Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmine

Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise määruse seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määrust nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ (edaspidi määrus) muudetakse seoses erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste muutmisega. 2022. aastal tõstetakse maksimaalseid maksumusi kahel korral – 1. jaanuaril ja 1. aprillil. 1. jaanuaril tõstetakse erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste palgakomponenti 2021. aasta eelarvevahenditest 2% ja 1. aprillil tervishoiuvaldkonna palgakokkuleppe alusel saadud reservi vahenditest 5–17%. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna nõunik Elen Preimann (tel: 626 9246, e-post: [email protected]) ning määruse mõjude osa analüüsi ja statistika osakonna nõunik Marion Rummo (tel: 626 9712, e-post: [email protected]). Määruse rahaliste vahendite analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi finantsosakonna nõunik Sirli Jurjev (tel: 626 9169, e-post: [email protected]), Sotsiaalkindlustusameti finantsarvestuse talituse juhataja Signe Uustal (tel: 518 1787, e-post: [email protected]) ja Sotsiaalkindlustusameti analüüsitalituse analüütik Kati Karelson (tel: 5309 1701, e-post: [email protected]). Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Alice Sündema (tel: 626 9271, e-post: [email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru (tel: 626 9320; e-post: [email protected]). 1.3. Märkused Määrus ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga. Muudetakse määruse redaktsiooni, mis on Riigi Teatajas avaldatud avaldamismärkega RT I, 08.10.2021, 2. Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määruse §-ga 1 muudetakse kehtiva määruse § 2, milles on sätestatud erihoolekandeteenuste maksimaalsed maksumused. Erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tõstetakse 2022. aastal kahel korral – 1. jaanuaril ja 1. aprillil. 1. jaanuarist tõuseb kõigi erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste palgakomponent 2%. 2022. aasta riigieelarve seaduse eelnõu tegemisel otsustas Vabariigi Valitsus, et 2022. aastast  2 antakse teatud sihtrühmadele 2% palgakasvu. Vastavate sihtrühmade alla kuulusid ka sotsiaalvaldkonna ja tervishoiutöötajad. Kuna erihoolekandeteenuste puhul on palgakomponent osa teenuse hinnast, tõstetakse teenuste maksimaalseid maksumusi eesmärgiga võimaldada erihoolekandeteenuse osutajatel tõsta töötajate palkasid. Kuna erinevate teenuste puhul moodustab tööjõukulu osakaal teenuse hinnast erineva osa, on teenuste maksimaalse maksumuse tõus erinev – 1–2%. Tervishoiuvaldkonna üleriigiline kollektiivleping 2021–2022 tõi kaasa hinnatõusu Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti, Tervise Arengu Instituudi, Ravimiameti ja Sotsiaalkindlustusameti teenustes, millesse panustavad tervishoiutöötajad. Sotsiaalsektori töötajaid koheldakse võrdselt tervisevaldkonna töötajatega, mistõttu tõusid ka erihoolekandeteenuste hinnad. Üleriigiline kollektiivleping jõustus tagasiulatuvalt 01.04.2021, millega seoses tõsteti ka erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tagasiulatuvalt alates 01.04.2021 eesmärgiga võimaldada erihoolekandeteenuse pakkujatel tõsta tagasiulatuvalt töötajate palkasid. Tervishoiuvaldkonna töötajate kollektiivleppega seoses tõstetakse 01.04.2022 ka erihoolekandetöötajate palkasid, kuna nende töötasu kasv peab olema võrdsustatud hooldustöötajate palgakasvuga. 01.04.2022 tõstetakse erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi tervishoiuvaldkonna töötajate kollektiivleppega 2021–2022 kehtestatud alampalga määrade alusel 5–17%, palgakomponenti tõstetakse maksimaalsete maksumuste sees 8–22%, vastavalt tööjõukulude osakaalule teenuse hinnast. 01.04.2021 maksimaalsete maksumuste tõstmisel ei tõstetud kolme erihoolekandeteenuse maksumust: igapäevaelu toetamise teenus, töötamise toetamise teenus ja toetatud elamise teenus. Sotsiaalministeeriumi poole pöördusid MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda ja MTÜ Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, kes juhtisid ministeeriumi tähelepanu sellele, et ka toetavate teenuste maksumused vajavad suurendamist. Käesoleva määrusega on selle tähelepanekuga arvestatud ning nende kolme teenuse hinda suurendatakse teiste teenustega võrdselt või veidi rohkem (v.a ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega inimestele) – 7–8%. Kõige suurem maksumuse tõus on planeeritud ööpäevaringsele teenusele sügava liitpuudega inimestele – olenevalt teenuse osutamise majutustüübist 13–19%. Maksumuste märkimisväärse suurendamise eesmärk on vähendada maksumuse vahet teise sarnasele sihtrümale pakutava teenuse (suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavate raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealiste isikute igapäevaelu toetamise teenus ehk päeva- ja nädalahoiuteenus) hinnaga. Päeva- ja nädalahoiuteenust saab inimene kasutada ühes kuus kuni 23 ööpäeva ja maksimaalses mahus kasutamisel tuli teenuse maksumuseks ühes kuus 2021. aasta lõpus kehtinud hinna järgi 1275 eurot, samal ajal oli sügava liitpuudega inimeste ööpäevaringse teenuse kuuhind 926–1119 eurot. 