Eelnõu kooskõlastamiseks

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie 19.12.2021 nr 1.1-10.1/9076-1 [email protected] Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord meetmes "Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks Austatud kooskõlastajad Rahandusministeerium saadab teile kooskõlastamiseks riigihalduse ministri määruse „Toetuse andamise ja kasutamise tingimused ja kord meetmes „Kohalike omavalitsuse investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse“ eelnõu. Palume vastata hiljemalt 10 tööpäeva jooksul eelnõu kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaak Aab riigihalduse minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Eelnõu lisa 1 Natalja Zinovjeva 611 3043 [email protected] Lisaadressaadid: Keskkonnaministeerium Sotsiaalministeerium Transpordiamet Eesti Linnade ja Valdade Liit Riigi Tugiteenuste Keskus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  EELNÕU Versioon 15.12 MÄÄRUS Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ Määrus kehtestatakse välissuhtlemisseaduse § 8 lõike 4 ja Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 1 lõike 3, § 4 lõike 2 punkti 3 ja § 8 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Reguleerimisala (1) Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu nõukogu 29. oktoobri 2021. a rakendusotsuse, millega kiidetakse heaks Eesti taaste ja vastupidavuskavale antud hinnang, lisas toodud komponendi 5 „Säästlik transport“ investeeringu 4 „KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse“ (edaspidi meede) eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. (2) Määrusega reguleeritakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud regionaalvaldkonna programmi investeeringuid teesse liiklusseaduse § 2 punkti 15, 17, 18 või 25 tähenduses (edaspidi jalgratta- või jalgtee), mille tulemuste saavutamiseks toetust antakse. Toetust antakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel taaste- ja vastupidavusrahastust. (3) Meetme sihtpiirkond on kogu Eesti territoorium, välja arvatud Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad. Tallinna linnapiirkonnana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses Tallinna linna, Maardu linna, Keila linna, Viimsi valla Haabneeme alevikku, Miiduranna küla, Pärnamäe küla, Viimsi alevikku, Kelvingi küla, Laiaküla, Leppneeme küla, Lubja küla, Metsakasti küla, Muuga küla, Pringi küla, Püünsi küla, Randvere küla, Rohuneeme küla, Tammneeme küla, Äigrumäe küla, Saue valla Laagri alevikku, Alliku küla, Koidu küla, Saue linna, Vanamõisa küla, Rae valla Aaviku küla, Assaku alevikku, Järveküla, Jüri alevikku, Karla küla, Lagedi alevikku, Pajupea küla, Peetri alevikku, Rae küla, Uuesalu küla, Vaskjala küla, Ülejõe küla, Harku valla Harkujärve küla, Rannamõisa küla, Tiskre küla, Tabasalu alevikku, Jõelähtme valla Iru küla, Uusküla, Saku valla Juuliku küla, Kasemetsa küla, Metsanurme küla, Saku alevikku, Üksnurme küla ja Lääne-Harju valla Kulna küla. Tartu linnapiirkonnana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses Tartu linna asustusüksusena, Tartu linna Märja alevikku, Luunja valla Lohkva küla, Veibri küla, Kambja valla Soinaste küla, Tõrvandi alevikku, Õssu küla, Ülenurme alevikku, Tartu valla Tila küla ja Vahi alevikku. Pärnu linnapiirkonnana käsitatakse käesoleva määruse tähenduses Pärnu linna asustusüksusena, Pärnu linna Paikuse alevit ja Silla küla, Tori valla Sauga alevikku, Sindi linna ja Tammiste küla. (4) Määruse alusel antav toetus ei ole riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. 1 § 2. Toetuse andmise eesmärk, tulemus ja indikaatorid (1) Toetuse andmise eesmärk on suurendada jalgrattaga või jalgsi liikujate osakaalu, aidates kohaliku omavalitsuse üksusel leida lahendus teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgrattaga või jalgsi liikumist, ning tagada teenustele, sealhulgas ühistranspordile, ja töökohtadele parem ligipääs väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi. (2) Määruse alusel antava toetusega panustatakse: 1) taaste- ja vastupidavuskava komponendi 5 „Säästlik transport“ reformi „Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu“ elluviimisesse; 2) riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ strateegilisse sihti „Elukeskkond. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“, mille puhul aidatakse toetuse abil muuta liikumine elu-, õpi-, vaba aja veetmise ja töökeskkonna vahel tervislikke, keskkonnahoidlikke ja turvalisi valikuid soodustavaks ning ligipääsetavamaks kõigile ühiskonnaliikmetele. (3) Toetuse andmise tulemusena tõuseb jalgratta- või jalgteede kasutajate arv ning 2025. aasta lõpuks rajatakse vähemalt 24 kilomeetrit jalgratta- või jalgteid. (4) Meetme indikaatorid on järgmised: 1) rajatud jalgratta- ja jalgteede pikkus kilomeetrites; 2) rajatud jalgratta- ja jalgteede eeldatav kasutajate arv aastas. § 3. Vahendusasutus ja ministeerium (1) Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punktis 4 nimetatud vahendusasutus meetmes on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi vahendusasutus). (2) Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 4 lõikes 2 nimetatud ministeerium meetmes on Rahandusministeerium. 2. peatükk Toetatavad tegevused, kulude hüvitamine ja toetuse määr § 4. Toetatavad ja mittetoetatavad tegevused (1) Toetust antakse projektile, mille tegevustega panustatakse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse ning mille raames luuakse juurdepääs teenustele või töökohtadele ja rajatakse uus jalgratta- või jalgtee, ehitatakse olemasolevast jalgrajast nõuetele vastav jalgtee või jalgratta- ja jalgtee või ehitatakse olemasolevast jalgrattarajast nõuetele vastav jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee, mida kasutab hinnanguliselt üle 50 inimese ööpäevas. (2) Toetust ei anta riigiteede taristu osaks olevale jalgratta- või jalgteele, välja arvatud juhul, kui see moodustab kuni ühe kolmandiku projekti raames kavandatavast jalgratta- või jalgtee pikkusest ja see on kavandatava jalgratta- või jalgtee lahutamatuks osaks. § 5. Kulude hüvitamine toetusest 2 (1) Toetusest hüvitatakse järgmised kulud, mis tekkivad käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud jalgratta- või jalgtee rajamisel taotleja või partneri omandis või valduses olevale maale, välja arvatud maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maale: 1) lõikes 3 nimetatud projekti ettevalmistuskulud; 2) ehituskulud; 3) omanikujärelevalve kulud; 4) valgustuse rajamise, sealhulgas keskkonnasäästlike valgustite ja elektriliitumise, kulud; 5) rattaparklate rajamise kulud; 6) jalgratta- või jalgtee ääres asuva iseteenindusliku ja tasuta jalgrataste, lapsevankrite või rulaatorite remondipunkti rajamise kulud; 7) turvapiirete, pinkide, prügikastide, väikevormide ostu ja paigaldamise kulud; 8) jalgratturite ja jalakäijate loendurite ostu või rendi ning paigaldamise kulud; 9) jalgratta- või jalgtee kõigile kasutajagruppidele ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. (2) Jalgratta- või jalgtee ehitamisel tuleb lähtuda ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud jalgratta- või jalgteede projekteerimise normidest. (3) Toetusest hüvitatakse järgmised projekti ettevalmistuskulud: 1) ehitusliku projekteerimise kulud; 2) ehitusprojekti ekspertiisi tegemise kulud, sealhulgas liiklusohutuse auditi kulud; 3) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde tegemise kulud; 4) keskkonnamõjude hindamise kulud; 5) muinsuskaitse eritingimuste koostamise ja selleks vajalike uuringute kulud; 6) prioriteetse lahenduse ja ehitusobjekti valiku eeluuringu kulud. (4) Toetusest hüvitatakse üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul tehtud kulud, välja arvatud lõikes 3 nimetatud tagasiulatuvalt hüvitatavad kulud. Taotleja katab enne vahendusasutuse toetuse andmise otsust tehtud projekti ettevalmistuskulud omal vastutusel. (5) Toetusest ei hüvitata järgmisi kulusid: 1) maa soetamise, sundvõõrandamise või valdusse saamisega seotud kulud; 2) projektijuhtimisega seotud kulud; 3) käibemaks; 4) tulumaksuseaduse mõistes seotud isikute vahel tehtud tehingute kulud; 5) kulud, mida rahastatakse Euroopa Liidu või muudest riigieelarvelistest vahenditest. (6) Käibemaksu võib arvata omafinantseeringu osaks, arvestades taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punktis 7 nimetatud piiranguid. Lõike 5 punktides 1, 2, 4 ja 5 sätestatud kulusid omafinantseeringu osaks lugeda ei või. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood (1) Projekti abikõlblikkuse periood on periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud, mille hulka ei arvata § 5 lõikes 3 nimetatud tegevuste aega. (2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise tähtpäevast. (3) Projekti rakendamise käigus juhtunud avariide või muude erakorraliste olukordade tõttu võib vahendusasutus lõikes 1 sätestatud maksimaalset abikõlblikkuse perioodi kuni kuue kuu võrra pikendada. 3 (4) Paragrahvi 5 lõikes 3 nimetatud tagantjärele hüvitatavad kulud ei tohi olla tehtud varem kui 2020. aasta 1. veebruar. (5) Taotlusvoorus rahastatud projekti § 5 lõikes 3 nimetatud ettevalmistuskulud peavad olema tehtud ja jalgratta- või jalgtee ehitusega alustatud hiljemalt 2023. aasta 1. aprillil. (6) Projekti abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 2025. aasta 30. juunil. Kõik väljamaksed projektidele peavad olema tehtud hiljemalt 2025. aasta 31. detsembril. § 7. Toetuse piirsumma ja osakaal (1) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 500 000 eurot projekti kohta. (2) Taotletava toetuse minimaalne summa on 50 000 eurot projekti kohta. (3) Toetuse suurus konkreetsele kohaliku omavalitsuse üksusele sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 40–70 protsenti projekti toetatava tegevuse kuludest. (4) Omafinantseeringu määr sõltub kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse tuludest ja kohaliku omavalitsuse üksuse elanike arvust ning on vastavalt määruse lisale 30–60 protsenti projekti toetatava tegevuse kuludest. Kui kavandatav jalgratta- või jalgtee läbib mitut kohaliku omavalitsuse üksust, jaotub toetuse määr proportsionaalselt tee pikkusele igas kohaliku omavalitsuse üksuses. (5) Omafinantseering peab tagama projekti tulemusliku elluviimise. (6) Omafinantseeringuna ei arvestata Euroopa Liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi, välja arvatud riigieelarves kohaliku omavalitsuse üksustele suunatud abiskeemide toetusvahendeid, kui nimetatud toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude leevendamiseks üleriigilise viiruspuhangu või muu erakorralise sündmuse tõttu. (7) Toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalne omafinantseeringu määr sätestatakse toetuse taotluse rahuldamise otsuses. 