KOV koolitus- ja arendustegevuse koordineerimine

Kaia Sarnet Rahandusministeerium [email protected] Meie 22.12.2021 nr 1.1-8/3915-2 KOV koolitus- ja arendustegevuse koordineerimine Lugupeetud Kaia Sarnet Esitame Teile sotsiaalministeeriumi poolse tagasiside KOV koolitus- ja arendustegevuse koordineerimise osas. Toetame üldist suunda tugevdada kohalikke omavalitsusi. Samuti peame vajalikuks arutelu kohalikele omavalitsustele suurema rolli andmise üle. Sotsiaalministeeriumi tähelepanu keskmes on inimene ja tema heaolu, mis tähendab, et erinevates otsustes tuleb lähtuda esmajoones inimese vajadustest. Keskne küsimus peab olema, millised muutused on vajalikud selleks, et inimesteni jõuaks üle riigi kvaliteetne abi ühetaoliselt ning milline korraldus ja rahastamismudel aitab selle eesmärgini parimal viisil jõuda. Tööjõu küsimused on aktuaalsed ka detsentraliseerimise edukaks elluviimiseks. Meie ettepanekutes detsentraliseerimise teekaardi jaoks ütlesime, et detsentraliseerimine saab olla edukas kui kohalikes omavalitsustes on suurenenud sotsiaalteenuste korraldamise võimekus, sh riik jätkab KOVidele toe pakkumist. Lõplikud otsused eeldavad detailsemaid arutelusid ning kokkuleppeid rahastuse, korralduse, kompetentsi toetamise jm praktilistes küsimustes. Oleme tutvunud tegevuskavaga ja jagame Teiega omi seisukohti, mis dokumenti lugedes tekkisid: 1. Hetkel on lähtealused dokumendis liiga pikalt ja kirjeldavalt esitletud. Seda on raske lugeda ja hoomata. Siia juurde tuleks lisada konkreetne (lühike) kokkuvõte, kus kirjas olulisemad probleemid ja lahendussuunad, mida ette võetakse. 2. Palume Teil lisada tegevuskava punkti 2. KOV inimvare arendamise parem seostamine KOV strateegilise juhtimise protsessiga alapunktide 1.2.1. ja 1.2.2. loetellu ka supervisioon, mis on oluline tööalase nõustamise ja toetamise meetod. Oleme samasisulise täienduse Teile ka varasemalt esitanud. 3. Toetame dokumendis välja toodut, et tõhusama ja jätkusuutlikuma KOV inimvara koolitamise ja arendamise süsteemi tagamiseks on vajalik teatud tegevuste keskne koordineerimine, võttes arvesse valdkondade eripärasid. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952  2 Prioriteetide seadmisel tuleb kindlasti arvestada, et erinevalt mitmetest teistest valdkondadest, eeldab sotsiaalvaldkonna töö väga spetsiifilisi erialaseid teadmisi, mida tuleb pidevalt täiendada ja arendada (nt õigusalased teadmised, osalemine kohtumenetluses jne). Kui läheneda vaid üldiselt olulistele teemadele (nt haldusmenetlus, riigihanked, strateegiline planeerimine jne) on sotsiaaliteemadel keeruline välja paista, kuigi KOV-i sotsiaalsüsteemi kvaliteet mängib olulist rolli kõikide piirkonna inimeste kaasamisel ning sotsiaalse turvalisuse tagamisel. 4. Tegevuskavas toodud kesksete koolituste planeerimise juures on kindlasti oluline jälgida ressursside mõistliku kasutamise printsiipi, ehk olukorras, kus meil vajab hulk inimesi koolitusi ja finantsvahendeid kõige vajaliku katmiseks leida üle riigi on keeruline, ei ole mõistlik keskenduda vaid üldharivatele teemadele, vaid riigil tuleb olla oma tellimustes väga konkreetne, nö tark tellija. Heaolu arengukava 2023-2030 rakendamisel planeeritavate tegevuskavas koolituste läbiviimise planeerimise juurde kaasame omaltpoolt kindlasti ka avalik-õiguslikke ülikoole, aga samuti HTM hallatavaid rakenduskõrgkoole ning erinevaid esindusorganisatsioone, näiteks ESTA ja ELVL jt. Sotsiaalvaldkonnas KOV teenistujate arendusvajadused on meile üldiselt teada, kuid tulenevalt erinevatest reformidest võib kaasneda jooksev vajadus KOV võimekuse ja lisandunud uute strateegiliste eesmärkide saavutamise toetamiseks kompetentside arendamiseks näha ette uusi ja kiireid lahendusi. 