01.04.2022 tõuseb päeva- ja nädalahoiuteenuse hind 7%, sügava liitpuudega inimeste ööpäevaringse teenuse hind aga 12–17%. Uued maksumused on alates aprillist vastavalt 1386 eurot ja 1048–1330 eurot. 01.04.2022 ei tõsteta teenuse hinda ühe teenuse puhul: ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele isikutele, kelle toetusvajaduse hindamise käigus on tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemine. Teenuse hind töötati välja aastal 2019 ja seda on tõstetud iga kord, kui teenuste maksimaalseid maksumusi on suurendatud. Kuna sellele teenusele ei ole teenusosutajat seni leitud, ei pea me otstarbekaks teenuse hinda tõsta. 1. jaanuarist ja 1. aprillist rakenduvate maksimaalsete maksumuste tõusuga kasvavad teenuste hinnad kokku 2–19%.  3 Rõõmu teeb see, et tegevusjuhendajate palga suuruse sidumine tervishoiutöötajate palga suurusega tõi juba eelmisel aastal kaasa selle, et kui vabariigi valitsus eraldas reservist vahendid, tõusis esimest korda erihoolekandetöötajate palk samas suurusjärgus nagu tervishoiutöötajatel. Teenuste maksimaalse maksumuse suurendamise protsent on teenuseti erinev seetõttu, et tööjõukulu osakaal teenuse hinnas on erinev. Aluseks on võetud prognoositud 2021. aasta lõpu seisuga teenust saavatele inimestele teenuse osutamiseks vajalik töötajate arv. Arvestatud on, kui suur on iga teenuse puhul vajalike tegevusjuhendajate ja õendusabitöötajate osakaal kõikidest tegevusjuhendajatest ja õendusabitöötajatest ning selle järgi on jaotatud hinnatõusuks olemasolevad vahendid. Erihoolekandeteenuseid osutavate töötajate palkade tõstmine on oluline, et teenuseosutajatel oleks võimalik palgata tööle väljaõppinud personali, kes ka püsivalt tööle jääks. Nõutud väljaõppega ja püsiv personal aitab tagada kvaliteetse teenuse pakkumise. Tegevusjuhendajate palka on õnnestunud igal aastal tõsta ja tegevusjuhendajate palk on perioodil 2015–2020 kasvanud kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk. Sellegipoolest ei saa tegevusjuhendajate palgaga rahul olla. Eelmisel aastal oli keskmine brutokuupalk 1,5 korda kõrgem kui erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutokuupalk. Erihoolekande tegevusjuhendajate töötasu oli planeeritud perioodil 2019–2022 järk-järgult tõsta oluliselt rohkem. Eesmärk oli, et see jõuaks 2022. aastaks 95%-ni õendustöötajate töötasust. Töötasu tõstmine ei ole läinud soovitud tempos. 2020. aastal moodustas erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutokuutöötasu vaid 59% õendustöötajate keskmisest brutotöötasust. Tabel 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate1 ja tervishoiu õendustöötajate2 keskmine brutokuupalk, 2015–2020 2015 2016 2017 2018 2019 2020 Erihoolekande tegevusjuhendajad, eurot 634 699 745 833 937 997 Õendustöötajad, eurot 1157 1278 1278 1372 1506 1700 Erihoolekande tegevusjuhendajate keskmise brutokuupalga osakaal õendustöötajate omast, % 55 55 58 61 62 59 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Tervise Arengu Instituut, Sotsiaalministeeriumi arvutused 2021. aasta lõpu maksimaalseid maksumusi arvestades võiks tegevusjuhendaja keskmine tunnihind olla hinnanguliselt 7,3 eurot koos tööandja maksudega ja ilma tööandja maksudeta (st töötajale makstav brutotasu) 5,5 eurot. Seoses 01.04.2022 rakenduva maksimaalsete maksumuste tõusuga võiks tegevusjuhendaja keskmine tunnihind olla hinnanguliselt 8,2 eurot koos tööandja maksudega ja ilma tööandja maksudeta 6,1 eurot. Tunnitasu kasvaks keskmiselt 11,7%. Paragrahvi 1 punktiga 1 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 157 eurot kalendrikuus varasema 155 euro asemel. 1 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuutöötasu arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas. 2 Tervise Arengu Instituut, (2021). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed on kogutud vastava aasta märtsikuu seisuga.  4 Paragrahvi 1 punktiga 2 muudetakse määruse § 2 lõiget 1. Muudatuse tulemusena on igapäevaelu toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 169 eurot kalendrikuus varasema 157 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 3 muudetakse määruse § 2 lõiget 11. Muudatuse tulemusena on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1239 eurot varasema 1218 asemel. Paragrahvi 1 punktiga 4 muudetakse määruse § 2 lõiget 11. Muudatuse tulemusena on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 1338 eurot varasema 1239 asemel. Paragrahvi 1 punktiga 5 muudetakse määruse § 2 lõiget 12. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 56 eurot ööpäevas varasema 55 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 6 muudetakse määruse § 2 lõiget 12. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 60 eurot ööpäevas varasema 56 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 7 muudetakse määruse § 2 lõiget 13. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 45 eurot päevas varasema 44 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 8 muudetakse määruse § 2 lõiget 13. Muudatuse tulemusena on suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 49 eurot päevas varasema 45 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 9 muudetakse määruse § 2 lõiget 14. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 38,50 eurot ööpäevas varasema 38 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 10 muudetakse määruse § 2 lõiget 14. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval mõõduka intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 41 eurot ööpäevas varasema 38,50 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 11 muudetakse määruse § 2 lõiget 15. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 30,50 eurot päevas varasema 30 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 12 muudetakse määruse § 2 lõiget 15. Muudatuse tulemusena on suures mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajaval raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealisel isikul õigus saada igapäevaelu toetamise teenust maksimaalse maksumusega 33 eurot päevas varasema 30,50 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 13 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada töötamise toetamise teenust maksimaalse maksumusega 132 eurot kalendrikuus varasema 130 euro asemel.  5 Paragrahvi 1 punktiga 14 muudetakse määruse § 2 lõiget 2. Muudatuse tulemusena on töötamise toetamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada töötamise toetamise teenust maksimaalse maksumusega 142 eurot kalendrikuus varasema 132 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 15 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada toetatud elamise teenust maksimaalse maksumusega 227 eurot kalendrikuus varasema 224 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 16 muudetakse määruse § 2 lõiget 3, mille kohaselt on toetatud elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada toetatud elamise teenust maksimaalse maksumusega 244 eurot kalendrikuus varasema 227 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 17 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas elamise teenust maksimaalse maksumusega 482 eurot kalendrikuus varasema 477 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 18 muudetakse määruse § 2 lõiget 4. Muudatuse tulemusena on kogukonnas elamise teenust saama õigustatud isikul õigus saada kogukonnas elamise teenust maksimaalse maksumusega 507 eurot kalendrikuus varasema 482 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 19 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 623 eurot kalendrikuus varasema 616 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 695 eurot kalendrikuus varasema 686 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 695 eurot kalendrikuus varasema 686 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 726 eurot kalendrikuus varasema 716 asemel. Paragrahvi 1 punktiga 20 muudetakse määruse § 2 lõiget 5. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 1 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 657 eurot kalendrikuus varasema 623 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 735 eurot kalendrikuus varasema 695 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 735 eurot kalendrikuus varasema 695 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 772 eurot kalendrikuus varasema 726 asemel.  6 Paragrahvi 1 punktiga 21 muudetakse määruse § 2 lõiget 51. Muudatuse tulemusena on autismispektriga raske või sügava puudega täisealisel isikul õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 4635 eurot varasema 4558 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 22 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 920 eurot kalendrikuus varasema 909 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1006 eurot kalendrikuus varasema 993 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1006 eurot kalendrikuus varasema 993 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 23 muudetakse määruse § 2 lõiget 6, milles on sätestatud ebastabiilse remissiooniga raske, sügava või püsiva kuluga psüühikahäirega inimesele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 2 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 971 eurot kalendrikuus varasema 920 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1068 eurot kalendrikuus varasema 1006 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1068 eurot kalendrikuus varasema 1006 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 24 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 938 eurot kalendrikuus varasema 