Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine eelnõu

Seletuskiri haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Käesolev määrus kehtestatakse kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel. Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on muuta lähtuvalt riigieelarve seaduses tehtud muudatustest tegevustoetuse arvutamise aluseks olevaid koefitsiente. Koefitsientide muutmise vajadus tuleneb sellest, et alates 2020. aastast on tegevuspõhises programmis teenuste maksumused ilma siseriikliku käibemaksukuluta. Kehtiva määruse koefitsiendid on aga arvutatud kuludelt koos käibemaksuga. Kahel varasemal aastal (s.o 2020 ja 2021) vähendati koolide eelarveid arvestusliku käibemaksu võrra pärast tegevustoetuse välja arvutamist. Tehtavate muudatustega on käibemaksu sisaldavad koefitsiendid ringi arvutatud nii, et need ei sisalda enam käibemaksu. Tegevustoetus on toetus kutseõpet korraldavale õppeasutusele kvaliteetse kutseõppe korraldamiseks ja arengukava täitmiseks. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi riigikoolide pidamise valdkonna nõunik Meelis Mereküla (tel 5682 9189; [email protected]) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna finantsala peaekspert Tiina Kõllamaa (tel 5685 9455; [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahviga 1 muudetakse haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määrust nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“. Punktidega 1-3 tehtud muudatused on seotud riigieelarve seaduses tehtud muudatusega, kus tegevuspõhises programmis on alates 2020. aastast teenuste maksumused ilma siseriikliku käibemaksukuluta. Kuna muudatus ei laiene era- ja munitsipaalkutseõppeasutustele tuuakse sisse erisus riigikoolide ja era- ning munitsipaalkutseõppeasutuste vahel. Koefitsient on arvestuslik ning sisaldab ka tööjõukulusid, millistele käibemaks ei lisandu. Seetõttu ei vähene koefitsient ka täpselt käibemaksu protsendi võrra. Lisaks ei ole kõik majandamiskulud maksustatud samasuguse käibemaksu määraga. Punktiga 4 lisatakse kehtiva määruse §-i 3 täiendavalt lõige 8. Kehtiva määruse järgi said rahastuse üksnes need kutsevaliku õppijad, kes olid õppesse võetud enne 10. novembrit. Selleks, et koolidel oleks võimalik ka pärast nimetatud kuupäeva kutsevaliku õpperühmasid avada on tehtud muudatus, mille järgi tekib koolidel võimalus täiendavaks rahastuseks, kui õpperühm avatakse pärast 10. novembrit. Punktiga 5 jäetakse muudetava määruse paragrahvi 6 lõikest 6 välja sõnad „või lapsehooldustasu“. 6. detsembril 2017. a võttis Riigikogu vastu perehüvitiste seaduse (edaspidi PHS) muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse. Nimetatud muudatustega lõpetati lapsehooldustasu maksmine alates 1. septembrist 2019 sündivatele lastele. Samas on PHS § 631 lõikes 2 sätestatud üleminekusäte, mille kohaselt makstakse enne 31.08.2019. a sündinud laste eest lapsehooldustasu kuni õigustatuse lõpuni või maksimaalselt kuni 2024 aasta 31. augustini. Seega kaotatakse alates 01.09.2024 kõnealusest sättest lapsehooldustasu kui üks tingimus. Punktiga 6 asendatakse senine määruse lisa uue lisaga (käesolevale eelnõule lisatud). Muudatused on seotud punktides 1-3 kirjeldatud käibemaksu arvestuse muutusest ning lisandub koefitsient mittestatsionaarse üldharidusõppe korraldamiseks, mida varasemalt ei olnud. Eelnõu paragrahviga 2 nähakse ette jõustumise aeg paragrahvi 1 punktis 6 toodud muudatusettepanekule. Ülejäänud muudatusettepanekud jõustuvad üldises korras. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Muudatuse tulemusena on tegevustoetus vastavuses kehtivate muude õigusaktidega (riigieelarve seadus jt), tegevustoetuse arvutamine muutub läbipaistvamaks ja ka asjaosalistele lihtsamini mõistetavaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisega täiendavaid riigieelarvelisi kulutusi ei kaasne. 6. Määruse jõustumine 1) Määruse paragrahv 1 punkte 1-5 ja 7 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. detsembrist 2021. a. 2) Määruse paragrahv 1 punkt 6 jõustub 1. septembril 2024. a. Muudatus kehtestatakse tagasiulatuvalt, et vähendada halduskoormust ja vältida ministri käskkirjaga koolidele eraldatava tegevustoetuse käskkirja muutmist. Normide tagasiulatuv rakendamine ei too ühegi isiku jaoks kaasa õiguste ja vabaduste vähenemist, kohustuste suurenemist, muud sellesarnast tagajärge ning sellega ei rikuta õiguskindluse põhimõtet. 7. Eelnõu kooskõlastamine Määrus esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu ning arvamuse avaldamiseks Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingule, Eesti Kaubandus- Tööstuskojale ja Tööandjate Keskliidule. Ülle Matsin üldhariduspoliitika osakonna juhataja  EELNÕU 13.12.2021 MÄÄRUS [Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber] Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine Määrus kehtestatakse Kutseõppeasutuse seaduse § 47 lõike 9 alusel. § 1. Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruses nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõige 3 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) praktilise õppe ruumikulude arvestamiseks korrutatakse õppevaldkonna kutseõppe koolituskohtade arv riigikoolides koefitsiendiga 61,62 ning era- ja munitsipaalkutseõppeasutustes koefitsiendiga 72,49. Saadud tulemusi korrutatakse käesoleva määruse lisas esitatud õppevaldkonna praktilise õppe pinna koefitsiendiga. Töökohapõhise õppe korral korrutatakse saadud tulemus koefitsiendiga 0,6. Vanglas korraldatava kutseõppe ruumikulusid ei rahastata;“; 2) paragrahvi 3 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Riigikutseõppeasutuse baasrahastamise komponenti arvestatakse kooli haldamisega seotud kulud järgmiselt: 1) 301 368 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 336; 2) 441 351 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 756; 3) 646 062 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti kuni 1260; 4) 928 377 eurot koolile, kus on kutseõppe koolituskohti enam kui 1260.“; 3) paragrahvi 3 lõige 5 loetelu eelset teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „(5) Munitsipaalkutseõppeasutuse baasrahastamise komponenti arvestatakse kooli haldamisega seotud kulud järgmiselt:“; 4) paragrahvi 3 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses: „(8) Kui käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 6 nimetatud õppijaid võetakse õppesse pärast eelarveaasta algust rahastatakse nimetatud õppijaid pärast õppegrupi avamist kooli taotluse alusel.“; 5) paragrahi 6 lõikes 6 jäetakse välja sõnad „või lapsehooldustasu“;  2 6) määruse lisa „Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad koefitsiendid“ asendatakse käesoleva määruse lisaga. § 2. Määruse jõustumine 1) Määruse paragrahv 1 punkte 1-4 ja 6 rakendatakse tagasiulatuvalt 1. detsembrist 2021. a. ’ 2) Määruse paragrahv 1 punkt 5 jõustub 1. septembril 2024. a. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna (allkirjastatud digitaalselt) minister Kristi Vinter-Nemvalts kantsler  3 Lisa Haridus- ja teadusministri määruse „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ juurde Tegevustoetuse baasrahastamise komponendi arvutamisel kasutatavad koefitsiendid Koefitsiendid õpetajate tööjõu- ning majandamiskulu arvestamiseks lähtuvalt õppetöö erisustest Kutseõppe tase Kutsekesk- 2.-5. taseme Õppetöö erisus haridusõpe kutseõpe, v.a kutsekesk- haridusõpe 1. Koolipõhine õpe Suure rühma õpe (õppevaldkond: 1,012 1,000 ärindus, haldus ja õigus) 2. Väikerühma õpe* 1,631 1,693 3. Muusika ja esituskunstide õpe 4,425 5,588 4. Tavarühma õpe (kõik ülejäänud 1,198 1,260 eespool nimetamata õppevaldkonnad ja õppekavarühmad) 5. Töökohapõhine - 1,846 õpe 6. Vanglaõpe - 1,693 7. Mittestatsionaarne 1 üldharidusõpe *Väikerühma õppe alla liigitatakse õppekavarühmad: metsandus ning põllumajandus ja loomakasvatus; õppekavad, mis enne 1. jaanuari 2017. a kuulusid merenduse ning transpordivahendite juhtimise õppekavarühma; õppevaldkond: humanitaaria ja kunstid, v.a muusika ja esituskunstid; kutsevaliku õppekava Koefitsiendid õppevaldkonnast sõltuvate õppevahendite ja praktilise õppe pinna arvestamiseks koolipõhises õppes Õppevaldkond Õppevahendid Praktilise õppe pind 1. Ärindus, haldus ja õigus 1,0 1,000 2. Tervis ja heaolu 1,5 1,000 3. IT ja kommunikatsiooni-tehnoloogia 7,0 1,700 4. Loodusteadused, matemaatika ja statistika 7,0 1,700 5. Teenindus 5,3 2,125 6. Humanitaaria ja kunst, v.a muusika ja esituskunstid 9,4 2,125 7. Tehnika, tootmine ja ehitus 7,0 2,975 8. Humanitaaria ja kunst – muusika ja esituskunstid 9,4 3,400 9. Põllumajandus, metsandus, kalandus ja veterinaaria 13,5 8,500 10. Üldharidus 1,0  Kooskõlastamiseks: Rahandusministeerium 17.12.2021 nr 8-2/21/5331 Sotsiaalministeerium Arvamuse avaldamiseks: Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing Eesti Kaubandus- Tööstuskoda Tööandjate Keskliit Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmise eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee. Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis nimetatud tähtaja jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna Minister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri Meelis Mereküla 735 0295 [email protected] Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/21-1590 - Haridus- ja teadusministri 16. augusti 2019. a määruse nr 39 „Kutseõppeasutuse tegevustoetuse põhimõtted ning nende rakendamise tingimused ja kord“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 03.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bf1ce5d-d05d-4069-aafe-9d9fa43854cb Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/6bf1ce5d-d05d-4069-aafe-9d9fa43854cb?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main