Leping

Andmekaitse Inspektsioon Tatari 39 10134 TALLINN Sotsiaalkindlustusamet TAOTLUS ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISEKS TEADUSUURINGUS Juhindudes isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatust palume anda luba isikuandmete töötlemiseks isiku nõusolekuta X uuring hõlmab eriliigilisi isikuandmeid X isikuandmete töötleja on määranud andmekaitsespetsialisti X Uuringu nimi: Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid. A. Selgitage lühidalt, miks on isiku tuvastamist võimaldavate andmete töötlemine vältimatult vajalik uuringu eesmärgi saavutamiseks: Uuringu fookuses on 2018. aastal erikoolide asemel loodud kinnise lasteasutuse teenus (ehk KLAT). KLAT on mõeldud viimase abinõuna lastele, kelle käitumine ohustab tõsiselt lapse enda elu, tervist ja arengut või teiste isikute elu või tervist. Teenuse käigus piiratakse lapse liikumisvabadust kui ühte kõige olulisematest põhiõigustest, mistõttu on tegu kõige äärmuslikuma lapse abistamiseks loodud meetmega. Kinnise lasteasutuse teenusele saab suunata lapsi nii sotsiaalhoolekandeseaduse, kriminaalmenetluse kui ka karistusseadustiku alusel, lõpliku suunamisotsuse teeb kohus. Selle uuringu fookuses on sotsiaalhoolekandeseaduse alusel teenusele suunatud lapsed ja noored. Laste ja perede abivajaduse õigeaegne märkamine ja sellele asjakohane reageerimine on äärmiselt olulised, et ennetada pere ja/või laste probleemide süvenemist. KLAT taotlustest on näha, et kuigi osaliselt on abivajadusest õigeaegselt omavalitsusele teada antud, siis õiget ja õigeaegset abi ei ole pakutud või on sootuks tähelepanuta jäetud. Uuringu eesmärk on saada ülevaade erinevatest teguritest laste ja noorte eludes, mis suurendasid nende riski sattuda kinnise lasteasutuse teenusele Eestis. Lisaks abivajaduse märkamisele on ka oluline, kuidas spetsialistid sellele reageerisid ja millist abi lapsele ja tema perele pakkusid. Samuti on oluline, et spetsialistide ja võrgustiku töö lapse ja perega ei lõppeks peale lapse suunamist KLAT- i. Kuna KLAT on noore põhiõiguseid oluliselt piirav meede, ei saa olla see püsiv lahendus ning peab tegema ettevalmistusi noore eluks väljaspool KLAT-i. See tähendab spetsialistide ja võrgustiku järjepidevat tööd noore ja perega, et noorel jätkuks tugi teenusel kui ka abi ja toetav keskkond peale KLAT-ist väljumist. See aitab edaspidi ennetada n-ö tagasilanguseid ning ka sattumist tagasi KLAT-i. Sellest tulenevalt on uuringu teine eesmärk saada ülevaade, kas ja millist abi pakkus kohalik omavalitsus ja sealne võrgustik lapsele ning lapse perele enne KLAT-i, teenuse jooksul kui ka peale seda. Selle eesmärgi täitmine toimub nii registriandmete (STAR) analüüsi kui ka kvalitatiivseid meetodeid kasutades (individuaalsed intervjuud KLAT-is olevate ja olnud lastega kui ka nende vanematega ja fookusgrupi intervjuud spetsialistidest võrgustikuliimetega). Eesmärgi täitmiseks on samuti vajalik analüüsida KLAT-is 1 viibiva või viibinud noore andmeid Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris (STAR) isikustatud kujul. Uuringu läbiviimiseks on vajalik töötada isikustatud päringu tulemusena saadud andmetega ja teha teatud valimi kohta lisapäringud teistesse registritesse. Teemakohaste andmete osas tehakse andmepäringud järgmistest registritest: E-toimiku kriminaalmenetluse liides PRIS ja STAR (Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister). B. Selgitage ülekaaluka avaliku huvi olemasolu Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi ja ennetusteenuste osakonna kinnitusel on taotluste arv kinnise lasteasutuse teenusele iga aastaga tõusnud (2018 - 93 taotlust, 2019 - 105 taotlust, 2020 – 137 taotlust). Kuna KLAT on noore vabadust piirav meede, on oluline, et lapse suunamine KLAT-i ei toimuks ennatlikult või liiga madala abivajaduse korral, sest mõlemal puhul ei oleks pakutud abi noorele efektiivne. Samas puudub hetkel ülevaade, millist sekkumist on lastele ja nende peredele pakutud enne KLAT-i suunamist ning milline on olnud selle mõju lapsele ning tema perekonnale. Puudub teadmine, millised on abivajava lapse ja tema vanemate seisukohad, kogemused ja vajadused seoses kinnise lasteasutuse teenusele suunamisel osalemisega. Vähe on analüüsitud noorte kokkupuuteid hariduse- ja lastekaitsesüsteemiga nn kliendi vaates ehk lapse ja tema vanemate vaatenurgast. Siinse uuringu kaudu saadud teadmine võimaldaks töötada välja lapsesõbralikumaid, laste huvidest ja tema lähikondsete vajadustest ning võimalustest lähtuvaid lahendusi ja praktikaid, andes sisendi sekkumisvajaduse ja valdkonna koolitusvajaduse kohta. Selleks, et täiustada riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi, vajame kriitilist tagasiulatuvat analüüsi sekkumiste valikutele ja juhtumite käekäigule. Selline tagasivaatav pilk võimaldab aru saada, kus on tänase süsteemi kõige suuremad puudujäägid, milliste riskide realiseerumist oleks olnud võimalik ennetada ning kuidas oleks saanud ennetada laste jõudmist KLAT-i. Uuring aitab selgitada välja valdkondade murekohti ning tuvastada võimalikke süstemaatilisi vigu (kohalik tasand, tervishoid, õiguskaitse, riiklikud sekkumised ja nõustamisteenus), andes põhjalikku ainest tulevaseks lastekaitsereformiks. Täpsemalt saavad poliitikakujundajad ja rakendajad väärtuslikku informatsiooni selle kohta, kuidas kujundada riiklikku praktikat, et jõuda kiiremini ja tõhusamini abivajavate laste ja peredeni, et ennetada kõige piiravama meetme rakendamist laste ja noorte eludes. Lisaks annavad tulemused ülevaate ja aitavad edasi arendada SKA teenuseid (Ohvriabi- ja ennetusteenuste osakonna ennetustalituse teenused ja Lastekaitse osakonna nõustamisteenus) kui ka kohalike omavalitsuste teenuseid, et muuta lastele ja peredele pakutavat abi paremaks. Kokkuvõttes, uuring võimaldab arendada lapsesõbralikumaid lahendusi ja praktikaid, selgitada välja last ümbritseva sotsiaalhoolekande süsteemi vigu ja täiendada olemasolevaid Sotsiaalkindlustusameti teenuseid. Uuringu on tellinud Sotsiaalkindlustusamet, see on vajalik poliitikakujundamiseks tulevikus ning uuring viiakse läbi avalikes huvides. Uuringu tulemusena valmib aruanne ja teadusartiklid, mis aitavad paremini ennetada riskinoorte jõudmist KLAT-i ning saada ülevaade süsteemi kitsaskohtadest riskinoortega töötamisel. C. Selgitage, kuidas tagate, et isikustatud andmete töötlemine ei kahjusta ülemääraselt andmesubjekti õigusi ega muuda tema kohustuste mahtu. Kogu uuringu läbiviimisel lähtume inimuuringute teaduseetika headest tavadest, andmekaitse põhimõtetest ja valdkonda reguleerivatest õigusaktidest nagu Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärus 2016/679 ja isikuandmete kaitse seadus (IKS). Uuringu läbiviimisel järgitakse järgmiseid põhimõtteid: 1) Välditakse üleliigsete andmete kogumist ja haavatava sihtrühma (riskikäitumisega lapsed ja noored) üle- 2 uurimist sellega, et kasutatakse retrospektiivseid andmeid. 2) Uuringus kogutud andmeid hoitakse konfidentsiaalsetena, andmete hoidmine ja töötlemine toimub turvatud Haap Consultingu serveris, millele on ligipääs vaid kõnealuse uuringu meeskonna liikmetel parooli alusel. Serveriks on veebimajutus.ee. Serverid on majutatud Telia ja Linxtelecomi serverikeskustes. Analüütikud järgivad konfidentsiaalsuse põhimõtet. 3) Analüüsi tulemused avalikustatakse vaid üldistatud ja umbisikulisel viisil, mis välistab personaalset identifitseerimist. 4) Minimeeritakse võimalikke kahjusid uuritavale. Tegemist on olemasolevate andmebaaside retrospektiivse analüüsiga. Samuti, kui teostatakse intervjuud KLAT-is olnud või viibinud lastega, siis need intervjuud pseudonüümitakse ja last ei ole nende baasilt võimalik hiljem tuvastada. Aruannetes esitatakse tulemused ainult üldistatud kujul. Juhtumite analüüsidest eemaldatakse kõik isikuga seotud otsene info (nimi, abivajaduse täpne kirjeldus ja KLAT-i suunamise täpne aeg ja põhjused jms) ja esitatakse need nii, et juhtumianalüüsi kirjelduse järgi ei ole võimalik isikut tuvastada. 5) Uurimistiim käsitleb isikustatud andmeid kvalitatiivsete intervjuude puhul, mida nad ise läbi viivad ettenähtud sihtrühmade seas. Intervjuude transkribeerimisel intervjuumaterjal pseudonüümitakse uuringumeeskonna liikme poolt. Registripäringutest saadud andmestik pseudonüümitakse sotsiaalkindlustusameti poolt enne andmestiku välja saatmist uurimistiimile. Pärast kokkuvõtliku analüüsi valmimist ja uuringuprojekti üleandmist Sotsiaalkindlustusametile (tellija) kustutatakse ka psuedonümiseeritud registriandmetega failid. 6) Uuringust saadav kasu ühiskonnale on suurem kui uuringu läbiviimisega seotud potentsiaalsed riskid (sh isikuandmete kasutamisega seotud andmete lekke risk), kuna uuring on vajalik poliitikakujundamiseks tulevikus ning viiakse läbi avalikes huvides. Uuringu tulemusena valmivad aruanne ja teadusartiklid, mis aitavad arendada riskilaste tugisüsteemi nii, et see vastaks laste ja nende perede vajadustele ning ennetaks laste sattumist KLAT teenusele. Uuringu raames Tallinna Ülikooli ja Haap Consulting OÜ poolt läbi viidav kvalitatiivne analüüs on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ja IKS-iga, analüüsidel lähtutakse IKS-i § 6 lõikest 5. Uuringus kasutatakse andmesubjekti nõusolekuta tema kohta käivaid andmeid IKS-is kirjeldatud põhjustel: 1) Pärast tuvastamist võimaldavate andmete eemaldamist ei ole andmetöötluse eesmärgid enam saavutatavad või neid oleks ebamõistlikult raske saavutada; 2) Teadus- või ajaloouuringu või riikliku statistika tegija hinnangul on selleks ülekaalukas avalik huvi; 3) Töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta andmesubjekti kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemäära andmesubjekti õigusi. Kvalitatiivse analüüsi sihtrühmadeks on alates 2018.aastast kinnise lasteasutuse teenusel viibinud ja viibivad noored ning nende lapsevanemad (valimi suuruseks 7-9 noort ja sama palju lapsevanemaid). Antud uuringu raames viiakse antud sihtrühmaga läbi 60-90-minutilised poolstruktureeritud individuaalintervjuud 7-9 lapsega. Intervjuud viib läbi Haap Consulting spetsialist, kellel on varasem laste ja noorte intervjueerimise kogemus. Intervjuu viiakse läbi ettevalmistatud intervjuukava kasutades. Intervjuu audio lindistatakse (Zoomi kaudu teostatavate intervjuude audio salvestatakse Zoomi keskkonnas, näost-näkku intervjuude puhul kasutatakse salvestuseks diktofoni). Salvestuse audio transkribeeritakse ja pseudonümiseeritakse uuringumeeskonna liikme poolt, kes võib (kuid alati ei pruugi) olla sama inimene, kes viis osalejaga läbi intervjuu. Transkribeerimisel eemaldatakse nimed ja muu info, mis muudab uuringus osaleja lihtsasti äratuntavaks. 3 Uuringus osalejatele omistatakse pseudonüümid. Salvestist ja transkriptsioone talletatakse turvaliselt uuringu läbiviija serveris. Neile pääseb ligi vaid uuringumeeskonna liikmed. Salvestusi ei jagata kolmandate osapooltega. Salvestis kustutatakse koheselt, kui see on transkribeeritud ja pseudonümiseeritud. Kvalitatiivse analüüsi ja registriandmete analüüsi andmed ei ole omavahel ühildatavad. Valimisse kuuluvate sihtrühma liikmete värbamine Valim on jagatud kaheks: alaealised ja täisealised noored ning nendeni jõudmise loogika on mõlema sihtgrupi lõikes erinev. Seda kirjeldatakse alljärgnevalt. Alaealise puhul: 1. Uuringumeeskond koostöös Sotsiaalkindlustusametiga võtab ühendust kinniste lasteasutuste juhatajatega. Neile tutvustatakse uuringu kontseptsiooni, mida uuringus osalemine osalejate jaoks tähendab ja millised on uurimismeeskonna vajadused uuringu läbiviimiseks. 2. Kinnise lasteasutuse töötaja, kellel on noorega usalduslik suhe, tutvustab noorele võimalust uuringus osaleda. Ta suhtleb noorega arusaadavas keeles ja selgitab, mida uuringus osalemine tema jaoks tähendaks. Ta küsib noorelt esialgset nõusolekut uuringus osalemiseks. 3. Kui noor on valmis uuringus osalema, võtab KLAT asutus ühendust noore lapsevanemaga (asendushooldusel viibiva noore puhul pöördutakse lapsevanema asemel tema lastekaitsetöötaja poole), selgitades lühidalt uuringu sisu ja eesmärki ning paludes luba jagada tema kontakti uurimismeeskonnaga. 4. Kinnine lasteasutus jagab oma nõusoleku andnud lapsevanema/täisealise nooruki kontakte uurimismeeskonnaga, saates need uurimismeeskonna projektijuhile (Karl Haljasmetsale). 5. Uurimismeeskond võtab ühendust lapsevanemaga, seletab uuringu eesmärki ja sisu ning küsib lapsevanemalt luba tema lapse kaasamiseks uuringusse (e-kirja/telefonikõne sisu on leitav lisast 1). Kui alaealine kui ka tema lapsevanem või eestkostja annavad nõusoleku uuringus osalemiseks, siis allkirjastatakse informeeritud nõusoleku vorm tema lapsevanema või eestkostjaga. 6. Kui laps on hetkel teenusel (KLAT asutuses), siis teavitatakse teenuseosutajat, et noor on valmis intervjuud andma ning lepitakse kokku asutuses intervjuu läbiviimise aeg ja viis, mis sobib nii teenuseosutajale kui ka lapsele. Täisealise noore puhul: Uurimismeeskond koostöös Sotsiaalkindlustusametiga koostab avaliku üleskutse uuringus osalemiseks (kirjas uuringu eesmärk, täpsustatud sihtrühm ja uuringumeetod). Kutses on uuringu läbiviija kontaktid, millele potentsiaalne uuringus osaleja saab pöörduda. 1. Üleskutset jagatakse erinevates sotsiaalmeediakanalites. 2. Kõigile huvitatutele saadetakse uuringu läbiviija poolt info uuringu kohta. Kui noor soovib uuringus osaleda, saadetakse talle nõusolekuvorm. 3. Nõusoleku allkirjastamise järel lepitakse noorega kokku intervjuu talle sobival viisil ja ajal. Valimisse kuuluvate laste vanematega kontakteerumiseks tehakse koostööd Sotsiaalkindlustusametiga, kes juhivad KLAT teenust ning valimini jõutakse järgnevalt: 1. Uuringumeeskond koostöös Sotsiaalkindlustusametiga võtab ühendust kinniste lasteasutuste juhatajatega. Neile tutvustatakse uuringu kontseptsiooni, mida uuringus osalemine lastevanemate jaoks tähendab ja millised on uurimismeeskonna vajadused uuringu läbiviimiseks. 4  2. Asutustelt palutakse võtta ühendust lapsevanemaga (asendushooldusel viibiva noore puhul pöördutakse lapsevanema asemel tema lastekaitsetöötaja poole), kes sobivad valimi tingimustele. Neile palutakse selgitada lühidalt uuringu sisu ja eesmärki ning paluda luba jagada tema kontakti uurimismeeskonnaga. 3. Kinnine lasteasutus jagab oma nõusoleku andnud lapsevanema kontakte uurimismeeskonnaga, saates need uurimismeeskonna projektijuhile. 4. Uurimismeeskond võtab ühendust lapsevanemaga. Kui lapsevanem annab nõusoleku uuringus osalemiseks, siis allkirjastatakse informeeritud nõusoleku vorm. 5. Nõusoleku allkirjastamise järel lepib uurimismeeskond temaga kokku intervjuu talle sobival ajal ja kohas, kas näost näkku kohtudes või Zoomi teel. Sealjuures pakutakse ka uuringus osalevate noorte lapsevanematele võimalust osaleda uuringus (vt eelmise sihtrühma kaasamist uuringusse). Nõusoleku küsimine valimisse kuuluvatelt sihtrühmadelt Lisasime nõusolekulehe taotluse juurde, milles on tutvustatud intervjueeritavate õigused. Lapsevanematelt küsitakse nõusolek digiallkirjastatud. Kui seda võimalust ei ole, siis kirjalikult kinnitatud e-kirja teel. Alaealiselt lapselt võetakse lisaks lapsevanemalt/eestkostjalt saadud nõusolekule ka suuline kinnitus. See on lapse perspektiivist võetuna tema jaoks kõige selgem ja saame veenduda, et ta on saanud kõik olulise info uuringu kohta. Täisealiste noorte puhul võtame suulise nõusoleku, mille audio salvestatakse (eraldiseisvalt ülejäänud intervjuumaterjalist). Täisealiste noorte puhul ei pruugi kõigil olla oskuseid ja võimalusi dokumente digiallkirjastada. See annab samuti võimaluse uuringu läbiviijal veenduda, et noorel on kogu vajaminev info olemas. Pärast uuringu teostamist (kõige hiljem detsember 2022) kõik nõusolekulehed ja suuliste nõusolekute salvestised kustutatakse. Intervjuukavad Kõigi sihtrühmade intervjuukavad on leitavad antud taotluse lisas. Kuna uuringu on tellinud Sotsiaalkindlustusamet, kes saab uuringu tulemustest otsese sisendi, et arendada välja lapsesõbralikke tugiteenuseid, täidab uuring avalikku huvi ning on riiklikult huvipakkuv teema. Uuring pakub olulist sisendit Sotsiaalministeeriumile lastekaitsesüsteemi ja kinniste lasteasutuste süsteemi arendamiseks ja on olnud initsieeritud Sotsiaalministeeriumi poolt. Uuringu läbiviimiseks saadi luba ka TAI inimuuringute eetikakomitee nõusolek veebruaris 2022. 5 D. Selgitage, kuidas toimub andmete edastamine isikuandmete allikalt teadusuuringu läbiviijani. Uurimistiimile ei looda otsejuurdepääsu STAR-ile. Sotsiaalkindlustusamet sooritab andmepäringu ja eemaldab kõik isiksustatud andmed andmestikust enne uurimistiimile saatmist. Andmete edastamine toimub järgnevate sammude teel: 1. samm: Sotsiaalkindlustusamet esitab andmepäringu STAR registrisse perioodil 2018–2020 esitatud KLAT-i suunamise avalduste kohta. 2018–2020 esitati KLAT-i suunamiseks üle 300 avalduse, millest 234 rahuldati. Valimi suuruseks jääb hinnanguliselt 100 noort. Valimi koostamisel arvestatakse soolise, vanuselise jaotuse ja piirkondliku esindatusega. Päringuga on võimalik STAR-ist saada järgmine info (alates lapse sünnist): ● Menetlused (menetluse viitenumber, staatus, algus- ja lõpukuupäev, menetluse liik, selgitus/kirjeldus); ● Sugu; ● Vanus esmakordsel KLAT-i suunamise ajal; ● Suhtluskeele eelistus (eelistus 1 ja eelistus 2); ● Leibkonda kuulumine (leibkonna andmebaasi ID, et eristada leibkondasid, kuhu laps kuulub); ● Puue (KLAT-i esmakordse suunamise ajal, määratud puude olemasolu ja liik); ● Kohtuotsused (tüüp, kirjeldus, jõustumiskuupäev); ● Toimingud (liik, kirjeldus, olek/staatus ja tegelik toimumise aeg); ● Teated ehk pöördumised (suund, teema, liik ja kuupäev); ● Abinõu rakendamine (algus- ja lõpukuupäev, abinõu liik, meede, alammeede, nimetus); ● Juhtumiplaan: ○ Menetluse eesmärgi liik ja kirjeldus ○ Juhtumvõrgustiku liikmed (ametiala, kirjeldus ○ Juhtumi eesmärk (liik, kirjeldus) ○ Juhtumi eesmärkide saavutamise hindamised (aeg, täitmise hinnang, lisainfo); ● Hindamiste andmed (liik, klass, kirjeldus); ● Alates 2020 aprillist PPA-st edastatud abivajadusega laste andmevälja kohta tulemused (kas on registreeritud kui abivajav laps/hädaohus laps/lähisuhtevägivalla ohver). ● Soovitused. Täpsemalt on tunnused kirjeldatud punktis 5.1 (Töödeldavate isikuandmete koosseis) 2. samm: Sotsiaalkindlustusamet esitab andmepäringu E-toimikusse sammus 1 kirjeldatud valimi osas, et saada järgmine info:  Kõik isiku suhtes kohtueelses menetluses tehtud lahendite sisu ja tulemused;  Kõik isiku suhtes kohtu tehtud süüdimõistvate lahendite sisu ja tulemused;  Kõik isiku suhtes kohtu tehtud vahistamistaotluste tulemused. E-toimiku päringu täpne andmekoosseis on toodud punktis 5.1 3. samm: Sotsiaalkindlustusamet koondab sammu 1 ja sammu 2 tulemusena saadud andmed ja lisab päringutulemustele UID koodid, et oleks tuvastatavad korduvad isikud, ja kontrollib, et vaba teksti väljadel ei oleks kajastatud isikuandmeid (nt nimed, elukohad, spetsiifilised omadused) ning kustutab seejärel isikukoodid ja vajadusel eemaldab vaba teksti väljadelt info, mis muudab inimese kergesti äratuntavaks. 4. samm: Sotsiaalkindlustusamet saadab andmed isikustamata kujul UID tasemel krüpteeritult elektrooniliselt meili teel .xlsx failitüübina Haap Consultingu ja Tallinna Ülikooli uurimismeeskonnale. 6 1. Vastutava töötleja üldandmed1 1.1 Vastutava töötleja nimi Sotsiaalkindlustusamet 1.2 Registreeritus Eesti Teadusinfosüsteemis EI 1.3 Registrikood või isikukood 70001975 1.4 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn aadressid 1.5 Asu- või elukoha aadress (analoogne Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn registrikandega) 1.6 Kontaktandmed Madli Raudkivi [email protected] 59 18 63 09 2. Teadusuuringu läbiviimise õiguslik alus Vabariigi Valitsuse seaduse § 67 ja sotsiaalkindlustusameti põhimääruse § 5 ja § 6 kooskõlas IKS § 6 lõikega 5 3. Uuringu tellija Sotsiaalkindlustusamet Uuring sai teadus- ja arendustegevuse erandi, mistõttu korraldati projekti elluviija leidmiseks ETISes konkurss nimega "Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid". 4. Isikuandmete töötlemise eesmärk Uuringu tulemusel valmib terviklik ülevaade kinnise lasteasutuse teenusele suunatud laste peamistest riski- ja kaitseteguritest, samuti analüüsitakse tagasivaates lastele kohaliku omavalitsuse pakutud abi efektiivsust KLAT teenusele sattumise ennetamisel ning selgitatakse välja eelkõige laste, aga ka nende vanemate hinnang tugisüsteemile ning KLAT-i suunamise protsessile. Uuring võimaldab mõista, kuidas oleks saanud ennetada laste jõudmist KLAT-i ning tuvastada võimalikke süstemaatilisi vigu laste tugivõrgustiku töö korralduses. Uuringust saavad poliitikakujundajad väärtuslikku informatsiooni selle kohta, kuidas kujundada riiklikku praktikat, et jõuda kiiremini ja tõhusamini abivajavate laste ja peredeni. Isikuandmete töötlemine uuringu läbiviimiseks on vajalik, et võimaldada erinevatest andmebaasidest pärit andmete terviklik analüüs. Kvalitatiivse analüüsi käigus kirjeldatakse ligikaudu saja STAR-i juhtumitoimiku andmete põhjal KLAT-is viibivate ja teenusel alates 2018. aastast viibinud lapse/noore riskitegureid, põhjendusi teenusele suunamiseks ning teenusele eelnenud sekkumisviise lapsele/noorele kui ka tema perele. Samuti on võimalik andmete baasilt analüüsida 1 Vastutav töötleja on uuringu läbiviija – taotluse esitaja. Juhul, kui ta kasutab uuringu läbiviimisel teisi isikuid ja asutusi, siis on need teised isikud ja asutused volitatud töötlejad 7  kohaliku omavalitsuse ja võrgustike rolli lapse abivajaduse hindamisel. Registriandmete sekundaarses analüüsis lähtutakse järgmistest uurimisküsimustest: Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lastel esimesed probleemid? Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lapse perekonnas esimesed probleemid? Millist tüüpi olid lapsel ja perel ilmnenud probleemid (sh asendushooldusel viibivatel lastel)? Esinduslik valim juhtumitoimikutest võimaldab ka välja selgitada, kui suur osa KLAT-i suunatud lastest on asendushooldusel ning kuivõrd tuuakse just asendushooldusega seotud probleeme toimikutes esile? Registrite info analüüsist peaks lisaks selguma, kas esineb riskitegureid, mis seostuvad kindlate piirkondadega ning kas ja kuidas jaotuvad riskitegurid vanusegruppide alusel. Analüüsis kasutatavad andmed ei ole isikustatud, sest Sotsiaalkindlustusamet edastab uurimismeeskonnale UID koodidega pseudonüümitud andmed. Lisatavad koodid võimaldavad eristada kordumatuid isikud, ent ei võimalda isikut uuesti tuvastada. 5. Isikute kategooriad, kelle andmeid Uuringu sihtgrupiks on: töödeldakse ning valimi suurus ● KLAT-is olevad lapsed (suunatud KLAT-i SHS’i § 130¹-⁵ alusel). ● KLAT-is olnud lapsed (alates 2018. aastast). Sihtgrupid jagunevad järgnevatesse vanusegruppidesse: kuni 14-aastased ehk süüvõimetus eas lapsed ja 14-17-aastased. Kokku kuulub sihtrühma kuni 100 noort (sh 7-9 noorega kvalitatiivsed intervjuud). 5.1 Töödeldavate isikuandmete koosseis STAR-ist andmed abivajaduse ja teenuste kohta ● Menetlused (menetluse viitenumber, staatus, algus- ja lõpukuupäevad, menetluse liik, selgitus/kirjeldus); ● Sugu (N/M); ● Vanus esmakordsel KLAT-i suunamise ajal: ● Suhtluskeele eelistus (eelistus 1 ja eelistus 2); ● Leibkonda kuulumine (leibkonna andmebaasi ID, et eristada leibkondasid, kuhu laps kuulub); ● Puue (KLAT-i esmakordse suunamise ajal määratud puude olemasolu ja liik); ● Kohtuotsused (tüüp, kirjeldus, jõustumiskuupäev); ● Toimingud (liik, kirjeldus, olek/staatus ja tegelik toimumise aeg); ● Teated ehk pöördumised (suund, teema, liik ja 8  kuupäev); ● Abinõu rakendamine (algus ja lõpp, abinõu liik, meede, alammeede, nimetus); ● Juhtumiplaan ○ menetluse eesmärgi liik ja kirjeldus ○ Juhtumvõrgustiku liikmed (liikme ametiala, kirjeldus) ○ Juhtumi eesmärk (liik, kirjeldus) ○ Juhtumi eesmärkide saavutamise hindamised (aeg, täitmise hinnang, lisainfo); ● Hindamiste andmed (liik, klass, kirjeldus); ● Alates 2020 aprillist PPA-st edastatud abivajadusega laste andmevälja kohta tulemused (kas on registreeritud kui abivajav laps/hädaohus laps/lähisuhtevägivalla ohver). ● Soovitused. Andmete vormid on erinevad. Eelkõige numbrilised (nt kuupäevad), vaba tekst (kirjeldused, hinnangud) kui ka jah/ei variandid. Vaba teksti väljadel eemaldab sotsiaalkindlustusamet kõik isikustatud andmed enne andmestiku välja saatmist uurimistiimile. Kui STAR andmete alusel on alust arvata, et noorel on olnud kokkupuude süüteomenetlusega, mille kohta info STAR-is on vähene või puudulik, teeb sotsiaalkindlustusamet päringu E-toimikusse. Sellisel puhul küsitakse Justiitsministeeriumist järgmiseid andmeid valimisse sattunud 100 noore kohta:  Kõik isiku suhtes kohtueelses menetluses tehtud lahendid: menetluse alustamise kp ja lõpetamise alus ja liik (KrMS/VTMS §, lg, p), võimalusel lahendiga määratava kohustuse liik (KrMS § 201 ja § 202 kohustuse jaotuse lõikes), lahendi teinud prokuratuur ja lahendi tegemise kp;  Kõik isiku suhtes kohtu tehtud süüdimõistvad lahendid: menetluse alustamise kp, lahendi liik (karistus/alaealise mõjutusvahend), lahendi teinud maakohus ja lahendi tegemise kp, õigusrikkumise liik, milles isik süüdi mõisteti (§, lg, p);  Kõik isiku suhtes kohtu tehtud vahistamised: vahistamistaotluse tulemus (rahuldati/ei rahuldatud), asendamine KLAT-iga (jah/ei) ja lahendi teinud maakohus ja lahendi tegemise kp. Võimaliku E-toimiku päringu puhul on oluline mõista, et sealt ei vaja uurimismeeskond nii palju andmeid kui STAR- ist, sest lapsed on suunatud KLAT-i sotsiaalhoolekande seaduse alusel. 6. Isikuandmete allikad Sotsiaalkindlustusamet: ● STAR ehk Sotsiaalteenuste ja -toetuste Andmeregister ● E-toimik 9 7. Uuringu vajadusteks kogutud Uuringu läbiviija säilitab uuringu vajadusteks kogutud isikuandmete säilitamine, aeg ja põhjendus andmed pseudonüümitud kujul krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni, seejärel andmed kustutatakse/hävitatakse. Kõige hilisem andmestike hävitamise kuupäev on detsember 2022. 7.1 Isikuandmete umbisikustamise Sotsiaalkindlustusamet (kodeerimise) viib läbi ... 7.2 Umbisikustatud andmete koosseis, mis Isikuandmed kustutakse/hävitatakse pärast kogumise säilitatakse eesmärgi saavutamist. Uuringu läbiviija säilitab uuringu vajadusteks kogutud isikuandmeid (vt punkt 5.1.) umbisikustatud kujul krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni, seejärel andmed hiljemalt kolme kuu jooksul kustutatakse/hävitatakse. Sotsiaalkindlustusamet hävitab päringute algandmed kohe kui need on umbisikustatud ja uuringu läbiviijale üle antud (kõige hiljem 2022. aasta kolmandas kvartali lõpuks). 8. Andmesubjekti teavitamine Individuaalselt iga andmesubjekti teavitamine ei ole isikuandmete töötlemisest võimalik/põhjendatud, kuna: 1) Andmete töötlemine ei kahjusta andmesubjekti huve, sest väljund on teaduslik üldistus; 2) Loa küsimine oleks seotud ebamõistlikult suurte kuludega; 3) Nõusoleku mittesaamine osa isikute poolt vähendab üldistuste valiidsust. Teavitame üldsust ja sihtrühma uuringu toimumisest sotsiaalkindlustusameti kodulehel kinnise lasteasutuse alalehel (https://sotsiaalkindlustusamet.ee/et/lapsed- pered/lastekaitse/kinnise-lasteasutuse-teenus ). See on kõige konkreetsem ja sihtrühmaga enim seotud leht sotsiaalkindlustusameti kodulehel. Kodulehel avaldatav tekst on nähtav Lisas 2. Kodulehele pannakse info ülesse esimesel võimalusel peale andmekaitseinspektsioonilt uuringuks loa saamist (mitte hiljem kui nädal peale loa saamist). 9. Isikuandmete edastamine välisriiki2 Ei 9.1 Riigid, kuhu isikuandmeid edastatakse - 9.2 Tingimused, mille alusel isikuandmeid - edastatakse 10 Teave, mille esitamist peab vastutav - 2 Isikuandmete edastamine Eestist on lubatud üksnes sellisesse riiki, kus on piisav andmekaitse tase (Euroopa Liidu liikmesriigid; Euroopa Majanduspiirkonna lepinguga ühinenud riigid http://ec.europa.eu/justice_home/fsj/privacy/thirdcountries/index_en.htm; riigid, mille isikuandmete kaitse tase on Euroopa Komisjoni poolt hinnatud piisavaks). Isikuandmete kolmandatesse riikidesse edastamine toimub IKS-i § 18 lõike 3 ja 5 alusel. 10 töötleja vajalikuks täiendavalt esitada Kinnitan, et taotluses esitatud andmed vastavad tegelikkusele. Kui Te ei ole uuringu läbiviija-füüsiline isik, siis lisage õiguslik alus taotluse allkirjastamiseks (olete teadusasutuse juht, juriidilise isiku juhatuse liige, volikirja alusel tegutsev esindaja). Taotluse lisad: Lisa 1: Volitatud töötlejate andmed X (digiallkirjastatud) Jako Salla Peadirektori KT 11  Lisa nr 1 Volitatud töötlejate andmed NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Tallinna Ülikool Registrikood või isikukood 74000122 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Asu- või elukoha aadress (analoogne Narva mnt 25, Tallinn, 10120 registrikandega) Kontaktandmed 6409 451 [email protected] NB! Täita ainult juhul, kui kasutatakse volitatud töötlejat/töötlejaid Vastutava töötleja töötajat ei pea volitatud töötlejana märkima. Volitatud töötleja nimi Haap Consulting OÜ Registrikood või isikukood 14383016 Isikuandmete töötlemiskoha või kohtade aadressid Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste instituut, Narva mnt 25, 10120 Tallinn, Asu- või elukoha aadress (analoogne Narva mnt 18, 51009 Tartu registrikandega) Kontaktandmed 51966196 [email protected] 12 Tabel 1. Uurimisküsimused, millele vastuse andmiseks saadakse sisend registriandmete analüüsist. Nr. Uurimisküsimus, millele vastuse saamiseks saadakse sisend registriandmete analüüsist Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lastel esimesed probleemid? Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lapse perekonnas esimesed probleemid? Millist tüüpi olid lapsel ja perel ilmnenud probleemid (sh asendushooldusel viibivatel lastel)? Kui suur osa KLAT-i suunatud lastest on asendushooldusel? Kuivõrd tuuakse asendushooldusega seotud probleeme toimikutes esile? Millised on kohtule esitatud põhjendused KLAT teenusele suunamiseks? Millised olid teenusele eelnenud sekkumised (nii kohaliku omavalitsuse kui Sotsiaalkindlustusameti poolsed)? Kas ja millised riskitegurid ning puudujäägid sekkumistes seostuvad kindlate geograafiliste piirkondadega? 13  Lisa nr 2 Kodulehele teavitustöö tekst Sotsiaalkindlustusamet koostöös Haap Consultungu ja Tallinna Ülikooliga on läbi viimas uuringut pealkirjaga „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“. Uuringu fookuses on alates 2018.aastast kuni tänaseni kinnise lasteasutuse teenusele (edaspidi KLAT) jõudnud lapsed ja noored. Kinnise lasteasutuse teenusele saab suunata lapsi nii sotsiaalhoolekandeseaduse, kriminaalmenetluse kui ka karistusseadustiku alusel. Selle uuringu fookuses on sotsiaalhoolekandeseaduse alusel teenusele suunatud lapsed ja noored. Uuringu eesmärk on saada terviklik ülevaade KLAT teenusele jõudnud laste ja noorte riski- ja kaitseteguridest, kuidas spetsialistid lapse ja tema pere abivajadusele reageerisid ja millist abi neile pakuti (nii enne KLAT-i, KLAT ajal kui ka peale KLAT-i). Lisaks on uuringu eesmärk kaardistada, kuidas lapsi ja noori on toetatud ja toetatakse praegu spetsialistide poolt KLAT-ist väljumisel. Täiendavalt on uuringu eesmärk koguda spetsialistidelt (nt lastekaitsetöötajatelt) tagasisidet Sotsiaalkindlustusameti teenuste kohta. Selle eesmärgi täitmiseks on vajalik analüüsida KLAT-is viibivate või viibinud laste ja noorte andmeid Sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregistris (STAR) ja Registrite ja Infosüsteemide Keskuse e-toimikust isikustatud kujul. STAR-ist kogutakse andmeid, mis on seotud lapse abivajadusega (nt lastekaitsetöötaja poolt sisestatud menetlused, toimingud, juhtumiplaanid, rakendatud abinõud jms) kui ka demograafilisi andmeid (sugu, vanus, suhtluskeel). Kui STAR andmete alusel on alust arvata, et noorel on olnud kokkupuude süüteomenetlusega, mille kohta info STAR-is on vähene või puudulik, tehakse päring E-toimikusse, kus analüüsitakse lahendeid. Uuringu läbiviija (Haap Consulting) säilitab uuringu vajadusteks kogutud isikuandmeid pseudonümiseeritud kujul krüpteeritult kuni uuringu teostamise lõpuni (eeldatav uuringu valmimise tähtaeg on 31.august 2022), seejärel andmed kustutatakse/hävitatakse. Kui kuulute uuringu sihtrühma ja soovite teada, kuidas me töötleme või hoiame Teie isikuandmeid, saate lugeda SIIT. Juhul, kui leiate, et isikuandmete töötlemisel rikutakse Teie õigusi ja vabadusi, on Teil õigus pöörduda andmekaitse inspektsiooni või pöörduda kohtu poole. Uuringu läbiviimiseks on saadud luba nii Andmekaitseinspektsioonilt kui ka Tervise Arengu Instituudi inimuuringute eetikakomiteelt. Uuringu raames on andmete vastutav töötleja sotsiaalkindlustusamet (Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, E- [email protected], 612 1360. Registrikood: 7000 1975). Kui uuringu osas tekib küsimusi, siis palun võtke ühendust Madli Raudkiviga ([email protected]). 1  Lisa 3. Sihtrühmade intervjuukavad Laste intervjuu kava: Teema: Küsimused: Sissejuhatav osa Kõigepealt on uuringu sissejuhatav osa, kus kirjeldatakse lastele uuringu eesmärke ning küsimustes kasutatavaid mõisteid ja miks on nende arvamus oluline. Samuti küsitakse lihtsamaid küsimusi lapse kohta, maandamaks alguses võimalikku hirmu. 1. Kui vana Sa oled? 2. Mis on Sinu hobid? 3. Mitu korda ja kui pikalt oled Sa viibinud kinnises lasteasutuses? Küsimused uuringu I 1. Räägi sellest, kuidas Sa kinnise lasteasutuse teenusele sattusid? eesmärgile vastamiseks – 2. Kas Sa tunned, et Sinu perekonnas ja koduses keskkonnas on mõista last mõjutavaid probleeme, mis mõjutasid kinnise lasteasutuse teenusele riskitegureid sattumist? 3. Kas Sa saaksid täpsustada, millised need probleemid olid? (I alaeesmärk: anda 4. Millal probleemid perekonnas Sinu hinnangul esimest korda terviklik ülevaade ilmnesid? riskiteguritest, mis viisid 5. Kas tundsid siis, et nende probleemide lahendamiseks on lapse riskikäitumiseni ja võimalik saada tuge? Kui, siis kellelt? lõpuks KLAT-i) 6. Kuivõrd mõjutavad need probleemid Sind veel praegugi, pärast KLAT teenusel viibimist/KLAT teenusel viibides? 7. Millised probleemid või asjaolud lisaks perekondlikele mängisid Sinu hinnangul veel selles rolli selles, et Sa sattusid KLAT teenusele? 8. Mil määral on Sinu hinnangul aidanud KLAT teenus Sul erinevate probleemidega toime tulla? 9. Millist tuge Sa ise tunned, et vajaksid oma probleemidega toimetulekuks? Küsimused uuringu II 1. Kas Sa oskad meenutada, millist tuge pakuti Sulle ja Su alaeesmärgile perekonnale enne seda, kui Sind suunati KLAT teenusele? vastamiseks – mõista 2. Milline oli Sinu kogemus lastekaitsetöötajaga ning teiste laste vaadet pakutud ametnikega suhtlemisel enne KLAT teenusele sattumist? KLAT teenusele 3. Kas Sa saaksid palun kirjeldada oma KLAT teenusel viibimise kogemust? Mis oli selle juures positiivne, mis negatiivne? (II eesmärk: anda 4. Milline oli Sinu kogemus kinnise lasteasutuse töötajatega ülevaade, kas ja millist abi suhtlemisel? pakkus kohalik 5. Kuivõrd pakuti kinnises lasteasutuses Sulle erinevate omavalitsus ja sealne probleemidega toimetulemiseks tuge? võrgustik lapsele ja lapse 6. Mil määral arvestati KLAT teenusel Sinu vajadustega (nt tervislik perele enne KLAT teenust, seisund)? selle jooksul kui ka peale 7. Kes Sind enim selle käigus toetas? seda) 8. Milline oli/on olnud Sinu kontakt teiste ametnike, näiteks noorsootöötajate või piirkonnapolitseiga sel ajal kui Sa KLAT teenusel viibisid/oled viibinud? 9. *Millist tuge oled Sa saanud pärast KLAT teenuselt väljumist? Mil määral on see Sind aidanud? 10. Mida teed selleks, et kinnisesse lasteasutusse tagasi ei satuks? 2  11. Millist tuge saaks Sulle pakkuda, et seda ei juhtuks? Küsimused uuringu III 1. Mida mäletad KLAT teenusele suunamisest? alaeesmärgile 2. Kui palju Sind siia protsessi kaasati ja Sinult arvamust küsiti? vastamiseks – mõista, kui 3. Kuivõrd hästi selgitasid Sulle ametnikud KLAT teenusele lapsesõbralik oli suunamise põhjuseid? teenusele suunamise 4. Kui palju selgitati Sulle, mida kinnise lasteasutuse teenuse endast protsess kujutab ja mis Sind seal ees ootab? 5. Kas Sulle tundus kinnine lasteasutus enda puhul lahendusena (III eesmärk: anda põhjendatud? Kui ei, siis miks? ülevaade, kas ja kuidas 6. Milliseid meetmeid või lahendusi Sa oleksid ise eelistanud kinnise toetas lasteasutuse asemel? Sotsiaalkindlustusamet 7. Milline oli Sinu kogemus ametnikega suhtlemisel sel perioodil, kui kohalikku omavalitsust hinnati Sinu sobivust kinnise lasteasutuse teenusele lapse ja perega töötamise suunamiseks? protsessis ning kuidas toimus võrgustikus KLAT meetme sobivuse hindamine) Küsimused uuringu IV 1. Kuidas hindad pakutud tuge? alaeesmärgile 2. Kas Sinu jaoks on arusaadav, milline on erinevate ametnike roll vastamiseks – mõista Sulle toe pakkumisel (nt millega peaks tegelema senise süsteemi lastekaitsetöötaja, millega kriminaalhooldaja jne.)? kitsaskohti lapse vaatenurgast (IV eesmärk: anda hinnang (sh põhistatud kriitika) selle kohta, kuidas lastekaitse, hariduse, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteem teevad koostööd laste hüvanguks ning selle alusel anda analüüsist lähtudes lahendusi süsteemi kitsaskohtadele) Lapsevanemate intervjuu kava: Intervjuu teema: Küsimused: Sissejuhatus 1. Millal Teie laps KLAT teenusele suunati? Küsimused uuringu I 1. Mis põhjusel Teie hinnangul Teie laps kinnisesse lasteasutusse suunati? alaeesmärgile vastamiseks – 2. Milliseid raskusi ja väljakutseid see on põhjustanud teile kui mõista laste riskitegureid lapsevanemale? lapsevanemate/eestkostjate perspektiivist 3 Küsimused uuringu II 1. Kes on hinnanud Teie lapse abivajadust ja kuidas? alaeesmärgile vastamiseks – 2. Millist abi ja teenuseid pakuti Teie lapsele ja perele enne teie lapse mõista KOVi tuge perele ning suunamist KLAT teenusele? perega koos töötamise 3. Milline on olnud nende teenuste või toetuse kasutegur Teie lapsele ja protsessi perele? 4. Kas tunnete, et Teie laps on saanud abi ja teenuseid õigeaegselt? Kas lapse KLAT teenusele sattumist oleks Teie hinnangul saanud paremini ennetada? 5. Kuidas kirjeldaksite oma suhtlust kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajatega ning teiste ametnikega (noorsootöötajad, tervisehoid) lapse KLAT teenusele suunamisele eelneval perioodil? 6. Kuivõrd arutati Teie kui lapsevanemaga, millised teenused oleksid lapsele sobivaimad? 7. Kas ja millist tuge saite lastekaitsetöötajalt (ja teistelt ametnikelt) sel ajal, kui Teie laps viibis/viibib KLAT teenusel? 8. Millist tuge Te ise rohkem oma lapsele ja perele sooviksite? Millest tunnete puudust? 9. (KLAT teenusel olnud lapse vanemale) Millist tuge on Teile pakutud pärast seda, kui Teie laps KLAT teenuselt väljus? 10. Millist tuge oleks Teie hinnangul Teie lapsele ja perele vaja, et ennetada tagasilangust, sh tulevikus KLAT teenusele suunamist? Küsimused uuringu III 1. Kas teil on üldse olnud Sotsiaalkindlustusametiga kokkupuudet KLATi alaeesmärgile vastamiseks – osas? Kui jah, siis milline? mõista, kas ja kuidas toetas 2. Kuidas põhjendati Teile lapse KLAT teenusele suunamise otsust? Sotsiaalkindlustusamet Kuidas Te otsustamise protsessis osalesite? kohalikku omavalitsust lapse 3. Kuivõrd oli Teil võimalus arutada kohaliku omavalitsuse ja teiste ja perega töötamise ametnikega alternatiive KLAT teenusele? protsessis. 4. Milline on Teie hinnang KLAT teenusele suunamiseks läbiviidud menetlusele? Kuidas see Teile ja Teie lapsele mõjus? 5. Kuidas toetas Teid ja Teie pere menetluse ajal kohalik omavalitsus? 6. Kas Teie jaoks oli KLAT teenusele suunamise menetlus arusaadav? Mis oleks Teie hinnangul võinud menetluse protsessis teistmoodi olla? 7. Kas Teie lapsel oli võimalus saada menetluse ajal esialgset õiguskaitset? Kui ei, kas tundsite selle järele vajadust? Küsimused uuringu IV 1. Kuidas hindaksite oma lapsele pakutavat tuge tervikuna (nii enne KLAT alaeesmärgile vastamiseks – teenust, selle ajal kui pärast seda)? mõista süsteemi kitsaskohti 2. Kas Teie hinnangul on tugi abivajavale lapsele olnud hästi korraldatud? lapsevanemate/ Millest olete enim puudust tundnud? eestkostjate perspektiivist 3. Millised teenused ja millises mahus oleks Teie hinnangul vajalikud selleks, et ennetada lapse sattumist KLAT teenusele? Lõpuremark 1. Kas on midagi, mida soovite selle teema osas lisada, mille kohta me ei ole küsinud? 4  ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST OTSUS isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus nr 2.2-1/22/8 Andmekaitse Inspektsiooni jurist Virve Lans (peadirektori Otsuse tegija volitusel) Otsuse tegemise aeg ja koht 15.07.2022 Tallinnas Jako Salla Peadirektori kt Taotluse esitaja Sotsiaalkindlustusamet [email protected] [email protected] RESOLUTSIOON: Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 alusel otsustan: 1. anda luba andmesubjektide nõusolekuta isikuandmete töötlemiseks teadusuuringus „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ 04.07.2022 taotluses esitatud tingimustel ja mahus ning arvestades loamenetluse käigus antud selgitustega. 2. esitada Andmekaitse Inspektsioonile algandmete hävitamisakt vastavalt taotluse punktile 7.2 (2022. aasta III kvartali lõpuks). 3. Sotsiaalkindlustusametil tagada uuringu läbiviija andmete hävitamisakti esitamine vastavalt taotluse punktile 7.2 (detsember 2022). VAIDLUSTAMISVIIDE: Otsuse peale on võimalik esitada 30 päeva jooksul vaie haldusmenetluse seadustiku § 71 lõikes 1 sätestatud korras või esitada kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 7 lõikes 1 sätestatud korras. TAOTLUSE ESITAJA SELETUS ja KINNITUSED: Esitatud otsuse Lisas „Taotlus. Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“. ANDMEKAITSE INSPEKTSIOONI PÕHJENDUSED ja SELGITUSED: Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Isikuandmete kaitse seaduse § 6 lõike 5 kohaselt loetakse teadusuuringuks ka täidesaatva riigivõimu analüüsid ja uuringud, mis tehakse poliitika kujundamise eesmärgil. Nende koostamiseks on täidesaatval riigivõimul õigus teha päringuid teise vastutava või volitatud töötleja andmekogusse ning töödelda saadud isikuandmeid. Andmekaitse Inspektsioon kontrollib enne nimetatud isikuandmete töötlemise algust selles paragrahvis sätestatud tingimuste täitmist, välja arvatud juhul, kui poliitika kujundamiseks tehtava uuringu eesmärgid ja isikuandmete töötlemise ulatus tulenevad õigusaktist. Olen nõus, et pärast isikute tuvastamist võimaldatavate andmete eemaldamist oleks andmetöötluse eesmärkide saavutamine ebamõistlikult raske. Taotluse esitaja on hinnanud ja välja toonud ülekaaluka avaliku huvi ning kinnitanud, et töödeldavate isikuandmete põhjal ei muudeta isikute kohustuste mahtu ega kahjustata muul viisil ülemääraselt andmesubjektide õigusi. Olen arvestanud Tervise Arengu Instituudi eetikakomitee otsusega. Uuringu käigus tehtud intervjuudes võetud tsitaatide kasutamist uuringu lõpptulemustes tuleb hoolikalt kaaluda, st kas tsitaadi kasutamine on vältimatult vajalik. Arvestada tuleb, et uuringu raames viiakse intervjuud läbi 7 – 9 lapsega ja samas suurusjärgus lapsevanematega, Eestis on kinniseid lasteasutusi vähe, kinnise lasteasutuse osa töötajaid on intervjuu läbiviimisest teadlikud, seega tekib siiski oht, et avaldatud tsitaadi alusel on võimalik vastaja kaudselt tuvastada. Nt lähtudes isiku sõnakasutusest või kõnepruugist. Võtate andmesubjektilt nõusoleku kogutud info kasutamiseks ka teistes asjakohastes teadusuuringutes. Juhin tähelepanu, et see nõusolek kehtib vaid intervjuu käigus kogutud andmete osas ja see ei laiene andmetele, mida uuringu tarbeks päritakse andmekogudest. Teiseks, kui sellist laia nõusolekut soovitakse inimeselt võtta, siis tuleb see detailsemalt lahti kirjutada. Nõusoleku vormi tekstis on küll selgitatud, millistes valdkondade uuringutes intervjuu käigus kogutud andmeid soovitakse edaspidi kasutada, kuid kui lähtuda IKÜM läbipaistvuse põhimõttest, siis tuleks andmesubjektile siiski rohkem teavet anda (IKÜM artikkel 13 teave). Määratleda tuleks ka mingi konkreetne ajavahemik, mille jooksul milliseid isikuandmeid uutes uuringutes kasutatakse ja mida peetaks sõna „asjakohase“ alla silmas. Isikul peab olema selge arusaam milleks ta nõusoleku annab. Soovitan enne uuringukutse saatmist nõusoleku vorm üle vaadata ja täiendada. SKA-l tuleb täiendavalt üle vaadata SKA lehel avaldatava teavituse tekst ning veenduda, et selles oleks toodud välja kõik IKÜM artikkel 14 kohane teave. Andmekaitse Inspektsiooni luba isikuandmete töötlemiseks poliitika kujundamise uuringus kehtib tingimustel, mis on 04.07.2022 inspektsioonile esitatud taotluses ning arvestades loamenetluse käigus antud selgitustega. Kui uuringu loa taotluses esitatud tingimused muutuvad, tuleb sellest Andmekaitse Inspektsiooni teavitada. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Virve Lans jurist peadirektori volitusel Lisa: Taotlus Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid 2 (2) NB! Väljatrükk ei sisalda vormile lisatud faile. Kui neid on vormile lisatud, siis tuleks need eraldi välja trükkida KLATEE1 2021 Ava vorm Üldandmed Projekti nimi eesti keeles Uuring riskilaste õigeagse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid Projekti nimi inglise keeles A study about improving the system of timely identification and effective support of at-risk youth: life path lessons of youth in secure care facilities Vastutav täitja Karl Haljasmets Asutus Haap Consulting OÜ Projekti algus 01.01.2022 Projekti lõpp 31.08.2022 Taotletav summa 92280,00 (koos käibemaksuga) Valdkond ja eriala Frascati Manual’i CERCS ETIS klassifikaator % klassifikaator klassifikaator 2. Ühiskonnateadused 5.4 Sotsioloogia S210 Sotsioloogia 50,0 ja kultuur 2.11. Sotsiaalteadused 2. S215 Sotsiaalsed 5.9 Teised Ühiskonnateadused probleemid ja 30,0 sotsiaalteadused ja kultuur 2.11. heaolu, Sotsiaalteadused sotsiaalkindlustus Valdkond ja eriala Frascati Manual’i CERCS ETIS klassifikaator % klassifikaator klassifikaator 2. 5.1 Psühholoogia Ühiskonnateadused S262 ja 20,0 ja kultuur 2.8. Arengupsühholoogia tunnetusteadused Psühholoogia Lühikokkuvõte eesti keeles Riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamise uuringul on viis eesmärki: 1) Saada terviklik ülevaade riskiteguritest, mis viisid lapse riskikäitumiseni ja lõpuks kinnise lasteasutuse teenusele (KLAT). 2) Omandada ülevaade kas ja millist abi pakkus kohalik omavalitsus ja sealne võrgustik lapsele ja lapse perele enne KLAT teenust, selle jooksul kui ka peale seda. 3) Mõista, kas ja kuidas toetas Sotsiaalkindlustusamet kohalikku omavalitsust lapse ja perega töötamise protsessis ning kuidas toimus võrgustikus KLAT meetme sobivuse hindamine. 4) Hinnata (sh põhistatud kriitika), kuidas lastekaitse, hariduse, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteem teevad koostööd laste hüvanguks ning selle alusel anda analüüsist lähtudes lahendusi süsteemi kitsaskohtadele. 5) Teostada teiste riikide teadmiste ja praktikate analüüs valdkonnas. Uurimiseesmärkidele vastamiseks viiakse läbi mahukas kvalitatiivne uuring, mille käigus teostatkse dokumendianalüüs, viiakse läbi 18-26 intervjuud ja kuus fookusgruppi Lühikokkuvõte inglise keeles The study to improve the system for the early identification and effective assistance of children at risk has five objectives: 1) To get a comprehensive overview of the risk factors that led to the child's risk behavior and finally to the service of a closed child care institution (KLAT). 2) To obtain an overview of whether and what kind of assistance was provided by the local government and its network to the child and the child's family before, during and after the KLAT service. 3) Understand whether and how the Social Insurance Board supported the local government in the process of working with children and families and how the suitability of the KLAT measure was assessed in the network. 4) To assess how the child protection, education, social and legal protection system co-operate for the benefit of children and on the basis of this to provide solutions to the system's bottlenecks based on the analysis. 5) Carry out an analysis of other countries' knowledge and practices in the field. In order to meet the research objectives, a large-scale qualitative study will be conducted, in the course of which document analysis will be performed, 18-26 interviews and six focus groups will be conducted. Projektikirjeldus Uuringu I eesmärk: anda terviklik ülevaade riskiteguritest, mis viisid lapse riskikäitumiseni ja lõpuks KLAT-i Pakkumuses paremini orienteerumiseks on uuringu metoodika ehk milliste sihtgruppidega kui palju intervjuusid ja fookusgrupi intervjuusid läbi viiakse ning milliseid uurimiseesmärke eri sihtgruppidega kaetakse, kokkuvõtlikult välja toodud uuringuga lisatud failis “Uuringu metoodika”. Uuringus kasutatakse kõigile uurimisküsimustele vastamiseks kvalitatiivse analüüsi meetodeid: dokumendianalüüsi, poolstruktureeritud ekspertintervjuusid ja fookusgrupi intervjuusid. Uuringu käigus viiakse läbi 18-26 intervjuud ja kuus fookusgruppi, mille abil on võimalik paralleelselt katta mitu teemat uurimiseesmärkidele I-IV vastamiseks ja minna neisse süvitsi. Antud teema uurimiseks on uurimismeeskond valinud kvalitatiivse lähenemise, sest kvalitatiivne lähenemine võimaldab süveneda konkreetsetesse juhtumitesse, inimestesse ja/või sündmustesse, et saada teada põhjuseid ja mõista inimeste käitumist ja/või mõista sündmusi. Kvalitatiivsete uurimismeetoditega püütakse saada tervikpilti mingist nähtusest, mõista seda sügavuti ja mitmest eri vaatenurgast. Kvalitatiivne analüüs on selle uuringu eesmärkide täitmiseks Pakkuja hinnangul asjakohane, sest laste riskikäitumine ja KLAT teenusele sattumine on seotud paljude komplekssete teguritega, mida ei ole näiteks võimalik mõista küsitluse läbiviimisega. Seega on oluline saada kvalitatiivse analüüsi abil laste riskikäitumisest ja eri huvigruppide rollist võimalikult terviklik pilt ning leida uurimise käigus eri huvigruppide ühisosa. Kvalitatiivne uuring aitab just vastata uuringu seisukohast olulistele küsimustele, nagu „miks?“ ja „kuidas?