3. peatükk Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele § 8. Nõuded taotlejale ja partnerile (1) Meetme raames saab taotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksus. (2) Partnerina projekti võib kaasata taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punktis 3 nimetatud juriidilise isiku, riigiasutuse või kohaliku omavalitsuse asutuse. (3) Taotlejale või partnerile kehtivad järgmised nõuded: 1) taotleja või partner peab vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 5 sätestatud tingimustele; 2) taotleja või partner peab olema rajatava jalgratta- või jalgtee aluse maa omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest; 3) kui taotleja või partner on varem saanud riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaks ja nõutud summas; 4 4) taotleja peab kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse omafinantseerimiseks vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja tingimustele; 5) taotleja või kohaliku omavalitsuse üksusest partner peab täitma riigieelarve seaduse § 50 lõigetes 4 ja 5 ning kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid ja tal peab olema kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele vastav arengukava. (4) Äriühingul, mittetulundusühingul ja sihtasutusel on õigus projektis partnerina osaleda, kui on täidetud lõike 3 punktides 1–3 sätestatud nõuded ja kui: 1) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud; 2) tema majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtpäev on saabunud, on äriregistrile esitatud; 3) tema maksuvõlg koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või on see ajatatud. § 9. Nõuded taotlusele (1) Taotluse esitab taotleja seaduslik esindaja Riigi Tugiteenuste Keskuse elektroonilise taotluste ja dokumentide esitamise keskkonna (edaspidi e-toetus) kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Vahendusasutus avab taotlemise võimaluse e-toetuses hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. (2) Igal taotlejal on õigus esitada üks taotlus. (3) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmist informatsiooni ja dokumente: 1) rajatava jalgratta- või jalgtee asukohavaliku põhjendus teenustele või töökohtadele ligipääsetavuse paranemise ning lähima jalgratta- või jalgteede võrgustikuga ühenduvuse ja terviklikkuse kohta; 2) selgitus, kas ja mil viisil paraneb projekti tulemusel liiklusohutus; 3) selgitus, kas ja mil viisil arvestatakse projektis potentsiaalsete kasutajarühmade (näiteks lapsed, lapsevankriga liikujad, eakad ja erivajadusega inimesed) erinevaid vajadusi ja liikumisteekondi; 4) rajatava jalgratta- või jalgtee potentsiaalne kasutatavus päevas ja aastas koos põhjendusega vastavalt vahendusasutuse ette antud metoodikale; 5) rajatava jalgratta- või jalgtee pikkus kilomeetrites; 6) projekti eelarve projekti tegevuste ja tulemuste lõikes; 7) projekti ajakava; 8) vähemalt eelprojekti staadiumis tee-ehitusprojekt; 9) load ja kooskõlastused; 10) omandit või valdust tunnistavad dokumendid, sealhulgas notariaalsed lepingud; 11) kinnitus projekti omafinantseeringu olemasolu kohta, sealhulgas toetusest mittehüvitatavate kulude katmiseks; 12) kinnitus, et taotleja tagab projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ning avaliku kasutuse taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel vähemalt viis aastat projekti lõppmakse tegemisest arvates; 13) tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt; 14) linnas, alevis või alevikus kavandatava kõnnitee puhul tõend selle kohta, et kõnniteega külgneva maatüki omanikku, kes ei ole taotleja ega partner, on teavitatud kavandatavast kõnniteest ning sellega seotud kohustustest tulenevalt ehitusseadustiku § 97 lõikest 6; 15) kinnitus, et projekti elluviimine ei tekita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetake määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju; 16) kinnitus, et taotleja tagab toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimise sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma 5 vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse (edaspidi universaaldisain) põhimõtetega arvestamist; 17) muud vahendusasutuse nõutavad lisadokumendid. (4) Jalgratta- või jalgtee rajamiseks füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnistule peab taotleja või partneri kasuks olema enne taotluse esitamist seatud reaalservituut, koormatud kinnistu reaalkoormatisega või olema sõlmitud notariaalne kasutusleping vähemalt 2030. aasta 31. detsembrini. (5) Jalgratta- või jalgtee rajamiseks riigi omandis olevale maale peab riigimaa valitseja taotleja või partneri taotluse alusel olema oma otsusega enne taotluse esitamist andnud selleks vajaliku suurusega maaüksuse kasutusse või olema seadnud taotleja või partneri kasuks reaalservituudi, kinnistu koormanud reaalkoormatisega või olema sõlminud notariaalse kasutuslepingu vähemalt viieks aastaks projekti lõppmakse tegemisest arvates. Maa omaniku ja taotleja või partneri vahel peab olema sõlmitud notariaalne kokkulepe jalgratta- või jalgtee edasise hoolduse kohta. (6) Taotluses nimetatud investeeringu tulemusena valmiv jalgratta- või jalgtee peab olema ligipääsetav ja kasutatav kõigile kasutajarühmadele parimal võimalikul viisil vastavalt universaaldisaini põhimõtetele. 4. peatükk Taotluse esitamine ja menetlemine § 10. Taotluse esitamine ja menetlemine (1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse taotlusvoorus e-toetuse kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt. (2) Toetusvahendite indikatiivse Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalse jaotuse kinnitab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga. (3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlusvooru tähtajast teavitab vahendusasutus kohaliku omavalitsuse üksusi e-posti kaudu ja vahendusasutuse veebilehel. (4) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. (5) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 52 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. (6) Kui taotluse ja taotleja vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teavitatakse sellest viivitamata taotlejat ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kümme tööpäeva, mille võrra taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb. (7) Vahendusasutus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, samuti taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused. 6 (8) Kui taotlus ei vasta nõuetele ja seda ei viida lõikes 6 nimetatud tähtaja jooksul nõuetega vastavusse, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata. § 11. Taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaid taotlusi hindab vahendusasutuse moodustatud hindamiskomisjon, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel. Hindamiskomisjoni teenindab vahendusasutus. (2) Nõuetele vastavate taotluste hindamise aluseks on hindamismetoodika, mille kinnitab vahendusasutus kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Hindamismetoodika koostamisel lähtub vahendusasutus lõikes 5 sätestatud hindamiskriteeriumid, lõikes 6 sätestatud boonuspunktide andmise alustest ning lõigetes 7–14 sätestatud arvutus- ja menetluspõhimõtetest. Vahendusasutus avalikustab hindamismetoodika oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. (3) Hindamise läbiviimiseks esitab vahendusasutus hindamiskomisjoni liikmetele koos taotlusega transpordivaldkonna ekspertide taotlusepõhise hinnangu lõigetes 5 ja 6 sätestatud hindamiskriteeriumide ja boonuspunktide lõikes. (4) Hindamiskomisjoni liikmed peavad deklareerima oma erapooletust ja sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest. (5) Hindamiskomisjon hindab taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes: 1) projekti mõju säästlike liikumisviiside igapäevase kasutamise soodustamisele, sealhulgas elanike arv kuni 500 meetri kaugusel igast jalgratta- või jalgtee punktist; 2) projekti mõju liiklusohutuse suurendamisele; 3) kavandatava jalgratta- või jalgtee prioriteetsus planeeringutes; 4) investeeringu suurus ühe kilomeetri kohta võrrelduna potentsiaalsete kasutajate arvuga; 5) valmiva jalgratta- või jalgtee edaspidine korrashoid; 6) projekti ettevalmistuse tase. (6) Boonuspunkte antakse järgmistel juhtudel: 1) juurdepääsu parandamine Rail Balticu kavandatavatele peatustele; 2) mõju ühistranspordi kättesaadavuse ja koostoimivuse paranemisele jalgrattaga ja jalgsi liiklejatele; 3) enne 2017. aasta 15. oktoobrit kehtinud haldusüksuste keskuste ühendamine tänaste valla- ja linnakeskustega. (7) Taotlust hinnatakse skaalal 0–3, millest kõrgeim hinne on 3 ja madalaim 0. Lõikes 5 nimetatud iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest. (8) Taotluse koondhinne moodustub järgmiselt: hindamiskomisjoni liikmete igale kriteeriumile antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi hindamiskriteeriumi osakaaluga, hindamiskriteeriumide hinded liidetakse omavahel ning saadud summale lisatakse boonuspunktid. 7 (9) Kui hindamiskomisjoni liikmetel tekib hindamise käigus taotluse kohta küsimusi, annab vahendusasutus taotlejale küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. (10) Kui hindamiskomisjoni liikmete ühe kriteeriumi hinne erineb kahe punkti võrra, saadab vahendusasutus konkreetse taotluse hindamiskomisjoni liikmetele ülevaatamiseks, põhjenduste lisamiseks ja vajadusel hinnete ümbervaatamiseks. (11) Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks, kui lõike 5 punktides 1–3 nimetatud kasvõi ühe hindamiskriteeriumi hindamiskomisjoni liikmete hinnanguväärtuste keskmine on võrdne ühega või sellest väiksem või kui lõike 5 punktides 4–6 nimetatud hindamiskriteeriumide hinnanguväärtuste keskmiste summa on võrdne ühega või sellest väiksem. Muudel juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks. (12) Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse lõikes 8 nimetatud koondhinde alusel NUTS 3 piirkonna pingeritta. Kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said lõike 5 punktis 1 nimetatud hindamiskriteeriumis kõrgema hinde. (13) NUTS 3 piirkonnale toetuseks eraldatud vahendite lõppemise korral või juhul, kui NUTS 3 piirkonna pingereas tekkinud jäägi eest ei ole võimalik järgmist positiivselt hinnatud projekti rahastada, võimaldatakse rahastamata jäänud pingereas olevatel projektidel osaleda üleriigilises taotlemises. Selleks moodustatakse lõikes 12 kirjeldatud põhimõtetel NUTS 3 piirkondade ülene üleriigiline pingerida ning uut taotluste esitamist ja hindamist ei toimu. § 12. Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimused ja kord (1) Taotluste kohta, mis vastavalt § 11 lõikes 11 sätestatule saavad negatiivse hinnangu, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (2) Rahastamisele kuuluvad NUTS 3 piirkonna pingereas olevad taotlused kuni NUTS 3 piirkonna eelarvevahendite lõppemiseni. Sel korral teeb vahendusasutus vastava NUTS 3 piirkonna taotluse rahuldamata jätmise otsuse. (3) Igas NUTS 3 piirkonna pingereas on vahendusasutusel õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. (4) Kui NUTS 3 piirkonna pingerea rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üleriigilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. (5) Kui pärast NUTS 3 piirkondade pingeridade lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üleriigilises pingereas. (6) Kui lõike 5 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on vahendusasutusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. 8 (7) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta vormistab vahendusasutus otsuse. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses tuuakse välja selle põhjused. (8) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning vajadusel tingimusi, mille seadmiseks on ettepaneku teinud hindamiskomisjon projektide hindamise tulemusel. (9) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt järgmine informatsioon: 1) toetuse saaja; 2) toetuse maksimaalne suurus eurodes; 3) omafinantseeringu suurus eurodes; 4) projekti abikõlblikkuse periood; 5) toetuse saaja kohustused; 6) toetuse maksmise tingimused; 7) aruannete esitamise tähtajad ja tingimused; 8) toetuse tagasinõudmise alused; 9) toetusest teavitamise kord; 10) rajatava jalgratta- või jalgtee asukoht; 11) rajatava teelõigu pikkus kilomeetrites; 12) taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral toetuse saaja kohustused, sealhulgas otsusega sätestatud täiendavad tingimused taotlejale ja nende täitmise tähtajad. (10) Taotluse osalise rahuldamise otsus tehakse positiivse hinnangu saanud taotluse kohta, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotlusvooru läbiviimiseks ette nähtud eelarvevahendite lõppemise tõttu ning arvestades lõigetes 3–6 toodud asjaolusid või kui taotletud toetuse summa või projekti tegevused ja kulud on projekti eesmärkide või indikaatorite seisukohast osaliselt põhjendatud. (11) Taotlejale antakse võimalus esitada oma seisukohad enne: 1) taotluse osalist või kõrvaltingimustega rahuldamist; 2) taotluse rahuldamata jätmist, välja arvatud juhul, kui taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb taotluses esitatud andmetel ja puudub vajadus lisaandmete saamiseks, ning meetme eelarvevahendite lõppemise korral. (12) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimusega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus tehakse taotlejale teatavaks e-toetuse kaudu. 5. peatükk Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine § 13. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine (1) Taotluse rahuldamise otsuse muutmist peab toetuse saaja vahendusasutuselt taotlema juhul, kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste muutmist. (2) Vahendusasutus jätab toetuse saaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui: 1) muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega või on vastuolus mõne muu õigusaktiga; 9 2) soovitav muudatus seab kahtluse alla § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud indikaatori taotluse rahuldamise otsuses nimetatud sihttaseme saavutamise; 3) soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; 4) otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 2025. aasta 31. juuniks; 5) taotlusega muudetakse § 11 lõigetes 5 ja 6 nimetatud hindamiskriteeriume ning uuel kujul muutub taotlus eelnimetatud hindamiskriteeriumides nõrgemaks; 6) muudatused ei ole põhjendatud. (3) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse toetuse saaja sellekohase taotluse alusel e-toetuse kaudu. (4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul pärast sellekohase avalduse saamist. § 14. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine (1) Taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 1, 3 ja 5 ning käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatust. (2) Lõikes 1 sätestatule lisaks tunnistab vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks: 1) kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimused ei ole täidetud, sealhulgas § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud indikaatori sihttase ei ole saavutatud; 2) kui toetuse saaja ei ole projekti jalgratta- või jalgteede ettevalmistustöid teinud ja ei ole ehitusega alustanud § 6 lõikes 5 nimetatud tähtajal; 3) taaste- ja vastupidavuskava määruses toodud muudel juhtudel. (3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsus tehakse taotlejale teatavaks e- toetuse kaudu. 6. peatükk Toetuse saaja, partneri ja vahendusasutuse õigused ja kohustused § 15. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused (1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada vahendusasutuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega. (2) Toetuse saaja kohustub: 1) tagama enda vastamise taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 5 sätestatud nõuetele; 2) tagama taotluses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimuste täitmise, sealhulgas § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud indikaatori sihttaseme saavutamise; 3) tagama taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses ette nähtud omafinantseeringu; 4) kasutama toetust vastavuses toetuse andmise otsusega; 5) tagastama toetuse, kui vahendusasutus nõuab toetuse saajalt toetuse osaliselt või täielikult tagasi vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 sätestatule; 6) esitama vahendusasutuse ette nähtud vormil, viisil ja tähtaja jooksul nõutud informatsiooni ja aruanded; 10 7) tagama, et toetuse saaja või partner peab eraldi raamatupidamisarvestust toetuse ning omafinantseeringu kasutamise kohta ning et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ja neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest toetuse saaja kuludest ning kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad; 8) taotlema vahendusasutuselt nõusolekut taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste või eesmärkide muutmiseks; 9) kandma kõik kulud, mis tulenevad objekti kallinemisest võrreldes toetuse andmise otsuses kajastatud summaga; 10) võimaldama teostada kohapealset kontrolli ja auditit ning pidada järelevalvet projekti tegevuste ja tulemuste, sealhulgas indikaatorite, saavutamise üle ning ühtlasi tagama samasuguse võimaluse viia samasugune kontroll läbi partneri juures; 11) andma audiitori ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 22 lõike 2 punktis e nimetatud järelevalvet teostava isiku kasutusse kõik toetuse eesmärgipärase kasutamise kontrollimiseks vajalikud andmed ja dokumendid viie tööpäeva jooksul vastava teate saamisest arvates; 12) osutama kontrolli, auditi ja järelevalve teostamiseks igakülgset abi; 13) riigihangete seaduse subjektina järgima hangete läbiviimisel riigihangete seaduses kehtestatud nõudeid; 14) teavitama avalikkust ja tegevustes osalejaid toetuse päritolust selle saamisest arvates, viidates kõnes või tekstis, et projekti on rahastanud Euroopa Liit – Next Generation EU vahenditest, ning kasutades objektile ja avalikkusele suunatud esemete ja dokumentide märgistamisel Euroopa Liidu embleemi koos märkega „Rahastanud Euroopa Liit – NextGenerationEU“ vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 12 sätestatule; 15) säilitama vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2018. a määruse (EL, Euratom) 2018/1046, mis käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid ja millega muudetakse määrusi (EL) nr 1296/2013, (EL) nr 1301/2013, (EL) nr 1303/2013, (EL) nr 1304/2013, (EL) nr 1309/2013, (EL) nr 1316/2013, (EL) nr 223/2014 ja (EL) nr 283/2014 ja otsust nr 541/2014/EL ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL, Euratom) nr 966/2012 (ELT L 193, 30.7.2018, lk 1), artiklile 132 vahendite saamisega seotud andmeid ja tõendavaid dokumente, sealhulgas statistilisi ja muid rahastamisega seotud andmeid, sealhulgas elektroonilisi andmeid ja dokumente, viis aastat pärast lõppmakse või selle makse puudumise korral, tehingu tegemist või kolm aastat, kui toetust saadi 60 000 eurot või vähem; 16) tagama projekti tulemusena loodud või soetatud vara säilimise ja avaliku kasutuse taotluses ning toetuse andmise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates, ning mitte tegema selle varaga tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule või asutusele põhjendamatu eelisseisundi; 17) kooskõlastama vahendusasutusega toetuse eest loodud ja soetatud vara osas õiguste üleandmise korral üleandmise tingimused ning edasise vastutuse vara sihtotstarbelise kasutuse eest; 18) viivitamata kirjalikult informeerima vahendusasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, sealhulgas aadressi või volitatud esindajate muutumisest, seda ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud avalikus registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 19) viivitamata kirjalikult informeerima vahendusasutust projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ja projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest; 20) tagama projekti elluviimisesse kaasatud partneritega sõlmitud koostöökokkuleppe ning muude asjakohaste korraldustega projekti elluviimisega seotud kohustuste täitmise partneri poolt. § 16. Vahendusasutuse õigused ja kohustused 11 (1) Vahendusasutusel on õigus: 1) teostada järelevalvetoiminguid või auditit projekti tulemuste, sealhulgas indikaatorite saavutamise ja toetuse eesmärgipärase kasutamise osas; 2) nõuda projekti tegevuste, eelarve ja tulemuste kohta täiendavate asjakohaste andmete ja dokumentide esitamist; 3) vähendada projekti eelmise etapi käigus tehtud toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud summa võrra projekti järgmise tegevuse või tulemuse eest välja makstavat toetust; 4) nõuda toetus tagasi, kui ilmnevad asjaolud, mille tõttu projekti teostamist või jätkamist ei saa pidada otstarbekaks või see on võimatu või võib osutuda võimatuks; 5) nõuda toetus tagasi, kui projekti teostamise ajal on toetuse saaja andnud valeandmeid või varjanud andmeid; 6) tunnistada kehtetuks taotluse rahuldamise otsus, kui toetuse saaja ei ole projekti jalgratta- või jalgteede ettevalmistustöid teinud ja ei ole ehitusega alustanud § 6 lõikes 5 nimetatud tähtajal; 7) nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi kooskõlas taaste- ja vastupidavuskava määruse §- s 11 sätestatuga; 8) nõuda toetus tagasi, kui toetuse saaja on projektiga seotult rikkunud muudes õigusaktides sätestatud kohustusi. (2) Vahendusasutus kohustub: 1) tagama § 2 lõikes 3 sätestatud tulemuse saavutamise; 2) avama õigeaegselt taotluse ja aruannete esitamise võimaluse e-toetuses ja tegema asjakohased juhendmaterjalid õigeaegselt kättesaadavaks oma veebilehel; 3) teavitama toetuse saajaid viivitamata toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest; 4) läbi vaatama §-s 13 nimetatud taotlused 20 tööpäeva jooksul nende esitamisest arvates; 5) heaks kiitma või tagasi lükkama § 18 lõigetes 3 ja 5 nimetatud maksetaotluse; 6) pärast taotluse rahastamise otsuse tegemist avalikustama oma veebilehel toetuse saaja nime, projekti nimetuse, toetuse ja projekti kogumahu ning projekti kestuse. 7. peatükk Aruandlus § 17. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine (1) Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamisel ja korraldamisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 14 sätestatust. (2) Toetuse saaja esitab aruanded vahendusasutusele e-toetuse kaudu vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele ja tähtaegadele. (3) Vahendusasutus kehtestab aruande vormid ning teeb need kättesaadavaks oma veebilehel ja e-toetuses. (4) Vahendusasutuse nõudmise korral täiendab toetuse saaja aruannet. (5) Aruandes peab olema kajastatud vähemalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 14 nimetatud informatsioon. 8. peatükk Toetuse maksmise tingimused 12 § 18. Toetuse maksmine (1) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 9 nimetatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast. (2) Käesoleva määruse alusel antavat toetust makstakse välja taaste- ja vastupidavuskava määruse § 9 lõike 3 punktis 2 toodud viisil. (3) Vahendusasutus maksab toetuse toetuse saajale välja toetuse saaja esindusõigusliku isiku poolt e-toetuse kaudu esitatud maksetaotluse alusel pärast taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimuste täitmise kontrolli. Maksetaotlus peab sisaldama kokku lepitud tingimuste täitmist tõendavat teavet ja nõutud dokumente vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele. (4) Kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud osa tingimusi ei ole täidetud, jäetakse toetus proportsionaalselt välja maksmata. Kui taotluse rahuldamise otsuses nimetatud ükski tingimustest pole täidetud, jäetakse toetus välja maksmata. (5) Vahendusasutus teeb toetuse väljamaksed vastavalt taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, kuid üldjuhul 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt iga osa väljamaksmiseks maksetaotluse saamist. Kui maksetaotluse, sealhulgas vahearuande, menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teavitatakse sellest viivitamata toetuse saajat ja määratakse kuni kümne päevane tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. 9. peatükk Finantskorrektsioonid ja vaided § 19. Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine Toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine toimub vastavalt taaste- ja vastupidavusmääruse §- s 11 toodule, arvestades §-s 14 sätestatut. § 20. Vaide esitamine Vahendusasutuse toimingu või otsuse peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab vahendusasutus. Jaak Aab Riigihalduse minister Merike Saks Kantsler Lisa Toetuse määr 13  Riigihalduse ministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse““ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Riigihalduse ministri määruse „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse ellu Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponent 5 „Säästlik transport“ investeeringu 4 „KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse“ (edaspidi meede) eesmärke ja saavutatakse tulemusi. Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 25. novembri 2021. a määruse nr 108 „Taaste- ja vastupidavuskava elluviimise korraldus ja toetuse andmise üldtingimused“ (edaspidi taaste- ja vastupidavuskava määrus) § 1 lõike 3, § 4 lõike 2 punkti 3 ja § 8 lõike 1 alusel. Toetuse andmisel panustatakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud regionaalvaldkonna programmi (edaspidi regionaalpoliitika programm) tulemuste saavutamisse. Meetme tegevused panustavad taaste- ja vastupidavuskavas toodud reformi „Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu“ raames 100% kliimaeesmärkide saavutamisse. Strateegias „Eesti 2035“ on toodud välja kitsaskoht, et ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal on viimastel aastatel vähenenud (2018. aastal vähenenud vastavalt 20,7%; 15,1% ja 2,7%). Selle trendi murdmiseks on vajalik soodustada ühis- ja jagatud transpordi kasutamist ning tervislikku ja säästlikku liikumisviisi. Koostamisel oleva „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" eelnõus on seatud eesmärgiks kasvatada aastaks 2035 ühistranspordiga, jalgrattaga või jalgsi töölkäijate osakaalu 38 protsendilt 45–55 protsendini. „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" eelnõu põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Säästvuse seisukohalt on olulisimad ühistransport ja jalgrattaga ja jalgsi liikumine (kõndimine, jalgrattasõit, tõukeratta või rulaga sõit jne). Liikuvuspoliitika keskseks eesmärgiks on vähendada inimeste sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Oluline on, et sellesse panustataks ka kohalikul tasandil. Üheks hoovaks, mis kohaliku omavalitsuse üksustel selleks on, on jalgrattaga ja jalgsi liikumist soodustavad tegevused, sh jalgratta- ja/või jalgteede rajamine teenuste, sh ühistranspordi, ja töökohtadega paremat ühendust tagavatele teelõikudele. Jalgratta- ja/või jalgteede arendamine väljaspool suuremaid linnapiirkondi aitab parandada ligipääsu teenustele ja töökohtadele, võimendab keskkonnasõbralikust raudteeühendusest, sh Rail Balticust, saadavat positiivset mõju ning kaitseb liikluses haavatavamaid sihtgruppe, tagades neile autoliiklusest eraldatud liikumisvõimaluse. Investeeringud aitavad suurendada liiklejate ohutust ning vähendada inimkahjudega liiklusõnnetuste arvu. Ohutu alternatiivi olemasolu autoliiklusele tõstab piirkondade üleüldist elukeskkonna kvaliteeti ning elanike rahulolu oma elukeskkonnaga. Seeläbi väheneb surve väljarändele maapiirkondadest. Meetme eesmärgiks on suurendada kohalike omavalitsuste motivatsiooni leida lahendus liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja jalgrattaga liikumist ning tagada teenuste, sh ühistranspordi, ja töökohtade parem ligipääs jalgrattaga ja jalgsi liikujatele väljaspool suuremaid linnapiirkondi. 