdepääs piirile vastuvõtutingimuste direktiivis ja varjupaigamenetluste direktiivis sätestatud tingimustel. Kooskõlas varjupaigamenetluste direktiivi artikliga 29 peaks ÜRO pagulaste ülemvolinikul olema juurdepääs taotlejatele, sealhulgas neile, kes asuvad piiril. Selleks peaksid Läti, Leedu ja Poola tegema tihedat koostööd ÜRO asutuste ja asjaomaste partnerorganisatsioonidega. ( 31) Läti, Leedu ja Poola peaksid kohaldama kõiki käesoleva otsuse kohaseid meetmeid ainult seni, kuni see on hädaolukorra lahendamiseks rangelt vajalik ja igal juhul mitte kauem kui kuus kuud. Kui olukord, mis põhjustas nende erimeetmete kohaldamise, lõpeb enne kõnealuse kuuekuulise ajavahemiku möödumist, peaksid asjaomased liikmesriigid nende meetmete kohaldamise viivitamata lõpetama. Komisjon peaks koostöös asjaomaste liikmesriikide ja asjaomaste ELi a sutust ega olukorda pidevalt jälgima ja läbi vaatama ning tegema vajaduse korral nõukogule ja asjaomastele liikmesriikidele ettepaneku käesolevas otsuses sätestatud meetmete kohaldamise lõpetamiseks või nende võimalikuks pikendamiseks ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 3 kohase ettepanekuga. ( 32) Läti, Leedu ja Poola toetusetaotluse alusel peaksid Euroopa Liidu ametid hindama nimetatud riikide vajadusi koostöös nendega. Selleks et abistada kolme liikmesriiki, kes seisavad silmitsi konkreetsete probleemidega, mille põhjuseks on rändajate ärakasutamine Valgevene poolt, peaksid Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex), Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) ja Europol ning liikmesriigid pakkuma Lätile, Leedule ja Poolale piisavat toetust, tehes eelisjärjekorras kättesaadavaks vajalikud vahendid, kuid jätkates samal ajal teiste rändesurve all kannatavate liikmesriikide vajaduste rahuldamist. ( 33) Selleks et abistada kolme liikmesriiki, kes seisavad silmitsi konkreetsete probleemidega, mis tulenevad rändajate ärakasutamisest, peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (Frontex) asjaomaste liikmesriikide taotlusel tegema oma toetuse eelisjärjekorras kättesaadavaks nendele kolmele liikmesriigile. Selles olukorras peaks Frontexi tegevdirektor ühe nimetatud liikmesriigi taotlusel algatama piiratud ajavahemikuks asjaomase vastuvõtva liikmesriigi territooriumil piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni või tagasisaatmisega seotud sekkumise ning võtma kasutusele vajalikud vahendid. Lisaks peaks Frontex taotluse korral osutama eelisjärjekorras muud liiki abi, nagu EUROSURi ühendteenused või riskianalüüsitooted, samuti vajalik varustus riigipiiri valvamise tõhustamiseks. Olukorras, kus rändajaid kasutatakse ära, peaks Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet lisaks läbi viima spetsiaalse haavatavuse hindamise ja hindama ka edasisi toetusvajadusi. ( 34) Selleks et toetada käesoleva otsusega ettenähtud erandite rakendamisel neid liikmesriike, kes seisavad silmitsi konkreetsete probleemidega, mis tulenevad rändajate ärakasutamisest, peaks Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) asjaomaste liikmesriikide taotlusel neid eelisjärjekorras toetama ning tegema Lätile, Leedule ja Poolale kättesaadavaks vajalikud vahendid, eelkõige lähetama varjupaigatugirühmi, et aidata muu hulgas taotluste registreerimisel ja menetlemisel, haavatavuse kindlakstegemisel ja hindamisel, piisavate vastuvõtutingimuste tagamisel või vajalike tõlketeenuste, eksperditeadmiste ja koolituse pakkumisel. ( 35) Selleks et aidata kolme liikmesriiki, kes seisavad silmitsi konkreetsete probleemidega, mis tulenevad rändajate ärakasutamisest, peaks Europol asjaomaste liikmesriikide taotlusel neid toetama ning lähetama eksperte, menetlema nende taotlusi esmajärjekorras, pakkuma vajadustele kohandatud analüüsivahendeid, nagu ohuhinnangud, strateegilised ja operatiivanalüüsid ning olukorraaruanded, ning jätkuvalt toetama liikmesriike võitluses rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja sellega seotud kuritegude vastu. ( 36) Vajaduse korral peaksid Euroopa Liidu ametid avaldama osalemiskutse ekspertide leidmiseks, et vastata Läti, Leedu või Poola toetusetaotlusele. Sellisel juhul tuleks liikmesriike julgustada võimalikult kiiresti saatma vajalikke eksperte, kellel on asjakohane profiil. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti korraldatud piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni või tagasisaatmisega seotud sekkumise raames tuleks kutsuda liikmesriike üles andma oma panus, et lähetada alalise korpuse rühmad, sealhulgas kiirreageerimisreservist, või pakkuda kogu vajalikku varustust, sealhulgas kiirreageerimise seadmete reservist. Liikmesriike tuleks samuti julgustada toetama Lätit, Leedut ja Poolat tagasisaatmismeetmete võtmisel ja suhtlemisel kolmandate riikidega. ( 37) Kuna käesoleva otsuse eesmärke ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu (edaspidi „ELi leping“) artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev otsus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. ( 38) Käesolevas otsuses austatakse põhiõigusi ja järgitakse Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid. ( 39) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes) artiklite 1 ja 2 kohaselt ja ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist, ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. ( 40) ELi lepingule ja ELi toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. ( 41) Pidades silmas olukorra pakilisust, peaks käesolev otsus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . ( 42) Vastuvõetud meetmete ajutise iseloomu tõttu peaksid need olema ajaliselt piiratud ja nende kohaldamine tuleks lõpetada, kui praegune hädaolukord on lõppenud. ( 43) Käesolevat otsust tuleks kohaldada ka enne käesoleva otsuse jõustumist Valgevenest Lätisse, Leedusse ja Poolasse saabunud isikute suhtes, kui nad ei ole veel registreeritud või nende tagasisaatmismenetlust ei ole alustatud, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: I PEATÜKK SISSEJUHATAV SÄTE Artikkel 1 Reguleerimisese Käesoleva otsusega kehtestatakse ajutised meetmed Läti, Leedu ja Poola toetamiseks, et aidata neil toime tulla hädaolukorraga, mille on põhjustanud Valgevene tegevus, mis toob kaasa kolmandate riikide kodanike ootamatu sissevoolu praeguses olukorras, kus rändajaid kasutatakse ära välispiiridel. II PEATÜKK ERAKORRALINE RÄNDE- JA VARJUPAIGAHALDUSMENETLUS LÄTI, LEEDU JA POOLA VÄLISPIIRIDEL Artikkel 2 Varjupaigamenetlus 1. Erandina varjupaigamenetluste direktiivi artikli 6 lõikest 1 võib kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid, kes on kinni peetud või leitud Valgevene piiri läheduses pärast ebaseaduslikku sisenemist või pärast nende ilmumist piiripunktidesse, registreerida hiljemalt neli nädalat pärast taotluse esitamist. Läti, Leedu ja Poola peavad eelisjärjekorras registreerima alaealiste ja nende pereliikmete taotlused. 2. Erandina varjupaigamenetluste direktiivi artikli 25 lõike 6 punktist b, artikli 31 lõikest 8 ja artikli 43 lõike 1 punktist b võivad Läti, Leedu ja Poola oma piiril või transiiditsoonis kõikide lõike 1 kohaselt registreeritud taotluste korral otsustada, kas need on vastuvõetavad, või analüüsida kõnealuse direktiivi artikli 31 lõike 8 kohase menetluse raames taotlusi sisuliselt. Kohaldatakse varjupaigamenetluste direktiivi II peatükis sätestatud üldpõhimõtteid ja tagatisi. 3. Läti, Leedu ja Poola peavad eelisjärjekorras vaatama läbi tõenäoliselt põhjendatud või alaealiste ja nende pereliikmete taotlused. 4. Taotlejate suhtes, kes vajavad tervisliku seisundi tõttu toetust, mida ei ole võimalik piiril või transiiditsoonis piisavalt tagada, sealhulgas juhul, kui see vajadus ilmneb menetluse käigus, lõpetatakse piirimenetluse kohaldamine ja taotlejale antakse luba siseneda territooriumile, et taotlus läbi vaadata, ilma et menetlust tuleks tingimata taasalustada. 5. Erandina varjupaigamenetluste direktiivi artikli 43 lõikest 2 võib territooriumile lubamise tähtaega pikendada 16 nädalani, mille jooksul tehakse otsus taotluse, sealhulgas kaebuse kohta. 6. Erandina varjupaigamenetluste direktiivi artikli 46 lõigetest 5 ja 6 võivad Läti, Leedu ja Poola otsustada kohaldada kõnealuse artikli lõikes 6 sätestatud norme kõigi otsuste suhtes, mis on tehtud käesoleva artikli lõikes 2 osutatud piirimenetluse käigus läbi vaadatud taotluste kohta. Artikkel 3 Materiaalsed vastuvõtutingimused Erandina direktiivist 2013/33/EL võivad Läti, Leedu ja Poola ajutiselt kehtestada materiaalsete vastuvõtutingimuste pakkumise viisid, mis erinevad direktiivi 2013/33/EL artiklites 17 ja 18 sätestatud viisidest, nende taotlejate korral, kes on kinni peetud või leitud Valgevene piiri läheduses pärast ebaseaduslikku sisenemist või pärast piiriületuspunktidesse ilmumist, ning kelle suhtes kohaldatakse käesoleva otsuse artikli 2 lõikes 1 sätestatud meetmeid, tingimusel et need liikmesriigid rahuldavad taotlejate põhivajadused, eelkõige toidu, vee, rõivaste, piisava arstiabi ja hooajaliste ilmastikutingimustega kohandatud ajutise peavarju osas, austades täielikult inimväärikust. Artikkel 4 Tagasisaatmismenetlus 1. Läti, Leedu ja Poola võivad otsustada kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute suhtes, kelle rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud ja kelle suhtes on kohaldatud artiklit 2, direktiivi 2008/115/EÜ mitte kohaldada. 2. Lõikes 1 osutatud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul Läti, Leedu ja Poola teevad järgmist: a) järgivad tagasi- ja väljasaatmise lubamatuse põhimõtet ning võtavad nõuetekohaselt arvesse lapse parimaid huve, perekonnaelu ja asjaomase kolmanda riigi kodaniku tervislikku seisundit, nagu on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ (tagasisaatmisdirektiiv) artiklis 5; b) tagavad, et nende kohtlemine ja kaitsetase ei oleks ebasoodsam, kui on sätestatud direktiivi 2008/115/EÜ (tagasisaatmisdirektiiv) artikli 8 lõigetes 4 ja 5 (sunnimeetmete kasutamise piiramine), artikli 9 lõike 2 punktis a (väljasaatmise edasilükkamine), artikli 14 lõike 1 punktides b ja d (esmaabi ja haavatavate isikute vajaduste arvessevõtmine) ning artiklites 16 ja 17 (kinnipidamistingimused). Artikkel 5 Eritagatised 1. Käesoleva otsuse kohaldamisel teavitavad Läti, Leedu ja Poola nõuetekohaselt kolmandate riikide kodanikke või kodakondsuseta isikuid keeles, millest kolmanda riigi kodanik aru saab või millest arusaamist võib temalt mõistlikult eeldada, kohaldatavatest meetmetest, rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimise ja esitamise punktidest, eelkõige rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise lähima punkti asukohast, võimalusest taotluse kohta tehtud otsus edasi kaevata ning meetmete kestusest. 2. Läti, Leedu ja Poola ei kohalda artikleid 2, 3, 4 ja 5 kauem, kui on rangelt vajalik Valgevene põhjustatud hädaolukorra lahendamiseks ning mitte mingil juhul kauem kui artiklis 10 sätestatud ajavahemik. III PEATÜKK OPERATIIVTUGI Artikkel 6 Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti operatiivtugi 1. Läti, Leedu või Poola toetusetaotluse korral annab Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet Lätile, Leedule ja Poolale piirihalduse ja tagasisaatmise valdkonnas operatiivtuge või suurendab seda, lähetades Euroopa piiri- ja rannikuvalve alalise korpuse, sealhulgas lähetades vajaduse korral 1 500 kiirreageerimisreservi töötajat, tehnilist varustust ja pakkudes muud asjakohast toetust. 2. Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ameti (Frontex) direktor võib algatada piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni vastavalt määruse (EL) 2019/1896 artikli 39 lõikele 5 või tagasisaatmisega seotud sekkumise vastavalt kõnealuse määruse artiklile 53. 