Vastus pöördumisele

Siseministeerium Teie 30.09.2021 nr SIM/21-1165/- [email protected] 1K, 9-2/17-1/ Meie 17.12.2021 nr 1.2-3/3120-2 Sotsiaalministeeriumi seisukoht relvaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõule Siseministeerium on esitanud kooskõlastamiseks relvaseaduse, karistusregistri seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nagu oleme varasemates aruteludes viidanud, vajab relvaloa taotlemise kord terviklikku ja läbimõeldud lahendust. Seaduseelnõu väljatöötamisele ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist. Seda olulisem on tuua eelnõu seletuskirjas väljapakutud lahenduste kaardistus ja võimalikud alternatiivid. Kavandatud lahenduste osas tuleb hinnata mõju, ja seda kõigi puudutatud osapoolte suhtes. Toome kolm põhilisemat küsimust, mida meie hinnangul veel läbi mõelda ja täiendada tuleb. Esmalt ei nähtu eelnõu seletuskirjast asjaolusid ja konkreetseid näiteid, mis põhjendaksid just kavandatud muudatuste vajalikkust tervise infosüsteemi juurdepääsudega seonduvalt. Relvaintsidendid, mis on pälvinud suurema avalikkuse tähelepanu, seostuvad eelkõige asjaoludega relvaloa omamise ajal, mitte loa andmise menetluses. Seetõttu ei ole kõik eelnõus kavandatud muudatused eesmärgipärased ning puuduvad põhjendused seniste aluspõhimõtete muutmiseks sellisel viisil. Seletuskirjast ei nähtu, kas varasemate andmete arvestamine ja tervisetõendi andmisest keeldumine oleks vältinud relvaloa saamist ja hoidnud relvaintsidendi ära. Ehk kas reaalselt on teada juhtumeid, kus relvaloa tervisetõend on isikule antud, aga seda ei oleks tohtinud seaduses ja määruses toodud vastunäidustuste esinemise tõttu anda. Seletuskirjas on toodud küll toimepandud raskete kuritegude arvud aastate lõikes, väärtegude statistika (liiklusseaduse rikkumised) ning mitu konkreetset näidet, kus tulistaja kasutas tulirelva joobes seisundis. Toodud on ka näited, kus hiljem on selgunud varasem karistatus, mis pidanuks tingima Politsei- ja Piirivalveameti tähelepanu relvaloaga seoses. Seega puuduvad näited, mis seostuksid tervisekontrollidega. Just see on oluline teave eelnõu kooskõlastamiseks sellisel kujul ning ilma selliste andmeteta ei ole tervise infosüsteemi andmete sulgemise keelamine põhjendatud (eelnõu § 1 punkt 5 ning eelnõu § 3).1 Tervisekontrolli läbides saab tervishoiuteenuse osutaja teha kõik vajalikud uuringud, küsitleda ja hinnata isiku tervislikku seisundit konkreetsel ajahetkel. Oleme eelnevates aruteludes viidanud, et ei saa lähtuda üksnes sellest, kas tervise infosüsteemis on andmed suletud või mitte. Tervisekontrolli läbiviija otsustab, kas temale teadaolevate andmete pinnalt (sh tervisekontrolli käigus tehtud uuringute alusel) on tal võimalik tõend väljastada või mitte. 1 Andmete sulgemiste protsent on kogu kasutajate hulgast väga madal ja välja on selgitamata, a) kas relvaloa saajatest mõni on üldse tervisekontrolliks oma andmed sulgenud ning b) kas see mõjutas tervisekontrolli käigus läbiviidud hinnangut (tervise infosüsteemi ei pruugi olla andmeid või kõiki andmeid). Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Iga suletud dokument ei kinnita kindlasti eeldust, et inimesele ei võiks anda tervisetõendit. Andmete sulgemise keelamist saab õigustada üksnes väga ülekaalukas avalik huvi ning tingimus, et olukorra lahendamiseks puuduvad muud, inimese põhiõigusi vähem riivavamad meetmed. Sellist analüüsi paraku seletuskirjast ei nähtu. Mis puudutab alkoholi tarvitamist, siis pelgalt see fakt relvaloa saamist ei väära. Nagu seletuskirjas viidatakse, siis olid peamisteks põhjusteks relvaloa kehtetuks tunnistamisel nõutavate relvahoiutingimuste puudumine ning relvaomanikule mittekohase käitumise tuvastamine, mis eelkõige väljendus alkoholi liigtarbimises ning sellest tingitud käitumishäiretes. Alkoholi tarbimine kui selline ei ole tervislik seisund. Seega ei seisne käsitletud probleemkohad mitte tervisekontrollis, vaid muu teabe saamises, mida võtaks arvesse Politsei- ja Piirivalveamet loa menetlejana (erinevad teated jms). Tervishoiutöötaja hindab relvaseaduses § 36 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud nõudeid, mis on: 1) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete kasutamisest tingitud psüühika- või käitumishäire, 2) raskekujuline psüühikahäire ning 3) füüsiline puue, mis takistab isiku poolt taotletava relva õiget käsitsemist. Nende tuvastamisega loa andmisel probleeme välja toodud ei ole. Teiseks rõhutame, et analüüsitud ei ole seniseid protsesse, et kavandada muudatusi, mis ehk mõjuksid eesmärgi saavutamisele isegi paremini. Nii nagu liiklusõnnetus ei juhtu enamasti terviseseisundi tõttu vaid hooletusest, tähelepanematusest või rikutakse seadust teadlikult, ei ole terviseseisundi muudatustega tegemist alati ka relvade väärkasutamisel. Ka eelnõu sisukokkuvõttes on viidatud, et oluline on, et tervise kontrolli järel on murekohaks eelkõige see, et tulirelvad ei satuks isikute kätte, kes ei oska nendega ümber käia või kellel võivad olla halvad kavatsused kasutada relva süütegude toimepanemiseks. Eraldi rõhutatakse, et lähtuda tuleb isikute varasemast käitumisest ning sooritatud süütegudest (loa andmisel soovitakse arvesse võtta seniseid süütegusid ka kantud karistuste osas, vahetada teavet riikide vahel). Seega tuleb analüüsida juhtunud sündmusi sisuliselt ja kavandada just nende tekkepõhjustest tulenevalt senised protsessid ümber. Sellest tulenevalt võiks loamenetlus alata esmalt Politsei- ja Piirivalveameti hinnangust kes vaataks esmalt seda, kas isik üldse süütegude jm info alusel relvaloa võiks saada (elulised juhtumid on olnud seotud just teadetega isiku varasema käitumise kohta). Alles seejärel suunduks isik tervishoiusüsteemi tervisekontrolli. Nii läbiks isik esmalt loaandja hinnangu, kus loa saamisest võiks keelduda objektiivseid asjaolusid hinnates. See vähendaks ühtlasi ka asjatut koormust tervishoiusektorile, eriti kriisiolukorras. Sellekohase ettepaneku oleme varasemalt ka Siseministeeriumile teinud. Loomulikult ei saa terviseseisundi muutumist kunagi välistada. Seetõttu võib jaatada andmete edastamist juhul, kui tervislik seisund muutub kardinaalselt loa kehtivuse ajal, ehk ilmneb üks relvaseaduse § 36 lõike 1 punktides 1–3 nimetatud alustest. Samas eeldab seegi isiku pöördumist arsti juurde, et sellekohased andmed tervise infosüsteemi tekiksid. Nii nagu seletuskirjas viidatakse, ei pruugi tervise infosüsteemis andmeid olla või on need puudulikud (isik ei ole pöördunud arsti poole). Seega võib olla sobivamaks ja eesmärgipärasemaks lahenduseks hoopis teatud intervalli tagant uuesti loamenetluse/kontrolli läbimine. Sellekohaseid ettepanekuid või alternatiivide käsitlust eelnõu seletuskirjast ei nähtu. Nii nagu seletuskirjas viidatakse, siis kohtusid eelmisel aastal korraldatud ühisel arutelul Eesti Perearstide Selts, Eesti Psühhiaatrite Selts, Sotsiaalministeerium ja Siseministeerium ning ühiselt tõdeti, et inimese käitumises psüühiliste muutuste tuvastamine on keeruline