1 Toetusmeetme elluviimise tulemusel väheneb transpordisektori keskkonnamõju, samuti suureneb toetatud piirkonnas inimeste aktiivne liikumine. Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talituse nõunik Natalja Zinovjeva (tel 6113043, [email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi regionaalhalduspoliitika osakonna õigusnõunik Martin Kulp (tel 6113097, [email protected]) ning õigusosakonna jurist osakonnajuhataja ülesannetes Virge Aasa (tel 6113549, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (tel 6113638, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb 9 peatükist ja 20 paragrahvist. Peatükid on järgmised: 1. Üldsätted; 2. Toetatavad tegevused, kulude hüvitamine ja toetuse määr; 3. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele; 4. Taotluste esitamine ja menetlemine; 5. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine; 6. Toetuse saaja, partneri ja vahendusasutuse õigused ja kohustused; 7. Aruandlus; 8. Toetuse maksmise tingimused; 9. Finantskorrektsioonid ja vaided. 1. peatükk. Üldsätted Eelnõu esimeses peatükis kirjeldatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärki, tulemust ja indikaatoreid, nimetatakse meetme vahendusasutus ja ministeerium. Eelnõu § 1 lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrust Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponendi 5 „Säästlik transport“ investeeringu 4 „KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse“ eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks. Meetme rakendamisel on oluline silmas pidada, et toetus peab panustama 100% kliimaeesmärkidesse ning kaasa aitama reformi „Võtame kasutusele ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ja jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu“ õnnestumisele, soodustades jalgsi ja jalgrattaga igapäevast liikumist, pidurdades sellega autostumise kasvu tendentsi. Eelnõu § 1 lõike 2 kohaselt reguleeritakse määrusega riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud regionaalvaldkonna programmi investeeringuid teesse liiklusseaduse § 2 punktide 15, 17, 18 ja 25 tähenduses (edaspidi jalgratta- ja/või jalgtee), mille tulemuste saavutamiseks toetust antakse. Liiklusseaduse § 2 punkti 15 kohaselt on jalgratta- ja jalgtee jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga, robotliikuriga ja jalakäija liiklemiseks ettenähtud tee või teeosa, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgratta- ja jalgtee sõidutee osa. Liiklusseaduse § 2 punkti 17 kohaselt on jalgrattatee jalgrattaga, kergliikuriga, pisimopeediga või kaherattalise mopeediga liiklemiseks ettenähtud sõiduteest ehituslikult eraldatud või eraldi asuv teeosa või omaette tee, mis on tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Sõiduteega teede ristmikul on jalgrattatee sõidutee osa. Liiklusseaduse § 2 punkti 18 järgi on jalgtee jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud omaette tee, mis võib olla tähistatud asjakohase liiklusmärgiga. Liiklusseaduse § 2 punkti 25 järgi on kõnnitee jalakäija, robotliikuri ja kergliikuriga liiklemiseks ettenähtud ja äärekiviga või muul viisil sõiduteest või 2 jalgrattateest eraldatud teeosa, mis võib olla tähistatud asjakohaste liiklusmärkide või teekattemärgistega. Kokkuvõtvalt toetatakse käesoleva määruse alusel nii jalgratta- ja jalgteid koos, kui ka eraldiseisvalt jalgrattateid ja jalgteid. Määruses kasutatakse termini sõnastus „jalgratta- või jalgtee“ tähendab jalgratta- ja/või jalgteed. Toetust antakse Eesti taaste- ja vastupidavuskava alusel Taaste- ja vastupidavusrahastust. Riigieelarve seaduse § 20 lõikele 4 tuginedes on kinnitatud tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamise arengudokument - riigihalduse ministri 8. veebruari 2021. a käskkirjaga nr 32 „Regionaalpoliitika programm aastateks 2021–2024“. Riigieelarve seaduse § 19 lõike 1 kohaselt on see strateegiliseks arengudokumendiks, milles määratakse tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, mõõdikud, tegevused ja rahastamiskava, ning see on aluseks kõigi regionaaltoetuste andmisel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75), artikli 4 punktist 2 tulenevalt on taaste- ja vastupidavusrahastu erieesmärgiks liikmesriikidele rahalise toetuse andmine, saavutamaks nende poolt esitatud taaste- ja vastupidavuskavas sätestatud reformide ja investeeringute eesmärgid ja sihid. Taaste- ja vastupidavusrahastu „NextGenerationEU“ on 750 miljardi eurose eelarvega ajutine taasterahastu, mis aitab leevendada koroonaviiruse pandeemia põhjustatud vahetut majanduslikku ja sotsiaalset kahju. Eesmärgiks on, et COVID-19 kriisist taastunud Euroopa on varasemast keskkonnahoidlikum, digitaalsem ja vastupanuvõimelisem ning suudab paremini vastata praegustele ja tulevastele väljakutsetele. Taaste- ja vastupidavusrahastu on taasterahastu „NextGenerationEU“ keskne element, mille maht koos laenude ja toetustega on 672,5 miljardit eurot, millest toetatakse ELi riikide reforme ja investeeringuid. Eesmärk on leevendada koroonaviiruse pandeemia majanduslikku ja sotsiaalset mõju ning muuta Euroopa majandused ja ühiskonnad kestlikumaks ja vastupanuvõimelisemaks ning valmistada neid rohe- ja digipöördega kaasnevateks probleemideks ja võimalusteks paremini ette. https://ec.europa.eu/info/strategy/recovery-plan-europe_et#taasterahastu-nextgenerationeu. Eestile aastatel 2021–2026 rahastust antava välisabi esimese osa suuruseks on 759 715 tuhat eurot ning teine osa (ligi 30%) selgub 30. juuniks 2022. a. Toetuse suurus arvutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/241 lisas I kirjeldatud metoodika alusel. Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 8 kohaselt võivad valdkonna eest vastutavad ministrid nõukogu rakendusotsusega kinnitatud taastekavas sisalduvate reformide ja investeeringute elluviimiseks ja nendega seotud tulemuste saavutamiseks kehtestada toetuse andmise tingimused määrusega, kui toetust antakse edasi avatud taotlusvoorude kaudu. Eelnõu § 1 lõikes 3 on toodud meetme sihtpiirkond, milleks on kogu Eesti territoorium väljaspool kolme suuremat linnapiirkonda (Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkonnad). Kolmele suuremale linnapiirkonnale (Tallinn, Tartu, Pärnu) on olemas eraldiseisev toetusmeede Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil. Seega jalgratta- ja/või jalgteede arendamise toetamisega on kaetud kogu Eesti. Linnapiirkondade määratlemisel lähtutakse Statistikaameti Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodikast“ linnalise ja väikelinnalise asustuspiirkondade määratluse järgi: http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601553&siteLanguage=ee. 3 Eelnõu § 1 lõike 4 kohaselt ei ole määruse alusel antav toetus riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses. Toetuse taotlejateks on omavalitsused, kes täidavad jalgratta- ja/ või jalgteede ehitamisel ja korrashoidmisel oma seadusjärgset ülesannet. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada muu hulgas ka valla või linna teede ehitamist ja korrashoidu. Ehitatavate jalgratta- ja/või jalgteede otsesteks kasusaajateks on füüsilised isikud (omavalitsusüksuse elanikud). Eelnõu §-s 2 on toodud toetuse andmise eesmärk, tulemus ja indikaatorid. Toetuse andmise suureks eesmärgiks on panustada koos teiste taaste- ja vastupidavuskava säästliku transpordi komponendi investeeringutega ohutu, keskkonnahoidliku, konkurentsivõimelise, vajaduspõhise ning jätkusuutliku transpordi- ja energiataristu kasutuselevõtu reformi õnnestumisele, pidurdades sellega Eestis praegust autostumise kasvu. Meetme investeeringud panustavad rohepöördesse (100% kliima ja 100% keskkond). Meetme raames rajatakse teid ainult jalgsi ja jalgrattaga liiklejatele, ühtegi autotee ehitust meede ei hõlma. Meede panustab strateegias „Eesti 2035“, Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 kasvuhoonegaaside heite vähendamisse (vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%) ning koostamisel oleva transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 seatud säästva liikuvuse eesmärkide täitmisesse. Strateegias „Eesti 2035“ on toodud kitsaskoht, et ühissõidukite kasutajate, jalgsi ja jalgrattaga liikujate osakaal viimastel aastatel vähenenud (2018. aastal vastavalt 20,7%; 15,1% ja 2,7%). Selle trendi murdmiseks on vaja soodustada nii ühistranspordi kasutamist kui ka inimeste jalgsi ja jalgrattaga liikumist. Selleks, et tagada eesmärgi täitmist parimal võimalikul moel ja säästlike liikumisviiside kasutajate arvu reaalset suurendada, peab toetuse andmisel keskenduma nende teenuste, sh ühistranspordi, ja töökohtade juurdepääsuteede parandamisele, kus kasutajaid on rohkem. Eeltoodust tulenevalt on toetuse andmise konkreetseks eesmärgiks suurendada jalgrattaga ja jalgsi liikujate osakaalu, aidates kohalikul omavalitsusel leida lahendus teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgrattaga ja jalgsi liikumist ning tagada teenustele, sh ühistranspordile, 4 ja töökohtadele parem ligipääsetavus jalgrattaga ja jalgsi liikujatele väljaspool kolme suuremat (Tallinna, Tartu ja Pärnu) linnapiirkonda. Teenuste ja töökohtade ligipääsetavuse paranemise eeldatavaks kaasnevaks efektiks on ka kõigi ühiskonnaliikmete liikumisvõimaluste ja elukeskkonnaga üldine rahulolu kasv. Meetme rakendamise tulemusena peab taaste- ja vastupidavuskavas toodud indikaatori järgi aasta 2025 lõpuks olema rajatud vähemalt 24 kilomeetrit jalgratta- ja/või jalgteid. Indikaatori seadmisel võeti aluseks perioodil 2014–2019 rakendatud sarnase jalgratta- ja/või jalgteede toetusskeemi kogemust. Jalgratta- ja/või jalgteede 2014. aasta toetusskeemi raames toetati aastatel 2014–2019 39 projekti summas 10,1 mln eurot, mille raames rajati ligi 75 km jalgratta- ja jalgteid. 1 jooksva kilomeetri (edaspidi jkm) jalgratta- ja jalgtee rajamise keskmine maksumus on ligikaudu 233 780 eurot ühe jooksva kilomeetri kohta (sisaldab käibemaksu). 1 jkm maksumus ilma käibemaksuta on 187 000 eurot. Konkreetse projekti 1 jkm lõppmaksumust mõjutab lisaks: 1) kas projekti sees on projekteerimine ja omanikujärelevalve; 2) kas rajatav jalgratta- ja/või jalgtee ületab mõnda keerulisemat ülekäiku (nt jõgi, sild); 3) kas projekti osaks on jalgratta- ja/või jalgtee valgustus, rattaparkimine (sh rattakuurid), istepingid, prügikastid, väikevormid. Perioodi 2014–2019 meetme jalgratta- ja jalgteede projektide ellu viimine (projekteerimine ja ehitustöö) toimus perioodil 2015–2020. RRFi meetme "KOVide investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse" kõik toetusotsused peavad olema tehtud 2023. aasta lõpuks. See tähendab, et 1 jkm hinna sisse tuleb arvestada perioodi 2020–2023 võimalikke hinnamuutusi. 