3. Amet annab Lätile, Leedule ja Poolale nende asjaomase taotluse alusel tuge järgmiste tegevuste kaudu: a) lähetab piirihaldusrühma raames alalise korpuse ja asjakohased tehnilised seadmed (patrullautod, transpordiautod, helikopterid, termokaamerad, kaamerad jne) piirikontrolli toetamiseks, eelkõige seoses järgmiste tegevustega: riigipiiri valvamine; kontrollid piiril; piiriüleste kuritegude avastamine; aruandlus; suuline tõlge; alaealiste ja teiste haavatavate rändajate tuvastamine ning abi nõuetekohasel suunamisel; b) lähetab piirihaldusrühma raames alalise korpuse ja asjakohased tehnilised seadmed, et toetada nende kolmandate riikide kodanike tagasisaatmist, kes ei taotlenud rahvusvahelist kaitset või kellel ei ole enam õigus territooriumil viibida, eelkõige aidates korraldada: tagasipöördumiseelset tegevust, sealhulgas tagasipöördumisalast nõustamist, ja toetades koostööd kolmandate riikidega isikutuvastusmissioonide korraldamise ja isikutuvastusvestluste jaoks videokonverentsiteenuse pakkumise kaudu; vabatahtlikku tagasipöördumist; tagasisaatmisoperatsioone nii kommerts- kui ka tšarterlendudega, sealhulgas tagasipöördujate saatmine päritolukohaks olevasse kolmandasse riiki, ja vajaduse korral tagasisaatmisjärgsed tegevused kolmandates riikides; c) lähetab rändehalduse tugirühma raames alalise korpuse, et toetada rändajate tuvastamist, sealhulgas kodakondsuse ja reisidokumentide kontrollimist, eelkõige: pakkudes abi küsitlustegevuses ja kohaldades ühiseid riskinäitajaid, et teha kindlaks isikud, kes võivad olla seotud terrorismiga, ja koguda rohkem teavet marsruutide, vahendajate ja töömeetodite kohta; pakkudes abi EURODACi seadmete kasutamisel ning töötajatele, kes aitavad rändajate registreerimisel ja sõrmejälgede võtmisel; menetledes eelisjärjekorras kolme asjaomase liikmesriigi taotlusi EUROSURi ühendteenuste osutamiseks, eelkõige seoses järgmisega: lennuliikluse seire erinevatest väljumiskohtadest Valgevenesse saabuvate lendude seire eesmärgil; korrapärane seire koos vajadustele kohandatud fotoluureteenustega, sealhulgas satelliitfotod, mis hõlmavad Valgevene piiri eelseid lähialasid, et hinnata olukorda, ning kaugemal asuvaid piirieelseid alasid, mis on olulised lähetatud töötajate ja tehnilise varustuse julgeolekule avalduva võimaliku ohu paremaks mõistmiseks; kui see on kättesaadav ja vajalik, vajadustele kohandatud mitmeotstarbeline õhuseireteenus, mida on võimalik kasutada ka öösel ja mis hõlmab Valgevene piiriäärset territooriumi ning mida kasutatakse kas Lätit, Leedut ja Poolat hõlmava piirkondlikku lähenemisviisi raames või toetades üht või mitut liikmesriiki; d) jälgib sotsiaalmeediaplatvorme, et märgata võimalike rändajate rühmi aegsasti ja reageerida igasugusele võimalikule ulatuslikule liikumisele ELi piiride suunas; e) pakub kohandatud riskianalüüsivahendeid; f) vajaduse korral muu eritoetus. Artikkel 7 Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti operatiivtugi Läti, Leedu või Poola toetusetaotluse korral teeb Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiamet (EASO) eelisjärjekorras kättesaadavaks vajaliku operatiivtoe eelkõige järgmiste tegevuste kaudu: a) lähetab varjupaigatugirühmad; b) registreerib rahvusvahelise kaitse taotlusi; c) hõlbustab varjupaigataotluste esialgset analüüsi; d) viib läbi taotlejatega isiklikke vestlusi nende taotluste ja saabumise asjaolude teemal; e) toetab haavatavate taotlejate asjakohasel kindlakstegemisel ja hindamisel; f) toetab vastuvõturajatiste haldamisel, projekteerimisel ja nõuetekohaste standardite kehtestamisel; g) jagab rahvusvahelise kaitse taotlejatele või potentsiaalsetele rahvusvahelise kaitse taotlejatele teavet ja pakub konkreetset abi, mida nad võivad vajada; h) pakub eksperditeadmisi, eelkõige suulise ja kirjaliku tõlke teeuste osutamisel, päritoluriikide kohta täpse ja ajakohase teabe jagamisel ning teadmiste jagamisel varjupaigajuhtumite menetlemise ja haldamise kohta; i) koolitab pädevate või muude asutuste töötajaid; j) vajaduse korral muu eritoetus. Artikkel 8 Europoli operatiivtugi Läti, Leedu või Poola toetusetaotluse korral teeb Europol eelisjärjekorras kättesaadavaks vajaliku operatiivtoe järgmiste tegevuste kaudu: a) lähetab eksperte, et võrrelda andmeid Europoli andmebaasides säilitatavate andmetega, hõlbustada kiiret ja turvalist teabevahetust liikmesriikide vahel ning toetada operatiivanalüüsi; b) pakub vajadustele kohandatud analüüsivahendeid, nagu ohuhinnangud, strateegilised ja operatiivanalüüsid ning olukorraaruanded; c) toetab liikmesriike võitluses rändajate ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja sellega seotud kuritegudega, mida hõlbustatakse, edendatakse või mis pannakse toime internetti kasutades, ning määruse (EL) 2016/794 artikli 4 lõike 1 punktis m osutatud tegevustes; d) vajaduse korral muu eritoetus. IV PEATÜKK LÕPPSÄTTED Artikkel 9 Koostöö ja hindamine 1. Komisjon, asjaomased Euroopa Liidu ametid ning Läti, Leedu ja Poola teevad tihedat koostööd ja teavitavad üksteist korrapäraselt käesoleva otsuse rakendamisest. Läti, Leedu ja Poola jätkavad kõigi asjakohaste andmete, sealhulgas käesoleva otsuse rakendamiseks vajalike statistiliste andmete esitamist rändevaldkonna valmisoleku- ja kriisikava ELi võrgustiku kaudu. 2. Läti, Leedu ja Poola tagavad tiheda koostöö ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti ja asjaomaste partnerorganisatsioonidega, et määrata kindlaks taotlejate toetamise kord praeguses hädaolukorras kooskõlas käesolevas otsuses ning varjupaigamenetluste direktiivis ja vastuvõtutingimuste direktiivis sätestatud eeskirjadega. 3. Komisjon jälgib koostöös Läti, Leedu ja Poolaga olukorda pidevalt ja vaatab selle läbi ning teeb vajaduse korral ettepaneku käesolev otsus kehtetuks tunnistada või seda pikendada, esitades ELi toimimise lepingu artikli 78 lõike 3 kohase nõukogu otsuse ettepaneku. Selleks esitavad Läti, Leedu ja Poola komisjonile konkreetse teabe, mida ta vajab läbivaatamise korraldamiseks ning kehtetuks tunnistamise või pikendamise ettepaneku tegemiseks, ning muu teabe, mida komisjon võib paluda. Artikkel 10 Jõustumine ja kohaldamine 1. Käesolev otsus jõustub […] päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas . 2. Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist, kohaldatakse seda kuni kuus kuud pärast selle jõustumist. 3. Käesolevat otsust kohaldatakse kõikide kolmandate riikide kodanike suhtes, kes saabuvad Läti, Leedu ja Poola territooriumile alates käesoleva otsuse jõustumise kuupäevast, samuti nende suhtes, kes viibivad Valgevene režiimi tegevuse tulemusena Läti, Leedu ja Poola territooriumil juba enne käesoleva otsuse jõustumist ja kelle rahvusvahelise kaitse taotlust ei ole registreeritud või kelle suhtes ei ole tagasisaatmismenetlust alustatud. 4. Käesolevat otsust kohaldatakse jätkuvalt nende taotlejate suhtes, kelle rahvusvahelise kaitse taotlused on registreeritud vastavalt käesoleva otsuse sätetele, kuni nende taotluste kohta tehakse lõplik otsus või kuni asjaomased kolmandate riikide kodanikud saadetakse tagasi vastavalt artiklile 4. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja EXPLANATORY MEMORANDUM 1. CONTEXT OF THE PROPOSAL • Reasons for and objectives of the proposal Triggering Article 78(3) TFEU in response to instrumentalisation of migrants at external borders The European Council Conclusions of 21 and 22 October 2021 underlined the EU’s non acceptance of any attempt by third countries to instrumentalise migrants for political purposes . Leaders committed to continue countering the ongoing hybrid attack launched by the Belarusian regime. They also recalled the need to ensure effective returns and full implementation of readmission agreements and arrangements, using the necessary leverage. They stated that the European Union remained determined to ensure effective control of its external borders. In this context, the European Council invited the Commission to propose any necessary changes to the EU’s legal framework and concrete measures underpinned by adequate financial support to ensure an immediate and appropriate response in line with EU law and international obligations, including the respect for fundamental rights. In view of Latvia, Lithuania and Poland being confronted with an emergency situation characterised by a sudden inflow of nationals of third countries which have been instrumentalised by Belarus for political purposes, among the concrete measures being envisaged, the Commission is bringing forward a proposal for provisional emergency measures based on Article 78(3) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU). It also responds to a request by the impacted Member States to be able to rely on provisional measures to address the emergency migratory situation at the EU’s external borders effectively. This is thus a response to the hybrid attack on the EU as a whole . Belarus has been challenging the Union, especially Latvia, Lithuania and Poland, by action resulting in an unprecedented increase in irregular border crossings from Belarus. While recent years saw almost no attempts to cross the external borders illegally from Belarus into the EU, since the summer of 2021, the number of illegal crossing has been steadily increasing. These actions constitute a hybrid attack that show a determined attempt to create a continuing and protracted crisis as part of a broader concerted effort to destabilise the European Union and undermining society and key institutions. These actions represent a real threat and present danger to the Union’s security. The objective of the proposal is to support Latvia, Lithuania and Poland by providing for the measures and operational support necessary to manage in a humane, orderly and dignified manner , fully respectful of fundamental rights, the arrival of persons being instrumentalised by Belarus. The proposal complements diplomatic efforts and other measures adopted by the Union to respond to this hybrid attack. This instrumentalisation of migrants by Belarus has resulted in a grave situation for these people in the Europe an Union-Belarus border region. Belarus’ actions have created a humanitarian crisis, with a number of fatalities already confirmed. The primary responsibility for addressing this crisis lies with Belarus . It is bound by the Geneva Convention, including the principle of non-refoulement , and it joined the Global Compact. Therefore, while the EU will continue to contribute to humanitarian aid for those in need on Belarus territory, Belarus must provide for adequate protection of the refugees on its territory and cooperate with the United Nations High Commissioner for Refugees ( UNHCR ) and the International Organization for Migration (IOM) to this end. The Commission and the European External Action Service ha ve been working very closely with the United Nations and its specialised agencies and with relevant human rights organisations in order to prevent a humanitarian crisis from further unfolding, also in view of deteriorating weather conditions. Because of this instr umentalisation, in 2021 as of 21 November, 7 831 third country nationals have entered the territories of Latvia, Lithuania and Poland from Belarus in an unauthorised manner, compared to 257 in the entire 2020. In addition, there have been 2 676 asylum applications in Lithuania, 579 applications in Latvia and 6 730 applications in Poland. In addition, 42 741 attempts to cross have been prevented by the three Member States. While an exact estimate would be difficult to give, up to 1 0 000 more migrants may be currently stranded in Belarus with further arrivals on a daily basis. As a result, Latvia, Lithuania and Poland have declared a state of emergency. Despite all Union and Member States’ efforts, the situation has continued to deteriorate. Third-country nationals continue to seek to enter into the territories of Latvia, Lithuania and Poland from Belarus and despite current improvements, the situation remain s very volatile. Following the notifi cation in June by Lithuania, the Commission established a regular monitoring mechanism through the Migration Preparedness and Crisis Management Network (the “Migration Blueprint Network”) in accordance with Commission Recommendation (EU) 2020/1366 of 23 September 2020 on an EU mechanism for preparedness and management of crises related to migration . Within this framework, the affected Member States, the European External Action Service, relevant EU Agencies and Commission services have shared data, information and insight, which are reported regularly. The European Union is support ing the Member States that are being targeted by the Belarusian regime. Since the start of the crisis, t he Commission has worked to operationalise the Union’s solidarity with Latvia, Lithuania and Poland and granted emergency financial assistance of EUR 36 million to Lithuania in July . I n addition to the EUR 360 million foreseen for these Member States under the Border Management and Visa Instrument (BMVI) for this financial period, the Commission has also made available a further top-up of around EUR 200 million for 2021 and 2022. In addition, Lithuania activated the EU Civil Protection Mechanism on 15 July 2021, and the Commission has been coordinating assistance from 19 Member States. Through the Mechanism, Lithuania has received tents, beds, heating systems and other items crucial to attend to the needs of the migrants present in the territory of Lithuania. This option rem ains open to Latvia and Poland. Another important aspect has been the operational support from EU agencies. Upon request by Lithuania, from the start of this crisis, the EU deployed assistance immediately. O perational support by the European Asylum Support Office (EASO) has been provided to Latvia and Lithuania to help them cope with the situation of instrumentalisation. EASO has notably assisted with the handling of asylum applications, reception management and interpretation. The European Border and Coast Guard Agency ( Frontex ) and Europol have also been providing support to the Member States who requested their assistance. In particular, EU agencies have deploy ed experts to carry out border control and intelligence measures and have been working to reinforce return capacity and carry out return operations. This support has already resulted in substantial numbers of return operations. Today, the support includes over 111 border guards, over 82 asylum experts, and two Europol guest officers. The agencies can now continue to step up operational support and it is important for the three Member States to make full use of that support. This fin ancial and operational support has been underpinned by foreign policy actions aimed at addressing the instrume n talisation of