“, mis suunavad otsima tähendusi ja lõpuks vastata nii uuringu uurimisküsimustele täielikumalt, kui muud alternatiivsed meetodid seda võimaldaksid. Samuti on oluline mõista, et kvalitatiivne lähenemine on vajalik arvestades riskinoorte kui sihtgrupi eripära. Tegemist on ülimalt tundliku sihtgrupiga. Intervjuude teostamise kaudu on võimalik minimaliseerida uuringusse kaasatud laste arvu (võrreldes küsitlustega), keda intervjueeritakse ja intervjuu käigus vajadusel küsimusi selgitada või intervjuu katkestada, kui see on lapsele vastumeelne. Saamaks lapsi puudutavatest riskiteguritest võimalikult terviklik ülevaade, uurib Pakkuja tegureid mitme erineva meetodi – dokumendianalüüsi, intervjuude ja fookusgruppide – koostoimes ehk triangulatsiooni teel. See võimaldab hõlmata riski kui nähtust mitmekülgsemalt ja kinnitada leide erinevates andmekogumites, mis siinses uuringus on vajalik ainuüksi seetõttu, et registriandmete põhjalikkus võib andmesisestajast sõltuvalt varieeruda. Eelkõige on aga Pakkuja hinnangul ka riskidest rääkides oluline tugineda eelnevatele põhjalikele uuringutele, milles on leitud, et noored õigusrikkujad ja nendega tegelevad täiskasvanud ei tõlgenda alati “sotsiaalset tegelikkust” ühtviisi ehk riskikäitumist analüüsides tuleks jälgida laste endi arusaamu õigusrikkumise taustast (Rannala, 2014). Sellest tulenevalt pöörame olulist tähelepanu laste enda kogemuste reflekteerimisele. TLÜ meeskond on Eestis olnud põhiline uurimisrühm (CIRIC uurimisrühm) abivajavate laste kogemuste uurimisel lastekaitse- ja õigussüsteemis (Saia, Toros, & DiNitto, 2020; Lauri, Toros, & Lehtme, 2021; Toros, 2021; Sindi, 2021; Saarnik ja Sindi, 2021; Sindi & Strömpl, 2019). Andmeid riskitegurite kohta kogutakse seega nii juhtumitoimikutest, riskikäitumist käsitlevast teaduskirjandusest, intervjuudest laste ja vanematega kui fookusgruppidest spetsialistidega. Dokumendianalüüsi etapis analüüsitakse KLAT-teenusele suunatud laste e-toimikuid ning juhtumitoimikuid STAR-registris. Valimi piirkondliku, vanuselise ning soolise esinduslikkuse osas peetakse läbirääkimisi ekspertgrupiga, kuid arvestades, et 2018–2020 esitati KLAT-teenusele suunamiseks üle 300 avalduse, millest ca 234 rahuldati, võiks Pakkuja hinnangul valimi suuruseks olla umbes 100 toimikut. E-toimikud sisaldavad nii kohtule esitatud põhjendusi KLAT-teenusele suunamiseks kui ka teenusele eelnenud sekkumisviise, mille põhjal peaks Pakkuja hinnangul välja joonistuma riskimaatriks ehk põhilised probleemid, mis viisid lapse riskikäitumiseni. Registriandmete sekundaarses analüüsis lähtutakse järgmistes Tellija esitatud uurimisküsimustest: Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lastel esimesed probleemid? Millal ilmnesid KLAT teenusele jõudnud lapse perekonnas esimesed probleemid? Millist tüüpi olid lapsel ja perel ilmnenud probleemid (sh asendushooldusel viibivatel lastel)? Esinduslik valim juhtumitoimikutest võimaldab välja selgitada, kui suur osa KLAT-i suunatud lastest on asendushooldusel ning kuivõrd tuuakse just asendushooldusega seotud probleeme toimikutes esile. Registrinfo analüüsist peaks lisaks selguma, kas esineb riskitegureid, mis seostuvad kindlate piirkondadega ning kas ja kuidas jaotuvad riskitegurid vanusegruppide alusel. Nii dokumendianalüüsis kui intervjuudes ja fookusgruppides soovib Pakkuja jälgida ka kaitsetegureid ja sekkumisi ning tegevusi, mis on mõjunud lastele positiivselt ning edasiviivalt. Kaitsetegurite arvestamine riski osana aitab hinnata laste olukorda terviklikumalt ning luua tõhusamaid, vajadusel interdistsiplinaarseid sekkumisviise (Saia et al 2019, Saia et al 2020). Seda on näiteks käsitlenud ka uurimismeeskonna liige Karmen Toros oma doktoritöös (2011), analüüsides kaitse ja riskitegurite tasakaalu ning sama teemat on käsitlenud Toros, LaSala, & Medar enda 2015. aasta teadusartiklis. Varasemat riskitegureid käsitlevat teaduskirjandust võtab Pakkuja arvesse ka selleks, et vajadusel analüüsi hõlbustamiseks riskitegureid grupeerida (nt individuaalsed ja keskkondlikud, ajas muutumatud ja muutuvad tegurid). Dokumendianalüüsiga paralleelselt viiakse läbi 7-9 intervjuud KLAT-teenusel oleva ja 7-9 intervjuud teenusel olnud lapsega (kokku 14-18 intervjuud), mis jagatakse võrdselt erinevate asutuste ning kolme vanusegrupi vahel, et analüüsida riskitegureid ka piirkondlikult ja vanuse põhjal. Lastega läbiviidavate intervjuude arv on võimalikult suur, et tõsta just laste vaatenurgad ja hinnangud selle uuringu fookusesse. Selleks, et riskitegurite ülevaade aitaks kaasa uuringu ühele eesmärgile toetada spetsialiste parima abistamise meetodi valikul, peab see Pakkuja hinnangul hõlmama lisaks registriandmetele ka laste isiklikku kogemust neid mõjutavatest teguritest. Laste kogemusi ja hinnanguid nende elu mõjutavatele teguritele ja otsustele rõhutavad nii rahvusvahelised (van Bijleveld, Bunders-Aelen, & Dedding, 2020; Björnsdóttir & Einarsdóttir, 2017; Bolin, 2018; Falch-Eriksen, Toros, Sindi, & Lehtme, 2021; Kosher & Ben‐Arieh, 2020; Rap, Verkroost, & Bruning, 2019; Seim & Slettebø, 2017; Skivenes, 2020) kui ka Eestis läbi viidud uuringud (Lauri, Toros, & Lehtme, 2021; Toros, 2021; Sindi & Strömpl, 2019; Sindi, 2021). Laste osalus hindamis- ja otsustusprotsessis võimaldab jõuda efektiivsemate tulemusteni just seetõttu, et laste arvamused põhinevad nende endi kogemusel, mis erinevad täiskasvanute omast (Pećnik, Matić, & Milaković, 2016). Lisaks ei ole võimalik laste vajadusi hinnata ja arvestada parima huvi selgitamisel ilma nendeta (Bouma, López López, Knorth, & Grietens, 2018). Pakkuja hinnangul võiks siin lähtuda lisaks eeltoodud küsimustele ka järgmistest uurimisküsimustest: Milline on lapse enda arusaam teguritest, mis soodustasid KLAT teenusele sattumist? Kuivõrd tunnetab laps ise riskitegurite ja teenusele sattumise vahelist seost? Millist tuge oleks laps ise soovinud probleemsetes olukordades? Millised on KLAT teenusele suunatud ja teenusel olnud laste positiivsed ja negatiivsed kogemused seoses pakutava abiga (toetuste ja teenustega) enne KLAT teenust, selle ajal ja pärast seda? Millised on KLAT teenusele suunatud laste vanemate positiivsed ja negatiivsed kogemused seoses pakutava abiga (toetuste ja teenustega) enne KLAT teenust, selle ajal ja pärast seda? Olulisel kohal uuringu esimesele eesmärgile vastamiseks on intervjuud lapsevanematega (uuringu käigus viiakse läbi eri regioonides 4-8 süvaintervjuud lapsevanematega, mis aitavad mõista lisaks teenuste sobivusele ja kvaliteedile paremini ka last puudutavaid riskitegureid (keskkondlikest riskiteguritest näiteks peresuhted ja pere majanduslik seis) ja üldist kogemust KLAT teenusega. Intervjuudes laste ja vanematega võivad ilmneda riskitegurid, mis pole leidnud ametlikes dokumentides (piisavalt) kajastamist või on kajastatud neid teistsuguses sõnastuses ja teise vaatenurga alt. Samuti peaks juba riskitegurite kaardistamisel pidama silmas seda, kas teenuste sisu ning nende osutamise aeg vastavad adekvaatselt last puudutavatele riskiteguritele, st riskitegurite ülevaade võiks olla tugevalt seotud väljapakutavate lahendustega. Andmed vanematega läbiviidud intervjuudest on väärtuslikud, sest võivad osutada juhtumitele, kus mõni riskitegur pole saanud piisavalt sobiva teenuse kujul õigeaegset tähelepanu. Samuti võiks Pakkuja hinnangul olla vanematega intervjuudes uuringu esimest eesmärki silmas pidades üheks uurimisküsimuseks see, millised on vanemate silmis suuremad riskiteguritega seotud raskused ja väljakutsed, et mõista vastuste põhjal paremini murekohti, mis vajaksid enam teenuseosutajate tähelepanu. Riskiteguritest tervikliku ülevaate saamiseks kasutatakse ka andmeid fookusgruppidest lastekaitsetöötajate, SKA spetsialistide, kinnise lasteasutuse teenuseosutajate ja võrgustikuliikmetega. Fookusgruppides osalevad spetsialistid erinevatest Eesti piirkondadest, mis võib aidata paremini mõista suuremaid piirkondlikke probleeme või takistusi laste jaoks. Fookusgruppide abil hinnatakse nii lapsi mõjutavaid peamisi riskitegureid kui spetsialistide arusaama nendest ja lähenemist nendele teguritele (st milliseid lahendusi nähakse riskitegurite leevendajatena). Terviklikust analüüsist registriandmete, intervjuude ja fookusgruppide põhjal võib ilmneda ka, mil määral on riski sattuda KLAT-teenusele suurendanud teenuste vähesus, ebasobivus või abi osutamise aeg/kiirus. Uuringu II eesmärk: anda ülevaade kas ja millist abi pakkus kohalik omavalitsus ja sealne võrgustik lapsele ja lapse perele enne KLAT teenust, selle jooksul kui ka peale seda KLAT taotluste ja teenusele suunamiste arv suureneb aastast aastasse. Teenusele suunatavate laste keskmine vanus on 14,7 aastat, neist 30% tüdrukud ja 70% poisid. Märkimisväärne on, et 30% suunatavatest lastest elavad asendushooldusel (Gornischeff, 2021). KLAT teenusele suunatavaid lapsi iseloomustavad komplekssed probleemid ja riskikäitumine, sh on nad korduvalt toime pannud õigusrikkumisi (Sotsiaalkindlustusamet, s.a.). Nii on lapsed juba enne teenusele suunamist vajanud mitmekülgset abi. Eelduslikult on lapse kohalik omavalitsus enne lapse KLAT teenusele suunamist pakkunud mitmekülgset abi (toetuseid ja teenuseid) nii lapsele kui tema perele. Kuigi programmid ja teenused peavad olema paindlikud, orienteeritud lapse vajadustele ning kaasama nii lapse kui pere (Gornischeff & Loide, 201), on teada, et pakutav abi on kohalikes omavalitsustes väga erinev, paljudes piirkondades isegi puudulik (Aasma, 2021). Abi pakkumisel peab olema kaasatud laiem spetsialistide võrgustik ning on teada, et enamik lapsi on juba varem eri ametkondade esindajatega kokku puutunud, sh olnud lastekaitsetöötaja, sotsiaalpedagoogi või politsei vaateväljas (Gornischeff & Loide, 2019). Seega vajavad KLAT teenusele suunatav laps ja tema pere nii enne teenusele suunamist kui ka pärast lapse KLAT teenuselt lahkumist mitmekülgset abi (toetust ja teenuseid), sealhulgas valdkondade ülest ja hästi toimivat spetsialistide koostööd. Ühtlasi on oluline struktureeritud, intensiivne, konkreetsete kokkulepete ja plaanidega võrgustikutöö (Aasma, 2021). KLAT teenus on oma olemuslikult lühiaegne: 2018-2021 viibisid teenusele suunatud lapsed kinnises lasteasutuses keskmiselt 460 päeva (sh lühim aeg kaks kuud, pikim ligi neli aastat). KLAT teenuselt tulnud laps on jätkuvalt abivajav ning lapse ja tema pere abistamine pärast teenuse lõppu on äärmiselt oluline. Kuigi vastava abi korraldus on kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötaja ülesanne (Lastekaitseseadus, 2014), näitab statistika, et ligikaudu 30% teenusel olevatest lastest suunatakse korduvalt KLAT teenusele. See viitab olukorrale, kus laste abivajadus ei ole vähenenud (Aasma, 2021). Eelnevast tulenevalt on eesmärgiks välja selgitada lapsele ja tema perele pakutav abi (toetused ja teenused) enne KLAT teenust, selle jooksul ja pärast seda. Eesmärgi täitmiseks lähtutakse järgmistest Tellija esitatud kahest peamisest uurimisküsimusest ja alaküsimustest: I. Kuidas tegeles kohalik omavalitsus (eelkõige lastekaitsetöötaja) ja võrgustik lapse abivajadusega? 1) Kes ja kuidas reageeris esimesena KLAT teenusele jõudnud laste probleemidele? 2) Kes ja kuidas hindas lapse abivajadust? 3) Millist abi ja teenuseid pakuti lastele ja peredele enne KLAT teenusele suunamist? 4) Kas ja millist infot leiab lapse kohta STAR-ist? Nt. millisel määral oli STAR-i sisestatud ja analüüsitud lapse kaitsetegureid 5) Kas ja kui pikalt oli KLATi taotlemise ajal eelnevalt laps olnud SKA vaateväljas? 6) Kas ja kuidas oli korraldatud juhtumi võrgustikutöö? 7) Kui laps viibis asendushooldusel - kuidas tegeles võrgustik ja asenduskodu lapse abivajadusega? II. Kuidas kohalik omavalitsus ja võrgustik töötavad lapsega KLAT teenusel olles ja sealt väljudes? 1) Kas ja kuidas tegeleti KLAT teenusel lapse abivajadusega? 2) Kuidas toetati last ja perekonda KLAT-i ajal ja peale KLAT-i (sh. lastekaitsetöötaja suhtlus KLAT-is oleva lapsega, tegevused, mida viidi ellu lapse/noorega ja perekonna/asenduskoduga)? 3) Kuidas planeeritakse kohalikus omavalitsuses ja võrgustikus KLAT-ist väljumist noore jaoks? 4) Kas ja kuidas tegeles võrgustik (lastekaitse, KLAT, kogukond) noorega KLAT-ist väljumisel, et ennetada tagasilangust? Selleks, et saada lastele ja peredele pakutavast abist võimalikult terviklik ülevaade, uurib Pakkuja teemat mitme erineva meetodi – dokumendianalüüsi, intervjuude ja fookusgruppide – koostoimes ehk triangulatsiooni teel (nii nagu ka I uurimisülesandele vastamiseks). Selline lähenemine võimaldab hõlmata lapsele ja tema perele pakutavat abi (toetused ja teenused) kui nähtust mitmekülgsemalt ning avastada ja kinnitada leide erinevates andmekogumites. Uuringu II eesmärgi saavutamise üheks oluliseks meetodiks on dokumendianalüüs, mis võimaldab välja selgitada millist abi ja teenuseid pakuti lastele ja peredele enne KLAT teenusele suunamist, selle ajal ja peale seda (STAR andmed, sh laste juhtumiplaanid) ning võimaldab ka analüüsida, millisel määral oli STAR-i sisestatud ja analüüsitud lapse kaitsetegureid. Samuti dokumendianalüüsi teel saab ülevaate millised spetsialistid on olnud kaasatud toetuste ja teenuste pakkumisel enne KLAT teenust, selle jooksul ja pärast seda. Dokumendianalüüsil kasutatakse kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit. Täpsemalt arutletakse analüüsiüksused, sh millistel alustel valitud ja mis mahus juhtumiplaanid, uurimisrühmas läbi enne uuringuga alustamist, samuti kooskõlastatakse Tellijaga. Dokumendianalüüsiga paralleelselt viiakse läbi fookusgrupi intervjuud KLAT teenusega kokkupuutuvate spetsialistidega (Eesti eri piirkondade lastekaitsetöötajad, SKA spetsialistid, KLAT teenuse osutajate esindajad, kohtuesindajad ja teised võrgustikuliikmed, sh noorsoo-, tervishoiu-, haridus- ja kriminaalhooldajad jt), samuti individuaalintervjuud KLAT-teenusel olnud lastega, sh asendushooldusel viibivate lastega. Siin arvestame, et lapsed jaotuksid kolme vanusegruppi analüüsimaks vanuselisi eripärasid: 14. aastased ehk süüvõimetus eas lapsed, 14-17. aastased, 18-21. aastased ehk noored täiskasvanud ja et nad oleks piirkondlike eripärade analüüsimiseks ka erinevatest piirkondadest. Samuti on II uurimisküsimusele vastamiseks võimalik sisendit saada KLAT teenusel olevate laste lapsevanemate või eestkostjatega läbiviidavatest intervjuudest. Nii fookusgrupi kui ka individuaalintervjuude andmete analüüsiks kasutatakse temaatilist analüüsi. Kokkuvõttes selgitatakse välja uuringu tulemustele toetudes lastele ja nende peredele pakutav abi (teenused ja toetused) nii enne KLAT teenust, selle jooksul ja pärast seda. Ühtlasi selguvad pakutava abi kitsaskohad, sh korduvalt KLAT teenusele suunatud laste puhul, ning selgub ka, millised abimeetmed (toetused ja teenused) täiendavad teineteist või kattuvad põhjendamatult. Sellise lähenemise baasilt on võimalik analüüsida ka piirkondlikke ja vanuselisi eripärasid. Uuringu metoodika ehk milliste sihtgruppidega kui palju intervjuusid ja fookusgrupi intervjuusid läbi viiakse ning milliseid uurimiseesmärke eri sihtgruppidega kaetakse, on kokkuvõtlikult välja toodud uuringuga lisatud failis “Uuringu metoodika”. II uurimisülesandele vastamiseks kasutatakse sarnaselt I uurimisküsimusega kvalitatiivse analüüsi meetodeid: dokumendianalüüsi, poolstruktureeritud ekspertintervjuusid ja fookusgrupi intervjuusid. Uuringu käigus viiakse läbi 18-26 intervjuud ja kuus fookusgruppi, mille abil on võimalik paralleelselt katta mitu teemat uurimiseesmärkidele I-IV vastamiseks ja minna neisse süvitsi. Samuti on nii võimalik analüüsida sihtgrupi vanuselisi ja piirkondlikke eripärasid. II uurimisküsimusele vastamiseks on uurimismeeskond valinud kvalitatiivse lähenemise, sest kvalitatiivne lähenemine võimaldab süveneda konkreetsetesse juhtumitesse, inimestesse ja/või sündmustesse, et saada teada põhjuseid ja mõista inimeste käitumist ja/või mõista sündmusi. Kvalitatiivsete uurimismeetoditega püütakse saada tervikpilti mingist nähtusest, mõista seda sügavuti ja mitmest eri vaatenurgast. Sageli on eesmärgiks uuritavate oma vaatenurga või kogemuste esiletoomine või mingi nähtuse võimalikud põhjused ja nendega seotud tõlgendused. Kvalitatiivne analüüs on selle uuringu II eesmärgi täitmiseks Pakkuja hinnangul asjakohane, sest kohaliku omavalitsuse ja võrgustiku toe hindamine lastele enne nende KLAT teenusele suunamist on kompleksne ja mitme tahuga teema, mida ei ole näiteks võimalik mõista küsitluse läbiviimisega. Kvalitatiivne uuring ja selle käigus läbiviidavad intervjuud ja fookusgrupid, mis laiendavad dokumendianalüüsi tulemusi, aitab just vastata uuringu seisukohast olulistele küsimustele, nagu „miks?“ ja „kuidas?“, mis suunavad otsima tähendusi ja lõpuks vastata uuringu II eesmärgile täielikumalt, kui muud alternatiivsed meetodid seda võimaldaksid. Samuti on oluline mõista, et kvalitatiivne lähenemine on vajalik arvestades riskinoorte kui sihtgrupi eripära. Tegemist on ülimalt tundliku sihtgrupiga. Intervjuude teostamise kaudu on võimalik minimaliseerida uuringusse kaasatud laste arvu (võrreldes küsitlustega), keda intervjueeritakse ja intervjuu käigus vajadusel küsimusi selgitada või intervjuu katkestada, kui see on lapsele vastumeelne. Antud metoodilise lähenemise õigsuse on valideerinud ka TLÜ ja Haap Consultingu poolt enne läbiviidud uurimisprojektid, kuhu on olnud kaasatud tundlikud sihtgrupid. Allikad: Aasma, K. (2021). Võrgustikuliikmete kogemused kinnisest lasteasutusest naasnud lapse toetamisel ringist välja võrgustikutöö mudeli näitel. Magistritöö. Tallinn: TLU Gornischeff, K. (2021). Laste ja noorte abistamine ennetustalituses. Loenguslaidid 21.10.2021. Tallinn: TLU Gorniscgeff, K., & Loide, K. (2019). Kinnise lasteasutuse asemel tugevdatud toetuse teenus. Sotsialtöö, 3, 76-80. Uuringu III eesmärk: anda ülevaade kas ja kuidas toetas Sotsiaalkindlustusamet kohalikku omavalitsust lapse ja perega töötamise protsessis ning kuidas toimus võrgustikus KLAT meetme KLAT meetme sobivuse hindamine 2018. aastal loodi riiklikul tasandil Sotsiaalkindlustusameti juurde lastekaitse osakond, mille nõustamisteenuse eesmärk on nõustada ja abistada kohalikke omavalitsuseid keerukamates lastekaitse küsimustes. Lisaks tegelevad võrgustikutööga ka ohvriabi ennetustalituse koordinaatorid, kes toetavad kohalikke omavalitsusi KLAT taotluste esitamise perioodil. Seni ei ole laiaulatuslikult neile teenustele KLAT vaates tagasisidet küsitud. Analüüsi tulemus aitab tuvastada süsteemi kitsaskohti ja anda sisendit selle edasisteks täiendusteks. Lisaks on oluline etapp protsessis KLAT sobivuse hindamine. Kohalik omavalitsus ja Sotsiaalkindlustusamet annavad mõlemad omapoolse hinnangu, kas KLAT meede on noore jaoks asjakohane. Lisaks peab ka kohus kujundama oma hinnangu, sest noort saab suunata KLAT-i vaid kohtuotsuse alusel. Seetõttu on analüüsi eesmärgiks saada ülevaade kuidas toimus KLAT meetme sobivuse hindamine KOV-is, Sotsiaalkindlustusametis kui ka kohtus. Läbimõeldud ja kvaliteetsed sekkumiste hindamised on olulised, et mõista toimuvat, tuvastada meeskonnatöö efektiivsuse / ebaefektiivsuse põhjused, pakkuda kontrollorganitele, teenusesaajate ja -rahastajatele usaldus- ja turvatunnet, panustada teadmiste kogumisse – et efektiivsust ja tulemuslikkust arendada, et teha laiemaid üldistusi (Saia, 2017). Lapsesõbralikku õigusemõistmist toetav seadusandlus on Eestis küll nõuetekohaselt väljatöötatud ja rakendatud, kuid arenguruumi on spetsialistide valdkondadeülese koolituse, sekkumismeetmete turvalisuse ning lapse huvide tagamise osas (Gornischeff et al, 2018). Tuvastatud on kitsaskohad abivajava lapse ja tema pere laiemas tugisüsteemis – alaealist õigusrikkujat kui uue kontseptsiooni kohaselt abivajavat last toetav tugi- ja sekkumissüsteem õigusemõistmise eel ja järel ei vasta veel piisavalt kontseptsiooni põhimõtetele; probleemid pere, kooli, suhete ja tervisega on jäänud õigeaegse piisava sekkumiseta, õigusemõistmisel on esmane arvestada lapse arvamusega (ibid). Lapse õiguste tagamise eest peavad ühiselt vastutama nii lapsed kui ka täiskasvanud (Reynaert jt 2012). Selline lähenemine tähendaks lapse tunnustamist oma elu eksperdina. Qvortrup (2002) aga nimetab lapsi aktiivseteks osalejateks omaenda ning ühiskonna arengus ning kaasloojateks (co-constructors), mitte täiskasvanu passiivseteks objektideks ühiskondlikus sotsialiseerumises. Tuginedes lapse ja lapsepõlve uue käsitluse arengule ning LÕK-le on pööratud üha suuremat tähelepanu lapse enda kogemuslike teadmiste uurimisele. Viimane on omakorda mõjutamas poliitikakujundamist ning laste käsitlemist eraldiseisva olulise ühiskonnagrupina (Mayall 2015: 77). „Lapsesõbralikkus“ (child-friendliness) on laienemas terminina ka teistesse eluvaldkondadesse, näiteks teenusearenduses, mille puhul kultuurikeskused, haiglad ja teised asutused üritavad kujundada oma teenuseid lastele kättesaadavamaks ja lapsesõbralikumaks (Vanobbergen 2015: 71; Sommer, Sammuelson ja Hundeide 2010: 10). Samas juhivad kriitikud tähelepanu asjaolule, et lapse õigused on küll uus normaalsus poliitikates ja praktikates, kuid tekkinud uut „normi“ ei tohi võtta enesestmõistetavana, vaid käsitlema samuti kriitiliselt. Liebeli (2012) arvates on debatt lapse õiguste teemal muutunud tehniliseks – kuidas kõige paremal viisil lapse õigusi ellu viia ja neid seirata ning unustatakse arvestada lapse õiguste realiseerimise keskkondi. Such ja Walker (2005) vaatavad samuti lapse õiguste edenemislugu kriitilise pilguga, tuues välja, et riigi ja isiku võimusuhetes aktsepteeritakse lapse õigusi seni, kuni lapsed käituvad vastavalt ootustele või konkreetse riigi seadusandlusele. Uuema põlvkonna uuringud kinnitavad, et juba väga noored lapsed suudavad suhestuda ning olla kontaktis neid ümbritseva maailmaga (Bosisio 2012; Kutsar jt 2017). Siinkohal on oluline arvestada lapse arenevaid võimeid (evolving capacities) ning LÕK loob sellega suure väljakutse nii isikute kui ka ühiskondade tasandil, tegeleda olemasolevate stereotüüpsete arvamuste ja eeldustega, mis puudutavad lapse vajadusi, arengut, kaitset ning nende võimekust (Alcaide ja Balleste 2014; Lansdown 2005). Lapse ja lapsepõlve uuest käsitlusest ja lapse õigustest rääkides on võetud eraldiseisvalt kasutusele lapse perspektiivi (child’s perspective) mõiste. Lapse perspektiiv (kuidas lapsed ise oma heaolu aspekte hindavad) sisaldab lapse arvamust, hinnangut, tundeid ja seletust (Grahn-Farley 2002; Cederborg 2015; General Comment 2009). Analüüsis lähtutakse järgmistest Tellija väljapakutud uurimisküsimustest: Teema: Kas ja kuidas toetas Sotsiaalkindlustusamet kohalikku omavalitsust? 1) Kas ja millal pöördusid omavalitsus SKA poole nõustamisteenuse saamiseks? 2) Kuidas toimis SKA nõustamisteenus – sisu, regulaarsus, järjepidevus, efektiivsus, soovitused? 3) Kaua kestis nõustamisteenus? 4) Kas ja kuidas antud nõustamiseteenuse soovitusi järgiti? 5) Kas ja kuidas küsiti tagasisidet nõustamisteenusele? 6) Kas ja kuidas toetas Ohvriabi ennetustalitus KOV-i? Pakkuja teeb ettepaneku lisada teenuse teekonna võimalikult terviklikuks mõistmiseks küsimus selle kohta, milliseid takistusi tuli SKA spetsialistidel ette kohalike omavalitsustega suhtlemisel ning mis aitaks neil endil teenust vajadusel paremaks muuta. Sarnaselt hankedokumendis väljatoodule on uurimismeeskonna hinnangul samuti oluline III uurimiseesmärgi all mõista, kuidas toimus KLAT meetme sobivuse hindamine: 1) Kuidas toimus KLAT meetme sobivuse hindamine kohalikus omavalitsuses, Sotsiaalkindlustusametis ja kohtutes? 2) Kas ja kuidas rakendatakse lapsesõbraliku menetluse põhimõtteid erinevate osapoolte poolt? 3) Kuidas mõjub menetlus (pikkus, keerukus) osapooltele (laps ja pere)? 4) Mis toimub menetluse ajal lapse/noorega? Mida teeb KOV/lapsevanemad vahepealsel ajal, et riske maandada? 5) Milline on esialgse õiguskaitse võimalikkus ja vajadus menetlusprotsessis? Millistel tingimustel? 6) Millised on teiste Euroopa riikide praktikad kinnisesse lasteasutusse suunamisel? Ka kolmandale uurimiseesmärgile vastamiseks kasutatakse metoodika triangulatsiooni – andmed SKA toest KOVidele ning KLAT meetme sobivuse hindamise protsessist saadakse nii fookusgruppidest (SKA spetsialistid, kohtud, omavalitsused, KLAT teenuseosutajad), individuaalintervjuudest (lapsed, lapsevanemad) kui dokumendianalüüsist (registriandmed, varasemad uuringud Eestis, välisriikide praktika). Intervjuudega paralleelselt ning intervjuukavade koostamise eel analüüsitakse registriandmeid (STAR, e-toimikud), et saada terviklikum ülevaade Sotsiaalkindlustusameti sekkumisest, samuti omavalitsuste ja kohtu põhjendustest noore KLAT teenusele suunamiseks. Igas fookusgrupis osaleb spetsialist Lõuna-, Põhja-, Ida- ja Lääne-Eestist, et mõista paremini võimalikke piirkondlikke takistusi võrgustiku töös ning SKA ja KOVide koostöös. Dialoogi tekitamiseks ja seega paremate koostööviiside leidmiseks viiakse lisaks teatud rühma spetsialiste koondavatele fookusgruppidele (SKA, kohtud, omavalitsused, KLAT teenuseosutajad) läbi võrgustiku fookusgrupid, kus on esindatud igast valdkonnast üks spetsialist. Intervjuud noorte ja vanematega on kolmanda uurimiseesmärgi saavutamiseks olulisel kohal, sest aitavad mõista, milline oli KLAT meetme sobivuse hindamise protsess noore ning tema pere jaoks ning kuivõrd oli noor osa sellest protsessist. Samuti on vajalik välja uurida, kuivõrd ja millistel SKA soovitustel oli noore ja pere jaoks positiivne tagajärg. Intervjuudes laste ja noortega arvestatakse, et intervjueeritavad jaguneksid kolme vanusegruppi: 14. aastased ehk süüvõimetus eas lapsed, 14-17. aastased, 18-21. aastased ehk noored täiskasvanud ja et nad oleks piirkondlike eripärade analüüsimiseks ka erinevatest piirkondadest. Piirkondlikku kuulumist võetakse samuti arvesse intervjuude läbiviimisel lapsevanemate ja eestkostjatega. Uuringu metoodika ehk milliste sihtgruppidega kui palju intervjuusid ja fookusgrupi intervjuusid läbi viiakse ning milliseid uurimiseesmärke eri sihtgruppidega kaetakse, on kokkuvõtlikult välja toodud uuringuga lisatud failis “Uuringu metoodika”. Uuringu käigus viiakse läbi 18-26 intervjuud ja kuus fookusgruppi, mille abil on võimalik paralleelselt katta mitu teemat uurimiseesmärkidele I-IV vastamiseks ja minna neisse süvitsi. III uurimisülesandele vastamiseks on uurimismeeskond valinud sarnaselt I ja II uurimisülesandega kvalitatiivse lähenemise, sest kvalitatiivne lähenemine võimaldab süveneda konkreetsetesse juhtumitesse, inimestesse ja/või sündmustesse, et saada teada põhjuseid ja mõista inimeste käitumist ja/või mõista sündmusi. Kvalitatiivsete uurimismeetoditega püütakse saada tervikpilti mingist nähtusest, mõista seda sügavuti ja mitmest eri vaatenurgast. Sageli on eesmärgiks uuritavate oma vaatenurga või kogemuste esiletoomine või mingi nähtuse võimalikud põhjused ja nendega seotud tõlgendused. Kvalitatiivne analüüs on selle uuringu III eesmärgi täitmiseks Pakkuja hinnangul asjakohane, sest võrgustikus KLAT meetme sobivuse hindamine ning Sotsiaalkindlustusameti ja kohaliku omavalitsuse koostöö hindamine on kompleksne ja mitme tahuga teema, mida ei ole näiteks võimalik mõista küsitluse läbiviimisega. Kvalitatiivne uuring ja selle käigus läbiviidavad intervjuud ja fookusgrupid, mis laiendavad dokumendianalüüsi tulemusi, aitab just vastata uuringu seisukohast olulistele küsimustele, nagu „miks?“ ja „kuidas?“, mis suunavad otsima tähendusi ja lõpuks vastata uuringu III eesmärgile täielikumalt, kui muud alternatiivsed meetodid seda võimaldaksid. Antud metoodilise lähenemise õigsuse on valideerinud ka TLÜ ja Haap Consultingu poolt enne läbiviidud uurimisprojektid, kuhu on olnud kaasatud tundlikud sihtgrupid. Uuringu IV eesmärk: anda hinnang (sh põhistatud kriitika) selle kohta, kuidas lastekaitse, hariduse, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteem teevad koostööd laste hüvanguks ning selle alusel anda analüüsist lähtudes lahendusi süsteemi kitsaskohtadele Lastekaitse-, haridus-, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteemis on viimastel aastatel toimunud olulisi muudatusi, mis on mõjutanud haavatavas olukorras (sh KLATiga seotud perede) laste ja perede heaolu ning seadnud süsteemis töötavate spetsialistide ja poliitikakujundajate ette uudseid väljakutseid. 2018. aastal erikoolide asemele loodud kinnise lasteasutuse teenuse (KLAT) lapsed on viimaseks abinõuks abivajavatele lastele, kelle käitumine on hinnatud tõsiselt ohustavaks lapse enda või teiste isikute elule, tervisele, arengule. Teenus tähendab, et lapse põhiõigused, sh liikumisvabadus on tugevalt piiratud. Ja teenusele suunamine kas sotsiaalhoolekandeseaduses või kriminaalmenetluse kaudu on suunajatele väga tõsine hindamise ja otsustamise koht, mis mõjutab tugevalt abivajava lapse ning tema pere elu. Riiklike toetavate teenuste vajadus on statistiliselt tõusutrendis, sh KLAT teenuse vajadus. Kuna lapse ja pere vajaduste hindamine niivõrd tõsise ja kompleksse abivajaduse olukorras eeldab valdkondadeülest, väga professionaalset ja hästi toimivat koostööd (Toros, 2011; Gornischeff et al 2018; Saia et al 2019; Saia et al 2020), siis on IV uuringust tulenev hinnang lastekaitse, hariduse, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteemi koostööle ja analüüsist lähtuvad ettepanekud süsteemi kitsaskohtadele KLAT’i arendamise ning KLAT teenusele täna ja tulevikus suunatavate laste ja perede lapsesõbraliku ja tulemusliku toetamise seisukohast erakordselt oluline. Õigeaegne ja tõus abi abivajavatele lastele ja noorele nende heaolu ja toimetuleku toetamiseks on üliolulised, et ennetada või vähemalt leevendada järgnevaid probleeme, mis asetavad lisakoormuse lastekaitse ja hoolekande-, justiits-, tööturu-, tervishoiusüsteemidele ja majandussektorile (Graham, 2011). Kompleksse abivajadusega (sh õigusrikkumisi sooritanud) laste ja noortega töötamisega seotud lähenemised on ajas oluliselt muutunud, alustades positivistlikest ja ravile orienteeritud meditsiinilis-psühholoogilistest lähenemistest, kogukonnapõhiste, riskihindamiste ja sekkumisprogrammide põhiste, tõenduspõhiste lähenemisteni ja sealt edasi taasühiskonnastamise ja taastava õiguse põhiste, psühhosotsiaalsete ja komplekssete, terapeutiliste lähenemisteni. Oleme jõudnud lapse perspektiivi ja kogemuste (Farrow et al, 2007) ja lapse heaolu, vaimse tervise ja toetava keskkonna, proportsionaalsete sekkumiste ja varajase ennetuse lähtekohtade tähtustamiseni (Loeber, Farrington, & Peterchuk, 2003; Farrington, Gaffney, Lösel, & Ttofi, 2017). Mõistame, et lapsega toimuvaga toimetuleku osas ei saa me neoliberaalse diskursuse kohaselt siiski kogu vastutust lapsele endale panna (Huges, 2002). Haavatavas situatsioonis abivajav laps peab saama vajalikku abi, see peab olema vajadustepõhine ja kvaliteetne ning traumateadlik (Goldson & Muncie, 2012; Ekendahl, Mansson, & Karlsson, 2020). Lapsi mõjutavad individuaalsed, pere, sõprade, kooli, kogukonnaga seotud riski- ja kaitsefaktorid (Lee, 2013; Nash & Kim, 2007; van der Put, 2020) ning kaitsefaktoreid ja laste resilientsust tuleb tugevdada (Turliuc et al., 2013). Kõigil lastel on õigus, et nende heaolu, areng, eneseväärikus ja muud õigused oleksid kaitstud ja toetatud. IV eesmärgi täitmiseks püstitatakse järgmised uurimisküsimused: 1) Mida saab öelda uuringu tulemustest lähtuvalt süsteemi koostöö kohta laste hüvanguks? 2) Millised on uuringu tulemustele toetudes koostöö peamised kitsaskohad? 3) Millised on võimalikud lahendused süsteemi kitsaskohtadele? Erilist tähelepanu pöörame uuringu raames andmete kogumisel ja nende analüüsimisel süsteemide koostööle, keskendudes järgmistele teemadele: - Abivajaduse märkamine ja ennetustöö (õigeaegne märkamine, reageerimine, sekkumine), sh juhtumid, mil õiget ja õigeaegset abi ei ole pakutud või see on tähelepanuta jäetud - Süsteemidevaheline koostöö, negatiivsed ja positiivsed kogemused KLATi suunatud laste ja lapsevanemate kogemustele tuginedes - Koostöiste sekkumisvajaduste arendusvajadus ja võimalused - Süsteemidevahelised, -ülesed interdistsiplinaarsed koolitusvajadused - Riskide ennetamise võimalused süsteemidevahelisele koostööle tuginedes - Valdkonna väljakutsed efektiivseks koostööks lapse parima huvi tagamisel - Soovitused poliitikakujundajatele ja –rakendajatele tõhusamaks süsteemidevaheliseks koostööks (sh KOV, SKA jt) - Mida negatiivset ja positiivset tõi kaasa haldusreform? - KLATi arendamisega seotud süsteemidevahelise koostöö edendamise takistused, riskid ja võimalik maandamine - Süsteemidevahelise koostöö head praktikad - Valdkonna ekspertide nägemus süsteemidevahelise koostöö tõhustamise võimalustest IV uuringu aluseks on järgmiseid sihtrühmi (valimina) kaasavad andmekogud, infoallikad ja analüüsimeetodid (sh aluseks ja eelduseks TLU eetikakomitee ja AKI kooskõlastused): (1) Sisend KLAT teenusel (alates 2018. aastast) olnud lastega (sh asendushooldusel viibivate lastega), KLAT teenusel olevatest (suunatud KLAT-i SHS’i § 130¹-⁵ alusel) läbiviidud intervjuudest. IV uuringu uurimisküsimustega haakuvad intervjuuküsimused intervjuudesse ja kogutud andmete temaatiline analüüs. Lapsed ja noored jaguneksid kolme vanusegruppi: 14. aastased ehk süüvõimetus eas lapsed, 14-17. aastased, 18-21. aastased ehk noored täiskasvanud ja et nad oleks piirkondlike eripärade analüüsimiseks ka erinevatest piirkondadest. (2) Sisend KLAT teenusel olevate laste lapsevanemate või eestkostjatega läbiviidavatest intervjuudest. Selleks IV uuringu uurimisküsimustega haakuvad uurimisküsimused intervjuudesse ja kogutud andmete temaatiline analüüs süsteemidevahelist koostööd puudutavate andmete lõikes. Siin jälgitakse samuti seda, et lapsevanemad oleksid erinevatest piirkondadest. (3) Peamine andmeallikas ja valim IV uuringu analüüsi aluseks: Sisend KLAT teenusega kokkupuutuvate spetsialistide (Eesti eri piirkondade lastekaitsetöötajate, SKA spetsialistide, KLAT teenuse osutajate esindajate, kohtu (kohtunike) ja teiste võrgustikuliikmete (noorsootöötajad, tervishoiutöötajad, haridustöötajad, kriminaalhooldajad jt) fookusgrupiintervjuudest. Selleks lisatakse IV uuringu uurimisküsimustega haakuvad uurimisküsimused intervjuudesse ja teostatakse kogutud andmete temaatiline analüüs süsteemidevahelist koostööd puudutavate andmete lõikes. Võimalike piirkondlike erisuste analüüsimiseks osalevad fookusgruppides spetsialistid Lõuna-, Põhja-, Ida- ja Lääne-Eestist, et mõista paremini võimalikke piirkondlikke takistusi ja häid praktikaid koostöös. Teoreetilised lähtekohad. Uuringu IV eesmärgi täitmist tagava uuringudisaini väljatöötamisel kavandame interprofessionaalse koostöö kontseptualiseerimiseks kohandada teoreetiliste lähtekohtadena Reeves, Lewin, Espin ja Zwarenstein’i mudeli (2010) ja PINCOM mudeli (Ødegård, 2007; Ødegård & Strype, 2009) raamistikke. Esimene neist on kontseptuaalne raamistik, mis aitab mõista ja mõtestada interprofessionaalset meeskonnatööd, sünteesides võtmefaktorid nelja domeeni / valdkonna alla: suhete, protsessi ja organisatsiooniga seotud ja kontekstuaalsed. PINCOM mudel on interprofessionaalse koostöö tajumisega seotud uurimusi toetav instrument, mis võimaldab analüüsida koostöö erinevaid aspekte ning sobib hästi lapsi puudutavate uuringute läbiviimisel. Uuringu V eesmärgi st teiste riikide teadmiste ja praktika analüüsi järel kaalume ka teisi võimalikke teoreetilisi raamistikke, mis aitaksid kujundada IV eesmärki toetavat uuringudisaini. Lisaks peame oluliseks teoreetiliseks lähtekohaks lapsesõbraliku lähenemise kontseptsiooni, mille kohaselt on igal lapsel õigus oma heaolu, arengu, eneseväärikuse ja teiste õiguste kaitsele ja toele. Kontseptsioon on seotud laste õigusliku staatuse muutusega ning hõlmab õigusemõistmise ning sellele eelnevate ja järgnevate etappide tõhustamise komponente (Guidelines of CFJ, CoE, 2010). Lapsesõbralik kontseptsioon on seotud lapsekeskse lähenemise ja parima huvi põhimõttega, millest lähtutakse töös abivajava lapsega. Uuringu metoodika ehk milliste sihtgruppidega kui palju intervjuusid ja fookusgrupi intervjuusid läbi viiakse ning milliseid uurimiseesmärke eri sihtgruppidega kaetakse, on kokkuvõtlikult välja toodud uuringuga lisatud failis “Uuringu metoodika”. Uuringu käigus viiakse läbi 18-26 intervjuud ja kuus fookusgruppi, mille abil on võimalik paralleelselt katta mitu teemat uurimiseesmärkidele I-IV vastamiseks ja minna neisse süvitsi. IV uurimisülesandele vastamiseks on uurimismeeskond valinud sarnaselt I-III uurimisülesandega kvalitatiivse lähenemise, sest kvalitatiivne lähenemine võimaldab süveneda konkreetsetesse juhtumitesse, inimestesse ja/või sündmustesse, et saada teada põhjuseid ja mõista inimeste käitumist ja/või mõista sündmusi. Kvalitatiivsete uurimismeetoditega püütakse saada tervikpilti mingist nähtusest, mõista seda sügavuti ja mitmest eri vaatenurgast. Sageli on eesmärgiks uuritavate oma vaatenurga või kogemuste esiletoomine või mingi nähtuse võimalikud põhjused ja nendega seotud tõlgendused, mis aitab välja tuua ka süsteemi kitsaskohti. Kvalitatiivne analüüs on selle uuringu IV eesmärgi täitmiseks Pakkuja hinnangul asjakohane, sest soovituste andmine tänastele süsteemi kitsaskohtadele on kompleksne ja mitme tahuga teema, mis hõlmab paljusid eri sihtgruppe ja mida ei ole näiteks võimalik mõista küsitluse läbiviimisega. Kvalitatiivne uuring ja selle käigus läbiviidavad intervjuud ja fookusgrupid, mis laiendavad dokumendianalüüsi tulemusi, aitab just vastata uuringu seisukohast olulistele küsimustele, nagu „miks?“ ja „kuidas?“, aidates samuti kaasa süsteemi kitsaskohtade märkamisele. Uuringu V eesmärk: teiste riikide teadmiste ja praktika analüüs teaduskirjanduse alusel riskilaste varajase märkamise ja toetamise võimaluste kohta 3 välisriigi näitel Uuringu V eesmärgi saavutamise peamiseks meetodiks on dokumendianalüüs. Dokumendianalüüsi kasutatakse tihti ka triangulatsiooni osana (triangulatsiooni on täpsemalt kirjeldatud I uurimisküsimuse juures). Dokumendianalüüs on oluline uurimisvahend tundlike teemade käsitlemisel, nagu käesoleva uuringu sihtgrupp. Dokumendianalüüsi eeliseks võib lugeda kerget ligipääsu andmetele, millest lähtuvalt on lihtsam käsitleda tundlikke teemasid ja saada uuritavast teemast kiiresti tervikpilt. Dokumendianalüüs on kuluefektiivne, andmed on stabiilsed ning täpsemad ja dokumentide analüüsi kaudu on võimalik käsitleda suuremat hulka andmeid pikema perioodi vältel. Dokumendianalüüsi läbiviimine on oluline ka kvalitatiivse uuringu loogikast lähtuvalt. Ajakavaliselt on oluline välja tuua, et kui eelnevad uurimiseesmärgid eeldavad peale ettevalmistavate tegevuste läbiviimise AKI ja eetikakomitee luba, siis uuringu V eesmärgiga on võimalik tööd alustada kohe pärast lepingu sõlmimist. See on oluline ka uuringu potentsiaalsete ajariskide maandamiseks. Dokumendianalüüs on samuti sisendiks uurimiseesmärkide I-IV saavutamiseks. Dokumendid võivad sisaldada andmeid konteksti kohta, milles uurimisosalised tegutsevad ehk dokumendid aitavad anda taustainformatsiooni, ajaloolist tausta. Uurija saab dokumentidest saadud andmeid kasutada näiteks uuringus läbiviidavate intervjuude ja fookusgruppide käigus kogutud andmete kontekstipõhiseks kujundamiseks. Samuti on oluline, et dokumendianalüüsi läbi viies võivad esile kerkida olulised küsimused ja situatsioonid, millele tuleb edasise uurimise käigus tähelepanu pöörata. Näiteks võib dokumendianalüüsi tehes tekkida uusi küsimusi, mida intervjuudes küsida ja selle baasilt on võimalik eetikakomiteele esitatud intervjuukavasid täiendada ning uuringu ekspertgrupiga arutada, kas mõne uurimisküsimuse juures on mõistlik ka senist kokkulepitud fookust veidi muuta. Uuringu V eesmärgi tulemuslik täitmine hõlmab järgmiseid etappe. I etapp: Kirjandusanalüüs riskilaste varajase märkamise ja toetamise võimalustest teoreetilistele käsitlustele ja välisriikide parimatele praktikatele tuginedes. Lähtume järgmistest Tellija esitatud uurimisküsimustest: 1. Millised on rahvusvahelises teaduskirjanduses levinud teoreetilised lähenemised riskilaste varajase märkamise ja toetamise võimaluste kohta (sh nende lähenemiste lühikirjeldused)? 2. Millised on head praktikad riskilaste varajase märkamise ja toetamise süsteemidest (sh lastekaitse, sotsiaalkaitse, tervishoiu, hariduse ja õiguskaitse koostöö riskilaste abivajaduse märkamiseks ja nende valdkondade ühtimine) kolme välisriigi näitel? Andmestikuni (sh parimad praktikad) jõudmiseks viime läbi ülevaateuuringu. Partneril (TLÜ) on teaduskirjandusel põhinevate ülevaateuuringute läbiviimisel mitmekülgne kogemus, mis kattub kavandatava uuringu kontekstiga, sh uuringud nii lastekaitsetöö spetsialisti (Toros, 2021a) kui teenusekasutaja perspektiivi (nt Toros, DiNitto, & Tiko, 2018; Falch-Eriksen, Toros, Sindi, & Lehtme, 2021; Toros, 2021b) ning spetsialisti ja kliendi vahelise koostöösuhte (nt Toros & Falch-Eriksen, 2021) rahvusvahelistest parimatest praktikatest. Teiste riikide teadmiste ja praktika analüüsis plaanime tugineda PRISMA (Preferred Reporting Items for Systematic Reviews and Meta-Analyses, Moher, Liberati, Tetzlaff, Altman, & The PRISMA Group, 2009) metoodika põhimõtetele: allikate määratlus, sõelumine ja sobivus. PRISMA meetod võimaldab tagada (teadus)kirjandusele tugineva uuringu kvaliteedi ja protsessi läbipaistvuse. Allikate määratluseks kasutame kolme viisi: i. Teaduskirjanduse kaudu. Teaduskirjanduse otsimiseks kasutame Cambridge Journals, Academic Search Complete (via EBSCOhost Web), JSTOR, Sage Journals, ScienceDirect, Taylor & Francis, Oxford Journals ja Wiley Online Library andmebaase, määrates otsingu kriteeriumiteks artikli avaldamise aastatel 2010-2021, täisteksti vaba kättesaadavuse ja inglise keele. Otsingusõnadena kasutame võimalikke sõnaühendeid nagu “vulnerable child”, “services”, “child protection”, “justice system”, “child at risk”, “prevention”, “Child Protective Services” ning sõnaühendite kasutust riigiti (tellija poolt pakutud riigid). Samaaegselt vaatame artiklitest inglise keelset terminoloogiat täiendavateks sõnaühenditeks. ii. Halli kirjanduse kaudu. Lisaks teaduskirjandusele kasutame ka nn halli kirjandust (grey literature), kuna mitmesugused dissertatsioonid, uuringud ja projektide raportid võivad kajastada olulist andmestikku, mida ei publitseerita teadusartiklitena. Siinkohal oleme andmekriitilised – jälgime andmestiku usaldusväärsust. Halli kirjanduse otsingu jaoks kasutame Google Scholar’it. iii. Võimalike parimate praktikateni jõudmiseks tellija pakutud riikides (Läti, Soome, Norra, Saksamaa, Inglismaa) kasutatame vajadusel ka sihistatud uurijakeskset lähenemist. Nimetatud riikidest võtame vajadusel ühendust uurijaga, kes on ise valdkonna ekspert või kes soovitab eksperti, kelle kaudu leiame konkreetse riigi kohta uuritava valdkonna uuringuid ja materjale. Võimalikud eksperdid: vanemteadur Asgeir Falch-Eriksen (Norra, Oslo Metropolitan University), professor Tarja Pösö (Soome, Tampere University), Anna Broka (Läti, Riga Stradins University), professor Susanne Vogl (Saksamaa, University of Stuttgart), dotsent Jeroen Gradener (Holland, Hogeschool van Amsterdam). Allikate sõelumisel eemaldame esmalt topeltartiklid/allikad, seejärel hindame artikli/allika vastavust uuringu eesmärgile pealkirja, sisukokkuvõtte ja võtmesõnade alusel. Siin etapis püüame ka arvesse võtta Tellija soovi mõista uuringus erinevaid piirkondlikke ja vanuselisi eripärasid ehk praktikate hindamisel võtame ka neid tunnuseid arvesse. Näiteks kui vaatleme Norrat, pöörame tähelepanu, et allikates oleks infot erinevate vanusgruppide kohta ning näiteks Norra näitel ei käsitletaks ainult Oslo piirkonda, vaid ka teisi hajaasutusega alasid. Mittevastavad artiklid/allikad eemaldame. Ekspertide kaudu saadud allikate puhul otsustame uuringu eesmärgile vastavus pärast allika esmast lugemist. Allikate sobivuse määratlemisel lähtume järgmisest kriteeriumist: empiiriline uuring, mis käsitleb riskilaste varajast märkamist (põhi- või kaasteemana). Andmete analüüsil lähtume temaatilisest analüüsist Brauni & Clarke’i (2006) järgi, sh kasutame avatud kodeerimist, va toetavate kriteeriumite konstrueerimisel. Uuringu läbiviimise ajaks oleme planeerinud jaanuar-veebruar 2022. II etapp: Vajaduspõhine otsing täiendavate lisaandmete leidmiseks Kui kirjanduse analüüsist ilmneb heade praktikate kasutus riskilaste varajasel märkamisel ja toetamisel riikides, mis ei ole Tellija poolt välja toodud, võtame ühendust uurija(te)ga lisaandmete saamiseks antud riigis. TLÜ ÜTI sotsiaalkaitse suund on Euroopa sotsiaaltööd õpetavate kõrgkoolide võrgustiku (European Association of Schools of Social Work) liige ning õppejõud on Euroopa sotsiaaltöö uuringute võrgustiku (European Social Work Research Association) liikmed, mis võimaldab kontakteeruda välisriikide uurijatega, et leida vastavaid uurijaid/uuringuid/raporteid uuritava teema paremaks mõistmiseks ja toimivate praktikate määratlemiseks. III etapp: Toetavate kriteeriumite konstrueerimine. Andmete analüüsimisel kaardistame tegurid, mis kirjandusanalüüsi lõplikusse valimisse kuuluvate artiklite/dokumentide järgi kõige enam toetavad riskilaste varajast märkamist ning abistamist. Peame silmas järgmist Tellija esitatud uurimisküsimust: 3. Milliseid analüüsitud praktikatest oleks Eestil kasulik rakendada riskilaste varajase märkamise soodustamiseks? Millest peaksime hoiduma? IV etapp: 3 välisriigi valik. Teeme põhjendatud välisriikide valiku, mis vastab kolmandas etapis konstrueeritud kriteeriumitele. V etapp: Analüüsitulemuste esitamine riskilaste varajase märkamise ja toetamise võimalustest ning parimatest praktikatest välisriikides. Teadmiste ja praktikate analüüsitulemused toome välja ülevaateuuringu vormis, sh lisame I-IV etappide osad. Eraldi alapeatükkidena käsitleme analüüsitulemustest lähtuvalt riskilaste varajase märkamise ja toetamise levinud teoreetilisi lähenemisi (I-II etapp, uurimisküsimus 1), läbiviidud kirjandusanalüüsi meetodit, analüüsis kasutatavate artiklite nimekirja üldandmetega (I-II etapp: autorid, aasta, meetod, riik, põhitulemused: riskilaste varajase märkamise ja toetamise võimalused, uurimisküsimus 2), häid praktikaid üldiselt (I-II etapp, uurimisküsimus 3), riskilaste varajast märkamist takistavaid ja toetavaid tegureid (III etapp, uurimisküsimus 1), 3 valitud välisriigi head praktikaid riskilaste varajasel märkamisel ja toetamisel (IV etapp, uurimisküsimus 3) ning üldist ülevaadet headest praktikatest riskilaste varajasel märkamisel ja toetamisel viitega konkreetsele riigile ja kirjandusallika(te)l (I-III etapp, uurimisküsimus 3). Kirjandusanalüüsiga anname ka sisendit uuringu esimese ja kolmanda eesmärgi täitmiseks – kirjandusanalüüsist ilmnenud laste riskikäitumist iseloomustavad riski- ja kaitsetegurid ning Euroopa riikide praktikad kinnisesse lasteasutusse suunamisel. Taotleja arusaam koostööst Tellijaga Uuringu teostamisel on Haap Consultingu ja TLÜ jaoks oluline meeskonna professionaalsus, täpne tööjaotus meeskonnaliikmete lõikes ning samuti võimalus vajadusel meeskonnaliikmetel üksteist asendada, kuivõrd meil on meeskonna sees ka kattuvaid kompetentse. Peame oluliseks tähtaegadest kinni pidamist, Tellija soovidega täpselt arvestamist ning avatud suhtlust. Samuti on Pakkuja jaoks oluline, et TLÜ ekspertide näol oma valdkonna eksperdid ka kõikidesse uurimisülesannete sisulistesse analüüsitegevustesse kaasatud. Enne uuringu alustamist viiakse Hankijaga läbi ettevalmistuskoosolek, kus kinnitatakse lõplik uuringu metoodika ja esialgne analüüsitavate juhtumite valik. Pakkuja on arvestanud enda senise kogemuse baasil, et koosolekud Tellijaga on vajalikud iga uurimisetapi esmaste tulemuste arutamiseks, uuringu järgnevate tegevuste kokkuleppimiseks ning vaheraporti esialgsete tulemuste arutamiseks. Koosolekud lepitakse kokku jooksvalt ning koosolekute esialgne visioon on välja toodud projekti aja- ja tegevuskavas. Suhtluses lähtume põhimõttest, et tegemist on koostööga, kus on avatud suhtlus ja Tellijale antakse pidev ülevaate uuringu aja- ja tegevusgraafiku täitmisest. Uuringu läbiviimisse kaasatakse ka Tellija poolt moodustatud ekspertrühm. Ekspertrühma rolli näeb Pakkuja eelkõige metoodika kooskõlastamisel ning vahetulemite valideerimisel. Täpne ekspertrühma kaasamise loogika kooskõlastatakse Tellijaga. Projekti läbiviimise aja- ja tegevuskava Uuringu tegevus- ja ajakava koostamise aluseks on võetud Pakkuja eelnev kogemus sarnaste uuringute läbiviimisel ning samuti Hankija poolt välja toodud tähtajad. Pakkuja rõhutab, et uuringu läbiviimise protsess põhineb koostööl ja vastavalt kokkulepetele on võimalik ka aja- ja tegevuskava muuta, kui nii on paremini võimalik uuringu eesmärke saavutada. Projekti läbiviimise aja- ja tegevuskava on lisatud parema ülevaatlikkuse huvides eraldi Exceli failiga. Aja- ja tegevuskavas on Pakkuja ettepanek alustada V uurimisülesandest (literature review), mis annab sisendi ka uuringu teistesse etappidesse. Paralleelselt kirjanduse ülevaate teostamisega koostatakse eetikakomitee ja AKI taotlus ja toimub intervjuude ja fookusgruppide läbiviimise ettevalmistus. Projektiga seotud riskide (k.a elluviijast sõltumatute riskide) kirjeldus ning riskide maandamise plaan Riskianalüüs on lisatud pakkumusega eraldi failina. Toome siin lühidalt välja peamised riskid, mis on põhjalikumalt välja toodud uuringuga lisatud lisas. Viivitustest tulenev ajarisk – sihtgruppe ei õnnestu mobiliseerida Maandamise plaan: Uuringu tegevuste õigeaegse elluviimise tagamiseks koostatakse detailne aja- ja tegevuskava, kus määratakse vahetulemused (milestones), tegevuste eest vastutajad ning kaasatud osapooled ja nende rollid. Samuti on kõikidesse tegevustesse lisatud puhveraeg. Vastutav isik: Karl Haljasmets Uuringu läbiviimise ajal võib tulla uus koroonaviiruse laine Maandamise plaan: Riski maandamisel on arvestatud, et fookusgrupid viiakse läbi virtuaalselt Zoomi keskkonnas ning intervjuude läbiviimisel on samuti võimalik kasutada Zoomi tööriista. Vastutav isik: Marleen Pedjasaar Uuringu kvaliteet ja tulemused ei ole Hankija jaoks piisavad Maandamise plaan: Uuringu täpne lähenemine ja metoodika kooskõlastatakse Hankijaga ning Hankijal on võimalik kogu protsessi vältel ka valitud metoodikat tagasisidestada. Pakkuja ei lähe samuti kohe analüüsi tegema, vaid uuringu alguses viiakse läbi dokumendianalüüs, mis aitab uuringule algusest peale anda õige suuna. Lisaks kooskõlastatakse Hankijaga kõik individuaalintervjuude ja fookusgruppide küsimused ja kaasatakse uuringu läbiviimise protsessi ka ekspertgrupp. Vastutav isik: Karmen Toros (ekspert) Pakkuja poolt väljapakutud kvalitatiivne lähenemine ei sobi meetodina uuringu läbiviimiseks Maandamise plaan: Kvalitatiivsed meetodid aitavad kaardistada erinevate osapoolte taju ja argumente ning vastata küsimuse “Mis?” kõrval ka küsimusele “Miks?”