2023. aastal otsustatud projektide elluviimine (ehitustöö) toimub perioodil 2024–2025. Seetõttu konkreetse aasta väljaehitatud kilomeetrite arvu puhul tuleb arvestada ka vastaval aastal eeldatavate hinnamuutustega (s.t. perioodil 2024–2025 toimuvate hinnamuutustega). Baasaasta hind THI Korrigeeritud Rajatava Investeeringu (EUR, ilma (tarbijahin hind (EUR, Investeerin te km maksumus (EUR, KM-ta) naindeks) ilma KM-ta) gu aasta arv ilma KM-ta) 187 000 1,40% 189 618 2021.a 189 618 2,20% 193 790 2022.a 193 790 2,10% 197 859 2023.a 197 859 1,90% 201 619 2024.a 5 1 008 093 201 619 2,00% 205 651 2025.a 19,41109 3 991 908 KOKKU 24,41109 5 000 000 * THI andmete allikas: Rahandusministeeriumi pikaajaline prognoos kuni 2070 5 2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude hüvitamine ja toetuse määr Eelnõu teises peatükis sätestatakse toetatavad ja mittetoetatavad tegevused, kulude hüvitamine toetusest, projekti abikõlblikkuse periood ning toetuse piirsumma ja osakaal. Eelnõu § 4 lõikes 1 kirjeldatakse millisele projektile toetust antakse. Selleks on projekt, mille tegevus panustab toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, mille raames luuakse juurdepääs teenustele ja/või töökohtadele ning mille raames rajatakse uus jalgratta- ja/või jalgtee või ehitatakse olemasolevast jalgrajast nõuetele vastav jalgtee või jalgratta- ja jalgtee või ehitatakse olemasolevast jalgrattarajast nõuetele vastav jalgrattatee või jalgratta- ja jalgtee hinnangulise kasutatavusega üle 50 inimese ööpäevas. Meetmes rajatakse üldjuhul uusi teid ning vaid põhjendatud juhtudel lubatakse olemasolevate jalgratta- ja/või jalgteede rekonstrueerimist, nt olemasoleva kõnnitee laius ei vasta standardile (liiga kitsas), mistõttu ei ole võimalik ohutult ja üksteist segamata samaaegselt liikuda jalakäijatel ja jalgratturitel. Määruse sõnastuse lihtsustamiseks nimetatakse definitsiooni järgi mõlemaid lahendusi uuteks jalgratta- ja/või jalgteedeks. Oluline on juhtida tähelepanu asjaolule, et meetme raames ei toetata jalgteede ümberehitamist jalgrattateedeks ja vastupidi jalgrattateede ehitamist jalgteedeks, asendades jalakäijatele mõeldud teed jalgratturitele mõeldud teega ja vastupidi. See tähendab, et ühte kasutajagrupi säästvat liikumist ei tohi asendada teisega, vaid tuleb luua uusi või täiendavaid säästvaid liikumistingimusi sihtrühmale, kellel hetkel liikumisvõimalused on jalgratta- ja/või jalgtee taristu puudumisega piiratud. Ei toetata meetmest ka projekte, mille sisu on ainuüksi olemasoleva jalgratta- ja/või jalgtee renoveerimine, näiteks asfaltkatte parandamine. Üle 50 inimese hinnangulise kasutatavusega jalgratta- ja/või jalgtee rahastamise tingimus tuleneb vajadusest saavutada meetme eesmärki pidurdada Eesti autostumise kasv. Antud eesmärgi saavutamine on võimalik ainult juhul, kui rajatakse jalgratta- ja/või jalgteid piirkondadesse, kus on neile teatud hulk reaalseid igapäevaseid kasutajaid. 50 inimese kasutatavus ei ole meetmes vastavus-, vaid hindamiskriteerium. Kuivõrd tegemist on uute rajatavate teedega, mille tegelikku igapäevast kasutatavust täpselt mõõta pole võimalik, antakse teede kasutatavusele hinnang lähtuvalt kavandatava jalgratta- ja/või jalgtee 500 meetri kaugusel (igast jalgratta- ja/või jalgtee punktist) elavate elanike ning teenuste ja/või töökohtade kasutajate arvust. Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talitus konsulteeris Transpordiameti liikuvuse kavandamise osakonnaga teemal, mis kaugusel jalgratta- ja/või jalgrattateest elavaid inimesi ja asuvate teenuste kasutajaid saab lugeda konkreetse teelõigu kasutajateks. Transpordiameti kinnitusel saab üle maailma tehtud uuringutele tuginedes öelda, et jalgratta- ja/või jalgtee konkreetse teelõigu reaalselt igapäevaselt kasutavad need inimesed, kes elavad / asuvad sellest teest kuni 500 meetri kaugusel. 500 meetri kaugus on maksimum ning suurem osa jalgrattatee kasutajatest tulevad 200–300 meetri kauguselt. Seda kinnitab näiteks University of British Columbia ja University of Colorado uurijate teostatud analüüs „Proximity to four bikeway types and neighborhood-level cycling mode share of male and female commuters1“. Täpsem metoodika kavandatava jalgratta- ja/või jalgtee kasutajate lugemise kohta esitatakse hindamismetoodikas. Eelnõu § 4 lõikes 2 seatakse tingimuseks, et toetust ei anta riigiteede taristu osana olevale jalgratta- ja/või jalgteele, välja arvatud juhul, kui see moodustab kuni 1/3 projekti raames 1 https://www.jtlu.org/index.php/jtlu/article/view/943/912 6 kavandatava jalgratta- ja/või jalgtee pikkusest ning kui see on kavandatava jalgratta- ja/või jalgtee lahutamatuks osaks. Antud tingimusega on soov vältida dubleerimist Transpordiameti Teehoiukava raames rakendatava säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristuna jalgratta- ja/või jalgteid rahastava meetmega2, mille eelarve on 2 mln € aastas. Kuivõrd ühte kulu tohib rahastada vaid ühest allikast, vältides kulude topelt finantseerimist, on nii kohaliku omavalitsuse üksuste, aga ka Transpordiameti ja Rahandusministeeriumi meetme rakendamisega seotud asutuste halduskoormuse vähendamiseks oluline välistada samade projektide topelt esitamist mõlemasse meetmesse. Kuna Transpordiameti meetme raames rahastatakse suunatult just riigiteede taristu osana olevaid jalgratta- ja/või jalgteid, välistatakse seetõttu selliseid teed antud määruse alusel antava toetuse andmise tingimustest. Praktikas on võimalikud sellised jalgratta- ja/või jalgteede lahendused, mil asulast viib jalgratta- ja/või jalgtee riigiteeni välja, seejärel väike teelõik jalgratta- ja/või jalgteest kulgeb riigiteega paralleelselt ning seejärel suundub jalgratta- ja/või jalgtee mõne teise asula poole. Vältimaks olukorda, mil väikese teejupi välistamisega ei saa kavandatav jalgratta- ja/või jalgteelõik tervikuna valmis, lubame meetmest rahastada selliseid jalgratta- ja/või jalgteid, mille väike osa (kuni 1/3 projekti raames kavandatava jalgratta- ja/või jalgtee pikkusest) kavandatavast jalgratta- ja/või jalgteest on siiski riigiteede taristu osa. Eelnõu §-s 5 sätestatakse milliseid kulusid ja millistel tingimustel hüvitatakse toetusest ja milliseid kulusid toetusest ei hüvitata. Paragrahvi 5 lõike 2 järgi tuleb jalgratta- ja/või jalgtee ehitamisel lähtuda ehitusseadustiku § 99 lõike 4 alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest jalgratta- ja/või jalgteede puhul. Lisaks määruses sätestatule on soovituslik lähtuda linnatänavate puhul linnatänavate standardist (EVS 843:2016 - Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, Linnatänavate Standard EVS 843:2021). Võimalusel tuleb arvestada ka olemasolevaid häid praktikaid ja juhendmaterjale nii Eestist kui mujalt, nt: - suuremate linnade rattastrateegiaid: o Tallinna Rattastrateegia 2018-2028 > Linnaplaneerimise koduleht > Tallinn; o Tartu jalgrattaliikluse strateegiline tegevuskava_Final_22042019.pdf; - Jalgrattaliikluse planeerimise ja edendamise käsiraamat: http://bef.ee/wp- content/uploads/2014/04/K%C3%A4siraamat.pdf; - Jalakäijate- ja jalgrattateede projekteerimine: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/projekteerimine/2014-11_jalakaijate_ja_jalgrattateede_projekteerimine.pdf - jne. Paragrahvi 5 lõike 3 järgi on toetusest võimalik hüvitada projekti ettevalmistamise kulud, ehitamise, omanikujärelevalve läbiviimise kulud, samuti keskkonnasäästlike valgustite ja nende paigaldamisega tekkiva elektriliitumise kulud, rattaparklate, remondipunktide rajamise, turvapiirete, pinkide, prügikastide, väikevormide ostu ja paigaldamise kulud, loendurite ostu või rendi ja paigaldamise kulud, ja jalgratta- ja/või jalgtee kõigile kasutajagruppidele ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud. Remondipunkt on iseteeninduslik ja tasuta remontimise võimalus jalgratastele, lapsevankritele ja rulaatoritele jalgratta- või jalgtee ääres, kus saab pumbata rehve, kohendada sõiduvahendi sadulat ning sättida ratas sõidukorda. 2 Säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristu objektide valikumetoodika 7 Oluline on siinjuures rõhutada, et toetusest hüvitatakse eelnõu § 2 punkti 10 tähenduses uute jalgratta- ja/või jalgteede rajamist ning neid tohib rajada vaid taotleja või partneri omandis või valduses olevatele maadele, välja arvatud maareformi seaduse § 31 lõikes 2 sätestatud maale. Maareformi seaduse § 31 lõikes 2 käsitletakse maad, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse käesoleva paragrahvi 1. lõike3 alusel, on samuti riigi omandis. Paragrahvi 5 lõikes 4 sätestatakse, et toetusest hüvitatakse vaid projekti abikõlblikkuse perioodil tehtud kulusid. Antud nõue ei rakendu tagasiulatuvalt hüvitatavatele, s.o ettevalmistuskuludele. Enne vahendusasutuse toetuse andmise otsust kannab taotleja projektiga seonduvad ettevalmistuskulud omal vastutusel. Paragrahvi 5 lõikes 6 on välja toodud kulud, mida toetusest ei hüvitata. Erinevalt teistest lõikes 5 toodud kuludest, on toetusest mitteabikõlblikku käibemaksu võimalik lugeda omafinantseeringu osaks. Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 2 lõike 5 järgi taastekava raames antavast toetusest ei hüvitata käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu. Projekti käibemaks võib olla toetuse saaja omafinantseeringu osaks, kui see ei ületa projektiga ettenähtud tegevus(t)e omafinantseeringu osakaalu ja on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Paragrahvi 6 lõikes 5 toodud muudele kuludele ei rakendu käibemaksule kehtiv eritingimus ning neid kulusid ei saa lugeda omafinantseeringu osaks. Omafinantseering on toetuse ja partneri kantav osa toetatava tegevuse kuludest taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punkti 7 tähenduses. Taaste- ja vastupidavuskava määruse § 3 punkti 7 järgi on omafinantseering toetuse saaja, lõppsaaja ja partneri kantav osa toetatava tegevuse kuludest, mida toetusest ei hüvitata ja mille osaks võib olla kogu projekti käibemaks, mis ei ületa tegevuse omafinantseeringu osakaalu ning mille puhul on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ja käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Taaste- ja vastupidavusrahastu toetusest ei hüvitata käibemaksu, välja arvatud juhul, kui on võimalik tõendada, et käibemaksuga maksustamine toimub liikmesriigi väliselt ja seeläbi tekib riigile kulu. Omafinantseeringu mõiste juures nähakse ette eritingimus, mille kohaselt võib kogu toetatava projekti käibemaks olla toetuse saaja omafinantseeringu osaks, kui see ei ületa projektiga ettenähtud tegevus(t)e omafinantseeringu osakaalu ja on tõendatav, et vastavalt käibemaksu reguleerivatele õigusaktidele ei ole tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna õigust maha arvata või käibemaksu tagasi taotleda ning käibemaksu ei hüvitata ka muul moel. Kui üldjuhul on välistoetuste puhul tagastamatu käibemaks abikõlblik, siis taaste- ja vastupidavusrahastu puhul on fondi rahaliste vahendite saaja Eesti riik, kes on muuhulgas ka käibemaksu koguja, mistõttu ei käsitleta taastekava reformide ja investeeringute käibemaksu toetusest hüvitatavana. 3 (1) Riigi omandisse jäetakse: 1) riigi omandisse jäävate hoonete ja rajatiste alune ning neid teenindav maa; 8 Eelnõu § 6 lõikega 1 kehtestatakse projekti abikõlblikkuse periood, arvestades taaste- ja vastupidavuskava määruse § 2 lõikes 1 ja § 8 lõike 1 punktis 5 sätestatut, et toetuse abikõlblikkuse periood on toetuse andmise tingimustes või taotluse rahuldamise otsuses kindlaks määratud periood, mille kestel tehakse toetatav tegevus, tekivad kulud ja saavutatakse tulemused ning mis jääb ajavahemikku 1. veebruarist 2020. a 31. maini 2026. a ning et projekti abikõlblikkuse perioodi sisse peab jääma projekti elluviimisperiood. Eeltoodust tulenevalt on projekti abikõlblikkuse perioodiks sätestatud periood, mille kestel tehakse projekti tegevusi, tekivad projekti kulud ja mille maksimaalne kestus on 24 kuud. 24 kuu sisse ei arvata sisse enne taotluse esitamist teostatud ettevalmistuskulude perioodi. Nii peavad § 6 lõike 4 järgi tagantjärele hüvitatavad projekti ettevalmistuskulud tehtud mitte varem kui 1. veebruar 2020. a ning § 6 lõike 5 järgi lõppeb projekti abikõlblikkuse periood hiljemalt 30. juunil 2025. a, kõik väljamaksed projektidele peavad olema tehtud hiljemalt 31. detsembril 2025. a. Selliselt saab tagada, et 2025. aasta lõpuks on kõik projektid ellu viidud ning nende tulemusel on vähemalt 24 kilomeetrit jalgratta- ja/või jalgteed õigeaegselt ehitatud. Eelnõu § 6 lõike 2 järgi algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamise tähtpäevast. Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse võimalus abikõlblikkuse perioodi pikendamiseks kuni 6 kuu võrra juhul, kui projekti rakendamisel juhtusid avariid või muud erakorralised olukorrad, mistõttu vajab projekt rakendamiseks täiendavat aega. Paragrahvi 6 lõikes 5 sätestatakse nõue, et taotlusvoorus rahastatud projektide ettevalmistustööd peavad olema tehtud ja jalgratta- ja/või jalgtee ehitusega peab olema alustatud hiljemalt 1. aprillil 2023. a. Loetakse, et jalgratta- ja/või jalgtee ehitusega on alustatud, kui on vähemalt läbi viidud ehituse esimene töökoosolek, mille tõendamiseks esitatakse vahendusasutusele läbi viidud koosoleku protokolli või seaduses sätestatud muud dokumentatsiooni. Antud nõude sätestamine tuleneb vajadusest tagada meetme tulemusindikaatori, milleks on vähemalt 24 kilomeetri jalgratta- ja/või jalgteede ehitamine hiljemalt 2025. aasta lõpuks, õigeaegne saavutamine. Nende projektide kohta, kes ei jõua sätestatud ajaks ehitusega alustada, teeb vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse. Vabanenud vahendite ulatuses kuulutab vahendusasutus välja uue taotlusvooru, tagades meetme vahendite õigeaegse ja sihipärase kasutamise. 