migrants and curtailing arrivals and taken in the context of the on-going standoff with Belarus after the fraudulent presidential elections in August 2020, followed by wide spread and increasing repressions of the Lukashenko regime against their own people and the forced landing of the Ryanair flight. In addition to the comprehensive package of economic and financial sanctions and the ban on flights through EU airspace and on access to EU airports by Belarusians carriers as a reaction to the fraudulent elections and the Ryanair flights diversion, the Union has taken additional measures as a specific response to the instrumentalisation of migrants by Belarus. On 9 November 2021, the Council adopted the Commission proposal on the partial suspension of the EU-Belarus Visa Facilitation Agreement. On 15 November 2021 , the Council amended the EU sanctions regime regarding Belarus and the Union is now also able to target both individuals and entities organising or contributing to activities that facilitate illegal crossing of the EU’s borders. The Council has also reached political agreement on a fifth package of listings. On 23 November 2021 , the Commission tabled a proposal to prevent and restrict the activities of transport operator s that engage in or facilitate smuggling or trafficking of people into the EU. The Commission, High Representative for Foreign and Security Policy and the Member States have also undertaken intense diplomatic efforts towards the main countries of origin and of transit to prevent further arrivals of nationals of these countries through Belarus. This has included outreach to third countries to counter Belarusian disinformation, and to get support for the return and rea dmission of their own nationals . The outreach has also included direct contacts with airlines and civil aviation authorities to explor e ways to help limit n on bona fide travel to Belarus. These measures have brought rapid results , but the situation at the border remains very fragile with Belarus continuing to instrumentalis e migrants who continue to arriv e at the Union’s external borders. Vigilance and preparedness to react quickly to new developments are key. As well as continu ing to assist the Member States concerned both operationally and financially , the Union should equip the Member States concerned with the legal tools needed to react swiftly in defence of their national security and that of the Union. These measures should complement those taken by the Union and Member States concerned. Under Article 78(3) TFEU, the Council has a broad discretion in the choice of the measures it takes if these respond rapidly and efficiently to a particular emergency. These measures can evolve and adapt if they retain their provisional nature. The measures included in this proposal allow the Member States concerned to manage the situation in a controlled and effective way with full respect for fundamental rights and international obligations as highlighted in the European Council call to the Commission. The provisions go further than those foreseen in the Asylum Procedures Directive 2013/32/EU in the event of arrivals involving a large number of third country nationals or stateless persons and aim to cater for the specific situation of instrumentalisation of migra nts , without undermining the right to asylum or the principle of non-refoulement . Th e provisions of the Asylum Procedures Directive are not designed to deal with situations where the Union’s integrity and security is under attack as a result of the instrumentalisation of migrants . For this reason, this proposal sets a temporary emergency migration and asylum management procedure tailored to the needs of the Member States concerned in the current situation. The emergency migration and asylum management procedure and the other measures in this Decision aim to help the Member State s concerned to take the steps necessary to respond effectively to the hostile actions of the third country in line with the Union’s fundamental values . Lithuania, Latvia and Poland have intensified border surveillance and other border control measures to protect the Union’s integrity and security. They must in addition manage the third-country nationals arriving at their borders. As part of these measures, these Member States have been forced by the current circumstances to limit the number of border crossing points open and have deployed a significant number of border guards along the green border. The measures included in this Decision are of a temporary, extraordinary and exception al nature , and will complement border control measures with specific measures in the area of asylum and return. Given the current situation and tak ing into account the fact that the Union’s concerted actions have started to bring results in reducing arrivals , these measures should be applicable for a period of six months. This period is considered sufficient to allow the Member States concerned to effectively manage the exceptional situation . Before the expiry of this six-month period, the Commission will regularly reassess the situation and may propose to the Council to prolong or repeal the application of the measures in this proposal. The emergency migration and asylum management procedure established in this proposal foresees specific procedural provisions for the registration and lodging of applications of international protection, longer registration deadlines and the possibility to decide at the border or at transit zone on the admissibility or substance of all applications, except where specific vulnerabilities cannot be catered for. It also foresees specific provisions for return and material reception conditions. These measures are accompanied by a series of safeguards. In all other aspects, the Asylum Procedures Directive, and in particular the guarantees foreseen in Chapter II of the Directive, apply. The proposal also includes an operational support Chapter in view of a possible stepping up of the support by the EU agencies upon request of the three Member States concerned. • Consistency with existing policy provisions in the policy area This proposal is fully consistent with the New Pact on Migration and Asylum adopted in September 2020 and the accompanying legislative proposals . • Consistency with other Union policies This proposal is consistent with the need to sustain a reduced pressure from irregular arrivals and maintain strong external borders in line with the comprehensive approach set out in the New Pact on Migration and Asylum. It complements the Schengen Borders Code and the upcoming Schengen reform, in which the Commission intends to propose a permanent framework for addressing possible situations of instrumentalisation that may still confront the Union in the future . It also aims to reduce onward movements of irregular migrants and stress on the Schengen area. Swift and effective return and readmission are effectively addressed in a situation of instrumentalisation, in line with the comprehensive approach to migration management set out in the New Pact on Migration and Asylum. It is also consistent with, and should be used in parallel to, the Union’s external action, such as EU restrictive measures . This proposal is part of a comprehensive set of EU actions to counter the hybrid attack and artificially created migratory pressure at the EU borders. 2. LEGAL ELEMENTS OF THE PROPOSAL Summary of the measures (1) Emergency migration and asylum management procedure at the external borders Faced with a hybrid attack, Latvia, Lithuania and Poland have been forced to restrict to the minimum the border traffic by limiting the number of border crossing points open with a view to preventing unauthorised entry and protecting their national security and territorial integrity. However, many migrants are still stranded in the territory of the three Member States concerned and the situation remains volatile on the Belarusian side of the border with irregular arrivals still continuing to come . To ensure a coherent approach with the border control measures in the current emergency situation and allow Latvia, Lithuania and Poland to manage the current flows but also the pe ople already present in their territories, this proposal sets up an emergency migration and asyl um management procedure in relation to third-country nationals apprehended or found in the vicinity of the border with Belarus after an unlawful entry or after having present ed themselves at border crossing points . (a) A sylum procedure at the external borders The main features of this procedure are: Possibility for the Member States concerned to register an asylum application and offer the possibility for its effective lodging only at specific registration points located at the vicinity of the border including the border crossing points designated for that purpose Under this procedure, it should be possible for the Member States concerned to require that the registration and lodging of applications for international protection take place at specific registration points located at the vicinity of the border, which may also include the border crossing points designated for that purpose. This would allow a more orderly management of the flows and is also in accordance with the possibilities already offered by the Asylum Procedures Directive. Under Article 6(3) of the Asylum Procedures Directive, a Member State may require that applications for international protection be lodged at a designated place. However, the Directive does not specify where the registration shall take place. Article 6(1) of the Directive only requires that when a person makes an application for international protection, the application must be registered. Member States can therefore designate specific registration points , which may include border crossing points, as the place for registering and lodging an application for international protection. Under Article 6(2) Member States shall ensure that applicants have an effective opportunity to lodge an application made as soon as possible. For this reason, and to ensure a genuine and effective access to the asylum procedure, Latvia, Lithuania and Poland must ensure that a sufficient number of registration points , including border crossing points, are designated and open for such purpose and that the applicants receive information about the location of the nearest points where their application can be lodged. Registration deadline extended to up to four weeks The specific asylum procedure at the external borders provides that the registration deadline for applications for international protection would be up to four weeks (as opposed to the Asylum Procedures Directive which sets three or six days and in case of mass influx up to 10 days). Latvia, Lithuania and Poland m ay need this flexibility to respond effectively to the hostile actions by Belarus whilst enabling them to managing the sudden inflow given the instrumentalisation situation and hybrid attack by Belarus. G iven the sudden and unforeseeable interference/intervention by Belarus, the Member States concerned need to deviate resources to protect their territorial integrity in addition to managing the third-country nationals arriving at their borders. As a result, the Member States concerned may need time to reorganise their resources and increase their capacity, including with the support of the EU agencies. If Member States make use of the longer registration deadline, they shall prioritise the registration and the examination of applications that are likely to be well-founded or lodged by minor s and their family members. Possibility to apply the accelerated procedure at the border for all applications In the current situation, the measures should support the Member States concerned in protecting their territorial integrity and preventing the entry of those who do not fulfil entry conditions, while protecting the fundamental rights. The possibility to examine an application at the border without authori s ing entry to the territory in accordance with Article 43 of the Asylum Procedures Directive offers this kind of protection but under the current rules, the merits of applications may be examined in a border procedure only in a limited set of circumstances . Although this could be the case , under certain conditions, for applicants who entered the territory unlawfully , this Decision extends this possibility to all applicants by not excluding any category of applicants . The proposal allows, under the specific asylum procedure, Latvia, Lithuania and Poland to apply the accelerated border procedure to decide on the admissibility and substance of all applications, except where adequate support for applicants with particular health issues cannot be provided. This measure will limit the possibilit y for Belarus to target for instrumentalisation third-country nationals to whom the border procedure cannot be applied. As provided for in the Asylum Procedures Directive and explicitly stated in th is proposal, during the border procedure the basic principles and guarantees of Chapter II of the Asylum Procedures Directive apply to ensure