926 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1047 eurot kalendrikuus varasema 1033 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1047 eurot kalendrikuus varasema 1033 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus  7 saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1134 eurot kalendrikuus varasema 1119 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 25 muudetakse määruse § 2 lõiget 61, milles on sätestatud sügava liitpuudega inimestele osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus. Muudatuse tulemusena on SHS § 101 lõikes 3 nimetatud ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones korraga rohkem kui 12 isikule, õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1048 eurot kalendrikuus varasema 938 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust ühes või igas eraldiseisvas hoones kuni 12 isikule, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1212 eurot kalendrikuus varasema 1047 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kümnele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1212 eurot kalendrikuus varasema 1047 euro asemel. Ööpäevaringset erihooldusteenust saama õigustatud isikul, kes on suunatud nimetatud teenust saama hoolekandeasutusse, kus osutatakse ööpäevaringset erihooldusteenust eraldi toimivates peresarnastes gruppides kuni kuuele isikule, kuid kõige rohkem 30 isikule ühes hoones, on õigus saada ööpäevaringset erihooldusteenust maksimaalse maksumusega 1330 eurot kalendrikuus varasema 1134 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 26 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 2092 eurot kalendrikuus varasema 2067 euro asemel. Paragrahvi 1 punktiga 27 muudetakse määruse § 2 lõiget 7, mille järgi on kohtumäärusega ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isikule osutatava ööpäevaringse erihooldusteenuse maksimaalne maksumus 2208 eurot kalendrikuus varasema 2092 euro asemel. Määruse §-s 2 on sätestatud määruse jõustumine. Määruse § 1 punktid 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 22, 24 ja 26 jõustuvad 1. jaanuaril 2022. a ning § 1 punktid 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 23, 25 ja 27 jõustuvad 1. aprillil 2022. a. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Erihoolekandeteenuste maksimaalsete maksumuste reguleerimisel puudub seos Euroopa Liidu õigusega, kuna tegemist on riigisisese küsimusega. 4. Määruse mõjud Määruses esitatud muudatuste mõju analüüsimise eesmärk on hinnata erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse suurendamise mõju erihoolekandetöötajatele ja teenusesaajatele ning avaliku sektori kuludele-tuludele. Mõju analüüsi koostamiseks on kasutatud Sotsiaalministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi, Sotsiaalkindlustusameti ja Statistikaameti andmeid. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist kolmes valdkonnas: mõju majandusele, sotsiaalne, sh demograafiline mõju, ning mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, kuludele ja tuludele. Määruse mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta regionaalarengut, elu- ja looduskeskkonda ega riigi julgeolekut ja välissuhteid, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades hinnatud.  8 Mõju majandusele Erihoolekandetöötajad Mõju ulatus Maksimaalsete maksumuste muutmise peamine majanduslik mõju seisneb erihoolekandeteenuse saajatega tegelevate töötajate töötasu suurenemises. 01.01.2022 tõstetakse kõigi erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi 1–2% ja 01.04.2022 tõstetakse eespool nimetatud erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi 5–17%. Palgakomponendi kasv sõltub sellest, millise osa moodustavad tööjõukulud teenuse hinnast. 1. jaanuarist 2022 kehtiva hinnatõusu puhul on palgakomponendi kasv umbes 2% ning 1. aprillist kehtiva hinnatõusu puhul 9–22%. Kui võrrelda aastate 2015–2020 andmeid, on erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate3 keskmine töötasu ja tegevusjuhendajate keskmine töötasu kasvanud suhteliselt sarnases tempos (2019. aasta ja 2020. aasta võrdluses vastavalt 6,1% ja 6,4%). Võrreldes keskmise palga kasvu eelmise aastaga, on nii erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate kui tegevusjuhendajate palk kasvanud võrreldes eelmise aastaga kogu perioodi 2015–2020 vältel kiiremas tempos kui Eesti keskmine palk. Sellegipoolest oli 2020. aastal Eesti keskmine brutokuupalk 1,5 korda suurem kui erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine brutokuupalk ning 1,4 korda suurem kui erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate (sh tegevusjuhendajad) keskmine brutokuupalk (joonis 1). Tervishoiu õendustöötajate keskmise palga kasv oli 2016. aastal pisut suurem (vastavalt 10,3%, 10,3% ja 10,5%) ning 2020. aastal üle poole võrra suurem kui erihoolekande tegevusjuhendajate ja töötajate oma (vastavalt 6,4%, 6,1% ja 12,9%). 