. Olles saanud fookusrühmade ning individuaalintervjuude kaudu põhjaliku arusaama erinevate osapoolte nägemustest, hirmudest ja küsimärkidest riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks, on Hankijal olemas vajalik sisend, mille pinnalt tulevikus soovi korral tellida ka mahukamaid kvantitatiivseid uuringuid. Vastutav isik: Karmen Toros (ekspert) Lisafailid Riskide maandamise kava.docx.pdf Uuringu metoodika.pdf Riskilaste uuringu ajakava_27.11.xlsx Projektijuht ja täitjad Isik Kraad Ametikoht Roll Alguskuupäev Lõppkuupäev magistrikraad Vastutav Karl Haljasmets 1.12.2021 31.07.2022 (teaduskraad) täitja Koidu Saia magistrikraad Põhitäitja 1.12.2021 31.07.2022 Marleen Pedjasaar magistrikraad Põhitäitja 1.12.2021 31.07.2022 Ingrid Sindi doktorikraad Põhitäitja 1.12.2021 31.07.2022 Rafaela Eugenie magistrikraad Põhitäitja 1.12.2021 31.07.2022 Simonee Lehtme Karmen Toros doktorikraad Põhitäitja 1.01.2022 31.07.2022 magistrikraad Kadi Liik Põhitäitja 1.01.2022 31.07.2022 (teaduskraad) Astra Schults doktorikraad Põhitäitja 1.01.2022 31.07.2022 Linda Tarto magistrikraad Põhitäitja 1.01.2022 31.08.2022 Kristjan Kaldmaa magistrikraad Põhitäitja 1.01.2022 31.08.2022 Projektijuhi ja täitjate CV-d eesti keeles Kati Valma CV.pdf Kati Valma diplom.pdf MSc diplom Kadi Liik.pdf Saia_Koidu_CV_TLU_2021.pdf Schults PhD diplom.pdf Astra Schults CV TLU.pdf CV_Lehtme.pdf Diplom_Lehtme.pdf Diplom_Toros.pdf Ingrid Sindi_CV.pdf Kadi Liik CV.pdf Karmen Toros CV.pdf Linda Tarto diplom.pdf Haridust tõendav dokument Kristjan Kaldmaa.PDF Marleen Pedjasaar_Haap CV.pdf Marleen Pedjasaar ETIS.pdf Linda Tarto_Haap CV.pdf Kristjan Kaldmaa_Haap CV.pdf Kristjan Kaldmaa CV ETIS.pdf Karl Haljasmets_Haap CV.pdf Uurimisrühma / konsortsiumi pädevused ja selle liikmete rollide kirjeldus uurimisülesannete kaupa Uurimisrühma pädevuste ja rollide jaotus tabelina_Riskinoored_28.11.pdf Kinnitused koostööpartneritelt Taotluses osalevate organisatsioonide allkirjastatud kinnituskirjad osalemise kohta projektis TLU_Partnerluskinnituskiri_12112021_Riskilaste (1).asice Eelarve Eelarve jaotus peamiste kululiikide lõikes ja projektietappide projektietappide kaupa Eelarve vorm_riskinoorte uuring.docx  Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ Uurimisrühma tööjaotuse täpsustamiseks toome välja, et Haap Consultingu rolliks on hankes kvalitatiivse uuringuosa elluviimine (intervjuud, fookusgrupid) ning TLÜ meeskonna ülesandeks tulemite analüüs ja dokumendianalüüsi teostamine. Vastav tööjaotus kombineerib mõlema poole tugevused, kindlustades projekti kvaliteetse elluviimise. Uurimisrüh Liikme Liikme Liikme pädevused ja rollid1 (ja Asjakohased Varasemad projektid (asjakohasust tuleb Mä ma liige nimi ja akadeemilin lisapädevuste asjakohasuse publikatsioonid selgitada) rku institut e kraad, põhjendus) (asjakohasust tuleb se sioon, eriala, selgitada)2 d mida kõrgkool) ta esinda b Projektijuht Projektijuht Karl MA, Public Karl Haljasmets on kogenud Haap Consultingu puhul on Karl on olnud projektijuhiks viimase kahe ja analüütik Haljas Policy, Kesk- projektijuht, Karli lisapädevuseks võib oluline märkida, et aasta jooksul olnud näiteks üleriigilisele mets Euroopa lugeda, et ta on kõikides uuringutes riskinoorte hankes välja uuringule „Tervise küsimustes alaealiste (Haap Ülikool ja juhtinud ka eetikakomitee ja AKI toodud meeskond on otsustusõiguse senine rakendamine ja Consul Pompeu de taotluse koostamise protsessi, mis o seniseid uurimisprojekte perspektiivid Eestis“ (2020-2021), Hariduse ting) Fabra hankes oluline ajaliste riskide teostanud ühe Infotehnoloogia SA (tänane Haridus- ja maandamiseks. Karli rolliks hankes on meeskonnana (projektides Noorteamet) üleriigilisele uuringule projekti aktiivse juhtimise tagamine, osalenud nii K. Haljasmets, „Üldhariduskoolide internetiühenduse erinevate etappide tulemuslikkuse ja Marleen Pedjasaar, Linda võimaluste ja vajaduste uuring“ (2020), tähtaegse valmimise tagamine, Tarto ja Kristjan Kaldmaa). Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüsiks vajaliku sisendi hankimise Kõigi uurimisprojektide vahehindamisele nimega „Tööturul osalemist koordineerimine, kõigi osapoolte tulemused on avaldatud toetavad hoolekandeteenused“ uuenduslike informeerimine, koostöö edendamine uurimisraportina. sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude ning osaline analüüsi panustamine ja Kokkuvõtlik väljavõte Haap tulemuslikkuse ja mõju hindamine analüüsi kvaliteedikontroll. Samuti Consultingu viimaste Sotsiaalministeeriumile“ (2021), Arenguseire osaleb ta osaliselt intervjuude aastate uuringuprojektidest Keskuse üleriigilisele uuringule (2021) teostamisel, kuna tal on kogemus koos viidetega on välja „Pikaajalise hoolduse tulevik“ (riigihanke intervjuude läbiviimisel laste toodud faili lõpus, viitenumber 234755). Projektijuhina on ta sihtgrupiga. alajaotuse „Haap juhtinud (2020-2021) programmi Consultingu asjakohased “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte projektid ja publikatsioonid tööhõivevalmiduse parandamine” kommunikatsioonitegevuste rahulolu 1 Lähtuge uurimisprojekti tehnilise kirjelduse alajaotusest „Nõuded uurimisrühmale“. 2 Kui ühe uurimisülesande all on juba uurimisrühma liikme asjakohaseid publikatsioone või varasemaid projekte loetletud, siis järgmiste uurimisülesannete all ei pea neid kordama. 1 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ koos meeskonnaliikmete uuringut. Praegu on Karl projektijuht ka rollidega” all. Justiitsministeeriumile läbiviidaval uuringul „Karistuste mõju õigusrikkujatele“. Need projektid on olulised ja asjakohased, kuna nende läbiviimise metodoloogia on sama, mis käesoleva uuringu puhul (peamiselt kvalitatiivne) ning nad valdav osa neist uuringutest on oma mahult olnud sarnased riskinoorte uuringuga (üleriigilised uuringuprojektid), käsitledes samuti tundlikke teemasid. I Uurimis- Analüütik(ud Marlee M. M. Pedjasaar on tänaseks pea 10 Haap Consultingu puhul on M. Pedjasaar on osalenud ülesanne ) n Pedjasaar aastase kogemusega kogenud analüütik oluline märkida, et eksperdi/analüütikuna ning uuringu Pedjas (MA, ja kvalitatiivsete uurimisprojektide riskinoorte hankes välja metodoloogia ja analüüsi osalise koostajana aar haridusjuhti läbiviija, kes on lisaks ka Haap toodud meeskond on 2021. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt Linda mine, TLU) Consultingu kaasasutaja. Ta on seniseid uurimisprojekte tellitud hindamisprojektis „Tööturul osalemist Tarto tunnustatud koolitaja ja intervjuude teostanud ühe toetavad hoolekandeteenused“ uuenduslike Kristja K. Kaldmaa läbiviija (sh lastega), millest lähtuvalt on meeskonnana. Kõigi sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude n (MA, tema tugevuseks intervjuude ja uurimisprojektide tulemuslikkuse ja mõju hindamine Kaldma rahvusvaheli fookusgruppide läbiviimine. See on tulemused on avaldatud Sotsiaalministeeriumile“ (2021) ning a sed suhted oluline kompetents ka käesoleva uurimisraportina. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringus Karl ja regiooni uuringu raames, kus sihtrühma Kokkuvõtlik väljavõte Haap „Tervise küsimustes alaealiste otsustusõiguse Haljas uuringud, olemuselt tulenevalt on metodoloogias Consultingu viimaste senine rakendamine ja perspektiivid Eestis“ mets Tartu tähtis rõhk just intervjuude ja aastate uuringuprojektidest (2020-2021). Veel on ta analüütikuna Ülikool) fookusgruppide läbiviimisel. Projektis koos viidetega on välja osalenud näiteks SA Archimedese uuringus vastutab M. Pedjasaar analüüsi toodud faili lõpus, „Euroopa Noored programmi tulemuste ja L. Tarto teostamise, intervjuude ja fookusgrupi alajaotuse “Haap mõju uuring 2015-2020“ (2020-2021) ning (MA, English intervjuude läbiviimise eest. Consultingu asjakohased Hariduse Infotehnoloogia SA (tänane Haridus- Literary projektid ja publikatsioonid ja Noorteamet) uuringus „Üldhariduskoolide Studies, K. Kaldmaa on Haap Consultingus oldud koos meeskonnaliikmete internetiühenduse võimaluste ja vajaduste University of aja jooksul osalenud paljudes rollidega” all. uuring“(2020), kus lisaks analüüsi läbiviimisele York) uurimisprojektides analüütikuna, koostas Marleen ka uuringu metodoloogia ja teostades peamiselt teostas andmeanalüüsi. Marleen on dokumendianalüüsi ja toetades projekti disaininud ja intervjuusid läbi viinud administratiivset elluviimist. Käesolevas kaardistamaks alkoholi kättesaadavust projektis toetab Kristjan TLÜ eksperte omavalitsustes (kliendiks Terve Eesti dokumendianalüüsi elluviimisel ning Sihtasutus), personaalmeditsiini teemal aitab kaasa projekti administratiivse tervisevaldkonnas oluliste osapooltega asjaajamisega - näiteks fookusgruppide (kliendiks Roche OÜ, 2020), küberturvalisuse ja intervjuude kokkuleppimisega. teemal (Riigi Infosüstemide Amet, 2020) ning 2 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ Kristjani roll on hankes oluline, sest koostanud projektijuhi ja analüütikuna IFICule materjalide otsimise ja (The International Foundation for Integrated administratiivsete tegevuste Care) Eesti Insuldi raviteekonna korraldamisega annab ta teistele kompetentside kaardistuse (selle käigus viidi projektimeeskonna liikmetele juurde nn läbi nii küsimustikud kui intervjuud). süvenemisaega enda uurimisülesande analüüsiks. Marleeni varasemad projektid on asjakohased, kuna neis kasutati meetodina L. Tarto on kogenud analüütik, kes on peamiselt intervjuusid/fookusgruppe (koos uurimisprojektides seni olnud dokumendianalüüsina), mille elluviimise eest intervjueerija ja analüüsi koostaja rollis. ta vastutas ja kus ta viis ka intervjuusid ja Tema lisapädevuseks on see, et fookusgruppe ise läbi. Samuti on tal kogemus tegemist on professionaalsel tasemel laste sihtgrupiga ning ühiskondlikult tundlike keeletoimetajaga. Linda sai näiteks teemadega töötamisel. See kõik on oluline, 2020. aastal Eesti Kirjanike Liidu sest käesolevas uuringus on Marleenil täita korraldatud tõlkijate konkursil inglise- sama roll, mida ta on eelnevates uuringutes eesti suunal esikoha. See on oluline, edukalt kandnud. sest Linda aitab tagada analüüsi keelelise korrektsuse ning on samuti K. Kaldmaa on osalenud analüütikuna Haap abiks dokumendianalüüsis Consultingu poolt läbiviidud keerulisemate allikate tõlkel ja uurimisprojektides, nagu analüüsil. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Linda rolliks projektis on vahehindamises „Tööturul osalemist toetavad keeletoimetus, meeskonna toetamine hoolekandeteenused“ uuenduslike dokumendianalüüsi läbiviimisel ning sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude fookusgruppide ja intervjuude tulemuslikkuse ja mõju hindamine transkribeerimine. Sotsiaalministeeriumile“ (2021), Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringus „Tervise küsimustes alaealiste otsustusõiguse senine rakendamine ja perspektiivid Eestis“ (2020-2021), Hariduse Infotehnoloogia SA (tänane Haridus- ja Noorteamet) projektis nimega „Üldhariduskoolide internetiühenduse võimaluste ja vajaduste uuring“ (2020) ning SA Archimedese „Euroopa Noored programmi tulemuste ja mõju uuring 2015-2020“ uuringus (2020-2021). Kristjan on nendes projektides osalenud analüüsi teostamise protsessis, panustades peamiselt 3 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ dokumendianalüüsiga ja administratiivselt projekti toetamisega. Kristjani kogemus on oluline, sest ta on hankes tähtis taustajõud, võimaldades teistel meeskonnaliikmetel keskenduda rohkem analüüsi sisulisele teostamisele. L. Tarto on analüütikuna osalenud IFICule (The International Foundation for Integrated Care) läbiviidud projektis Eesti Insuldi raviteekonna kompetentside kaardistuses, viies osaliselt läbi intervjuusid eri osapooltega ja koostades lõppraporti. Samuti on ta täna Sotsiaalministeeriumile analüütikuna läbiviimas projekti „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused.” (2021), mille käigus viis Linda läbi individuaalintervjuud toetuse saajatega, panustades samuti analüüsi koostamisse. L. Tarto projektid on asjakohased, kuna välja toodud projektide metodoloogiline lähenemine on sarnane käesoleva projektiga ehk Lindal on olemas kogemus analoogsete uuringuprojektide läbiviimisel. Analüütik(ud TLU: K. Toros K. Toros, I. Sindi, A. Schults, K. Liik, R. I uurimisülesandega seotud Mitmed taotlejate varasemad ja ) K. (PhD, Lehtme, K. Saia: kvantitatiivse ja teemasid kajastavad käimasolevad projektid on seotud olnud Toros, sotsiaaltöö kvalitatiivse andmeanalüüsi läbiviimise mitmed publikatsioonid: nende teemadega: PSG305, TRU18168, I. Sindi, ja kogemus, uuringuaruannete Toros, LaSala, & Medar TRU16054, TRU17156A. A. lastekaitse koostamise kogemus. Lisapädevus: (2015), Toros (2017), Schults ja organisatsioonikultuuri uurimise Arbeiter & Toros (2017b), Projektide nimekiri täisviidetega on esitatud , K. sotsiaaltead kompetents (K.Liik). TLÜ meeskonna Toros & LaSala (2018), tabeli lõpus. Liik, R. uste rolliks on analüüsi teostamise Toros (2019), Toros & Lehtm doktorikraa toetamine ja osaline teostamine (sh Falch-Eriksen (2020), Toros, d, TLU) Falch-Eriksen, & Wu (2021), 4 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ e, K. I.Sindi (PhD, analüüsi leidude kajastamine vahe- ja Toros & Falch-Eriksen Saia sotsiaaltöö, lõppraportis). (2021a). Sotsiaalset toetust lastekaitse, käsitlevad artiklid: Uriko & sotsiaaltead Liik (2020, 2021). uste doktorikraa Artiklite nimekiri d TLU), Astra täisviidetega on esitatud Schults tabeli lõpus. (PhD, psühholoogi a, doktorikraa d Tartu Ülikool), Kadi Liik (MA, psühholoogi a, Tartu Ülikooli magistrikraa d), R. Lehtme (MA, sotsiaaltöö, sotsiaalpeda googika ja lastekaitse, sotsiaaltöö doktorant, TLU), K.Saia (MA, sotsiaaltöö, sotsiaaltöö doktorant, TLU) 5 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ Uurija/analü Marlee K. Intervjuude teostamine lastega, M. “Tervise küsimustes laste Laste intervjueerimise seisukohast on samuti ütik, kes on n Haljasmets Pedjasaarel lisaks pikaajaline otsustusõiguste senine oluline välja toodud uuring “Tervise intervjueerin Pedjas (MA, Public fookusgruppide läbviimise kogemus. rakendamine ja küsimustes laste otsustusõiguste senine ud noori aar ja Policy, Kesk- Hankes viivad M.Pedjasaar ja K. perspektiivid Eestis” rakendamine ja perspektiivid Eestis”. ja/või lapsi Karl Euroopa Haljasmets läbi enamiku intervjuudest (2021). Asjakohane, kuna Haljas Ülikool ja (sh intervjuud lastega). uuringu käigus viidi läbi 12 mets Pompeu de intervjuud lastega Fabra) (intervjuusid viisid läbi M. M.Pedjasaar ja K. Pedjasaar Haljasmets) laste (MA, otsustusõigusega seotud haridusjuhti teemadel vanusegruppides mine, TLU) 10-17. Tegemist oli esimese sarnase uuringuga Eestis. Uurija/analü TLU: K. K. Toros K. Toros, I. Sindi, A. Schults, K. Liik, R. I uurimisülesandega seotud Mitmed taotlejate varasemad ja ütik, kes on Toros, (PhD, Lehtme, K. Saia: kvantitatiivsete ja teemasid kajastavad käimasolevad projektid on seotud intervjueerin I. Sindi, sotsiaaltöö kvalitatiivsete andmete kogumise, mitmed publikatsioonid: abivajaduse hindamisega: PSG305, TRU18168, ud noori R. ja andmeanalüüsi läbiviimise kogemus, Toros, LaSala, & Medar TRU16054. ja/või lapsi Lehtm lastekaitse uuringuaruannete koostamise (2015), Toros (2017), Asendushooldus-järelhooldus: e, K. ja kogemus. TLÜ on tänaseks mõneti Arbeiter & Toros (2017b), TRU18070A "Asendushooldusel kasvavate Saia sotsiaaltead kujunenud laste ja riskinoortega seotud Toros & LaSala (2018), noorte järelhooldusteenuse korraldamise ja uste uuringu kompetentsikeskuseks. Seega Toros (2019), Toros & rakendamise juhendmaterjalide doktorikraa kõikide TLÜ poolsete analüütikute ja Falch-Eriksen (2020), Toros, väljatöötamine (25.05.2018−31.12.2019). d, TLU) ekspertide lisapädevuseks võib pidada Falch-Eriksen, & Wu (2021), I. Sindi (PhD, pikaajalist tegutsemist valdkonnas ja Toros & Falch-Eriksen Projektide nimekiri täisviidetega on esitatud sotsiaaltöö, sarnaste uuringute läbiviimise (2021a). tabeli lõpus. lastekaitse, kogemust. See on uuringus oluliseks sotsiaaltead riske maandavaks teguriks. uste Artiklite nimekiri doktorikraa täisviidetega on esitatud d TLU), Astra tabeli lõpus. Schults (PhD, psühholoogi a, doktorikraa d Tartu Ülikool), Kadi Liik (MA, 6 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ psühholoogi a, Tartu Ülikooli magistrikraa d), R. Lehtme (MA, sotsiaaltöö, sotsiaalpeda googika ja lastekaitse, sotsiaaltöö doktorant, TLU), K.Saia (MA, sotsiaaltöö, sotsiaaltöö doktorant, TLU) Ekspert, TLU: Kati Valma: Kati Valma tegeleb oma igapäevatöös Lapse parima huvi (Toros, Ekspert erinevates uuringutes/hangetes, kellel on Kati TLU abivajavate lastega, olles võtmeisikuks Valma, & Tiko, 2014) ning näiteks „Lastekaitseseaduse eelnõu mõjude lastekaitsetö Valma magistrikraa juhtumikorralduse protsessis, sh KLAT asendushooldusel analüüs” (2013, RAKE), Lastekaitse korralduse ö pädevuse d teenusele suunatud noore ja pere täisealiseks saavate noorte uuendamise alusanalüüs (2013, AS ja kogemus sotsiaalpeda toetamine. Hankes on Kati Valmal iseseisvumise ja Pricewaterhouse Coopers Advisors). googika ja eksperdi roll, lüües kaasa elluastumise toetamise lastekaitse uurimiseesmärkide I-V analüüsimisel, uurimine (Sindi, Kattai, tuues kaasa enda ekspertteadmisi Medar, Toros, Valma, lastekaitsetöö alal. Kuldjärv, Gornischeff, & Saia, 2019) . Lisaroll3 II Uurimis- Analüütik(ud TLU: K. Toros K. Toros, I. Sindi, A. Schults, K. Liik, R. KOVide töö analüüsi Mitmed taotlejate varasemad ja ülesanne ) K. (PhD, Lehtme, K. Saia: kvantitatiivse ja (abivajaduse hindamine: käimasolevad projektid on seotud KOVide töö Toros, sotsiaaltöö kvalitatiivse andmeanalüüsi läbiviimise laps ja pere, sh analüüsiga (abivajaduse hindamine: laps ja I. Sindi, ja kogemus, uuringuaruannete kriisiolukorras) ning pere): PSG305, TRU18168, TRU16054. Projekt A. lastekaitse koostamise kogemus. Lisapädevus: sekkumise planeerimist TRU17156A fookuses oli Schults ja organisatsioonikultuuri uurimise kajastavad mitmed organisatsioonikultuuri mõõtmine, mis 3 Lisage ridu vastavalt vajadusele. Peamine on, et tabel oleks kõiki uurimisrühma liikmeid hõlmav ja kergesti loetav. 7 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ , K. sotsiaaltead kompetents (K. Liik). TLÜ meeskonna publikatsioonid: Toros, seostub käesoleva projektiga, kuna Liik, R. uste rolliks on analüüsi teostamine ja LaSala, & Medar (2015), spetsialistide roll noore toetamisel, sh Lehtm doktorikraa analüüsi leidude kajastamine vahe- ja Toros (2017), Arbeiter & koostöö kontekstis võib olla seotud oma e, K. d, TLU) lõppraportis. Toros (2017b), Toros & organisatsiooni väärtuste ja põhimõtetega, Saia I. Sindi (PhD, LaSala (2018), Toros (2019), mis ühelt poolt võib soodustada abivajava sotsiaaltöö, Toros & Falch-Eriksen noore ja tema pere toetamist, teisalt aga lastekaitse, (2020), Toros, Falch- takistada. sotsiaaltead Eriksen, & Wu (2021), uste Toros & Falch-Eriksen Projektide nimekiri täisviidetega on esitatud doktorikraa (2021a). Sotsiaalset toetus tabeli lõpus. d TLU), Astra käsitlevad artiklid: Uriko & Schults Liik (2020, 2021). (PhD, psühholoogi Artiklite nimekiri a, täisviidetega on esitatud doktorikraa tabeli lõpus. d Tartu Ülikool), Kadi Liik (MA, psühholoogi a, Tartu Ülikooli magistrikraa d), R. Lehtme (MA, sotsiaaltöö, sotsiaalpeda googika ja lastekaitse, sotsiaaltöö doktorant, TLU), K.Saia (MA, sotsiaaltöö, sotsiaaltöö doktorant, TLU) 8 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ Uurija/analü TLU: K. K. Toros K. Toros, I. Sindi, A. Schults, K. Liik, R. KOVide töö analüüsi Mitmed taotlejate varasemad ja ütik, kes on Toros, (PhD, Lehtme, K. Saia: kvantitatiivsete ja (abivajaduse hindamine: käimasolevad projektid on seotud KOVide töö intervjueerin I. Sindi, sotsiaaltöö kvalitatiivsete andmete kogumise, laps ja pere, sh analüüsiga (abivajaduse hindamine: laps ja ud noori R. ja andmeanalüüsi läbiviimise kogemus, kriisiolukorras; pere): PSG305, TRU18168, TRU16054. ja/või lapsi Lehtm lastekaitse uuringuaruannete koostamise asendushooldus) ning Asendushooldus-järelhooldus: e, K. ja kogemus. TLÜ on tänaseks mõneti sekkumise planeerimist TRU18070A "Asendushooldusel kasvavate Saia sotsiaaltead kujunenud laste ja riskinoortega seotud kajastavad mitmed noorte järelhooldusteenuse korraldamise ja uste uuringu kompetentsikeskuseks. Seega publikatsioonid: Toros, rakendamise juhendmaterjalide doktorikraa kõikide TLÜ poolsete analüütikute ja LaSala, & Medar (2015), väljatöötamine (25.05.2018−31.12.2019). d, TLU) ekspertide lisapädevuseks võib pidada Toros (2017), Arbeiter & I. Sindi (PhD, pikaajalist tegutsemist valdkonnas ja Toros (2017b), Toros & Projektide nimekiri täisviidetega on esitatud sotsiaaltöö, sarnaste uuringute läbiviimise LaSala (2018), Toros (2019), tabeli lõpus. lastekaitse, kogemust. See on uuringus oluliseks Toros & Falch-Eriksen sotsiaaltead riske maandavaks teguriks. (2020), Toros, Falch- uste Eriksen, & Wu (2021), doktorikraa Toros & Falch-Eriksen d TLU), Astra (2021a). Schults Samuti kajastavad KOV (PhD, tööd asendushoolduse- psühholoogi järelhoolduse a, juhendmaterjalid: Sindi jt doktorikraa (2019). d Tartu Ülikool), Artiklite nimekiri Kadi Liik täisviidetega on esitatud (MA, tabeli lõpus. psühholoogi a, Tartu Ülikooli magistrikraa d), R. Lehtme (MA, sotsiaaltöö, sotsiaalpeda googika ja lastekaitse, sotsiaaltöö doktorant, TLU), 9 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ K.Saia (MA, sotsiaaltöö, sotsiaaltöö doktorant, TLU) Uurija/analü Marlee K. Intervjuude teostamine lastega, M. “Tervise küsimustes laste Laste intervjueerimise seisukohast on samuti ütik, kes on n Haljasmets Pedjasaarel lisaks pikaajaline otsustusõiguste senine oluline välja toodud uuring “Tervise intervjueerin Pedjas (MA, Public fookusgruppide läbiviimise kogemus. rakendamine ja küsimustes laste otsustusõiguste senine ud noori aar ja Policy, Kesk- Hankes viivad M. Pedjasaar ja K. perspektiivid Eestis” rakendamine ja perspektiivid Eestis”. ja/või lapsi Karl Euroopa Haljasmets läbi enamiku intervjuudest (2021). Asjakohane, kuna Haljas Ülikool ja (sh intervjuud lastega). uuringu käigus viidi läbi 12 mets Pompeu de intervjuud lastega Fabra) (intervjuusid viisid läbi M. M. Pedjasaar ja K. Haljasmets) Pedjasaar laste otsustusõigusega (MA, seotud teemadel haridusjuhti vanusegruppides 10-17. mine, TLU) Tegemist oli esimese sarnase uuringuga Eestis. Ekspert, TLU: Kati Valma - Kati Valma tegeleb oma igapäevatöös Lapse parima huvi (Toros, Ekspert erinevates uuringutes/hangetes, kellel on Kati sotsiaalpeda abivajavate lastega, olles võtmeisikuks Valma, & Tiko, 2014) ning näiteks „Lastekaitseseaduse eelnõu mõjude lastekaitsetö Valma googika ja juhtumikorralduse protsessis, sh KLAT asendushooldusel analüüs” (2013, RAKE), Lastekaitse korralduse ö pädevuse lastekaitse teenusele suunatud noore ja pere täisealiseks saavate noorte uuendamise alusanalüüs (2013, AS ja kogemus magister toetamine. Hankes on Kati Valmal iseseisvumise ja Pricewaterhouse Coopers Advisors). (TLU) eksperdi roll, lüües kaasa elluastumise toetamise uurimiseesmärkide I-V analüüsimisel, uurimine (Sindi, Kattai, tuues kaasa enda ekspertteadmisi Medar, Toros, Valma, lastekaitsetöö alal. Kuldjärv, Gornischeff, & Saia, 2019) . Lisaroll III Uurimis- Analüütik(ud TLU: K. Toros K. Toros, I. Sindi, A. Schults, K. Liik, R. Lapsega seonduvat Mitmed taotlejate varasemad projektid on ülesanne ) K. (PhD, Lehtme, K. Saia: kvantitatiivse ja võrgustikutööd (sh seotud võrgustikutöö analüüsiga eri Toros, sotsiaaltöö kvalitatiivse andmeanalüüsi läbiviimise hariduse, lastekaitse, valdkondades või eri osapoolte koostööd: I. Sindi, ja kogemus, uuringuaruannete sotsiaal- ning TKA17073, ETF9033. A. lastekaitse koostamise kogemus. Lisapädevus: õiguskaitsesüsteem) Schults ja organisatsioonikultuuri uurimise käsitlevad publikatsioonid: , K. sotsiaaltead kompetents (K. Liik). TLÜ meeskonna Toros, Tart, & Falch-Eriksen Liik, R. uste rolliks on analüüsi teostamise (2021), Saia, Toros, & 10 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ Lehtm doktorikraa toetamine ja osaline teostamine (sh DiNitto (2020), Gornisheff, e, K. d, TLU) analüüsi leidude kajastamine vahe- ja Saia, Toros & Ülviste Saia I.Sindi (PhD, lõppraportis). (2018). Saarnik ja Sindi sotsiaaltöö, (2021) lastekaitse, sotsiaaltead Artiklite nimekiri uste täisviidetega on esitatud doktorikraa tabeli lõpus. d TLU), Astra Schults (PhD, psühholoogi a, doktorikraa d Tartu Ülikool), Kadi Liik (MA, psühholoogi a, Tartu Ülikooli magistrikraa d), R. Lehtme (MA, sotsiaaltöö, sotsiaalpeda googika ja lastekaitse, sotsiaaltöö doktorant, TLU), K. Saia (MA, sotsiaaltöö, sotsiaaltöö doktorant, TLU). Analüütik(ud Marlee M. M. Pedjasaar on tänaseks pea 10 Haap Consultingu puhul on M. Pedjasaar on osalenud ) n Pedjasaar aastase kogemusega kogenud analüütik oluline märkida, et eksperdi/analüütikuna ning uuringu 11 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ Pedjas (MA, ja kvalitatiivsete uurimisprojektide riskinoorte hankes välja metodoloogia ja analüüsi osalise koostajana aar haridusjuhti läbiviija, kes on lisaks ka Haap toodud meeskond on 2021. aastal Sotsiaalministeeriumi poolt Linda mine, TLU) Consultingu kaasasutaja. Ta on seniseid uurimisprojekte tellitud hindamisprojektis „Tööturul osalemist Tarto tunnustatud koolitaja ja intervjuude teostanud ühe toetavad hoolekandeteenused“ uuenduslike Kristja K. Kaldmaa läbiviija (sh lastega), millest lähtuvalt on meeskonnana. Kõigi sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude n (MA, tema tugevuseks intervjuude ja uurimisprojektide tulemuslikkuse ja mõju hindamine Kaldma rahvusvaheli fookusgruppide läbiviimine. See on tulemused on avaldatud Sotsiaalministeeriumile“ (2021) ning a sed suhted oluline kompetents ka käesoleva uurimisraportina. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud uuringus Karl ja regiooni uuringu raames, kus sihtrühma Kokkuvõtlik väljavõte Haap „Tervise küsimustes alaealiste otsustusõiguse Haljas uuringud, olemuselt tulenevalt on metodoloogias Consultingu viimaste senine rakendamine ja perspektiivid Eestis“ mets Tartu tähtis rõhk just intervjuude ja aastate uuringuprojektidest (2020-2021). Veel on ta analüütikuna Ülikool) fookusgruppide läbiviimisel. Projektis koos viidetega on välja osalenud näiteks SA Archimedese uuringus vastutab M. Pedjasaar analüüsi toodud faili lõpus, „Euroopa Noored programmi tulemuste ja L. Tarto teostamise, intervjuude ja fookusgrupi alajaotuse “Haap mõju uuring 2015-2020“ (2020-2021) ning (MA, English intervjuude läbiviimise eest. Consultingu asjakohased Hariduse Infotehnoloogia SA (tänane Haridus- Literary projektid ja publikatsioonid ja Noorteamet) uuringus „Üldhariduskoolide Studies, K. Kaldmaa on Haap Consultingus oldud koos meeskonnaliikmete internetiühenduse võimaluste ja vajaduste University of aja jooksul osalenud paljudes rollidega” all. uuring“(2020), kus lisaks analüüsi läbiviimisele York) uurimisprojektides analüütikuna, koostas Marleen ka uuringu metodoloogia ja teostades peamiselt teostas andmeanalüüsi. Marleen on dokumendianalüüsi ja toetades projekti disaininud ja intervjuusid läbi viinud administratiivset elluviimist. Käesolevas kaardistamaks alkoholi kättesaadavust projektis toetab Kristjan TLÜ eksperte omavalitsustes (kliendiks Terve Eesti dokumendianalüüsi elluviimisel ning Sihtasutus), personaalmeditsiini teemal aitab kaasa projekti administratiivse tervisevaldkonnas oluliste osapooltega asjaajamisega - näiteks fookusgruppide (kliendiks Roche OÜ, 2020), küberturvalisuse ja intervjuude kokkuleppimisega. teemal (Riigi Infosüstemide Amet, 2020) ning Kristjani roll on hankes oluline, sest koostanud projektijuhi ja analüütikuna IFICule materjalide otsimise ja (The International Foundation for Integrated administratiivsete tegevuste Care) Eesti Insuldi raviteekonna korraldamisega annab ta teistele kompetentside kaardistuse (selle käigus viidi projektimeeskonna liikmetele juurde nn läbi nii küsimustikud kui intervjuud). süvenemisaega enda uurimisülesande analüüsiks. Marleeni varasemad projektid on asjakohased, kuna neis kasutati meetodina L. Tarto on kogenud analüütik, kes on peamiselt intervjuusid/fookusgruppe (koos uurimisprojektides seni olnud dokumendianalüüsina), mille elluviimise eest intervjueerija ja analüüsi koostaja rollis. ta vastutas ja kus ta viis ka intervjuusid ja Tema lisapädevuseks on see, et fookusgruppe ise läbi. Samuti on tal kogemus tegemist on professionaalsel tasemel laste sihtgrupiga ning ühiskondlikult tundlike 12 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ keeletoimetajaga. Linda sai näiteks teemadega töötamisel. See kõik on oluline, 2020. aastal Eesti Kirjanike Liidu sest käesolevas uuringus on Marleenil täita korraldatud tõlkijate konkursil inglise- sama roll, mida ta on eelnevates uuringutes eesti suunal esikoha. See on oluline, edukalt kandnud. sest Linda aitab tagada analüüsi keelelise korrektsuse ning on samuti K. Kaldmaa on osalenud analüütikuna Haap abiks dokumendianalüüsis Consultingu poolt läbiviidud keerulisemate allikate tõlkel ja uurimisprojektides, nagu analüüsil. Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud Linda rolliks projektis on vahehindamises „Tööturul osalemist toetavad keeletoimetus, meeskonna toetamine hoolekandeteenused“ uuenduslike dokumendianalüüsi läbiviimisel ning sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude fookusgruppide ja intervjuude tulemuslikkuse ja mõju hindamine transkribeerimine. Sotsiaalministeeriumile“ (2021), Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringus „Tervise küsimustes alaealiste otsustusõiguse senine rakendamine ja perspektiivid Eestis“ (2020-2021), Hariduse Infotehnoloogia SA (tänane Haridus- ja Noorteamet) projektis nimega „Üldhariduskoolide internetiühenduse võimaluste ja vajaduste uuring“ (2020) ning SA Archimedese „Euroopa Noored programmi tulemuste ja mõju uuring 2015-2020“ uuringus (2020-2021). Kristjan on nendes projektides osalenud analüüsi teostamise protsessis, panustades peamiselt dokumendianalüüsiga ja administratiivselt projekti toetamisega. Kristjani kogemus on oluline, sest ta on hankes tähtis taustajõud, võimaldades teistel meeskonnaliikmetel keskenduda rohkem analüüsi sisulisele teostamisele. L. Tarto on analüütikuna osalenud IFICule (The International Foundation for Integrated Care) läbiviidud projektis Eesti Insuldi raviteekonna kompetentside kaardistuses, viies osaliselt läbi intervjuusid eri osapooltega ja koostades lõppraporti. Samuti on ta täna 13 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ Sotsiaalministeeriumile analüütikuna läbiviimas projekti „Sooline võrdõiguslikkus ja võrdne kohtlemine struktuuri- ja investeerimisfondidest rahastatud projektides: toetuse kasutajate teadlikkus, motivatsioon ja selle suurendamise võimalused.” (2021), mille käigus viis Linda läbi individuaalintervjuud toetuse saajatega, panustades samuti analüüsi koostamisse. L. Tarto projektid on asjakohased, kuna välja toodud projektide metodoloogiline lähenemine on sarnane käesoleva projektiga ehk Lindal on olemas kogemus analoogsete uuringuprojektide läbiviimisel. Uurija/analü Marlee K. Intervjuude teostamine lastega, M. “Tervise küsimustes laste Laste intervjueerimise seisukohast on samuti ütik, kes on n Haljasmets Pedjasaarel lisaks pikaajaline otsustusõiguste senine oluline välja toodud uuring “Tervise intervjueerin Pedjas (MA, Public fookusgruppide läbiviimise kogemus. rakendamine ja küsimustes laste otsustusõiguste senine ud noori aar ja Policy, Kesk- Hankes viivad M. Pedjasaar ja K. perspektiivid Eestis” rakendamine ja perspektiivid Eestis”. ja/või lapsi Karl Euroopa Haljasmets läbi enamiku intervjuudest (2021). Asjakohane, kuna Haljas Ülikool ja (sh intervjuud lastega). uuringu käigus viidi läbi 12 mets Pompeu de intervjuud lastega Fabra) (intervjuusid viisid läbi M. M. Pedjasaar ja K. Haljasmets) Pedjasaar laste otsustusõigusega (MA, seotud teemadel haridusjuhti vanusegruppides 10-17. mine, TLU) Tegemist oli esimese sarnase uuringuga Eestis. Uurija/analü TLU: K. K. Toros K. Toros, I. Sindi, A. Schults, K. Liik, R. Teaduskirjandusel Projekti PSG305 esimese etapi tulemusena ütik, kes on Toros, (PhD, Lehtme, K. Saia: kvantitatiivsete ja põhinevad avaldati neli ülevaateuuringut intervjueerin I. Sindi, sotsiaaltöö kvalitatiivsete andmete kogumise, ülevaateuuringud, sh rahvusvahelistes teadusajakirjades. Projekti ud noori R. ja andmeanalüüsi läbiviimise kogemus, uuringud nii lastekaitsetöö TRU20155 raames ilmub kogumik, mis ja/või lapsi Lehtm lastekaitse uuringuaruannete koostamise spetsialisti kui kajastab Eesti laste osaluskogemusi e, K. ja kogemus. TLÜ on tänaseks mõneti teenusekasutaja lastekaitsesüsteemis. Saia sotsiaaltead kujunenud laste ja riskinoortega seotud perspektiivi ning spetsialisti uste uuringu kompetentsikeskuseks. Seega ja kliendi vahelise toimiva Projektide nimekiri täisviidetega on esitatud doktorikraa kõikide TLÜ poolsete analüütikute ja koostöösuhte parimad tabeli lõpus. d, TLU) ekspertide lisapädevuseks võib pidada praktikad on publitseeritud 14 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ I. Sindi (PhD, pikaajalist tegutsemist valdkonnas ja järgmiste artiklitena: Toros, sotsiaaltöö, sarnaste uuringute läbiviimise DiNitto, & Tiko (2018), lastekaitse, kogemust. See on uuringus oluliseks Toros (2021a), Toros sotsiaaltead riske maandavaks teguriks. TLÜ (2021b), Falch-Eriksen, uste meeskonna rolliks on analüüsi Toros, Sindi, & Lehtme doktorikraa teostamine ja selle tulemite (2021), Toros & Falch- d TLU), Astra kirjeldamine vahe- ja lõppraportis. Eriksen (2021b), Saia & Schults Toros (2020). (PhD, psühholoogi Artiklite nimekiri a, täisviidetega on esitatud doktorikraa tabeli lõpus. d Tartu Ülikool), Kadi Liik (MA, psühholoogi a, Tartu Ülikooli magistrikraa d), R. Lehtme (MA, sotsiaaltöö, sotsiaalpeda googika ja lastekaitse, sotsiaaltöö doktorant, TLU), K.Saia (MA, sotsiaaltöö, sotsiaaltöö doktorant, TLU) Ekspert, TLU: Kati Valma - Kati Valma tegeleb oma igapäevatöös Lapse parima huvi (Toros, Ekspert erinevates uuringutes/hangetes, kellel on Kati sotsiaalpeda abivajavate lastega, olles võtmeisikuks Valma, & Tiko, 2014) ning näiteks „Lastekaitseseaduse eelnõu mõjude lastekaitsetö Valma googika ja juhtumikorralduse protsessis, sh KLAT asendushooldusel analüüs” (2013, RAKE), Lastekaitse korralduse ö pädevuse lastekaitse teenusele suunatud noore ja pere täisealiseks saavate noorte uuendamise alusanalüüs (2013, AS ja kogemus toetamine. Hankes on Kati Valmal iseseisvumise ja Pricewaterhouse Coopers Advisors). 15 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ magister eksperdi roll, lüües kaasa elluastumise toetamise (TLU) uurimiseesmärkide I-V analüüsimisel, uurimine (Sindi, Kattai, tuues kaasa enda ekspertteadmisi Medar, Toros, Valma, lastekaitsetöö alal. Kuldjärv, Gornischeff, & Saia, 2019) . Lisaroll IV Uurimis- Analüütik(ud TLU: K. K. Toros K. Toros, I. Sindi, A. Schults, K. Liik, R. Lapsega seonduvat Mitmed taotlejate varasemad ja ülesanne ) Toros, (PhD, Lehtme, K. Saia: kvantitatiivse ja võrgustikutööd (sh käimasolevad projektid on seotud abivajava I. Sindi, sotsiaaltöö kvalitatiivse andmeanalüüsi läbiviimise hariduse, lastekaitse, lapse, noore ja pere kogemuste uurimisega: R. ja kogemus, uuringuaruannete sotsiaal- ning PSG305, TRU18070A. Lisaks on lapse ja pere Lehtm lastekaitse koostamise kogemus. Lisapädevus: õiguskaitsesüsteem) uuringutega seotud projekt PUT1359, e, K. ja uuringute läbiviimise kogemus käsitlevad publikatsioonid: ETF9033. sotsiaaltead lastekaitse- ja õigussüsteemis Saia Toros, Tart, & Falch-Eriksen uste abivajavate laste ja nende vanematega. Projektide nimekiri täisviidetega on esitatud (2021), Saia, Toros, & doktorikraa tabeli lõpus. d, TLU) DiNitto (2020). Abivajavate I.Sindi (PhD, laste ja perede uuringuid sotsiaaltöö, (kliendi kogemus ja lastekaitse, arvamus) lastekaitses ja sotsiaaltead õigussüsteemis kajastavad uste järgmised publikatsioonid: doktorikraa Arbeiter & Toros (2017b), d TLU), Astra Välba, Toros, & Tiko (2017), Schults Lauri, Toros, & Lehtme (PhD, (2021), Toros (2021c), Saia, psühholoogi Toros, & DiNitto (2020). a, doktorikraa Dunets & Sindi (2021). d Tartu Lisaks on oluline ära Ülikool), märkida publikatsioon Kadi Liik hariduse kontekstis, kuna (MA, õpetajate ja psühholoogi tugispetsialistide a, Tartu võimestamine toetab ka Ülikooli tulemuslikumat koostööd magistrikraa tugispetsialistidega koolis d), ning lastekaitsetöötajatega R. Lehtme KOVis (Kõiv, Liik, & (MA, Heidmets, 2019) sotsiaaltöö, 16 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ sotsiaalpeda Artiklite nimekiri googika ja täisviidetega on esitatud lastekaitse, tabeli lõpus. sotsiaaltöö doktorant, TLU), K.Saia (MA, sotsiaaltöö, sotsiaaltöö doktorant, TLU) Uurija/analü TLU: K. K. Toros K. Toros, I. Sindi, A. Schults, K. Liik, R. Projekti PSG305 esimese etapi tulemusena ütik, kes on Toros, (PhD, Lehtme, K. Saia: kvantitatiivsete ja Teaduskirjandusel avaldati neli ülevaateuuringut intervjueerin I. Sindi, sotsiaaltöö kvalitatiivsete andmete kogumise, põhinevad rahvusvahelistes teadusajakirjades. Projekti ud noori R. ja andmeanalüüsi läbiviimise kogemus, ülevaateuuringud, sh TRU20155 raames ilmub kogumik, mis ja/või lapsi Lehtm lastekaitse uuringuaruannete koostamise uuringud nii lastekaitsetöö kajastab Eesti laste osaluskogemusi e, K. ja kogemus. TLÜ on tänaseks mõneti spetsialisti kui lastekaitsesüsteemis. sotsiaaltead kujunenud laste ja riskinoortega seotud teenusekasutaja Saia uste uuringu kompetentsikeskuseks. Seega perspektiivi ning spetsialisti Projektide nimekiri täisviidetega on esitatud doktorikraa kõikide TLÜ poolsete analüütikute ja ja kliendi vahelise toimiva tabeli lõpus. d, TLU) ekspertide lisapädevuseks võib pidada koostöösuhte parimad I.Sindi (PhD, pikaajalist tegutsemist valdkonnas ja praktikad on publitseeritud sotsiaaltöö, sarnaste uuringute läbiviimise järgmiste artiklitena: Toros, lastekaitse, kogemust. See on uuringus oluliseks DiNitto, & Tiko (2018), sotsiaaltead riske maandavaks teguriks. TLÜ Toros (2021a), Toros uste meeskonna rolliks on analüüsi (2021b), Falch-Eriksen, doktorikraa teostamine ja selle tulemite Toros, Sindi, & Lehtme d TLU), Astra kirjeldamine vahe- ja lõppraportis. (2021), Toros & Falch- Schults Eriksen (2021b), Saia & (PhD, Toros (2020). psühholoogi a, Artiklite nimekiri doktorikraa täisviidetega on esitatud d Tartu tabeli lõpus. Ülikool), Kadi Liik (MA, psühholoogi a, Tartu 17 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ Ülikooli magistrikraa d), R. Lehtme (MA, sotsiaaltöö, sotsiaalpeda googika ja lastekaitse, sotsiaaltöö doktorant, TLU), K.Saia (MA, sotsiaaltöö, sotsiaaltöö doktorant, TLU) Uurija/analü Marlee K. Intervjuude teostamine lastega, M. Laste intervjueerimise seisukohast on samuti ütik, kes on n Haljasmets Pedjasaarel lisaks pikaajaline “Tervise küsimustes laste oluline välja toodud uuring “Tervise intervjueerin Pedjas (MA, Public fookusgruppide läbiviimise kogemus. otsustusõiguste senine küsimustes laste otsustusõiguste senine ud noori aar ja Policy, Kesk- Hankes viivad M.Pedjasaar ja K. rakendamine ja rakendamine ja perspektiivid Eestis”. ja/või lapsi Karl Euroopa Haljasmets läbi enamiku intervjuudest perspektiivid Eestis” Haljas Ülikool ja (sh intervjuud lastega). (2021). Asjakohane, kuna mets Pompeu de uuringu käigus viidi läbi 12 Fabra) intervjuud lastega M. (intervjuusid viisid läbi Pedjasaar M.Pedjasaar ja K. (MA, Haljasmets) laste haridusjuhti otsustusõigusega seotud mine, TLU) teemadel vanusegruppides 10-17. Tegemist oli esimese sarnase uuringuga Eestis. Ekspert, TLU: Kati Valma - Kati Valma tegeleb oma igapäevatöös Lapse parima huvi (Toros, Ekspert erinevates uuringutes/hangetes, kellel on Kati sotsiaaleped abivajavate lastega, olles võtmeisikuks Valma, & Tiko, 2014) ning näiteks „Lastekaitseseaduse eelnõu mõjude lastekaitsetö Valma agoogika ja juhtumikorralduse protsessis, sh KLAT asendushooldusel analüüs” (2013, RAKE), Lastekaitse korralduse ö pädevuse lastekaitse teenusele suunatud noore ja pere täisealiseks saavate noorte uuendamise alusanalüüs (2013, AS ja kogemus toetamine. Hankes on Kati Valmal iseseisvumise ja Pricewaterhouse Coopers Advisors). elluastumise toetamise 18 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ magister eksperdi roll, lüües kaasa uurimine (Sindi, Kattai, (TLU) uurimiseesmärkide I-V analüüsimisel, Medar, Toros, Valma, tuues kaasa enda ekspertteadmisi Kuldjärv, Gornischeff, & lastekaitsetöö alal. Saia, 2019) . Lisaroll V uurimis- Analüütik(ud TLU: K. K. Toros K. Toros, I. Sindi, A. Schults, K. Liik, R. Projekti PSG305 esimese etapi tulemusena ülesanne ) Toros, (PhD, Lehtme, K. Saia: kvantitatiivse ja Teaduskirjandusel avaldati neli ülevaateuuringut I. Sindi, sotsiaaltöö kvalitatiivse andmeanalüüsi läbiviimise põhinevad rahvusvahelistes teadusajakirjades. Projekti R. ja kogemus, uuringuaruannete ülevaateuuringud, sh TRU20155 raames ilmub kogumik, mis Lehtm lastekaitse koostamise kogemus. TLÜ on tänaseks uuringud nii lastekaitsetöö kajastab Eesti laste osaluskogemusi e, K. ja mõneti kujunenud laste ja riskinoortega spetsialisti kui lastekaitsesüsteemis. Saia sotsiaaltead seotud uuringu kompetentsikeskuseks. teenusekasutaja uste Seega kõikide TLÜ poolsete perspektiivi ning spetsialisti Projektide nimekiri täisviidetega on esitatud doktorikraa analüütikute ja ekspertide ja kliendi vahelise toimiva tabeli lõpus. d, TLU) lisapädevuseks võib pidada pikaajalist koostöösuhte parimad I.Sindi (PhD, tegutsemist valdkonnas ja sarnaste praktikad on publitseeritud sotsiaaltöö, uuringute läbiviimise kogemust. See on järgmiste artiklitena: Toros, lastekaitse, uuringus oluliseks riske maandavaks DiNitto, & Tiko (2018), sotsiaaltead teguriks. Analüütikute ülesandeks on Toros (2021a), Toros uste teiste riikide teadmiste ja praktikate (2021b), Falch-Eriksen, doktorikraa analüüsi koostamine. Toros, Sindi, & Lehtme d TLU), Astra (2021), Toros & Falch- Schults Eriksen (2021b), Saia & (PhD, Toros (2020). psühholoogi a, Artiklite nimekiri doktorikraa täisviidetega on esitatud d Tartu tabeli lõpus. Ülikool), Kadi Liik (MA, psühholoogi a, Tartu Ülikooli magistrikraa d), 19 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ R. Lehtme (MA, sotsiaaltöö, sotsiaalpeda googika ja lastekaitse, sotsiaaltöö doktorant, TLU), K.Saia (MA, sotsiaaltöö, sotsiaaltöö doktorant, TLU) Uurija/analü TLU: K. K. Toros K. Toros, I. Sindi, A. Schults, K. Liik, R. Projekti PSG305 esimese etapi tulemusena ütik, kes on Toros, (PhD, Lehtme, K. Saia: kvantitatiivsete ja Teaduskirjandusel avaldati neli ülevaateuuringut intervjueerin I. Sindi, sotsiaaltöö kvalitatiivsete andmete kogumise, põhinevad rahvusvahelistes teadusajakirjades. Projekti ud noori R. ja andmeanalüüsi läbiviimise kogemus, ülevaateuuringud, sh TRU20155 raames ilmub kogumik, mis ja/või lapsi Lehtm lastekaitse uuringuaruannete koostamise uuringud nii lastekaitsetöö kajastab Eesti laste osaluskogemusi e, K. ja kogemus. Läbiviijate lisapädevused on spetsialisti kui lastekaitsesüsteemis. Saia sotsiaaltead välja toodud eelnevas punktis. teenusekasutaja uste perspektiivi ning spetsialisti Projektide nimekiri täisviidetega on esitatud (Siin on doktorikraa ja kliendi vahelise toimiva tabeli lõpus. uurimis d, TLU) koostöösuhte parimad meesk I.Sindi (PhD, praktikad on publitseeritud onna sotsiaaltöö, järgmiste artiklitena: Toros, hinnan lastekaitse, DiNitto, & Tiko (2018), gul sotsiaaltead Toros (2021a), Toros oluline uste (2021b), Falch-Eriksen, välja doktorikraa Toros, Sindi, & Lehtme tuua, d TLU), Astra (2021), Toros & Falch- et V Schults Eriksen (2021b), Saia & uurimis (PhD, Toros (2020). küsimu psühholoogi sele a, Artiklite nimekiri vastam doktorikraa täisviidetega on esitatud iseks ei d Tartu tabeli lõpus. ole Ülikool), laste Kadi Liik 20 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ intervj (MA, ueerim psühholoogi ine a, Tartu otsesel Ülikooli t magistrikraa vajalik, d), laste R. Lehtme intervj (MA, uudega sotsiaaltöö, on sotsiaalpeda võimali googika ja k ainult lastekaitse, riikide sotsiaaltöö lähene doktorant, misi TLU), kaudse K.Saia (MA, lt sotsiaaltöö, validee sotsiaaltöö rida. doktorant, TLU) Uurija/analü Marlee K. Intervjuude teostamine lastega, M. Laste intervjueerimise seisukohast on samuti ütik, kes on n Haljasmets Pedjasaarel lisaks pikaajaline “Tervise küsimustes laste oluline välja toodud uuring “Tervise intervjueerin Pedjas (MA, Public fookusgruppide läbiviimise kogemus. V otsustusõiguste senine küsimustes laste otsustusõiguste senine ud noori aar ja Policy, Kesk- uurimisküsimusele vastamiseks on M. rakendamine ja rakendamine ja perspektiivid Eestis”. ja/või lapsi Karl Euroopa Pedjasaarel ja K. Haljasmetsal toetav perspektiivid Eestis” Haljas Ülikool ja roll TLÜ uuringumeeskonnale uuringu (2021). Asjakohane, kuna mets Pompeu de läbiviimisel. V eesmärgi tulemusi uuringu käigus viidi läbi 12 Fabra) soovitakse ka kaudselt intervjuude läbi intervjuud lastega M. valideerida, mille viivad läbi M. (intervjuusid viisid läbi Pedjasaar Pedjasaar ja K. Haljasmets. M.Pedjasaar ja K. (MA, Haljasmets) laste haridusjuhti otsustusõigusega seotud mine, TLU) teemadel vanusegruppides 10-17. Tegemist oli esimese sarnase uuringuga Eestis. Ekspert, TLU: Kati Valma - Kati Valma tegeleb oma igapäevatöös Lapse parima huvi (Toros, Ekspert erinevates uuringutes/hangetes, kellel on Kati sotsiaalpeda abivajavate lastega, olles võtmeisikuks Valma, & Tiko, 2014) ning näiteks „Lastekaitseseaduse eelnõu mõjude lastekaitsetö Valma googika ja juhtumikorralduse protsessis, sh KLAT asendushooldusel analüüs” (2013, RAKE), Lastekaitse korralduse 21 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ ö pädevuse lastekaitse teenusele suunatud noore ja pere täisealiseks saavate noorte uuendamise alusanalüüs (2013, AS ja kogemus magister toetamine. Hankes on Kati Valmal iseseisvumise ja Pricewaterhouse Coopers Advisors). (TLU) eksperdi roll, lüües kaasa elluastumise toetamise uurimiseesmärkide I-V analüüsimisel, uurimine (Sindi, Kattai, tuues kaasa enda ekspertteadmisi Medar, Toros, Valma, lastekaitsetöö alal. Kuldjärv, Gornischeff, & Saia, 2019). Lisaroll Artiklid: Dunets, J. & Sindi, I. (2021). Hoolduse katkestamine hooldusperedes – lastekaitsetöötajate ja eksperdi vaatenurk. Sotsiaaltöö, 16.07.2021. Lauri, K., Toros, K., & Lehtme, R. (2021). Participation in the child protection assessment: Voices from children in Estonia. Child and Adolescent Social Work Journal, 38, 211−226. Falch-Eriksen, Asgeir; Toros, Karmen; Sindi, Ingrid; Lehtme, Rafaela (2021). Children expressing their views in child protection casework: Current research and their rights going forward. Child & Family Social Work, 26(3), 485−497. Gornischeff, K., Saia, K., Toros, K., & Ülviste, E. (2018). Lapsesõbraliku õigusemõistmise kontseptsiooni ja selle põhimõtete rakendamine Eesti õigussüsteemis alaealiste õigusrikkujate juhtumite kohtulahendite näitel. Acta Politica Estica, 9, 24-62. Saarnik, H. & Sindi, I. (2021). Asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemused nende elu puudutavates otsustes. Tallinn: MTÜ Lastekaitse Liit. Toros, K. (2021a). A systematic review of children’s participation in child protection decision-making: Tokenistic presence or not? Children & Society, 35(3), 395−411. Toros, K. (2021b). Children’s participation in decision-making from child welfare workers’ perspectives: A systematic review. Research on Social Work Practice, 31(4), 367−374. Toros, K. (2021c). ‘The pandemic affected my life in a negative way’: The experiences of Estonian children in child protective services during the Coronavirus Disease 2019 pandemic. Children & Society, 1−10. https://doi.org/10.1111/chso.12517. 22 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ Toros, K., Falch-Eriksen, A., & Wu, J. (2021). Listening to children’s voices in child protection practices: Child protection workers’ perspectives on child participation. In: Rajendra Baikady, Sajid SM, Jaroslaw Przeperski, Varoshini Nadesan, M Rezaul Islam and Gao Jianguo (Ed.). The Palgrave Handbook of Global Social Problems. Palgrave Macmillan [ilmumas]. Toros, K., Tart, Keidy., & Falch-Eriksen, A. (2021). Collaboration of child protective services and early childhood educators – Enhancing the well-being of children in need. Early Childhood Education Journal, 49, 995−1006. Toros, K., & Falch-Eriksen, A. (2021a). “I do not want to cause additional pain …” – Child protection workers’ perspectives on child participation in child protection practice. Journal of Family Social Work, 24(1), 43−59. Toros, K., & Falch-Eriksen, A. (2021b). Strengths-based practice in child welfare: A systematic literature review. Journal of Child and Family Studies, 30(6), 1586−1598. Uriko, K., & Liik, K. (2021). Sünnitusjärgse depressiooni sümptomaatika hindamine: sünnitusjärgse depressiooni sõeluuringu skaala EPDSi eestikeelne versioon. Screening for postpartum depression: The Estonian version of EPDS. Eesti Arst, 100(6), 352−357. Saia, K., Toros, K., & DiNitto, D.M. (2020). Interprofessional collaboration in social rehabilitation services for dually-involved Estonian youth: Perceptions of youth, parents, and professionals. Children and Youth Services Review, 113, 104945. Saia, K., Toros, K., DiNitto, D.M., Leino, M., Sindi, I., & Tersteegen, E. (2019). Juvenile offender rehabilitation in Estonia: interprofessional collaboration in written assessments and specialists’ perceptions. European Journal of Social Work, 22(1), 121−133. Saia, K. & Toros, K. (2020). The shifting paradigm on interprofessional collaboration in higher education: getting students ready for interprofessional practice. In: L. Jõgi & M. Ümarik (Eds.). Teaching and Learning at the University. Practices, Transformations and Interdisciplinary Perspectives. Cambridge: Cambridge Scholars Publishing. Toros, K., & Falch-Eriksen, A. (2020). A child’s right to protection during the COVID-19 crisis: An exploratory study of the Child Protective Services of Estonia. Children and Youth Services Review, 119, 105568. Uriko, K., & Liik, K. (2020). Sünnitusjärgse depressiooni skaala EPDS ja sünnitusjärgse sotsiaalse toetuse küsimustiku PSSQ eestikeelsete versioonide kasutamine naise depressiivsuse, ärevuse ja tajutud partneripoolse sotsiaalse toetuse hindamisel. Eesti Arst, 99(2), 74−82. Sindi, I., Kattai, K., Medar, M., Toros, K., Valma, K., Kuldjärv, M., Gornischeff, K., Saia, K. (2019). Asendushooldusel täisealiseks saavate noorte iseseisvumise ja elluastumise toetamine ning järelhooldusteenuse planeerimine ja korraldamine. Soovituslik juhendmaterjal kohalikule omavalitsusele. Tallinn: Tallinna Ülikool. 