that the rights of those who seek international protection are protected, while maintaining the right to asylum and respect of the non-refoulement principle . Furthermore, the proposal includes the mandatory prioritisation of well-founded claims and those of families and children. In addition, Latvia, Lithuania and Poland may extend the duration of the border procedure for sixteen weeks . A decision on the application including on a possible appeal against an administrative decision should be taken within those sixteen weeks . Similar to the extension of the registration deadline above, a longer duration for the border procedure c an be considered to help the Member States in relation to instrumentalisation of migrants , given the nature and sudden character of Belarus’ action. The Member States concerned may need time to reorganise their resources and increase their capacity, including with the support of the EU agencies. In addition, the number of cases to be processed in the border procedure will be larger (as in principle all applicants can be subject to it) than under normal circumstances . T herefore, the extension will help the Member State to apply the fiction of non-entry for a longer period of time providing for more flexibility to deal with the increased workload. Latvia, Lithuania and Poland may also extend the application of the rules set out in Article 46(6) of the Asylum Procedures Directive, which allow s Member States to limit the automatic suspensive effect of an appeal , to all border procedures and instead confer on a court or tribunal the power to rule whether or not the applicant may remain on the territory provided that the guarantees under Article 46(7) and (8) are respected. Given the safeguards provided in the Asylum Procedures Directive and the Reception Conditions Directive, also in the context of the asylum procedure at the border , detention of applicants should be a measure of last resort, where other sufficient but less coercive measures cannot be applied in a specific case. Therefore, the asylum procedure will not imply a systematic detention of applicants. In order to allow vulnerable applicants to benefit from their rights, where the state of the health of the applicant does not ensure the examination of the application at the border or transit zones with the necessary support, Latvia, Lithuania and Poland shall not apply the border procedure. (b) Material reception conditions – Possibility to cover only basic needs In a situation of instrumentalisation, where there is a sudden arrival of third country nationals, it might be difficult for the Member State to ensure the material reception conditions standards are met. However, Latvia, Lithuania and Poland need to ensure that any actions respect basic humanitarian guarantees, such as providing third country nationals on their territory with food, water, clothing, adequate medical care, assistance to vulnerable persons and temporary shelter , as also set out by the European Court of Human Rights in recent orders for interim measures in relation to these Member States. Article 18(9) of the Reception Conditions Directive allows the Member State, in duly justified cases and under certain conditions , to set modalities for material reception conditions different from those provided in the Reception Conditions Directive, if in any event basic needs are covered. Th is proposal extends the possibility to set different material reception conditions in the current situation of inst r umentalisation of migrants provided that basic needs are cover ed , including temporary shelter, food, water, clothing, adequate medical care, assistance to vulnerable persons, in full respect of the right to human dignity. (c) R eturn procedure at the external borders In order to help Latvia, Lithuania and Poland cope with the current inflow of third country nationals, the proposal includes a possibility to derogate from the application of Directive 2008/115/EC for third country nationals and stateless persons whose application for international protection has been rejected in accordance with the procedure set out in Article 2 of this proposal. In relation to third country nationals who did not apply for international protection, the provision of Article 2(2)(a) of the Return Directive can be applied by Latvia, Lithuania and Poland. The derogation set out in Article 3 of this proposal aims at establishing a mechanism that is similar to the derogation as set out in Article 2(2)(a) of the Return Directive specifically for those third country nationals and stateless persons whose application for international protection has been rejected in accordance with the procedure as set out in Article 2 of this proposal. (d) Additional safeguards The proposal ensures that arrangements exist securing the right to request protection in a genuine and effective manner by ensuring sufficient locations where applicants can formally lodge the application for asylum are available. In order to guarantee access to the asylum procedure, Latvia, Lithuania and Poland shall duly inform third-country nationals or stateless persons in a language which the third-country national understands or is reasonably supposed to understand about the measures applied, the points accessible for registering and lodging an application for international protection, in particular the location of the nearest point where they can lodge an application for international protection, the possibility to challenge the decision taken on the application, and the duration of the measures. (2) Operational support by EU agencies As the effects of the Belarus’ actions might easily spill over (or even have as their objective) to impact more broadly neighbouring Member States and the European Union, it is necessary to foresee the means for providing support at EU-level. If Latvia, Lithuania and Poland request support from EU agencies, the agencies should prioritise their operational support. This would particularly be the case for the European Asylum Support Office (EASO) which can help register and process the applications, to ensure screening of vulnerable migrants, support the management, design and putting in place of adequate standards of reception facilities; or from Frontex to support border control activities, including screening and return operations, or from Europol to provide intelligence. (3) Other provisions The proposal also includes provisions on cooperation, between the Commission, Member States and EU agencies, as well as on the obligation of Member States to continue reporting relevant data and statistics via the EU Migration Preparedness and Crisis Management Network, and for the Commission to regularly assess the situation . It also includes provision on the personal scope, making sure that persons who arrived prior to th is Decision, but still in the context of instrumentalisation, and whose applications for international protection have not yet been registered or for whom the return procedure has not started, are covered and benefit from the provisions of the Decision. This will ensure legal certainty and predictability for these third country nationals about the procedural rules applicable. Several recitals address variable geometry, with regard to the matter of participation of Ireland and Denmark in this Decision. The Member States concerned are obliged to discontinue any measure if the emergency situation no longer exists. • Legal basis This proposal includes provisional measures for the benefit of three Member States (Latvia, Lithuania and Poland) which are confronted by an emergency situation characterised by a sudden inflow of nationals of third countries, created by an instrumentalisation of migra nts . The necessary provisional support measures may go beyond the Common European Asylum System. Therefore, the appropriate legal basis for the Council to adopt these provisional measures is Article 78(3) TFEU, after consulting the European Parliament. According to CJEU jurisprudence , the concept of ‘provisional measures’ within the meaning of Article 78(3) TFEU is sufficiently broad to adopt all the provisional measures necessary to respond effectively and swiftly to an emergency situation characterised by a sudden inflow of nationals of third countries , in this case created by an instrumentalisation of migra nts for political purposes . These measures may in principle also derogate from provisions of legislative acts. Generally, the Commission and the Council have a broad discretion in the choice of the measures they take if these respond rapidly and efficiently to a particular emergency. These measures can evolve and adapt if they retain their provisional nature . Therefore, in line with this jurisprudence, the proposal includes specific provisional measures in the areas regulated by the Asylum Procedures Directive (on registration, forma l lodging and the border procedure), the Reception Conditions Directive and the Return Directive, accompanied by the necessary safeguards to respect fundamental rights, and operational support measures by European Union agencies for the benefit and on request of the Member States concerned. • Subsidiarity Title V of the TFEU on the Area of Freedom, Security and Justice confers certain powers on these matters to the European Union. These powers must be exercised in accordance with Article 5 of the Treaty on the European Union, i.e. , if and in so far as the objectives of the proposed action cannot be sufficiently achieved by the Member States and can, therefore, by reason of the scale or effects of the proposed action, be better achieved by the European Union. A situation where the territorial integrity and security of Member State s are at risk because of the sudden arrival of third-country nationals due to a third country actively engaging in facilitating the arrival of those third-country nationals should be considered as impacting the EU as a whole and therefore requiring EU solutions and EU support. There is a need for all Member States to quickly react and rally support to the Member State concerned. Achievement of these objectives requires action at the EU level since they are cross-border by nature. It is clear that actions taken by individual Member States cannot satisfactorily reply to the need for a common EU approach to a common problem. Such a common approach cannot be sufficiently achieved by the Member States individually and can, by reason of the scale and effects of this proposed Decision, be better achieved at Union level. The Union must therefore act and may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5(3) of the Treaty on European Union. • Proportionality In accordance with the principle of proportionality, as set out in Article 5(4) of the Treaty on the European Union, this proposed Decision sets out the exact conditions when specific asylum procedural rules can be applied as well as provide for the scope and time limit of applying such rules, and necessary safeguards. All the elements of the measures proposed to deal with the specific situation of instrumentalisation of migra nts are limited to what is necessary to ensure Member States can manage the situation in an orderly and effective way while ensuring the equality of treatment in terms of rights and guarantees for applicants. The duration of these measures is also limited in time to what is strictly necessary to enable the Member States concerned to address the situation that endangers their security or territorial integrity. T he proposal establishes safeguards for applying the derogations. These measures are proposed together with other measures and when foreign policy measures are starting to yield results to help the Member States concerned to manage the situation, particularly given the significant number of third country nationals still arriving into these three Member States from Belarus and as there is still a significant number of migrants stranded in the EU Belarus border. The Commission proposes them as a matter of urgency and as measures of an extraordinary and exceptional nature, limited in time. The specific measures in those aspects regulated by the Asylum Procedures Directive and the Return Directive are proportionate, with a number of safeguards put in place that strike a balance between the immediate needs of the Member States concerned in order to manage the situation of instrumentalisation and the necessary protection of the third country nationals being instrumentalised. • Choice of the instrument The legal basis of Article 78(3) TFEU for this proposal requires a Council Decision, after consulting the European Parliament. • Fundamental rights This proposal respects fundamental rights and observes the principles recognised, in particular, by the Charter of Fundamental Rights of the European Union, as well as the obligations stemming from international law. The framework provided for in this Decision shall be applied in full respect of fundamental rights as enshrined in the Charter, including the right to human dignity (Article 1), prohibition of torture and inhuman or degrading treatment or punishment (Article 4), the right to