Tervise- ja tööministri määruste muutmine

MINISTRI MÄÄRUS 24.12.2021 nr 57 Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ ja 7. märtsi 2019. a määruse nr 19 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ muutmine Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 147 lõike 4 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 alusel. § 1. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmine Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruses nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 punktist 3 jäetakse välja sõnad „eriarsti esmasele“; 2) paragrahvi 2 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) ootejärjekord – üleriigilises digiregistratuuris vastuvõtule registreerimist ootavate inimeste järjekord.“; 3) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses: „(51) Nakkushaiguse epideemilise leviku korral on immuniseerimise ravijärjekorda registreerimiseks tervishoiuteenuse osutaja poolt selleks volitatud töötajal õigus töödelda tervise infosüsteemi edastatud immuniseerimise andmeid.“; 4) paragrahvi 5 lõike 7 punktist 1 jäetakse välja tekstiosa „(vähi sõeluuringute register)“; 5) paragrahvi 5 lõike 7 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „(tervise infosüsteem)“; 6) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 71 järgmises sõnastuses: „(71) Immuniseerimise kutse alusel ravijärjekorda registreerimisel töödeldakse käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 3 ja 4 nimetatud andmete asemel järgmisi andmeid: 1) immuniseerimisele kutsuja andmed; 2) kutse koostaja andmed.“; 7) paragrahvi 5 lõikest 15 jäetakse välja sõna „eriarstiabi“;  2 8) paragrahvi 5 lõike 16 esimene lause sõnastatakse järgmiselt: „Tervishoiuteenuse osutaja kohustub edastama viivitamata teabe registreeritud tervishoiuteenuse osutamise aegade ning nende muutmise ja tühistamise kohta tervise infosüsteemi.“; 9) määrust täiendatakse §-ga 51 järgmises sõnastuses: „§ 51. Immuniseerimise ravijärjekord nakkushaiguse epideemilise leviku korral (1) Nakkushaiguse epideemilise leviku korral võib immuniseerimise kättesaadavuse tagamiseks lähtuda vastuvõtuaegade haldamisel nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise kohta koostatud juhistest. (2) Immuniseerimise kättesaadavuse tagamiseks võib ravijärjekorda pidada ka üleriigilises digiregistratuuris.“; 10) määrust täiendatakse §-ga 52 järgmises sõnastuses: „§ 52. Ootejärjekorra pidamise nõuded (1) Ootejärjekorda saab end lisada patsient või tema seaduslik esindaja üleriigilises digiregistratuuris. (2) Ootejärjekorras töödeldakse järgmisi andmeid: 1) patsiendi isikuandmed (ees- ja perekonnanimi, isikukood või muu identifitseeriv tunnus); 2) patsiendi kontaktandmed (aadress, telefon, e-posti aadress); 3) teenuse, uuringu või protseduuri nimetus, millele patsient soovib registreeruda; 4) patsiendi määratud ajavahemik, millal ta soovib teenust saada; 5) vajaduse korral saatekirja andmed. (3) Üleriigilise digiregistratuuri kaudu ootejärjekorda lisades peab patsiendile olema veebikeskkonna kaudu kättesaadav järgmine info: teenuse, uuringu või protseduuri nimetus, millele patsient soovib registreeruda, ja patsiendi määratud ajavahemik, millal ta soovib teenust saada.“; 11) määrust täiendatakse §-ga 61 järgmises sõnastuses: „§ 61. Üleminekusäte Paragrahvi 5 lõiget 51 rakendatakse tehnilise lahenduse valmimisel, kuid mitte hiljem kui 14. jaanuarist 2022. a.“. § 2. Tervise- ja tööministri 7. märtsi 2019. a määruse nr 19 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ muutmine Tervise- ja tööministri 7. märtsi 2019. a määruses nr 19 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahv 2 sõnastatakse järgmiselt: „§ 2. Registri vastutav ja volitatud töötleja (1) Registri vastutav töötleja on Tervise Arengu Instituut. (2) Registri volitatud töötleja on Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus.  3 (3) Volitatud töötleja tagab registri andmete ühildamise tervise infosüsteemist edastatud andmetega ja selle käigus tekkinud logide halduse ning nendeks tegevusteks vajalike analüüsi-, arendus- ja testimistööde tegemise või hankimise ning täidab muid ülesandeid, mis tulenevad volitatud töötlejale õigusaktidest. (4) Volitatud töötleja teavitab kohe vastutavat töötlejat registri pidamise või kasutamise takistustest, sealhulgas registriandmete töötlemisel avastatud rikkumistest.