1. aprill 2023. a on meetme rakendamises selline ajahetk, mil uue taotlusvooru läbiviimine ja uute väljavalitud projektide elluviimine (väljalangenud projektide asemel) on veel ajaliselt võimalik, samas on taotluse rahuldamise otsuse saanud projektidel positiivse otsuse saamise hetkest projekti ettevalmistustööde tegemiseks ja projektidega alustamiseks peaaegu aasta aega. Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse projekti maksimaalseks toetuse summaks 500 000 eurot. Perioodil 2014–2019 rakendatud jalgratta- ja/või jalgteede toetusskeemis oli maksimaalseks toetusesummaks 400 000 eurot projekti kohta, summa sisaldas käibemaksu. Arvestades teede hindade vahepealset kallinemist ja asjaolu, et käesoleva määruse alusel antavast toetusest käibemaksu hüvitamine ei ole abikõlblik, on põhjust sätestada maksimaalseks toetusesummaks senisest suurem summa. Perioodil 2014–2019 rakendatud jalgratta- ja/või jalgteede toetusskeemi 39 projekti keskmiseks taotletud toetuse summaks oli ligi 287 479 eurot ning minimaalseks taotletud toetussummaks 44 062 eurot. Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse projekti minimaalseks toetuse summaks 50 000 eurot, mis on arvestades hindade vahepealset kallinemist mõnevõrra suurem eelmises toetusskeemis sätestatust. 9 Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt sõltub toetuse osakaal konkreetsele omavalitsusele tema põhitegevuse (maksutulud, tulud loodusressursside kasutamisest ja tasandusfondi eraldised) tuludest ja kohaliku omavalitsuse elanike arvust ning on vastavalt eelnõu lisale 40-70% toetatava projekti tegevuse kuludest. Omavalitsuste arv toetusmäära vähemikes ning omavalitsuse tulu elaniku kohta illustreerivad järgmised joonised (74 KOVi, ei kajasta välistatud KOVe, s.t Tallinna, Maardu, Keila, Tartu linnasid ja Viimsi valda). Toetuse määr versus põhitegevuse tulud 2 000 80% 1 800 70% 1 600 60% 1 400 1 200 50% 1 000 40% 800 30% 600 20% 400 200 10% 0 0% Kiili vald Järva vald Elva vald Vormsi vald Märjamaa vald Kambja vald Kastre vald Anija vald Põltsamaa vald Põhja-Sakala vald Viljandi vald Tõrva vald Kohila vald Saarde vald Sillamäe linn Hiiumaa vald Kanepi vald Muhu vald Mulgi vald Kohtla-Järve linn Rakvere linn Türi vald Võru linn Kihnu vald Alutaguse vald Põhitegevuse tulu elaniku kohta, eurot Maksimaalne toetuse määr protsentides KOV arv toetusmäära vahemikes 50 46 45 40 35 30 25 20 18 15 10 10 5 0 40% 60-70% 70% KOV arv 10  Tulu elaniku kohta vs toetusmäär 1 900 1 700 1 500 1 300 1 100 900 700 35% 40% 45% 50% 55% 60% 65% 70% 75% Toetuse osakaalu diferentseerimise olenevalt omavalitsuse põhitegevuse tuludest ja elanike arvust rakendati ka varasemates toetusskeemides, näiteks CO2 vahenditest kaasrahastatud toetusskeemides „Kohaliku omavalitsuse hoonete energiatõhusaks muutmine“, „Lasteaiahoonete energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetusmeede“ ja „Kohaliku omavalitsuse hoolekandeasutuste hoonetes energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamise toetus“. Ühtlasi on plaan rakendada sarnast toetuse diferentseerimist ka struktuurivahendite 2021–2027 perioodi regionaalarengumeetmetes. Eelnõu § 7 lõike 4 järgi sõltub omafinantseeringu määr konkreetsele omavalitsusele vastavalt eelnõu eelmises lõikes sätestatud toetuse diferentseerimisele konkreetse omavalitsuse põhitegevuse tuludest ja elanike arvust ning on vastavalt eelnõu lisale 60–30% toetatava projekti tegevuse kuludest. Perioodil 2014–2019 rakendatud jalgratta- ja/või jalgteede toetusskeemi 39 projekti maksimaalseks omafinantseeringu määraks kujunes 51,37%, keskmiseks 23,06%. Arvestades asjaolu, et varasemas toetusskeemis oli minimaalselt kohustuslikuks omafinantseeringu määraks omavalitsusele 15%, näitavad omavalitsuste reaalset valmisolekut panustada jalgratta- ja/või jalgteede arendamisse suurema omaosalusega. Eelnõu § 7 lõike 5 järgi peab omafinantseering tagama projekti tulemusliku elluviimise. See tähendab seda, et lisaks toetusele projekti panustatav omafinantseering peab tagama kavandatava jalgratta- ja/või jalgteelõigu terviklikku väljaarendamist vastavalt projektis kavandatud eesmärkidele ja tulemusele. Eelnõu § 7 lõike 6 järgi ei arvestata omafinantseeringuna Euroopa liidu asutustelt või fondidelt saadud tagastamatut abi, välja arvatud riigieelarves omavalitsustele suunatud abiskeemide toetusvahendeid, kui nimetatud toetusvahendid on mõeldud majanduslike mõjude leevendamiseks üleriigilise viiruspuhangu või muu erakorralise sündmuse tõttu. See tähendab, et üldjuhul oodatakse meetmes omavalitsuse enda eelarveliste vahendite panustamist projekti omafinantseeringu katmiseks. Erandina võimaldatakse kasutada 11 omafinantseeringu katmiseks COVID-19 puhangutega sarnaste olukordade leevendamiseks mõeldud toetusskeemide vahendite kasutamist. Eelnõu § 7 lõike 7 järgi sätestatakse toetuse maksimaalne summa ja projekti minimaalse omafinantseeringu määr toetuse taotluse rahuldamise otsuses. 3. peatükk. Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele Eelnõu kolmandas peatükis sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile ning nõuded taotlusele. Eelnõu §-s 8 sätestatakse nõuded taotlejale ja partnerile. Eelnõu § 8 lõike 1 järgi saavad meetmes taotlejaks olla üksnes kohaliku omavalitsuse üksused. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks muu hulgas ka valla või linna teede ehitamine ja korrashoid. Seetõttu on ka meetmes jalgratta- ja/või jalgteede rajamise projektide toetuse taotlejateks seadusejärgsed otsesed vastutajad, kelleks on kohaliku omavalitsuse üksused. Eelnõu § 8 lõike 2 järgi võib projekti partneritena kaasata taaste- ja vastupidavusrahastu määruse § 3 punktis 3 nimetatud juriidilise isiku, riigiasutuse, kohaliku omavalitsuse asutuse, kes osaleb toetatavas tegevuses ja kellel tekivad selle käigus kulud. Kokkuvõtvalt võib projekti partnerina olla projekti seisukohast loogiline juriidiline isik olenemata, kas tegemist on avaliku või erasektori organisatsiooniga, et vältida täiendavate kunstlike juriidiliste isikute või kokkulepete loomist. Eelnõu § 8 lõike 3 punkti 1 järgi peab taotleja ja partner vastama taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 5 sätestatud tingimustele. Nendeks on: (1) Toetuse taotleja ja toetuse saaja peab vastama järgmistele nõuetele: 1) temal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 2091, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust; 2) tema toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud ega peatunud, kui toetuse saaja tegeleb majandustegevusega; 3) tema maksuvõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 4) ta ei ole pankrotis ega sundlõpetamisel ja tema suhtes ei ole tehtud lõpetamise otsust; 5) ta ei ole raskustes ettevõtja, kui nii on nõutud riigiabi reeglite kohaselt; 6) tal on omafinantseering tagatud ettenähtud ulatuses ja nõutud korras; 7) tal on toetuse andmise tingimustes sätestatud projekti elluviimiseks ja haldamiseks vajalik kvalifikatsioon või kogemus ning õiguslik, organisatsiooniline või tehniline eeldus; 8) tal on projektile antud tagasimaksmisele kuuluv toetus, sealhulgas muudest Euroopa Liidu programmidest ja instrumentidest samale projektile antud toetus, tagasi makstud, kui nõude täitmise tähtpäev on saabunud. (2) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses ja teenuse, asja või ehitustöö eeldatav maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 20 000 euroga või sellest suurem, peab ostumenetluse läbiviimisel järgima toetuse andmise tingimustes ja riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ning taotluse rahuldamise otsuses sätestatud täpsustatud nõudeid. (3) Lõike 1 punktides 1–6 toodud nõudeid ei kohaldata juhul, kui toetuse saajaks on riigiasutus, kohaliku omavalitsuse üksus või avalik-õiguslik juriidiline isik. 12 Eelnõu § 8 lõike 3 punkti 2 järgi peab taotleja ja partner olema rajatava jalgratta- ja/või jalgtee aluse maa omanik või valdaja või üks omanikest või valdajatest. Antud nõue tagab, et rajatav jalgratta- ja/või jalgtee on taotleja ja partneri kontrolli all. Eelnõu § 8 lõike 3 punkti 3 kohaselt juhul, kui projekti taotleja või partner on varem saanud riiklikest või Euroopa Liidu vahenditest toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tehtud tähtajaliselt ja nõutud summas. Eelnõu § 8 lõike 3 punkti 4 järgi peab taotleja kinnitama nõutavate vahendite olemasolu toetuse omafinantseerimiseks vastavalt eelnõu §-s 7 sätestatud piirmääradele ja tingimustele. Kokkuvõtvalt peab taotlejal ja/või partneril olema projekti omafinantseeringu ja projektiväliste mitteabikõlblike kulude tasumise suutlikkus. Eelnõu § 8 lõike 3 punkti 5 järgi peavad taotleja ja kohaliku omavalitsuse üksusest partner täitma riigieelarve seaduse § 50 lõigetes 4–5 ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse § 341 lõigetes 1–3 sätestatud nõudeid ning neil peab olema kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadusele vastav arengukava. Eelnõu § 8 lõike 4 punkti 1 järgi on äriühingul, MTÜ-l ja SA-l õigus projektis partnerina osaleda, kui nende toetatava tegevusega seotud majandustegevus ei ole lõppenud. Eelnõu § 8 lõike 4 punkti 2 järgi peab partneri majandusaasta aruanne, mille esitamise tähtpäev on saabunud, olema äriregistrile esitatud. Punkti 3 järgi ei tohi partneri maksu- ja maksevõlg olla koos intressiga suurem kui 100 eurot või maksevõlg peab olema ajatatud. Eelnõu §-s 9 sätestatakse nõuded taotlusele. Eelnõu § 9 lõike 1 kohaselt esitab taotleja seaduslik esindaja taotluse e-toetuse kaudu digitaalselt allkirjastatuna. Vahendusasutus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus avab taotlemise võimaluse e-toetuses hiljemalt taotlusvooru avamise ajaks. Eelnõu § 9 lõike 2 kohaselt on igal taotlejal õigus vaid ühe taotluse esitamiseks. Kuna määruse alusel avaneva taotlusvooru eelarvemaht on vaid 5 miljonit eurot ning potentsiaalseid taotlejaid on mitukümmend omavalitsusüksust, ei ole põhjust tekitada põhjendamatult suurt konkurssi, millega kaasneks suur halduskoormus nii omavalitsustele kui ka vahendusasutusele, teades eelnevalt ette, et rahastada saab lõppkokkuvõttes vaid ligi 15–25 projektitaotlust. Meetme raames pole välistatud mitme omavalitsuse peale ühiste projektide esitamine. Selle juures on oluline järgida põhimõtet, et üks omavalitsusüksus saab meetmest taotleda toetust vaid ühele jalgratta- ja/või jalgteele. Üks jalgratta- ja/või jalgtee ei tähenda ühe teelõigu eraldiseisvat lahustükki, vaid võib olla ühe projekti osaks ühe jalgratta- ja/või jalgtee kõik loogilised lahustükid, mis aitavad jalgratta- ja/või jalgteede võrgustiku kõige loogilisemat kujunemist, arvestades toetusmeetme eesmärki ja oodatavat tulemust. Tervikühenduste loomist silmas pidades on oluline, et kvaliteetne taristu saadaks liikujat kogu teekonna lõikes. Seejuures ei tähenda siin mitte ainult ühe omavalitsusüksuse vaates olulisi ühendusi, vaid lähtuda tuleks inimeste liikumisvajadusest piirkonnas tervikuna, mis sageli on omavalitsusüksuse piiriülese iseloomuga. See, kuidas kavandatava jalgratta- ja/või jalgtee lahustükid moodustavad terviku ja miks on selline tervikühenduse prioriteetne ja vajalik, peab olema taotluses taotleja poolt põhjendatud. Eelnõu § 9 lõikes 3 on toodud minimaalsed nõuded informatsioonile, mida tuleb esitada taotluses. 