liberty and security (Article 6), the right to asylum (Article 18), the prohibition of collective expulsions and protection from refoulement (Article 19 (1) and (2) ), the right to non-discrimination (Article 21), the principle of equality between men and women (Article 23), the rights of the child (Article 24) and the right to an effective remedy (Article 47). This proposal fully takes into account the special needs of vulnerable persons. The safeguards provided for children and vulnerable persons in the Reception Conditions Directive 2013/33/EU shall be of primary consideration for competent authorities. The right to liberty and freedom of movement is protected given that, if detention is used in the context of the asylum border procedure or in the area of return, such rules can only be applied in a strictly regulated framework and for a limited time. Under Article 26(1) of the Asylum Procedures Directive, Member States shall not hold a person in detention for the sole reason that he or she is an applicant. The same provision references Article 8 of the Reception Conditions Directive for the grounds and conditions of detention . In accordance with Article 8(3)(c) of the Reception Conditions Directive, an applicant may be detained in order to decide, in the context of a procedure, on the applicant’s right to enter the territory. Article 8 (2) also provides that Member States may detain an applicant only, if other less coercive alternative measures – like restrictions to freedom of movement under its Article 7 – cannot be applied effectively. The principle of non-refoulement enshrined in Article 33 of the 1951 Refugee Convention and Article 19 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union is also respected when derogations from the Return Directive are applied. The proposal explicitly recalls the duty of Member States to always observe this principle in the fulfilment of their obligation to control borders. Respecting the principle of non-refoulement includes an assessment of whether there is neither a risk of persecution, torture or inhumane or degrading treatment, nor a risk of chain refoulement . As regards the application of the asylum border procedure and the derogation from the Return Directive, the basic principles and guarantees provided by the Asylum Procedures Directive, the Reception Conditions Directive and the Return Directive remain applicable to applicants subject to the border procedure. Furthermore, the proposal includes the mandatory prioritisation of well-founded claims and those o f families and children. It is to the benefit of these applicants to have their asylum applications decided upon as quickly as possible. The proposal guarantees the right to an effective remedy, ensuring that Court s have power to rule whether or not the applicant may remain on the territory of the Member State pending a decision on an appeal and with the right guarantees applicable to enable an applicant to make such requests to the Courts . 3. CONSULTATIONS OF INTERESTED PARTIES • Evidence-based policy-making The proposal was prepared as a matter of urgency. It can rely on the work conducted in preparation of the crisis and force majeure proposal in the context of the New Pact on Migration and Asylum and on information provided by stakeholders during the consultation process since the beginning of the hybrid threat in the summer of 2021. • Stakeholder consultations and Collection and use of expertise Since the beginning of the situation of a hybrid threat emerged in the summer of 2021, the Commission has been consulting all relevant stakeholders on how to cope with the situation. The Member States concerned by the current instrumentalisation, in particular Lithuania, suggested concrete legislative initiatives, which in their view would adequately address the situation. This proposal takes on board a number of these suggestions. The Commission met and exchanged letters with international and non-governmental organisations, which have been assessing the situation and proposed adequate reaction. The Commission visited Poland and Lithuania several times, both at a political and at a technical level. During these visits, the Commission, other than meeting the national authorities, gathered information from the national branches of UNHCR and IOM, and from national non-governmental human rights organisations supporting migrants in the border regions. 4. BUDGETARY IMPLICATIONS Due to the nature of this proposal linked to a case of instrumentalisation of migrants , it is not possible to estimate a priori the possible budgetary impact. It will be accommodated within the budget of the existing EU funding instruments under the period 2014-2020 and 2021-2027 in the field of migration, asylum and border management . W here exceptionally necessary, if the situation aggravates further , the flexibility mechanisms within the MFF 2021-2027 could be used . The European Commission and the Member States have been discussing the financial needs arising from the situation at the external borders with Belarus on a regular basis. As a result, the European Commission provided emergency assistance support to Lithuania this autumn, while Lithuania, Latvia and Poland have taken measures to shift (unspent) resources under their 2014-2020 national programmes of these funding instruments. In this context, in addition to the €360 million foreseen for these Member States under the BMVI for this financial period, a further top-up of around €200 million will be available for 2021 and 2022 , from within existing resources , mainly the BMVI Thematic Facility envelope . Continued regular dialogue will enable the optimal use of the available res ources under these instruments. For the reason mentioned above, it is not possible to estimate a priori the possible budgetary impact on the decentralised agencies concerned. They have some flexibility within their existing budgets but, depending on future developments and reflecting the fact that the agencies’ resources are limited, it is not excluded that a redeployment of resources might be needed. The financial needs in this proposal are compatible with the current multiannual financial framework and might entail the use of special instruments. In terms of the asylum procedural aspects, this proposal does not impose any additional financial or administrative burden on the Union. On those parts, therefore, it has no impact on the Union budget . 2021/0401 (CNS) Proposal for a COUNCIL DECISION on provisional emergency measures for the benefit of Latvia, Lithuania and Poland THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION, Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 78(3) thereof, Having regard to the proposal from the European Commission, Having regard to the opinion of the European Parliament , Whereas : (1) According to Article 78(3) of the Treaty on the Functioning of the European Union (TFEU), in the event of one or more Member States being confronted by an emergency situation characterised by a sudden inflow of nationals of third countries, the Council, on a proposal from the Commission and after consulting the European Parliament, may adopt provisional measures for the benefit of the Member State(s) concerned. (2) Since the summer of 2021, the U nion as a whole, and Latvia, Lithuania and Poland in particular have experienced a hybrid threat, in the form of instrumentalisation of people . This has resulted in an unprecedented increase in irregular border crossings from Belarus. While recent years saw almost no attempts to cross the external borders irregularly from Belarus into the EU , this is now a daily reality. This has been initiated and organised by the Lukashenko regime, luring migrants at the border with the cooperation of migrant smugglers and criminal networks. (3) This instrumentalisation has resulted in a grave situation for these migrants at external borders of the European Union with Belarus. Belarus’ actions have created a humanitarian crisis, with a number of fatalities already confirmed. The primary responsibility for addressing this crisis lies with Belarus . It is bound by the Geneva Convention, including the principle of non-refoulement . Therefore, Belarus must provide for adequate protection of the migrants on its territory and cooperate with the United Nations High Commissioner for Refugees (UNHCR) and the International Organization for Migration (IOM) to this end . While limited access has hindered the task of assessing needs on the Belarusian side of the border, t he Commission has been working very closely with the United Nations and its specialised agencies and with relevant human rights and humanitarian partner organisations in order to prevent a humanitarian crisis from further unfolding, also in view of deteriorating weather conditions. Recent decisions have mobilised EUR 700 000 in humanitarian funding in order to support partners in providing assistance to vulnerable people stranded at the border and inside Belarus. (4) Because of this instrumentalisation, in 2021, as of 21 November, 7 831 third country nationals have entered the territories of Latvia, Lithuania and Poland from Belarus in an unauthorised manner, compared to 257 in the entire 2020. There have been 2 676 asylum applications in Lithuania, 579 applications in Latvia and 6 730 applications in Poland. In addition, 42 741 attempts to cross were prevented by the three Member States. While an exact estimate would be difficult to give, up to 10 000 more migrants may be currently stranded in Belarus with further arrivals on a daily basis. (5) The U nion has strongly condemned this instrumentalisation of vulnerable migrants and refugees, at the highest level. The European Council addressed this threat at its meetings of June and October 2021 . In the State of the Union address, President von der Leyen identified the Belarus actions as a hybrid attack to destabilise Europe . These actions show a determined attempt to create a continuing and protracted crisis as part of a broader concerted effort to destabilise the European Union and undermining society and key institutions. The y represent a real threat and present danger to the Union’s security. (6) The current proposal follows the invitation of the European Council to the Commission in its conclusions of 22 October to propose any necessary changes to the U nion ’s legal framework and concrete measures to ensure an immediate and appropriate response to the hybrid threat in line with U nion law and international obligations. It also responds to a request by the impacted Member States to be able to rely on provisional measures to address the emergency migratory situation at the U nion ’s external borders effectively. Those measures would aim to further support Latvia, Lithuania and Poland in managing the current situation in a controlled and swift manner, while fully respecting fundamental rights and international obligations. (7) To respond to the current emergency situation, Lithuania, Latvia and Poland have declared the state of emergency and have intensified border surveillance and other border control measures to protect the Union’s integrity and security. As part of these measures, these Member States have been forced to limit the number of border crossing points open and deployed a significant number of border guards along the land border with Belarus. They must, in addition, manage the third-country nationals arriving at their borders many of whom are seeking or intend to seek international protection in the European Union and those already present in their territories . (8) The Union has shown its resolute support to these Member States that a re being targeted by the Belaru sian regime and who are managing the external border on behalf of the EU. (9) The Commission has granted emergency financial assistance to Lithuania. It has also provided , i n addition to the €360 million foreseen for these Member States under the Border Management and Visa Instrument ( BMVI ) for this financial period, a further top-up of around €200 million that will be available for 2021 and 2022 . Furthermore, Lithuania activated the EU Civil Protection Mechanism and the Commission has been coordinating assistance from 19 Member States. Through the Mechanism, Lithuania has received tents, beds, heating systems and other items crucial to attend the needs of the migrants present in the territory of Lithuania. This option remains open to Latvia and Poland. (10) In addition, the European Border and Coast Guard Agency ( Frontex ), the European Asylum Support Office (EASO) and Europol have been providing operational support to the Member States who requested their assistance to help them cope with the current crisis situation. In particular, the agencies have deployed experts to process asylum applications, carry out border control and intelligence measures and have been working to reinforce return capacity and carry out return operations . This operational support has already resulted in substantial numbers of return operations. The agencies can now provide a further step forward in operational support and it is important for the three