ja pikk protsess, samas võivad muutused ilmneda ootamatult. Kui selgub, et pakutud alternatiivid ei lahenda probleemi (muuta kohustusliku kontrolli intervalli), võib ette näha automaatse andmeedastuse relvaloa peatamiseks. See eeldab aga nii õiguslike kui tehniliste protsesside sisulist kaardistamist, infosüsteemide arendamist ja sellega kaasnevate kulude arvestamist. Hetkel nendega arvestatud ei ole.  3 Kolmandaks on oluline rõhutada, et loamenetluse kavandatud sätted on kohati vastuolulised ning isikute õigused ja kohustuste mõju käsitlemata. Eelnõu kohaselt teavitab üks tervishoiuteenuse osutaja Politsei- ja Piirivalveametit teise teenuse osutaja väljastatud tõendi peatamisest. Nüüd relvaloa taastamiseks tuleb loa omanikul läbida uus tervisekontroll ning selleks antakse talle uus tervisetõend, mille kehtivus ei saa olla pikem kui algne tervisetõend. Samas tervisetõendeid jääb seejärel mitu. Olemuslikult on algse tervisetõendi ajendil haldusakt juba antud (selle mõju on seega lõppenud). Kuna loamenetlus on haldusmenetlus, siis tuleks kajastada ka kohustuste mõju laiemalt, sealjuures isikule, kes loast ilma jääb ning tervishoiuteenuse osutajale, kelle suhtes kehtestatakse konkreetsed kohustused. Sisuliselt tuleb hakata iga tervishoiuteenuse osutamise käigus kontrollima, et ega isikul ei ole relvaluba. Vastuseta jääb, mis saab siis, kui see ununeb. Või milliseid kohustusi kannab tervishoiutöötaja, kes tervisekontrolli ei tee, kuid saab teadlikuks välistavast tingimusest ja kelle otsuse alusel peatatakse relvaluba. Pole ka selge, kes teavitab isikut negatiivsest otsustest jms. Mõjusid teenuse osutajatele ja isikule seletuskirjast ei nähtu. Selleks, et seaduses toodud kohustus diagnoosimise ja ravi ajal ei ununeks, eeldab see ka läbimõeldud ja mugavaid e-lahendusi tervishoiutöötajatele. Selleks tuleb läbi viia andmearhitektuuri analüüs nii süsteemides kui ka nende vahel. Sisuliselt saab tervishoiutöötaja edastada plaanitu järgi kehtiva tervisetõendi korral lihtsalt välistava otsuse (terviseseisund ei vasta enam nõuetele). Tervisekontrolli siis läbi ei viida ning see võib ilmneda mistahes tervishoiuteenuse raames. Isegi kui sõnastust teatud osas muuta,2 tuleks ennekõike kokku leppida kõige eesmärgipärasemas ja kõige vähem riivavamas lahenduses, mis tagaks võimalikult suurel hulgal senised põhimõtted terviseandmete haldamisel ja aitaks samas kaasa relvaloa murekohtade lahendamisel. Välistava terviseseisundi diagnoosimisel tuleks võimaldada pärida relvaloa enese kehtivust (omab, ei oma). Kui isikul on kehtiv relvaluba, edastatakse tervishoiuteenuse osutaja otsus välistuse esinemise kohta ja luba peatatakse. Hetkel ei ole kuludesse arvestatud ei eelnõus ega käesolevas kirjas lahendusena väljapakutud tööde arendusmahte. Lisaks eelnevale juhime tähelepanu, et kui tervise infosüsteem on andmeandjaks konkreetsele riiklikule andmekogule, tuleks täiendada konkreetse andmekogu sätteid andmeandjaga, kus seadus nimetab andmeandja, edastatava andmestiku ja eesmärgi ning konkreetse andmekogu põhimäärus täpsustab konkreetsemad andmed (mis andmekogusse lõpuks kantakse).3 Seletuskirja järgi on andmete liikumine kavandatud nii, et pärast tervisekontrolli vormistatakse digitaalne tervisetõend, mille arst saadab tervise infosüsteemi ning see edastatakse automaatselt Politsei- ja Piirivalveameti hallatavale teenistus- ja tsiviilrelvade registrile. Kas ja kuhu liigub välistava otsuse andmestik ja mis saab algsest tervisetõendist, selgitatud ei