13 Osa nõudeid vajavad täiendavat selgitamist. Punkti 11 kohaselt tuleb taotlusega koos esitada tõendid, et kulu on eelarvestatud säästlikult, otstarbekalt ja kulutõhusalt. Käesolevas meetmes makstakse toetus toetuse saajale välja pärast seda kui vahendusasutus veendub taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimuste, sh indikaatorite saavutamises. Kuna sel juhul ei kontrollita projekti elluviimisega seotud kuludokumente ega teostata hilisemat hangete kontrolli, siis eelarvekavandis projekti säästlikkuse, otstarbekuse ja kulutõhususe tõendamine ja kontroll toimub taotluse menetlemisega koos. Kulu säästliku, otstarbeka ja kulutõhusat eelarvestamist saab tõendada läbi kolme võrreldava hinnapakkumise, hanketulemuse materjalide vms esitamise kaudu, kust selguks eelarve kujunemine. Punkti 13 järgi peab taotlus sisaldama kinnitust, et projekti elluviimine ei tekita Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13- 43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju. Kuna meede panustab 100% kliimaeesmärkide saavutamisse, kaasneb sellega kohustus toetada ainult selliseid reforme ja investeeringuid, millega järgitakse Euroopa liidu kliima- ja keskkonnaalaseid standardeid ja prioriteete ning millega ei tekitata keskkonnale olulist kahju. Täpsemalt saab lugeda eelmainitud määrusest (https://eur-lex.europa.eu/legal- content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32020R0852&from=ET) ning Taaste- ja vastupidavuskava (EE-Taastekava-051021.pdf (rrf.ee)) peatükist „Taastekava „Do no significant harm“ analüüs“ (meetme kohta käiv analüüs on lk 464). Punkti 14 järgi peab taotlus sisaldama kinnitust, et taotleja tagab universaaldisaini põhimõtetega arvestamise, mis hõlmab nelja peamise erivajaduse (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestamist. Universaaldisain on defineeritud määruses kui toodete, keskkonna, programmide ja teenuste disainimine sellisel viisil, mis muudab nad suurimal võimalikul määral kõigile inimestele kasutatavaks ilma vajaduseta teha kohandusi või kasutada eridisaini. Oluline on tagada võrdne lähenemine kõigile kasutajateleolenemata vanusest, puue olemasolust jms, et ka näiteks ratastoolis liiklejale iseseisvalt oleks võimalik kavandatava jalgratta- ja/või jalgteed kasutada. Sama definitsioon on kasutuses Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ja fakultatiivprotokollis (RT II, 04.04.2012, 6): https://www.riigiteataja.ee/akt/204042012006. Universaalse disaini põhimõtetega arvestamine tähendab, et investeeringu tulemusena valmiv objekt peab ilma ümberkorraldusteta olema kasutatav kõikidele kasutajagruppidele. Täpsemat teavet ja vajadusel konsultatsiooni universaalse disaini küsimuste osas saab võrdõiguslikkuse kompetentsikeskusest: http://kompetentsikeskus.volinik.ee/. Eelnõu § 9 lõigete 4 ja 5 järgi projektiga seotud maa omandi ja valduse nõuded peavad olema täidetud enne taotluse esitamist. Samuti selgitatakse millisel viisil maa omandi ja valduse küsimused peavad olema lahendatud. 14 Perioodil 2014–2019 rakendatud jalgratta- ja/või jalgteede toetusskeemi kogemus näitas, et need projektid, mille maaomandi või valduse teemad on enne taotluse esitamist lahendamata, jäävad tihtipeale venima, võttes teistelt potentsiaalsetelt taotlejatelt võimaluse oma projekti ellu viia. Arvestades asjaolu, et antud määruse alusel antakse toetust taaste- ja vastupidavuskava vahenditest, mille tulemused peavad olema tingimata õigeaegselt saavutatud, ei saa võtta riski, et osa projekte jäävad venima ning osa rahast jääb õigeks ajaks kasutamata. Sellest tulenevalt on määrusega kehtestatud nõue, et maa omandi ja valduse nõuded peavad olema täidetud enne taotluse esitamist. Selleks, et rajada jalgratta- ja/või jalgtee füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku kinnistule peab taotleja või partneri kasuks olema seatud reaalservituut, kinnistu koormatud reaalkoormatisega või olema sõlmitud notariaalne kasutusleping vähemalt 31. detsembrini 2030. a. Riigi omandis olevale maale peab jalgratta- ja/või jalgtee rajamiseks riigimaa valitseja taotleja või partner taotluse alusel olema oma otsusega andnud selleks vajaliku suurusega maaüksuse kasutusse või olema seadnud taotleja või partneri kasuks reaalservituut, kinnistu koormanud reaalkoormatisega või on sõlminud notariaalne kasutusleping vähemalt viieks aastaks projekti lõppmaksest arvates. Maa omaniku ja taotleja või partneri vahel peab olema sõlmitud kirjalik kokkulepe jalgratta- ja/või jalgtee edasise hoolduse osas. Notariaalset eellepingut ei aktsepteerita meetme raames nõude täitmiseks piisava dokumendina, kuna võlaõiguslik eelleping ei taga otseselt veel kumbagi, ei valdust, ega omandit, vaid on suunatud hoopis tuleviku kohustuse täitmisele ja ei anna kontrolli maa üle. Kui tõmmata paralleele kinnisasjadega, siis notariaalne broneerimisleping on siin analoog, millega võetakse kohustus tehinguga lõpuni minna, aga ise lõpptulemust see ei garanteeri. Seetõttu notariaalseid eellepinguid aktsepteerida meetmes pole võimalik. Meetme seisukohast on oluline fakt, et maa, kuhu jalgratta- ja/või jalgteed rajada soovitakse, on taotleja kontrolli all ja on olemas kindlus, et taotleja tohib sinna maale jalgratta- ja/või jalgteed rajada. Kuna sundvaldus mahub sisult valduse alla ning jõustunud haldusotsusega seatav sundvaldus on õigusjõuline kontrolli andev dokument, siis sundvaldus loetakse meetme raames sobivaks lahenduseks juhul, kui sellega seatakse avaliku tee rajamiseks sobivaid tingimusi. Kui seatakse tingimuseks tagada jalgratta- ja / või jalgtee kui avaliku hüve rajamise eesmärgil siis peaks tingimustega sobima. 4. peatükk. Taotluste esitamine ja menetlemine Eelnõu neljandas peatükis kirjeldatakse taotluste esitamist, menetlemist ja hindamist, sealhulgas hindamiskriteeriume ja -metoodikat. Peatükk määratleb ühtlasi taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimuste ja korra. Eelnõu §-s 10 on sätestatud, kuidas toimub taotluse esitamine ja menetlemine. Taotlusi toetuse saamiseks esitatakse taotlusvoorus e-toetuse keskkonna kaudu. Taotluste vastuvõtmise alustamisest ning taotlusvooru tähtajast teavitab vahendusasutus omavalitsusüksusi e-posti kaudu ja vahendusasutuse veebilehel. Taotlusvooru eelarve, milleks on 5 miljonit eurot Taaste- ja vastupidavusrahastust (Next Generation EU), toetusvahendite indikatiivse, Eurostati territoriaalse statistika arvepidamise NUTS III tasandi (edaspidi NUTS 3) regionaalse jaotuse kinnitab riigihalduse minister käskkirjaga. NUTS 3 regionaalne jaotus tähendab jaotust NUTS 3 viie regiooni vahel, kuhu kuuluvad järgmised maakonnad: Põhja-Eesti: Harjumaa; 15 Kesk-Eesti: Järvamaa, Lääne-Virumaa, Raplamaa; Kirde-Eesti: Ida-Virumaa; Lääne-Eesti: Hiiumaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa; Lõuna-Eesti: Jõgevamaa, Põlvamaa, Tartumaa, Valgamaa, Viljandimaa, Võrumaa. Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja vastavuse kontrollist, hindamisest ja taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise, kõrvaltingimustega rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 52 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Eelnõu §-s 11 on määratud taotluste hindamine, hindamiskriteeriumid ja -metoodika. Vahendusasutus, kelleks on Riigi Tugiteenuste Keskus, moodustab hindamiskomisjoni, mille koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga ja avalikustatakse vahendusasutuse veebilehel www.rtk.ee. Hindamiskomisjoni teenindab vahendusasutus. Hindamisele esitatakse vaid toetuse andmise tingimuste määruses toodud nõuetele vastavaid taotlusi, mida hinnatakse hindamismetoodika alusel. Hindamismetoodika koostamisel lähtub vahendusasutus määruse §-s 11 sätestatud hindamiskriteeriumitest, boonuspunktide andmise alustes ja arvutuspõhimõtetest ning kinnitab kooskõlastatult Rahandusministeeriumiga. Hindamiskomisjon hindab vastavaks tunnistatud taotlusi järgmiste hindamiskriteeriumide lõikes: 1) projekti mõju säästlike liikumisviiside igapäevase kasutamise soodustamisele, sh elanike arv 500 meetri kaugusel igast jalgratta- või jalgtee punktist; 2) projekti mõju liiklusohutuse suurendamisele; 3) kavandatava jalgratta- või jalgtee prioriteetsus planeeringutes ja arengukavades; 4) investeeringu suurus ühe kilomeetri kohta versus potentsiaalsete kasutajate arv; 5) valmiva jalgratta- või jalgtee edaspidine korrashoid; 6) projekti ettevalmistuse tase. (6) Boonuspunkte antakse järgmistel juhtudel: 1) juurdepääsu parandamine Rail Balticu kavandatavatele peatustele; 2) mõju ühistranspordi kättesaadavuse ja koostoimivuse paranemisele jalgrattaga ja jalgsi liiklejatele; 3) enne 2017. aasta 15. oktoobrit kehtinud haldusüksuste keskuste ühendamine tänaste valla- ja linnakeskustega. Hindamise teostamiseks esitab vahendusasutus hindamiskomisjoni liikmetele koos taotluse dokumentatsiooniga transpordivaldkonna ekspertide taotlusepõhise hinnangu määruses toodud hindamiskriteeriumide ja boonuspunktide lõikes. Iga hindamiskriteeriumi hinne kujuneb hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmisest. Taotluse koondhinne moodustub järgmiselt: hindamiskomisjoni liikmete antud hinnanguväärtuste keskmised korrutatakse läbi hindamiskriteeriumide kaaludega, liidetakse omavahel ning saadud summale lisatakse juurde boonuspunktid. Kui hindamiskomisjoni liikmete ühe kriteeriumi hinne erineb 2 punkti võrra, siis saadab vahendusasutus konkreetse taotluse hindamiskomisjoni liikmetele üle vaatamiseks põhjenduste lisamiseks ning vajadusel hinnete ümber vaatamiseks. Hinnang taotlusele loetakse negatiivseks, kui kasvõi ühe kolmest esimesest hindamiskriteeriumist hindamiskomisjoni liikmete hinnanguväärtuste keskmine on võrdne või väiksem kui üks või, kui neljandast kuni kuuenda hindamiskriteeriumide peale kokku hindamiskomisjoni liikmete hinnanguväärtuste keskmine on võrdne või väiksem kui üks. Muudel juhtudel loetakse hinnang taotlusele positiivseks. 16 Positiivse hinnangu saanud taotlused järjestatakse taotluse koondhinde alusel NUTS 3 piirkonna pingeritta. Juhul, kui mitme projekti tulemuste koondsumma on võrdne, eelistatakse projekte, mis said esimeses hindamiskriteeriumis kõrgema hinde. NUTS 3 piirkonnale toetuseks eraldatud vahendite lõppemisel või NUTS 3 piirkonna pingereas tekkinud jäägi eest ei ole võimalik järgmist või mõnda järgmistest positiivsetest projektidest rahastada, võimaldatakse rahastamata jäänud pingereas olevatel projektidel osaleda üleriigilises taotlemises. Selleks moodustatakse NUTS 3 piirkondade ülene üleriigiline pingerida, uut taotluste esitamist ja hindamist ei toimu. Eelnõu §-s 12 on kirjeldatud taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise tingimusi ja korda. Paragrahvis kirjeldatakse ka minimaalset informatsiooni, mis peab sisalduma taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise ja kõrvaltingimustega rahuldamise otsuses. Rahastamisele kuuluvad NUTS 3 piirkonna pingereas olevad taotlused kuni NUTS 3 piirkonna eelarve lõppemiseni. NUTS 3 piirkonna eelarvevahendite lõppemise korral teeb vahendusasutus vastava NUTS 3 piirkonna taotluse rahuldamata jätmise otsuse. - Igas NUTS 3 piirkonna pingereas on vahendusasutusel õigus osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitajaga pidada läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. - Kui NUTS 3 piirkonna pingerea rahastamise mahtu arvestades ei laeku piisavalt taotlusi või NUTS 3 piirkonna pingereas osaliselt rahastamise mahu sisse jääva taotluse esitaja loobub projekti elluviimisest, kasutatakse toetuse jääk üleriigilises pingereas olevate taotluste rahuldamiseks. - Kui pärast NUTS 3 piirkondade pingeridade lõikes taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib üleriigilise toetuse jääk, teavitatakse taotlejat toetuse saamise võimalusest alates kõrgeima punktiarvuga rahastamiseta jäänud projektist üleriigilises pingereas. - Kui üleriigilises pingereas rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab raha jääki, on vahendusasutusel õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise üle, arvestades pingerea aluseks olevaid hindamiskriteeriume ja boonuspunkte. 5. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine Eelnõu viiendas peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise tingimused. Eelnõu §-s 13 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmisega seotud asjaolud. Nii peab toetuse saaja vahendusasutuselt taotlema taotluse rahuldamise otsuse muutmist juhul kui kavandatakse taotluses sisalduva projekti elluviimise tähtaja pikendamist või kokkulepitud tingimuste muutmist. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab vahendusasutus 20 tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Vahendusasutus jätab toetuse saaja poolt taotluse rahuldamise otsuse muutmiseks esitatud taotluse rahuldamata, kui muudatused ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega või on vastuolus mõne muu õigusaktiga; kui soovitav muudatus seab kahtluse alla määruse § 2 lõike 4 punktis 1 nimetatud indikaatori, milleks on rajatud jalgratta- ja/või jalgteede pikkus kilomeetrites, taotluse rahuldamise otsuses toodud sihttaseme saavutamise; kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise abikõlblikkuse perioodil; kui otsuse muutmise korral ei oleks projekti elluviimist võimalik lõpetada 31. detsembriks 2025. aastal; 17 kui taotlusega muudetakse § 11 lõigetes 5 ja 6 nimetatud hindamiskriteeriume ning uuel kujul muutub taotlus eelnimetatud asjaoludes nõrgemaks või kui muudatused ei ole põhjendatud. Eelnõu §-s 14 kehtestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korda. Selle järgi lähtutakse taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks tunnistamisel taaste- ja vastupidavuskava määruse § 11 lõigetes 1, 3 ja 5 ning lõigetes 2 ja 3 sätestatust. Lõiked 2 ja 3 täpsustavad esimeses lõikes toodut. Lisaks taaste- ja vastupidavuskava määruses toodud juhtudele tunnistab vahendusasutus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks kui taotluse rahuldamise otsuses kokku lepitud tingimused, sh jalgratta- ja/või jalgtee pikkus kilomeetrites, on osaliselt või täielikult saavutamata. Taotluse rahuldamise otsuse tunnistab vahendusasutus kehtetuks ka juhul, kui projekti ettevalmistustööd ei ole tehtud ega jalgratta- ja/või jalgtee ehitusega alustatud hiljemalt 1. aprillil 2023. a. Loetakse, et jalgratta- ja/või jalgtee ehitusega on alustatud, kui on vähemalt läbi viidud ehituse esimene töökoosolek, mille tõendamiseks esitatakse vahendusasutusele läbi viidud koosoleku protokolli või seaduses sätestatud muud dokumentatsiooni. Täpsem selgitus on eelnõu § 6 lõike 5 juures. 