Member States concerned to make full use of that support. (11) This financial and operational support has been underpinned by actions in the foreign policy domain aimed at addressing the instrumentalisation situation and curtailing arrivals. In addition to the comprehensive package of economic and financial sanctions and the ban of U nion airspace and on access to U nion airports by Belarusians carriers as a reaction to the fraudulent e lections and the Ryanair flight diversion, the Union has taken additional measures as a specific response to the instrumentalisation of migrants by Belarus. On 9 November 2021, the Council adopted the Commission proposal on the partial suspension of the EU-Belarus Visa Facilitation Agreement. On 15 November 2021 , the Council amended the EU sanctions regime regarding Belarus and the Union is now also able to target both individuals and entities organising or contributing to activities that facilitate illegal crossing of the EU’s borders. On 23 November, the Commission tabled a proposal to prevent and restrict the activities of transport operator s that engage in or facilitate smuggling or trafficking of people into the Union . (12) The Commission, the High Representative, assisted by the European External Action Service , and the Member States have undertaken intense diplomatic efforts towards the main countries of origin and of transit to prevent further arrivals of nationals of these countries through Belarus. Th e se efforts have included outreach and stepped up visits to key partner countries of origin and transit to counter Belarusian disinformation, curtail departures and get support for receiving back their own nationals currently stranded in Belarus . The outreach has also included direct contacts with airlines and civil aviation authorities, to explor e ways to help limit non bona fide travel to Bel arus. (13) These diplomatic, humanitarian , operational and financial efforts undertaken by the Union or its Member States have led to rapid results . Transit routes being exploited by smugglers to bring migrants to the Belarusian border are being shut down one by one. However, the actions orchestrated by Belarus are still representing a real and present danger to the security of the Union and of the Member States concerned as well as to their territorial integrity . Indeed, the context remains very volatile with Belarus continuing instrumentalising migrants who are still arriving at the Union’s external border , thereby constituting a hybrid attack on the EU . (14) As a result, the situation on the ground remains challenging for Latvia, Lithuania and Poland with thousands of migrants stranded in their territory and at the EU-Belarus border and with third country nationals who continue to arrive. G iven the current volatile and difficult situation in the three Member States concerned, it is therefore necessary to adopt provisional measures for the benefit of these Member States. (15) The measures should equip the Member States concerned with the necessary legal tools to respond rapidly and efficiently to the emergency situation characterised by a sudden inflow of nationals of third countries with which Latvia, Lithuania and Poland are confronted. These provisional measures may include all measures necessary to respond effectively and swiftly to the current attack. These measures may in principle also derogate from provisions of legislative acts. (16) The measures adopted in this Decision are of a temporary, extraordinary and exceptional nature , and need to be taken so as to allow a n orderly and dignified management of the flows in full respect of fundamental rights , and to protect the territorial integrity and national security of the Member States concerned . (17) Based on the assessment of the current emergency situation , establishing an emergency migration and asylum management procedure at the external borders , derogating from some of the provisions of the Asylum Procedures Directive 2013/32/EU, the Reception Conditions Directive 2013/33/EU and the Return Directive 2008/115/EC, is considered the most suited to support the Member States concerned. The emergency migration and asylum management procedure and the operational support measures foreseen in this Decision should help the Member State concerned to manage the situation in a controlled and effective way while ensuring full respect for fundamental rights and international obligations as stressed in the European Council call to the Commission. In particular, the measures in this Decision respect the right to asylum by ensuring a genuine and effective access to the procedure and the principle of non-refoulement . (18) T he emergency migration and asylum management procedure at the external borders set out in this Decision respects and is to be applied in full compliance with the Charter of F undamental R ights of the European Union, in particular Articles 1, 4, 7, 24, 18 and 19( 1 ) and (2) thereof. In order to reflect, in particular, the primary consideration that must be given to the best interests of the child, the need to respect family life, and to ensure the protection of the health of the persons concerned, this Decision should provide for specific rules and safeguards applying in respect of minor s and their family members and of applicants who se state of health requires a specific and adequate support. The guarantees set out in Directive 2013/32 (the Asylum Procedure s Directive) and Directive 2013/33 (the Reception Conditions Directive) in relation to applicants with special needs or vulnerabilities should continue to apply in respect of persons subject to the emergency migration and asylum management procedure. Directive 2013/33, including the rules and safeguards concerning the detention of applicants for international protection, should continue to be applied, from the moment an application for international protection is made . The possibility to derogate from certain provisions of this Directive should be without prejudice to the obligation for Member States to ensure at all times respect for human dignity and to cater, in particular, for the basic needs of third country nationals subject to the emergency migration and asylum management procedure . (19) Setting an emergency migration and asylum management procedure at the external borders, tailored to the specific needs of the Member States concerned , is necessary as the current provisions of the Asylum Procedures Directive do not provide with adequate tools to effectively respond to the current emergency situation characterised by the instrumentalisation of migrants by Belarus. While some of the provisions of the Asylum Procedures Directive 2013/32/EU can be applied to address the current situation in an orderly way, they are not specifically designed for a situation where the Union ’s integrity and security is under attack as a result of the instrumentalisation of migrants. Therefore, specific procedural provisions, in particular setting an emergency asylum and migration management procedure, are needed to cater for this particular emergency situation. For the aspects not specifically regulated in this Decision, all the other rules and guarantees of the Asylum Procedures Directive should apply. (20) To assist the Member States concerned in the orderly management of the flows, under the emergency migration and asylum management procedure, Latvia, Lithuania and Poland may decide, in relation to third country nationals or stateless persons that have been apprehended or found in the vicinity of the border with Belarus after an unlawful entry or after having presented themselves at border crossing points, to register applications for international protection only at specific registration points designated for this purpose situated in the vicinity of the border, which may include specific border crossing points, and provide an effective possibility for lodging an application for international protection only at the specific points that have been designated for such purpose s and which sh ould be easily accessible . An effective and genuine access to the international protection procedure must nevertheless be ensured in accordance with Article 18 of the Union Charter of Fundamental Rights . To this e nd, Latvia, Lithuania and Poland should ensure that sufficient registration points , which may include border crossing points, are designated and open for such purpose. Applicants should be duly informed about the location s where their application will be registered and can be lodged. (21) In order to ensure that the Member States concerned have the necessary flexibility and avoid that Belarus targets specific categories of third - country nationals, it should be possible, under the emergency migration and asylum management procedure set out in this Decision , for the Member States concerned to take a decision in the framework of a border procedure under Article 43 of the Asylum Procedures Directive on admissibility and the merits o f all applications for international protection by third country nationals or stateless persons apprehended or found in the vicinity of the border with Belarus after an unlawful entry or who presented themselves at border crossing points . The guarantees set in Chapter II of the Asylum Procedures Directive have to be respected. (22) In the emergency migration and asylum management procedure, the best interest s of child and the safeguards for applicants with medical conditions sh ould be a primary consideration for the competent authorities. For this reason, under the emergency migration and asylum management procedure, Latvia, Lithuania and Poland should prioritise the examination of applications from those persons with well-founded claims or of minors and their family members. Furthermore, where the state of the health of the applicant does not permit to conduct the examination of the application at the border or transit zones, Latvia, Lithuania and Poland should not apply the border procedure. This should also be the case if the health problems become apparent during the examination of the application. If during the examination of the application, it becomes apparent that an applicant is in need of special procedural guarantees, and adequate support cannot be provided in the context of the asylum procedure at the border, in accordance with Article 24(3) of the Asylum Procedures Directive, the Member State concerned should refer the applicant to the normal procedure within the territory. (23) In accordance with Article 26(1) of the Asylum Procedures Directive , Member States should not hold a person in detention for the sole reason that he or she is an applicant. In case of detention, the grounds and conditions of detention set out in Article 8 of the Rece ption Conditions Directive should apply. In accordance with Article 8(3)(c) of the Reception Conditions Directive, an applicant may be detained in order to decide, in the context of a procedure, on the applicant’s right to enter the territory. Article 8(2) also provides that Member States may detain an applicant only, if other less coercive alternative measures – like restrictions to freedom of movement under its Article 7 – cannot be applied effectively. T he safeguards for detention as provided for in the Reception Conditions Directive are to apply, in particular for specific groups such as minors and their families. Alternatives to detention, such as restrictions in the freedom of movement, may be as effective as detention in the current circumstances and should therefore be considered by the authorities , particularly for minors . (24) The emergency migration and asylum management procedure under this Decision allows Member State to extend the registration deadline for applications for international protection to up to four weeks and the maximum duration for applying a border procedure to sixteen weeks , during which a decision on the application , including a decision on a possible appeal against a negative decision , should be taken . These procedural timelines, which are longer than those under the Asylum Procedures Directive, are conceived to help the Member State s concerned in relation to dealing with the sudden inflow, in a situation of instrumentalisation of migrants . Confronted with the current situation, the Member States concerned need to d ivert resources to protect their territorial integrity in addition to managing the third country nationals arriving at their borders or that are already present in their territories . As a result, the Member States concerned may need time to reorganise their resources and increase their capacity, including with the support of the EU agencies. Furthermore, the number of applicants under the border procedure will be higher than under normal circumstances, and therefore the Member State concerned may need more time to be able to take decision s without allowing entry into the territory. However, Latvia, Lithuania and Poland should prioritise the registration of applications of minor chi ldren and their family members. (25) Any violent acts at the border must be avoided at all costs, not only to protect