5. Toetame tegevuskavas toodud lähenemist, et tulevikus tuleb kujundada süsteemsem koostöö ülikoolidega, hinnata ülikoolide tasemeõppe ja täiendusõppe õppekavade, sh mikrokraadide kavade seotust riigi strateegiliste eesmärkidega ja kujundada ettepanekud (eelkõige mikrokraadide) seostamiseks ka KOV inimvara arendusvajadustega valdkonnas. Leiame, et ülikoolide juures toimuv sotsiaaltöötajate tasemeõppe ja täiendusõppe õppekavad peavad arvesse võtma uute spetsialistide koolitamisel ka riiklike suundumusi, mistõttu on oluline, et ülikoolid kooskõlastaks ja uuendaks ka omaltpoolt pakutavaid õppekavasid riigiga. Samuti on oluline nende kiirem panustamine täiendusõppe õppekavade puhul, sest reformide jõustumine on seotud tähtaegadega. Meile on väga oluline teema KOV sotsiaaltöö korralduse jätkusuutlikkus, mistõttu on oluline KOV sotsiaaltöötajate järelkasvuga tegelemine, mistõttu teeme ettepaneku, et juhtrühmas võiks tulla iga-aastaselt aruteluks ja heakskiitmiseks riiklikud koolitustellimused. 6. Tegevuskava alapunktides 2.1.1 Kujundada ministeeriumide vaheline areng regulaarseks infovahetuseks ja teadlikkuse tõstmiseks KOV suunaliste valdkonnapoliitikate kavandamise ja rakendamise osas ja 2.3.1 Määrata ministeeriumis ametnikud, kelle (põhi)ülesandeks oleks KOV suunaliste valdkonnapoliitikate ülene KOVidega suhtlus ja infovahetusvõrgustike arendamine ja toetamine (sh nt RES läbirääkimiste töörühma kaudu) toodu osas lisame, et meil on juba aastaid toimumas ELVL-ga riigieelarve läbirääkimiste töö-, sotsiaal- ja tervishoiu töörühma raames laiapõhjalisemad läbirääkimised kui vaid riigieelarvega seonduv. Alates 2018. aastast toimunud läbirääkimiste korraldusliku formaadi muudatustest, toimub oluliste teemade arutamine ka muude teemade osas, sh. tööjõu ja selle koolitamisega seotud teemad. Sotsiaalministeeriumi poolt esitatakse igal aasta alguses omapoolsed ettepanekud läbiräägitavate teemade osas. Kokkuvõtvalt võime tõdeda, et KOVidega koostöö on meil täitsa mõistlikult käivitunud nii suuremate inforingidena kõikidele KOVidele kui väiksemas ringis ametlikult nimetatud TST liikmetega, kes on pea alati kaastud sotsiaalvaldkonna arendustegevuste juurde, mille puhul saavad KOV-d anda oma panuse arengudokumentide kui ka õigusloome protsessi valmivate õigusaktide juures. Töörühma ja koostöö vedamine on meil koondatud sotsiaalala asekantsleri vastutusalasse ning seda ülesannet täidab sotsiaalala asekantsleri nõunik. Leiame, et täiendava ametikoha loomine eelpool toodud tegevuste katmiseks ei ole sotsiaalministeeriumi puhul vajalik.  3 7. Tegevuskava elluviimise seire tegevuste ja tähtaegade planeerimisel võiks arvestada ka SF rahastuse aruandluse tähtaegadega, et ministeeriumide poolne info koondamine laabuks tõrgeteta ja selle ülevaate koondamisega ei kaasneks täiendavaid takistusi. 8. Oleme valmis määrama oma esindaja, kui käesolev dokument on läbinud arutelu Vabariigi Valitsuses ja saanud jätkuvate tegevuste osas heakskiidu. Ennekõike näeme kaastavate osakondadena hoolekande osakonda ja laste ja perede osakonda, kelle igapäevane töö on enam seotud KOV tasandil sotsiaaltöötajate ja lastekaitse töötajate kompetentside arendamisega. Soovime Teile jõudu tegevuskavas kirjeldatud asutuste ülese koostöö käivitamisel ja jääme ootama tagasisidet, kuidas läks tegevuskava tutvustamine Vabariigi Valitsuses ning millised on Teie poolt planeeritavad järgmised sammud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ivar Sikk Hoolekande osakonna juhataja sotsiaalala asekantsleri ülesannetes Tarmo Kurves 6269 187 [email protected] Maarja Krais-Leosk 6269 187 [email protected]