6. peatükk. Toetuse saaja, partneri ja vahendusasutuse õigused ja kohustused Eelnõu kuues peatükk määratleb toetuse saaja, projekti partneri ja vahendusasutuse õigused ja kohustused. Eraldi tuleb mainida toetuse saaja kohustuse tagada indikaatori sihttaseme saavutamist. Kuivõrd taaste- ja vastupidavuskava meetme finantsvahendid kantakse Euroopa Komisjonile poolt liikmesriigile üle kavas kokku lepitud verstapostide ja indikaatorite saavutamise järgselt, on iga konkreetse projekti indikaatori (eelkõige kokku lepitud kilomeetrite arvu) saavutamine kogu meetme õnnestumise seisukohalt äärmiselt oluline. 7. peatükk. Aruandlus Eelnõu seitsmendas peatükis kirjeldatakse toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise tingimusi ja korda. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine toimub vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruses kehtestatule. Konkreetse projekti aruannete esitamise kord, sh tähtajad ja olulisem informatsioon, mida toetuse saaja esitab vahendusasutusele, sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. 8. peatükk. Toetuse maksmise tingimused Eelnõu kaheksandas peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimusi. Toetuse väljamaksmine toimub meetmes tulemuspõhiselt. See tähendab, et taotluse rahuldamise otsuses tuuakse välja toetuse saaja ja vahendusasutuse vahel kokku lepitud tingimused, sh projektiga elluviidavad tegevused ja saavutamist vajavad indikaatorid (rajatavate jalgratta- ja / või jalgteede kilomeetrite arv jm), ning tingimuste täitmise järgsed väljamaksed. Vahendusasutus teeb toetuse osa väljamakse üldjuhul 20 tööpäeva jooksul pärast toetuse saajalt vahearuande tulemuse saavutamise ja maksetaotluse taotluse saamist. Vahearuandes ja maksetaotluses avastatud puuduste kõrvaldamiseks antakse toetuse saajale üldjuhul 10 päeva aega. 18 9. peatükk. Finantskorrektsioonid ja vaided Eelnõu üheksandas peatükis sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise tingimusi ning vaiete esitamise korda. Eelnõu §-s 19 järgi toimub toetuse tagasinõudmine ja tagasimaksmine vastavalt taaste- ja vastupidavuskava määruse §-s 11 toodule, arvestades käesoleva määruse §-s 14 sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise asjaolud. Eelnõu §-s 20 sätestatakse vaide esitamise ja menetlemise kord. Selle järgi võib vahendusasutuse toimingu või otsuse peale esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab vahendusasutus. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu aluseks on:  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/241, millega luuakse taaste- ja vastupidavusrahastu (ELT L 57, 18.02.2021, lk 17–75);  17.06.2021 Vabariigi Valitsuse istungil kinnitatud Eesti taastekava;  nõukogu 29. oktoobri 2021. a rakendusotsus nr 12532/12 RRP rakendamise kohta;  Euroopa Komisjoni poolt avaldatud rahastamislepingu ja tegevuskorra vorm. Seega on eelnõu kooskõlas ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Eelnõu mõjutab otseselt Eesti taaste- ja vastupidavuskava komponent 5 „Säästlik transport“ investeeringu 4 „Kohalike omavalitsuste investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse“ eesmärkide ja tulemuste saavutamist. Rahandusministeeriumi ja Eesti Panga koostatud taastekava makromõjude peatüki kohaselt annab rahastu Eesti majanduskasvule (ja mitmetele teistele majandusnäitajatele) ajutise kasvukiirenduse, mille mõju taandub pärast toetuste rakendamist sõltuvalt majandusnäitajast lühema või pikema viitajaga. Vt täpsemalt taaste- ja vastupidavuskava peatükist 4.1 Üldine makromajanduslik väljavaade. Meetme mõju läbivatele teemadele 1. Keskkond ja kliima Määruse alusel rakendatav toetusmeede panustab otseselt kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisele eelkõige läbi säästvate liikumisviiside kasutajate arvu suurendamise ja autostumise kasvu pidurdamise. Meetme raames toetatakse jalgratta- ja/või jalgteede ehitamist juurdepääsuna teenustele ja töökohtadele, sealhulgas aidates ühendada raudtee- ja bussipeatustest viivaid jalgratta- ja/või jalgteid omavalitsuse jalgratta- ja /või jalgteede ülejäänud võrgustikuga. Läbi selle aitab meede suurendada ka ühistranspordist saadavat positiivset mõju. 19 Kooskõla Do no significant harm printsiibiga ehk negatiivse tervikmõju vältimise põhimõtte järgimine rahastatavate projektide osas on tagatud läbi Eestis kehtivate valdkonnaga seotud õigusaktide järgimise (nt keskkonnamõjude hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, planeerimisseadus). Põhimõtte mittejärgimise või osalise järgimise riske maandab ka rahastatavate investeeringute olemus – rahastatakse investeeringuid säästva transpordi (sh jalgrattaga ja/või jalgsi liikumise) arendamiseks. 2. Võrdsed võimalused Meetme toetusega rajatavad jalgratta- ja /või jalgteed peavad olema kooskõlas universaaldisaini põhimõtetega ning olema ilma ümberkorraldusteta kättesaadavad ja kasutatavad kõikidele kasutajagruppidele olenemata erivajadusest (liikumispuue, kuulmispuue, nägemispuue, intellektipuue), elukaareülese (laps, täiskasvanu lapsevankriga, eakas) ning ajalise iseloomuga erivajaduse (püsiv, ajutine) liikuvuse ja juurdepääsetavuse põhimõtetega arvestatavad. 3. Infoühiskond Meetme mõju digieesmärkide saavutamisele on neutraalne. 4. Regionaalareng Määrusega reguleeritakse riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 kohaselt kinnitatud regionaalvaldkonna programmi investeeringuid jalgratta- ja/või jalgteedesse, mille tulemuste saavutamiseks toetust antakse. Toetus on otseselt suunatud väljaspoole Eesti kolme suuremat linnapiirkonda (Tallinna, Tartu ja Pärnu), edendades sellega piirkondlikku tasakaalustatumat ja ühtlasemat arengut. Toetuse eraldamisel tuginetakse kohalike omavalitsuste arengukavadele. Määruse koostamisse on kaasatud ka kohalikke ja piirkondlikke organisatsioone. Määruse alusel antava toetuse eelarve on vaid 5 miljonit eurot, kuid selle mõju tuleb vaadelda koos teiste sarnaste investeeringutega:  Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on ettevalmistamisel struktuurifondide rakenduskava PO2 meetmest rahastatav säästva liikuvuse meede, mis on suunatud jalgrattaga liikujate arvu suurendamisele Eesti kolmes suuremas (Tallinna, Tartu ja Pärnu) linnapiirkondades;  Rahandusministeeriumil on ettevalmistamisel struktuurifondide rakenduskava raames PO3 toetus, mis sarnaselt käesoleva määruse alusel antava RRFi toetusega suunatud jalgratta- ja jalgteede investeeringutele väljaspool Tallinna, Tartu ja Pärnu linnapiirkondi ning selle eesmärgiks on samuti leida lahendus liiklusohtlikele teelõikudele, mis takistavad igapäevast jalgsi ja jalgrattaga liikumist ning tagada teenuste, sh ühistranspordi, ja töökohtade parem ligipääsetavus jalgrattaga ja jalgsi liikujatele. RRFi ja PO3 toetused on üksteist täiendavad ning kahe fondi toetusmaht võimaldab omavalitsustel välja arendada terviklikumaid jalgratta- ja jalgteede võrgustikke, topelt finantseerimine on välistatud projekti tasandil;  teehoiukava raames rakendab Transpordiamet säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristuna jalgratta- ja/või jalgteid rahastavat meedet4, mille eelarve on 2 miljonit eurot aastas ning mis samuti panustab jalgratta- ja/või jalgteede terviklikumate võrgustike loomisele. 4 Säästlikumaid liikumisviise soodustava riigiteede taristu objektide valikumetoodika 20  5. Riigivalitsemine Meetme toetusega kaasrahastatavate projektide valiku teostamisel on üheks hinnatavaks asjaoluks „kavandatava jalgratta- ja/või jalgtee prioriteetsus planeeringutes ja arengukavades“, mille raames hinnatakse kas ja millise tähtsusega kajastub kavandatav projekt omavalitsuse ja maakonna üldplaneeringutes, arengukavades, tegevuskavades või teemaplaneeringutes. Meede aitab üle vaadata ja korrastada kohalike jalgratta- ja/või jalgteede võrgustike arendamise vajadusi. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel on põhiroll Riigi Tugiteenuste Keskusel (taotluste vastuvõtt, hindamise ja hilisema kontrolli korraldamine, otsuste tegemine, toetuse väljamaksmine ja tagasinõudmine, vaiete lahendamine). Toetust antakse Taaste- ja Vastupidavusrahastust, millele lisandub kohalike omavalitsuste projektipõhine omafinantseering. Toetuse andmise administreerimisega, sealhulgas määruse rakendamisega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Määruse rakendamisega ei kaasne täiendavaid riigieelarvelisi tulusid. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras, see tähendab kolmandal päeval pärast selle Riigi Teatajas avaldamist. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon. Määruse eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Riigi Tugiteenuste Keskus. Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Transpordiametile ja Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Paralleelselt EISi kooskõlastamisega esitatakse eelnõu tutvumiseks ka Euroopa Komisjonile. Enne taotlusvooru välja kuulutamist korraldab vahendusasutus kõigile taotlejatele suunatud infopäevad, kuhu kaasatakse Rahandusministeeriumi regionaalarengu osakonna regionaalpoliitika talitus. 21  riigihalduse ministri … määruse nr … „Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- ja/või jalgteedesse”” Lisa Toetuse määr1 Põhitegevuse tulu Maksimaalne toetuse Kohaliku omavalitsuse üksus elaniku kohta, eurot määr protsentides Alutaguse vald 1 836 40% Anija vald 1 094 61% Antsla vald 963 67% Elva vald 1 045 63% Haapsalu linn 907 70% Haljala vald 1 077 62% Harku vald 1 421 44% Hiiumaa vald 1 063 62% Häädemeeste vald 1 011 65% Jõelähtme vald 1 340 48% Jõgeva vald 985 66% Jõhvi vald 891 70% Järva vald 1 049 63% Kadrina vald 1 016 65% Kambja vald 1 256 53% Kanepi vald 1 022 64% Kastre vald 1 172 57% Kehtna vald 1 033 64% Kihnu vald 918 70% Kiili vald 1 394 46% Kohila vald 1 150 58% Kohtla-Järve linn 855 70% Kose vald 1 212 55% Kuusalu vald 1 140 58% Loksa linn 851 70% Luunja vald 1 292 51% Lääne-Harju vald 1 065 62% Lääne-Nigula vald 1 044 63% Lääneranna vald 952 68% Lüganuse vald 891 70% Muhu vald 1 034 64% Mulgi vald 956 68% Mustvee vald 900 70% 1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2020. aasta kohaliku omavalitsuse üksuse põhitegevuse (maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfond) tulud ja elanike arv rahvastikuregistri 1. jaanuari 2021. a seisuga. Märjamaa vald 972 67% Narva linn 836 70% Narva-Jõesuu linn 1 108 60% Nõo vald 1 139 59% Otepää vald 1 024 64% Paide linn 962 67% Peipsiääre vald 965 67% Põhja-Pärnumaa vald 979 67% Põhja-Sakala vald 1 013 65% Põltsamaa vald 1 009 65% Põlva vald 959 68% Pärnu linn 964 67% Raasiku vald 1 143 58% Rae vald 1 487 41% Rakvere linn 957 68% Rakvere vald 1 063 62% Rapla vald 1 025 64% Ruhnu vald 1 046 63% Rõuge vald 965 67% Räpina vald 930 69% Saarde vald 962 67% Saaremaa vald 971 67% Saku vald 1 381 46% Saue vald 1 278 52% Setomaa vald 945 68% Sillamäe linn 805 70% Tapa vald 940 69% Tartu vald 1 259 53% Toila vald 1 096 61% Tori vald 1 028 64% Tõrva vald 978 67% Türi vald 935 69% Valga vald 878 70% Viljandi linn 940 68% Viljandi vald 994 66% Vinni vald 1 025 64% Viru-Nigula vald 975 67% Vormsi vald 1 299 51% Võru linn 935 69% Võru vald 1 023 64% Väike-Maarja vald 998 66% Rõuge vald 965 67% Võru linn 935 69% Võru vald 1 023 64% EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: RAM/21-1603 - Toetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse“ Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 04.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ec5a40d0-08bc-4176-8c21-e215b5daf837 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/ec5a40d0-08bc-4176-8c21-e215b5daf837?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main