the territorial integrity and security of the Member State concerned but also to ensure the security and safety of the third country nationals, including families and children that are awaiting their opportunity to apply for asylum in the Union peacefully. Where the Member States concerned are confronted at their external border with violent actions, including in the context of attempt s by third country nationals to force entry en masse and using disproportionate violent means, the Member States concerned should be able to take the necessary measures in accordance with their national law to preserve security, law and order , and ensure the effective application of this Decision . (26) Article 18(9) of Directive 2013/33/EU allows Member States to temporarily set modalities for material reception conditions different from those provided for in the Directive in duly justified cases under certain conditions. The current emergency situation is an exceptional situation that justifies providing for different material reception conditions , since there has been a sudden and unforeseeable flow of third country nationals that need to be processed and taken care of at the border. For this reason, in the current emergency situation, the Member State concerned should be able to derogate from the Reception Conditions Directive standards and provide third country nationals and stateless persons with temporary shelter , that should be adapted to seasona l weather conditions, and cover their basic needs, in particular by providing food, water, clothing, adequate medical care, and assistance to vulnerable persons, in full respect of the right to human dignity. (27) In order for Latvia, Lithuania and Poland to better cope with the emergency situation characterised by the current irregular flow s of third - countr y nationals , and with a view to complementing and ensuring full coherence with border measures and with the asylum procedure at the external border , the Member States concerned should be allowed to provisionally derogate from the application of Directive 2008/115/EC (the Return Directive) in relation to third country nationals and stateless persons whose application for international protection was rejected in the context of an asylum procedure as set out in this Decision. Where a subsequent application is made merely to delay or frustrate the return, Member States may consider that application as inadmissible in line with Article 33(2)(d) of the Asylum Procedure s Directive. This Decision is without prejudice to the possibility for Latvia, Lithuania and Poland to derogate from the application of Directive 2008/115/EC by virtue of Article 2(2)(a) of that same Directive, in relation to illegally staying third-country nationals apprehended in connection with the irregular crossing by land, sea or air of the external border of a Member State and who have not subsequently obtained an authorisation or right to stay in that Member State. (28) When applying the derogation to the application of the Return Directive, Latvia, Lithuania and Poland need to ensure full respect of the principle of non-refoulement and take due account of the best interests of the child, family life and the state of health of the third country national concerned as otherwise set out for derogations in the Return Directive. They also need to ensure that the treatment and level of protection in relation to limitations on the use of coercive measures, postponement of removal, emergency health care and needs of vulnerable persons and detention conditions, is no less favourable than that set out in the Return Directive. (29) Latvia, Lithuania and Poland should inform third-country nationals of the measures applied in accordance with this Decision . In particular, Latvia, Lithuania and Poland should inform third-country nationals or stateless persons in a language which the third-country national understands or is reasonably supposed to understand about the measures applied, the points accessible for registering and lodging an application for international protection, in particular the location of the nearest points where their application can be lodged, the possibility to appeal the decision on the application, and the duration of the measures. (30) In order to support the Member State concerned in providing the necessary assistance to third country nationals falling under the scope of this Decision, including by promoting voluntary return activities or by carrying out their humanitarian duties, UN agencies and other relevant partner organisation s , in particular the International Organization for Migration and the International Federation of Red Cross and Red Crescent Societies , should have effective access to the border under the conditions set out in the Reception Conditions Directive and the Asylum Procedures Directive . In accordance with Article 29 of the Asylum Procedures Directive, the United Nations High Commissioner for Refugees should be allowed access to applicants, including those at the border. To this end, Latvia, Lithuania and Poland should work in close cooperation with UN agencies and relevant partner organisations. (31) Latvia, Lithuania and Poland should apply any measures under this Decision only as long as strictly necessary to address the emergency situation and in any case no longer than six months. If the situation that led to the application of these specific measures were to cease to exist before this six-month period, the Member States concerned should immediately discontinue their application. The Commission, in cooperation with the Member States concerned and relevant EU agencies, should keep the situation under constant monitoring and review and propose as appropriate to the Council and the Member States concerned the cessation of the application of the measures in this Decision or their eventual prolongation by means of a proposal under Article 78(3) of the TFEU. (32) Following a request for support by Latvia, Lithuania and Poland, the European Union Agencies should assess their needs in cooperation with them. T o assist the three Member States facing specific challenges arising from the instrumentalisation of migrants by Belarus, the European Border and Coast Guard (Frontex), the European Asylum Support Office (EASO) and Europol as well as the Member States should provide Latvia, Lithuania and Poland with adequate support by prioritising the necessary resources , while continuing to meet the needs of other Member States facing migratory pressure . (33) T o assist the three Member States facing specific challenges arising from the instrumentalisation of migrants , the European Border and Coast Guard (Frontex) should , upon request of the Member States concerned, prioritise its support to these three Member States. In this context, upon a request from one of these Member States, the Frontex Executive D irector should launch a rapid border intervention or return intervention for a limited period of time on the territory of the host Member State concerned and deploy the necessary resources. In addition, upon request Frontex should prioritise the provision of any other type of assistance such as the EUROSUR Fusion Services or risk analysis products as well as the necessary equipment to enhance the border surveillance. A situation of instrumentalisation of migrants should in addition result in the European Border and Coast Guard Agency carrying out a dedicated vulnerability assessment, also to assess any further needs for support. (34) To support these Member States facing specific challenges arising from the instrumentalisation of migrants in implementing the derogations in these Decision, the European Asylum Support Office (EASO) should, upon request of the Member States concerned, prioritise its support by making available the necessary resources to Latvia, Lithuania and Poland, in particular through the deployment of asylum support teams to assist amongst others in the registering and processing applications, identification and assessment of vulnerabilities, ensuring adequate reception conditions or providing necessary translation services, expertise and training. (35) To assist the three Member States facing specific challenges arising from the instrumentalisation of migrants , Europol should , upon request of the Member States concerned, support them through deploying experts, giving priority treatment to their requests, providing tailored analysis products, such as threat assessments, strategic and operational analyses and situation reports, and keep supporting Member States in combating migrant smuggling and related crimes. (36) Where appropriate, the European Union agencies should launch calls for experts to respond to the request for support by Latvia, Lithuania or Poland. In this case, the Member States should be encouraged to provide the necessary experts with the adequate profiles as soon as possible. In the context of a rapid border intervention or a return intervention organised by the European Border and Coast Guard Agency, the Member States should be encouraged to provide their respective contributions for the deployment of teams from the standing corps, including from the Reserve for Rapid Reaction or all the necessary equipment, including under the Rapid Reaction Equipment Pool. Member States should also be encouraged to support Latvia, Lithuania and Poland in any return measures and in their outreach to third countries. (37) Since the objectives of this Decision cannot be sufficiently achieved by the Member States but can rather, by reason of the scale and effects of the action, be better achieved at Union level, the Union may adopt measures, in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the Treaty on European Union (TEU). In accordance with the principle of proportionality, as set out in that Article, this Decision does not go beyond what is necessary in order to achieve those objectives. (38) This Decision respects the fundamental rights and observes the principles recognised by the Charter of Fundamental Rights of the European Union. (39) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 21 on the position of Ireland in respect of the area of freedom, security and justice, annexed to the TEU and to the TFEU, and without prejudice to Article 4 of that Protocol, Ireland is not taking part in the adoption of this Decision and is not bound by it or subject to its application. (40) In accordance with Articles 1 and 2 of Protocol No 22 on the position of Denmark, annexed to the TEU and to the TFEU, Denmark is not taking part in the adoption of this Decision and is not bound by it or subject to its application. (41) In view of the urgency of the situation, this Decision should enter into force on the date following that of its publication in the Official Journal of the European Union. (42) Because of their provisional nature, the measures adopted should be limited in time and end once the current emergency situation has ended. (43) Persons having arrived to Latvia, Lithuania and Poland from Belarus before the entry into force of this Decision should be included in its scope, if they have not been registered yet or their return procedure has not started , HAS ADOPTED THIS DECISION: CHAPTER I INTRODUCTORY PROVISION Article 1 Subject matter This Decision establishes provisional measures for the benefit of Latvia, Lithuania and Poland, in view of supporting them in managing the emergency situation caused by the actions of Belarus, leading to a sudden inflow of third country nationals in the current context of instrumentalisation of migrants at the external borders . C HAPTER II E MERGENCY MIGRATION AND ASYLUM MANAGEMENT PROCEDURE AT THE EXTERNAL BORDERS OF LATVIA, LITHUANIA AND POLAND Article 2 Asylum procedure 1. By way of derogation from Article 6(1) of the Asylum Procedures Directive, the registration , in relation to third country nationals or stateless persons apprehended or found in the vicinity of the border with Belarus after an unlawful entry or after having presented themselves at border crossing points, may take place no later than four weeks after the application is made. Latvia, Lithuania and Poland shall prioritise the registration of applications of minor s and their family members. 2. By way of derogation from Articles 25(6 ) point ( b), Article 31(8) and 43(1 ) point ( b) of the Asylum Procedures Directive, Latvia, Lithuania and Poland may decide at their border or transit zones on the admissibility or , in a procedure pursuant to Article 31(8) of that Directive, on the substance of all applications registere d in accordance with paragraph 1 . The basic principles and guarantees of Chapter II of the Asylum Procedures Directive shall apply. 3. Latvia, Lithuania and Poland shall prioritise the examination of applications that are likely to be well-founded or lodged by minor s and their family members. 4. For a pplicants whose state of health requires a support that cannot be ensure d adequately at the border or in transit zones, including when this becomes apparent during the procedure, the border procedure shall cease to apply and t he applicant shall be granted entry to the territory in order for the application to be examined, without necessarily restarting the procedure. 