ole (andmed on liikunud mõlema tõendi kehtivuse kohta). Eelnõu seletuskirjas viidatakse, et selle eelnõu eesmärk on ühtlasi ka tervisetõendite esitamise kaasajastamine, kus tervishoiuteenuse osutajale luuakse võimalus esitada tõendeid elektrooniliselt tervise infosüsteemi vahendusel Politsei- ja Piirivalveametile ning selleks muudetakse relvaseaduses tervisekontrolliga seonduvaid sätteid, kus tõendi taotlejal on võimalik esitada tervisedeklaratsioon elektrooniliselt ning tervishoiuteenuse osutajal võimalik koostada ja väljastada taotlejale elektrooniline tervisetõend Politsei- ja Piirivalveametile esitamiseks. Esmalt tekib küsimus, kas asjakohase tõendi esitamise kohustus on tervishoiutöötajal või loa taotlejal ning sarnase näitena esitatud juhiloa 2 Võimalik sõnastus: „Kui isiku tervislikus seisundis tuvastatakse relvaloa kehtivuse ajal käesoleva seaduse § 36 lõike 1 punktis 1–3 nimetatud tervisehäire, edastab tervishoiuteenuse osutaja otsuse relvaloa omamist välistava terviseseisundi esinemise kohta Politsei- ja Piirivalveametit hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks.“ Sellest lähtuvalt tuleks muuta ka teisi sätteid: „Kui tervishoiuteenuse osutaja on käesoleva paragrahvi lõikes 3 2 nimetatud välistava otsuse edastanud, saab relvaloa kehtivuse taastada juhul, kui tervishoiuteenuse osutaja otsuse aluseks olev asjaolu on ära langenud. Relvaloa kehtivuse taastamiseks peab isik läbima käesolevas paragrahvis sätestatud tervisekontrolli, mille alusel talle väljastatakse uus tervisetõend, mille kehtivus ei ole pikem kui peatatud tervisetõendi kehtivus.“ 3 Tulenevalt TTKS §-st 593 lõikest 7 ja AvTS § 435 lõikest 1.  4 menetluses on andmete edastamiseks jäetud siiski erinevad võimalused.4 Teiseks on oluline mainida, et tervisetõendite kontseptsiooni ei saa kaasajastada enne, kui põhilised arengusuunad ja rollid on selged. Lisaks on oluline seegi, et kogu tervisetõendite digiteerimise arendustöödeks vajalik lähteülesanne on alles väljatöötamisel. Seni arendusteks saadud projektirahastus puudutab tervise infosüsteemi arendusi, selle liidestust ja tervisetõendite digitaliseerimist keskselt.5 Katmata on aga eelnõus kavandatud uued protsessid (peatamine, taastamine). Kuna keskne protsess on tegelikult veel lõplikult lahendamata, on võimatu hinnata ka ressursikulu tervishoiuteenuse osutajatele, sealjuures nõuete rakendamiseks kuluvat aega. Enne kui süsteeme arendama asuda, tuleks kokku leppida lahendused, millega kõik osapooled nõustuksid ja mis oleks parim viis nimetatud eesmärgi saavutamiseks. Samuti tuleb eristada tervise infosüsteemi kui keskse süsteemi arendusi ja tervishoiuteenuse osutajate infosüsteemide arendusi. Tulenevalt eeltoodust ei ole eelnõus kavandatud muudatusi ilmselt võimalik 1. jaanuarist 2023 rakendada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister Mare Toompuu 6269 331 [email protected] Heli Paluste 6269 127 [email protected] Rauno Mäekivi 6269 354 [email protected] Kristel Niidas 6269 729 [email protected] Nele Nisu 6269 338 [email protected] 4 Näiteks LS § 101 lg 8: „Mootorsõidukijuhi järgmise tervisekontrolli läbimise tähtpäeva saabumisel peatub mootorsõidukijuhi juhtimisõigus, kui talle ei ole tervise infosüsteemi vahendusel väljastatud või kui ta ise ei esita hiljemalt nimetatud tähtpäeval Transpordiametile uut kehtivat tervisetõendit.“ 5 Sotsiaalministeeriumi poolne eelarve on ligi kaudu 461 010 eurot ning selle rahastamiseks on eeltaotluse osas positiivne rahastusotsus saadud.