“; 2) paragrahvi 7 lõike 1 punkt 7 sõnastatakse järgmiselt: „7) isiku Eestist välisriiki lahkumise aeg;“; 3) paragrahvi 7 lõike 2 punktides 1 ja 3 asendatakse sõna „ja“ sõnaga „või“; 4) paragrahvi 7 lõiget 7 täiendatakse pärast sõnu „elektroonilisi vahendeid“ tekstiosaga „, sealhulgas teabeväravat,“; 5) paragrahvi 8 lõiget 2 täiendatakse punktidega 11–18 järgmises sõnastuses: „11) laborianalüüsi kood ja nimetus (LOINC); 12) laborianalüüsi alternatiivkood ja nimetus (tervishoiuteenuste loetelu); 13) laborianalüüsi referentsväärtus või otsustuspiir; 14) proovimaterjali andmed (võtmise kuupäev, tüüp ja proovinõu identifikaator); 15) proovimaterjali tagasilükkamise põhjus; 16) laborianalüüsi tulemus ja tulemuse tõlgendus; 17) laborianalüüsi tulemuse hindamise kuupäev; 18) laborianalüüsi tulemuse hindaja andmed (tervishoiutöötaja ees- ja perekonnanimi ning tervishoiutöötajate riikliku registri kood või isikukood, tervishoiuteenuse osutaja asutuse nimi ja registrikood).“; 6) paragrahvi 9 lõike 2 punktis 3 asendatakse arv „10“ arvuga „18“; 7) paragrahvis 15 asendatakse sõna „tagab“ sõnadega „ja volitatud töötleja tagavad“; 8) paragrahvi 21 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises sõnastuses: „(2) Määruse § 7 lõike 3 punkte 7–10 rakendatakse 1. jaanuarist 2030. a.“. (allkirjastatud digitaalselt) Tanel Kiik tervise- ja tööminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler  Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ ja 7. märtsi 2019. a määruse nr 19 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega muudetakse kahte määrust: 1) tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ ja 2) tervise- ja tööministri 7. märtsi 2019. a määrus nr 19 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“. Eelnõu esimese muudatusena tehakse tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuete määruses muudatused, millega luuakse võimalus rakendada üleriigilise digiregistratuuri (edaspidi ÜDR) ravijärjekorras ootele lisamise funktsionaalsust (edaspidi ootejärjekord). ÜDR-i ootejärjekorras funktsionaalsus võimaldab isikul lisada ennast tervishoiuteenuse saamise järjekorda juhul, kui tal ei ole võimalik sobivat vastuvõtuaega broneerida. Ootejärjekorras olles hakkab tervise infosüsteem (edaspidi TIS) vabade vastuvõtuaegade tekkimisel neid ootejärjekorras olevatele isikutele automaatselt SMS-i või meili teel pakkuma. Sama sidevahendi kaudu saab isik mugavalt pakutava aja sobivust kinnitada või sellest loobuda. TIS-is toimuvat andmevahetust on kirjeldatud TIS-i põhimääruses ja selle seletuskirjas. Praegu luuakse kirjeldatud võimalused kolme ambulatoorse raviteenuse jaoks – kardioloogia, dermato-veneroloogia ja endokrinoloogia, mis on välja valitud koostöös Tartu Ülikooli Kliinikumi, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaiglaga. Sõltuvalt kasutajate tagasisidest ja rahulolust ning rakenduse käivitumisest otsustatakse, kas laiendada kirjeldatud võimaluste kasutamist ka teistele raviteenustele või vaadata üle lahenduse rakendamise alused ja neid täiendada. Lisaks tehakse täpsustusi ravijärjekorra pidamise nõuetes ja kaasajastatakse ÜDR-i mõiste. Kaasajastatud sätted ei too kaasa sisulisi muudatusi tervishoiuteenuse osutajatele (edaspidi TTO), sest muudatused lähtuvad tegelikust praktikast ja on seotud pigem õigusselguse tagamisega. Eelnõu teise muudatusena tehakse muudatused vähi sõeluuringute registri (edaspidi VSR) põhimääruses. Registri vastutav töötleja on Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas tegutsev Tervise Arengu Instituut (edaspidi TAI). VSR töötleb andmeid alates 2015. aastast ja seda kasutatakse riikliku sõeluuringute korraldamisega seotud teabe allikana, sealhulgas kutsete saatmiseks. Muudatused tehakse tehniliste ja organisatoorsete muutustega seotud andmekvaliteedi ja - analüüsi parandamise eesmärgil. Lisatakse VSR-i volitatud töötleja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (edaspidi TEHIK) ning täpsustatakse volitatud töötleja ülesandeid. Määruse rakendamisel kaasnevad kulud eelkõige Eesti Haigekassale, TAI-le ja TEHIK-ule. Määrus on planeeritud jõustuma üldises korras. 