5. By way of derogation from Article 43(2) of the Asylum Procedures Directive, the time limit before granting access to the territory may be extended to 1 6 weeks , during which a decision on the application, including the appeal , shall be taken . 6. By way of derogation from Article 46(5) and ( 6) of the Asylum Procedures Directive, Latvia, Lithuania and Poland may decide to apply the rules set out in paragraph 6 of that Article in respect o f all decisions taken on applications examined in a border procedu re as referred to in paragraph 2 of this Article . Article 3 Material reception conditions By way of derogation from Directive 2013/33/EU, Latvia, Lithuania and Poland may temporarily set modalities for material reception conditions different from those provided for in Article 17 and 18 of Directive 2013/33/EU in relation to applicants apprehended or found in the vicinity of the border with Belarus after an unlawful entry or after having presented themselves at the border crossing points, and subject to the measures in Article 2 (1) of this Decision , provided these Member States cover the applicant s ’ basic needs , in particular food, water, clothing, adequate medical care, and temporary shelter adapted to the seasona l weather conditions , and in full respect of human dignity. Article 4 Return procedure 1. Latvia, Lithuania and Poland, for third-country nationals and stateless persons whose application for international protection is rejected and to which Article 2 has been applied, may decide not to apply Directive 2008/115/EC. 2. With regard to third-country nationals and stateless persons referred to in paragraph 1, Latvia, Lithuania and Poland shall : (a) respect the principle of non-refoulement and take due account of the best interest s of the child, family life and state of health of the third country national concerned as set out in Article 5 of Directive 2008/115/EC (the Return Directive). (b) ensure that their treatment and level of protection are no less favourable than as set out in Article 8(4) and (5) (Limitations on use of coercive measures), Article 9(2)(a) – (postponement of removal), Article 14(1)(b) and (d) (emergency health care and taking into account needs of vulnerable persons), and Articles 16 and 17 (detention conditions) of Directive 2008/115/EC (the Return Directive). Article 5 Specific guarantees 1. Where applying this Decision, Latvia, Lithuania and Poland shall duly inform third-country nationals or stateless persons in a language which the third-country national understands or is reasonably supposed to understand about the measures applied, the dedicated points accessible for registering and lodging an application for international protection, in particular the nearest point where they can lodge an application for international protection, the possibility to appeal the decision, and the duration of the measures. 2. Latvia, Lithuania and Poland shall not apply Articles 2, 3, 4 and 5 longer than what is strictly necessary to address the emergency situation caused by Belarus, and in any case no longer than the period set out in Article 1 0 . CHAPTER III OPERATIONAL SUPPORT Article 6 Operational support by the European Border and Coast Guard Agency 1. Upon a request for support by Latvia, Lithuania or Poland, the European Border and Coast Guard Agency shall provide or increase its operational support to Latvia, Lithuania and Poland in the area of border management and return by deploying the European Border and Coast Guard standing corps, including where appropriate by deploying staff from the 1 500 staff from the Reserve for Rapid Reaction, technical equipment and providing any other relevant support. 2. T he executive director of the European Border and Coast Guard Agency (Frontex) may launch a rapid border interventio n in accordance with Article 39 (5) of Regulation (EU) 2019/1896 or a return intervention in accordance with Article 53 of that Regulation. 3. I n accordance with their respective request, t he Agency shall support Latvia, Lithuania and Poland through the following activities: (a) deploying the standing corps in the framework of border management teams and relevant technical equipment (patrol cars, transport cars, helicopters, thermos-vision vehicles, cameras etc . ) to support border control in parti cular as regards the following activities: border surveillance; border checks; cross-border c rime d etection; reporting; interpretation; the identification of minors and other vulnerable migrants and assist with ensuring proper referral. (b) deploying the standing corps in the framework of border management teams and relevant technical equipment to support returns of third-country nationals who either did not apply for international protection or whose right to remain on the territory has ceased, in particular by assisting in : pre-return activities, including return counselling and supporting the cooperation with third countries by organising identification missions and providing videoconference service for identification interviews; voluntary returns; return operations by commercial and charter flights, including escorting returnees to the third country of origin and, if appropriate, post return activities in third countries . (c) deploying the standing corps in the framework of the migration management support teams to support the identification of migrants, including nationality screening and travel documents checks , in particular by : providing support in debriefing activities and applying Common Risk Indicators to identify persons possibly linked with terrorism and gather more information about routes, facilitators and modus operandi ; providing support with EURODAC equipment and staff supporting registration and fingerprinting of migrants ; giving priority treatment to all the requests of the three Member States concerned to the EUROSUR fusion services, in particular for : air traffic monitoring to monitor flights arriving in Belarus from various places of departure ; providing regular monitoring with tailor made imagery intelligence services, including satellite imagery, covering the adjacent pre-frontier areas of Belarus to assess the situation , as well as further distant pre-frontier areas relevant to better understand potential threats to the safety of deployed personnel and technical equipment ; providing tailored multipurpose aerial surveillance service , when available and necessary, covering the Belarusian territory along the border either with a regional approach covering Latvia, Lithuania and Poland or supporting specific Member State(s) with capability to perform surveillance during the night. (d) providing monitoring of social media platforms to notice groups of would-be migrants in time and react to any kind of possible mass movements towards EU borders ; (e) providing tailored risk analysis products; (f) other specific support, as appropriate. Article 7 Operational support by the European Asylum Support Office Upon a request for support by Latvia, Lithuania or Poland, the European Asylum Support Office (EASO) shall prioritise making available the necessary operational support, in particular through the following activities: (a) deploy ing asylum support teams; (b) register ing the applications for international protection; (c) facilitat ing an initial analysis of asylum applications ; (d) conduct ing personal interviews of applicants on their applications and the circumstances of their arrival; (e) support ing an appropriate identification and asse ssment of vulnerable applicants; (f) support ing the management, design and putting in place of adequate standards of reception facilities; (g) provid ing applicants or potential applicants of international protection with information and specific assistance that they may need; (h) provid ing expertise, in particular in relation to interpretation and translation services, precise and up-to-date information on countries of origin and knowledge of the handling and management of asylum cases; (i) provid ing training for personnel of competent or other authorities; (j) other specific support, as appropriate. Article 8 Operational support by Europol Upon a request f or support by Latvia, Lithuania and Poland, Europol shall prioritise making available the necessary operational support through the following activities: (a) deploying experts to cross-check data against data held in databases at Europol, facilitate rapid and secure information exchange between Member States and support operational analysis; (b) p roviding tailored analysis products, such as threat assessments, strategic and operational analyses and situation reports; (c) supporting the Member States in combating migrant smuggling and related crimes facilitated, promoted or committed using the internet and the a ctivities referred in Article 4 (1)( m) of Regulation (EU) 2016/794. (d) other specific support, as appropriate, where required. CHAPTER I V FINAL PROVISIONS Article 9 Cooperation and assessment 1. The Commission, relevant European Union agencies and Latvia, Lithuania and Poland shall closely cooperate and regularly inform each other on the implementation of this Decision. Latvia, Lithuania and Poland shall continue reporting all relevant data including statistics that are relevant for the implementation of th is Decision, via the EU Migration Preparedness and Crisis Management Network. 2. Latvia, Lithuania and Poland shall ensure close cooperat ion with UNHCR and relevant partner organisations to determine the modalities for support to applicants in the current emergency situation in line with the rules set out in this Decision and in the A sylum Procedures Directive and the Reception Conditions Directive . 3. The Commission in cooperation with Latvia, Lithuania and Poland shall keep the situation under constant monitoring and r eview and propose, where appropriate, the repeal or prolongation of this Decision by means of a proposal for a Council Decision under Article 78(3) TFEU . To this end, Latvia, Lithuania and Poland shall provide the Commission specific information needed for it to carry out this review and to make the proposal for repeal or prolongation as well as any other information the Commission may request. Article 1 0 Entry into force and applica tion 1. This Decision shall enter into force on the […] day following that of its publication in the Official Journal of the European Union . 2. Without prejudice to Article 9 , it shall apply until six months after its entry into force. 3. This Decision shall apply to all third-country nationals arriving on the territory of Latvia, Lithuania and Poland from the date of entry into force of this Decision , as well as to those already present in the territory of Latvia, Lithuania and Poland prior to en try into force of this Decision as a result of the actions of the Belarusian regime and whose applications for international protection have not been registered or for whom the return procedure ha s not started . 4. This Decision shall continue to apply with respect to those applicants whose applications for international protection have been registered in accordance with the provisions of this Decision, until a final decision is taken on their applications or until the third country nationals concerned are returned in accordance with Article 4. Done at Brussels, For the Council The President Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 9.1.1/21-1306 - COM(2021) 752 Ettepanek: NÕUKOGU OTSUS ajutiste erakorraliste meetmete kohta Läti, Leedu ja Poola toetamiseks Arvamuse andmine eelnõu kohta Siseministeeriumile vastavalt Riigikantselei 20.12.2021 resolutsioonile. Osapooled: Justiitsministeerium; Sotsiaalministeerium; Välisministeerium Tähtaeg: 10.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9bed9852-038f-4541-94a2-86b35c35709e Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/9bed9852-038f-4541-94a2-86b35c35709e?activity=2 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Siseministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/21-02867 Resolutsiooni teema: Rände instrumentaliseerimisega seotud meetmed rände ja varjupaiga valdkonnas Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgnevate algatuste kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: - Proposal for a Council decision on provisional emergency measures for the benefit of Latvia, Lithuania and Poland; COM(2021)752 - Proposal for a Regulation on situations of instrumentalisation in the field of migration and asylum; COM(2021)890 EISi toimiku nr: 21-1306 Tähtaeg: 17.01.2022 Adressaat: Justiitsministeerium, Sotsiaalministeerium, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Siseministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 10.01.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 27.01.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (19.01.2022) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 17.01.2022. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 20.12.2021 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201