3 Vastavalt Sotsiaalministeeriumi H-veebi aruandlusvormile loetakse erihoolekandeteenuse kasutajaga vahetult tegelevateks töötajateks hooldustöötajaid, logopeedi, eripedagoogi, psühholoogi, kutsenõustajat, füsioterapeuti, tegevusterapeuti või assistenti, huvijuhti, tegevusjuhendajat, arsti, õde, sotsiaaltöötajat ning muid töötajaid.  9 Joonis 1. Erihoolekande tegevusjuhendajate, erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate4, tervishoiu õendustöötajate5 ja Eesti keskmise6 brutokuupalga võrdlus, 2015–2020 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Statistikaamet, Tervise Arengu Instituut (Sotsiaalministeeriumi arvutused) Tabel 2. Erihoolekande tegevusjuhendajate, erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate, tervishoiu õendustöötajate ja Eesti keskmise brutokuupalga kasv võrreldes eelmise aastaga perioodil 2016–2020 2016 2017 2018 2019 2020 Erihoolekande tegevusjuhendajate keskmine 10,3% 6,6% 11,8% 12,6% 6,4% Erihoolekandeteenuse kasutajatega tegelevate põhitöötajate (sh tegevusjuhendajad) keskmine 10,3% 6,8% 11,7% 12,7% 6,1% Tervishoiu õendustöötajate keskmine 10,5% 0,0% 7,4% 9,8% 12,9% Eesti keskmine 7,6% 6,5% 7,3% 7,4% 2,9% Tegevusjuhendajate palga suuruse sidumine tervishoiutöötajate palga suurusega tõi juba eelmisel aastal kaasa selle, et vabariigi valitsuse reservist eraldatud vahendite toel tõusis esimest korda erihoolekandetöötajate palk samas suurusjärgus nagu tervishoiutöötajatel. Ka 1. jaanuaril ja 1. aprillil 2022 jõustuvate maksimaalsete maksumuste kasvu eesmärk on kohelda sotsiaalsektoris töötavaid töötajaid võrdselt tervisesektoris töötavate töötajatega, mis annab suurema kindluse, et töötajad jäävad sotsiaalsektorisse ega otsusta minna kõrgema töötasu tõttu tervishoiusektorisse üle. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus 4 Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika aruanded. Keskmise brutokuupalga arvestamise aluseks on aasta keskmine töötajate arv taandatult täistööajale ning brutotöötasu aastas. 5 Tervise Arengu Instituut, (2021). Tervishoiutöötajate keskmine brutotunni- ja brutokuupalk maakonna järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__06THTootajatePalk/TT10.px/ Andmed on kogutud märtsikuu seisuga. 6 Statistikaamet, (2021). Keskmine brutopalk, tööjõukulu, töötatud tunnid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi (kvartalid). kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__palk-ja- toojeukulu__palk__aastastatistika/pa001  10 Mõjutatud sihtrühmaks on erihoolekandeteenuse saajatega vahetult tegelevad töötajad, keda oli 2020. aasta hoolekandestatistika andmetel 1827, sh 1620 tegevusjuhendajat. Kõigist tööga hõivatud 15–74-aastastest inimestest (656,6 tuhat7) moodustas see Eestis 2020. aastal umbes 0,3%. Erihoolekandeteenuste maksimaalse maksumuse muutmine toimub regulaarselt, kuid mitte alati samas suurusjärgus. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus on keskmised, mõjutatud sihtrühma suurus väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on tegemist erihoolekandetöötajate jaoks olulise majandusliku mõjuga. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Erihoolekandeteenuse saajad Mõju ulatus Muudatus mõjutab kaudselt ka teenusesaajaid, kuna teenuste hindade tõstmise eesmärk on tagada teenuseosutajate võimekus pakkuda teenust ning leida kvalifitseeritud personali. Kvalifitseeritud personali abil on inimestel võimalik saada kvaliteetsemat teenust, mis aitab kaasa nende seisundi säilitamisele ja/või parandamisele. 1. jaanuaril 2022 jõustuv maksimaalsete maksumuste tõus on kõigi teenuste puhul 1–2%. 1. aprillist 2022 on planeeritud kõige suurem maksumuse tõus ööpäevaringsele teenusele sügava liitpuudega inimestele, mis on olenevalt teenuse osutamise majutustüübist 13–19%. Suurim tõus on planeeritud just selle teenuse puhul, kuna see aitab vähendada ebavõrdsust suures mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi vajavatele raske, sügava, muu täpsustatud või täpsustamata intellektihäirega täisealistele isikutele mõeldud igapäevaelu toetamise teenuse (päeva- ja nädalahoiuteenus) saajatega, kelle toetusvajadus on sarnane, kuid kellele osutatakse teenust kuni 23 ööpäeva kuus ja suurema kuise tasu eest. 01.04.2022 tõstetakse päeva- ja nädalahoiuteenuse hinda 7%, sügava liitpuudega inimeste ööpäevaringse teenuse hinda aga 12–17%. Uued maksumused on vastavalt 1386 eurot ja 1048–1330 eurot. 01.04.2022 ei tõsteta teenuse hinda ühe teenuse puhul: ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealistele isikutele, kelle toetusvajaduse hindamise käigus on tuvastatud pideva ja intensiivse äärmuslikult kahjustava käitumise esinemine. Teenuse hind töötati välja aastal 2019 ja seda on tõstetud iga kord, kui teenuste maksimaalseid maksumusi on suurendatud. Sellele teenusele pole teenusosutajat seni leitud. Sihtrühma suurus ja mõju sagedus Muudatused puudutavad tulevikus kõiki praeguseid teenusesaajaid ning tulevikus teenust saama hakkavaid inimesi. Igal aastal lisandub Eestis Tervise Arengu Instituudi andmetel ca 21–23 tuhat8 uut ambulatoorset psühhiaatrilist haigusjuhtu (diagnoosigrupp F00–F98). Kui vaadata psüühikahäiret puude kontekstis, oli ametliku puude raskusastmega inimeste seas psüühikahäire või vaimupuude liigiga inimesi 2020. aasta lõpu seisuga 28 139. 