1.2. Määruse eelnõu ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ([email protected], 626 9127) ja nõunik Eleri Lapp ([email protected], 626 9137) ning nutika arengu toetamise osakonna nõunikud Evelin Vanker ([email protected], 626 9178), Rauno Mäekivi ([email protected], 626 9354) ja Kristel Niidas ([email protected], tel 6269 729), Tervise Arengu Instituudi vähi sõeluuringute registri juht Vahur Hollo ([email protected], 659 3992) ja õigusala juht Margus Miller ([email protected], 659 3905) ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus. Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusnõunik Nele Nisu ([email protected], 626 9338).  2 Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected], 626 9320). 1.3. Märkused Määrus kehtestatakse rahvatervise seaduse § 147 lõike 4 ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 56 lõike 1 punkti 4 ja alusel. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“ muutmise määruse eelnõuga. Määrus on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse1 tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs käesoleva seletuskirja 4. punktis. Eelnõuga muudetakse määruste järgmisi redaktsioone: 1) tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määrus nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ (RT I, 26.11.2020, 4); 2) tervise- ja tööministri 7. märtsi 2019. a määrus nr 19 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ (RT I, 12.03.2019, 24). 2. Määruse eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Määruse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Paragrahv 1. Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ muutmine Punktiga 1 tehtav muudatus on vajalik võimaldamaks registreerida end ÜDR-is, et saada tervishoiuteenuseid, mis ei pruugi seonduda üksnes eriarsti esmase vastuvõtuga. Näiteks vaktsineerimisi saab teha laiemalt kui säte võimaldaks (haiglates, tervisekeskustes jne). Muudatus on oluline, et tagada ÜDR-i kasutamine ka neil juhtudel ehk laiendada selliste digitaalsete kanalite kasutust, mida patisent on juba harjunud kasutama. Punktiga 2 täiendatakse määrust ootejärjekorra mõistega. Muudatus on vajalik seoses ootejärjekorra lisafunktsionaalsuse arendamisega. Mõistete loetellu lisatakse ootejärjekorra definitsioon, mis määratleb järjekorra olemuse ja toimeloogika. Punktiga 3 tehakse määruses täiendus, mis võimaldab TTO poolt volitatud isikul (registratuuri töötajal) patsiendi lisamisel immuniseerimise ravijärjekorda töödelda TIS-i edastatud immuniseerimise andmeid. Seega töötleb vastavaid andmeid töötaja, kes patsiendi registreerib, ja töötlemise eesmärk on piiritletud just immuniseerimise ravijärjekorda lisamisega. Nimetatud võimalust saab kasutada nakkushaiguse epideemilise leviku korral Lisaks on eesmärk võimaldada inimesele juba ravijärjekorda registreerimisel selgitada, millal tema järgmine immuniseerimise aeg saabub ning seeläbi on protsess inimesele selgem. Ühtlasi aitab see muudatus vähendada tervishoiutöötajate töökoormust immuniseerima tulnud isikute immuniseerimise seisu kontrollimisel, samuti aitab vähendada olukordi, kus inimene läheb revaktsineerima või tõhustusdoosi tegema liialt vara ning peab õigel ajal tagasi minema. TTO peab tagama, et andmete töötlemine on nõuetekohaselt dokumenteeritud (jäävad korrektsed logiandmed) ning et vastavaid andmeid töödeldakse andmekaitsealaste nõuete kohaselt. Selleks teeb ta oma töötajaskonnale vajalikku teavitus- ja selgitustööd. Muudatus on lisatud Eesti Haiglate Liidu pöördumises tehtud ettepaneku põhjal. Punktidega 4 ja 5 muudetakse vähi sõeluuringu programmi kutse alusel ravijärjekorda registreerimisel töödeldavaid andmeid – välja jäetakse sõeluuringu kutsuja andmete juures olev täpsustus „vähi sõeluuringute register“ ja kutse koostaja andmete juures olev täpsustus „tervise 1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88).  3 infosüsteem“. Kuna lisandub ka teisi kutseid ning andmed on ajas muutuvad, ei ole võimalik neid täpsustusi normi lisada. Muudatused on koosmõjus määruse sätetega, millega on kehtestatud kutsete moodustamine (nt VSR-i regulatsioon või TIS-i regulatsioon). Punktiga 6 täiendatakse määrust immuniseerimise kutse erisusega. Erisus on tehtud, kasutades vähi sõeluuringu programmi kutse analoogiat. VSR edastab juba praegu TIS-i emakakaela-, rinna- ja jämesoolevähi sõeluuringu kutseid. Muudatusega tagatakse, et lisanduvate ennetavate tervishoiuteenuste korral oleks tehniliselt võimalik koostada isikule ka teisi kutseid – näiteks immuniseerimise kutse. Muudatus on seotud ka TIS-i põhimääruse muudatusega, milles sätestatakse, et TEHIK ehk TIS-i volitatud töötleja võib koostada kutseid (vt TIS-i põhimääruse § 141). Nii nagu vähi sõeluuringu programmi kutse puhul, on ka immuniseerimise kutse alusel ravijärjekorda registreerimisel sarnane loogika: immuniseerimisele kutsuja andmed ja immuniseerimise kutse koostaja andmed. Immuniseerimisele kutsuja andmed esitatakse isikule kutsel, kutsuja võib olla erinev (nt Sotsiaalministeerium, Eesti Haigekassa). Punktidega 7 ja 8 täpsustatakse määruse sõnastust. Lõike 15 muudatus on seotud eelnõu punktiga 1 tehtava muudatusega (vt täpsemalt punkti 1 selgitusest). Lõike 16 sõnastuse muudatusega viiakse see kooskõlla sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrusest nr 53 „Tervise infosüsteemi edastatavate dokumentide andmekoosseisud ning nende esitamise tingimused ja kord“ tulenevate nõuetega. Alates 1. jaanuarist 2021. a kehtib statsionaarse ja päevaraviteenuse saatekiri ning 1. aprillist 2021. a iseseisva statsionaarse õendusabiteenuse ja koduõendusteenuse saatekiri, mis tuleb nimetatud tähtaegadest alates TIS-i edastada. Seetõttu tuleb ka viidatud lõigete sisu viia kehtiva olukorraga kooskõlla ning ka lisandunud teenuste kohta tuleb teave (broneeritud aegade, muutmise ja tühistamise kohta) TIS-i edastada. Näiteks kui broneeritakse saatekiri, tuleb kasutatud saatekiri ka TIS-is kasutatuks märkida. Nende andmete alusel on võimalik analüüsida ka tervishoiuteenuste kättesaadavust ja planeerida vajalikke ressursse (nt arvutada süsteemi toimivuse indikaatoreid). Punktiga 9 täiendatakse määrust teatud erisusega nakkushaiguse epideemilise leviku korral, kui järjekord võib moodustuda ka immuniseerimise läbiviimiseks üleriigilises digiregistratuuris. Õigusselguse tagamiseks on selline täiendus vajalik ning moodustab koos immuniseerimise kutse koostamisega ühtse terviku. Loomulikult ei pea isik broneerima endale aega ainult TIS-i kaudu ÜDR-is, kuid see täpsustus on vajalik selleks, et ravijärjekorra pidamisel oleks selge, et ka seda võimaldatakse. Samuti täiendatakse määrust epideemia korral kehtiva erisusega, mille kohaselt võib immuniseerimisel lähtuda vastavatest juhistest (ohustatud isikud ehk riskirühmad). Kooskõlas nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 9 lõikega 1 korraldatakse nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamiseks vajaduse korral ohustatud isikute immuniseerimist. Punktiga 10 täiendatakse määrust seoses ootejärjekorra lisafunktsionaalsuse arendamisega. Täpsustatakse ootejärjekorra pidamise nõudeid, sealhulgas seda, kes saab end ootejärjekorda lisada ja milliseid andmeid ootejärjekorras töödeldakse. Punktiga 11 sätestatakse üleminekusäte. Nimelt rakendatakse paragrahvi 5 lõiget 51 tehnilise lahenduse valmimise järgselt, kõige hilisemalt alates 14. jaanuarist 2022. a. Paragrahv 2. Tervise- ja tööministri 7. märtsi 2019. a määruse nr 19 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ muutmine Punktis 1 sätestatakse VSR-i volitatud töötlejana TEHIK. Vastutavat töötlejat ei muudeta ja selleks jääb TAI. TEHIK on volitatud töötlejana lisatud eesmärgiga tagada VSR-i andmete ühildamine TIS- ist edastatud andmetega. Täpsemalt on TIS-i andmeid kirjeldatud määruse §-des 7–12. TEHIK tagab, et andmete ühildamise käigus tekkivad logid on hallatud, samuti teeb selleks vajalikud analüüsi-, arendus- ja testimistööd või hangib need. VSR-i pidamisel või kasutamisel tekkivate takistuste korral teavitab TEHIK kohe TAI-d ning TEHIK täidab muid ülesandeid, mis on koostöös TAI-ga kokku lepitud. Punktiga 2 muudetakse määruse § 7 lõike 1 punkti 7, mille sõnastusest jäetakse välja Eestisse saabumise aja andmete kogumine, kuna nimetatud andmete edastamine VSR-i ei ole enam  4 asjakohane. Küll aga on isiku Eestist välisriiki lahkumise teave vajalik selleks, et eristada isikuid, kes on Eestist lahkunud ja kellele sõeluuringu kutset ei saadeta. Samuti kasutatakse seda teavet analüüsimaks Eestis elavatel isikutel sõeluuringu käigus avastatud vähijuhte, vähi levimust ja vähihaigete elumust, mis on olulised registri eesmärgid. Seadus annab küll üldise raami, kuid teatud osas senisest andmestikust loobutakse. Ka uue rahvatervishoiu seadusega loobutakse samast andmestikust. Punktiga 3 tehakse muudatused määruse § 7 lõike 2 punktides 1 ja 3. Punkti 1 muudatusega jäetakse rinnavähi sõeluuringu sihtrühmast välja isikud, kellel on eelneva 60 kuu jooksul diagnoositud vastava paikme pahaloomuline kasvaja või kellele on 12 kuu jooksul tehtud mammograafiline uuring. Eelnõuga täpsustatakse sõnastust. Sõna „ja“ asendatakse sõnaga „või“. Muudatus tehakse selguse huvides, sest sõna „ja“ puhul võib mõista, et isiku sõeluuringu sihtrühmast väljajätmiseks on vaja täita mõlemad tingimused, kuid tegelikkuses jäetakse sihtrühmast välja ka juhul, kui üks nimetatud tingimustest on täidetud. Tegemist ei ole sisulise muudatusega. Punkti 3 muudatusega jäetakse jämesoolevähi sõeluuringu sihtrühmast välja isikud, kellel on elu jooksul diagnoositud jämesoole pahaloomuline kasvaja või kellele on 120 kuu jooksul tehtud sõelkoloskoopiline uuring. Eelnõuga täpsustatakse sõnastust parema õigusselguse tagamiseks ning sõna „ja“ asendatakse sõnaga „või“. Muudatuse põhjus on sarnane eelmises punktis kirjeldatuga. Punktiga 4 täiendatakse määruse § 7 lõiget 7. Vähisõeluuringute kutsed kuvatakse sõeluuringusse kutsutavale isikule TIS-is. Sõeluuringute suurema osalusmäära tagamise eesmärgil on TAI-l õigus kasutada ka teisi kutsumise meetodeid – otseposti või elektroonilisi vahendeid, sealhulgas Eesti teabeväravat eesti.ee, mille kasutamisel lätutakse kehtestatud nõuetest.2 Punktiga 5 täiendatakse määruse § 8 lõiget 2 andmetega, mida TIS edastab VSR-i emakakaelavähi sõeluuringu põhiuuringu kohta. Täiendavate andmete vajadus tuleneb emakakaelavähi sõeluuringu tegevusjuhendi kaasajastamisest. Punktiga 6 tehakse muudatus määruse § 9 lõike 2 punktis 3. Muudatus on seotud punktiga 5, milles täiendatakse andmeid, mida TIS edastab VSR-i emakakaelavähi sõeluuringu lisauuringu kohta. Muudatuse vajadust on selgitatud punkti 5 juures. Punktiga 7 täiendatakse määruse § 15, mis reguleerib registriandmete logimist. Selle kohaselt tagab praegu logide halduse vastutav töötleja aga edaspidi tagavad nii vastutav töötleja (TAI) kui volitatud töötleja (TEHIK) infotehnoloogiliste vahenditega VSR-is tehtud logid kande vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise kohta ning võimaldades tuvastada töötlemistoimingu teinud isiku ja töötlemise aja. Muudatus on vajalik kuna teatud toimingud teeb VSR-is TEHIK. Punktis 8 esitatakse määruse üleminekusäte. Määruse § 7 lõike 3 punktid 7–10 jõustuvad 1. jaanuaril 2030. a, sest 12-aastaste tüdrukute vaktsineerimine HPV vastu lisati riiklikku vaktsineerimiskavasse 2018. aastal. Esimesed vaktsineeritud isikud jõuavad emakakaelavähi sõeluuringusse kutsutavate vanusesse aastal 2030, mistõttu on vajalik ka rakendussäte, et luua suurem õigusselgus. Praeguseni nimetatud andmeid töödeldud ei ole. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Käesoleva määruse muutmine ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega. 4. Määruse mõjud Mõju sihtrühm: elanikkond 2 Eesti teabevärava eesti.ee haldamise, teabe kättesaadavaks tegemise, arendamise ning kasutamise nõuded ja kord: https://www.riigiteataja.ee/akt/125032021005  5 Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Ravijärjekorra muudatuste mõju avaldub isikutele, kes soovivad broneerida vastuvõtuaega tervishoiuteenuse saamiseks. Neile lihtsustub sobiva vastuvõtuaja leidmine, kuna isikul on võimalik ÜDR-is lisada ennast tervishoiuteenuse ootejärjekorda. Samuti pakutakse ootejärjekorras olevatele isikutele vabanenud aegu vastavalt nende määratud kontaktinfole ja neil tekib võimalus sobiv aeg broneerida või jääda uue pakkumise ootele. Ootejärjekord aitab inimesel vastuvõtuaja otsimiseks aega kokku hoida, sest ta ei pea digiregistratuuris vabanenud aegu otsimas käima. Seega on mõju isiku jaoks positiivne. VSR-iga seotud muudatustel ei ole otsest mõju elanikkonnale, sest muudatuste tegemise järel tõhustub registri ülesannete täitmine, eelkõige andmetöötlus. Sõeluuringutesse kutsutavate isikute jaoks praegune olukord ei muutu. Mõju sihtrühm: Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste TAI (VSR-i töötajad) ja TEHIK töötajad. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta Ravijärjekorra muudatused ei mõjuta Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste töötajaid. VSR-iga seotud muudatused töökorralduslikult Sotsiaalministeeriumi haldusala asutuste töötajatele ega tervisevaldkonna poliitikakujundajatele olulisi muutusi kaasa ei too. Pigem muutub andmeanalüüsi tegemine tõhusamaks. Mõju sihtrühm: TTO-d. Avalduv mõju ja järeldus mõju olulisuse kohta TTO-le määruse muudatus ravijärjekorra pidamisel muutusi kaasa ei too. Ootejärjekorra lisafunktsionaalsuse rakendumisel muutub raviteenust ootavale inimesele vabanenud aja pakkumine mugavamaks, millega eeldatavasti väheneb vastuvõtule tulemata jäänute osakaal. Muudatus puudutab otseselt andmetöötlust TIS-is, mitte TTO-de arendusi, kes esitavad andmeid endistviisi. VSR-iga seotud muudatustel ei ole mõju TTO-dele, kes esitavad registrile andmeid endistviisi. Käesoleva määrusega tehtavate muudatustega ei lisandu TTO-dele uusi kohustusi, samuti ei muutu nende jaoks registrile andmete esitamine, mida nad teevad endistviisi. Samuti ei muutu andmete esitamise kohustus, mis jääb neile ka edaspidi, et tagada ülevaade vähihaigestumuse, esmasjuhtude diagnoosimise ja ravimeetodite kasutamise kohta. Andmekaitsealane mõjuhinnang Võrreldes praeguse andmetöötlusega ÜDR-is olulisi muudatusi ootejärjekorra lisafunktsionaalsusega ei kaasne. Ka praegu saab isik patsiendiportaalis märkida oma kontaktandmed, mille kaudu on võimalik temaga ühendust võtta. Muudatusega lisandub üks võimalik teenus, mis toimub vaid ootejärjekorda kasutades ja kui aeg on broneeritud, siis uusi teavitusi ei edastata. Selleks peaks isik taas ÜDR-i minema ja end ootejärjekorda lisama. Selline viis võimaldab iga kord kontaktandmed üle kontrollida ja neid uuendada. Andmete töötlemisele kohalduvad kõik infosüsteemile sätestatud turvanõuded, mistõttu on riskid olemasolevate meetmetega maandatud. Ravijärjekorra pidamise täpsustus nakkushaiguste epideemilise leviku korral ei suurenda samuti andmekaitsealaseid riske, kuna ÜDR-is peetava ravijärjekorra puhul rakenduvad kõik ÜDR-i pidamise reeglid ning juurdepääs on õiguslikult ja tehniliselt piiratud (nagu praegu). Mis puudutab TTO töötaja õiguste laiendamist, võimaldades lisaks saatekirjadele pärida ka epideemias ehk hädaolukorras immuniseerimiseks vastuvõtule tuleva isiku eelnevat vaktsineeritust (kas on või mitmes doos on), on andmepäring soovitud eesmärgiga kooskõlas. Nii nagu praegu kontrollib TTO töötaja saatekirja olemasolu, enne kui ta nimetatud arstile aja kinnitab, tuleks vaktsineerimise  6 läbiviimiseks (just sel eesmärgil osutatav teenus) kontrollida ka isiku vaktsineeritust enne, kui aeg kinnitada. Kiire tegutsemine ja õigetele isikutele aegade määramine on kriisis eriti oluline. Just hädaolukorras, kus nimetatud teenusele võib olla patsientide hulk ülimalt suur ja vajadus kasvab hüppeliselt, tuleks võimaldada nende andmete kontrolli teha enne, kui isik vastuvõtule aja üldse saab. Sellisel olukorras ei ole eesmärgipärane kinnitada aeg ja võimaldada vaktsineeritust kontrollida alles tervishoiutöötaja poolt vastuvõtul. Epideemia korral on ajad tihti ette broneeritud ning vaktsineerituse andmed peaksid olema kontrollitud juba enne. Kuna isikuandmete töötlemise erisus on loodud vaid teatud olukorras ning seda teeb töötaja, kes praegu isikuid vastuvõtule nagunii registreerib, võib öelda, et võimalikud riskid on ka siin väikesed. Juba praegu töötlevad nimetatud isikud terviseandmeid (saatekirjaga aja broneerimine, õige arsti aja leidmine lähtuvalt patsiendi tervisemurest jms), mistõttu ei kaasne nimetatud muudatusega põhimõttelist muudatust. TTO töötajal tuleb tagada samad hoolsusnõuded, nagu praegu. VSR-iga seotud muudatuste kohta andmekaitsealase mõjuhinnangu tegemisel lähtuti sellest, et tegemist on juba kogutavate andmete töötlemisega ning andmete töötlemise eesmärgid ei muutu. Lisandub vaid volitatud töötleja, kes on seni olnud VSR-ile andmeandja rollis, tundes hästi olemasolevaid protsesse ja andmete töötlemise tingimusi. Kuna VSR-i jaoks on tegemist peamise andmeallikaga, rakendatakse täiendavatele andmetele olemasolevaid andmete töötlemise korda ja tingimusi. Riskide esinemise tõenäosus on eelnimetatud põhjustel väike. Nii vastutaval töötlejal kui volitatud töötlejal on pikaajaline kogemus terviseregistritega töötamisel ning mõlemad on juba rakendanud parimat praktikat ja taganud sisemise töökorraldusega optimaalseima andmetöötluse reeglid. Iga registritoiminguga tegeleb selleks määratud isik, seega ei teki volitatud töötleja rolli lisamisega andmetöötlusele suurt ohtu, sest töötlemise ulatus ega sagedus ei muutu ning isikuandmete töötlemise laad, ulatus, kontekst ja eesmärk jäävad samaks. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamisel kaasnevad ÜDR-i ootejärjekorra lisafunktsionaalsuse arenduskulud, mille väljatöötamiseks on TEHIK teinud hanke. Arenduse maht on 130 000 eurot, mis kaetakse Eesti Haigekassa eelarvest. Määruse rakendamisega, mis puudutab kutseid (immuniseerimisele), kaasnevad arenduskulud 50 000 euro ulatuses, mille katmiseks kasutatakse riigieelarvest TEHIK-ule eraldatud vahendeid. TTO-le kaasnevad minimaalsed arenduskulud, mille täpsem suurus sõltub TTO poolt kasutuses olevast tarkvaralisest tootest. Määruse rakendamisega, mis puudutab isiku ravijärjekorda registreerimisel isiku immuniseerimise andmete töötlemist, kaasnevad arenduskulud 5000 euro ulatuses. Vastavad kulud kaetakse riigieelarvest TEHIK-ule eraldatud vahenditest. TTO-le kaasnevad minimaalsed arenduskulud, mille täpsem suurus sõltub TTO kasutuses olevast tarkvaralisest tootest. VSR-i puudutavate muudatuste rakendamisega kaasnevad peamiselt kulutused, mis on seotud registri töös hoidmise ja infotehnoloogilise arendustegevusega. VSR on juba tegutsev register, mida rahastatakse riigieelarve kaudu selleks planeeritud vahenditest. TAI eelarves on VSR-i pidamiseks vajalikud kulud teenuse „Vähktõve ennetus ja sõeluuringud“ hulgas, mis on 106 000 eurot (sealhulgas toetused 55 000 eurot ja majanduskulud 51 000 eurot). Lisaks on vajalik infotehnoloogiline arendustegevus, andmevahetuse lihtsustamiseks ja uute andmeväljade lisamiseks, mis tehakse vastavalt kehtivale standardile. Arendustegevuse ligikaudne maksumus on kokku 60 000 eurot ja selleks vajalike kulude katmiseks tõsteti TAI lisaeelarvest TEHIK-u eelarvesse vajalikud vahendid 2020. aastal. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras.  7 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi EIS kaudu ministeeriumidele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Haigekassale, Eesti Arstide Liidule, Eesti Haiglate Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Gastrointestinaalse Endoskoopia Ühingule, Eesti Gastroenteroloogide Seltsile, Eesti Laborimeditsiini Ühingule, Eesti Naistearstide Seltsile, Eesti Ämmaemandate Ühingule, Eesti Onkoloogide Seltsile, Eesti Patoloogide Seltsile, Eesti Radioloogide Ühingule, Tervise Arengu Instituudile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning Terviseametile. Ministeeriumid, Eesti Haigekassa, Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Eesti Haiglate Liit ja Eesti Ämmaemandate Ühing esitasid eelnõu kohta märkused ja ettepanekud, mis on lisatud kooskõlastustabelisse (seletuskirja lisas).  8 Tervise- ja tööministri 27. detsembri 2018. a määruse nr 73 „Tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja ravijärjekorra pidamise nõuded“ ja 7. märtsi 2019. a määruse nr 19 „Vähi sõeluuringute registri põhimäärus“ muutmise määruse seletuskirja lisa Kooskõlastustabel Märkuse või ettepaneku sisu Arvestamise/mittearvestamise põhjus Eesti Haiglate Liit 1. EHL teeb ettepaneku läbi arutada ja Mittearvestatud. kindlaks määrata aeg, kui kaua patsiendi 1. Teemat on arutatud erinevatel seminaridel ja jaoks broneeringut hoitakse, kui ootejärjekord töörühmades ning nende käigus on jõutud on temani jõudnud. St aeg, mille jooksul järeldusele, et pakutav aeg peab olema patsient kinnitab, kas pakutav aeg sobib või minimaalselt kolme tööpäeva pärast ning mitte. See ei pea tingimata olema sätestatud inimesel on võimalik pakutud aeg kinnitada ühe määruse tekstis, kuid praktikas oleks see tööpäeva jooksul. Ootejärjekorra lahenduse oluline teave. Oluliseks peame ka seda, millist rakendumise ja katsetamise käigus on võimalik aega patsiendile pakutakse. Kui tähtaegu muuta. ootejärjekorras olevale patsiendile pakutakse aega samaks päevaks või järgmiseks päevaks või nädalaks, siis ei pruugi patsient piisavalt kiiresti reageerida ja tekiks tühja läinud vastuvõtte või viimasel minutil tehtud tühistamisi. 2. Teeme ettepaneku piloteerimine määruse 2. Seletuskirja on täiendatud. seletuskirjas selgemalt sõnastada, muuhulgas ka see, mis saab peale piloteerimist, nt piloodi ebaõnnestumise korral lõpetatakse sellekohane andmete kogumine TIS-s ja loobutakse ootejärjekorra pidamisest. Piloteerimine peaks toimuma kahes etapis, millest esimene peaks olema lihtsalt monitooritav – kohe kui tekib arusaam, et näiteks ainult ootejärjekorrast saabki vastava eriala aega, peab tegema otsuse, kuidas protsessi muuta. Või siis kui leiab kinnitust hüpotees, et ootejärjekorrast ei saagi keegi aega, sest seda kasutatakse vähe ja ajad broneeritakse telefoni teel ära, siis pole mõtet edasi arendada. 3. Peame oluliseks ka digisaatekirjade ja 3. Selgitame, et ootejärjekorra projektis on üleriigiliste digiregistratuuri lahenduste lähtutud olemasolevatest üleriigilise eesmärkide ja peamiste toimenõuete kokku digiregistratuuri toimenõuetest. leppimist, mis oleks aluseks IKT-arendustele ning õigusruumi muudatustele. 4. Näeme ka ohtu patsientidele, kelle 4. Käesoleva aasta kevadel otsustati lahendus digivõimekus on madalam. Ootejärjekorra luua nii, et see ei koormaks TTO-sid või teeks teenus on kättesaadavam inimestele, kes seda võimalikult vähe. Paraku on loodav teavad selle olemasolust ja kes suudavad lahendus seetõttu praeguses etapis suunatud piisaval määral arvutit kasutada, et ennast rohkem digivõimekamatele inimestele. ootejärjekorda lisada. Tihtipeale võib aga olla Samas oleme näinud, et seoses COVID-iga on nii, et see, kes enim seda teenust vajab, jääb üleriigilise digiregistratuuri kasutajaskond sellest tehnilistel põhjustel ilma. kasvanud ja kasutajate profiil muutunud laiemaks. Ootejärjekorra katsetamise järel on kavas teha edasiste sammude plaan, mille hulka on  9 arvatud ka patsientide ootejärjekorda lisamise võimalus TTO-de registratuuritöötajate poolt. Esmane eesmärk on võimaldada patsiendil endal e-teenuseid mugavamalt kasutada. Eesti Ämmaemandate Ühing Vähi sõeluuringute registri põhimääruse kohta Arvestatud osaliselt. meil kommentaare ega ettepanekuid ei ole. Selgitame, et gestatsioonidiabeedi või Anname selle määruse muutmise määrusele imetamisnõustamisele suunamist võimaldava oma kooskõlastuse. saatekirja rakendumise puhul on käesoleva Määruse „Tervishoiuteenuste kättesaadavus eelnõu vaates tegemist uue ettepanekuga, mis ja ravijärjekorra pidamise vajab pikemaajalist ettevalmistust ja vastavaid Nõuded“ seletuskirja punktide 6 ja 7 juures kokkuleppeid osapooltega. soovime täpsustada, kas on kaalutud ämmaemandusabiteenuste – näiteks suunamine gestatsioonidiabeedi või imetamisnõustamisele – saatekirja rakendamist. See võimaldaks hinnata vajadust nende teenuste järele.