23 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ Toros, K. (2019). Child protection workers' reflections of child engagement within child protection practice assessment contexts. In: Boyd Wolfe (Ed.). The Child Welfare System: Perspectives, Challenges and Future Directions (47−70). Nova Science Publishers. Kõiv, K., Liik, K., & Heidmets, M. (2019). School leadership, teacher’s psychological empowerment and work-related outcomes. International Journal of Educational Management, 33(7), 1501−1514. Toros, K., DiNitto, D.M., & Tiko, A. (2018). Family engagement in the child welfare system: A scoping review. Children and Youth Services Review, 88, 598−607. Toros, K., & LaSala, M.C. (2018). Estonian child protection workers' assessment perspectives: The need for competence and confidence. International Social Work, 61(1), 93−105. Arbeiter, E., & Toros, K. (2017a). Participatory discourse: Engagement in the context of child protection assessment practices from the perspectives of child protection workers, parents and children. Children and Youth Services Review, 74, 17−27. Arbeiter, E., & Toros, K. (2017b). Parental engagement in child protection assessment: A qualitative analysis of worker and parent perspectives. International Social Work, 60(6), 1469−1481. Toros, K. (2017). Child protective workers’ reflections on principles underpinning the assessment of children in need: The case of Estonia. International Social Work, 6(5), 1255−1267. Välba, E., Toros, K., & Tiko, A. (2017). Family engagement within the context of assessment in child protection practice: The case of Estonia. Child & Family Social Work, 22(4), 1506−1514. Toros, K., LaSala, M.S., Medar, M. (2015). Assessment of children in need in a post-soviet context: Reflections of child protective workers in Estonia. Journal of Family Social Work, 18(4), 267−287. Toros, K., Valma, K., & Tiko, A. (2014). Interpretation of the principle of “child’s best interests” in the context of inter-parental child custody disputes: Case of Estonia. Journal of Social Welfare and Human Rights, 2 (1), 289−303. Projektid: PSG305 Tõhus osalusdiskursus: osalejate kogemused kaasatusest lastekaitse hindamiste praktikates (1.01.2019−31.12.2022), Karmen Toros (vastutav täitja), Ingrid Sindi (põhitäitja), Rafaela Lehtme (põhitäitja) 24 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ TRU20155 Pädev lastekaitsetöötaja: lapse osalusõiguse edendamine abivajava lapse hindamisel (1.11.2020−31.10.2022), Karmen Toros (vastutav täitja), Koidu Saia (põhitäitja), Ingrid Sindi (põhitäitja), Rafaela Lehtme (põhitäitja) TA/2520 Naise vaimne tervis ja heaolu ning seda määravad tegurid (1.06.2020−31.12.2021), Kadi Liik (põhitäitja) TRU18168 Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus (1.01.2019−31.12.2019), Karmen Toros (vastutav täitja), Ingrid Sindi (põhitäitja), Rafaela Lehtme (põhitäitja) TKA17073 Ühine teenuseinnovatsioon Euroopas. (01.12.2017.-31.05.2021), Koidu Saia (põhitäitja), Karmen Toros (põhitäitja), Ingrid Sindi (põhitäitja) TRU18070A Asendushooldusel kasvavate noorte järelhooldusteenuse korraldamise ja rakendamise juhendmaterjalide väljatöötamine (25.05.2018−31.12.2019), Karmen Toros (projektijuht), Ingrid Sindi (põhitäitja)., Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. PUT1359 Varase kasvukeskkonna toetav roll lapse kõneoskuste arengus: Võimalus kahandada lõhet hilisemates akadeemilistes saavutustes (1.01.2017−31.03.2021), Astra Schults (põhitäitja) TRU18070A Asendushooldusel kasvavate noorte järelhooldusteenuse korraldamise ja rakendamise juhendmaterjalide väljatöötamine (25.05.2018−31.12.2019), Karmen Toros (vastutav täitja) ja Ingrid Sindi (vastutav täitja) TRU16054 Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest (15.06.2016−31.10.2016), Karmen Toros (vastutav täitja) TRU17156A Organisatsioonikultuuri kaardistamise ja analüüsi diagnostilise instrumendi väljatöötamine (1.12.2017−31.08.2018), Kadi Liik (vastutav täitja) ETF9033 Lapse kohanemine muutuva keskkonnaga (1.01.2012−31.12.2015), Astra Schults (põhitäitja) Haap Consultingu asjakohased projektid ja publikatsioonid koos meeskonnaliikmete rollidega: 1. „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ uuenduslike sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude tulemuslikkuse ja mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile“ (2021). Rollid: Karl Haljasmets projektijuht ja analüütik/ekspert, Marleen Pedjasaar ja Kristjan Kaldmaa analüütiku rolle. Töö tulemusena anti üle lõppraport, kuid seda ei ole Sotsiaalministeerium veel avalikuks kasutamiseks avaldanud. 2. „Tervise küsimustes alaealiste otsustusõiguse senine rakendamine ja perspektiivid Eestis“ (2020-2021). Rollid: Karl Haljasmets projektijuht ja analüütik/ekspert, Marleen Pedjasaar ja Kristjan Kaldmaa täitsid analüütiku/eksperdi rolle. Uuringu lõpptulemused avaldati ka raportina: https://www.sm.ee/et/uuringud-ja-analuusid 25 Uurimisrühma ülesehitus, tööjaotus ning meeskonnaliikmete varasema töökogemuse kirjeldus Projektikonkurss „Uuring riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ 3. „Üldhariduskoolide internetiühenduse võimaluste ja vajaduste uuring“ (2020). Rollid: Karl Haljasmets projektijuht ja analüütik/ekspert, Marleen Pedjasaar ja Kristjan Kaldmaa täitsid analüütiku/eksperdi rolle. 4. Programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ (2021) kommunikatsioonitegevuste rahulolu uuring. Rollid: Karl Haljasmets projektijuht ja analüütik/ekspert, Marleen Pedjasaar ja Kristjan Kaldmaa täitsid analüütiku/eksperdi rolle. Uuringu tulemusena anti üle Tellijale lõppraport. 5. „Erasmus+: Euroopa Noored programmi tulemuste ja mõju uuringu analüüsiraporti koostamine“ (2021). Rollid: Karl Haljasmets, Marleen Pedjasaar ja Kristjan Kaldmaa täitsid analüütiku/eksperdi rolle. Uuringu lõpptulemused avaldati ka raportis, mis on kättesaadav siit: https://euroopanoored.eu/wp-content/uploads/2021/02/RAY-MON-EE-analuusiraport_Final- 19.02.21.pdf 6. Arenguseire Keskuse üleriigiline uuring „Pikaajalise hoolduse tulevik“ (riigihanke viitenumber 234755) (2021). Rollid: Karl Haljasmets projektijuht ja analüütik/ekspert, Marleen Pedjasaar, Linda Tarto ja Kristjan Kaldmaa täitsid analüütiku/eksperdi rolle. Uuringu lõpptulemused avaldati Arenguseire Keskuse poolt, raportit ei ole kodulehele veel ülesse laetud, kuid selle esitlus on teostatud. 7. IFIC (The International Foundation for Integrated Care) (2021) uuring nimega “Insuldi raviteekonna kompetentside kaardistus”. Uuringu sisuks oli kaardistada, millised on erinevate osapoolte rollid insuldipatsientide raviteekonnal, sh millised on erinevate osapoolte kompetentsid. Küsimustik läks insuldikoordinaatorite kaudu välja neljale erinevale haiglale ning intervjuude eesmärgiks oli paremini tõlgendada ja mõista küsimustikule antud vastuste tausta. Küsimustik tugines rahvusvahelisele kompetentside hindamismeetodile, mida oli kohendatud Eesti konteksti. Rollid: Marleen Pedjasaar projektijuht ja analüütik/ekspert, Linda Tarto analüütik. Uuring avaldatakse rahvusvahelise lõppraporti lisana. 8. Keskkonnaministeeriumi projekt „Keskkonakaitseluba 3.0“ (2021). Rollid: Marleen Pedjasaar projektijuht ja analüütik/ekspert. 9. Marleen Pedjasaar täitis uuringu eksperdi rolli, disainis ja läbi viies kaheksa individuaalintervjuud personaalmeditsiini teemal tervisevaldkonnas oluliste osapooltega – kliendiks Roche OÜ, samuti on Marleen on disaininud ja intervjuusid läbi viinud kaardistamaks alkoholi kättesaadavust omavalitsustes (kliendiks Terve Eesti Sihtasutus) ning küberturvalisuse teemal (Riigi Infosüstemide Amet, 2020). 10. Kvalitatiivse uuringu läbiviimine e-residentsuse sihtgruppide kohta (2021), mille käigus täitis Karl Haljasmets analüütiku rolli, viies läbi ca 15 intervjuud ja koostades uuringu tulemustest lõppraporti. Kliendiks Akkadian OÜ, uuring viidi läbi rahvusvahelise mainekorralduse hankeprojekti raames. 26  Süvaintervjuud ja fookusgrupi intervjuud sihtgruppide lõikes Tabelis 1 annab Haap Consultingu ja TLÜ uurimismeeskond ülevaate, milliste sihtgruppidega süvaintervjuusid ja fookusgrupi intervjuusid läbi viiakse, milline on nende arv ja millistele uurimiseesmärkidele vastava metoodika abil vastatakse. Tabel 1. Uuringu metoodika (süvaintervjuud ja fookusgrupi intervjuud) ülevaade. Sihtrühm: Mida teeme: Millistele uurimiseesmärkidele aitavad intervjuud/fookusgrupid vastata? KLAT teenusel olevad 7-9 süvaintervjuud, ülitäpset Peamiselt uuringu I eesmärgile lapsed (suunatud valimit ei ole võimalik määratleda, vastamiseks (laste riskitegurid), KLAT-i SHS’i § 130¹-⁵ kuna laste kättesaamisega võib osaliselt uuringu II eesmärgile alusel) tekkida probleeme. Intervjuud vastamiseks (mõista laste vaadet liigitame hankedokumendis välja pakutud KLAT teenustele), osaliselt toodud kolme vanusegrupi lõikes uuringu III eesmärgile vastamiseks ja intervjuud jagame võrdselt (mõista, kui lastesõbralik oli protsess), kinniste lastehoiuasutuste vahel, et samuti osaliselt uuringu IV eesmärgile mõista ka piirkondlikke erinevusi. vastamiseks (mõista senise süsteemi Intervjuude läbiviimiseks. kitsaskohti). Uuringu eesmärkidele Intervjuud viiakse läbi koha peale, vastamiseks jagatakse intervjuu neljaks lapsele mugavas ja turvalises sisublokiks. keskkonnas. KLAT teenusel olnud 7-9 süvaintervjuud, ülitäpset Peamiselt uuringu I eesmärgile lapsed (alates 2018. valimit ei ole võimalik määratleda, vastamiseks (laste riskitegurid), aastast) kuna laste kättesaamisega võib osaliselt uuringu II eesmärgile tekkida probleeme. Intervjuud vastamiseks (mõista laste vaadet liigitame hankedokumendis välja pakutud KLAT teenustele), osaliselt toodud kolme vanusegrupi lõikes uuringu III eesmärgile vastamiseks ja intervjuud jagame võrdselt (mõista, kui lastesõbralik oli protsess), kinniste lastehoiuasutuste vahel, et samuti osaliselt uuringu IV eesmärgile mõista võimalikke piirkondlikke vastamiseks (mõista senise süsteemi erinevusi. Intervjuude kitsaskohti). Uuringu eesmärkidele läbiviimiseks Intervjuud viiakse vastamiseks jagatakse intervjuu neljaks läbi koha peale, lapsele mugavas ja sisublokiks. turvalises keskkonnas. KLAT teenusel olevate Soovime teha kokku igast Peamiselt uuringu II ja III eesmärgile laste lapsevanemad piirkonnast kaks intervjuud ehk vastamiseks (mõista KOVi tuge, perega või eestkostjad kokku kaheksa. Siin võimalik ka koostöötamise protsessi), osaliselt väiksem arv intervjuusid (4), kui uuringu I eesmärgile vastamiseks lapsevanemaid kätte ei saa (senise (mõista laste riskitegureid kogemuse baasil võimalik, et lapsevanemate/eestkostjate paljud võivad ka keelduda perspektiivist), osaliselt uuringu IV intervjuust). eesmärgile vastamiseks (mõista süsteemi kitsaskohti lapsevanemate/eestkostjate perspektiivist). Lastekaitsetöötajad Fookusgrupp, kus on üks Lastekaitsetöötajatelt on võimalik lastekaitsetöötaja Põhja-Eesti, saada sisendit I, II, III ja IV uuringu Lõuna-Eesti, Lääne- Eesti ja Ida- eesmärgile vastamiseks. Eesti regioonist. Viie läbi Zoomi teel. Zoomi teel fookusgrupi läbiviimine on vajalik riskide maandamiseks – füüsiliselt oleks eri piirkondade inimesi raske koondada, kuid interneti teel fookusgruppi läbi viies on ühist aega leida lihtsam. SKA spetsialistid Fookusgrupp, kus on üks SKA Peamiselt III uuringu eesmärgile spetsialist Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, vastamiseks, osaliselt ka II ja IV uuringu Lääne- Eesti ja Ida-Eesti regioonist. eesmärgile vastamiseks. Zoomi teel. Zoomi teel fookusgrupi läbiviimine on vajalik riskide maandamiseks – füüsiliselt oleks eri piirkondade inimesi raske koondada, kuid interneti teel fookusgruppi läbi viies on ühist aega leida lihtsam. Kinnise lasteasutuse Fookusgrupp Maarjamäe Aitab vastata uuringu eesmärkidele I-IV teenuseosutajad Hariduskolleegiumi, Tallinna Laste kinnise lasteasutuse perspektiivist. turvakeskuse, Rakvere Lille kodu ja Hiiumaa Sotsiaalkeskuse Noortekodu juhatajatega. Zoomi teel. Zoomi teel fookusgrupi läbiviimine on vajalik riskide maandamiseks – füüsiliselt oleks eri piirkondade inimesi raske koondada, kuid interneti teel fookusgruppi läbi viies on ühist aega leida lihtsam. Võrgustikuliikmed Soovime teha kaks fookusgruppi. Aitab vastata uuringu eesmärkidele II- (PPA, Ühes fookusgrupis oleksid IV. noorsootöötajad, esindatud Põhja-Eesti prokuratuur, võrgustikuliikmed (igast tervisehoid, valdkonnast üks), teise fookusgrupi kriminaalhooldajad) piirakonna kinnitame ekspertrühmaga. Tahame piirkondlikke erinevusi ja dialoogi. Püüame leida valdkondadevahelise koostöö sõlmpunktid (nt Rajaleidja), kus puutuvad kokku KLAT lastega seotud tervishoiu-, sotsiaal-, haridus-, justiits- jt süsteemid. Zoomi teel fookusgrupi läbiviimine on vajalik riskide  maandamiseks – füüsiliselt oleks eri piirkondade inimesi raske koondada, kuid interneti teel fookusgruppi läbi viies on ühist aega leida lihtsam. Kohus (eelkõige Fookusgrupp, kus on üks Aitab vastata uuringu eesmärkidele II- kohtunikud) Maakohtu kohtunik Põhja-Eesti, IV. Lõuna-Eesti, Lääne- Eesti ja Ida- Eesti regioonist. Zoomi teel. Zoomi teel fookusgrupi läbiviimine on vajalik riskide maandamiseks – füüsiliselt oleks eri piirkondade inimesi raske koondada, kuid interneti teel fookusgruppi läbi viies on ühist aega leida lihtsam. Kokku: 18-26 intervjuud + 6 fookusgruppi  Riskide maandamise kava Pakkuja hinnangul jagunevad uuringu riskid kahte kategooriasse: protsessi ja metoodikaga seotud riskid. Protsesside ja metoodikatega seotud riskide analüüsil võetakse arvesse järgmist: ● Võimalik risk (nimi) ● Esinemise tõenäosus ● Mõju tulemustele ● Sisene / Väline risk ● Maandamismeetmed ● Vastutav isik Sisemised riskid tulenevad Pakkujast ja Hankijast ja neid on võimalik uuringu käigus otseselt mõjutada. Välised riskid on riskid, mis ei allu Pakkuja ja Tellija kontrollile, kuna need on põhjustatud välistest teguritest. Järgnevalt toob Pakkuja välja uuringu seisukohast kõige olulisemate võimalike riskide analüüsi. Tabel 1. Uuringu protsessi riskianalüüs. Võimalik risk Esinemise Mõju tulemustele Sisene / Maandamismeetmed Vastutav isik tõenäosus Väline risk Viivitustest tulenev ajarisk – Keskmine Analüüsi ajakava lükkub edasi ja ei Sisene / Uuringu tegevuste õigeaegse Riski maandamise eest sihtgruppe ei õnnestu mobiliseerida pruugi olla võimalik täpselt kinni Väline elluviimise tagamiseks koostatakse vastutab projektijuht pidada seatud ajagraafikust, sest detailne aja- ja tegevuskava, kus Karl Haljasmets kvalitatiivse uuringu sihtgruppe määratakse vahetulemused (rõhuga KLAT teenusel (milestones), tegevuste eest olevatel/olnud lastel ja vastutajad ning kaasatud osapooled lapsevanematel) ei ole võimalik ja nende rollid. Samuti on kõikidesse individuaalintervjuudeks ja tegevustesse lisatud puhveraeg, mille fookusgruppideks mobiliseerida. peamiseks eesmärgiks on kvalitatiivsete andmetega seotud ajariski maandamine. Individuaalintervjuude ja fookusgruppide läbiviimisel koostab Pakkuja ka nn varuvalimi, mis aitab maandada riske juhul, kui esmalt soovitud inimestega ei ole võimalik individuaalintervjuusid või fookusgruppe läbi viia. Fookusgruppide ja individuaalintervjuude läbiviimisel võetakse uuringu sihtgrupiga aegsasti ühendust ja lepitakse nendega kokku intervjuude ja fookusgruppide ajad. Enne intervjuusid ja fookusgruppe helistab Pakkuja meeskond uuringusse kuuluvad inimesed üle, mis vähendab tõenäosust, et fookusgrupp või individuaalintervjuu unustatakse ära. Viivitustest tulenev ajarisk - Keskmine Olulised töögraafikud lähevad segi, Sisene Meeskonna koosolekutel vaadatakse Riski maandamise eest meeskonnaliikmed haigestuvad ja ei millest lähtuvalt ei ole Pakkujal üle tegevuskava ning vastavalt vastutab projektjuht suuda enda rolli hankes täita võimalik seatud eesmärke täita ning ilmnenud asjaoludele reageeritakse Karl Haljasmets, kelle uuring ei valmi õigeaegselt operatiivselt (sh nt täiendava ressursi ülesanne on vajadusel kaasamine, muudatuste tegemine, meeskonnaliikmete jne). Meeskonnas on piisavad asendamist korraldada liikmeid, kes on võimelised üksteist asendama ning Pakkujal on olemas piisav Kontaktvõrgustik (nii Haapi kui ka TLÜ siseselt), et vajadusel kompetentseid meeskonnaliikmeid juurde kaasata. Samuti on oluline, et valitud meeskonnaliikmetel on üksteist täiustavad kompetentsid ja nad saavad vajadusel üksteist asendada. Uuringu läbiviimise ajal võib tulla Keskmine Sihtgrupid ei ole nõus viirusohu Väline Riski maandamisel on arvestatud, et Riski maandamise eest uus koroonaviiruse laine tõttu fookusgruppides osalema, fookusgrupid viiakse läbi virtuaalselt vastutab analüütik millest lähtuvalt ei ole võimalik Zoomi keskkonnas ning intervjuude Marleen Pedjasaar, kes saada ühe tähtsa uuringu sihtgrupi läbiviimisel on samuti võimalik viib fookusgruppe läbi sisendit. kasutada Zoomi tööriista. ja kellel on olemas Projektimeeskonna liikmel Marleen kogemus Pedjasaarel on olemas kogemus fookusgruppide fookusgruppide läbiviimisel korraldamisel Zoomi kasutades online platvorme kui ka keskkonnas Zoomi kasutamise alastes koolitustes. Uuringu kvaliteet ja tulemused ei Keskmine Uuring ei ole piisavalt Sisene Uuringu täpne lähenemine ja Riski maandamise eest ole Hankija jaoks piisavad professionaalselt läbiviidud, millest metoodika kooskõlastatakse vastutab projekti lähtuvalt on ka analüüsi Hankijaga ning Hankijal on võimalik ekspert Karmen Toros, lõpptulemused ebausaldusväärsed kogu protsessi vältel ka valitud kes vastutab koos TLÜ metoodikat tagasisidestada. Pakkuja meeskonnaga projektis ei lähe samuti kohe analüüsi tegema,  vaid uuringu alguses viiakse läbi metoodilise lähenemise dokumendianalüüs, mis aitab eest uuringule algusest peale anda õige suuna. Valitud metoodikate aluseks on eesmärk analüüsida uuritavat nähtust süvitsi, saada aru erinevate osapoolte seisukohtadest ja omavahelistest suhetest ning uuritavas valdkonnas valitsevatest normidest. Lisaks kooskõlastatakse Hankijaga kõik individuaalintervjuude ja fookusgruppide küsimused ja kaasatakse uuringu läbiviimise protsessi ka ekspertgrupp. Analüüsi käigus kogutud info on Keskmine Teostatud uuringu ja analüüsi Väline Pakkuja kooskõlastab oma tegevused Kommunikatsiooni subjektiivne või on vastuolus teiste tulemused võivad olla ja tulemused Hankijaga ja Hankijat Hankijaga eest vastutab andmeallikatega ebausaldusväärsed ja tekitavad hoitakse pidevalt kursis uuringu projektijuht Karl Hankijas lisaküsimusi. tegevuste ja vahetulemustega Haljasmets, eksperdid (ekspertgrupi kaasamise kaudu). Karmen Toros, Kati Probleemide ilmnemisel tagab Valma, Ingrid Sindi, Pakkuja kiire kommunikatsiooni Astra Schultz, Kadi Liik Tellijaga, mille järel kooskõlastatakse ja Rafaela Lehtme edasised tegevused. vastutavad uuringu küsimuste metoodika eest, mille eesmärgiks on vastuste objektiivsuse tagamine Kommunikatsiooniprobleemid Madal Tellija ja Hankija ei suhtle omavahel Sisene / Haap Consultingul on kogemus Kommunikatsiooni eest Hankija ja Pakkuja vahel piisavalt, millest lähtuvalt tekivad Väline kommunikatsioonialaste projektide vastutab projektijuht kommunikatsiooniprobleemid ja läbiviimisel ning Hankijaga Karl Haljasmets informatsioon ei liigu mõlema suhtlemisel on poole vahel soovitult. See kommunikatsiooniprobleemide põhjustab infosulgusid, mis võib vältimiseks sisse seatud vastav  tekitada probleeme tööprotsessides metodoloogia. See tähendab seda, et (nt Hankija teadmata muudetakse avakoosolekul lepitakse kokku intervjuu küsimusi). Võivad tekkida suhtlusviisid Hankijaga (Zoom, ka probleemid uuringu üldise e-mail, telefon) ja suhtlusviiside läbiviimise ja kvaliteediga. tihedus. Pakkuja annab iganädalaselt (täpsem periood lepitakse kokku Hankijaga) ülevaate tehtud töödest ja järgmistest eesmärkidest. Kogu metoodika kooskõlastatakse Hankijaga. Pakkuja puudulik arusaam uuringu Madal Uuringu eesmärke on võimalik täita Sisene Avakoosolekul analüüsitakse uuringu Pakkuja poolt vastutab eesmärkidest ja uuringu teostamise ainult osaliselt eesmärke ja Hankija tagasisidestab uuringu eesmärgi vajadustest Pakkuja pakkumust, kus on välja mõtestamise eest terve toodud uuringu läbiviimise Pakkuja meeskond, siin metoodika. Vajadusel täpsustatakse on tähtsaim roll metoodilist lahendust Hankija uuringusse kaasatud sisendist lähtuvalt. Hankijaga tehakse ekspertidel (Karmen igas uuringu etapis koostööd, antakse Toros, Kati Valma, Ingrid neile ülevaade tehtud töödest, Sindi, Astra Schultz, kooskõlastatakse Kadi Liik ja Rafaela intervjuuküsimustikud ja antakse Lehtme). vajadusel vahekokkuvõtteid teostatud töödest (nt kui teostatakse riikide analüüsi, siis saadetakse Hankijale esimese riigi analüüs varem ülevaatamiseks, millest lähtuvalt on võimalik järgnevate riikide analüüsis teha täiendusi). Uuringu meetodite riskianalüüs on välja toodud tabelis 2. Tabel 2. Uuringu meetodite riskianalüüs. Võimalik risk Esinemise Mõju tulemustele Sisene / Maandamismeetmed Vastutav isik tõenäosus Väline risk Eeldatust kauem läheb Keskmine Uuringu ajakava muutub Sisene Metoodika ja ajaraam on Projektijuht Karl Haljasmets. aega andmete kriitiliseks, ei pruugi olla võimalik eelnevalt pakkumuse struktuuris Samuti on siin oluline välja tuua, kättesaamiseks kätte saada kõigi sihtgruppide põhjalikult läbimõeldud, et TLÜ poolt on kaasatud mitu sisendit metoodika täiendamisega valdkonna eksperti. Nende alustatakse kohe pärast esimeseks ülesandeks pärast avakohtumist Hankijaga ning seda lepingu sõlmimist on luua täiendatakse sissejuhatavate uuringu lõplik metoodiline raam. intervjuude ning olukorra kaardistuse sisendi baasil Pakkuja poolt Madal Uuringu tulemustega ei ole Sisene Kvalitatiivsed meetodid aitavad Ekspert Karmen Toros vajadusel väljapakutud võimalik midagi peale hakata, kaardistada erinevate osapoolte tehakse metoodikasse muudatusi kvalitatiivne kuna need pole piisavalt taju ja argumente ning vastata lähenemine ei sobi representatiivsed küsimuse “Mis?” kõrval ka meetodina uuringu küsimusele “Miks?”. Olles saanud läbiviimiseks fookusrühmade ning individuaalintervjuude kaudu põhjaliku arusaama erinevate osapoolte nägemustest, hirmudest ja küsimärkidest riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks, on Hankijal olemas vajalik sisend, mille pinnalt tulevikus soovi korral tellida ka mahukamaid kvantitatiivseid uuringuid, et hinnata ühe või teise seisukoha populaarsust üldpopulatsioonis. Igas uuringu etapis kooskõlastatakse kõik küsimused  ja metoodika Hankijaga, millest lähtuvalt ei ole ohtu, et uuringus küsitakse valesid küsimusi. Analüüs võtab Madal Ei püsita uuringu ajakavas Sisene Analüüsis on igas etapis Projektijuht Karl Haljasmets planeeritust kauem planeeritud sisse puhveraeg ja aega tööde teostamise aeg on 2021 detsember-juuli 2022 (pea 8 kuud), mis on Pakkuja hinnangul piisav aeg tööde teostamiseks. Ei ole võimalik jõuda Madal Fookusgruppides ja Väline Individuaalintervjuude korral Fookusgruppe viib läbi ja kõigi sihtgruppideni, individuaalintervjuudes osaleb koostatakse ka varuvalim, kellega individuaalintervjuusid teostab kuna nad pole eeldatust vähem inimesi võetakse ühendust, kui analüütik Marleen Pedjasaar, kättesaadavad eeldatavatel intervjueeritavatel osad individuaalintervjuud viib pole võimalik intervjuud anda. samuti läbi Karl Haljasmets. Fookusgruppidel puhul tehakse vajadusel lisa fookusgrupp. Nii intervjuude kui ka fookusgruppide puhul teavitatakse osalejaid toimumisajast varakult ja aja valikul lähtutakse uuringus osalejate eelistustest. Samuti tehakse ka meeldetuletav telefonikõne kõigile osalejatele päev enne intervjuu / fookusgrupi toimumiskuupäeva. Informatsioon erinevate Keskmine Kättesaadav informatsioon ei ole Väline Uuringus on seatud kaheksa Eksperdid Kati Valma, Ingrid allikate vahel piisa järelduste tegemiseks konkreetset sihtgruppi – KLAT Sindi, Astra Schultz, Kadi Liik ja killustunud teenusel olevad ja olnud lapsed, Rafaela Lehtme ja analüütik KLAT teenusel olevate laste Marleen Pedjasaar vanemad või eestkostjad, lastekaitsetöötajad, SKA spetsialistid, kinnise lasteasutuse  teenuseosutajad, võrgustikuliikmed ja kohus ehk uuringu alguses on olemas selge visioon, milliseid sihtgruppe kaasatakse. Samuti on TLÜ ekspertide näol hankesse koondatud märkimisväärne valdkondlik kompetents siin valdkonnas. Analüüsi käigus kogutud Keskmine Uuringu tulemused on Hankija Väline Kvalitatiivse uuringu tulemuste Eksperdid Karmen Toros, Kati informatsioon ja tehtud silmis ebausaldusväärsed kõrvutamiseks on võimalik teha Valma, Ingrid Sindi, Astra Schultz, järeldused on vastuolus uus kvantitatiivne uuring. Pakkuja Kadi Liik ja Rafaela Lehtme ja teiste tehtud kõrvaldab uuringu tulemusi ka analüütik Marleen Pedjasaar uuringutega seniste uuringutega ja analüüsib järelduste erinevust, pakkudes välja ka lisavõimalused uuringus tehtud järelduste valideerimiseks.  Curriculum vitae Astra Schults Töökohad ja ametid 01.09.2021–... Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut, koolipsühholoogia lektor (0,10) 01.09.2021–... Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, kooli- ja nõustamispsühholoogia dotsent (1,00) 01.09.2020– Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia 31.08.2021 instituut, koolipsühholoogia lektor (0,30) 31.08.2020– Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, kooli- ja 31.08.2021 nõustamispsühholoogia külalislektor (1,00) 01.02.2018– Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia 31.08.2020 instituut, koolipsühholoogia lektor (1,00) 01.11.2015– Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste 31.01.2018 instituut, eripedagoogika lektor (0,50) 01.04.2015– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia 31.10.2015 instituut, projektijuht (0,40) 01.01.2015– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia 31.03.2015 instituut, projektijuht (0,50) 01.02.2014– Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia 31.01.2018 instituut, koolipsühholoogia lektor (0,50) 01.02.2013– Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia 31.12.2013 instituut, arengupsühholoogia teadur (1,00) 01.04.2010– Hariduse Tugiteenuste Keskus, õpetajate tugisüsteemi 30.09.2012 koordinaator (1,00) 01.02.2004– SA Tartu Ülikooli Kliinikum, kliiniline psühholoog (0,50) 31.12.2009 01.02.2003– Viluste Põhikool, psühholoog (0,50) 28.02.2010 Haridustee 2005–2016 PhD, Psühholoogia Instituut, Tartu Ülikool 2003–2005 MSc, Psühholoogia Insituut, Tartu Ülikool 2000–2003 BSc, Psühholoogia Instituut, Tartu Ülikool 1985–1997 Keskharidus, Kilingi-Nõmme Keskkool Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2019−... Eesti Väikelaste Vaimse Tervise Liit 2019−... ESCÜ eetikakomisjoni liige 2019−... Eesti Koolipsühholoogide Ühingu juhatuse liige 2018−... Eesti Psühholoogide Liidu volikogu liige 2017−... Eesti Koolipsühholoogide Ühing 2017−... European Association for Developmental Psychology 2017−... Magistriõppekava "Psühholoogia" programmijuht 2016−... Koolipsühholoogia kutsekomisjoni liige 2015−... International Society for the Study of Behavioral Development 2015−... Eesti Lastepsühholoogide Ühing 2014−... Eesti Supervisiooni ja Coachingu Ühing 2006−... Eesti Psühholoogide Liit Teaduskraadid Astra Schults, doktorikraad, 2016, (juh) Tiia Tulviste, First Words of Estonian Children: Early Communicative Development (Eesti laste esimesed sõnad: suhtlemise varane areng), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. Astra Schults, magistrikraad (teaduskraad), 2005, (juh) Tiia Tulviste, Child's evaluations of hypothetical transgressions of social rules: factors that affect the judgment (Laste hinnangud hüpoteetilistele sotsiaalsete reeglite rikkumistele: tegurid, mis mõjutavad hinnangut), Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia osakond. Teaduspreemiad ja tunnustused 2003 Üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi I preemia Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.8. Psühholoogia; CERCS KLASSIFIKAATOR: S262 Arengupsühholoogia; TÄPSUSTUS: Uurida laste ja noorte sotsiaalsete oskuste ja sotsiaalse pädevuse arengut ja seda mõjutavaid tegureid; uurida sõnavara arengut ja seda mõjutavaid tegureid Lõppenud projektid • PUT1359 "Varase kasvukeskkonna toetav roll lapse kõneoskuste arengus: Võimalus kahandada lõhet hilisemates akadeemilistes saavutustes (1.01.2017−31.03.2021)",  Tiia Tulviste, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • TKA19127A "Õpi-, enesemääratlus- ja suhtluspädevuse elektroonse hindamislahenduse väljatöötamine põhikooli III kooliastmele (1.08.2019−28.02.2021)", Eve Kikas, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut. • LSVHI20371 "Koolieelse lasteasutuse riikliku õppekava ajakohastamine (6.07.2020−15.09.2020)", Merle Taimalu, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut. • LSVPH17018 "Eesti ja vene õppekeelega koolide 15-aastaste õpilaste teadmiste ja oskuste erinevuse põhjuste analüüs (26.09.2017−20.06.2018)", Karin Täht, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • RITA2/037 "Eesti ja vene õppekeelega koolide 15-aastaste õpilaste teadmiste ja oskuste erinevuse põhjuste analüüs (26.09.2017−20.06.2018)", Karin Täht, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • SSHHI14110 "Vahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks (1.07.2014−30.04.2016)", Pille Häidkind, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Haridusteaduste instituut, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut. • ETF9033 "LAPSE KOHANEMINE MUUTUVA KESKKONNAGA (1.01.2012−31.12.2015)", Tiia Tulviste, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond. • SF0180025s08 "SOTSIALISATSIOONIMUSTRI MUUTUMINE ÜLEMINEKUÜHISKONNAS JA SELLE SEOS LAPSE ARENGUGA (EESTI NÄITEL) (1.01.2008−31.12.2013)", Tiia Tulviste, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond. • ETF6511 "Perekonnasotsialisatsiooni ja sellega seotud hoiakute muutumine Eestis üleminekuaja tingimustes (1.01.2005−31.12.2008)", Tiia Tulviste, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Juhendatud väitekirjad • Cätlin Tuuling, magistrikraad, 2021, (juh) Astra Schults, Sotsiaal-emotsionaalsete oskuste arendamisel põhineva sekkumise mõju õpitulemustele, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut • Kalle Kallas, magistrikraad, 2021, (juh) Chris Evans; Astra Schults, Psühhoteraapia tulemust hindava küsimustiku CORE-OM adapteerimine, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut • Ave Naab, magistrikraad, 2020, (juh) Astra Schults, 4-5-aastaste laste sagedamini kasutatavad sotsiaalsed oskused ja nende seos lapse õpitulemuste ning erinevate perekondlike ühistegevustega, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut. • Ewa Roots, magistrikraad, 2020, (juh) Astra Schults, Koerale lugemise mõju lapse lugemisoskusele, -huvile ja enesekindlusele 1. klassi õpilaste näitel, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut • Tambet Anja, magistrikraad, 2020, (juh) Astra Schults; Kristiina Treial, I ja II kooliastme õpilaste hinnangud klassikliimale ning nende seosed vastaja soo, kiusamisega seotud rolli ja KiVa programmis osalemisega, Tartu Ülikool,  Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut • Merilin Jürjo, magistrikraad, 2020, (juh) Astra Schults, Koolikiusamiskogemuse seosed situatsioonipõhiste hinnangute ja toimetulekustrateegiatega, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut • Riin Leas, magistrikraad, 2020, (juh) Astra Schults, Koolikiusamise pealtnägemine: kõrvalseisjate psühholoogiline heaolu, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut • Rena Pent, magistrikraad, 2019, (juh) Astra Schults; Jelena Põldsam, Pere toimetuleku esmase hindamise küsimustiku SCORE-15 adapteerimine, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Sheila Kolk, magistrikraad, 2019, (juh) Astra Schults; Kaia Kastepõld-Tõrs, Autistliku lapse ema kiindumusstiil, tajutud vanemlik pädevus ja sellega seotud tegurid, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Juuli Puusepp, magistrikraad, 2019, (juh) Astra Schults, Õpetajapoolne tunnustamine ja seda mõjutavad tegurid, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Anu Põllusaar, magistrikraad, 2019, (juh) Astra Schults, Eripedagoogide ootused õpilaste sotsiaalsetele oskustele ning reageeringud erinevatele käitumistele, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Heivi Mäekivi, magistrikraad, 2019, (juh) Astra Schults, Lapse perest eraldamise ennetamise ja eraldamisjärgse sekkumise juhendi koostamine lastekaitsele, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Maikela Tarto, magistrikraad, 2018, (juh) Astra Schults, Erivajaduste riskirühma kuuluvate 3-6aastaste laste sotsiaalsete oskuste ja probleemkäitumise hindamine PKBS-2 küsimustiku abil, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut. • Katren Robam, magistrikraad, 2018, (juh) Astra Schults; Tiia Tulviste, Kolmeaastaste laste kõne arengu taseme esmane hindamine ja eakohase kõne arengu ning kõne arengu hilistusega laste eristamine ECDI-III põhjal, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut. • Dagmar Ainsoo, magistrikraad, 2018, (juh) Astra Schults; Tõnu Jürjen, Laste kõne arengu seos laste edasistele uuringutele suunamise tõenäosusega, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Jaak Maasalu, magistrikraad, 2018, (juh) Astra Schults, Koolipsühholoogide ning II ja III kooliastme õpilaste hinnangud probleemvaldkondade esinemissagedusele ning abi otsimise eelistused, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Julia Šarapova, magistrikraad, 2018, (juh) Astra Schults, Eesti koolipsühholoogide rolli selgus ja tööga rahulolu, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Maria Eldermann, magistrikraad, 2018, (juh) Astra Schults; Liina Adov, Õpetajate läbipõlemine, emotsionaalne heaolu ning toimetulekustiilid erikoolide ja üldhariduskoolide võrdluses, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Laine Lilleoja, magistrikraad, 2017, (juh) Astra Schults, Õpetajate poolt 3–4-aastaste laste sotsiaalsetele oskustele antud hinnangute seos lapse kõne arengu ja kasvukeskkonnaga, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste  instituut. • Ele Enn, magistrikraad, 2017, (juh) Astra Schults, 3-7 aastaste laste sotsiaalseid oskusi mõjutavad tegurid ühe lasteaia näitel, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Kaisa Hunt, magistrikraad, 2016, (juh) Astra Schults, Ekspressiivses kirjutamises avalduva emotsionaalse sõnavara näitajad veebinõustamise kontekstis, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Terje Ertel, magistrikraad, 2016, (juh) Astra Schults, Lugemisega seotud oskuste muutumine ja nende seos loetu mõistmisega 5-7 aastastel lastel, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, haridusteaduste instituut. • Kairi Kaljuste, magistrikraad, 2016, (juh) Kristiina Treial; Astra Schults, Kiusamiskogemuse seosed koolirõõmuga KiVa koolide näitel, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, psühholoogia instituut. • Thea Marran, magistrikraad, 2015, (juh) Astra Schults, 3-4aastaste laste sotsiaalsete oskuste esmane hindamine, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Psühholoogia instituut. • Ruth Kruusamäe, magistrikraad, 2015, (juh) Astra Schults, Kaasav haridus, õpetajate vajadused ning ootused tugispetsialistidele hariduslike erivajadustega õpilaste õpetamisel Lääne – Virumaa koolides, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Haridusteaduste instituut. • Gerli Säre, magistrikraad, 2015, (juh) Astra Schults, Sotsiaalsete oskuste ja tunnetusprotsesside mõju õppeedukusele algklassides, Tartu Ülikool, Sotsiaal- ja haridusteaduskond, Haridusteaduste instituut. • Marju Koor, magistrikraad, 2010, (juh) Astra Schults, Koolieelikute ja 1.klassi õpilaste lugemisega seotud tegurid ning arvutipõhise õppemängu mõju lugemisraskustega laste lugemisoskusele, Tartu Ülikool. Publikatsioonid 2021 Kuvać-Kraljević, J., Blaži, A., Schults, A., Tulviste, T. & Stolt, S. (2021). Influence of internal and external factors on early language skills: A cross-linguistic study. Infant Behavior and Development, 63 (101552). DOI: 10.1016/j.infbeh.2021.101552. Kikas, Eve; Mädamürk, Kaja; Hennok, Liis; Häärma, Eliis; Treial, Kristiina; Malleus-Kotšegarov, Elina; Schults, Astra; Aus, Kati; Arro, Grete; Kangur, Mihkel; Puusep, Liisa (2021). Arvutipõhised hindamisvahendid õpi-, suhtlus- ja enesemääratluspädevuse hindamiseks põhikooli III kooliastmes. Juhendid testide läbiviimiseks ja tulemuste interpreteerimiseks. 2020 Tulviste, Tiia; Schults, Astra (2020). Parental reports of communicative development at the age of 36 months: The Estonian CDI-III. First Language, 40 (1), 64−83. DOI: 10.1177/0142723719887313. 2019 Schults, A., Tulviste, T. (2019). Expressive vocabulary development and screen device usage of three- year-old children. Abstract Book: 19th European Conference on Developmental Psychology, Athens, Greece, August 29th to September 1st, 2019. EADP, 451. 2018 Häidkind, Pille; Schults, Astra; Palts, Kaili (2018). 3–4aastaste eesti laste üldoskuste tase kolme hindamisvahendi alusel. Eesti Haridusteaduste Ajakiri = Estonian Journal of Education, 6 (1), 179−214. Schults, Astra; Häidkind, Pille; Kivirähk, Triin; Brin, Inga; Jürjen, Tõnu; Kiive, Evelyn; Kuusk, Ragne; Kõiv, Anne; Pastarus, Kaja; Plado, Kaja; Raidla, Ulvi; Sepp, Viire; Simso, Kristi (2018). 21. peatükk. Hariduslike erivajadustega õpilased põhikoolis. Pedagoogilise psühholoogia käsiraamat. 3., täiendatud ja ümbertöötatud väljaanne (613−672). Tartu Ülikooli Kirjastus. Schults, A.; Kõnnussaar, A.; Kasenõmm, A.; Kallas, E.; Ergma, E.; Kersten, J.; Viitpoom, K.; Kongi, M. (2018). Koolitöötajaid, lapsi ja lapsevanemaid toetav süsteemne lähenemine haridusasutuses. 2017 Hallap, Merit, Schults, Astra (2017). Eesti laste esmane sõnavara ja selle kujundamine. Eripedagoogika, 59−66. Taimalu, Merle; Schults, Astra; Vinter-Nemvalts, Kristi (2017). Eesti Haridusteaduste Ajakiri. Taimalu, M., Schults, A., Vinter-Nemvalts, K. (Toim.). Eesti Haridusteaduste Ajakiri (1−269). 01.05.2017 Tartu Ülikooli Kirjastus. Schults, Astra (2017). Social skills in Estonian preschool children according to their teachers and parents. 18th European Conference on Developmental Psychology. Abstract book. EADP, 330. 2016 Schults, Astra; Tulviste, Tiia (2016). Composition of Estonian infants’ expressive lexicon according to the adaptation of CDI / Words and Gestures. First Language, 36 (5), 485−504. DOI: 10.1177/0142723716648864. Schults, A., Tulviste, T. (2016). Estonian preterm and full term children’s early vocabulary. Actas- Proceedings-Actes VIIIth International Conference of Language Acquisition: VIIIth International Conference of Language Acquisition, Mallorca, from 7th to 9th September 2016. Fundació-Empresa de les Illes Balears, 36−36. 2015 Schults, A.; Tulviste, T. (2015). The very first words of Estonian children: A comparison of two parental report types. Advances in Pediatric Research, 2 (15), x. DOI: 10.12715/apr.2015.2.15. 2013 Schults, A.; Tulviste, T.; Haan, E. (2013). Early vocabulary in full term and preterm Estonian children. Early Human Development, 89 (9), 721−726. DOI: 10.1016/j.earlhumdev.2013.05.004. Schults, A.; Tulviste, T.; Kaljumäe, K. (2013). Eesti laste esimesed sõnad: MacArthuri-Batesi suhtlemise arengu testi tulemused. Eesti Arst, 21−27. 2012 Schults, A.; Tulviste, T.; Konstabel, K. (2012). Early vocabulary and gestures in Estonian children. Journal of Child Language, 39, 664−686. DOI: 10.1017/S0305000911000225. 2009 Schults, A.; Kaljumäe, K.; Tulviste, T. (2009). Eesti lapse esimesed sõnad: sõnavara suurus ja koostis. VIII rakenduslingvistika kevadkonverents KEELEPOLIITIKA JA KULTUURIMUUTUSED, Tallinn, 23.–24. aprill 2009. , 46−47. 2006 Schults, A., Tulviste, T. (2006). Normative study of MacArthur Communicative Development Inventory: words and gestures. VII International Baltic Psychology Conference. Baltic Psychology in Global Context: Where Do We Stand? June 15-17, 2006. Riga, Latvia. , 48. Schults, A., Tõugu, P., Tulviste, T. (2006). Social rules from three different perspectives: the influence of domain perspective on teachers' ratings, children's evaluation of transgression, and children's use of social norms. VII International Baltic Psychology Conference. Baltic Psychology in Global Context: Where Do We Stand? June 15-17, 2006. Riga, Latvia. , 47−48.  Curriculum vitae Rafaela Eugenie Simonee Lehtme Sünniaeg 18.09.1981 Telefon 56207271 E-post [email protected] Kodulehekülg https://www.linnupesauurimus.ee Töökohad ja ametid 01.07.2019–... Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Nooremteadur (0,50) 21.08.2007– Tallinna Väike-Õismäe Gümnaasium, Sotsiaalpedagoog (1,00) 31.01.2010 Teaduskraadid Rafaela Eugenie Simonee Lehtme, doktorant, (juh) Karmen Toros; Merike Sisask, Child-Centred Approach in the Context of Shared Parenting: Parents’ Experiences with Birdnest Parenting Arrangement (Lapsekeskne lähenemine jagatud hooldusõiguse kontekstis: lapsevanemate kogemus linnupesa-hoolduse kasutamisel), Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. Teaduspreemiad ja tunnustused 2021 TLÜ üliõpilaste teadustööde üleülikooliline konkurss, I koht teaduspublikatsioonide kategoorias ühiskonna ja avatud valitsemise valdkonnas artikli eest: Lehtme, R., Toros, K. (2020). Parental engagement in child protection assessment practice: Voices from parents. Children and Youth Services Review, 113, 104968. DOI: 10.1016/j.childyouth.2020.104968. 2020 TLÜ üliõpilaste teadustööde üleülikooliline konkurss, III koht teaduspublikatsioonide kategoorias ühiskonna ja avatud valitsemise valdkonnas artikli eest: Lehtme, R., Toros, K. (2019). Bird’s Nest Parenting as a Child- Centered Solution in the Context of Shared Parenting. In: Boyd Wolfe (Ed.). The Child Welfare System: Perspectives, Challenges and Future Directions (1−46). New York: Nova Science Publishers. Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; CERCS KLASSIFIKAATOR: S214 Sotsiaalsed muutused, sotsiaaltöö teooria Jooksvad projektid • PSG305 "Tõhus osalusdiskursus: osalejate kogemused kaasatusest lastekaitse hindamiste praktikates (1.01.2019−31.12.2022)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU20155 "Pädev lastekaitsetöötaja: lapse osalusõiguse edendamine abivajava lapse hindamisel (1.11.2020−31.10.2022)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. Juhendatud väitekirjad • Helen Jaanipere, magistrikraad, 2021, (juh) Karmen Toros; Rafaela Eugenie Simonee Lehtme, Laste kogemus oma osalusest abivajaduse hindamisprotsessis, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Helen Jaanipere, magistrikraad, 2021, (juh) Karmen Toros; Rafaela Eugenie Simonee Lehtme, Laste kogemus oma osalusest abivajaduse hindamisprotsessis, Tallinna Ülikool • Liisa Lents, magistrikraad, 2020, (juh) Karmen Toros; Rafaela Eugenie Simonee Lehtme, Lapsevanema kogemus kaasamisest lapse abivajaduse hindamisse Harjumaa näitel, Tallinna Ülikool Publikatsioonid 2021 Lauri, Kadi; Toros, Karmen; Lehtme, Rafaela (2021). Participation in the Child Protection Assessment: Voices from Children in Estonia. Child and Adolescent Social Work Journal, 211−226. DOI: 10.1007/s10560-020-00724-x. Falch-Eriksen, Asgeir; Toros, Karmen; Sindi, Ingrid; Lehtme, Rafaela (2021). Children expressing their views in child protection casework: Current research and their rights going forward. Child & Family Social Work. DOI: 10.1111/cfs.12831. 2020 Lehtme, Rafaela; Toros, Karmen (2020). Parental engagement in child protection assessment practice: Voices from parents. Children and Youth Services Review, 113, 104968. DOI: 10.1016/j.childyouth.2020.104968. Lauri, K., Toros, K., & Lehtme, R. (2020). Lapse hääl lastekaitsetöös – laste osalemiskogemused. Sotsiaaltöö, 2, 79−85. 2019 Lehtme, Rafaela; Toros, Karmen (2019). Bird’s Nest Parenting as a Child-Centered Solution in the Context of Shared Parenting. In: Boyd Wolfe (Ed.). The Child Welfare System: Perspectives, Challenges and Future Directions (1−46). New York: Nova Science Publishers. Lehtme, Rafaela; Toros, Karmen (2019). Linnupesa-hooldus kui lapsekeskne lähenemine jagatud hooldusõiguse korral. Sotsiaaltöö, 3, 58−64.    TARTU UTTTOOT ASUTATUD 1632 iP Tartu ljlikool tunnistab, et Kristjan Kaldmaa isikukood 39311225213 on tziitnud rahvusvaheliste suhete ja regiooni uuringute magistri6ppe dppekava ja talle on antud magistrikraad sotsiaalteaduse magister (rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud) Master of Arts in Social Sciences (Internutionul Relations and Regional Stucties) Rektor Toomas Asser Sotsiaalteaduste valdkonna dekaan Raul Eamets Tartus 7. veebluarrl2019. aastal ila 013054  Curriculum vitae Ingrid Sindi Sünniaeg 24.04.1977 Telefon 53401810 E-post [email protected] ORCID 0000-0001-8179-345X Töökohad ja ametid 2018–... Tallinna Ülikool, Lektor (0,60) 01.01.2012– SOS Lasteküla Eesti ühing, SOS Lasteküla Eesti ühing, SOS 30.11.2016 Põltsamaa lasteküla juhataja (0,75) 01.12.2011– SOS Lasteküla Eesti ühing, SOS Lasteküla Eesti Ühing, lapse õiguste 30.06.2012 nõunik (1,00) 01.01.2011– Viljandi Lasteabi- ja Sotsiaalkeskus, Viljandi Lasteabi- ja 31.12.2011 Sotsiaalkeskus, sotsiaaltöötaja (1,00) 01.01.2002– Viiratsi Lastekodu, direktor 31.12.2007 Haridustee 2013–2021 Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste Instituut, filosoofiadoktori kraad sotsiaaltöö erialal 2003–2006 Tartu Ülikool, sotsiaaltöö magister Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2021−... Sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistri õppekava kuraator, Tallinna Ülikool. 2020−... Retsensent ajakirjas Child Care in Practice 2019−... Õiguskantsleri inimõiguste nõukoja liige 2019−... Tallinna Ülikooli Laste ja perede uurimisrühma CIRIC liige 2019−... Global Partnership for Transformative Social Work liige 2018−... Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse bakalaureuseõppe vastuvõtukomisjoni liige 2012−... Eesti Sotsiaaltöö Assotsatsioon, liige 2017−2019 TLÜ Ühiskonnateaduste instituut, nõukogu liige 2016−2019 Viljandi Hariduse Arengufond nõukogu liige 2015−2016 ELNHÜ, MTÜ Eesti Laste ja Noorte Hoolekandeasutuste Ühendus 2012−2015 Viljandi Gümnaasium, hoolekogu liige Lisainfo Töö eksperdina erialastes töörühmades: 2020 aug-dets. Lastekaitsetöötajatele asendushoolduse teemalise koolituskava koostamine. Tervise Arengu Instituut. 2019-2020. "See on minu lugu" seminaride idee ja korralduse kaasarendaja (koostöös MTÜ Oma pere, MTÜ Asenduskodude töötajate liidu, Tartu Ülikooli, SEB Heategevusfondiga) 2018 mai-sept. Asendushooldusel kasvavatele noortele vanuses 16-19 arenguprogrammi arendamine. Lastekaitse Liit ja Sotsiaalkindlustusamet. 2017. Lastekaitsetöötajatele suunatud täiendkoolituse `Töö lapse ja perekonnaga`koolituskava arendamine. Tervise Arengu Instituut. Teaduskraadid Ingrid Sindi, doktorikraad, 2021, (juh) Karmen Toros; Judit Strömpl, Discursive Practices of Child Institutional Substitute Care. Experience from an Ethnographic Research in SOS Children`s Village Estonia (Laste institutsionaalse asendushoolduse diskursiivsed praktikad: etnograafial põhinev uuringukogemus SOS Eesti Lastekülas), Tallinna Ülikool Ingrid Sindi, magistrikraad, 2006, (juh) Judit Strömpl, Lapsekeskse kontseptsiooni rakendamisest T.L. Lastekodu näitel, Tartu Ülikool. Teaduspreemiad ja tunnustused 2020 Eesti Asenduskodu Töötajate Liidu poolt `Valdkonda panustaja Kuldse Kartuli tiitel`. 2020 Tallinna Ülikooli üliõpilaste teadustööde konkursil `Ühiskonna ja avatud valitsemise valdkonnas` tunnustati Ingrid Sindi ja Judit Strömpl artiklit “Who Am I and Where Am I From? Substitute Residential Home Children’s Insights into Their Lives and Individual Identities” (avaldatud ajakirjas Child & Youth Services) II kohaga. 2019 Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituudi tänukiri suure panuse eest arendustegevusse 2019. aastal. Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; CERCS KLASSIFIKAATOR: S215 Sotsiaalsed probleemid ja heaolu, sotsiaalkindlustus; TÄPSUSTUS: laste asendushoolduse, laste õigused, lapse kodanikuksolek, lapsekeskne lähenemine Lisainfo Jooksvad projektid • PRG700 "Lapsepõlve haavatavus ja haavatav subjektiivsus: interdistsiplinaarne võrdlev vaade (1.01.2020−31.12.2023)", Dagmar Kutsar, Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, ühiskonnateaduste instituut. • PSG305 "Tõhus osalusdiskursus: osalejate kogemused kaasatusest lastekaitse hindamiste praktikates (1.01.2019−31.12.2022)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU19153 "Tehnoloogiliste muutuste mõju digitaalsele põlvkonnale (1.12.2019−30.11.2022)", Merike Sisask, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU19153 "Tehnoloogiliste muutuste mõju digitaalsele põlvkonnale (1.12.2019−30.11.2022)", Merike Sisask, Tallinna Ülikool. • TRU20155 "Pädev lastekaitsetöötaja: lapse osalusõiguse edendamine abivajava lapse hindamisel (1.11.2020−31.10.2022)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. Lõppenud projektid • TKA17073 "Ühine teenuseinnovatsioon Euroopas (1.12.2017−31.05.2021)", Zsolt Bugarszki, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU18168 "Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus (1.01.2019−31.12.2019)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU18070A "Asendushooldusel kasvavate noorte järelhooldusteenuse korraldamise ja rakendamise juhendmaterjalide väljatöötamine (25.05.2018−31.12.2019)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. Juhendamisel väitekirjad • Helen Saarnik, doktorant, (juh) Karmen Toros; Ingrid Sindi, Child`s Best Intrests in Alternative care – placement with foster families (Lapse parim huvi asendushooldusel – paigutamine hooldusperesse), Tallinna Ülikool • Kõiv Liina, magistrant, (juh) Ingrid Sindi, Perekodus elavate laste perspektiiv suhetele bioloogiliste vanemate ja lähisugulastega, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Rebase Hele-Riin, magistrant, (juh) Ingrid Sindi, Asenduskodus elavad psühholoogiliselt traumeeritud lapsed, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Anu Eesmaa, magistrant, (juh) Ingrid Sindi, Psühholoogilise abi kättesaadavus asendushooldusteenusel olevatele lastele ühe asenduskodu näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Kazakova, Aljona, magistrant, (juh) Ingrid Sindi, Jagatud vanemlus perepõhise asendushoolduse kontekstis Eestis, Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Rannama Galina, magistrant, (juh) Ingrid Sindi, Lapse osalemisõigus kohaliku omavalitsuse lastekaitsemenetluses – lastekaitsetöötajate perspektiiv., Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Sinthal Keit, magistrant, (juh) Ingrid Sindi, Järelhooldusteenuselt lahkuvate noorte emotsionaalne valmisolek iseseisva elu astumisel., Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Metsanurm Kristiin, magistrant, (juh) Ingrid Sindi, Koolipsühholoogid koostöö võrgustiku liikmena, Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Mustila Teija Liisi, magistrant, (juh) Ingrid Sindi, Põhikooli õpilaste arusaam seksuaalsest väärkohtlemisest Eesti ja Soome näitel, Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Taru Rainer, magistrant, (juh) Ingrid Sindi, Reflekteeriv praktika sotsiaalpedagoogide töös, Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut Juhendatud väitekirjad • Gertu Jurtom, magistrikraad, 2021, (juh) Ingrid Sindi; Merike Sisask, Laste kogemused ja tõlgendused digivahendite kasutamisest perekondlikes situatsioonides, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Julia Dunets, magistrikraad, 2021, (juh) Ingrid Sindi, Hoolduse katkestamine hooldusperedes lastekaitsetöötajate ja eksperdi vaatenurgast, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Moonika Mägipõld, magistrikraad, 2021, (juh) Ingrid Sindi, Lastekaitsetöö esitlemine meedias ajaleht „Postimees“ näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Terli Linnas, magistrikraad, 2021, (juh) Ingrid Sindi, ASENDUSHOOLDUSTEENUSELE SUUNATUD LAPSE OSALEMINE PÄRITOLUPEREKONNAST ERALDAMISEL, Tallinna Ülikool • Liina Kõiv, magistrikraad, 2021, (juh) Ingrid Sindi, „Me lihtsalt olemegi natuke targemad kui täiskasvanud“ – perekodus elavate laste perspektiiv suhetele bioloogilise perekonnaga ja suhete olulisus identiteedi kujunemisel, Tallinna Ülikool • Moonika Mägipõld, magistrikraad, 2021, (juh) Ingrid Sindi, Lastekaitsetöö esitlemine meedias ajaleht „Postimees“ näitel, Tallinna Ülikool • Helgie Mandzolo Saar, magistrikraad, 2021, (juh) Ingrid Sindi, COVID-19 ERIOLUKORD HOOLDUSPEREDE NARRATIIVIDES, Tallinna Ülikool • Julia Dunets, magistrikraad, 2021, (juh) Ingrid Sindi, Hoolduse katkestamine hooldusperedes lastekaitsetöötajate ja eksperdi vaatenurgast, Tallinna Ülikool • Gertu Jurtom, magistrikraad, 2021, (juh) Ingrid Sindi; Merike Sisask, Laste kogemused ja tõlgendused digivahendite kasutamisest perekondlikes situatsioonides, Tallinna Ülikool • Katti Kask, magistrikraad, 2020, (juh) Ingrid Sindi, Eesti lastemajateenuse tähendus ja sisu - lastemajateenusega seotud spetsialistide tõlgendused ja hinnangud, Tallinna Ülikool • Merle Sarapuu, magistrikraad, 2020, (juh) Ingrid Sindi, Perekonnast eraldatud lapse suhe bioloogiliste vanematega – vajalikkus ja võimalused hooldusperede vanemate tõlgenduste kohaselt., Tallinna Ülikool • Jane Snaith, magistrikraad, 2020, (juh) Ingrid Sindi, Hooldusperede vanemate kogemused ja vajadused hooldusperede tugiteenuste osas, Tallinna Ülikool • Kairi Maris Va, magistrikraad, 2020, (juh) Ingrid Sindi, Lapse abivajadus ja väärkohtlemise märgid ning märkamisjärgne tegevus - klassiõpetajate arusaamad I kooliastmes Harjumaa koolide näitel., Tallinna Ülikool • Kukk-Kasemets, Helery, magistrikraad, 2018, (juh) Ingrid Sindi, Päevakeskuse toimimisest Eesti lastekaitsetöös: ühe päevakeskuse töötajate ja laste tõlgendusi, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut Publikatsioonid 2021 Falch-Eriksen, Asgeir; Toros, Karmen; Sindi, Ingrid; Lehtme, Rafaela (2021). Children expressing their views in child protection casework: Current research and their rights going forward. Child & Family Social Work. DOI: 10.1111/cfs.12831. Sindi, Ingrid (2021). Discursive Practices of Child Institutional Substitute Care. Experience from an Ethnographic Research in SOS Children`s Village Estonia. (Doktoritöö, Tallinna Ülikool). Tallinn: Tallinna Ülikool. Saarnik, Helen ja Sindi, Ingrid (2021). Asendushooldusel kasvavate laste osalemiskogemused nende elu puudutavates otsustes. Tallinn: MTÜ Lastekaitse Liit. Sindi, Ingrid, Strömpl, Judit, and Toros, Karmen (2021). The child’s perspective: Reconceptualization of family by children living in SOS CV Estonia. EUSARF 2021 Conference XVI. EUSARF. Dunets, Julia ja Sindi, Ingrid (2021). Hoolduse katkestamine hooldusperedes – lastekaitsetöötajate ja eksperdi vaatenurk. Sotsiaaltöö, 16.07.2021. 2020 Toros, Karmen; Kangro, Kadri; Reimann, Katri-Liis; Bugarszki, Zsolt; Sindi, Ingrid; Saia, Koidu; Medar, Marju (2020). Co-creation of social services on the example of social hackathon: The case of Estonia. International Social Work, 1−14. DOI: 10.1177/0020872820904130. Sindi, Ingrid (2020). Asendushooldusperes elava lapse identiteediõigus. Sotsiaaltöö, 2, 34−39. 2019 Saia, Koidu; Toros, Karmen; DiNitto, Diana M.; Leino, Mare; Sindi, Ingrid; Tersteegen, Elisa. (2019). Juvenile offender rehabilitation in Estonia: interprofessional collaboration in written assessments and specialists’ perceptions. European Journal of Social Work, 22 (1), 121−133. DOI: 10.1080/13691457.2017.1357022. Sindi,I. ja Strömpl,J. (2019). Who am I and where am I from? Substitute residential home children’s insights into their lives and individual identities. Child & Youth Services, 40 (2), 120−139. DOI: 10.1080/0145935X.2019.1591272. Sindi, I., Toros, K., Kuldjärv, M., Kattai, K., Gornischeff, K., Medar, M., Valma, K., Saia, K. (2019). Asendushooldusel täisealiseks saavate noorte iseseisvumise ja elluastumise toetamine. Soovituslik juhendmaterjal asendus- ja järelhooldusteenuse pakkujatele. Tallinn: Tallinna Ülikool. Sindi, I., Kattai, K., Medar, M., Toros, K., Valma, K., Kuldjärv, M., Gornischeff, K., Saia, K. (2019). Asendushooldusel täisealiseks saavate noorte iseseisvumise ja elluastumise toetamine ning järelhooldusteenuse planeerimine ja korraldamine. Soovituslik juhendmaterjal kohalikule omavalitsusele. Tallinn: Tallinna Ülikool. Gornischeff, K., Sindi, I., Saia, K., Toros, K., Valma, K. (2019). Infojuhis asendushooldusel iseseisvuvatele ja elluastuvatele noortele: Sinu iseseisva elu alustamine. Tallinn: Tallinna Ülikool. Sindi,I., Strömpl, J., Toros, K. (2019). The meaning of loving family home and child centred care. New developments of residential family care in SOS Children`s Village Estonia. ISCI 2019 Abstract Book: 7th Conference of the International Society for Child Indicators: Children of the World, Touch of Change. Theories, Policies and Practices. 27-29.08.2019 Tartu, Estonia. Estonia: University of Tartu, 83−84. 2018 Sindi, I., Strömpl, J., Toros., K. (2018). The Estonian way of deinstitutionalisation. Staff members’ perspective on residential substitute care. Experiences from an ethnography research in an Estonian SOS Children`s Village. Child & Youth Services, 39 (4), 305−332. DOI: 10.1080/0145935X.2018.1511975. Sindi, I.;Strömpl, J.; Toros, K. (2018). Children’s and Staff’s Interpretations of “Loving Home”:Research Findings from SOS Children’s Village Estonia. Book of Abstracts: All Children, All Families - Promoting Excellence in Child Welfare Research, Policy and Practice, EUSARF 2018, Porto 2nd-5th October. Porto: Porto University, 349−349. 2017 Sindi,I., Strömpl,J., Toros, K. (2017). Listening to children`s voices. In: Setting Sail from a Safe Port: Giving our children confidence to move forward with safe and permanent relationships (56−57). IFCO World Conference, 01-04.11.2017, Malta. Sindi, Ingrid (2017). On vaja küla, et kasvatada last. Laste asendushoolduse ümberkorralduskavast. Arvamusartikkel. Postimees. 2016 Sindi, Ingrid ja Strömpl, Judit (2016). Asenduskodulapse identiteedi kujunemise toetamine elulootöö meetodil. Sotsiaaltöö, 4, 21−30. 2015 Sindi, Ingrid (2015). Changing discourses and changing institutional child substitute care: New terms and processes toward family-like and family-based care. Child Care in Practice, 22 (1), 50−63. DOI: 10.1080/13575279.2015.1054785. 2013 Sindi, Ingrid (2013). Seminar lapse kaasamisest asenduskodus. Sotsiaaltöö, 4, 57−59. 2012 Sindi, Ingrid (2012). Lastekodust peretüüpi asenduskoduni: asutushoolduse areng ja lapse õiguste tagamine. Sotsiaaltöö, 1, 53−58. 2006 Kask, Ingrid (2006). Lapsekeskse kontseptsiooni rakendamisest ühe lastekodu näitel. Ülikoolilt Tartu linnale: Sotsiaaltöö-teemaliste üliõpilasuurimuste kogumik III (37−48). . Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus. Kask, Ingrid (2006). Kui lapsekeskne on lastekodu? Sotsiaaltöö, 6, 28−33.  Curriculum vitae Kadi Liik Töökohad ja ametid 01.09.2015–... Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut, Lektor (1,00) 2010–2015 Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut, Lektor (1,00) 2005–2010 Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia osakond, Organisatsiooni- ja juhtimisteooria õppetool, Lektor 2002–2003 Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia osakond, Sotsiaal- ja keskkonnapsühholoogia õppetool, Teadur 2001–2002 Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskond, Psühholoogia osakond, Teadur Haridustee 1997–... Tallinna Ülikool, doktoriõpe, psühholoogia 1985–... Teaduste Akadeemia, Ajaloo Instituut, Aspirantuur, psühholoogia 1994 Tartu Ülikool, psühholoogiamagister (MSc) 1979–1984 Tartu Riiklik Ülikool, psühholoogia Teaduskraadid Kadi Liik, magistrikraad (teaduskraad), 1994, (juh) -, Füüsilise ja sotsiaalse keskkonna osast lapse arengus, Tartu Ülikool. Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.8. Psühholoogia; CERCS KLASSIFIKAATOR: S260 Psühholoogia Jooksvad projektid • TKA19167 "Sünnitusejärgne vaimne tervis ja sünnitusega seotud traumakogemus: kuidas jõuda parimate praktikate ja parimate tulemusteni (15.10.2019−14.10.2023)",  Triin Roosalu, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Rahvusvaheliste sotsiaaluuringute keskus. • TAU20063 "CA18138 - Research Innovation and Sustainable Pan-European Network in Peripartum Depression Disorder (15.04.2019−14.04.2023)", Kristiina Uriko, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • TA/2520 "Naise vaimne tervis ja heaolu ning seda määravad tegurid (1.06.2020−31.12.2021)", Kristiina Uriko, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • - Lõppenud projektid • TRU21136A "Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide tulemuslikkuse ja kompetentside hindamise skaalade kohandamise ettepanekute väljatöötamine (10.09.2021−4.10.2021)", Kadi Liik, Tallinna Ülikool. • TRU21062A "Nexd töötajate rahulolu-uuringu läbiviimine (15.04.2021−17.05.2021)", Kadi Liik, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • TRU17165 "Kultuuriti võrdlev nartsissismi, kadeduse, häbelikkuse ja huumoristiilide uurimus (1.06.2017−31.12.2020)", Kadi Liik, Tallinna Ülikool. • TKA20064A "Kompetentsimudeli kvaliteedi analüüs (20.04.2020−28.05.2020)", Kadi Liik, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • TRU19063A "Rahvusvaheline uuring meta-norms (8.01.2019−30.10.2019)", Kadi Liik, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • TRU17156A "Organisatsioonikultuuri kaardistamise ja analüüsi diagnostilise instrumendi väljatöötamine (1.12.2017−31.08.2018)", Kadi Liik, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • TF5316 (TLÜ uuringufondi nõukogu 25. novembri 2016. a. koosoleku otsus nr 9/16) "Identiteedi piiride loomine (1.12.2016−30.01.2018)", Katrin Kullasepp, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • KT1908, leping 4.5-2/42 "Statsionaarsel ravil viibivate patsientide rahulolu-uuringute 2009., 2007. ja 2006. aasta andmete analüüs (21.04.2009−30.09.2009)", Kadi Liik, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • KT1908, leping 3.1-11/4 (1.2-19/323-08) "Andmeanalüüsi teostamine AS ITK registratuurides läbi viidud küsitluse andmetele (12.05.2008−16.09.2008)", Kadi Liik, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. Juhendatud väitekirjad • Teele Russmann, magistrikraad, 2021, (juh) Kadi Liik, Mitmese paigakiindumuse seosed individualistliku ja kollektivistliku käsitluse vertikaalse ja horisontaalse dimensiooni ning sekkumisvalmidusega, Tallinna Ülikool • Merje Olm, magistrikraad, 2021, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsioonikultuuri seosed protseduuride õigluse, tajutud ülekoormuse ja lahkumiskavatsusega ülikooli näitel, Tallinna Ülikool • Inga Lill, magistrikraad, 2021, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Tööalane autonoomia ning selle seosed seotusvajaduse rahuldatuse ja tajutud ülekoormusega kontoritöötajate näitel, Tallinna Ülikool • Maari Helilaid, magistrikraad, 2021, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Kaugtöö ja selle seosed tööpaiga kiindumuse ja tajutud töö tulemuslikkusega kontoritöötajate näitel, Tallinna Ülikool • Jaanus Jõgis, magistrikraad, 2021, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Töökorralduse paindlikkus ja selle seosed töö-pere konflikti ning töö tajutud tulemuslikkusega kontoritöötajate näitel, Tallinna Ülikool • Janika Kibus, magistrikraad, 2021, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Segajad töökeskkonnas ja nende seosed töö tajutud tulemuslikkuse ja tööpaiga kiindumusega, Tallinna Ülikool • Ingrid Koort, magistrikraad, 2021, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Töökorralduse autonoomsus ja selle seosed tööpaigakiindumuse ja organisatsiooniga samastumisega kontoritöötajate näitel, Tallinna Ülikool • Kristjan Kõljalg, magistrikraad, 2021, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Kaugtöö ja selle seosed töö-pere konflikti ning tööga seotud subjektiivse heaoluga, Tallinna Ülikool • Enriko Laanemäe, magistrikraad, 2021, (juh) Kadi Liik, Töökoormuse muutuste ja stressi seosed tööga seotud ebakindlusega, Tallinna Ülikool • Mihkel Miller, magistrikraad, 2021, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Töötamine kodus vs töötamine kontoris: töökeskkonna sobivus, tajutud tulemuslikkus ja küberlooderdamine, Tallinna Ülikool • Gert Mattias Purje, magistrikraad, 2021, (juh) Kadi Liik, Tööst haaratuse seosed võimestava juhtimiskäitumise ja töö kujundamisega, Tallinna Ülikool • Maili Sepp, magistrikraad, 2021, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Tööpaiga eelistus ja selle seosed seotusvajaduse, üksildustunde ja organisatsiooniga samastumisega, Tallinna Ülikool • Merle Tikk, magistrikraad, 2021, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsiooni innovaatilisuse seosed tööstressi ja töölt lahkumise kavatsusega, Tallinna Ülikool • Karli Varblas, magistrikraad, 2021, (juh) Kadi Liik, Tööga haaratus ja selle seosed palgaga rahulolu ning inimese ja töö sobivusega, Tallinna Ülikool • Kairit Vill, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik, Organisatsioonikultuuri seosed huumoristiilidega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Helen Koit, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsioonikultuur ja selle seosed võimestava ja alandava juhtimisstiiliga, Tallinna Ülikool • Elend Auli, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Töötajate tajutud töökoormuse ja lahkumiskavatsuse seosed ning ootused muutustele organisatsioonis korrakaitse valdkonna töötajate näitel, Tallinna Ülikool • Dmitri Koštšejev, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik, Tervishoiutöötajate tööga seotud emotsionaalse dissonantsi seosed grupi sidususe ja tajutud töökoormusega, Tallinna Ülikool • Sigrit Kullang, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsiooni innovaatilisuse seosed töötajate vahelise koostöö, tööpaiga kiindumuse ja tajutud ülekoormusega, Tallinna Ülikool • Irina Ojala, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Võimestava ja alandava juhtimisstiili seosed koostöisuse ja tööstressiga, Tallinna Ülikool • Tarmo Peeduli, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik, Palgasüsteemi arusaadavuse ja palgaga rahulolu ning lahkumiskavatsuse seosed organisatsiooni X näitel, Tallinna Ülikool • Erika Piirmets, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Õpetaja hinnangud oma töö tähenduslikkusele ja selle seosed tööstaa˛i ning õpetajate tunnetatud koolielu stressoritega, Tallinna Ülikool • Elvi Prants, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik, Töötajate poolt tajutud organisatsioonikultuuri, tööga rahulolu ja töökohaga seotud ebakindluse seosed muudatusteks valmisolekuga X Kontserni näitel, Tallinna Ülikool • Taavet Reimers, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik, Tajutud koduse ja tööalase koormuse seos tööstressi ja juhi ning kolleegide usaldamisega tervishoiutöötajate näitel, Tallinna Ülikool • Dmitri Tšornõi, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik, Juhi ja kolleegide usalduse seosed organisatsioonipõhise enesehinnangu, tajutud ülekoormuse ja väsimusega, Tallinna Ülikool • Nele Zaitsev, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik, Organisatsoonikultuuri seosed tööalase läbipõlemise ja töötajatevaheliste konfliktide vahel, Tallinna Ülikool • Liine Toming, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik, Mitmene paigakiindumus, keskkonnasõbralik käitumine ja elupaigast lahkumisvalmidus, Tallinna Ülikool • Kairit Pärlist, magistrikraad, 2020, (juh) Kadi Liik, Organisatsioonikultuuri seosed huumoristiilidega, Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut • Mariliis Hunt, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik, Juhi võimudistantsi ja tulemustele orienteeritud mentaliteedi seosed alluva soorituse ja alluvaga sarnasuse tajumisega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Viktor Saaremets, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik, Alandav juhtimisviis ja selle seosed alluva organisatsiooni kahjustava käitumise ja töökohustuste täitmisega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Aare Jamnes, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik, Alluva negatiivsete emotsioonide seosed tajutud juhipoolse käitumisega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Sigrid Ploompuu, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik, Alandava juhtimise ja psühholoogiliste lepete murdmise seosed töötaja negatiivse enesetundega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Ats Kübarsepp, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik, Organisatsiooniga samastumise seosed organisatsioonikultuuri ja protseduuride õiglusega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Elis Luite, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik, Organisatsioonikultuuri seosed organisatsioonipõhise enesehinnanguga, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Kristiina Soodla, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik, Organisatsioonikultuuri, psühholoogiliste lepete rikkumise ja protseduuride õigluse vahelised seosed, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Merje Klopets, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik, Töötajate rahulolu  tegevuspõhise kontorikeskkonnaga ja selle seosed personaalse tööpaiga olulisuse, privaatsusvajaduse rahuldatuse ja kommunikatsiooniga tööl, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Laura Kasterpalu, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik, Inimese ja organisatsiooni väärtuste sobivus ning selle seos organisatsioonikultuuri ning organisatsiooniliikmelise käitumisega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Laura Pere, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik, Õpilaste tajutud koormus ja selle seosed koolikiindumuse, läbipõlemise ning ootustega muutustele koolis, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Annika Arula, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Kooli organisatsioonikultuur ja selle seosed õpetaja õpikäsitusega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Evelin Tomingas, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Koolijuhi võimestav käitumine, õpetaja psühholoogiline võimestatus ja töö sisuga rahulolu, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Janek Murakas, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Õpetaja töö stressorid, läbipõlemine ning õpetaja ootused muutustele koolis, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Kalmer Koort, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Õpetaja töö tähenduslikkus ning selle seosed tajutud töökoormuse ja valmisolekuga töökohavahetuseks, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Katrin Neidra-Reinkort, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Kooli organisatsioonikultuuri seosed õpetajate psühholoogilise võimestatusega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Marja-Tiina Lall, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Töö tähenduslikkuse ja juhi võimestava käitumise seosed töötajate läbipõlemisega Eesti kooliõpetajate näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Marko Zolotarjov, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Õpetaja töö tajutud tähenduslikkus ja õpetaja ootused muutustele koolis, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Mihkel Pärn, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Kooli organisatsioonikultuur ja õpetaja ootused muutustele oma koolis, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Rauno Raidloo, magistrikraad, 2019, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Kooli organisatsioonikultuur ning selle seosed õpetajate tööga rahulolu ning valmisolekuga töökoha vahetuseks, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Katri Mets, magistrikraad, 2018, (juh) Jaan Kuusemets; Kadi Liik, Viljandi termid ja holistilise teraapia keskus, Tallinna Tehnikaülikool, Inseneriteaduskond, Ehituse ja arhitektuuri instituut. • Kersti Granbak, magistrikraad, 2018, (juh) Kadi Liik, Töötajate poolt tajutud organisatsioonikultuuri seosed psühholoogilise võimestatuse ja innovaatilisusega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Ksenia Vihrina, magistrikraad, 2018, (juh) Kadi Liik, Organisatsioonipõhise enesehinnangu seosed negatiivse hinnangu kartuse, ebaõnnestumise kartuse ja grupi sidususega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Stina Hainoja, magistrikraad, 2018, (juh) Kadi Liik, X- ja y-generatsioonile omistatud  erinevused organisatsioonile pühendumises, tunnetatud konkurentsivõimes ja tunnetatud toimetulekus, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Sille Silluta, magistrikraad, 2018, (juh) Kadi Liik, Kehahinnangu seos kadeduse ja nartsissismiga tantsijate ning üliõpilaste võrdluses, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Grete Urbel, magistrikraad, 2018, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Tegevuspõhine paindlik kontor: töötajate hinnangud koostööle ja töökeskkonnaga rahulolule, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Janek Sõnum, magistrikraad, 2018, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Tööpaiga personaliseerimine, privaatsusvajaduse rahuldatus ja subjektiivne sooritusedukus erinevates kontoritüüpides, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Kätlin Sõnum, magistrikraad, 2018, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Koostöisus ja sisekommunikatsiooniga rahulolu tegevuspõhises ja mittetegevuspõhises kontoris Eesti riigiasutuste näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Merlin Mängel, magistrikraad, 2018, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Õpetajate poolt tajutud koolijuhi eestvedamisstiili ja kooli innovaatilisuse seosed õpetajate kriitilise mõtlemisega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Kaidi Naur, magistrikraad, 2018, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Koolijuhi eestvedamise stiili seosed õpetajate paigakiindumuse ja tööga rahuloluga, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Veronika Ratnikova, magistrikraad, 2018, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Usaldus kooli juhtkonna vastu ja selle seosed õpetajate koolikiindumuse ja ootustega muutustele Eesti üldhariduskoolide näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Katrina Talpsepp, magistrikraad, 2018, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Õpetaja psühholoogiline võimestatus ja selle seosed paigakiindumuse ja innovaatilisusega Eesti õpetajate näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Kaisa Rentel, magistrikraad, 2018, (juh) Kadi Liik, Õpetaja psühholoogilise võimestatuse seosed koolijuhi perspektiivse eestvedamise stiiliga ning ootustega muutustele koolis Eesti üldhariduskoolide näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Maigi Proosa, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik, Gümnaasiumiõpilaste psühholoogiline võimestatus, läbipõlemine ja tajutud sotsiaalne toetus, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Pirgit Põld, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik, Koolikiindumuse seosed õpilase subjektiivse heaolu ja tajutud sotsiaalse kliimaga koolis gümnaasiumiõpilaste näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Liis Mäeots, magistrikraad, 2017, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Õpetajate ja gümnaasiumiõpilaste ootused koolis toimuvatele muutustele ja selle seosed hinnangutega kooli mainele, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Jekaterina Tšerepannikova, magistrikraad, 2017, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Koolijuhi perspektiivse eestvedamise stiili, kooli maine ja isikutevahelise usalduse seosed õpetajate näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Triin Savisto, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Õpetajate poolt tajutud koolijuhi eestvedamisstiili seosed õpetajate tööpaigakiindumuse, töö sisu ja palgaga rahuloluga, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Tõnu Talisainen, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik, Töölt lahkumiskavatsuste,  organisatsioonile pühendumise, töökohaga seotud ebakindluse ja finantsstressi seosed meditsiinisektoris tegutseva x organisatsiooni näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Kristiina Sarnet, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik, Lahkumiskavatsuse seosed töö emotsionaalsete nõuete, emotsionaalse dissonantsi ja kutsumusega tervishoiutöötajate näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Svetlana Niilo, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik, Tööga rahulolu seosed väsimuse, emotsionaalse dissonantsi ning tajutud töökoormusega tervishoiuasutuste töötajate näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Anneli Mäeots, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik, Tööstressi seos tajutud töökoormuse, töö emotsionaalsete nõuete ja isikutevahelise konfliktiga, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Mari-Ann Voogla, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik, The relationship of turnover intention with tensions at work and social support based on data acquired from healthcare organizations, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Alo-Rene Jõgi, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Töökorralduse paindlikkuse ja paindlikkusega seotud hoiakute seosed tööle keskendumise ning inimese ja organisatsiooni sobivusega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Ave Kruusalu, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Töö tajutud tähenduslikkus ja selle seosed töö ajalise paindlikkuse, subjektiivse sooritusedukuse ning tööga rahuloluga, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Erik Jaanvärk, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Tööalase autonoomia, inimese ja organisatsiooni sobivuse ning subjektiivse sooritusedukuse seosed tööga rahuloluga, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Erle Silm, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Töökorralduse paindlikkus ja selle seosed tööpaiga kiindumuse ja töötaja-organisatsiooni sobivusega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Lya Männiste, magistrikraad, 2017, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Paindliku töökorralduse seosed tajutud õiglusega organisatsioonis ning tööga rahuloluga, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Ilona Liventaal, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Tööle keskendumise seosed töö tähenduslikkuse, töö ja pere konflikti ning juhipoolse võimestamisega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Kät Treial, magistrikraad, 2017, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Juhipoolne võimestav käitumine ja selle seosed töökorralduse paindlikkuse ning paigakiindumusega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Helen Soontaga, magistrikraad, 2017, (juh) Kadi Liik, Töötajate rahulolu seosed tööalase isikutevahelise konflikti ja tajutud töökoormusega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Annika Kalinina, magistrikraad, 2017, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Paindlik töökorraldus ja selle seosed tööga rahulolu, subjektiivse sooritusedukuse ning töö- pere konfliktiga, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Getter Older, magistrikraad, 2016, (juh) Kadi Liik, Töö- ja pereelu konflikti seosed suhetega rahuloluga tööl ja perekonnas, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Valeria Volovik, magistrikraad, 2016, (juh) Kadi Liik, Juhipoolne toetus ja selle  seosed töötaja tööstressi, tööga rahulolu ning töölt lahkumiskavatsusega õenduspersonali näitel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Tiia Jasjukevitš, magistrikraad, 2016, (juh) Kadi Liik, Läbipõlemise seos tööga rahulolu ja välismaale töölemineku valmidusega meditsiiniõdedel ja arstidel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Marika Ojanurme, magistrikraad, 2016, (juh) Kadi Liik, Töötute suhtumine töösse ja nende tunnetatud konkurentsivõime, töökontrollkeskme ning optimismi vahelised seosed, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Kärt Lusmägi, magistrikraad, 2016, (juh) Kadi Liik, Keskkonnateadliku käitumise ja mahetoidu tarbimise seosed terviseteadlikkuse, keskkonnahoiakute ja tervisekontrollikeskmega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Liisa Soosaar-Linnasmägi, magistrikraad, 2016, (juh) Kadi Liik, Keskkonnasõbralik käitumine ja selle seosed planeeritud käitumise ja keskkondliku kontrollikeskmega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Kairi Vaidalu, magistrikraad, 2016, (juh) Kadi Liik, Keskkonnasäästlike hoiakute, keskkonnasäästliku käitumise ja keskkondliku kontrollikeskme seosed noortel, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Markko Junolainen, magistrikraad, 2016, (juh) Antek Kasemaa; Kadi Liik, Treeneri perspektiivse eestvedamisstiili seosed sportlase poolt tunnetatud grupi sidususe, ebaõnnestumise kartuse ja tajutud treeneripoolse treenimiskäitumisega, Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut. • Liblik, Gea, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsiooni reputatsiooni seosed kommunikatsiooniga rahulolu ja juhi usaldamisega üldhariduskoolide ja lasteaedade näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Margit Tamm, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik, Huumori kasutamise seos tööga ja kolleegidega rahulolu ning organisatsioonile pühendumisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Birgit Raudsik, magistrikraad, 2015, (juh) Mati Heidmets; Kadi Liik, Rahaga seotud hoiakute, palgaga rahulolu ja finantsstressi vahelised seosed avalikus sektoris, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Aire Rantanen, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik, Töötute tunnetatud konkurentsivõime, optimism, töökontrollikese, finantsstress, tööotsimisaktiivsus ja karjäärijuhtimise hoiakud, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Edgar Niglas, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Tajutud töökoormus, töökorralduse paindlikkus ja ajajuhtimine ning nende seosed töötajate lahkumiskavatsusega avaliku sektori organisatsioonide näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Priit Põdra, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Prosotsiaalne käitumine ja selle seosed organisatsiooniga samastumisega ning organisatsiooni mainega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Urve Meritam, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik, Inimese ja organisatsiooni sobivuse seosed töö ja töökeskkonnaga rahulolu ning isikutevahelise konfliktiga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Piret Kleemann, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Kommunikatsiooniga rahulolu ja selle seosed töökoha ebakindluse ja organisatsiooniga samastumisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Gerli Granbak, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik, Organisatsioonipõhise  enesehinnangu seosed volitamise ja innovaatilisusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kaupo Kask, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsiooni maine, tööga rahulolu ja lahkumisvalmidus Eesti avaliku sektori näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Ivika Enula, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik, Organisatsioonile pühendumise seosed organisatsioonilise usalduse ja protseduuride õiglusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kati Arumäe, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsiooni reputatsioon ja selle seosed tunnetatud konkurentsivõime, töökoha ebakindluse ning organisatsiooni eetikaga avaliku sektori organisatsioonide näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Doris Altin, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik, Lahkumiskavatsuse seosed tööga rahulolu ja organisatsioonikultuuriga haridusasutuse näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kristiine-Teele Aimla, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Tajutud töökoormuse, palgaga rahulolu ja lahkumiskavatsuse seosed avaliku sektori organisatsioonide näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kristi Kalvik, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik, Perekondlik koormus ja selle seosed sotsiaalse toetuse, stressi ja toimetulekustiilidega psüühikahäirega inimese perekonnas, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kristjan Kass, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik, Juhtimisstiilide kasutamise seosed juhi tööalase pinge ja konfliktidega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kadri Pakaste, magistrikraad, 2015, (juh) Kadi Liik, Läbipõlemise seos tööga rahulolu, töökoormuse ja tajutud organisatsioonilise õiglusega meditsiinitöötajate seas, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Hännikäinen, Annika, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik, Kiindumus tööpaika ja selle seosed töö ja pere vahelise konflikti, läbipõlemise ja tööga rahuloluga laevapersonali näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kaarenperk, Kristi, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Kontroll töökohal ning selle seosed tööga rahulolu, emotsionaalse organisatsioonile pühendumise ja tööpaikade mitmekesisusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kairo, Kärt, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsioonipoolse tajutud toetuse seosed organisatsioonile pühendumise, tunnetatud tulemuslikkuse ja lahkumiskavatsustega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kala, Marika, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Isikutevahelise usalduse seosed organisatsiooni maine ning inimese ja organisatsiooni sobivusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Konsap, Mari, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsiooni maine seosed tööpaigakiindumuse ja organisatsiooniga samastumisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kreem, Mari-Liis, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsioonikultuuri seosed organisatsioonile pühendumise ja organisatsiooni sulandumisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Krull, Triin, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Tajutud  organisatsioonikultuuri seosed tunnetatud organisatsioonilise õigluse ning kontrolliga töökeskkonna üle, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kumel, Jaanika, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Subjektiivse soorituse seosed organisatsiooni toetuse, usalduse ja töötaja kontrolliga füüsilise keskkonna üle, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kübar, Maria, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Sulandumine organisatsiooni ja selle seosed töölt lahkumise kavatsusega ja kiindumusega tööpaika, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Laas, Lille, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Liina Vahter, Taastusravi patsientide rahulolu tervishoiuteenusega ja selle seosed sotsiaalse toetuse ja tervisliku seisundiga kahe Lõuna-Eesti haigla näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Laurits, Heddi-Liis, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik, Kliendile orienteeritus ja selle seos tööst kurnatuse, tööga rahulolu ja organisatsioonipõhise enesehinnanguga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Mendel, Helje, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Kontoritöötajate suhtumine oma tööpaika ja rahulolu töökeskkonnaga avatud ja traditsioonilises kontoris, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Merjel, Eva-Maria, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik, Õppivate noorte välismaale tööle siirdumise kavatsuste seos kultuurilise intelligentsuse, rahvusvaheliseks tööks tunnetatud võimekuse ja elamustejanuga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Peekman, Marge, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsioonile pühendumine ning selle seosed soorituse, organisatsioonilise õigluse ja iskutevahelise usaldusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Põld, Doris, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Kontroll töökeskkonna üle ja selle seosed paigakiindumuse ja töökeskkonnaga rahuloluga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Põldsaar, Piret, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik, Rahaga seotud hoiakud ning nende seos protestantliku tööeestika ja palgaga rahuloluga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Põldveer, Margot, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik, Läbipõlemise seosed töö omadustega, tööga rahuloluga ja sotsiaalse toetusega arstide ja õdede/radioloogiatehnikute näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Vallsalu, Kristel, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik, Üksikvanemate tööga rahulolu seosed töökontrollikeskme, töö ja perevahelise konflikti ja finantsstressiga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Veski, Piret, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik, Juhtimisstiilide, inimese ja organisatsiooni sobivuse ning organisatsiooni sulandumise seosed, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Villiste, Küllike, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Inimese ja organisatsiooni sobivuse seosed organisatsioonile pühendumisega ja valmisolekuga töölt lahkumiseks, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Õismaa, Kadri, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik, Kontoris ja kodus töötavate tõlkijate erinevus võrreldes paigakiindumust, töö ja pere konflikti ning hinnangut oma sooritusele, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Paula-Karoliina Tõeväli, magistrikraad, 2014, (juh) Kadi Liik, Läbipõlemise seos perfektsionismi, ebaõnnestumise kartuse ja treeneri käitumise tajumisega individuaal- ja meeskonnaspordis kergejõustiklaste ja korvpallurite näitel, Tallinna Ülikool,  Psühholoogia Instituut. • Alice Juurik, magistrikraad, 2013, (juh) Antek Kasemaa; Kadi Liik, Töö ja pere konflikti seosed väsimuse, üksilduse ning üksuse sidususega välisoperatsioonidel osalevate kaitseväelaste näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Ausmaa-Kaivo, Helin, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Töö füüsilise ja sotsiaalse keskkonnaga rahulolu seosed tööga rahulolu ja töölt lahkumise kavatsusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Juhanson, Jane, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Suhtumine tervishoiutöötajate streiki ja selle seosed optimismi, pessimismi, töökontrollikeskme ja usuga õiglasesse maailma, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kaljuvee, Triin, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Valmisolek organisatsioonisiseseks rahvusvaheliseks mobiilsuseks, selle seos kultuurilise intelligentsuse, oodatavate tagajärgede ja tunnetatud võimakusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kangro, Kerli, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Välisüliõpilaste akulturatsioon, akulturatsioonistress ja sotsiokultuuriline kohanemine (Tallinna Ülikooli välisüliõpilaste näitel), Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kuldmaa, Anastassia, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Organisatsioonile pühendumise ja palgakiindumuse seosed keskkonna üle kontrolli tunnetamisega ja tajutud õiglusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kurm-Valojää, Katrin, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Töökeskkonna tingimused ja selle seosed rahulolu, tööstressi, soorituse ning tunnetatud toimetulekuga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kõrgemaa, Inga, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Töökohaga seotud ebakindluse seosed organisatsioonilise õigluse ja tunnetatud konkurentsivõimega kaubandusettevõtte näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Lehtsaar, Heli, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Tunnetatud toimetuleku ja tunnetatud konkurentsivõime seosed tööga rahulolu ja organisatsioonile pühendumisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Lill-Martma, Ebe, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Ebaõnnestumise seosed otsustusstiilide, negatiivse hinnangu kartuse ja organisatsioonipõhise enesehinnanguga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Lõõbas, Aina, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Füüsilise töökeskkonna tingimuste seosed töökeskkonnaga rahulolu, paigakiindumuse ja tajutud toimetulekuga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Maltseva, Ada-Björt, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Kontoritöötajate tööga rahulolu ja selle seosed töökeskkonna füüsiliste ja sotsiaalsete omadustega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Meltsa, Moonika, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Kontoritöötajate valmisolek töökoha vahetuseks ja selle seosed füüsilise töökeskkonna, kontorikiindumuse ja tunnetatud konkurentsivõimega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Miilberg, Anny, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Juhi toetuse, organisatsiooniliikmelise käitumise ja organisatsioonilise õigluse seosed, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Männik, Riho, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik; Mati Heidmets, Avatud vs tradistiooniline kontoriruum: erinevused töötajate hinnangutes tööruumi  meeldivusele, tööks sobivusele ja suhetle töökollektiivis, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Ohlo, Kerli, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Soolised erinevused palgaga rahulolus ja selle seostes tajutud õigluse ja organisatsioonipõhise enesehinnanguga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Remmelgas-Tiko, Maret, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Pereelu väärtustava organisatsioonikultuuri seos töö ja pereelu konflikti ning organisatsioonile pühendumisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Riisalu-Verev, Kadri, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Kontoriplaneeringu seos töötajate rahulolu, tulemuslikkuse, kontorikiindumuse ja stressiga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Silagava, Leila, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Vahetustega töö seosed tööga rahulolu, väsimuse ning kronotüübiga Eesti lennundussektoris töötavate inimeste näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Tepp, Triin, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Töötajate lahkumiskavatsuste seosed organisatsioonilise õigluse, palgaga rahulolu, tajutud töökoormuse ja väsimusega jaekaubanduse näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Veskis, Liisel, magistrikraad, 2013, (juh) Kadi Liik, Töökoha ebakindluse seosed negatiivse hinanngu kartuse ja tunnetatud konkurentsivõimega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Aarma, Gerli, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Töötaja töökontrollikeskme ja juhi toetuse tunnetamise seos valmisolekuga organisatsioonilisteks muutusteks riigiasutuse näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Annus, Meeli, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Seosed finants-stressi, materiaalsete väärtuste, sisemise töömotivatsiooni ja tööga rahulolu vahel lasteaia õpetajate näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Golubeva, Kerttily, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Töötusele põhjuste omistamine ja selle seosed optimismi, pessimismi ja töökontrollikeskmega töötute ja töötavate inimeste hulgas, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Hinn, Kristine, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Rollistressi, tunnetatud võimekuse ja läbipõlemise seosed, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Jõgila, kristel, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Inimese ja organisatsiooni ning inimese ja tema töö vahelise sobivuse seosed juhi ja kolleegide toetusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kala, Tiina, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Töö omadused ja selle seosed sotsiaalse toetuse, rahulolu, afektiivsuse ja läbipõlemisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Otsman, kelly, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Noorte välismaale lahkumise kavatsus ja selle seosed välismaal töötamise tunnetatud võimekuse, kultuurilise intelligentsuse ja eluga rahuloluga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Põld, Liina, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Õpetajate valmisolek organisatsioonilisteks muutusteks ja selle seosed kommunikatsiooniga rahuloluga, üldise ja tööalase tunnetatud võimekuse ning tööga rahuloluga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Sisin, Kristina, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Väsimuse ja läbipõlemise seos tööga rahuloluga klienditeeninduse valdkonna näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Suislep, Kadri, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Eesti pereõdede tööga rahulolu ja seos töö omadustega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Šalk, Siiri, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Kliendirahulolu, teenuste kvaliteedi ja kliendilojaalsuse vahelised seosed taksofirma näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Vaher, Marin, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Kehalise aktiivsuse seosed tervisekontrollikeskme ja enesehinnanguga kesk- ja vanemaealistel inimestel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Elmira Piiritalo, magistrikraad, 2012, (juh) Kadi Liik, Õdede patsiendi ohutuse kultuur ja selle seosed organisatsioonipõhise enesehinnanguga kolme haigla operatsiooniteenistuse baasil, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Eerik, Kristine, magistrikraad, 2011, (juh) Kadi Liik, Maksimeerimine ja selle seosed kahetsuse, afektiivsuse, enesehinnangu ja eluga rahuloluga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kärg, Ken, magistrikraad, 2011, (juh) Kadi Liik, Enesehinnangu, tööalase enesehinnangu, stressi, väärtuste ja juhi toetuse muutumine ajateenjatel juhiõppe ja juhtimiskogemuse järel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Lintnermann, Piret, magistrikraad, 2011, (juh) Kadi Liik, Töökohaga seotud ebakindlus, tunnetatud konkurentsivõime ja töökohast haaratus, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Oja, Apo, magistrikraad, 2011, (juh) Kadi Liik, Juhtimisstiilide seosed alluvate rahulolu ja õigluse tajumisega riigiasutuse näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Püümann, Merilin, magistrikraad, 2011, (juh) Kadi Liik, Töökoha ebakindlus ja selle seosed tööga rahulolu, tööstressi ning tööalase läbipõlemisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Sau, Lissi, magistrikraad, 2011, (juh) Kadi Liik, Töötute afektiivsus, selle seosed optimismi, pessimismi, tunnetatud konkurentsivõime, töökontrollikeskme, finantsstressi ja tööotsimiskäitumisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Toom, Liis, magistrikraad, 2011, (juh) Kadi Liik, Töö ja pere vaheline konflikt ning selle seosed töö ja pere rolli tähtsuse, afektiivsuse ja läbipõlemisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Väljaste, helena, magistrikraad, 2011, (juh) Kadi Liik, Peresisene raha ja majapidamistööde jaotamine – seosed soorolliga seotud hoiakute, tajutud õigluse, suhtega rahulolu ja partnerivahelise usaldusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Tamme, Anna-Liisa, magistrikraad, 2011, (juh) Kadi Liik, Hirm negatiivse hinnangu ees, selle seos enesehinnangu ja edukartusega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kairit Õunapuu, magistrikraad, 2011, (juh) Kadi Liik, Erinevast soost ja vanusest juhi kuvand ja selle seosed stereotüüpsete hoiakutega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Budarina, Jelena, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Töötute tunnetatud konkurentsivõime ja selle seosed optimismi, töökontrolli-keskme, finantsstressi ja tööotsimiskäitumisega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Eerik, Kaire, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Optimism ja pessimism ning  nende seosed toimetuleku starateegiate ning enesehinnanguga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Haab, Annela, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Tööalase konkurentsivõimega seotud tegurid, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Haamer, Piret, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Läbipõlemise seosed töökontrollikeskme, tajutud juhtimisstiilide ning töökoha ebakindlusega., Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kekkonen, Jaana, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Töötusele põhjuste omistamine töökontrollikese ja nende seosed protestantliku tööeetikaga., Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Laurik, Margus, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Tunnetatud õigluse seosed enesehinnangu, tunnetaud võimekuse ja stressiga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Lebreht, Doris, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Kultuuriline intelligentsus ja välismaale tööle siirdumise tegurid, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Leius, Liilia, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Organisatsioonikultuur, juhtimisstiil ja töötajate ebakindlusmäär, nende omavahelised seosed as ida-tallinna keskhaigla struktuurüksuse kirurgiakliiniku näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Markus, Kadri, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Töökoha ebakindlus ja selle seosed töökontrollikeskme ja stressiga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Mihejeva, Marina, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Töötajate usaldus organisatsiooni vastu ning selle seosed tööga rahulolu ja tööstressiga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Toome, Getter, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Valmisolek organisatsioonisiseseks rahvusvaheliseks mobiilsuseks, selle seos tunnetatud võimekuse ja oodatavate tagajärgedega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Toporkova, Aljona, magistrikraad, 2010, (juh) Kadi Liik, Vanglatöötajate organisatsioonile pühendumine, tööga rahulolu ja tööstessi seosed Tallinna Vangla näitel, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Anneli Ramjalg, magistrikraad, 2009, (juh) Kadi Liik, Karjääri planeerimise seos karjäärialase tunnetatud võimekuse, töökontrollikeskme ja otsustusstiilidega Tallinna Tehnikakõrgkooli tudengite näitel, Tallinna Ülikool. • Raili Juurikas, magistrikraad, 2009, (juh) Kadi Liik, Valmisolek muutusteks organisatsioonis ja selle seosed kommunikatsiooniga rahulolu ning organisatsioonipõhise enesehinnanguga ja tööga rahulolu ning tööstressiga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Fuchs, Gähtlin, magistrikraad (teaduskraad), 2007, (juh) Kadi Liik, Koolinoorte vaba aja veetmine: rahulolu, elamuste otsimine, üksildus, internetisõltuvus ning kontrollikese, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Reinola, Siiri, magistrikraad (teaduskraad), 2007, (juh) Kadi Liik, Töö omaduste, isikutevahelise konflikti ja organisatsiooni piirangute seosed töötaja heaoluga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kristiina Esop, magistrikraad, 2007, (juh) Kadi Liik, Juhtimisstiili seos organisatsioonipõhise enesehinnangu, elamustejanu ja otsustusstiilidega, Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Loodus- ja terviseteaduste instituut • Anu Leuska, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Kadi Liik, Noorte alkoholitarbimise seosed sotsiaalsete taustategurite, kontrollikeskme ja enesehinnanguga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Janika Sillamäe, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Kadi Liik, Potentsiaalse tööjõu voolavuse seosed töötajate rahulolu ja tajutud õiglusega, Tallinna Ülikool. • Heve Kirikal, magistrikraad, 2006, (juh) Kadi Liik, ORGANISATSIOONILIIKMELISE KÄITUMISE SEOSED ORGANISATSIOONILISE ÕIGLUSE,, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Triin Raamat-Kuus, magistrikraad, 2006, (juh) Kadi Liik, Töökohale kandideerimise otsust mõjutavad tegurid, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Kristiina Uriko, magistrikraad (teaduskraad), 2006, (juh) Kadi Liik, Sünnituskogemuse seosed sünnitusjärgse perioodiga kohanemise, vanemliku rolli tähtsustamise ja abieluga rahuloluga sünnitusjärgse aasta jooksul, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Tennokese, Kristel, magistrikraad (teaduskraad), 2005, (juh) Kadi Liik, Kontrollikese ja tunnetatud võimekus kui karjääriotsustega seotud tegur, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Andersalu, Auli, magistrikraad (teaduskraad), 2005, (juh) Kadi Liik, Laste tarbijaks sotsialiseerumine ja rahaga seotud hoiakud, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Eva-Maria Kangro, magistrikraad (teaduskraad), 2004, (juh) Kadi Liik, Hoiakud raha suhtes ja nende seos töökontrollikeskme, eluga rahulolu, individualismi ning mõningate sotsiaaldemograafiliste teguritega, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Alar Sepp, magistrikraad, 2004, (juh) Kadi Liik, Eesti arstide kutsetööga rahulolu, Tallinna Ülikool. • Krieger, Maris, magistrikraad (teaduskraad), 2003, (juh) Kadi Liik, Rahaga seotud hoiakud ning nende seos protestantliku tööeetika, kontrollikeskme, enesehinnangu ja subjektiivse heaoluga, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. • Seema, Riin, magistrikraad (teaduskraad), 2002, (juh) Kadi Liik, Erinevatel haridustasemetel Eesti õppurite motivatsioonilised orientatsioonid, Tallinna Ülikool, Psühholoogia Instituut. Publikatsioonid 2021 Rogoza, Radoslaw; Zemojtel-Piotrowska, Magdalena; Jonason, Peter K.; Piotrowski, Jaroslaw; Campbell, Keith W.; Gebauer, Jochen E.; Maltby, John; Sedikides, Constantine; Adamovic, Mladen; Adams, Byron G.; Ang, Rebecca P.; Ardi, Rahkman; Atitsogbe, Kokou A.; Baltatescu, Sergiu; Bilic, Snezana; Bodroza, Bojana; Brulin, Joel Gruneau; Poonoosamy, Harshalini Yashita Bundhoo; Chaleeraktrakoon, Trawin; Del Carmen Dominguez, Alejandra ... Wlodarczyk, Anna (2021). Structure of Dark Triad Dirty Dozen Across Eight World Regions. Assessment, 28 (4), 1125−1135. DOI: 10.1177/1073191120922611. Eriksson, Kimmo; Strimling, Pontus; Gelfand, Michele; Wu, Junhui; Abernathy, Jered; Akotia, Charity S.; Aldashev, Alisher; Andersson, Per A.; Andrighetto, Giulia; Anum, Adote; Arikan, Gizem; Aycan, Zeynep; Bagherian, Fatemeh; Barrera, Davide; Basnight-Brown, Dana; Batkeyev, Birzhan; Belaus, Anabel; Berezina, Elizaveta; Björnstjerna, Marie; Blumen, Sheyla ... Van Lange, Paul A. M. (2021). Perceptions of the appropriate response to norm violation in 57 societies. Nature Communications, 12 (1), 1−11. DOI: 10.1038/s41467-021-21602-9. Myyry, Liisa; Helkama, Klaus; Silfver-Kuhalampi, Mia; Petkova, Kristina; Valentim, Joaquim Pires; Liik, Kadi (2021). Explorations in Reported Moral Behaviors, Values, and Moral Emotions in Four Countries. Frontiers in Psychology, 12. DOI: 10.3389/fpsyg.2021.661172. Uriko, Kristiina; Liik, Kadi (2021). Sünnitusjärgse depressiooni sümptomaatika hindamine: sünnitusjärgse depressiooni sõeluuringu skaala EPDSi eestikeelne versioon. Screening for postpartum depression:The Estonian version of EPDS. Eesti Arst, 100 (6), 352−357. Heidmets M.; Liik K. (2021). Multiple Place Attachment as Mental Border Building. In: Kullasepp K., Marsico G. (Ed.). Identity at the Borders and Between the Borders. SpringerBriefs in Psychology. (23−36). Springer, Cham. DOI: 10.1007/978-3-030-62267-1_3. 2020 Jonason, Peter K.; Zemojtel-Piotrowska, Magdalena; Piotrowski, Jaroslaw; Sedikides, Constantine; Campbell, W. Keith; Gebauer, Jochen E.; Maltby, John; Adamovic, Mladen; Adams, Byron G.; Kadiyono, Anissa Lestari; Atitsogbe, Kokou A.; Bundhoo, Harshalini Y.; Baltatescu, Sergiu; Bilic, Snezana; Brulin, Joel Gruneau; Chobthamkit, Phatthanakit; Dominguez, Alejandra Del Carmen; Dragova-Koleva, Sonya; El-Astal, Sofian; Esteves, Carla Sofia ... Yahiiaev, Illia (2020). Country-level correlates of the Dark Triad traits in 49 countries. Journal of Personality.10.1111/jopy.12569. Uriko, Kristiina; Liik, Kadi (2020). Sünnitusjärgse depressiooni skaala EPDS ja sünnitusjärgse sotsiaalse toetuse küsimustiku PSSQ eestikeelsete versioonide kasutamine naise depressiivsuse, ärevuse ja tajutud partneripoolse sotsiaalse toetuse hindamisel. Eesti Arst, 99 (2), 74−82. Park, Hee Man; Tepper, Bennett J.; Kiewitz, Christian; Liik, Kadi; Milojković, Ana; Özsoy, Emrah; Pejic, Mina; Stouten, Jeroen; Judith Volmer,Judith (2020). Toward Theoretical Parsimony and Practical Utility in the Prediction of Abusive Supervision. Academy of Management Annual Meeting Proceedings: Annual Meeting of the Academy of Management, Vacouver, Canada, 07 - 11 Aug 2020. Ed. Guclu Atinc. Academy of Management, 13305 . DOI: 10.5465/AMBPP.2020.13305symposium. 2019 Heidmets, M. E.; Durmanov, V. Yu; Liik, K. A. (2019). Apartments and Offices: How to Satisfy Both Planners and Users? Психология: Журнал Высшей школы экономики, 16 (1, 16), 7−26. DOI: 10.17323/1813-8918-2019-1-7-26. Kõiv, Kersti; Liik, Kadi; Heidmets, Mati (2019). School leadership, teacher’s psychological empowerment and work-related outcomes . International Journal of Educational Management, 33 (7), 1501−1514.10.1108/IJEM-08-2018-0232. Schermer, Julie Aitken; Rogoza, Radosław; Kwiatkowska, Maria Magdalena; Kowalski, Christopher Marcin; Aquino, Sibele; Ardi, Rahkman; Bolló, Henrietta; Branković, Marija; Chegeni, Razieh; Crusius, Jan; Doroszuk, Marta; Enea, Violeta; Truong, Thi Khanh Ha; Iliško, Dzintra; Jukić, Tomislav; Kozarević, Emira; Kruger, Gert; Kurtić, Adil; Lange, Jens; Liik, Kadi ... Krammer, Georg (2019). Humor styles across 28 countries. Current Psychology. DOI: 10.1007/s12144-019-00552-y. 2018 Żemojtel-Piotrowska,M., Piotrowski,J., Evgeny N. Osin; J.N., Cieciuch, J., .... Liik, K., ... Maltby, J. (2018). The mental health continuum-short form: The structure and application for cross-cultural studies-A 38 nation study. Journal of Clinical Psychology, 74 (6), 1034−1052.10.1002/jclp.22570. 2017 Zemojtel-Piotrowska, Magdalena A.; Piotrowski, Jaroslaw P.; Cieciuch, Jan; Calogero, Rachel M.; Van Hiel, Alain; Argentero, Piergiorgio; Baltatescu, Sergiu; Baran, Tomasz; Bardhwaj, Gopa; Bukowski, Marcin; Chargazia, Melania; Clinton, Amanda; Halik, Murnizam H. J.; Ilisko, Dzintra; Khachatryan, Narine; Klicperova-Baker, Martina; Kostal, Jaroslav; Kovacs, Monika; Letovancova, Eva; Liik, Kadi ... Wills-Herrera, Eduardo (2017). Measurement of Psychological Entitlement in 28 Countries. European Journal of Psychological Assessment, 33 (3), 207−217.10.1027/1015- 5759/a000286. 2016 Magdalena Żemojtel-Piotrowska, Jarosław P. Piotrowski Jan Cieciuch Byron G. Adams ... Kadi Liik ... Anna Włodarczyk (2016). Measurement Invariance of Personal Well-Being Index (PWI-8) Across 26 Countries. Journal of Happiness Studies, 1−15. DOI: 10.1007/s10902-016-9795-0. Kasemaa, Antek; Liik, Kadi; Meerits, Artur (2016). Research Report: The Initial Results of Adopting the Transformational-Transactional Leadership Inventory in the Estonian Context. Sõjateadlane (Estonian Journal of Military Studies), 1, 74−95. 2015 Żemojtel-Piotrowska, M.; Piotrowski, J.; Baltatescu, S.; Cieciuch, J.;... Liik, K.; ... Maltby, J. (2015). Entitlement attitudes and subjective well-being in the cross-cultural context: Are post-communist societies supportive for formulating demands toward others? In: .The Quality of Life: a Challenge for Social Policy, Bucharest, Romania 23-25 April, 2015. Klaus Helkama, Liisa Myyry, Kristina Petkova, Joaquim Pires Valentim, Kadi Liik, Toomas Niit (2015). Self-reported moral behaviors, social desirability, empathy, and values in four countries. In: 41st Association for Moral Education Conference (14).41st Association for Moral Education Conference, November 05 -07, 2015, Santos, Brazil. 2014 Heidmets, Mati; Liik, Kadi (2014). School Principals’ Leadership Style and Teachers’ Subjective Well-being at School. Problems of Education in the 21st Century, 62, 40−50. Żemojtel-Piotrowska, M., Piotrowski,J., .Argentero, P., ... Liik, K., ... Wills – Herrera, E. (2014). Cultural dimensions of entitlement. Psychologia Społeczna, 29, 220−240. 2012 Liik, Kadi; Kõrgemaa, Inga (2012). Selveri töötajate rahulolu-uuring. Uuringu aruanne. . Tallinn: Tallinna Ülikool. 2008 Robinson Kurpius, S.E.; Stafford, M.E. (2008). Testimine ja mõõtmine: Kasutajasõbralik teejuht. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus. 2007 Liik, Kadi (2007). OÜ Zik-Zak kaubamärgi maine ja püsikliendi ostuhoiakud. Uurimusaruanne. . Tallinn: Tallinna Ülikool. 2006 Uriko, K., Raukas, R., Mets, H., Liik, K. (2006). Nüüd ma tulen! Käsiraamat lapsevanematele. Harjumaa: Valgus. 2005 Kõiv, K.; Kraav, I.; Liik, K.; Saat, H. (2005). Vastus ministri nõunikule. Eesti Päevaleht, 195, 2−2. 2004 Liik, Kadi (2004). Work Locus of Control and the Style of Leadership. International Journal of Psychology, 39, 506. Niit, Toomas; Källo, Helen; Liik, Kadi; García Mira, Ricardo (2004). Relationships between values and environmental attitudes in Estonia and Galicia. The Book of Abstracts: XVII International Congress of the International Association of Cross-Cultural Psychology, Xi´an, China: XVII International Congress of the International Association of Cross-Cultural Psychology, Xi´an, China, August 2.-6., 2004. _EditorsAbbr Zheng, G.; Ren, J.; Hua, L. 110. Laur, Reet; Liik, Kadi juhendaja; Pulver, Aleksander juhendaja (2004). Algaja ja kogenenud õpetaja kompetentsid : magistritöö organisatsioonikäitumises. (Magistritöö, Tallinna Pedagoogikaülikool, sotsiaalteaduskond, psühholoogia osakond). Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 2002 Liik, Kadi; Laud, Kristel (2002). The Style of Leadership and Work Locus of Control. Psychology in the Baltics: At the Crossroads. Abstracts: 5th International Baltic Psychology Conference : August 22-25, 2002 in Tartu, Estonia. _EditorsAbbr Baltin, Arno; Soomer, Daniel. Tartu: Union of Estonian Psychologists, 36. Uriko, K., Raukas, R., Mets, H., Liik, K. (2002). Nüüd ma tulen!Käsiraamat lapsevanematele. Harjumaa: Valgus. 2000 Heidmets, Mati; Liik, Kadi; Pork, Mare; Rüütel, Eha; Niit, Toomas (2000). Self-analysis report : curriculum no. 6305212 B. Sc. (psychology and social pedagogics), curriculum no. 7305201 M. Sc. (psychology), curriculum no. 7305230 MA (organizational behavior), curriculum no. 8305201 Ph. D. (psychology). Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool. 1999 Andersalu, Auli; Liik, Kadi (1999). Fairy Tales as Models. In European Metamorphosis the Task of Psychology: VI European Congress of Psychology: Abstracts.: VI European Congress of Psychology: Italy, Rome, July 4th-9th. 46. Liik, Kadi (1999). Childrens Locus of Control and its Measurement in Finno-Ugric cultures. In European Metamorphosis the task of Psychology: VI European Congress of Psychology. Abstracts: VI European Congress of Psychology: Italy, Rome, July 4th-9th. 263. Liik, Kadi (1999). Lapse kontrollikese ja vanemliku kontrolli osa selle kujunemisel. Haigestumist ja tervenemist soodustavad psühhosotsiaalsed tegurid : Interdistsiplinaarne konverents, Tallinn, 1998, 13.-14. nov. / Interdistsiplinaarsete Protsesside Uurimise Instituut, Tallinna Pedagoogikaülikool (188−191).. Tallinn : : TPÜ Kirjastus. 1998 Liik, Kadi (1998). Mänguasjadest, arengust ja kontrolli tunnetamisest. Veisson, Marika. Väikelaps ja tema kasvukeskkond : [artiklite kogumik] (52−56).. Tallinn,: TPÜ Kirjastus. 1997 Niit, Toomas; Raudsepp, Maaris; Liik, Kadi (1997). Housing and environmental movements in Estonia. In: Lang-Pickvance, Katy, Manning, Nick & Pickvance, Chris (Ed.). Environmental and housing movements.Grassroots experinece in Hungary, Russia and Estonia (255−339). . Aldershot: Avebury. Liik, K.adi (1997). Children´s locus of control and parental control style. Cromie, D; Forrest, D.W.; Gallagher, A. G;, O´Connell, M.; Quigley, J; Smith, H. V.; Tierney, K. Dancing on the edge : abstracts of the fifth European Congress of Psychology July 6-11,1997, Dublin, Ireland (11).. Ireland: Dublin : Psychological Society of Ireland. 1996 Liik, Kadi (1996). Toys, gender and development. In: Identity, Freedom, Values and Memory : proceedings of the 2nd International Baltic Psychology Conference : Tallinn, August 23-27, 1996 (110).. Tallinn : Union of Estonian Psychologists ,: /.../. 1995 Niit, Toomas; Liik, Kadi (1995). Changes in values and society: The case of Estonia. IV European Congress of Psychology, Athens, 2.-7. July, 1995 : Abstracts: IV European Congress of Psychology, Athens, 2.-7. July, 1995. _EditorsAbbr Hantzi, A.; Solman, M. Athens: Ellinika Grammata, 170−171. 1994 Liik, Kadi (1994). Mate selection in adolescence: Important qualities and changes during the last ten years in Estonia. In: .Baltic-Scandinavian Summer School on Life-Span Development: Poster Exhibition. ISSBD, Estonia: Pühajärve. Liik, Kadi (1994). Füüsilise ja sotsiaalse keskkonna osast lapse arengus. (Tartu Ülikool). Tartu Ülikool: Tartu Ülikool. 1993 Liik, Kadi (1993). Asjad ja ruum lapse kodus ehk kuidas luua arenguks soodsat keskkonda. Baltin, Arno (_EditorsAbbr). Psühholoogia III. Eesti Psühholoogide Liidu Toimetised (15−28).. Tallinn: Koskel. 1992 Niit, Toomas; Liik, Kadi (1992). Children and adolescents in Estonian public housing estates: social and physical risk factors. Children at risk : an international, interdisciplinary conference, Bergen, Norway, 13-16 May : abstracts: Children at risk : an international, interdisciplinary conference, Bergen, Norway, 13-16 May, 1992. Dragvoll: Norwegian Centre for Child Research, 116. 1991 Niit, Toomas: Raudsepp, Maaris; Liik, Kadi (1991). Environment and social development: Proceedings of the East-West colloquium in environmental psychology. Tallinn: Tallinn Pedagogical Institute. 1990 Buss, David, M., Abbott, M., Angleitner, A.; Liik, Kadi; ... Niit, Toomas;.... Yang, K.-S. (1990). International preferences in selecting mates - a study of 37 cultures. Journal of Cross-Cultural Psychology, 21 (1), 5−47. 1989 Liik, Kadi (1989). Children Outdoors: Problems of play spaces. Niit, Toomas; Raudsepp, Maaris; Heidmets, Mati. Environmental Conditions for Community Development (101−124).. Tallinn: Tallinn Pedagogical Institute. Liik, Kadi; Niit, Toomas; Buss, David, M. (1989). Spouse selection in adolescence and adulthood: Important qualities and gender differences. Tenth Biennial Meetings of ISSBD Abstracts: Poster Exhibitions and Special Exhibitions. Jyväskylä (Finland): International Society for the Study of Behavioral Development: Tenth Biennial Meetings of ISSBD, Finland: Jyväskylä. International Society for the Study of Behavioral Development, 239. 1988 Niit, Toomas; Raudsepp, Maaris; Liik, Kadi (1988). New and old books in environmental psychology. Mikkin, Henn. Environmental Conditions for Group Activities (213−234). . Tallinn: Tallinn Pedagogical Institute. Liik, Kadi (1988). The influence of home environment on the development of the child. Mikkin, Henn. Environmental Conditions for Group Activities (71−92).. Tallinn: Tallinn Pedagogical Institute. 1986 Liik, Kadi; Niit, Toomas (1986). Intimacy and family relations. Orn, Jüri; Niit, Toomas. People, Social Interaction and the Living Environment (154−177).. Tallinn: Tallinn Pedagogical Institute. 1985 Liik, Kadi (1985). The use of domestic space, family relations, and satisfaction. The Socio- Psychological Basis of Environmental Design. Toim. Niit, Toomas; Heidmets, Mati; Kruusvall; Jüri. Tallinn: Tallinn Pedagogical Institute, 243−246.  Curriculum Vitae Üldinformatsioon Nimi: Karl Haljasmets Mobiiltelefon: +372 5196 6196 E-post: [email protected] Kvalifikatsioon Hariduskäik 2013 - 2015 Kesk Euroopa Ülikool ja Pompeu de Fabra, Public Policy, magistrikraad 2010 - 2013 Tartu Ülikool, riigiteadused, bakalaureusekraad 2011 - 2012 Universität Dortmund, vahetusüliõpilane Töökogemus 2016 - ... Haap Consulting OÜ, juhatuse liige ja projektijuht • Konsultatsiooniprojektide juhtimine • Analüüside koostamine • Uuringumeeskonna juhtimine 2015 - 2016 Civitta, konsultant • Uuringute ja analüüside läbiviimine • Projektide juhtimine Projektide läbiviimise kogemus • Karl on Haap Consultingu kaasasutaja ning ettevõtte asutamisest saadik olnud vastutav 50+ analüüsi ja projekti juhtimise eest, kus ta on osalenud ka eksperdi/analüütikuna. Karli kogemus riigihankele eelneva kahe aasta jooksul on projektijuhi ja eksperdina olnud järgmine: • „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ uuenduslike sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude tulemuslikkuse ja mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile“ (2021) – projektijuht ja ekspert/analüütik • „Tervise küsimustes alaealiste otsustusõiguse senine rakendamine ja perspektiivid Eestis“ (2020-2021) – projektijuht ja ekspert/analüütik • „Üldhariduskoolide internetiühenduse võimaluste ja vajaduste uuring“ (2020) – projektijuht ja ekspert/analüütik • Programmi „Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine“ kommunikatsioonitegevuste rahulolu uuring – projektijuht ja ekspert/analüütik • „Erasmus+: Euroopa Noored programmi tulemuste ja mõju uuringu analüüsiraporti koostamine“ – ekspert/analüütik • Arenguseire Keskuse üleriigiline uuring „Pikaajalise hoolduse tulevik“ (riigihanke viitenumber 234755) – projektijuht ja ekspert/analüütik Praegu on Karl projektijuht ka Justiitsministeeriumi üleriigilisel uuringul „Karistuse mõju õigusrikkujatele“. Kõigi uuringuprojektide lõppväljundiks on olnud lõppraport ja enamasti on need ka avaldatud. Karl Haljasmetsa ETISe CV, mis sisaldab sama infot on välja toodud siin: https://www.etis.ee/CV/Karl_Haljasmets/est Roll hankes: projektijuht. 2  Curriculum vitae Karmen Toros Sünniaeg 10.08.1979 Telefon 56617610 Researcher ID AAJ-8760-2021 ORCID 0000-0002-1968-5818 E-post [email protected] Kodulehekülg https://care-iric.org/ Töökohad ja ametid 01.01.2019– Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Vanemteadur 31.12.2022 (0,50) 01.09.2016–... Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Professor (0,50) 01.09.2015– Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Dotsent (1,00) 31.08.2016 01.01.2008– UNICEF Georgia, lastekaitse spetsialist 31.12.2009 01.01.2007– Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut, Lektor (1,00) 31.08.2015 21.08.2002– Tallinna Ülikool, Administratiivtöötaja (1,00) 31.12.2006 01.01.2000– Tallinna Laste Tugikeskuse laste varjupaik, sotsiaaltöötaja 31.12.2002 Haridustee 2003–2011 Tallinna Ülikool, doktoriõpe 2002–2003 Tallinna Ülikool, magistriõpe 1998–2002 Tallinna Ülikool, bakalaureuseõpe Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2021−... TLÜ eetikakomitee, esimees 2019−... Ajakirja Sotsiaaltöö toimetuskolleegiumi liige 2019−... TLÜ eetikakomitee, liige 2019−... EASSW 2021 konverentsi korralduskomitee juht, teaduskomitee liige 2018−... Laste ja perede uurimisrühma juht 2016−... TLÜ ÜTI Sotsiaalkaitse: suuna juht 2016−... TLÜ Ühiskonnateaduste instituut, juhtkogu liige 2016−... TLÜ Ühiskonnateaduste instituut, nõukogu liige 2016−... ESWRA (European Social Work Research Association), liige 2016−... Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste Instituut, teaduskolleegiumi liige 2015−... TLÜ ÜTI õppekolleegiumi liige 2015−... Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö doktoriõppe atesteerimiskomisjoni liige 2013−... Sotsiaaltöö doktoriõppe eelkooli õppekava juht 2013−... "Samal poolel – lapse poolel" seminaride idee arendaja, korraldus (2 korda aastas; koostöös MTÜ Lastekaitse Liidu, Eesti Advokatuuri, Notarite Kojaga) 2013−... Retsensent ajakirjas Children and Youth Services Review, Recognized Reviewer Status (1.1 klassifikatsioon) 2012−... Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö doktoriõppe vastuvõtukomisjoni liige 2010−... Tallinna Ülikooli sotsiaalpedagoogika ja lastekaitse magistriõppe vastuvõtukomisjoni liige 2007−... MTÜ Tallinna ja Harjumaa Koolisotsiaaltöö Ühendus, liige 1998−... MTÜ Living for Tomorrow, juhatuse liige 2016−2017 TLÜ interdistsiplinaarse õppe nõukoda, ÜTI esindaja 2015−2016 TLÜ ÜTI Sotsiaaltöö BA õppekava kuraator 2013−2014 Sotsiaalministeeriumi töögrupi „Laste vaimse tervise hindamisvahendite kaardistamine ja kohandamine Eesti oludele“ liige 2008−2010 MTÜ Kriisinõustamise ja Eneseleidmise Keskus Mahena 2006−2015 MTÜ Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, liige 1998−1999 Vanem õde, vanem vend, tugiisik Lisainfo Töö eksperdina erinevates erialastes uurimisprojektides ja töörühmades: 2016-Kohaliku tasandi lastekaitsetöö praktikate tulemuslikkuse tõstmine ja jätkusuutlik arendamine (MTÜ Eesti Abikeskused) riigihange (Sotsiaalministeerium) 2015-Tervise Arengu Instituudi sotsiaalvaldkonna koolitusnõukogu ekspertliige (lastekaitsetöötajate täiendkoolituse arendamine vastavalt uue 2016. aastal jõustunud lastkaitseseadusele, §14) 2014-2015 Sotsiaalministeeriumi töögrupi “Laste vaimse tervise hindamisvahendite kaardistamine ja kohandamine Eesti oludele” liige 2014-2015 Lastekaitsetöötajate koolitusvajaduse uuringu välja töötamine (Tervise Arengu Instituut) 2013-Lastekaitse korralduse uuendamise alusanalüüs (AS PricewaterhouseCoopers), riigihange (Sotsiaalministeerium) 2012-Statistikaameti “Laste heaolu mõõtmise kontseptsiooni” töögrupi liige Konverentsid kuni 2014. aastani: 24.-28.05.2004 7th International Summer School of Social Work, Finland, Rovaniemi; Presentation - Social Welfare and Social Policy in Estonia 09.-13.05-2005 Professional Methods in Social Work – an European Perspective? Germany, Jena; Presentation - Case Management with Unemployed in Estonian Context 29.06-03.07.2005 Children and Youth in Emerging and Transforming Societies, Childhoods 2005, Norway, Oslo; Presentation - Young People in Estonia: Sexual Knowledge and Sexual Behaviour 28.06-01.07.2006 ICSD (International Consortium for Social Development) conference „Social Policy and Social Work – Action and Interaction in the Context of Social Development“, Poland, Warssaw; Presentation - Well-Being of Children and Families in Estonia: Needs and Resources 13-14.03.2007 Social- and Educational Sciences in Nordic and Baltic Countries, Estonia, Tallinn; Presentation - The Well-Being on Children and Families in Contemporary Estonia 25-27.06.2008 ICSD (International Consortium for Social Development) conference „Social development and social work: European societies in Transition”, Romania, Iaşi’s; Presentation - „Child Welfare in Estonia: New Challenges and Directions in Policy and Practice” 22-23.10.2009 Rehabilitation and Reintegration of War-Affected Children , "Application of Crisis Psychology in Practical Situations: The Case of Georgia", Brussels, Belgium 05.07.2013 Riskilapsed ja -noored, "Ülevaade laste olukorrast Eestis", Tallinn, Eesti 19.03.2014 Õigusalane seminar Samal poolel – lapse poolel, "Lapse heaolu hindamine"; Tallinn, Eesti Täiendkoolitused lapse heaolu hindamise valdkonnas: 27.01.2014 Riskis oleva pere toetamine: lapse ja pere heaolu hindamise kontekstis (lastekaitsetöötajatele), Tervise Arengu Instituut 24.03.2014 Riskis oleva pere toetamine: lapse ja pere heaolu hindamise kontekstis (lastekaitsetöötajatele), Tervise Arengu Instituut 12.12.2014 Riskis oleva pere toetamine: lapse ja pere heaolu hindamise kontekstis (lastekaitsetöötajatele), Tervise Arengu Instituut 04.10-11.10.2017 Lapse ja pere heaolu hindamine: parimad praktikad (sotsiaalpedagoogid), Innove Teaduskraadid Karmen Toros, doktorikraad, 2011, (juh) Taimi Tulva; Michael LaSala, Social work assessment with child protection cases in Estonia, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. Karmen Toros, magistrikraad, 2003, (juh) Ene Lausvee, Noorte seksuaalkäitumist mõjutavad tegurid Raplamaa näitel, Tallinna Ülikool. Teaduspreemiad ja tunnustused 2021 TLÜ üliõpilaste teadustööde üleülikooliline konkurss, kus juhendatav doktorant Rafaela Lehtme võitis I koha teaduspublikatsioonide kategoorias ühiskonna ja avatud valitsemise valdkonnas 2020 TLÜ üliõpilaste teadustööde üleülikooliline konkurss, kus juhendatav Rafaela Lehtme võitis III koha teaduspublikatsioonide kategoorias ühiskonna ja avatud valitsemise valdkonnas 2020 TLÜ üliõpilaste teadustööde üleülikooliline konkurss, kus juhendatav doktorant Ingrid Sindi võitis II koha teaduspublikatsioonide kategoorias ühiskonna ja avatud valitsemise valdkonnas; artikkel on väitekirjaga seotud. 2017 Üliõpilaste teadustööde konkurss (Eesti Teadusagentuur), juhendatav Ere Arbeiter võitis 3. preemia ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas, magistritöö teema " Osalusdiskursus: kaasamine lastekaitse hindamispraktikate kontekstis − lastekaitsetöötajate, vanemate ja laste perspektiiv" 2016 Üliõpilaste teadustööde konkurss (Sotsiaalministeerium), juhendatav Sirje Pint valiti kümne parima teadustöö hulka, magistritöö teema "Lapse abivajaduse hindamine lastekaitseseaduse kontekstis Jõgevamaa näitel" 2014 Aasta koolitustegu: TLÜ Sotsiaaltöö Instituudi doktoriõppe eelkooli täienduskoolituse algatamine ja korraldamine 2008 Eesti Noorsootöö Instituudi noorteteemalise üliõpilastööde konkursi I koht magistritööde kategoorias, juhendatav Helena Uri, magistritöö teemal „Interneti/arvuti kasutamise trendid ning nende võimalikud negatiivsed mõjud lastele ja noortele“ 2008 EV välisministri tänukiri ja tunnustus tõhusa ja professionaalse abi osutamise eest Gruusiale 2008.a (projekt Psühhosotsiaalse toetuse ja kriisisekkumine: välja töötamine, rakendamine ja hindamine Vene-Gruusia relvakonfliktis kannatanud lastele") 2007 TLÜ üliõpilaste teadustööde üleülikooliline konkurss, juhendatav magistrant võitis III koha 2005 SA Archimedes Kristjan Jaagu stipendium (01.07-01.10.2005 õpingud Turu Ülikoolis doktoritöö raames, juhendaja: prof Katja Forssen) Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; CERCS KLASSIFIKAATOR: S214 Sotsiaalsed muutused, sotsiaaltöö teooria ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; TÄPSUSTUS: Laste heaolu ja sotsiaalpedagoogika ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; TÄPSUSTUS: Laste heaolu, laste- ja perede probleemid, lastekaitse ja perepoliitika Lisainfo Tallinna Ülikooli tervise valdkonna hinnatuim õppejõud 2013/2014. õppeaastal 2014-2015 Järeldoktori juhendamine, HUMERA: Antonina Rudska (Ukraina); Parenting styles, sense of community and their relations to youth and adolescent well- being: a cross-cultural study Jooksvad projektid • PSG305 "Tõhus osalusdiskursus: osalejate kogemused kaasatusest lastekaitse hindamiste praktikates (1.01.2019−31.12.2022)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU19153 "Tehnoloogiliste muutuste mõju digitaalsele põlvkonnale (1.12.2019−30.11.2022)", Merike Sisask, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU19153 "Tehnoloogiliste muutuste mõju digitaalsele põlvkonnale (1.12.2019−30.11.2022)", Merike Sisask, Tallinna Ülikool. • TRU20155 "Pädev lastekaitsetöötaja: lapse osalusõiguse edendamine abivajava lapse hindamisel (1.11.2020−31.10.2022)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • - Lõppenud projektid • TKA17073 "Ühine teenuseinnovatsioon Euroopas (1.12.2017−31.05.2021)", Zsolt Bugarszki, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU19137A "Euroopa Liidu Puuetega Inimeste Strateegia hindamine 2010-2020 (9.08.2019−28.02.2020)", Luule Sakkeus, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Eesti demograafia keskus. • TRU18168 "Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös: kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus (1.01.2019−31.12.2019)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU18070A "Asendushooldusel kasvavate noorte järelhooldusteenuse korraldamise ja rakendamise juhendmaterjalide väljatöötamine (25.05.2018−31.12.2019)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TF5416 (TLÜ uuringufondi nõukogu 25. novembri 2016. a. koosoleku otsus nr 9/16) "Õppimine ja õpetamine TLÜ üliõpilaste kogemustes ja õppejõudude õpetamispraktikates õppes (1.12.2016−10.12.2019)", Larissa Jõgi, Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut. • TÕA18036 "Pere kaasamine lastekaitse hindamistes: konverents, konsultatsioonid ja intensiivseminar (18.05.2018−25.05.2018)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TKA16169 "Õppekava arendus kompetentsi tõstmiseks töötamiseks riskirühmade (vaimne tervis ja sõltuvused) perede ja sotsiaalsete võrgustikega (15.06.2016−1.10.2017)", Zsolt Bugarszki, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TF4816 (TLÜ uuringufondi nõukogu otsus 25. 11.2016 nr 9/16) "Eesti Sotsiaalteaduste X Aastakonverents “Eesti 100 - teel avatusele?” 24-25.03.2017 – ettevalmistamine ja läbiviimine. (1.01.2017−31.03.2017)", Airi-Alina Allaste, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TF2216 (TLÜ uuringufondi nõukogu otsus 15.04.2016 ) "Ühiskonna ja avatud  valitsemise fookusvaldkonna teadusarendusvõrgustik (1.05.2016−31.01.2017)", Koidu Saia, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU16054 "Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: lastekaitsetöötajate refleksioone kliendi kaasamisest (15.06.2016−31.10.2016)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TKA9214 ""Tervise ilmajaam - koolitused kogukondadele" (1.07.2014−31.12.2015)", Marju Medar, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledz, Tallinna Ülikool, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut, Tallinna Ülikool, Kommunikatsiooni Instituut. • ÕA32608 "Sotsiaalteenuste andmeregistri koolitus - STAR (24.10.2008−30.04.2009)", Janno Kriiska, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledz, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut, Tallinna Ülikool, Informaatika Instituut. • ETF5079 "Vananemine kui sooline fenomen: üksielavate eakate toimetulek ja selle toetamine (1.01.2002−31.12.2005)", Taimi Tulva, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Sotsiaalteaduskond. Juhendamisel väitekirjad • Aneth Tuurmaa, doktorant [Õpingud katkestatud], (juh) Merike Sisask; Karmen Toros, Vaimse tervise probleemidega lapsevanemad ning nende laste vaimse tervise probleemide ennetamine., Tallinna Ülikool • Karin Streimann, doktorant, (juh) Merike Sisask; Karmen Toros, Promoting Mental Health and Wellbeing of Children: Impact of a Universal School-Based Preventive Intervention (Good Behavior Game) on Elementary School Students in Estonia (Laste heaolu ja vaimse tervise edendamine: universaalse koolipõhise sekkumisprogrammi (VEPA käitumisoskuste mäng) mõju algkooli õpilastele Eestis), Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Rafaela Eugenie Simonee Lehtme, doktorant, (juh) Karmen Toros; Merike Sisask, Child-Centred Approach in the Context of Shared Parenting: Parents’ Experiences with Birdnest Parenting Arrangement (Lapsekeskne lähenemine jagatud hooldusõiguse kontekstis: lapsevanemate kogemus linnupesa-hoolduse kasutamisel), Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Annika Eveliina Kultavirta, doktorant, (juh) Karmen Toros; Päivi Marjanen, Subjective Well-being of Children in Early Childhood (5-8 year old) and the Development of a Child-Friendly Subjective Well-Being Indicators in Finland (5-8 aastaste laste subjektiivne heaolu ja lapsesõbralike subjektiivsete heaolu indikaatorite arendamine Soomes), Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Koidu Saia, doktorant, (juh) Karmen Toros; Lauri Leppik, Määramata!, Tallinna Ülikool • Annika Eveliina Kultavirta, doktorant [Õpingud katkestatud], (juh) Karmen Toros; Päivi Marjanen, Määramata!, Tallinna Ülikool • Helen Saarnik, doktorant, (juh) Karmen Toros; Ingrid Sindi, Child`s Best Intrests in Alternative care – placement with foster families (Lapse parim huvi asendushooldusel – paigutamine hooldusperesse), Tallinna Ülikool • Õie Kiis, magistrant, (juh) Karmen Toros, Pere osalus lastekaitsetöös:  lastekaitsetöötajate ja perede kogemused, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut Juhendatud väitekirjad • Ingrid Sindi, doktorikraad, 2021, (juh) Karmen Toros; Judit Strömpl, Discursive Practices of Child Institutional Substitute Care. Experience from an Ethnographic Research in SOS Children`s Village Estonia (Laste institutsionaalse asendushoolduse diskursiivsed praktikad: etnograafial põhinev uuringukogemus SOS Eesti Lastekülas), Tallinna Ülikool • Ilona-Evelyn Rannala, doktorikraad, 2014, (juh) Karmen Toros; Anne Tiko, Dialoogi olulisusest töös riskikäitumisega noortega. Alaealiste komisjonide näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Merli Katsan, magistrikraad, 2021, (juh) Karmen Toros, Aineõpetaja teadlikkus ja kogemus abivajava lapse toetamise võimalustest Tartumaa kooli näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Kadi Lauri, magistrikraad, 2021, (juh) Karmen Toros; Rafaela Eugenie Simonee Lehtme, Participation in the Child Protection Assessment: Voices from Children in Estonia (Lapse ja pere kaasamine lapse abivajaduse hindamisse lastekaitsetöös:kliendi perspektiivi uurimus ja täienduskoolitus (seotud projektiga TRU18168)), Tallinna Ülikool • Kristina Kallas, magistrikraad, 2021, (juh) Karmen Toros, Koostöösuhte loomine lapsevanemast sundkliendiga ühe Eesti valla näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Piia Prei, magistrikraad, 2021, (juh) Karmen Toros, Sotsiaalpedagoogiline nõustamine kutsekoolis: noorte väljakutsed, resilientsus ja ootused, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Kerli Budrikas, magistrikraad, 2021, (juh) Karmen Toros, Pere ja lapse osalus abivajaduse hindamisprotsessis: lastekaitsetöötajate kogemused ja perspektiiv, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Helen Jaanipere, magistrikraad, 2021, (juh) Karmen Toros; Rafaela Eugenie Simonee Lehtme, Laste kogemus oma osalusest abivajaduse hindamisprotsessis, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Helen Jaanipere, magistrikraad, 2021, (juh) Karmen Toros; Rafaela Eugenie Simonee Lehtme, Laste kogemus oma osalusest abivajaduse hindamisprotsessis, Tallinna Ülikool • Sandra Sutting, magistrikraad, 2020, (juh) Karmen Toros, Tallinna lastekaitsespetsialistide kogemus koostööst põhja lastemajaga seksuaalse väärkohtlemise kahtlusega laste abistamisel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Keidy Tart, magistrikraad, 2020, (juh) Karmen Toros, Abivajavast lapsest teavitamine ning tema abistamine: lasteaia ja kohaliku omavalitsuse koostöö Saaremaa valla näitel, Tallinna Ülikool • Liisa Lents, magistrikraad, 2020, (juh) Karmen Toros; Rafaela Eugenie Simonee Lehtme, Lapsevanema kogemus kaasamisest lapse abivajaduse hindamisse Harjumaa näitel, Tallinna Ülikool • Ketlin Lepikult, magistrikraad, 2020, (juh) Karmen Toros, Lastekaitsetöö  multiprobleemsete peredega Tallinna ja Harjumaa näitel, Tallinna Ülikool • Rafaela Lehtme, magistrikraad, 2019, (juh) Karmen Toros, Bird’s Nest Parenting as a Child-Centered Solution in the Context of Shared Parenting (Linnupesa-hooldus kui lapsekeskne lähenemine jagatud hooldusõiguse kontekstis), Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Katrin Malm, magistrikraad, 2019, (juh) Karmen Toros, Kinnise lasteasutuse teenus – ultima ratio lapse abistamiseks, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Kaija Juur, magistrikraad, 2019, (juh) Karmen Toros, Klassiõpetajate kogemused ja teadlikkus abivajava lapse toetamise võimalustest Tartu maakonna ühe kooli näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Kadri Käsk, magistrikraad, 2019, (juh) Karmen Toros, Tallinna lastekaitsetöötajate kogemused noorte suunamisest mitmedimensioonilise pereteraapia programmi, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Maarja Kähr, magistrikraad, 2019, (juh) Karmen Toros, Lapse kaasamine perest eraldamise protsessi: Harju maakonna lastekaitsetöötajate praktika ja kogemused, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Merje Vask, magistrikraad, 2019, (juh) Karmen Toros, Koostöösuhte loomine kliendiga: Lääne-Viru maakonna lastekaitsetöötajate kogemused, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Merike Mikk, magistrikraad, 2019, (juh) Karmen Toros, Espoos elavate eestlastest lastekaitse klientide kogemused kaasamisest klienditöö protsessi, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Lilia Tkatš, magistrikraad, 2018, (juh) Karmen Toros, Tallinna Laste Turvakeskuse sotsiaalprogrammi läbinud nooruki psühhosotsiaalne toimetulek ja stressorid., Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Kristiina Keerd, magistrikraad, 2018, (juh) Karmen Toros, Eestkostja rollikonfliktid alaealise lapse kasvatamisel: Tallinna ühe linnaosa näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Kille Alterman, magistrikraad, 2017, (juh) Karmen Toros; Peeter Selg, Tugiteenused haridusliku erivajadusega õpilasele Läänemaa munitsipaalkoolides, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Ere Arbeiter, magistrikraad, 2017, (juh) Karmen Toros, Participatory Discourse: Engagement in the Context of Child Protection Assessment Practices from the Perspectives of Child Protection Workers, Parents and Children (Osalusdiskursus: kaasamine lastekaitse hindamispraktikate kontekstis − lastekaitsetöötajate, vanemate ja laste perspektiiv), Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Egle Välba, magistrikraad, 2017, (juh) Anne Tiko; Karmen Toros, Family engagement within the context of assessment in child protection practice: The case of Estonia (Pere kaasamine hindamisprotsessis Eesti lastekaitsetöö näitel), Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Annika Villmann, magistrikraad, 2017, (juh) Karmen Toros, Võrgustikutöö abivajava lapse toetamisel: lastekaitsetöötaja ja kooli sotsiaalpedagoogi koostöö Lääne- Virumaa näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Piret Kangur, magistrikraad, 2017, (juh) Anne Tiko; Karmen Toros, Assessment on child and family in need in the context of child protection assessment: Child protection workers' reflections of client engagement in Viljandi County, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Sigrid Petoffer, magistrikraad, 2017, (juh) Karmen Toros, Perekonna hindamine lapsendamist ettevalmistavas protsessis, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Angela Aljas, magistrikraad, 2016, (juh) Karmen Toros, Alaealise õigusrikkuja ja tema vanema kogemus rehabilitatsiooniteenusest MTÜ Papaver näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Brita Kiik, magistrikraad, 2016, (juh) Karmen Toros, Lastekaitsetöötaja tõlgendused abivajava lapse heaolu hindamisest Raplamaa näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Anneli Kaljur, magistrikraad, 2016, (juh) Karmen Toros, Asendushooldusel oleva lapse tagasipöördumine perekonda: lapsevanemate refleksioonid, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Marge Green, magistrikraad, 2016, (juh) Karmen Toros, Hooldusvanema otsust mõjutavad tegurid vanemliku hooleta lapse perre võtmisel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Margit Kalda, magistrikraad, 2016, (juh) Karmen Toros, Kooliõpilaste suitsidaalsuse ja tahtlike enesevigastuste seosed perekondlike teguritega, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Sirje Pint, magistrikraad, 2016, (juh) Karmen Toros, Lapse abivajaduse hindamine lastekaitseseaduse kontekstis Jõgevamaa näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Grete Perlbach, magistrikraad, 2016, (juh) Karmen Toros, Inimkaubanduse teemavaldkonna käsitlus ühiskonnaõpetuse ainetundides: Harjumaa koolide ühiskonnaõpetuse õpetajate näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Erika Pütsepp, magistrikraad, 2016, (juh) Karmen Toros, Alaealise sõltlase rehabilitatsioon ja vanemate osalemine selles protsessis, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Barbara Haage, magistrikraad, 2015, (juh) Karmen Toros, Lasteaedade ja kohaliku omavalitsuse koostöö Nõmme linnaosa näitel: abivajavast lapsest teavitamine, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Veronika Koppel, magistrikraad, 2015, (juh) Karmen Toros, Hiiumaa lasterikaste perede toimetuleku kaardistamine ja toetusevajaduse uurimine, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Janne Bender, magistrikraad, 2015, (juh) Karmen Toros, Lähisuhtevägivalda kogenud pere ja lapse jõustamine: Lääne-Harju omavalitsuste lastekaitsetöötajate tõlgendused ja praktika, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Anu Kirsman, magistrikraad, 2015, (juh) Karmen Toros, Lapse parim huvi ja otsustamise tegurid hooldusõiguse kohtuprotsessil: kohtunike tõlgendused, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Liisa Rüütel, magistrikraad, 2015, (juh) Karmen Toros, Lapse heaolu tähendus: Saare maakonna lastekaitse spetsialistide tõlgendused, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Kai Luik, magistrikraad, 2015, (juh) Karmen Toros, Suhtluskorra toimimine lapse ja lahuselava vanema vahel kohtumääruse jõustumisele järgnevalt Tallinna Haabersti linnaosa näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Aili Külvi, magistrikraad, 2015, (juh) Karmen Toros, Ida-Virumaa koolide õpilaste ja pedagoogide osalemine projektis „Lapse Hääl“: projektiõppe tagasiside ja saadud  teadmiste rakendamine, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Barbara Haage, magistrikraad, 2015, (juh) Karmen Toros, Lasteaedade ja kohaliku omavalitsuse koostöö Nõmme linnaosa näitel: abivajavast lapsest teavitamine., Tallinna Ülikool; Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut • Marianna Metsla, magistrikraad, 2014, (juh) Karmen Toros, Supervisioon: Sotsiaalvaldkonna spetsialistide kogemused Järvamaal, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Kersti Puhm, magistrikraad, 2014, (juh) Karmen Toros, Laste ja noorte osalemine asendushoolduse protsessis, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Karin Lember, magistrikraad, 2014, (juh) Karmen Toros, Toetavate teenuste vajadus ja kättesaadavus lastega peredele Eesti maapiirkondades, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Maarja Pruuli, magistrikraad, 2014, (juh) Karmen Toros, Asenduskodu kasvatajate arvamused ja kogemused kiindumussuhete arengu võimalustest Kuressaare Väikelastekodu näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Maarja Niiberg, magistrikraad, 2013, (juh) Karmen Toros, Noorte emade toimetuleku toetamise vajalikkus ja võimalikkus läbi vanemlusprogrammi Triple P, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Käthlin Kaurla, magistrikraad, 2013, (juh) Karmen Toros, Lapse perest eraldamise ja asendushooldusele paigutamise otsust mõjutavad tegurid: Ida-Virumaa suurlinnade lastekaitse juhtumite näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Irina Tolkatšjova, magistrikraad, 2013, (juh) Karmen Toros, Pere tugiisiku teenuse uuring Harjumaal: teenuse rakendamise võimalus Kernu vallas, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Gerda Kiipli, magistrikraad, 2012, (juh) Karmen Toros, Pere tugiisikuteenuse osutamine SA Dharma Tugiisikute Tugikeskuse näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Külli Suga, magistrikraad, 2012, (juh) Karmen Toros, Ühe vanemaga pere sotsiaalne toetus: aktiivne eakas kui ressurss, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Gairi Reinvars, magistrikraad, 2012, (juh) Karmen Toros, Kohandatud eluoskuste progressi hindamise ja sekkumise planeerimise instrument (LSP): sotsiaalpedagoogide abivahend õpilaste heaolu ja vajaduste hindamiseks koolikeskkonnas, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Hannely Aitman, magistrikraad, 2012, (juh) Karmen Toros, Tallinna 8-ndate klasside õpilaste interneti kasutamise trendid, põhjused ning interneti kasutamisega seotud tervise riskid SEYLE uuringule tuginedes, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Annagrete Johanson, magistrikraad, 2011, (juh) Karmen Toros, Mobiilne noorsootöö kui erinoorsootöö meetod: selle rakendamise vajalikkus ja võimalikkus töös riskinoortega Eestis Tallinna näitel, Tallinna Ülikool. • Käthlin Mikiver, magistrikraad, 2011, (juh) Karmen Toros, Läänemaa laste ja peredega töötavate sotsiaaltöötajate roll lapseõiguste tagamisel ja nende ootused laste ombudsmanile, Tallinna Ülikool. • Marilin Lindre, magistrikraad, 2011, (juh) Karmen Toros, Üksikisa rolliootused, kohanemine rollidega ja toimetulek rollikonfliktidega, Tallinna Ülikool. • Kristel Kambek, magistrikraad, 2011, (juh) Karmen Toros, Kohtinguvägivalla olemus ja levik Viljandi maakonna ühe gümnaasiumi 9-12. klassi õpilaste näitel, Tallinna  Ülikool. • Anu Anja, magistrikraad, 2011, (juh) Karmen Toros, Internet ja arvuti: noorte vaba aja veetmise lisavõimalus versus traditsiooniliste vaba aja tegevuste asendaja Kuressaare gümnaasiumide õpilaste näitel, Tallinna Ülikool. • Viktor Kurushev, magistrikraad, 2010, (juh) Karmen Toros, Eesti üksikvanem 2008. aastal, Tallinna Ülikool. • Kristina Müür, magistrikraad, 2010, (juh) Karmen Toros, Lapsevanema roll lapse toetamisel tugiisiku hinnangule tuginedes, Tallinna Ülikool. • Maarja-Liisa Kütt, magistrikraad, 2009, (juh) Karmen Toros, Tallinna lasteaia õpetajate suhtumised ja hoiakud HIV-positiivsetesse lastesse, Tallinna Ülikool. • Julia Kašina, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Täisealiste vene keelt kõnelevate inimeste ootused ja vajadused seoses HIV ennetustööga Eestis, Tallinna Ülikool. • Helen Pärna, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Ühe või mõlema vanema välismaale tööle/elama siirdumise mõjud lapsele ja lapse ning peresisestele suhetele, Tallinna Ülikool. • Kadri Naudre, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Tavakodu ja lastekodu noorte väärtushinnangud: erinevused ja sarnasused, Tallinna Ülikool. • Tiiu Kadak, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Vajalikud pädevused kvaliteetseks tööks erivajadustega noortega noorsootöö valdkonnas – noorte tervistav ja arendav puhkus, Tallinna Ülikool. • Heli Tuisk, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Laste sotsiaalsete oskuste omandamine läbi sotsialiseerumise Hiiumaa 9. ja 11. klasside näitel (Laste sotsiaalsete oskuste omandamine läbi sotsialiseerumise Hiiumaa 9. ja 11. klasside näitel), Tallinna Ülikool. • Gerli Schuman, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Suhtumine prostitutsiooni ja selle reguleerimise võimalused Tallinna elanike näitel, Tallinna Ülikool. • Helina Haljasmets, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Tallinna linna lastekaitsetöötajate nägemus lastekaitsetööd toetavast Lastekaitse seadusest, Tallinna Ülikool. • Epp-Triin Võsu, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Pere tugiisiku teenuse osutamisest Tapa valla näitel, Tallinna Ülikool. • Kelli Prits, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Lasteaiaõpetajate nägemus sotsiaaltöötaja vajalikkusest eelkoolieelse lasteasutuses Rõõmupesa Lasteaia näitel, Tallinna Ülikool. • Elerin Sagar, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Harjumaa kohalike omavalitsuste lastekaitsetöötajate heaolu turvalisuse aspektist lähtudes, Tallinna Ülikool. • Viktoria Andrejeva, magistrikraad, 2008, (juh) Karmen Toros, Kaagvere Erikoolist 2004-2007 aastal lahkunud noorte sotsialiseerumine, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Inga Maasi, magistrikraad, 2007, (juh) Karmen Toros, Tugisüsteemide rakendamine Harjumaa koolides, Tallinna Ülikool. • Margit Karindi, magistrikraad (teaduskraad), 2007, (juh) Karmen Toros, Loovteraapiate rakendusvõimalused sotsiaaltöös riskilastega: Peeteli Kiriku Sotsiaalkeskuse näitel, Tallinna Ülikool. • Meelika Limberg, magistrikraad, 2007, (juh) Karmen Toros, Prostitutsioon Tallinnas: rehabiltatsiooni ja tugiteenuste vajadus, Tallinna Ülikool. • Helena Vürst, magistrikraad, 2007, (juh) Karmen Toros, Narkomaania ja uimastisõltuvus Eestis: ennetus, ravi ja rehabilitatsioon, Tallinna Ülikool. • Helena Uri, magistrikraad, 2007, (juh) Karmen Toros, Interneti/arvuti kasutamise trendid ning nende võimalikud negatiivsed mõjud lastele ja noortele, Tallinna Ülikool. • Lenne Kask, magistrikraad, 2006, (juh) Karmen Toros, Punkliikumisse kuuluvad alaealised ja nende seos õigusrikkumisega Tallinna Vanalinna näitel, Tallinna Ülikool. • Mari-Liis Oja, magistrikraad, 2006, (juh) Karmen Toros, Lapsepõlv ja kasvukeskkond uimastitarbimise tegurina Tallinna Laste Turvakeskuse näitel, Tallinna Ülikool. • Kristi Tarik, magistrikraad, 2006, (juh) Karmen Toros, Täiskasvanute teadmistest ja hoiakutest HIV/AIDS-i kontekstis Eestis, Tallinna Ülikool. • Jekaterina Kušjanskaja, magistrikraad, 2005, (juh) Karmen Toros, Tallinna linna spetsialistide hinnangud laste seksuaalsele väärkohtlemisele, Tallinna Ülikool. • Ingrid Joosep, magistrikraad, 2004, (juh) Karmen Toros, Sotsiaaltööprojekt vaimupuudega inimestele tööotsimise agentuuri loomiseks, Tallinna Ülikool. Publikatsioonid 2021 Toros, Karmen (2021). A Systematic Review of Children’s Participation in Child Protection Decision- Making: Tokenistic Presence or Not? Children & Society, 35, 3, 395−411. DOI: 10.1111/chso.12418. Toros, Karmen; Falch-Eriksen, Asgeir (2021). “I do not want to cause additional pain …” – Child protection workers’ perspectives on child participation in child protection practice. Journal of Family Social Work, 43−59. DOI: 10.1080/10522158.2020.1833396. Toros, Karmen; Falch-Eriksen, Asgeir (2021). Structured peer group supervision: Systematic case reflection for constructing new perspectives and solutions. International Social Work. DOI: 10.1177/0020872820969774. Lauri, Kadi; Toros, Karmen; Lehtme, Rafaela (2021). Participation in the Child Protection Assessment: Voices from Children in Estonia. Child and Adolescent Social Work Journal, 211−226. DOI: 10.1007/s10560-020-00724-x. Toros, Karmen (2021). Children’s Participation in Decision-Making from Child Welfare Workers’ Perspectives: A Systematic Review. Research on Social Work Practice, 31, 4, 367−374. DOI: 10.1177/1049731520984844. Toros, Karmen; Tart, Keidy; Falch-Eriksen, Asgeir (2021). Collaboration of Child Protective Services and Early Childhood Educators – Enhancing the Well-Being of Children in Need. Early Childhood Education Journal. DOI: 10.1007/s10643-020-01149-y. Falch-Eriksen, Asgeir; Toros, Karmen; Sindi, Ingrid; Lehtme, Rafaela (2021). Children expressing their views in child protection casework: Current research and their rights going forward. Child & Family Social Work. DOI: 10.1111/cfs.12831. Streimann, Karin; Sisask, Merike; Toros, Karmen (2021). Children’s mental health in different contexts: results from a multi-informant assessment of Estonian first-grade students. School Psychology International, 42, 4, 379−397. DOI: 10.1177/01430343211000414. Toros, Karmen; Falch-Eriksen, Asgeir (2021). Strengths-based practice in child welfare: A systematic literature review. Journal of Child and Family Studies, 30, 6, 1586−1598. DOI: 10.1007/s10826-021- 01947-x. Toros, Karmen (2021). ‘The Pandemic Affected My Life in a Negative Way’: The Experiences of Estonian Children in Child Protective Services During the Coronavirus Disease 2019 Pandemic. Children & Society, 1−10. DOI: 10.1111/CHSO.12517 [ilmumas]. Toros, Karmen; Falch-Eriksen, Asgeir; Wu Jing (2021). Listening to Children’s Voices in Child Protection Practices: Child Protection Workers’ Perspectives on Child Participation. In: Rajendra Baikady, Sajid SM, Jaroslaw Przeperski, Varoshini Nadesan, M Rezaul Islam and Gao Jianguo (Ed.). The Palgrave Handbook of Global Social Problems. Palgrave Macmillan [ilmumas]. Saia, Koidu; Toros, Karmen. (2021). Paradigmamuutus kõrgharidusmaastikul - valmistumine interprofessionaalseks tööpraktikaks. Falch-Eriksen, Asgeir; Toros, Karmen (2021). The Child´s Right to be Heard – Listening to Children’s Voices in Child Protection Practices. Innovation and Resilience: Preparedness of Social Work Education in Uncertain Times: ECSWE2021, Tallinn (virtual conference), 15-18.06.2021. Tallinn: Manimal Ltd, 190. Toros, Karmen (2021). Participatory Approaches with Children in Child Protective Services: Tokenistic Presence or Not? Innovation and Resilience: Preparedness of Social Work Education in Uncertain Times: ECSWE2021, Tallinn (virtual conference), 15-18.06.2021. Tallinn: Manimal Ltd, 27. Toros, Karmen; Falch-Eriksen, Asgeir (2021). Children Expressing Their Views in Child Protection Casework: Current Research and Their Rights Going Forward. ISPCAN International Congress. Milan: ISPCAN. Toros, Karmen (2021). Eessõna. Sotsiaaltöö, 3, 2−2. 2020 Toros, Karmen; Kangro, Kadri; Reimann, Katri-Liis; Bugarszki, Zsolt; Sindi, Ingrid; Saia, Koidu; Medar, Marju (2020). Co-creation of social services on the example of social hackathon: The case of Estonia. International Social Work, 1−14. DOI: 10.1177/0020872820904130. Saia, Koidu; Toros, Karmen; DiNitto, Diana M. (2020). Interprofessional collaboration in social rehabilitation services for dually-involved Estonian youth: Perceptions of youth, parents, and professionals. Children and Youth Services Review, 113, 1−12. DOI: 10.1016/j.childyouth.2020.104945. Lehtme, Rafaela; Toros, Karmen (2020). Parental engagement in child protection assessment practice: Voices from parents. Children and Youth Services Review, 113, 104968. DOI: 10.1016/j.childyouth.2020.104968. Toros, Karmen; Falch-Eriksen, Asgeir (2020). A child’s right to protection during the COVID-19 crisis: An exploratory study of the Child Protective Services of Estonia. Children and Youth Services Review, 119, 105568. DOI: 10.1016/j.childyouth.2020.105568. Medar, M.; Toros, K.; Bugarszki, Z., Kaal, E., Saia, K., Kangro, K., Lepik, K.-L. (2020). Media as a Promoter of Co-Creation and Innovation of Services in Võru County in Estonia. East-West Studies: Journal of Social Sciences of Tallinn University Law School, 11 (50), 62−78. Saia, Koidu; Toros, Karmen (2020). The shifting paradigm of interprofessional collaboration in higher education: getting the students ready for interprofessional practice. In: Teaching and Learning at the University: Practices and Transformations (59−74). Cambridge Scholars Publishing. Toros, Karmen; Kriisk, Kersti; Tiko, Anne (2020). Estonian Undergraduate Social Work Students’ Reflections on the Field Placement – Challenges for the Novice Social Workers. In: Rajendra Baikady, Sajid S.M, John Gal, Varoshini Nadesan, Rezaul Islam (Ed.). Routledge International Handbook of Field Work Education in Social Work. Routledge [ilmumas]. Toros, Karmen (2020). Foreword. In: L. Vilka and J. Vike (Ed.). 7th International Interdisciplinary Scientific Conference SOCIETY. HEALTH. WELFARE. (00001). Latvia: Riga: SHS Web of Conferences. DOI: 10.1051/shsconf/20208500001. Lauri, K., Toros, K., & Lehtme, R. (2020). Lapse hääl lastekaitsetöös – laste osalemiskogemused. Sotsiaaltöö, 2, 79−85. Toros, Karmen; Falch-Eriksen, Asgeir (2020). Lastekaitsetöö COVID-19 pandeemia ajal Eestis. Sotsiaaltöö, 3, x−xx. 2019 Kuuse, Rait; Toros, Karmen (2019). Estonian social policy: From soviet heritage to understanding the principles of deinstitutionalisation. European Journal of Social Work, 22, 3, 388−399. DOI: 10.1080/13691457.2017.1357024. Toros, Karmen (2019). Social work graduate students’ understanding of strength-eliciting questions in the context of social work assessment. European Journal of Social Work, 22, 3, 412−422. DOI: 10.1080/13691457.2017.1364703. Toros, Karmen (2019). Miracle question promotes open communication and positive interaction between clients and practitioners. International Social Work, 62, 2, 483−486. DOI: 10.1177/0020872817741184. Toros, Karmen (2019). Undergraduate Students’ Perception of Their Own Strengths and Weaknesses as Potential Social Workers. Journal of Social Work Practice, 33, 1, 81−93. DOI: 10.1080/02650533.2017.1419465. Saia, Koidu; Toros, Karmen; DiNitto, Diana M.; Leino, Mare; Sindi, Ingrid; Tersteegen, Elisa. (2019). Juvenile offender rehabilitation in Estonia: interprofessional collaboration in written assessments and specialists’ perceptions. European Journal of Social Work, 22 (1), 121−133. DOI: 10.1080/13691457.2017.1357022. Toros, Karmen; LaSala C. Michael (2019). Child protection workers’ understanding of the meaning and value of self-reflection in Estonia. Reflective Practice, 20, 2, 266−278. DOI: 10.1080/14623943.2019.1588718. Sindi, I., Toros, K., Kuldjärv, M., Kattai, K., Gornischeff, K., Medar, M., Valma, K., Saia, K. (2019). Asendushooldusel täisealiseks saavate noorte iseseisvumise ja elluastumise toetamine. Soovituslik juhendmaterjal asendus- ja järelhooldusteenuse pakkujatele. Tallinn: Tallinna Ülikool. Sindi, I., Kattai, K., Medar, M., Toros, K., Valma, K., Kuldjärv, M., Gornischeff, K., Saia, K. (2019). Asendushooldusel täisealiseks saavate noorte iseseisvumise ja elluastumise toetamine ning järelhooldusteenuse planeerimine ja korraldamine. Soovituslik juhendmaterjal kohalikule omavalitsusele. Tallinn: Tallinna Ülikool. Gornischeff, K., Sindi, I., Saia, K., Toros, K., Valma, K. (2019). Infojuhis asendushooldusel iseseisvuvatele ja elluastuvatele noortele: Sinu iseseisva elu alustamine. Tallinn: Tallinna Ülikool. Lehtme, Rafaela; Toros, Karmen (2019). Bird’s Nest Parenting as a Child-Centered Solution in the Context of Shared Parenting. In: Boyd Wolfe (Ed.). The Child Welfare System: Perspectives, Challenges and Future Directions (1−46). New York: Nova Science Publishers. Toros, Karmen (2019). Child Protection Workers' Reflections of Child Engagement within Child Protection Practice Assessment Contexts. In: Boyd Wolfe (Ed.). The Child Welfare System: Perspectives, Challenges and Future Directions (47−70). Nova Science Publishers. Sindi,I., Strömpl, J., Toros, K. (2019). The meaning of loving family home and child centred care. New developments of residential family care in SOS Children`s Village Estonia. ISCI 2019 Abstract Book: 7th Conference of the International Society for Child Indicators: Children of the World, Touch of Change. Theories, Policies and Practices. 27-29.08.2019 Tartu, Estonia. Estonia: University of Tartu, 83−84. Toros, Karmen (2019). Lapse õigus osaleda abivajaduse hindamises: kuidas lastekaitsetöötajad seda tõlgendavad? Sotsiaaltöö, 3, 27−31. Lehtme, Rafaela; Toros, Karmen (2019). Linnupesa-hooldus kui lapsekeskne lähenemine jagatud hooldusõiguse korral. Sotsiaaltöö, 3, 58−64. Toros, Karmen; Sindi, Ingrid (2019). Children’s Participation in Child Protection Services: Listening to the Voices of Children. 7TH CONFERENCE OF THE INTERNATIONAL SOCIETY FOR CHILD INDICATORS AUGUST 27-29, 2019; TARTU, ESTONIA. Ed. Dagmar Kutsar. Children of the World: Touch of Change: Theories, Policies, Practices: Tartu University, 19. 2018 Toros, Karmen; LaSala, Michael C. (2018). Estonian child protection workers' assessment perspectives: The need for competence and confidence. International Social Work, 61 (1, 1), 93−105. DOI: 10.1177/0020872815603788. Toros, Karmen; DiNitto, Diana Maria; Tiko, Anne (2018). Family engagement in the child welfare system: A scoping review. Children and Youth Services Review, 88, 598−607. DOI: 10.1016/j.childyouth.2018.03.011. Sindi, I., Strömpl, J., Toros., K. (2018). The Estonian way of deinstitutionalisation. Staff members’ perspective on residential substitute care. Experiences from an ethnography research in an Estonian SOS Children`s Village. Child & Youth Services, 39 (4), 305−332. DOI: 10.1080/0145935X.2018.1511975. Gornischeff, Kiira; Saia, Koidu; Toros, Karmen; Ülviste, Endla. (2018). Lapsesõbraliku õigusemõistmise põhimõtete rakendamine Eesti õigussüsteemis ja alaealiste õigusrikkujate juhtumite kohtulahendite näitel. Acta Politica Estica, 24−62. Jõgi, L.; Ümarik, M.; Põlda, H.; Saia, K.; Toros, K.; Oder, T.; Kangur, M.; Puusepp, L.; Pata, K. (2018). Beliefs, Identity and Teaching Practice of Academics in the Context of Structural Reform and Changes at the University. 81. Karmen Toros; Michael C. LaSala (2018). Tugevustele suunatud mõtteviis: pere kaasamist toetav lähenemine. Sotsiaaltöö, 3, 69−74. 2017 Arbeiter, Ere; Toros, Karmen (2017). Participatory discourse: Engagement in the context of child protection assessment practices from the perspectives of child protection workers, parents and children. Children and Youth Services Review, 74, 17−27. DOI: 10.1016/j.childyouth.2017.01.020. Toros, Karmen; LaSala, Michael; Tiko, Anne. (2017). Assessment of the Developmental Needs of Children in Need: Estonian Child Protective Workers’ Case Reflections. Child & Family Social Work, 22 (2), 843−852. DOI: 10.1111/cfs.12303. Välba, Egle; Toros, Karmen; Tiko, Anne (2017). Family engagement within the context of assessment in child protection practice: The case of Estonia. Child & Family Social Work, 22, 4, 1506−1514. DOI: 10.1111/cfs.12373. Arbeiter, Ere; Toros, Karmen (2017). Parental engagement in child protection assessment: A qualitative analysis of worker and parent perspectives. International Social Work, 60 (6, 6), 1469−1481. DOI: 10.1177/0020872817706409. Toros, Karmen (2017). Child protective workers’ reflections on principles underpinning the assessment of children in need: The case of Estonia. International Social Work, 6, 5, 1255−1267. DOI: 10.1177/0020872815620261. Streimann, Karin; Trummal, Aire; Klandorf, Kai; Akkermann, Kirsti; Sisask, Merike; Toros, Karmen; Selart, Anne (2017). Effectiveness of a universal classroom-based preventive intervention (PAX GBG): A research protocol for a matched-pair cluster-randomized controlled trial. Contemporary Clinical Trials Communications, 8, 75−84. DOI: 10.1016/j.conctc.2017.08.013. Sindi,I., Strömpl,J., Toros, K. (2017). Listening to children`s voices. In: Setting Sail from a Safe Port: Giving our children confidence to move forward with safe and permanent relationships (56−57). IFCO World Conference, 01-04.11.2017, Malta. 2016 Toros, Karmen; LaSala, Michael; Medar, Marju (2016). Social Work Students’ Reflections on a Solution-Focused Approach to Child Protection Assessment: A Qualitative Study. Social Work Education, 35 (2), 158−171. Toros, Karmen; Tiirik, Riine (2016). Preschool Teachers' Perceptions About and Experience with Child Abuse and Neglect. Early Childhood Education Journal, 44 (1), 21−30. DOI: 10.1007/s10643- 014-0675-0. Välba, Egle; Toros, Karmen; Tiko, Anne (2016). Abivajava lapse ja pere hindamine lastekaitsetöös: Harjumaa lastekaitsetöötajate mõtteid ja arvamusi kliendi kaasamisest. Sotsiaaltöö, 4, 49−55. Toros, Karmen (2016). Lapse arvamusega arvestamine. 01.09.2016 Novaator. 2015 Toros, K.; LaSala, M.S.; Medar, M. (2015). Assessment of Children in Need in a Post-Soviet Context: Reflections of Child Protective Workers in Estonia. Journal of Family Social Work, 18 (4), 267−287. DOI: 10.1080/10522158.2015.1065458. Toros, Karmen; Medar, Marju (2015). Social Work Students’ Thoughts on Self-Reflection: A Qualitative Study Based on Reflective Journaling. International Journal of Humanities and Social Science, 5 (3), 89−96. Toros, Karmen; Medar, Marju (2015). Undergraduate Students' Motives for Studying Social Work: The Case of Estonia. International Journal of Liberal Arts and Social Science, 3, 2, 45−51. DiNitto, D., Toros, K. (2015). Sotsiaaltöö eriala õppest Ameerika Ühendriikides. Sotsiaaltöö, 3, 3−8. 2014 Toros, Karmen (2014). Graduate Social Work Students’ Approaches and Ways of Thinking in Child Protection Assessment: Case Vignette Reflections from Estonia. Social Work Education, 33 (7), 890−895. DOI: 10.1080/02615479.2014.894972. Toros, Karmen; Valma, Kati; Tiko, Anne (2014). Interpretation of the principle of “child’s best interests” in the context of inter-parental child custody disputes: Case of Estonia. Journal of Social Welfare and Human Rights, 2 (1), 289−303. Reinomägi, Andra; Sinisaar, Hede; Toros, Karmen; Laes, Tiiu-Liisa; Krusell, Siim; Kutsar, Dagmar; Ilves, Kadi; Abel-Ollo, Katri (2014). Lapse heaolu mõõtmise käsitlus. Statistikaamet. 2013 Toros, Karmen; Tiko, Anne; Saia, Koidu (2013). Child-centered approach in the context of the assessment of children in need: Reflections of child protection workers' in Estonia. Children and Youth Services Review, 35 (6), 1015−1022. DOI: 10.1016/j.childyouth.2013.03.011. Toros, Karmen (2013). School-Based Intervention in the Context of Armed Conflict: Strengthening Teacher Capacity to Facilitate Psychosocial Support and Well-Being of Children. International Journal of Humanities and Social Science, 3, 7, 228−237. Reinomägi, Andra; Sinisaar, Hede; Toros, Karmen; Kutsar, Dagmar (2013). Sissejuhatus: lapse õigused ja heaolu. Introduction. Children's rights and well-being. Kutsar, Dagmar (Toim.). Laste heaolu. Child Well-being (7−12). . Tallinn: Eesti Statistikaamet. Laes, Tiiu-Liisa; Krusell, Siim; Reinomägi, Andra; Toros, Karmen (2013). Laps eri keskkondades. Kutsar, Dagmar (Toim.). Laste heaolu. Child Well-being. (13−41). Tallinn: Statistikaamet. Toros, Karmen (2013). Lapse kaasamise võimalus tema heaolu hindamisse "Kolme maja tööriista" näitel. Sotsiaaltöö, 6, 37−41. Männik, M; Olju, M; Toros, K; Valma, K jt (2013). Lastekaitse korralduse uuendamise alusanalüüs. 2012 Toros, Karmen (2012). Factors that Affect Decision Making in Child Protection Assessment in Estonia: The Removal of Children from Home. International Journal of Business and Social Science, 3 (22), 81−91. Toros, Karmen (2012). Child protection assessment practices in Estonia. Journal of Social Policy and Social Work in Transition, 3 (1), 25−49. Toros, Karmen (2012). Lapse heaolu hindamisest Eesti lastekaitsetöö praktikas. Sotsiaaltöö, 3, 24−28. 2011 Lai, Karmen; Toliashvili, Beqa (2011). Community-based programme for war-affected children, the case of Georgia. Journal of Social Policy and Social Work in Transition, 1 (2), 92−118. Toros, Karmen (2011). ASSESSMENT OF CHILD WELL-BEING: CHILD PROTECTION PRACTICE IN ESTONIA. (Tallinna Ülikool). Tallinn: Tallinna Ülikool. 2010 Lai, Karmen; Tiko, Anne (2010). Abivajavad lapsed ja noored. Velli Parts (Toim.). Noorte monitor 2009 (148−159). . Tallinn: Ofset. 2009 Lai, Karmen (2009). Child Welfare in Estonia: New Challenges and Directions in Policy and Practice. In: Sandu, Dan (Ed.). European Societies in Transition. Social Development and Social Work (117−130). . Berlin: Lit-Verlag. 2008 Pärna, Helen; Lai, Karmen; Tulva, Taimi (2008). Vanemate töötamine välismaal - kuidas see mõjutab lapse elu. Laste ja spetsialistide tõlgendused. Sotsiaaltöö, 6, 36−44. Lai, Karmen; Uri, Helena (2008). Arvuti/Interneti kasutamise trendid ning nende võimalikud negatiivsed mõjud õpilaste tervisele. Eesti Arst, 87−91. Lai (Toros), Karmen (2008). The Contextual Demands of Children and Families in Contemporary Estonia: Toward Policy Reformation. In: Ilsley, Paul; Karing, Jarmo; Kerulis, Michele (Ed.). Research, Planning and Policy: Emerging Trends in Baltic and Nordic Lifelong Learning (41−52). . Tampere: University of Tampere. (1). Lai, K (2008). Well-Being of Children and Families in Estonia: Needs and Resources. In: Salustowicz, Piotr (Ed.). Social Policy and Social Work. From an International Development Perspective (163−173). . Berlin: Lit-Verlag. 2007 Lai, Karmen; Tarik, Kristi (2007). HIV/AIDSi temaatikaga seotud teadmised ja hoiakud Eestis täiskasvanute hulgas. Eesti Arst, 2, 88−93. Lai, Karmen; Maasi, Inga (2007). Tugisüsteemide võimalused Harjumaa koolides. Sotsiaaltöö, 2, 49−51. 2006 Lai, Karmen (2006). Jauni izaicinajumi un virzieni bernu labklajibas veicinašana Igaunija. Silneva, Lidija. Quality of Life (184−199). . Läti: Attistiba. 2005 Lai, Karmen (2005). Sotsiaalselt kompetentne laps - kohanemisvõimeline nii koolis kui kodus. Kraav, Inge; Kala, Ulve; Pedastsaar, Tiia (Toim.). Haridus muutuste ja traditsioonide keerises (121−127). . Tartu: Eesti Akadeemiline Pedagoogika Selts. Lai, Karmen (2005). Young people in Estonia: sexual knowledge and sexual behavior. Children and Youth in Emerging and Transforming Societies: Childhoods, 29.06-03.07.2005, Unversity of Oslo. , 172−172. 2004 Randmaa, Urve, Tiko Anne; Tamm, Alar; Jaanimägi, Helbe; Leppiman, Anu; Korp, Erki; Tomberg, Ene; Pukk, Helena; Lai, Karmen; Enn, Ülly. (2004). Turvakodu lapse kasvukeskkonnana. Tulva, Taimi (Toim.). Lapse kasvukeskkond ja sotsiaalsed oskused. Teadusartiklite kogumik. (77−90). . Tallinn: AS Rebellis. Lai, Karmen (2004). Noorte seksuaalkäitumist mõjutavad tegurid. Tulva, Taimi (Toim.). Lapse kasvukeskkond ja sotsiaalsed oskused (126−144). . Tallinn: Tallinna Pedagoogikaülikool.  CURRICULUM VITAE Ees- ja perekonnanimi Kati Valma Isikukood 4 7 1 0 1 2 8 6 0 1 0 Aadress Pärnade pst 28, Tallinn Kontakttelefon 56 266 091 E-post [email protected] HARIDUSKÄIK Lõpetamise Õppeasutuse nimetus Eriala Teaduslik kraad aasta 2012 Tallinna Ülikool Sotsiaalpedagoogika Sotsiaalteaduste ja lastekaitse magister 2007 Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö Bakaleureus 2003 Erakool Laudare Sekretäritöö 1989 Suure-Jaani Keskkool TÖÖKÄIK Töötamise periood Organisatsiooni nimi Ametinimetus Töö sisu (lühikirjeldus) Alates 2.07.2001 Nõmme Linnaosa Alates 2008 lastekaitse Lastekaitsetöö, käesoleva ajani Valitsus peaspetsialist, 2005- peaspetsialistina 2008 lastekaitse lastekaitsetöö vanemspetsialist, 2001- koordineerimine 2005 infospetsialist osakonnas ja linnaosas, lastekaitse juhtumitöö 09.2010 - 12.2017 Tallinna Sotsiaal- ja Lastekaitse Töövälisel ajal Tervishoiuamet valveteenus telefonile vastamine ja vajadusel sündmusele kohaleminek 2000-2001 SA PERH Kivimäe Pulmonoloogia Arstide abistamine Haigla osakonna sekretär seoses dokumentatsiooniga 1994-2000 Ajaleht Soov 1994-1996 kuulutuste Telefonitöö, vastuvõtja, 1996-2000 süstematiseerimine toimetaja-korrektor ja korrigeerimine 1989-1990 Viljandi I Õpetaja-abi Õpetajate ja laste Lastepäevakodu abistamine TÄIENDUSKOOLITUS Koolitusasutus Kursuse nimetus ja Koolituse maht Toimumise aeg koolitaja(d) (tunnid/päevad/ punktid) Adamson Koolitus/ Lapse ja nooruki 5 tundi 15.10.2021 Reigo Reppo depressioon Eesti Väikelaste EVVTL sügiskool 8 ak. t 8.10.2021 Vaimse Tervise Liit Ivar Lukk Meeskonnacoachingu 1 päev 5.10.2021 praktikum Finnish Institute for 11th Nordic Conference on 7 ak. t 25.05.2021 Health and Welfare Child Abuse and Neglect: Hearing the Voice of Children and Young People Lastekaitse Liit Seminar Lastekaitse ja 1 päev 14.05.2021 meediasuhtlus MTÜ Vaiter, Isiksusehäired–äratundmine 2 ak. t 27.04.2021 psühhiaater Raine Pilli ja nendega toimetulek Tervise Arengu Psühholoogiline trauma- 16 ak. t 16.-17.12.2020 Instituut, Pille Isat mõisted ja mõistmine Child and Youth Webinar Parental 18 tundi 16.-18.09.2020 Protection Centre of Separation, Alienation and Zagreb Splitting: Healing Beyond Reunification Tervise Arengu Lastekaitsetöötajate 16 ak. t 8.-9.09.2020 Instituut suvekool Riskiekspert OÜ Paindlik tööaeg-kuidas 8 ak. t 24.-25.08.2020 Karin Reinhold meeskonda distantsilt ja kaugtöö tingimustes toetada Tartu Ülikool/ Angela Oskuste õppe meetod 6 tundi 13.08.2020 Jakobson Vaiter, Maria Vägivald on ennetatav 15 tundi 20.05., 26.-27.05., Akatemia programm (Väkivalta on 8.-9.06.2020 ehkäistävissä) Moreno keskus Praktiline grupijuhtimine ja 150 ak. t 10.2019-07.2020 sotsiomeetria SA Pärnu Haigla Narrative method working 2 päeva 29.11.2019 sotsiaalravi teenistus, with children Lars Robert Lund, Hans Olav Hellstrand (Norra) Traumateraapia- ja Lühiülevaade 16 tundi 10.-11.10.2019 koolituskeskus OÜ/ komplekstrauma ja Suzette Boon dissotsiatsiooni hindamisest (Holland) ja teraapiast Lastekaitse Liit Seminar „Laps ja lahutus 1 päev 8.11.2019 Tallinna Sotsiaal- ja Sõltuvusest, töö sõltlasega 1 päev 1.10.2019 Tervishoiuamet, Kaja Laidre Viljandi Haigla Sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsioonikesku s Praxis/ Avalike Vabatahtliku lepitusteenuse 59 ak. t 8.05.2019- teenuste arendamise arendamine 30.01.2020 2 programm Eesti Väikelaste Sügiskool 8 ak. t 27.09.2019 Vaimse Tervise Liit MTÜ Igale lapsele Teraapiline vanemlus 7 ak. t 30.04.2019 pere/ Louis Sydney (UK) MTÜ Peaasi/ Bitta Let’s talk about children 2 päeva 12.04., 14.06.2019 Söderblom (Soome) SKA/ Child and Lapse heaolu hindamine 2 päeva 19.-20.02.2019 Family Training Carla Thomas (UK) Eesti Psühhiaatrite Vaimse tervise konverents 8 täiendkoolitus- 31.01.2019 Selts punkti Tervise ArenguIntegreeritud teenused 6 ak. t 23.01.2019 Instituut/ Katrin Viiranarkootikume tarvitavatele inimestele Siseministeerium/ Uued koostöösekkumised 2 päeva 16.-17.01.2019 SKA Ohvriabi lähisuhtevägivallas kannatanu kaitseks EELK UI/ Anne Psühhoanalüütiline käsitlus 1 päev 3.11.2018 Anttonen (Soome) perenõustamises Vestifex Koolitus/ Täiskasvanud õppijat 16. ak. t 25.-26.10.2018 Georgi Skorobogatov toetavad õppemeetodid täiskasvanute koolituses Traumateraapia ja Raske haigus või lein 4 ak. t 4.10.2018 koolituskeskus/ töökohal Bergeni Kriisipsühholoogia Keskus Atle Duregrov (Norra) EELK UI/ Saija Falck Kuidas toetada vanemlust 7 ak. t 7.09.2018 ja Anssi Tietäväinen pärast lahutust ja kärgperes (Soome) Tallinna Ülikool/ Koolitaja koolitus 2 päeva 24.04. ja Margus Esnar 16.05.2018 EMI EWT Ida-Lääne Delegeerimisoskused 7 ak. t 17.04.2018 Koolituse AS/ Toomas Osvet Tallinna STA/ Tuuli Leinav klient - laps 1 päev 13.02.2018 Vellama Tallinna STA/ Maire Psüühiline trauma lapse 7 tundi 8.12.2017 Riis pilgu läbi. Kuidas suhelda lähedase kaotanud lapse ja perega ISPCAN Euroopa MAPChiPP rahvusvaheline 5 päeva 1.-4.10.2017 piirkondlik konverents sümpoosium Haagis (Holland) Tervise Arengu Pride eelkoolituse 56 ak. t 21.08.-31.08.2017 Instituut koolitajate koolitus MTÜ ProFamilia/ dr Laps vanemate lahutuse 16 ak. t 2.-3.05.2017 3 Brian Jacobs ja dr protsessis. Laps lahutatud Mike Shaw (UK) vanemate vaidluste osalisena International Multi-disciplinary 4 päeva 1.-4.02.2017 network Assessment and (MAPChiPP)/ Participation of Children in International expert Child Protection seminar for trainers Proceedings: training (Budapest, Ungari) program with modules and toolbox/ koolitajate koolitus EELK Perekeskus/ Vestlused leinajatega 8 ak. t 3.12.2016 Florence Schmitt (Soome) Traumateraapia ja Lessons learned from 8 tundi 10.10.2016 Koolituskeskus/ Atle Utøya tragedy and newer Dyregrov (Norra) research - implications for early intervention and long- term follow-up ISCI, Joachim Süsteemne ja narratiivne 16 ak. t 20.-21-09.2016 Schwendenwein lähenemine muutuste (Austria) toetamisel Tallinna STA/ Riina Lastekaitse sügiskool/ 16 ak. t 6.-7.09.2016 Kroonberg, Katrin Lapse küsitlemine ja Roosileht ärakuulamine. Piir tõe ja vale vahel MTÜ ProFamilia/ Laste ja perede vaimse 16 ak. t 16.-17.06.2016 Brian Jacobs, Mike seisundi ja vaimse tervise Shaw (UK) riskide hindamine kohtu kontekstis. Multidistsiplinaarsed meeskonnad kohtupsühhiaatrias. What is a multi-disciplinary team in the legal context? Why have it and how does it work? Tallina STA/ Airiin Efektiivsed strateegiad töös 7 ak. t 2.05.2016 Demiir käitumisraskustega noortega Tervise Arengu Sissejuhatus 12 tundi 18.02. ja Instituut/ Triin tõenduspõhisesse 10.03.2016 Edovald, Laura Aben praktikasse ja sekkumistesse. Laste ja perede olukorra analüüsimine kohalikus omavalitsuses Tervise Arengu Koolitusel esinemine ja 2 päeva 7.04. ja 14.04.2016 Instituut/ Erle Nõmm õppimise toetamine Coram Children’s Üleeuroopalise projekti 3 päeva 26.-28.01.2016 Legal Centre (UK)/ „Unlocking Children’s 4 (Milano, Itaalia) Rights: Strengthening the capacity of professionals in the EU to fulfil the rights of vulnerable children“ raames koolitajate koolitus „Meetodid suhtlemisel haavatavas olukorras lastega“ Õiguskantsleri Lapse õigused 4 ak. t 8.12.2015 Kantselei/ Kristi Paron MTÜ ProFamilia/ Personality Disorder and 16 ak. t 26.-27.-11.2015 Minna Daum (UK) Parenting EELK Perekeskus/ Kuidas kaasata ja kaitsta 1 päev 29.10.2015 Florence Schmitt last perenõustamisel (Soome) Sotsiaalministeerium Seminar Laps 1 päev 31.08.2015 seksuaalvägivalla ohvrina Eesti Pereteraapia No Kids in the Middle 8,5 tundi 21.-22.08.2015 Ühing/ Erik van Der Elst (Holland) Tallinna Ülikool/ Praktiline kunstiteraapia 28 tundi/2 EAP 2.-4.07.2015 Victoria Scotti SKA Perevägivalla ohvrite 3 päeva 29.04., 18.05., abistamise võrgustikutöö 25.05.2015 Eesti Abi- ja teraapia- Loomade abil läbiviidavad 6 ak. t 16.04.2015 Koerte Ühing sekkumised ja teraapiad EELK Perekeskus/ Vanemluse ehituskivid 1 päev 22.03.2015 Anu Mattsson, Jukka Mattson (Soome) PPA Lähisuhtevägivalla 1 päev 28.01.2015 äratundmine Pereteraapia Instituut Pereteraapia sissejuhatav 90 tundi 25.09.2014- MTÜ kursus 30.01.2015 Balti Uuringute Euroopa Liidu Põhiõiguste 6 tundi 6.03.2014 Instituut Ameti uuringu „Lapsed ja õigussüsteem“ koolitus PPA Laste vastu suunatud 2 päeva 19.-20.11.2013 raskete isikuvastaste kuritegude ennetamise ja menetlemisega tegelevate ametkondade teadlikkuse ja koostöövõimekuse suurendamine Siseministeerium Koostööseminar 1 päev 6.11.2013 Maire Riis/ Niels Varase lapseea trauma ja 16 tundi 29.-30.10.2013 Peter Rygaard (Taani) võimalused lapse abistamiseks; Vanemliku hoolitsuseta laste kiindumushäire, selle ravi 5  ja kvaliteetne asendushooldus Ilona Leib Kriisikommunikatsiooni 1 päev 16.10.2013 seminar Ulvi Motiveeriv 6 ak. t 24.05.2013 Uulimaa-Margus, intervjueerimine: Kärolin Šults sissejuhatav kursus Marge Vellesalu Hea töö noortega 1 päev 21.05.2013 MTÜ ProFamilia Väikelapse vaimne tervis ja 160 ak. t 10.2012-04.2013 väikelastega perede vanemluse toetamine Moreno keskus Juhtumite juhendamine ja 90 tundi 09.2012-03.2013 kovisioon Tartu Ülikooli Laste väärkohtlemise 7 ak. t, 16 ak. t 3.04.2012, 19.- Kliinikum, MTÜ diagnostika arendus 20.09.2011 TK&Partnerid Piret Visnapuu- Psüühikahäirega lapsed ja 15 ak. t 06.2012 Bernadt, Sirje Rass, noored Tiina Valvas Harju Maakohus Perekonnaseadus 1 päev 01.2017 HR Consulting OÜ Arenguvestluste 3 ak. t 10.-11.2011 lühikoolitus Preismann Koolitus Avaliku võimu roll piiratud 5 ak. t 09.2011 OÜ teovõimega alaealise ja täisealise isiku kaitsel perekonnaõiguslikes vaidlustes Anneli Liivamägi Suhtlemine problemaatilise 2 päeva 04.2011 teismelisega ja tema mõjutamise võimalused Meeskonnatreeningute Praktiline 2 päeva 2.-3.09.2011 Agentuur MAD meeskonnakoolitus Harju Maakohus Alaealiste ja täiskasvanute 1 päev 12.2010 eestkoste Eesti Pereteraapia Seminar 20 aastat 6 tundi 15.10.2010 Ühing pereteraapiat Eestis MTÜ Ellu/ Saara Rahvusvaheline seminar 2 päeva 17.-18.08.2010 Kinnunen (Soome) Tugiisiku võimalused üksikvanemaga pere toetamiseks Tartu Ülikool Motiveeriv 52 tundi/2 EAP 2.08.-30.08.2010 intervjueerimine Anneli Liivamägi Perelepitus 3 päeva 05.-06.2010 IT Koolitus STAR juhtumitöö ja 2x 6 ak. t 27.10.2010, teenuste haldamine. 19.03.2010 Toimetulekutoetuse ja hooldajatoetuse määramine ja maksmine Tartu Ülikool Perekonnaseaduse 1 päev 03.2010 põhimuudatused 6 Vain ja Partnerid Saavutama õppimine 3 päeva 3.-5.12.2009 Ariko AS/ Arno Tulemuslikud 1 päev 15.09.2009 Baltin läbirääkimised Moreno keskus Rasked situatsioonid 10 ak. t 13.05.2009 teenindamisel: konfliktid, kuulamine, enesekehtestamine ATP Koolitus/ Jaak Tulemuslik meeskonnatöö 8 ak. t 20.-21.11.2008 Aus Mahena keskus Kuni 10-a lapse arengu 2 päeva 09.2008 iseärasused ja mõjutamise võimalused Tallinna Ülikool Pereteraapia ja 2 päeva 06.2008 lastekaitsetöö võimalused riskiperede toetamisel ATAK Haldusmenetlus 6 ak. t 27.05.2008 Õiguskantsleri büroo Hea haldus kohalikus 6 ak. t 05.2008 omavalitsuses Sina ja Mina Peresuhteid käsitlev 1 AP 16., 23. ja Perekeskus/ Ene koolitus Gordoni 30.01.2008 Raudla põhimõtetel Tartu Tsiviilkohtumenetlus 5 tundi 11.2007 Ringkonnakohus AHA Keskus MTÜ Kohalik omavalitsus 7 ak. t 9.05.2007 tsiviilkohtumenetluses Mahena keskus Raske vastasega toimetulek 8 ak. t 10.04.2007 ja tegutsemine kriisiolukorras Tervise Arengu Suhtlemine väärkoheldud 16 tundi 1.-2.03.2007 Instituut lapse ja tema pereliikmega Eesti Juristide Liit Perekonnaõigusest 1 päev 11.2006 tulenevatest nõuetest ja hagimenetlusest Eesti Punane Rist Esmaabi põhikursus 16 tundi 09-10.2006 Tervise Arengu Juhtumi korraldamine 48 tundi 11.05.-2.06.2006 Instituut võrgustikutöös Lastekaitse Liit Rahvusvaheline seminar 1 päev 04.2006 Vanema õiguste piiramine Riigikohus Tsiviilkohtumenetluse 1 päev 01.2006 seadustik Sotsiaalministeerium Toetavad teenused 1 päev 11.2005 puuetega lastele ja nende peredele Eesti Lastefond Fisheri lahutusseminar 21 tundi 11.2005-03.2006 Praktilise Ebapopulaarne ja tõrjutud 8 ak. t 28.10.2005 Psühholoogia Erakool laps Sensus Eesti-Rootsi Vaimse Depressioon ja suitsidaalsus 7 tundi 28.09.2005 Tervise ja Suitsido- loogia Instituut 7 Tervise Arengu Nõustamispsühholoogia 14 tundi 10.2003 Instituut MTÜ Eluliin Suitsiidide preventsioon 10.1999 Eestis PUBLIKATSIOONID Autor(id) Publikatsiooni nimetus Väljaandmise koht ja aeg Ingrid Sindi, Karmen Juhend „Asendushooldusel täisealiseks Tallinna Ülikool, 2019 Toros, Maarja saavate noorte iseseisvumise ja Kuldjärv, Kersten elluastumise toetamine. Soovituslik juhend Kattai, Kiira asendus- ja järelhooldusteenuse Gornischeff, Marju osutajatele” Medar, Kati Valma, Koidu Saia Kati Valma, Laidi „Lepitusmenetlus perevaidlustes“ Juridica, 03.2014 Surva, Helen Hääl „Interpretation of the principle of Journal of Social Welfare Toros, Karmen; “child’s best interests” in and Human Rights, 1/2014 Valma, Kati; Tiko, context of inter-parental child custody Anne disputes: Case of Estonia“ Kerly Espenberg, „Lastekaitseseaduse eelnõu mõjude Tartu Ülikooli Kadri Lees, Kati analüüs: lõpparuanne“ sotsiaalteaduslike Valma, Katrin Laur, rakendusuuringute keskus Kiira Nauts, Merle RAKE, 2013 Linno, Judit Strömpl Männik, M; Olju, M; „Lastekaitse korralduse uuendamise AS Pricewaterhouse Toros, K; Valma, K alusanalüüs“ Coopers Advisors, 2013 Kati Valma „Lapse parima huvi väljaselgitamine Ajakiri Sotsiaaltöö 3/2012 vanematevahelise kohtuvaidluse korral“ ETTEKANDED / KOOLITUSTE LÄBIVIIMINE Ettekande või koolituse Ettekande või koolituse maht Ürituse või koolituse nimetus (tundi) toimumise koht ja aeg Koostöös lapse heaks: lapse 2-päevased koolitused (2x 8 ak. t) 26.-27.10.2021 Türi vald, heaolu toetava 21.-22.09.2021 Kadrina multidistsiplinaarse vald, 8.-9.06.2021 Pärnu koostöövõrgustiku linn, 20.-21.10.2020 koolitused kohalike Haljala vald, 29.- omavalitsuste 30.09.2020 Valga linn, koostöövõrgustikele 22.-23.10.2019 Saaremaa (projekti MAPChiPP vald, 26.09.2019 Viru- põhjal) Nigula vald, 22.- 23.05.2019 Lääne-Nigula vald, 24.-25.04.2019 Lääne-Harju vald, 10.- 11.10.2018 Märjamaa vald, 27.-28.09.2018 Põltsamaa vald, 25.-26.05.2018 Viimsi vald Koostöös lapse heaks: lapse 2 päevased koolitused (2x 8 ak. t) 26.-27.02.2019, 3.- 8 heaolu toetava 4.01.2019, 27.-28.12.2018 multidistsiplinaarse koostöövõrgustiku koolitused Tallinan kooliõdedele (projekti MAPChiPP põhjal) Kinnise lasteasutuse 4 ak. t 12.11.2020 teenuse koolitus kohtunikele. Kohaliku omavalitsuse kohustused ja võimalused. Hindamine. Pride eelkoolitus 9 kohtumist/ 4 ak. t + 31.10.2020-14.06.2021, kodukülastused, peredega 13.04.-29.06.2019, 30.08.- kooshindamised ja kaaskirjade 15.11.2018, 23.04.- koostamine; 5 PRIDE supervisiooni 12.07.2018, 11.2017- peredega/ 4 ak. t 01.2018 Projekti MAPChiPP 2-päevased koolitused (2x 8 ak. t) 21.-22.03. ja 9.-10.05.2017 multidistsiplinaarsete koolitusmoodulite praktikute ja koolitajate koolitus Tervise Arengu Instituudi 2-päevased koolitused (2x 8 ak. t) 2016-2021 kokku 15 lastekaitsetöötajate gruppi, Tallinnas, Tartus, täiendkoolituse Pärnus, Jõhvis „Lastekaitsetöö õiguslikud alused“ kaaskoolitaja Õppeaine 28 kontakttundi 2017-2021, Tallinna sotsiaalpedagoogika ja Ülikool lastekaitse magistriõppele Juhtumitöö lastekaitses Projekti „Unlocking 4.-6.05., 11.-13.05., 19.- Children’s Rights: 20.05. ja 25.-27.05.2016 Strengthening the capacity of professionals in the EU to fulfil the rights of vulnerable children“ koolitused Ettekanne politseinike 2 ak. t 2016-2021 1 korral aastas, täiendkoolitus Alaealiste Sisekaitseakadeemia ülekuulamine Lapse õigus tema parimate 3 ak. t 5.11. ja 19.11.2015, huvide esikohale Riigikohtu koolituskeskus seadmisele Lapse heaolu hindamine, 12.06. ja 17.06.2013, OÜ kaaskoolitaja Corrigo Alaealiste ülekuulamise 3 ak. t 2011-2013, Tallinna eripärad ettekanne Ülikool lastekaitsetöötaja rollist lapse ülekuulamisel Juhtumiplaani koostamine 2012, Jõhvi Maavalitsus 9 lastekaitses Infotunnid õpilastele 2 ak. t Alates 2012 „Abivajav laps. Lastekaitse roll“ infotunnid õpetajatele 2 ak. t Alates 2011 lasteaedades ja koolides „Abivajav laps ja tema märkamine, võrgustikutöö“ KEELTEOSKUS Keel Oskuse tase (A1, A2, B1, B2, C1 või C2)* eesti emakeel vene B2 inglise B2 ARVUTIKASUTAMISOSKUS Oskuse tasemed** Taseme olemasolu (jah/ei) AO1 – Info- ja sidetehnoloogia jah AO2 – Arvuti kasutamine ja failihaldus jah AO3 – Tekstitöötlus jah AO4 – Arvutustabelid jah AO5 – Andmebaaside kasutamine jah AO6 – Esitlus jah AO7 – Veebisirvimine ja suhtlus jah AO12 – Turvalisus jah Kuupäev: 24.11.2021 Allkiri: /allkirjastatud digitaalselt/ 10   Curriculum vitae Kristjan Kaldmaa Sünniaeg 22.11.1993 E-post [email protected] Töökohad ja ametid 01.02.2020–... Haap Consulting OÜ, Konsultant (0,75) Haridustee 06.01.2018– ADA Ülikool (Aserbaidžaan), avalikud ja rahvusvahelised 19.05.2018 suhted, (ERASMUS+ vahetussemester) 01.09.2016– Tartu Ülikool, rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud, 07.02.2019 magistrikraad 02.09.2013– Tartu Ülikool, riigiteadused, bakalaureuse kraad 20.06.2016 Teaduskraadid Kristjan Kaldmaa, magistrikraad, 2019, (juh) Leonardo Pataccini Alvarez, Cooperation in the energy security sector: a case study of the prospective EU-Azerbaijan natural gas trade (Koostöö energiajulgeoleku sektoris: tulevase ELi-Aserbaidžaani maagaasi kaubanduse juhtumiuuringu näitel), Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Johan Skytte poliitikauuringute instituut. Lõppenud projektid • 1 "Insuldi raviteekonna kompetentside kaardistus (1.02.2021−30.09.2021)", Marleen Pedjasaar, Haap Consulting OÜ. • 234755 "Pikaajalise hoolduse tulevik (22.04.2021−22.08.2021)", Karl Haljasmets, Haap Consulting OÜ. • 2-2.1/1261-1 ""Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" uuenduslike sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude tulemuslikkuse ja mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile (30.10.2020−15.03.2021)", Karl Haljasmets, Haap Consulting OÜ. • 1-9/4943/2020 "Erasmus+: Euroopa Noored programmi tulemuste ja mõju uuringu analüüsiraporti koostamine (15.12.2020−22.01.2021)", Jaan Aps, Haap Consulting OÜ. • RITA2/114 (RITA2/114) "Tervise küsimustes laste otsustusõiguste senine rakendamine ja perspektiivid Eestis (6.07.2020−31.12.2020)", Karl Haljasmets, Haap Consulting OÜ. • 4-5.2/1-20 "Üldhariduskoolide internetiühenduse võimaluste ja vajaduste uuring (13.01.2020−23.03.2020)", Karl Haljasmets, Haap Consulting OÜ.  Curriculum Vitae Üldinformatsioon Nimi: Kristjan Kaldmaa Mobiiltelefon: +372 5900 4441 E-post: [email protected] Kvalifikatsioon Hariduskäik 2020 - ... Sisekaitseakadeemia, sisejulgeolek 2016 - 2019 Tartu Ülikool, rahvusvahelised suhted ja regiooni uuringud, magistrikraad 2013 - 2016 Tartu Ülikool, riigiteadused, bakalaureusekraad 2018 - 2018 ADA University, Erasmus+ vahetusüliõpilane Töökogemus 2021 - ... Haap Consulting OÜ, konsultant/analüütik • Analüütik erinevates projektides Projektide läbiviimise kogemus • „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ uuenduslike sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude tulemuslikkuse ja mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile“ (2021) – analüütik • „Tervise küsimustes alaealiste otsustusõiguse senine rakendamine ja perspektiivid Eestis“ (2020-2021) – analüütik • „Üldhariduskoolide internetiühenduse võimaluste ja vajaduste uuring“ (2020) – analüütik • „Euroopa Noored programmi tulemuste ja mõju uuring 2015- 2020“ (2020-2021) – analüütik • Programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” kommunikatsioonitegevuste rahulolu uuring (2020) – analüütik • Justiitsministeeriumi üleriigiline uuring „Karistuse mõju õigusrikkujatele“ (2021) – analüütik, dokumendianalüüsi koostamine • Sotsiaalministeeriumi hindamisprojekt „Asendushoolduse TATi tegevuste ja SHS muudatuste mõjude hindamine Sotsiaalministeeriumile“ (2021) – analüütik Oma kompetentsidest lähtuvalt on Kristjan kaasatud projekti analüütikuna, kelle peamiseks ülesandeks on hanke meeskonna administratiivne toetamine ja vajadusel osaliselt erinevatesse analüüsi osadesse panustada. Kõigi uuringuprojektide lõppväljundiks on olnud lõppraport ja enamasti on need ka avaldatud. Lisasime taotlusega ka eraldi Kristjan Kaldmaa ETISe CV.    Curriculum Vitae Üldinformatsioon Nimi: Linda Tarto Mobiiltelefon: +372 5819 6017 E-post: [email protected] Kvalifikatsioon Hariduskäik 2017-2019 University of York (Suubritannia), inglise kirjandus, magistrikraad (with merit) 2015 College of Charleston (USA), vahetusüliõpilane 2013-2016 Tartu Ülikool, inglise keel ja kirjandus, bakalaureusekraad (cum laude) 2010-2013 Hugo Treffneri Gümnaasium, keskharidus (kuldmedal) Töökogemus 2021 - ... Haap Consulting OÜ, konsultant • Uuringute läbiviimine • Intervjuude läbiviimine • Analüüsi teostamine Projektide läbiviimise kogemus Linda on hankesse kaasatud eksperdi/analüütikuna ja järgnevalt on välja toodud Linda viimase aasta kogemus uuringuprojektides osalemisel eksperdi ja analüütikuna. • IFIC (The International Foundation for Integrated Care). (2021). „Insuldi raviteekonna kompetentside kaardistus“. Uuringu sisuks oli kaardistada, millised on erinevate osapoolte rollid insuldipatsientide raviteekonnal, sh millised on erinevate osapoolte kompetentsid. Selle käigus viidi läbi nii intervjuud kui ka küsitlused. Marleen täitis uuringus eksperdi rolli. • Arenguseire Keskuse üleriigiline uuring „Pikaajalise hoolduse tulevik“ (riigihanke viitenumber 234755) – ekspert/analüütik. Kõigi uuringuprojektide lõppväljundiks on olnud lõppraport ja enamasti on need ka avaldatud. Roll hankes: ekspert/analüütik.  Curriculum vitae Marleen Pedjasaar Sünniaeg 10.06.1990 Telefon 5515011 E-post [email protected] Töökohad ja ametid 01.01.2017–... Haap Consulting OÜ, Konsultant ja uurija (1,00) Teaduskraadid Marleen Pedjasaar, magistrikraad, 2015, (juh) Kristi Vinter-Nemvalts, „Makrotasandil haridusmuutuste algatamine Eesti haridusministrite arusaamades“, Tallinna Ülikool Lõppenud projektid • 1 "Insuldi raviteekonna kompetentside kaardistus (1.02.2021−30.09.2021)", Marleen Pedjasaar, Haap Consulting OÜ. • 234755 "Pikaajalise hoolduse tulevik (22.04.2021−22.08.2021)", Karl Haljasmets, Haap Consulting OÜ. • 2-2.1/1261-1 ""Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused" uuenduslike sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude tulemuslikkuse ja mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile (30.10.2020−15.03.2021)", Karl Haljasmets, Haap Consulting OÜ. • 1-9/4943/2020 "Erasmus+: Euroopa Noored programmi tulemuste ja mõju uuringu analüüsiraporti koostamine (15.12.2020−22.01.2021)", Jaan Aps, Haap Consulting OÜ. • RITA2/114 (RITA2/114) "Tervise küsimustes laste otsustusõiguste senine rakendamine ja perspektiivid Eestis (6.07.2020−31.12.2020)", Karl Haljasmets, Haap Consulting OÜ. • 4-5.2/1-20 "Üldhariduskoolide internetiühenduse võimaluste ja vajaduste uuring (13.01.2020−23.03.2020)", Karl Haljasmets, Haap Consulting OÜ.  Curriculum Vitae Üldinformatsioon Nimi: Marleen Pedjasaar Mobiiltelefon: +372 551 5011 E-post: [email protected] Kvalifikatsioon Hariduskäik 2012 - 2015 Tallinna Ülikool, hariduse juhtimine, magistrikraad 2009 - 2012 Tartu Ülikool, riigiteadused, bakalaureusekraad Töökogemus 2016 - ... Haap Consulting OÜ, asutaja ja konsultant • Uuringute läbiviimine • Andmeanalüüsi teostamine • Intervjuude läbiviimine 2017 - 2019 Heateo Sihtasutus, projektijuht • Kampaania läbiviimine • Koolituste ja konsultatsioonide korraldamine • Fookusgruppide läbiviimine 2014 - 2017 Terve Eesti Sihtasutus, juhatuse liige ja kampaania juht • Kampaania juhtimine • Avalike ürituste korraldamine • Meediaga suhtlemine • Töötubade läbiviimine 2013 - ... SpeakSmart OÜ, koolitaja ja konsultant • Inimeste koolitamine Projektide läbiviimise kogemus Marleen on Haap Consultingu kaasasutaja ja kogenud uurimisprojektides osaleja eksperdi ja analüütikuna. Marleen on hankesse kaasatud eksperdi/analüütikuna ja järgnevalt on välja toodud Marleeni viimase kolme aasta kogemus uuringuprojektides osalemisel eksperdi ja analüütikuna. • Keskkonnaministeeriumi projekti „Keskkonakaitseluba 3.0“ (2021) – projektijuht ja ekspert. • Sotsiaalministeeriumi hindamisprojekt „Asendushoolduse TATi tegevuste ja SHS muudatuste mõjude hindamine Sotsiaalministeeriumile“ (2021) – ekspert/analüütik  • Marleen täitis uuringu eksperdi rolli, disainis ja läbi viies kaheksa individuaalintervjuud personaalmeditsiini teemal tervisevaldkonnas oluliste osapooltega – kliendiks Roche OÜ (2020) • „Tööturul osalemist toetavad hoolekandeteenused“ uuenduslike sotsiaalteenuste avatud taotlusvoorude tulemuslikkuse ja mõju hindamine Sotsiaalministeeriumile“ (2021) – ekspert/analüütik, uuringu metodoloogia ja analüüsi peamine koostaja • „Tervise küsimustes alaealiste otsustusõiguse senine rakendamine ja perspektiivid Eestis“ (2020-2021) – ekspert/analüütik, analüüsi peamine koostaja • „Euroopa Noored programmi tulemuste ja mõju uuring 2015- 2020“ uuringus (2020-2021) – ekspert/analüütik, tulemuste analüüs • „Üldhariduskoolide internetiühenduse võimaluste ja vajaduste uuring“ (2020) – ekspert/analüütik, andmeanalüüs • Programmi “Tõrjutusriskis noorte kaasamine ja noorte tööhõivevalmiduse parandamine” (2021) kommunikatsioonitegevuste rahulolu uuring, ekspert/analüütik, koostöös Karl Haljasmetsaga koostati uuringu metodoloogiline lähenemine. • Arenguseire Keskuse üleriigiline uuring „Pikaajalise hoolduse tulevik“ (riigihanke viitenumber 234755) – ekspert/analüütik. • „Baltic Pride projekti mõjuhindamine“ (2017) (Eesti LGBT Ühing). Ekspert. Uuringu raames hinnati Baltic Pride projekti mõju erinevates dimensioonides – mõju korraldajate organisatoorsele võimekusele, kogukonnale ning LGBT teemade käsitlemisele ühiskonnas. • Riigi Infosüsteemide Amet (2020) „Väikeettevõtjate küberturvalisuse teadlikkuse tõstmise teavitustegevused“. Hankes täitis Marleen eksperdi rolli ja korraldas neli fookusgruppi väike-ettevõtjatega küberturvalisuse teemade kaardistamiseks (kaks eesti ja kaks vene keeles). • IFIC (The International Foundation for Integrated Care). (2021). „Insuldi raviteekonna kompetentside kaardistus“. Uuringu sisuks oli kaardistada, millised on erinevate osapoolte rollid insuldipatsientide raviteekonnal, sh millised on erinevate osapoolte kompetentsid. Selle käigus viidi läbi nii intervjuud kui ka küsitlused. Marleen täitis projektijuhi ja eksperdi rolli. Kõigi uuringuprojektide lõppväljundiks on olnud lõppraport ja enamasti on need ka avaldatud. Lisasime taotlusega ka eraldi Marleen Pedjasaare ETISe CV. Roll hankes: ekspert/analüütik. 2   Curriculum vitae Koidu Saia Sünniaeg 25.05.1985 Telefon (+372) 56 975 142 ORCID 0000-0002-4248-9022 E-post [email protected] Eelmised nimed Eesnimi Perenimi Periood Koidu Saame 25.05.1985−25.05.2012 Töökohad ja ametid 2018–... Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Teaduskoordinaator (1,00) 01.09.2015–... Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Teaduskoordinaator (1,00) 01.09.2008–... Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Doktorant (1,00) 01.04.2018– Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Teaduskoordinaator (sh 0,15 31.08.2018 koormus H2020 CoSIE projekti täitjana) (0,25) 01.12.2017–2018 Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Teaduskoordinaator (0,25 koormusega projekti CoSIE täitja) (0,25) 04.10.2016– Tallinn University, School of Governance, Law and Society, 30.11.2017 Teaduskoordinaator (0,20) 01.06.2016– Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Teaduskoordinaator (1,00) 03.10.2016 01.01.2016– Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Lektor (0,30) 31.05.2016 01.01.2016– Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Teaduskoordinaator (0,70) 31.05.2016 2015–31.12.2015 Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste Instituudi teaduskoordinaator (0,22) 01.09.2012– Tallinna Ülikool, Teadur (0,10) 31.12.2013 2011–2015 Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut, Lektor. Õppejuht (1,00) 2010–2011 Kristiine Sotsiaalkeskus, Kristiine Sotsiaalkeskus; Alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsiooniteenuse koordinaator (0,25) 2010–2011 Kristiine Sotsiaalkeskus, Arendusspetsialist (0,50) 2010 Kristiine Sotsiaalkeskus, Arendusspetsialist - sotsiaalpedagoog (1,00) 2010–2015 Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut, Õppejuht. Lektor (Sotsiaaltöö) (1,00) 2009–2010 Kristiine Sotsiaalkeskus, ESF projekt "Programmipõhine nõustamine..." 2009- 2012. Projektijuhi assistent (0,10) 2007–2009 Kristiine Sotsiaalkeskus, Alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsiooniteenuse sotsiaaltöötaja (0,10) 2006–2009 Kristiine Sotsiaalkeskus, Laste päevakeskuse sotsiaalpedagoog (1,00) 2006–2011 Tallinna Vangla, Üldkasuliku töö talitus, kriminaalhooldusabiline (0,10) Haridustee 2008–... Tallinna Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut. Doktoriõpe. Sh 2012-2019 akadeemilisel puhkusel 2006–2008 Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut, MA 2003–2006 Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut, BA 2000–2003 Tapa Gümnaasium 1991–2000 Lehtse Põhikool Teadusorganisatsiooniline ja -administratiivne tegevus 2021−... UNICA (Network of Universities from the Capitals of Europe) teaduse ja innovatsiooni mõttekoja TLU üks esindajatest 2020−... Tallinna Ülikooli eetika valdkonna töörühma liige 2018−... Eesti Kriminoloogia Seltsi asutajaliige ja liige 2009−... Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, liige 2013−2017 Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon, Põhja piirkonna juhatuse liige 2011−2015 Ajakiri Sotsiaaltöö - kolleegiumi liige 2009−2010 Arengukava "Vägivalla vähendamise arengukava aastateks 2010-2014" koostamine. Justiitsministeerium. Ekspert 2008−2009 Uuring "Rehabilitatsiooniteenuste pakkumise ja korralduse uuring". Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika ja analüüsi osakond. Ekspert Loometöö Saame, Koidu. (2009). Huvi alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsiooniteenuse vastu on suur. Kristiine Leht, 22.mai, 7. . Saame, Koidu. (2009). Rehabilitatsiooniteenus: alaealiste komisjonide perekeskne mõjutusvahend. Õpetajate Leht, 27. veebr. . Saame, Koidu. (2010). Töötute programmipõhise nõustamisprojekti infopäev teenusele suunajatele. Kristiine Leht, 9. apr, 7.. Saame, Koidu. (2010). Enesemääratlemisteooria põhised programmid lapsevanematele Eestis - efektiivsuse võti alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsioonis. Kogumikus IV Rahvusvaheline Enesemääratlemisteooria Konverents: programm ja teesid. Belgia: Gen. Saame, Koidu., Johanson, Annegrete. (2010). Mobiilse noorsootöö seminar Tallinnas. Sotsiaaltöö 3, 4-5. . Saame, Koidu. (2010). IV rahvusvaheline enesemääratlemisteooria konverents Belgias 13.-16.05.2010. Sotsiaaltöö 3, 5. . Saame, Koidu. (2010). Professor Taimi Tulva - otsinguvaim on sotsiaaltöö lahutamatu osa. Sotsiaaltöö 3, 28-33. . Saame, Koidu. (2010). Professor Taimi Tulva: "Ajapeegel. Kõik on seotud kõigega". (Raamatu resümee). Sotsiaaltöö 3, 33. . Saame, Koidu (2010). Optimizing The Delivery Of Social Services: Models In Estonian Juvenile Offender Rehabilitation. In TiSSa Plenum 2010 Conference Thesis. Estonia: Tallinn University. Liblik, Eve., Wu, Jing., Saame, Koidu. (2011). Põhja- ja Baltimaade doktorantide suvekool - uued perspektiivid ja teadmised kvalitatiivsete meetodite kasutamisest sotsiaaltöö uurimisel. Sotsiaaltöö, 1, 55-59. . Saame, Koidu. (2011). Õppijakesksed sotsiaaltöö erialaõpingud Tallinna Ülikooli sotsiaaltöö instituudis. Sotsiaaltöö, 2, 38-40. . Saame, Koidu. (2011). Karin Hanga: kõik olulised asjad elus peavad olema tasakaalus. Sotsiaaltöö, 2, 50-53. . Tulva, Taimi; Saia, Koidu. (2012). Eakate omastehooldusest fookusgrupiintervjuude analüüsi põhjal. Sotsiaaltöö 6, 25-28.. Saame, Koidu (2010). Sotsiaalteenuste osutamise optimeerimine: mudelid Eesti alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsioonis. Tissa 2010 Pleenumi Konverentsiteesid. Eesti: Tallinna Ülikool. Kask, Kersti; Saame, Koidu. (2010). Programmipõhine nõustamine Harjumaa tööturu riskirühmadele. Sotsiaaltöö 6, 50-51. . Saame, Koidu. (2010). TiSSA eelkonverents doktorantidele Tallinnas. Sotsiaaltöö 6, 56-57. . Saame, Koidu. (2010). Professor Walter Lorenz - kaasaegsest sotsiaaltöö praktikast, koolitustest ja uurimistegevusest. Sotsiaaltöö 6, 58-59. . Saame, Koidu (2010). Optimeerides sotsiaalteenuste osutamist: tõenduspõhised mudelid Eesti alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsioonis. In BAR 2010 7th Congress of Baltic Association for Rehabilitation. September 17-18, 2010. Final Programme Abstracts. Tallinn: Estonian Society of PRMD. Saame, Koidu. (2010). Üliõpilaskandidaadid sotsiaaltööst ja eriala valikumotiividest. Sotsiaaltöö 4, 57- 59.. Saame, Koidu. (2012). Sotsiaaltööst kriisirühmadega Tallinna linna näitel. Sotsiaaltöö, 2, 25-27.. Saame, Koidu (2012). Kaassõna. Heade praktikate kogumik. Käsiraamat sotsiaal- ja haridustöötajatele, kuidas kaasata puudega inimesi (lk 5). Eesti Puuetega Inimeste Koda. Saame, Koidu. (2012). Ettekanne: Millisest erialasest ja täiendkooitusest tunnevad puudust sotsiaal- ja haridusspetsialistid? Ülevaade spetsialistide täiendkoolitusvajaduse uuringust. Konverentsikogumikus "Sotsiaal- ja haridusvaldkonna spetsialistide ettevalmistus kui võtmetegur erivajadusega inimeste kaasamisel". Eesti Puuetega Inimeste Koda. 6. juunil 2012. Lisainfo 2008. Projekt "Uudse mõjutusvahendi arendusseminarid - rehabilitatsiooniteenus alaealistele õigusrikkujatele". Rahastaja: Haridus- ja Teadusministeerium. Elluviija: Kristiine Sotsiaalkeskus. Roll: projektikirjutaja, projektimeeskonna liige 2009. a. Piloteermisprojekt "Programmipõhine lähenemine rehabilitatsiooniteenuse osutamisel". Rahastaja: ESF. Koordinaator: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Piloteerija: Kristiine Sotsiaalkeskus. Roll: piloteerimise koordinaator 2009-2012. Projekt "Programmipõhine nõustamisteenus Harjumaa tööturu riskirühmade tööga hõivatuse säilitamiseks / taastamiseks". Rahastaja: ESF. Elluviija: Kristiine Sotsiaalkeskus. Roll: projektijuhi assistent 2009-2012. Projekt "Koolist väljalangemise ennetamine õpilase sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu". Rahastaja: ESF. Elluviijad: Kriisinõustamise Keskus Mahena, Eesti Avatud Ühiskonna Instituut. Roll: tugiisik 2009-2011. Programmi piloteerimisprojekt "Töölesaamist toetavate rehabilitatsioniprogrammide osutamine". Rahastaja: ESF. Koordinaator: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Pilootasutus: Kristiine Sotsiaalkeskus. Roll: piloteerimise koordinaator 2010-2013. Programmi projekt "Kvaliteedi juhtimise süsteemi EQUASS Assurance piloteerimine ja rakendamine Eestis". Rahastaja: ESF. Koordinaator: Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskus. Piloteeriv asutus: Kristiine Sotsiaalkeskus. Roll: piloteerimise ja rakendamise koordinaator (2009-2011) 2010.Saame, Koidu (2010). Sotsiaalteenuste osutamise optimeerimine: mudelid Eesti alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsioonis. Ettekanne Tissa 2010 Pleenumil Tallinnas. 2010. Saame, Koidu. (2010). Tõenduspõhised mudelid Eesti alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsioonis. Posterettekanne 7. Balti Rehabilitatsiooniassotsiatsiooni Kongressil 17.-18.09.2010 Tallinnas Teaduskraadid Koidu Saia, magistrikraad, 2008, (juh) Lauri Leppik, Rehabilitatsiooniteenus alaealistele õigusrikkujatele Eestis, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. Koidu Saia, doktorant, (juh) Karmen Toros; Lauri Leppik, Määramata!, Tallinna Ülikool Teaduspreemiad ja tunnustused 2009 Justiitsministeeriumi kriminoloogia ja karistusõigusalaste üliõpilastööde konkurss. Äramärgitud töö. "Rehabilitatsiooniteenus alaealistele õigusrikkujatele Eestis" Teadustöö põhisuunad ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; TÄPSUSTUS: Kvaliteedijuhtimine hoolekandes, rehabilitatsioon, interdistsiplinaarsed interventsiooni- ja evalvatsioonimudelid, deviantne ja delikventne käitumine, sotsiaaltöö professioon ETIS KLASSIFIKAATOR: 2. Ühiskonnateadused ja kultuur; 2.11. Sotsiaalteadused; CERCS KLASSIFIKAATOR: S215 Sotsiaalsed probleemid ja heaolu, sotsiaalkindlustus Jooksvad projektid • TF2821 (Rahastatud TLÜ uuringufondi nõukogu koosoleku OTSUSEGA nr 7.1-17/5 7.05.2021 ) "II maailmasõjajärgse (1944-1949) Eesti rahvastiku andmetaristu väljaarendamine (1.05.2021−31.12.2022)", Luule Sakkeus, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Eesti demograafia keskus. • TRU20155 "Pädev lastekaitsetöötaja: lapse osalusõiguse edendamine abivajava lapse hindamisel (1.11.2020−31.10.2022)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TF2521 (Rahastatud TLÜ uuringufondi nõukogu koosoleku OTSUSEGA nr 7.1-17/5 7.05.2021 ) "ÕPPESTECH-METH Õppimine ja õpetamine ülikoolis. Uute tehnoloogiate ja meetodite integreerimine ülikooli õppes. (1.06.2021−30.05.2022)", Larissa Jõgi, Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. Lõppenud projektid • TKA17073 "Ühine teenuseinnovatsioon Euroopas (1.12.2017−31.05.2021)", Zsolt Bugarszki, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TRU18070A "Asendushooldusel kasvavate noorte järelhooldusteenuse korraldamise ja rakendamise juhendmaterjalide väljatöötamine (25.05.2018−31.12.2019)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TF5416 (TLÜ uuringufondi nõukogu 25. novembri 2016. a. koosoleku otsus nr 9/16) "Õppimine ja õpetamine TLÜ üliõpilaste kogemustes ja õppejõudude õpetamispraktikates õppes (1.12.2016−10.12.2019)", Larissa Jõgi, Tallinna Ülikool, Haridusteaduste instituut. • TRU17060A "Kesktasemehindamine Eestis: Euroopa rahastus kõige tõrjutumatele (15.05.2017−31.05.2018)", Marju Medar, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TÕA18036 "Pere kaasamine lastekaitse hindamistes: konverents, konsultatsioonid ja intensiivseminar (18.05.2018−25.05.2018)", Karmen Toros, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TKA17145 "Rahvusvahelise konverentsi “Europe in Hard Times: What’s To Be Done?” korraldamine (1.01.2018−28.02.2018)", Indrek Grauberg, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TF4816 (TLÜ uuringufondi nõukogu otsus 25. 11.2016 nr 9/16) "Eesti Sotsiaalteaduste X Aastakonverents “Eesti 100 - teel avatusele?” 24-25.03.2017 – ettevalmistamine ja läbiviimine. (1.01.2017−31.03.2017)", Airi-Alina Allaste, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TF2216 (TLÜ uuringufondi nõukogu otsus 15.04.2016 ) "Ühiskonna ja avatud valitsemise fookusvaldkonna teadusarendusvõrgustik (1.05.2016−31.01.2017)", Koidu Saia, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • TKA9214 ""Tervise ilmajaam - koolitused kogukondadele" (1.07.2014−31.12.2015)", Marju Medar, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Haapsalu Kolledz, Tallinna Ülikool, Terviseteaduste ja Spordi Instituut, Tallinna Ülikool, Ökoloogia Instituut, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut, Tallinna Ülikool, Kommunikatsiooni Instituut. • TRU15013 (3-3/3257) "Arendusuuring „Kogukonnapõhine toetus üksielavate eakate toimetuleku tagamiseks ja institutsionaalse hoolduse ennetamiseks“ (12.01.2015−12.12.2015)", Taimi Tulva, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • TRU15095A "Uuring psüühilise erivajadustega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel (10.08.2015−30.11.2015)", Marju Medar, Tallinna Ülikool, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • AU/6812 (SIA/Raak: 2011-3-05INT ) "Kogukonnatoetus erivajadustega inimestele (1.04.2012−31.12.2013)", Marju Medar, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. Juhendatud väitekirjad • Sigrit Jaago, magistrikraad, 2021, (juh) Koidu Saia, Interprofessionaalne koostöö kuriteo sooritanud alaealiste õigusrikkujate juhtumites spetsialistide kogemuste põhjal, Tallinna Ülikool • Virge Siirand, magistrikraad, 2018, (juh) Koidu Saia, Noorsoopolitseinikud ja Pärnumaal korduvalt õigusrikkumisi sooritanud alaealised kohtlemise lapsesõbralikkusest, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Ester Põiklik, magistrikraad, 2017, (juh) Koidu Saia, Alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsiooniprogramm: meeskonna valmisolek muutusteks, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Svetlana Põdder, magistrikraad, 2017, (juh) Koidu Saia, Õpetajate hinnangud pagulastaustaga õpilaste sotsialiseerimisele tavakoolis ja nende ootused koolis töötavatele tugispetsialistidele, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Kaisa Vetemaa, magistrikraad, 2016, (juh) Koidu Saia, Taastav õigus töös alaealiste õigusrikkujatega, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Liina Kohu, magistrikraad, 2016, (juh) Koidu Saia, Erihoolekandeteenuste saajate eneseteostuse toetamine AS Hoolekandeteenused Sõmera Kodus, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Mare Pihlak, magistrikraad, 2016, (juh) Koidu Saia, Retsidiivsuse põhjused ja ennetusmeetmed Viru Vanglas korduvalt vanglas viibinud kinnipeetavate hinnangul, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Maria Jefimova, magistrikraad, 2016, (juh) Koidu Saia, Aktiivsena vananemine Põhja-Tallinna linnaosa sotsiaalmaja ja eakate kodu näitel, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Teele Jänes, magistrikraad, 2016, (juh) Koidu Saia; Avo Üprus, Kristlikud rehabilitatsioonikeskused taasühiskonnastamise protsessi tugisüsteemina, Tallinna Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut. • Ann Lind-Liiberg, magistrikraad, 2015, (juh) Koidu Saia, Peresuhete roll naiskinnipeetavate sotsiaalse reintegratsiooni korraldamisel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Evi Vilgats, magistrikraad, 2015, (juh) Koidu Saia, Rehabilitatsiooniteenus riskis peredele MTÜ Papaveri näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Ave Mäe, magistrikraad, 2013, (juh) Koidu Saia, Laste päevakeskuste olulisus riskis olevatele lastele sotsiaalsete oskuste õpetamisel, Tallinna Ülikool, Kasvatusteaduste Instituut. • Evelin Tamm, magistrikraad, 2013, (juh) Koidu Saia, Vabatahtlikkus programmi "Vanem Vend, Vanem Õde" Tartu näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Helgi Sumla, magistrikraad, 2013, (juh) Koidu Saia, Toimetulekutoetust saavate töötute üksikvanemate toimetulek Rakvere linna näitel (probleemid, võimalused, põhjused), Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Inga Raud, magistrikraad, 2013, (juh) Koidu Saia, Klientide hinnangud võlanõustamise teenusele Tallinna Sotsiaaltöö Keskuse näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Kaija Pokk, magistrikraad, 2012, (juh) Koidu Saia, Kodutööde jaotus Eesti lasterikastes peredes, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Laura Karpova, magistrikraad, 2012, (juh) Koidu Saia, Lastega peredele pakutavad teenused Tallinna viie linnaosa päevakeskuse näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Helen Kereme, magistrikraad, 2011, (juh) Koidu Saia, Noorte väärtushinnangud Kaagvere ja Tapa erikooli näitel, Tallinna Ülikool, Sotsiaaltöö Instituut. • Marii Maripuu, magistrikraad, 2011, (juh) Koidu Saia, Sotsiaalteenused eelkooliealistele lastele ja nende peredele Kuressaare linna näitel, Tallinna Ülikool. • Raili Monvelt, magistrikraad, 2011, (juh) Koidu Saia, Programmipõhine lähenemine alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsiooniteenuse näitel, Tallinna Ülikool. Publikatsioonid 2021 Bugarszki, Z.; Lepik, K.-L.; Kangro, K.; Medar, M.; Amor, K.; Medar, M.; Saia, K. (2021). Sotsiaalse häkätoni juhis. DOI: 10.23673/re-280. Bugarszki, Z.; Lepik, K.-L.; Kangro, K.; Medar, M.; Amor, K.; Medar, M.; Saia, K. (2021). Guideline for Social Hackathon Events. DOI: 10.23673/re-280. Bugarszki, Z.; Lepik, K.-L.; Kangro, K.; Medar, M.; Amor, K.; Medar, M.; Saia, K. (2021). Vezérfonal szociális hackathon rendezvények szervezéséhez. DOI: 10.23673/re-280. Saia, Koidu; Toros, Karmen. (2021). Paradigmamuutus kõrgharidusmaastikul - valmistumine interprofessionaalseks tööpraktikaks. Bugarszki, Z., Medar, M.; Kaal, E.; Medar, M.; Lepik, K.-L., Kangro, K.; Saia, K. (2021). Social media’s role during COVID pandemic: co-creating community-based solutions for vulnerable groups. ECSWE2021. Tallinn University. Hosted by Tallinn University and EASSW. 15-18.06.2021. Tallinn University, 237−237. 2020 Toros, Karmen; Kangro, Kadri; Reimann, Katri-Liis; Bugarszki, Zsolt; Sindi, Ingrid; Saia, Koidu; Medar, Marju (2020). Co-creation of social services on the example of social hackathon: The case of Estonia. International Social Work, 1−14. DOI: 10.1177/0020872820904130. Saia, Koidu; Toros, Karmen; DiNitto, Diana M. (2020). Interprofessional collaboration in social rehabilitation services for dually-involved Estonian youth: Perceptions of youth, parents, and professionals. Children and Youth Services Review, 113, 1−12. DOI: 10.1016/j.childyouth.2020.104945. Medar, M.; Toros, K.; Bugarszki, Z., Kaal, E., Saia, K., Kangro, K., Lepik, K.-L. (2020). Media as a Promoter of Co-Creation and Innovation of Services in Võru County in Estonia. East-West Studies: Journal of Social Sciences of Tallinn University Law School, 11 (50), 62−78. Saia, Koidu; Toros, Karmen (2020). The shifting paradigm of interprofessional collaboration in higher education: getting the students ready for interprofessional practice. In: Teaching and Learning at the University: Practices and Transformations (59−74). Cambridge Scholars Publishing. 2019 Saia, Koidu; Toros, Karmen; DiNitto, Diana M.; Leino, Mare; Sindi, Ingrid; Tersteegen, Elisa. (2019). Juvenile offender rehabilitation in Estonia: interprofessional collaboration in written assessments and specialists’ perceptions. European Journal of Social Work, 22 (1), 121−133. DOI: 10.1080/13691457.2017.1357022. Sindi, I., Toros, K., Kuldjärv, M., Kattai, K., Gornischeff, K., Medar, M., Valma, K., Saia, K. (2019). Asendushooldusel täisealiseks saavate noorte iseseisvumise ja elluastumise toetamine. Soovituslik juhendmaterjal asendus- ja järelhooldusteenuse pakkujatele. Tallinn: Tallinna Ülikool. Sindi, I., Kattai, K., Medar, M., Toros, K., Valma, K., Kuldjärv, M., Gornischeff, K., Saia, K. (2019). Asendushooldusel täisealiseks saavate noorte iseseisvumise ja elluastumise toetamine ning järelhooldusteenuse planeerimine ja korraldamine. Soovituslik juhendmaterjal kohalikule omavalitsusele. Tallinn: Tallinna Ülikool. Gornischeff, K., Sindi, I., Saia, K., Toros, K., Valma, K. (2019). Infojuhis asendushooldusel iseseisvuvatele ja elluastuvatele noortele: Sinu iseseisva elu alustamine. Tallinn: Tallinna Ülikool. 2018 Wilken, Jean-Pierre; Bugarszki, Zsolt; Hanga, Karin; Narusson, Dagmar; Saia, Koidu; Medar, Marju. (2018). Community orientation of services for persons with a psychiatric disability Comparison between Estonia, Hungary and the Netherlands. European Journal of Social Work, 21 (4), 509−520. DOI: 10.1080/13691457.2017.1289896. Gornischeff, Kiira; Saia, Koidu; Toros, Karmen; Ülviste, Endla. (2018). Lapsesõbraliku õigusemõistmise põhimõtete rakendamine Eesti õigussüsteemis ja alaealiste õigusrikkujate juhtumite kohtulahendite näitel. Acta Politica Estica, 24−62. Medar,Marju; Bugarszki, Zsolt; Tiko, Anne; Saia, Koidu; Sooniste, Indrek; Hall, Anu; Rahu,Anu (2018). Young Persons with Mental Health Problems in Estonian Labour Market: Experience of Young Persons, Employers and Service Providers. Scientific Proceedings of Latvian Christian Academy. Dimensions of Caritative Social Work: Inclusive Labour Market and Youth Employment: Cross-European Analysis” (May 31-June 2, 2018 Latvian Christian Academy. Ed. Skaidrīte Gūtmane. Jūrmala Latvija, LV-2010: Latvian Christian Academy, 49−58. (Scientific Proceedings 5 (2018); 5). Jõgi, L.; Ümarik, M.; Põlda, H.; Saia, K.; Toros, K.; Oder, T.; Kangur, M.; Puusepp, L.; Pata, K. (2018). Beliefs, Identity and Teaching Practice of Academics in the Context of Structural Reform and Changes at the University. 81. Saia, Koidu; Sooniste, Indrek; Gornischeff, Kiira. (2018). Milline võiks olla tulevikus Eesti sotsiaaltöö ja sotsiaaltöötaja? Sotsiaaltöö, 31−39. 2017 Medar, Marju; Bugarszki, Zsolt; Saia, Koidu; Tiko, Anne; Sooniste, Indrek; Hall, Anu; Rahu, Anu (2017). Complexities of Participating in Estonian Labour Market: Experiences of Persons with Mental Health Problems, Employers and Service Providers. East-West Studies: Journal of Social Sciences of Tallinn University Law School, 8, 91−105. Saia, Koidu. (2017). Interdistsiplinaarse meeskonnatöö keerukus alaealiste õigusrikkujate rehabilitatsiooni näitel. Eesti Sotsiaalteadlaste X aastakonverents, 24.-25.03.2017, Tallinna Ülikoolis. Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste Instituut, 44−44. Saia, K. (2017). Interprofessionaalne meeskonnatöö: uus teema sotsiaaltöö praktikas ja uurimustes. Sotsiaaltöö, 3, 29−36. Saia, K. (2017). Mida teha riskinoortega? Ühe minuti loeng. Saia, Koidu. (2017). Interprofessionaalses praktikas võrdub 1+1 alati vähemalt 3. Tallinna Ülikooli meediavärav. Ühiskonnateaduste blogi. Bugarszki, Zsolt; Saia, Koidu. (2017). Algas projekti CoSIE „Ühine teenuseinnovatsioon Euroopas” (Co- creation of Service Innovations in Europe) elluviimine. Sotsiaaltöö, 11. 2016 Tulva, Taimi; Wu, Jing; Medar, Marju; Bugarszki, Zsolt; Saia, Koidu; Kriisk, Kersti; Wilken, Jean- Pierre; Tabur, Helen. (2016). Promising Community-Based Practices to Postpone the Need for Institutional Elderly Care: a descriptive study of community developers in Estonia. East-West Studies: Journal of Social Sciences of Tallinn University Law School, 7, 116−125. Bugarszki, Zsolt; Medar, Marju; van Ewijk, Johannes Pieter; Wilken, Jean Pierre; Narusson, Dagmar; Saia, Koidu; Kriisk, Kersti; Kiis, Aino; Susi, Mart; Sooniste, Indrek; Rahu, Anu. (2016). Uuring psüühilise erivajadusega inimestele suunatud erihoolekandesüsteemi ümberkorraldamiseks ja tõhustamiseks teiste riikide praktikate alusel. Lõppraport. 2015 Tulva, Taimi; Medar, Marju; Leppik, Lauri; Bugarszki, Zsolt; Wu, Jing; Kriisk, Kersti; Saia, Koidu; Tabur, Helen. (2015). Kogukonnapõhine toetus üksi elavate eakate toimetuleku tagamiseks ja institutsionaalse hoolduse ennetamiseks. Tallinn: Tallinna Ülikool. Narusson, Dagmar; Hanga, Karin; Wilken, Jean Pierre; Medar, Marju; Saia, Koidu (2015). The United Nations Convention on the Rights of Persons with Disabilities principles implementation process in mental health setting. In: Posterettekanne. Social work education in Europe: towards 2025”, Milaano (Itaalia), 29.06-02.07.2015.. Wilken, Jean Pierre; Hanga, Karin; Bugarszki, Zsolt; van Gijzel, Sascha; Karbouniaris, Simona; Kondor, Zsuzsa; Medar, Marju; Narusson, Dagmar; Saia, Koidu (2015). Stories of Recovery and Participation: experiences and challenges. 1−62. Wilken, Jean Pierre; Bugarszki, Zsolt; Saia, Koidu; Hanga, Karin; Narusson, Dagmar; Medar, Marju. (2015). Kogukonnaga seotud mõisted ja kogukonnas elamist toetavad teenused Eestis. Sotsiaaltöö, 4, 7−12. 2014 Tammsaar, Krista; Laidmäe, Virve-Ines; Tulva, Taimi; Saia, Koidu (2014). Family caregivers of the elderly: quality of life and coping in Estonia. European Journal of Social Work, 17 (4), 539−555. DOI: 10.1080/13691457.2013.806295. Wilken, J.P.; Admiraal, L.; Bugarski, Z.; Leenders, F.; Medar, M.; Narusson, D.; Saia, K.; Hanga, K. (2014). Improving community support of personas with disabilities. A study in three European countries. 1−82. 2013 Toros, Karmen; Tiko, Anne; Saia, Koidu (2013). Child-centered approach in the context of the assessment of children in need: Reflections of child protection workers' in Estonia. Children and Youth Services Review, 35 (6), 1015−1022. DOI: 10.1016/j.childyouth.2013.03.011. Leppik, Lauri; Medar, Marju; Narusson, Dagmar; Hanga, Karin; Saia, Koidu (2013). Teadus- arendustegevuse projekt "Kogukonnatoetus erivajadustega inimestele". Sotsiaaltöö, 5, 42−45. 2012 Wu, Jing; Saia, Koidu (2012). Sotsiaaltöö kõrghariduse ja professiooni areng Hiinas ja Eestis. Sotsiaaltöö, 3, 45−49. Tulva, Taimi: Saia, Koidu (2012). Eakate omastehooldusest fookusgrupiintervjuude analüüsi põhjal. Sotsiaaltöö, 6, 25−28. Tulva, Taimi; Saia, Koidu (2012). Omastehoolduse kriitiline seis. Elukaar. . 2011 Liblik, Eve; Wu, Jing; Saame, Koidu (2011). Põhja- ja Baltimaade doktorantide suvekool: uued perspektiivid ja teadmised kvalitatiivsete meetodite kasutamisest sotsiaaltÖÖ uurimisel. Sotsiaaltöö, 1, 55−59. 2010 Saame, Koidu (2010). Evidence-based models in Estonian juvenile offender rehabilitation. BAR 2010: Final programme and Abstracts: 7th Congress of Baltic Association for Rehabilitation, Tallinn, September 17-18, 2010. Ed. Estonian Society of PRMD. Estonia: Tallinn, 57. Saame, Koidu (2010). Optimeerides sotsiaalteenuste osutamist: alaealiste õigusrikkujate rehabiliteerimise mudelid Eestis. Social Work in Times of Crisis. What Can Social Work Deliver - And Who Benefits?: 8th annual TiSSA meeting in Tallinn. Tallinn, Estonia: Tallinn Pedagogical University, 90−91.   Taotleja üldandmed Taotleja ärinimi Haap Consulting OÜ Taotleja registrikood 14383016 Taotleja juriidiline aadress Harjumaa, Tallinn linn, Tööstuse tn 31-7, 10413 Taotleja esindaja lepingu allkirjastamisel Karl Haljasmets Projektijuhi nimi ja kontaktandmed (e-posti aadress, telefoninumber) Karl Haljasmets, [email protected] 51966196 Kommentaar eelarvele: Kuna taotluse kvalitatiivne osa (intervjuud, fookusgrupid) on uurimisülesannetel analoogne – see tähendab seda, et intervjuudes ja fookusgruppides küsitakse küsimusi, mis on erinevate uurimiseesmärkide (I, II, III, IV) kohta, siis ei ole võimalik uurimiseesmärkide lõikes 100% täpsusega kulusid eristada, kuna eelarve moodustab siin ühe terviku. Sellest lähtuvalt on uuringu kvalitatiivse osa läbiviimise maksumus jaotatud neljaks võrdseks osaks. Taotluse eelarve Kululiik Ühik Ühiku hind (eurot km-ta) Ühiku te arv KOKKU (eurot k m-ta ) KOKKU (eurot k m-ga ) I uurimisülesanne 1.1 Projekti juhtimine tk 4400 1 4400 5280 1.2. Intervjuude ja fookusgruppide kavade koostamine tk 500 1 500 600 1.3. Intervjuude ja fookusgruppide läbiviimine tk 7000 1 7000 8400 1.4. I uurimisülesande sisendi koostamine vaheraportisse. tk 1600 1 1600 1920 1.5. I uurimisülesande leidude kajastamine lõppraportis tk 1600 1 1600 1920 1.6. Dokumendianalüüs (sh STAR ja E-toimiku analüüs) tk 500 1 500 600 II uurimisülesanne 2.1. Projekti juhtimine tk 4400 1 4400 5280 2.2. Intervjuude ja fookusgruppide kavade koostamine tk 500 1 500 600 2.3. Intervjuude ja fookusgruppide läbiviimine tk 7000 1 7000 8400 2.4. II uurimisülesande sisendi koostamine vaheraportisse. tk 1600 1 1600 1920 2.5. II uurimisülesande sisendi koostamine lõppraportisse tk 1600 1 1600 1920 2.6. Dokumendianalüüs (sh STAR ja E-toimiku analüüs) tk 500 1 500 600 III uurimisülesanne 3.1. Projekti juhtimine tk 4400 1 4400 5280 3.2. Intervjuude ja fookusgruppide kavade koostamine tk 500 1 500 600 3.3. Intervjuude ja fookusgruppide läbiviimine tk 7000 1 7000 8400 3.4. III uurimisülesande sisendi koostamine vaheraportisse. tk 1600 1 1600 1920 3.5. III uurimisülesande sisendi koostamine lõppraportisse tk 1600 1 1600 1920 3.6. Dokumendianalüüs (sh STAR ja E-toimiku analüüs) tk 500 1 500 600 IV uurimisülesanne 4.1 Projekti juhtimine tk 4400 1 4400 5280 4.2. Intervjuude ja fookusgruppide kavade koostamine tk 500 1 500 600 4.3. Intervjuude ja fookusgruppide läbiviimine tk 7000 1 7000 8400 4.4. IV uurimisülesande sisendi koostamine vaheraportisse. tk 1600 1 1600 1920 4.5. IV uurimisülesande sisendi koostamine lõppraportisse tk 1600 1 1600 1920 4.6. Dokumendianalüüs (sh STAR ja E-toimiku analüüs) tk 500 1 500 600 V uurimisülesanne 5.1. Projekti juhtimine tk 4400 1 4400 5280 5 .2 . Grey literature analüüs tk 2300 1 2300 2760 5.3. Peer-reviewd kirjanduse analüüs tk 2300 1 2300 2760 5.4. Kolme riigi juhtumianalüüs tk 2300 1 2300 2760 5.5. V uurimisülesande sisendi koostamine vaheraportisse. tk 1600 1 1600 1920 5.6. V uurimisülesande sisendi koostamine lõppraportisse tk 1600 1 1600 1920 KOKKU 76900.- 92 280.- Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning t aotleja on teadlik, et tal ei ole õigust täiendavale tasule taotluse tehnilise kirjelduse alusel tehtava töö eest. Kinnitame, et t aotleja on teadlik, et t ellija ei kasuta arveldamises ettemaksu. Tellija tasub t aotlejale tehtud tööde eest 30% summast esimese ja 30% teise vaheraporti esitamise järel ning 40% summast peale lõpliku raporti esitamist üleandmise-v astuvõtmise akti allkirjastamise ja sell e alusel esitatud arve saamise alusel. ÜHISPAKKUMISE PARTNERLUSKINNITUSKIRI 12.11.2021 nr 2.1-10/3578 Käesolevaga, Tallinna Ülikool, registrikood 74000122, aadress Narva mnt 25, 10120, Tallinn, kinnitab partnerina osalemist Sotsiaalkindlustusameti poolt tellitava uuringu “Riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid (KlaTee) 2021” ühispakkumuses ja volitab juhtpartneri, Haap Consulting OÜ, esitama ühispakkumist (tähtajaga 22.11.2021, ETISes). TLU kavandatud eelarve: 36 168 eur, millele lisandub käibemaks. Kinnitame, et akadeemilise partnerina võtame vastutava rolli järgmiste tegevuste ettevalmistamisel ja läbiviimisel, tulemuste tutvustamisel (v.a II, IV ja V uuringu teostamiseks vajalike andmete taotlemine, kogumine, mille eest vastutab kokkuleppeliselt juhtpartner): (1) Uuring II: anda ülevaade kas ja millist abi pakkus kohalik omavalitsus ja sealne võrgustik lapsele ja lapse perele enne KLAT teenust, selle jooksul kui ka peale seda. (2) Uuring IV: anda hinnang (sh põhistatud kriitika) selle kohta, kuidas lastekaitse, hariduse, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteem teevad koostööd laste hüvanguks ning selle alusel anda analüüsist lähtudes lahendusi süsteemi kitsaskohtadele. (3) Uuring V: teiste riikide teadmiste ja praktika analüüs teaduskirjanduse alusel riskilaste varajase märkamise ja toetamise võimaluste kohta 3 välisriigi näitel. TLU tagab lastekaitsetöötajate koolitamise / ettevalmistamise, lastekaitsetöö pädevuse ja kogemusega eksperdi kaasatuse uurimisrühma konsulteerimisse I-V uuringu osas, sh taotluse, projektitöö, raportite koostamise ja esitlemise staadiumites. Lisaks panustame projekti osas eetikakomitee taotluse kirjutamise ja esitamise nõustamisse, II ja IV ja V uuringu metodoloogiate kirjelduse koostamisse ja tulemuste tutvustamisesse (kavandatud 2 tutvustust), vahe- ja lõppraportitesse II, IV, V uuringute kohta alaosade kirjutamisse, koostöökohtumistesse ja konsultatsioonidesse juhtpartneriga taotluses planeeritud mahus. Katrin Niglas Tallinna Ülikooli teadusprorektor  TÖÖVÕTULEPING Konkursiprojekt Sotsiaalkindlustusamet, registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80a, Tallinn (edaspidi tellija), keda esindab põhimääruse alusel Indrek Holst, Eesti Vabariik Sotsiaalministeeriumi kaudu, registrikood 70001952, asukoht Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, keda esindab põhimääruse alusel kantsler Maarjo Mändmaa (edaspidi rahastaja) ja Haap Consulting, registrikood 14383016, asukoht Tööstuse tn 31-7, Tallinn (edaspidi töövõtja), keda esindab Karl Haljasmets edaspidi koos pooled või eraldi pool, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Uurimus riskilaste õigeaegse tuvastamise ja tulemusliku abistamise süsteemi täiustamiseks: kinnise lasteasutuse teenuse laste eluteede õppetunnid“ (edaspidi konkurss) tulemusena. 1.2. Lepingu lahutamatuteks osadeks on konkursidokumendid, töövõtja taotlus, pooltevahelised kirjalikud teated ning lepingu muudatused ja lisad. 1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. Lisa 1 – Konkursidokumendid (sh uurimisrühma pädevuste ja rollide jaotus, aja- ja tegevuskava, uurimisülesannete metoodika kirjeldus, riskide maandamise kava, eelarve) 1.4. Leping sõlmitakse riigihangete seaduse § 11 lg 1 punkti 19 teadus- ja arendusteenuse erandit kohaldades. 2. Lepingu ese 2.1. Töövõtja viib vastavalt konkursil edukaks tunnistatud taotlusele läbi uuringu, millega: 2.1.1. Analüüsitakse KLAT-i suunatud laste riskitegureid; 2.1.2. Kaardistatakse ja analüüsitakse KOV-i poolt osutatud abi ja teenuseid, mida pakuti lapsele ja perele enne KLAT-i suunamist, KLAT-i ajal ning KLAT-i järgselt; 2.1.3. Analüüsitakse, kas ja kuidas toetas SKA KOV-i lapse ja perega töötamise protsessi jooksul; 2.1.4. uuritakse, kuidas lastekaitse, hariduse, sotsiaal- ja õiguskaitsesüsteem teevad koostööd lapse hüvanguks ning esitatakse lahendused tuvastatud kitsaskohtadele; 2.1.5. analüüsitakse teiste riikide parimaid praktikaid ja kogemusi. Töö täpsem kirjeldus ja tööle esitatavad nõuded on toodud konkursidokumentides ja töövõtja taotluses. 2.2. Töö rahastamine toimub 2021. aastaks Sotsiaalminiseerumile eraldatud teadus- ja arendustegevuse lisarahastuse vahenditest Sotsiaalministeeriumi poolt. Teadus- ja arendustegevuse vahenditest ei saa rahastata kahju hüvitamise, viivise, leppetrahvi, lepingu punktis 5.5. nimetatud ekspertiisi jms kulusid – need kulud kannab tellija oma eelarvelistest vahenditest. 3. Lepingu hind ja tasumise tingimused 3.1. Tellija tasub töövõtjale tehtud töö eest kogumaksumusega kuni 76 900 EUR (km-ta) (edaspidi lepingu hind), mis tasutakse etappide kaupa järgnevalt: 3.1.1. 23 070 € - I vaheraport - 30% projekti eelarvest. 3.1.2. 23 070 - II vaheraport - 30% projekti eelarvest.  3.1.3. 30 760 € - lõppraport - 40% projekti eelarvest. 3.2. Lepingu hind sisaldab kõiki kulusid, mis töövõtja on teinud töö teostamiseks, sh tasu lepingus sätestatud autoriõiguste eest. 3.3. Tellija tasub tööde eest pärast vastava etapi üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja selle alusel esitatud arve saamist. 3.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. 3.5. Vastavalt raamatupidamise seaduse §-le 71 on e-arve operaatoriks masintöödeldava algdokumendi käitlemise teenuse pakkuja, kelle kohta on tehtud märge tellija andmetes juriidiliste isikute kohta peetavas riiklikus registris. 3.6. E-arve saatmise võimalused on: 3.6.1. kui töövõtja on e-arvete operaatori klient, tuleb e-arve edastada oma e-arvete operaatorile, kelle kaudu see jõuab tellijani; 3.6.2. e-arvet on võimalik saata tasuta tellijale, kasutades e-arveldaja infosüsteemi (http://www.rik.ee/et/e-arveldaja). Selleks on vaja avada e-arveldaja infosüsteemis kasutajakonto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e-arvete operaatorile edastamiseks; 3.6.3. kuni viis (5) e-arvet kuus võib saata tasuta ka arved.ee infosüsteemi kaudu (https://www.arved.ee). Selleks on vaja avada arved.ee infosüsteemis kasutajakonto ja sisestada konkreetne tellijale suunatud müügiarve sellesse infosüsteemi tellija e- arvete operaatorile edastamiseks. 3.7. Arve maksetähtaeg peab olema vähemalt 14 (neliteist) tööpäeva arve esitamisest. 4. Töö teostamine 4.1. Töö üleandmise (viimane esitlus) tähtaeg on maksimaalselt 8 kuud arvates lepingu sõlmimisest. Ajakava on võimalik kohandada lepingu täitmise käigus eeldusel, et see ei ületa uuringu kogukestust (maksimaalselt 8 kuud). Töövõtja kohustub: 4.1.1. teostama uuringu vastavalt konkursidokumentides ja taotluses esitatud aja- ja tegevuskavale järgmiste etappidena1: 4.1.1.1. Jaanuar 2022 – märts 2022 uuringu läbiviimise ettevalmistus, lubade taotlemine, uurimistöö läbiviimine vastavalt kokkulepitud metoodikale uuringu ülesannete lõikes, märtsis esimene vahearuande esitlemine juhtrühmale. 4.1.1.2. Märts 2022 kuni mai 2022 – uurimistöö läbiviimine vastavalt kokkulepitud metoodikale uuringu ülesannete lõikes, mais 2022 teise vahearuande esitlemine juhtrühmale. 4.1.1.3. Mai 2022 kuni august 2022 – uurimistöö läbiviimine vastavalt kokkulepitud metoodikale uuringu ülesannete lõikes. Lõpparuande täiendamine, viimistlemine ja vastuvõtmine. Tulemuste tutvustus kuni kahel tellija poolt korraldatud üritusel. 4.1.2. koostama esitluse ja tutvustama projekti lõplikke tulemusi kokkuleppel tellijaga 8 kuul pärast lepingu sõlmimist kuni kahel tellija poolt korraldatud üritusel. 4.2. Töövõtja kohustub täitma lepingut tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas konkursidokumentide ja esitatud taotlusega. Konkursidokumentides määratlemata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele. Töövõtja peab tegema kõik tööd ja toimingud, mis ei ole konkursidokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud tööde hulka. 4.3. Töövõtja peab tegema töö vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö tegemisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele, iseloomule ja keerukusele. Töövõtja peab tagama, et töö teevad 1 Etapid ja tulemid täpsustatakse vastavalt taotlusele.  taotluses nimetatud uuringumeeskonna liikmed vastavalt oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele. 4.3.1. Kui töö teostamise käigus tekib vajadus uurimisrühma liikmete vahetuseks, peab töövõtja selle eelnevalt tellija ja rahastajaga kooskõlastama. Uurimisrühma liikmete vahetumise korral peab olema tagatud, et tööd teostavad vähemalt konkursidokumentides sätestatud tingimustele samaväärse kvalifikatsiooni ja kogemusega isikud. 4.4. Töövõtja kohustub töö teostamise tingimustest informeerima oma töötajaid, kellele ta lepingu täitmisega seotud ülesande on pannud, või koostööpartnereid, kes on kaasatud lepinguga seotud ülesannete täitmisse. 4.5. Vajadusel annab tellija esindaja töövõtjale täiendavaid selgitusi ja/või informatsiooni töö teostamisega seotud küsimustes kümne tööpäeva jooksul, arvates töövõtja vastavasisulise kirjaliku pöördumise (sh pöördumine e-posti teel) kättesaamisest tellija poolt. 4.6. Tellija moodustab uuringuprojekti juhtrühma, kuhu kuuluvad tellija, rahastaja, justiits- ja siseministeeriumi esindajad ja projekti kaasatud asutuste (partnerite) esindajad, ning mis regulaarsete koosolekute vormis jälgib uuringu läbiviimise kulgu. Tellijal ja rahastajal on õigus kontrollida töö teostamise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel töövõtjalt selle kohta informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist. Juhtrühmal on õigus nõuda tellijalt, et ta kontrolliks töö teostamise käiku ja kvaliteeti. Juhtrühmal on õigus nõuda, et töövõtja esitaks selgitused ja info töö teostamise käigu ja kvaliteedi kohta juhtrühma koosolekul. 4.7. Töövõtja kohustub projekti lõppedes esitama tellijale projekti lõpptulemuste lühikirjelduse, mille tellija saadab Eesti Teadusinfosüsteemi portaali (ETIS) administraatorile, et lühikirjeldus lisataks projekti andmete juurde. 4.8. Töövõtja vastutab igas uuringu etapis teadusuuringute läbiviimise hea tava järgimise eest, isikuandmete kaitse ja uuringu korralduse eetiliste aspektide eest. 4.9. Kui projekti käigus ilmneb, et õigusaktidest tulenevalt on vajalik lubade taotlemine, tagab töövõtja, et tal on lepingu täitmise perioodil olemas kõik vajalikud litsentsid, load, õigused ja nõusolekud. 4.9.1. Töövõtja esitab või valmistab tellija jaoks ette ning esitab tellijale dokumendid, mida on vaja esitada loa saamiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada. 4.9.2. Kui lepingu punktis 4.9.1 nimetatud loa saamine on viibinud võrreldes tavapäraselt asjaajamisele kuluva eeldatava ajaga (30 päeva), siis on pooltel õigus ajakavas märgitud tegevusi selle aja võrra edasi lükata või ajakavas märgitud tegevuste tähtaega selle aja võrra pikendada. 4.10. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 5. Üleandmine 5.1. Töövõtja esitab iga etapi valmimisel (lepingu punkt 4.1) valmis töö samaaegselt tellijale ja lepingu punktis 8.4.3. rahastaja esindajale ülevaatamiseks. Töö üleandmine toimub üleandmise- vastuvõtmise aktiga. Akt on aluseks tasu maksmisel. 5.2. Rahastaja esindaja vaatab 11 (üheteistkümne) päeva jooksul töö üle ja esitab tellijale selle kohta seisukoha ning vajadusel vastuväited ja/või (parandus)ettepanekud, kui töö ei vasta nõuetele. Tellija esitab enda ja rahastaja seisukohad töövõtjale. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta konkursidokumentides ja taotluses sätestatule. Tellija võib jätta töö vastu võtmata ja esitada pretensiooni ja/või teha töö osas parandusettepanekud kuni kahe nädala (14 päeva) jooksul vastava etapi tööde üleandmisest arvates. Tellija määrab töö üleandmisel ilmnenud puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. Tellija võib nõuda puudustega töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi. 5.3. Tellija ja rahastaja erimeelsused esitatud töö nõuetekohasuse osas lahendab projekti juhtrühm. 5.4. Kui tellija keeldub tööd vastu võtmast, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks, hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab tööde mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. 5.5. Tellija esindajal on esitatud aruannete põhjal õigus anda töövõtjale juhiseid või teha märkusi töö nõuetekohaseks teostamiseks. 5.6. Kokkuleppel rahastajaga on tellija esindajal projektimeeskonna kohtumistel jagatud info ja esitatud aruannete põhjal õigus teha ettepanekuid uuringu tegevuste ja ajakava osas, projekti läbiviimise metoodika kohandamiseks ja/või uurimisküsimuste täpsustamiseks. 6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. 6.2. Töövõtja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui töövõtja ei ole lepingut täitnud, töö ei ole tähtaegselt teostatud või kui töö ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õiguskaitsevahendi tellija. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist. 6.3. Lepingus sätestatud töö teostamise tähtaegadest või pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,05% (null koma null viis protsenti) lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest. 6.4. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) lepingu hinnast. 6.5. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 10% (kümme protsenti) lepingu hinnast ja/või leping erakorraliselt ühepoolselt üles öelda. 6.6. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingurikkumiseks, on tellijal õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest töövõtjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 ja § 647 kirjeldatud asjaoludel. 6.7. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) päeva jooksul vastava nõude saamisest. Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. 6.8. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest, või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna. 6.8.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta taotluse esitamise kuupäeva seisuga COVID-19 viiruse levikuga seoses õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu ettenägematus. Taotluse esitamise hetkel kehtivad piirangud on lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeritakse arvestades kehtiva olukorraga. Kui kehtestatakse täiendavad piirangud, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel õigus tugineda vääramatule jõule. 7. Autoriõigused 7.1. Kui lepingu alusel töövõtja poolt loodud või tema poolt kolmandatelt isikutelt omandatud ja lepingu alusel tellija poolt vastuvõetud ning tasutud mistahes tööde resultaadid (edaspidi „materjalid“) ja nendega seotud intellektuaalse omandi õigused (edaspidi „õigused“), sh autori  kõik varalised õigused, lähevad materjalide vastuvõtmisega lepingus sätestatud tasu (lepingu hinna) eest täies mahus üle tellijale ja rahastajale ning materjalide suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas (mis oma olemuselt üleantavad ei ole) annab töövõtja tellijale ja rahastajale arvates materjalide üleandmisest tagasivõtmatu kogu autoriõiguste kehtivuse aja kehtiva lihtlitsentsi ja õiguse anda all-litsentse kolmandatele isikutele enda äranägemisel (edaspidi koos nimetatud „litsents“). Töövõtja kohustub tagama, et tal on kõik õigused eelnimetatud varaliste õiguste loovutamiseks. 7.2. Töövõtja kohustub andma tellijale ja rahastajale üle andmed kolmandate isikute intellektuaalse omandi õiguste kohta seoses talle töö teostamise käigus üleantud materjalidega. 7.3. Tellijal ja rahastajal on pärast lepingu täitmise käigus loodud teose üleandmist õigus kasutada teost oma äranägemisel. Teose kasutamise viis ega territoorium ei ole piiratud. 7.4. Töövõtjal ei ole ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta õigust lepingu täitmise käigus loodud teoseid või nende osasid kasutada, v.a teadus-, arendus- ja õppetöös. 7.5. Töövõtja kohustub talle töö eest maksmisele kuuluva tasu arvelt tasuma vajadusel kolmandatele isikutele töö teostamisega seotud autoritasud. 7.6. Tellija, rahastaja ja töövõtja kohustuvad tööde avaldamisel mistahes vormis viitama Sotsiaalministeeriumile kui rahastajale ning töövõtjale kui uuringu läbiviijale. 8. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 8.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm. 8.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. 8.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal. 8.4. Poolte volitatud esindajad on: 8.4.1. Tellija volitatud esindaja on Madli Raudkivi, telefon 59186309, e-post [email protected] või tema asendaja. Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes, v.a lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 8.4.2. Töövõtja volitatud esindaja on Karl Haljasmets, e-post [email protected], telefon 5196 6196. 8.4.3. Rahastajaga esindajaks lepingu täitmisel ja projekti juhtrühmas on Mari Sarv, telefon 6269 363, e-post [email protected] või tema asendaja. 9. Konfidentsiaalsus ja andmete töötlemine 9.1. Töövõtja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi. 9.2. Töövõtja ei tegele lepinguga seoses avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele meediale, üldsusele või teistele auditooriumitele, mis puudutavad tööde protsessi ja tulemusi kuni tööde vastuvõtmiseni, välja arvatud tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. 9.3. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, teistele käsundisaaja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele või seltsingutele, allhankijatele või teenusepakkujatele, kes on seotud konfidentsiaalsuskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik. 9.4. Töövõtja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides. 9.5. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist. 9.6. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Pooled sõlmivad lepingu lisana andmetöötluse lepingu, kui see on vajalik taotluses esitatud uuringu läbiviimise metoodikast tulenevalt. 9.7. Töövõtjal on kohustus uuringu käigus kogutud andmekogud säilitada kodeerituna ja hulgana, mis välistab nende samastamise konkreetsete isikutega, välja arvatud kui kokkuleppel tellijaga otsustatakse andmekogus olevad andmed (osaliselt või tervikuna) hävitada. Andmekogusid võib kasutada vaid teadustööks ning isikulist teavet nendega kaasa ei anta. Töövõtja krüpteerib vastavad andmekogud hiljemalt kahe kuu jooksul pärast tööde üleandmist tellijale, mida töövõtja kinnitab allkirjaga eraldi aktil. Kui töövõtja jätab andmed krüpteerimata, on tellijal õigus nõuda leppetrahvi 10% (kümme protsenti) lepingu hinnast. Krüpteeritud andmekogu säilitamise tähtaja ja tingimused lepivad pooled kokku valmis töö üleandmisel. 10. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine 10.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib kuni lepingu p 4.1 sätestatud tähtpäevani või kuni lepingust tulenevate kohustuste kohase täitmiseni mõlema poole poolt. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist. 10.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta, välja arvatud kui selline võimalus oli konkursidokumentides sätestatud. 10.3. Pooled võivad lepingut mõjuva põhjuse olemasolul muuta, kui muudatus ei ole oluline ja/või sellega ei muudeta lepingu üldist olemust. 10.4. Juhul kui poolest mitteoleneval põhjusel, sealhulgas, kuid mitte ainult, kolmanda osapoole tegevuse viibimise tõttu või COVID-19 viiruse puhangu ja leviku tõttu või kui esinevad muud inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, ei osutu võimalikuks töö tegevustega alustamine või läbiviimine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas kokkulepitud tähtaegu või muid lepingus nimetatud tingimusi, alustatakse või jätkatakse tegevustega pärast takistuse või viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Pooltel on õigus: 10.4.1. lükata lepingu lõpp- ja vahetähtaeg edasi perioodi võrra, mille osas tegevustega alustamine viibis või läbiviimine oli takistatud ning koostada uute tähtaegadega ajakava;  10.4.2. muuta lepingu aja- ja tegevuskava või pikendada lepingu tähtaega töövõtja põhjendatud taotluse alusel. Taotluses esitab töövõtja põhjendused ja selgitused, milliseid tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia alternatiivsete meetoditega; 10.4.3. tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud COVID-19 viiruse tõkestamiseks õigusaktidega seatud piirangute ja keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 päeva jooksul pärast piirangute ja keeldude kehtivuse lõppu. 10.5. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele. Tellija teatab töövõtjale sellest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva. 11. Lõppsätted 11.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eelkõige kohaldatakse lepingus reguleerimata küsimustes võlaõigusseaduses vastava lepinguliigi kohta sätestatut. 11.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 11.3. Lepingu täitmisel tekkivad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kui kokkulepe jääb saavutamata, lahendatakse vaidlused Eesti Vabariigi õigusaktidega ettenähtud korras. 11.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt. Tellija Rahastaja Töövõtja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)