7 Statistikaamet, (2021). Hõivatud tegevusala järgi. Kättesaadav: http://pub.stat.ee/px- web.2001/Dialog/varval.asp?ma=TT0200&ti=H%D5IVATUD+TEGEVUSALA+%28EMTAK+2008%29+J%C4RGI&path=../Datab ase/Sotsiaalelu/15Tooturg/02Heivatud/02Aastastatistika/&lang=2 8 Tervise Arengu Instituut, (2021). Uued ambulatoorsed psühhiaatrilised haigusjuhud soo ja vanuse järgi. Kättesaadav: https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__02Haigestumus__05Psyyhikahaired/PKH2.px/.  11 Diagnoosigrupp F00–F98 sisaldus umbes 47 500 inimese (st umbes 4% rahvastikust9) puude määramise aluseks olevas diagnoosis (nii põhidiagnoosina kui kaasuva diagnoosina)10. Erihoolekandeteenuseid osutati 2020. aasta lõpus 5674 inimesele11, kelle teenusekohta rahastati riigieelarvest, ja järjekorras (sh eelis- ja tavajärjekord) oldi Sotsiaalkindlustusameti andmetel 2020. aasta lõpu seisuga 1899 teenusekohal12. Potentsiaalne mõjutatud sihtrühm on kõik psüühikahäire diagnoosiga inimesed. Muudatuse mõju on regulaarne, kuivõrd riigieelarvest tasutakse erihoolekandeteenuste osutamise eest igal kuul. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõjutatud sihtrühma suurus on kogu täiesealist rahvastikku arvestades väike, mõju ulatus ja sagedus keskmised. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on psüühikahäirega inimeste jaoks olulise mõjuga. Mõju avaliku sektori kuludele ja tuludele Riigieelarve Mõju ulatus ja mõjutatud sihtrühma suurus Muudatus mõjutab avaliku sektori kulusid-tulusid. 2020. aasta andmetel kulus erihoolekandeteenuste osutamiseks riigieelarvest kokku üle 33,2 miljoni euro. Toetavate teenuste osutamiseks kulus riigieelarvest üle 13,4 miljoni euro, ööpäevaringsete erihooldusteenuste osutamiseks üle 19,8 miljoni euro. Tabel 3. Erihoolekandeteenuste osutamisega seotud kulutused katteallikate ja teenuse liikide järgi, 2020 Teenuse liik 2020 riik kohalik oma- teenuse- muu valitsus kasutaja, tema pereliikme või eestkostja osalus (omaosalus) Toetavad teenused kokku 13 425 488 3 136 258 2 302 644 161 950 Igapäevaelu toetamine 4 523 760 2 176 344 93 989 1 950 Igapäevaelu toetamise teenus suure toetusvajadusega autismispektri häirega inimestele 231 102 28 778 20 651 29 605 Igapäevaelu toetamise teenus suure hooldusvajadusega inimestele 1 550 409 603 623 103 020 1 000 Toetatud elamine 2 886 134 173 520 281 690 1 607 Kogukonnas elamine 3 167 881 74 210 1 803 219 94 561 9 Arvestades 1. jaanuari 2021. aasta rahvaarvu Statistikaameti andmetel. 10 Sotsiaalkindlustusamet, 2021. Sotsiaalministeeriumi arvutused. 11 Sotsiaalkindlustusameti registriandmed, 2021. 12 Sotsiaalkindlustusamet, 2021.  12 Töötamise toetamine 1 066 201 79 783 75 33 226 Ööpäevaringsed teenused kokku 19 831 883 172 437 6 985 504 48 961 Ööpäevaringne erihooldusteenus 12 126 646 47 055 5 374 893 19 814 Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on ebastabiilse remissiooniga raske, sügav või püsiva kuluga psüühikahäire 1 143 595 0 349 524 0 Ööpäevaringne erihooldusteenus isikutele, kellel on sügav liitpuue 4 333 513 123 876 1 219 263 29 147 Ööpäevaringne erihooldusteenus 2 228 129 kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikutele 1 506 41 824 0 Allikas: Sotsiaalministeeriumi hoolekandestatistika, Sotsiaalkindlustusameti registriandmed Kui arvestada, et erihoolekandeteenuste maksimaalseid maksumusi suurendatakse 1. jaanuaril ja 1. aprillil jõustuvate muudatuste tulemusel kokku 2–19%, kasvab muudatuse jõustumise järel riigieelarveliste vahendite kasutamine. Kogu riigieelarve ja Sotsiaalkindlustusameti eelarve mõttes ei ole aga tegemist olulise mõjuga. Mõju sagedus Määruse muudatuste rakendamiseks vajaminevad kulud on hinnanguliselt 2022. aastal 2 693 712 eurot ja 2023. aastal 3 479 088 eurot. Riigieelarves on kate vastavaks hinnatõusuks planeeritud. Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele Mõju ulatus ja sagedus ning mõjutatud sihtrühma suurus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Tegemist on kogu riigieelarve kulude-tulude mõttes väheolulise mõjuga. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud RES ja RE protsessis on 2022. aastaks saadud erihoolekande ning igapäeva elu toetamise teenuse päeva- ja nädalahoiuteenuse palgakasvuks lisavahendeid summas 3 344 136 eurot. Vahendid on planeeritud Sotsiaalkindlustusameti eelarves ning katavad määruse rakendamisega seotud kulud. Riigieelarvele täiendavat kulu ei teki. Teenuste maksumuse suurenemine kahel korral on esitatud tabelis 4. Tabel 4. Erihoolekandeteenuste praegu kehtivad, perioodil 01.01.2022–31.03.2022 kehtivad ja alates 01.04.2022 kehtivad maksimaalsed maksumused ühes kuus ning maksumuste kasvuprotsent Teenuse Teenuse Teenuse Maksumuse maksimaalne maksimaalne maksimaalne kasv maksumus maksumus Teenus maksumus (praegu vs. perioodil alates praegu (kuni 01.04.2022), 01.01.2022– 01.04.2022 31.12.2021) % 31.03.2022 Igapäevaelu toetamise teenus 155 157 169 9,0% Igapäevaelu toetamise teenus (autismispektrihäire) 1218 1239 1338 9,9% Igapäevaelu toetamise teenus 8,7% suures mahus hooldust, 55/öp, 56/öp, 60/öp, (arvestades järelevalvet ja kõrvalabi vajavale 44/päev, 45/päev, 49/päev, 23 päeva  13 Teenuse Teenuse Teenuse Maksumuse maksimaalne maksimaalne maksimaalne kasv maksumus maksumus Teenus maksumus (praegu vs. perioodil alates praegu (kuni 01.04.2022), 01.01.2022– 01.04.2022 31.12.2021) % 31.03.2022 raske, sügava, muu täpsustatud 1196/23 1295/23 1386/23 maksimaalset või täpsustamata päeva maks. päeva maks. päeva maks. maksumust) intellektihäirega täisealisele inimesele Igapäevaelu toetamise teenus 8,6% suures mahus järelevalvet ja 38/öp, 38,5/öp, 41/öp, (arvestades kõrvalabi vajavale mõõduka 30/päev, 30,5/päev, 33/päev, 23 päeva intellektihäirega täisealisele 805/23 päeva 871/23 päeva 932/23 päeva maksimaalset inimesele maks. maks. maks. maksumust) Töötamise toetamise teenus 130 132 142 9,2% Toetatud elamise teenus 224 227 244 8,9% Kogukonnas elamise teenus 477 482 507 6,3% Ööpäevaringne erihooldusteenus 616 623 657 6,7% Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 12 inimest üksuses) 686 695 735 7,1% Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 10 inimest üksuses) 686 695 735 7,1% Ööpäevaringne erihooldusteenus (kuni 6 inimest üksuses) 716 726 772 % Ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektriga raske või sügava puudega täisealisele inimestele 4558 4635 4635 1,7% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule 926 938 1048 13,2% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni 12 inimest üksuses) 1033 1047 1212 17,3% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni 10 inimest üksuses) 1033 1047 1212 17,3% Ööpäevaringne erihooldusteenus sügava liitpuudega isikule (kuni 6 inimest üksuses) 1119 1134 1330 18,9% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule 909 920 971 6,8% Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 12 inimest üksuses) 993 1006 1068 7,6%  14 Teenuse Teenuse Teenuse Maksumuse maksimaalne maksimaalne maksimaalne kasv maksumus maksumus Teenus maksumus (praegu vs. perioodil alates praegu (kuni 01.04.2022), 01.01.2022– 01.04.2022 31.12.2021) % 31.03.2022 Ööpäevaringne erihooldusteenus ebastabiilse remissiooniga isikule (kuni 10 inimest üksuses) 993 1006 1068 7,6% Ööpäevaringne erihooldusteenus kohtumäärusega hoolekandeasutusse paigutatud isikule 2067 2092 2208 6,8% Allikas: Sotsiaalkindlustusamet 6. Määruse jõustumine Määruse § 1 punktid 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 22, 24 ja 26 jõustuvad 1. jaanuaril 2022. a ning § 1 punktid 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 23, 25 ja 27 jõustuvad 1. aprillil 2022. a. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Linnade ja Valdade Liidule, MTÜ-le Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoda, MTÜ-le Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit, Eesti Puuetega Inimeste Kojale ja Sotsiaalkindlustusametile. Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud arvamused on esitatud seletuskirja lisas.  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri LISA Kooskõlastustabel Märkuse Märkuse sisu Kommentaar märkusele esitaja Sotsiaal- Sotsiaalkindlustusametil ei ole ettepanekuid Täname teada andmast! kindlustusamet Sotsiaalkaitseministri määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmise eelnõu kohta ja me kooskõlastame eelnõu vaikimisi. MTÜ MTÜ Erihoolekande Pakkujate Liit vaadates läbi määruse Täname oluliste märkuste eest ja arvestame neid Erihoolekande- eelnõu, on tänulik, riik on leidnud vahendeid teenusehindade võimalusel järgmisi määruse muudatusi tehes. teenuste tõusuks. Väga oluline on teada, et endiselt jätkub suund, kus Pakkujate Liit tegevusjuhendajate töötasu suurus on seotud tervishoiutöötajate töötasudega. Samuti on meie liidu liikmetelt tulnud tagasiside, et selline astmelisest hinnatõusust ette teadmine on väga hea ja võimaldab eelarvet täpsemalt planeerida. Murekohana näeme seda, et antud hinnatõusuga ei ole võimalik üheaegselt katta suurenenud kommunaalkulusid ega tõsta oluliselt tegevusjuhendajate töötasu suurust ega töötajate arvu. Elektrihindade tõus ja tekkinud üldine inflatsioon „ sööb“ teenusehinna ära. Töötajate palgasurve ja madaltest töötasudest tingitud tööjõu voolavus on tunduvalt suurenenud. Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liit näeb ühe võimalusena, et meie teenuste kliendid panustaksid ise teenuse eest tasumisse rohkem kui ainult majutus ja toitilustuskulud. Näiteks saabub meie teenustele üha enam autismispektri häiretega inimesi, kelle puhul oleks vajalik rahastada tugisiku teenust. Täna on tugiisiku teenus kohaliku omavalitsuse rahastatav teenus, mida võimaldatakse neile, kel muid sotsiaalteenuseid ei ole. Tugisiku vajadus on  Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ muutmise määruse seletuskiri LISA ilmnenud just erihoolekande teenusele sisenemise ajal, mis autismispektrihäiretega inimesele on väga suur elumuutus. Teine kliendigrupp, kelle puhul kindlasti oleks vaja kaasata suuremat omaosalust, on liitpuudega äärmusliku toetusvajadusega inimesed. Seda nii saatja teenuse kui ka mõne rehabilitatsiooniteenuse osas. Füsioterapeudi konsultatsioon rehabilitatsiooniteenusena on küll riigi poolt rahastatav, aga sotsiaalkindlustusamet ei rahastata seda üksikteenusena ning ka juhul kui teenuse osutamisest ei teki märgatavat kasu (inimene ei hakka ise liikuma). Samas teenuse puudumine on suurendanud inimeste liigeste rigiidsust ja suur spastilisus teeb igasugused töötaja poolt juhitavad liigutused valulikuks. Näeme, et kui riigil ei ole teenushindasid võimalik tõsta nii palju, kui reaalselt teenuse osutamiseks kulub, võiks riik lubada tasuda klientidel omapoolselt teenust osutava personaliga seotud kulutusi (arvestades just eri- ja lisapersonali olemasolu vajadust). Tänased klientide puude- ja töövõimetustoetused võimaldavad suuremalt oma panust teenuse osutamisse anda ning järjest enam siseneb teenusele kliente, kelle lähedastel on võimalik kvaliteetsemat teenust osta. Praegune seadusandlus lubab kliendilt suuremat omaosalust küsida eelkõige paremate füüsiliste tingimuste eest, aga tegelikult on vajalik panustada rohkem just tööjõusse. Täname meie seniste ettepanekute arvestamise osas ja soovime head koostööaastat! MINISTRI MÄÄRUS 23.12.2021 nr 56 Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruse nr 65 ,,Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord’’ muutmine Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 72 lõike 5 punktide 1–3 ja § 79 lõike 6 alusel. § 1. Määruse muutmine Sotsiaalkaitseministri 21. detsembri 2015. a määruses nr 65 „Erihoolekandeteenuste maksimaalne maksumus, kulude koostisosad ning riigieelarvest makstava tasu maksmise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „155“ arvuga „157“; 2) paragrahvi 2 lõikes 1 asendatakse arv „157“ arvuga „169“; 3) paragrahvi 2 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „1218“ arvuga „1239“; 4) paragrahvi 2 lõike 11 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „1239“ arvuga „1338“; 5) paragrahvi 2 lõike 12 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „55“ arvuga „56“; 6) paragrahvi 2 lõike 12 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „56“ arvuga „60“; 7) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse arv „44“ arvuga „45“; 8) paragrahvi 2 lõikes 13 asendatakse arv „45“ arvuga „49“; 9) paragrahvi 2 lõike 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „38“ arvuga „38,50“; 10) paragrahvi 2 lõike 14 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „38,50“ arvuga „41“; 11) paragrahvi 2 lõikes 15 asendatakse arv „30“ arvuga „30,50“; 12) paragrahvi 2 lõikes 15 asendatakse arv „30,50“ arvuga „33“; 13) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „130“ arvuga „132“;  2 14) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse arv „132“ arvuga „142“; 15) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „224“ arvuga „227“; 16) paragrahvi 2 lõikes 3 asendatakse arv „227“ arvuga „244“; 17) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „477“ arvuga „482“; 18) paragrahvi 2 lõikes 4 asendatakse arv „482“ arvuga „507“; 19) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „616“ arvuga „623“, arv „686“ arvuga „695“ ja arv „716“ arvuga „726“; 20) paragrahvi 2 lõikes 5 asendatakse arv „623“ arvuga „657“, arv „695“ arvuga „735“ ja arv „726“ arvuga „772“; 21) paragrahvi 2 lõike 51 sissejuhatavas lauseosas asendatakse arv „4558“ arvuga „4635“; 22) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „909“ arvuga „920“ ja arv „993“ arvuga „1006“; 23) paragrahvi 2 lõikes 6 asendatakse arv „920“ arvuga „971“ ja arv „1006“ arvuga „1068“; 24) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „926“ arvuga „938“, arv „1033“ arvuga „1047“ ja arv „1119“ arvuga „1134“; 25) paragrahvi 2 lõikes 61 asendatakse arv „938“ arvuga „1048“, arv „1047“ arvuga „1212“ ja arv „1134“ arvuga „1330“; 26) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse arv „2067“ arvuga „2092“; 27) paragrahvi 2 lõikes 7 asendatakse arv „2092“ arvuga „2208“. § 2. Määruse jõustumine (1) Määruse § 1 punktid 1, 3, 5, 7, 9, 11, 13, 15, 17, 19, 21, 22, 24 ja 26 jõustuvad 1. jaanuaril 2022. a. (2) Määruse § 1 punktid 2, 4, 6, 8, 10, 12, 14, 16, 18, 20, 23, 25 ja 27 jõustuvad 1. aprillil 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Signe Riisalo sotsiaalkaitseminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler