Eelnõu kohta seisukoha esitamine

SELETUSKIRI 1. SOOVITUSE TAUST • Soovituse põhjused ja eesmärgid Pandeemia ei tunne riigipiire ja seepärast on väga oluline teha sellega võitlemiseks mitmepoolset koostööd ja tegutseda ühiselt. COVID-19 pandeemia on aga toonud esile püsivad nõrgad kohad rahvusvahelises tervishoiusüsteemis ja ülemaailmses koostöös. Juba enne COVID-19 pandeemiat märgiti raskekujulise ägeda respiratoorse sündroomi (SARS-CoV), H1N1 gripipandeemiate ja Lääne-Aafrikas toimunud Ebola puhangu järel tehtud tagasivaadetes ja hinnangutes, et esineb puudusi ülemaailmses suutlikkuses haiguspuhanguteks valmistuda ja neile reageerida, ning esitati mitmeid konkreetseid soovitusi selliste puuduste parandamiseks. Nende soovituste tulemusena on tehtud mõningaid olulisi edusamme, näiteks vaadati 2005. aastal läbi rahvusvahelised tervise-eeskirjad ning loodi 2016. aastal pärast Ebola puhangut Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) tervisealaste hädaolukordade programm ning selle programmi sõltumatu järelevalve- ja nõuandekomitee (IOAC). COVID-19 pandeemiast põhjustatud tohutute katsumuste taustal on selgeks saanud, et ülemaailmsel tasandil on vaja olla paremini ette valmistatud pandeemiate prognoosimiseks, ennetamiseks, avastamiseks ning neile tõhusaks reageerimiseks. WHO-l on talle antud volituste alusel keskne osa selles protsessis, kuna WHO on juhtiv ja koordineeriv asutus ülemaailmsete terviseprobleemide lahendamisel, samuti haiguspuhanguteks valmistumisel, nende ennetamisel, avastamisel ja neile reageerimisel. Viimastel kuudel on mitu sõltumatut läbivaatamiskomiteed osutanud pakilisele vajadusele kehtestada tugevam rahvusvaheline kord pandeemiatega võitlemiseks ning samuti vajadusele suurendada WHO sõltumatust, autoriteeti ja rahastamist. See annab ainulaadse võimaluse tugevdada ülemaailmset terviseohutust COVID-19 pandeemiast saadud õppetundide alusel. COVID-19 pandeemia puhangu algusest peale on Euroopa Liit suurel määral panustanud ülemaailmsesse võitlusse selle pandeemiaga. Liit on olnud peamine WHO juhtiva rolli toetaja ning edendanud WHO reformimist. Liidu rolli WHO tugevdamisel on kajastatud mitmes dokumendis, sealhulgas nõukogu 2020. aasta novembri järeldustes ja Euroopa Ülemkogu liikmete 2021. aasta veebruari avalduses . Samuti on liidul ja selle liikmesriikidel olnud kaks aastat järjest juhtiv roll maailma terviseassamblee resolutsiooni vastuvõtmisel. Maailma terviseassamblee 74. istungjärgul 2021. aasta mais võeti vastu resolutsioon tugevdada WHO valmisolekut tervisealasteks hädaolukordadeks ja neile reageerimist. Selle tulemusena loodi WHO liikmesriikidest koosnev töörühm WHO valmisoleku ja reageerimise tugevdamiseks (edaspidi „WHO liikmesriikide töörühm“), et arutada sõltumatute läbivaatamiskomiteede järeldusi ja soovitusi ning anda aru 2022. aasta mais toimuvale maailma terviseassambleele. Enne maailma terviseassamblee 74. istungjärku kutsusid liit ja kõigist WHO piirkondadest pärit toetavate riikide laiapõhjaline rühm üles alustama protsessi, mille tulemusena sõlmitaks rahvusvaheline leping pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise kohta. 2021. aasta märtsis ühinesid 25 riigipead ja valitsusjuhti kogu maailmast Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Micheli ja Maailma Terviseorganisatsiooni peadirektori dr Tedros Adhanom Ghebreyesuse arvamusartikliga, milles kutsuti üles sõlmima pandeemiaid käsitlevat rahvusvahelist lepingut, tuginedes COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustele. 2021. aasta 20. mail võttis nõukogu vastu otsuse seisukoha kohta, mis võeti Euroopa Liidu nimel maailma terviseassamblee 74. istungjärgul. Selles otsuses sätestati selgelt, et Euroopa Liit toetab WHO protsessi alustamist uue pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise raamkonventsiooni väljatöötamiseks. Samuti rõhutati otsuses, et liidul peab olema lubatud osaleda läbirääkimisprotsessis, võttes arvesse liidu võimalikku ühinemist sellise lepinguga. Liidu pühendumus töötada WHO raames loodava pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu nimel kajastus ka Euroopa Ülemkogu liikmete 2021. aasta veebruari avalduses ja Euroopa Ülemkogu 2021. aasta juuni järeldustes . 21. mail 2021 korraldasid Euroopa Komisjon ja G20 eesistuja Itaalia ühiselt ülemaailmse terviseteemalise tippkohtumise, kus G20 riikide ja teiste riikide juhid võtsid rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide juhtide juuresolekul vastu Rooma deklaratsiooni . Selles deklaratsioonis esitatud põhimõtted annavad ühiseid suuniseid tulevaste pandeemiate ennetamiseks ja nendeks valmistumiseks ning on pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu üle peetavate arutelude seisukohast eriti olulised. 2021. aasta mais toimunud maailma terviseassambleel töötas liit koos sõprade rühmaga (arvamusartiklile allakirjutanud) selle nimel, et kehtestada läbirääkimisvolitused pandeemiaid käsitleva rahvusvahelise lepingu sõlmimiseks. Konsensuse puudumise tõttu seda ei saavutatud. Edasise sammuna võttis maailma terviseassamblee vastu otsuse, milles paluti WHO liikmesriikide töörühmal kaaluda, millist kasu võidakse saada pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva WHO konventsiooni, kokkuleppe või muu rahvusvahelise vahendi väljatöötamisest. Samuti otsustati selle küsimuse arutamiseks kutsuda 2021. aasta 29. novembrist kuni 1. detsembrini kokku maailma terviseassamblee erakorraline istungjärk ning alustada kohe pärast istungjärku ametlikku läbirääkimisprotsessi. WHO liikmesriikide töörühm pidas 2021. aasta juulist kuni novembrini viis koosolekut ning ka mitu istungitevahelist koosolekut. Nende arutelude käigus suurenes rahvusvahelist lepingut pooldavate riikide arv. WHO liikmesriikide töörühmas peetud arutelude põhjal ning vastavalt töörühma 15. novembril vastuvõetud aruandele leiti pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise tugevdamiseks loodaval uuel vahendil olevat mitu võimalikku kasutegurit. Nimelt võimaldaks see muu hulgas: (a) edendada kõrgetasemelist poliitilist pühendumust ning kogu valitsemissektorit ja kogu ühiskonda hõlmavat lähenemisviisi, mis tugevdaks valdkondadevahelist sidusust ja mobilisatsiooni; (b) anda võimaluse võimendada, ajakohastada ja tugevdada WHO juhtivat ja koordineerivat rolli ning tema funktsiooni tegutseda rahvusvahelist tervisetööd juhtiva ja koordineeriva asutusena; (c) luua toetajaskonna uuele vahendile ja selle eesmärkidele pandeemiaks valmisolekul ja reageerimisel; (d) suurendada osalisriikide usaldust pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimisega seotud vastastikuste kõrgetasemeliste kohustuste suhtes; (e) kinnistada kõik WHO põhikirjas (preambul) esitatud põhimõtted, sealhulgas mittediskrimineerimise põhimõtte ja õiguse võimalikult heale tervislikule seisundile; (f) tagada võrdse juurdepääsu sellistele vastumeetmetele nagu vaktsiinid, ravi ja diagnostika. Uue kokkuleppe kehtestamine oleks kõige sobivam ülemaailmne protsess, mille käigus kaaluda ja kokku leppida, kuidas tulevikus võrdsust suurendada. Võrdsust saaks suurendada, kui kokkuleppesse lisataks raamistik selliste konkreetsete meetmete ja pikaajaliste mehhanismide jaoks, mille eesmärk on välja töötada ja toota uusi vastumeetmeid ja laiendada nende kasutamist ning parandada juurdepääsu olemasolevatele vastumeetmetele muu hulgas läbi kohaliku tootmise suurendamise ja õigusraamistiku tugevdamise; (g) jagada andmeid, näidiseid, tehnoloogiat ja kasu. See võimalus tuleks lisada järelevalve- ja seireandmete, geneetiliste andmete ja patogeenide jagamise mitmepoolsesse raamistikku ning tuleks leppida kokku sellest saadava kasu jagamises. See hõlmab mehhanisme, millega hõlbustada teadusuuringuid ja kiiret tehnoloogia jagamist, et hoogustada piirkondlikku tootmist ja vastumeetmete levitamist, võttes arvesse käimasolevaid arutelusid ja läbirääkimisi muudel foorumitel; (h) vähendada esilekerkivatest zoonootilistest haigustest tulenevaid riske tulevikus ja edendada terviseühtsuse põhimõtet, sealhulgas sihipäraseid elemente, mille eesmärk on vähendada zoonootilistest haigustest tulenevaid riske tulevikus, tugevdada olemasolevaid platvorme ja seiret, edendada mitut valdkonda hõlmavaid partnerlussuhteid (inimeste, looma- ja keskkonnatervise sektoris) ning edendada konkreetseid vastumeetmeid kooskõlas terviseühtsuse põhimõttega; ning (i) tugevdada tervishoiusüsteeme ja nende vastupanuvõimet, milleks tuleks tugevdada esmatasandi tervishoiuteenuseid, soodustada tervishoiutöötajate tööd ja tagada üldine tervisekindlustus. Lisaks on suur hulk liikmesriike väljendanud oma toetust rahvusvaheliste tervise-eeskirjade tugevdamisele, mida saab teha nende rakendamise, järgimise ja võimalike sihipäraste muudatuste kaudu ilma kogu eeskirja uuesti läbirääkimisteks avamata. Selle põhjal järeldas WHO liikmesriikide töörühm oma aruandes maailma terviseassamblee erakorralisele istungjärgule, et edasised sammud peaksid hõlmama protsessi või protsesse, mille eesmärk on: i) töötada välja pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitlev WHO konventsioon, kokkulepe või muu rahvusvaheline vahend ning ii) tugevdada rahvusvahelisi tervise-eeskirju (2005), sealhulgas nende rakendamise, nendega nõutava põhisuutlikkuse täitmise toetamise ja nende võimalike sihipäraste muudatuste kaudu. Läbirääkimiste protsess hõlmaks seega nii läbirääkimisi pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva õiguslikult siduva kokkuleppe üle kui ka rahvusvaheliste tervise-eeskirjade täiendavate muudatuste üle. Seetõttu on käesolev soovitus adresseeritud nõukogule seoses 29. novembrist kuni 1. detsembrini 2021 toimunud maailma terviseassamblee erakorralise istungjärguga. • Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega Kavandatud soovitus on kooskõlas tõsiseid piiriüleseid terviseohte käsitleva kehtiva liidu õigusraamistikuga, mis on praegu sätestatud otsuses nr 1082/2013/EL . Lisaks on liit alates COVID-19 pandeemia algusest kehtestanud mitmeid meetmeid ja koordineerimisvahendeid, et toetada liidu liikmesriike pandeemiaga võitlemisel ja tugevdada nende tervishoiusüsteemide vastupanuvõimet. Kavandatud soovitus on kooskõlas järgmiste liidu tasandil võetud meetmetega ja selle eesmärk on neid täiendada, luues tugeva rahvusvahelise raamistiku pandeemiaks areneda võivate piiriüleste ohtude käsitlemiseks. 2020. aasta juunis esitas komisjon ELi ühise vaktsiinistrateegia, mis võimaldab toetada ja kiirendada vaktsiinide väljatöötamist ja masstootmist. Tänu sellele lähenemisviisile on saanud juurdepääsu COVID-19 vaktsiinidele kõik liidu liikmesriigid ning vaktsiine on eksporditud enam kui 150 riiki kogu maailmas. 11. novembril 2020 pani komisjon aluse Euroopa terviseliidule, kui ta võttis vastu määruseettepaneku tõsiste piiriüleste terviseohtude kohta, ettepaneku pikendada Euroopa Ravimiameti volitusi ning ettepaneku pikendada Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse volitusi . Tuginedes praegusest kriisist saadud õppetundidele, on nende ettepanekute eesmärk tugevdada liidu vastupanuvõimet terviseohtudele ning tagada parem valmisolek ja reageerimine praeguse ja tulevase tervisekriisi ajal. 25. novembril 2020 vastu võetud Euroopa ravimistrateegias on samuti võetud arvesse COVID-19 pandeemia tõttu esile tulnud puudusi ja selles on esitatud asjakohased meetmed ELi ravimisüsteemi kohandamiseks lähiaastatel. Strateegia eesmärk on luua tulevikukindel õigusraamistik ja toetada ravimitööstust, edendades selliseid teadusuuringuid ja tehnoloogialahendusi, mis jõuavad patsientideni, et rahuldada nende ravivajadusi, ning tegeledes samuti turutõrgetega. 6. mail 2021 võttis komisjon vastu COVID-19 ravimite väljatöötamist ja kättesaadavust käsitleva liidu strateegia, mis täiendab ELi vaktsiinistrateegiat. COVID-19 ravimite väljatöötamist ja kättesaadavust käsitlev liidu strateegia hõlmab ravimite kogu olelusringi alates teadus- ja arendustegevusest ning tootmisest kuni hangete ja kasutuselevõtuni. See sisaldab selgeid meetmeid ja eesmärke, sealhulgas vähemalt kolme uue ravimi lubamine 2021. aasta lõpuks. 16. septembril 2021 käivitas komisjon uue ELi tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse, et tugevdada Euroopa suutlikkust ennetada ja teha kindlaks piiriüleseid tervisealaseid hädaolukordi ning neile kiiresti reageerida, tagades peamiste meditsiinivahendite väljatöötamise, tootmise, hankimise ja õiglase jaotamise. Lisaks on kavandatud soovitus kooskõlas aastateks 2021‒2027 vastu võetud uue liidu tervisevaldkonna tegevusprogrammi (programm „EL tervise heaks“) üldeesmärkidega, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/522 artikli 3 punktides b ja c: „inimeste kaitsmine liidus tõsiste piiriüleste terviseohtude eest ning tervishoiusüsteemide reageerimisvõime ja liikmesriikidevahelise koordineerimise parandamine tõsiste piiriüleste terviseohtudega toimetulekuks; ravimite ja meditsiiniseadmete ning kriisi korral oluliste toodete kättesaadavuse, juurdepääsetavuse ja taskukohasuse parandamine liidus ning selliste toodetega seotud innovatsiooni toetamine“. Seda silmas pidades on olulisel kohal tihe koostoime programmi „EL tervise heaks“ ning naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi vahel ning samuti liidu elanikkonnakaitse mehhanismiga . • Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega Kavandatud soovitus on kooskõlas ka järgmiste liidu poliitikavaldkondade ja meetmetega: kliima- ja keskkonnapoliitika ‒ zoonootiliste riskide ennetamiseks ja ohjamiseks, mis on osa terviseühtsuse põhimõttest; arengu- ja koostööpoliitika: liit toetab oma naaberpiirkondi, et tugevdada nende riiklike tervishoiusüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet piiriüleste terviseohtude korral; liit töötas selle nimel, et luua ja toetada vahendeid vaktsiinide jagamiseks väiksema ja keskmise sissetulekuga riikidega ‒ COVID-19 tõrje vahenditele juurdepääsu raamistik „ACT Accelerator“ (ACT-A) ja COVAX, mis on ACT-A vaktsiinidega tegelev haru. Euroopa tiim, mis hõlmab Euroopa Liitu, selle liikmesriike ja finantsasutusi, on üks suurimaid COVAXi rahastajaid ja eraldanud sinna üle 3 miljardi euro; liit teeb koostööd oma tööstuspartneritega, et teha vaktsiinid 2021. ja 2022. aastal kättesaadavaks väikese ja keskmise sissetulekuga riikidele, ning liikmesriigid jagavad oma vaktsiine COVAXi kaudu, kuid ka kahepoolsete kokkulepete alusel; liit pakub kohapealsete operatsioonide kaudu ELi elanikkonnakaitse mehhanismi raames humanitaarabi tervishoiukriisidest, sealhulgas haiguspuhangutest tabatud elanikkonnale ning abivajavatele riikidele, tuues meditsiinitarbeid raskesti ligipääsetavates piirkondades elavatele inimestele. Liit toetab ka partnereid, aidates kaasa vaktsineerimisstrateegiatele, hangetele ja tarnete jaotamisele; Euroopa Komisjonil on koostöös mitme liikmesriigiga teoksil koos Aafrika partneritega elluviidav algatus, millega arendatakse vaktsiinide, ravimite ja tervisetehnoloogia tootmist ja kättesaadavust Aafrikas . 2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS • Õiguslik alus Kavandatud otsuse menetlusõiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 218 lõiked 3 ja 4. ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 3 on sätestatud, et komisjon annab soovitusi nõukogule, kes võtab vastu otsuse, millega antakse luba alustada läbirääkimisi ning nimetatakse liidu läbirääkija. ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 4 kohaselt võib nõukogu anda läbirääkijale juhiseid ning moodustada erikomitee, kellega tuleb läbirääkimiste pidamisel konsulteerida. Materiaalõiguslikku alust kaalutakse hiljem, kui on saadud rohkem teavet: i) pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe kohaldamisala ja sisu ning ii) rahvusvaheliste tervise-eeskirjade täiendavate muudatuste kohaldamisala ja sisu kohta. • Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul) Kuigi kavandatava rahvusvahelise kokkuleppe täpne kohaldamisala ei ole veel selge, on kokkuleppe eesmärk käsitleda tõsiseid piiriüleseid terviseohte, mis võivad areneda pandeemiaks. Seetõttu avaldab see mõju liidu pädevuse teostamisele ja liidu õigusaktidele sellistes valdkondades nagu tervis, keskkond, kaubandus, vaba liikumine, andmekaitse, siseturg ja arengukoostöö, mis kõik võivad kavandatava kokkuleppe seisukohast olla olulised. Kuigi veel ei ole otsustatud, milliseid rahvusvaheliste tervise-eeskirjade sätteid võidakse muuta, on tõenäoline, et sellised muudatused mõjutaksid piiriüleseid terviseohte käsitlevat ELi õigusraamistikku, mis on sätestatud otsuses 1082/2013/EL. Võttes arvesse eespool öeldut ja asjaolu, et tõenäoliselt saavad liidu õigusaktid mitmes liidu tegevusvaldkonnas mõjutatud, on oluline tagada liidu osalemine tulevastes läbirääkimistes ja nende tulemusel sõlmitavas rahvusvahelises kokkuleppes. • Proportsionaalsus Tugevdada tervishoiusüsteeme ning rahvusvahelist valmisolekut tulevasteks pandeemiateks ja neile reageerimist on ELi oluline prioriteet ja selgelt liidu huvides. Selleks et anda liidule luba alustada läbirääkimisi pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade täiendavate muudatuste üle, kui viimaseid otsustatakse teha, on vajalik nõukogu otsus. Euroopa Liidu lepingu artikli 5 lõike 4 kohaselt ei lähe kavandatud soovitus seatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. • Vahendi valik Vahendi valik on sätestatud ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetes 3 ja 4. 3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED • Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll Ei ole asjakohane • Konsulteerimine sidusrühmadega Ei ole asjakohane • Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine Ei ole asjakohane • Mõju hindamine Ei ole asjakohane • Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine Ei ole asjakohane • Põhiõigused Vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklile 35 tuleb kogu liidu poliitika ja kõigi liidu meetmete määratlemisel ja rakendamisel tagada inimeste tervise kõrgetasemeline kaitse. Kavandatud soovituse eesmärk on saada luba alustada läbirääkimisi, et tugevdada tervishoiusüsteeme ning rahvusvahelist valmisolekut tulevasteks pandeemiateks ja neile reageerimist. See mõjutaks positiivselt Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklis 35 sätestatud õigust inimeste tervise kõrgetasemelisele kaitsele. 4. MÕJU EELARVELE Pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade täiendavate muudatuste üle läbirääkimiste alustamist ei peeta eelarvele mõju avaldavaks. 5. MUU TEAVE • Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord Ettevalmistustöö ja läbirääkimised algavad eeldatavasti varsti pärast 29. novembrist kuni 1. detsembrini 2021 toimunud maailma terviseassamblee erakorralist istungjärku. Võib ette näha esialgse etapi. • Soovituse sätete üksikasjalik selgitus Komisjon soovitab järgmist: nõukogu volitab komisjoni alustama ja pidama läbirääkimisi pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva uue rahvusvahelise kokkuleppe üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade täiendavate muudatuste üle, kui viimaseid otsustatakse teha; komisjon nimetatakse liidu läbirääkijaks; komisjon peab läbirääkimisi, konsulteerides erikomiteega, kui nõukogu määrab selle vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 4; nõukogu kiidab heaks käesolevale soovitusele lisatud läbirääkimisjuhised. Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) täiendavate muudatuste üle EUROOPA LIIDU NÕUKOGU, võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 218 lõikeid 3 ja 4, võttes arvesse Euroopa Komisjoni soovitust ning arvestades järgmist: (1) Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) 31. mai 2021. aasta otsusega WHA74(16) kutsuti 29. novembrist kuni 1. detsembrini 2021 kokku maailma terviseassamblee erakorraline istungjärk, et kaaluda, millist kasu tooks pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva WHO konventsiooni, kokkuleppe või mõne muu rahvusvahelise vahendi väljatöötamine, ning seega algatada valitsustevaheline protsess, mille käigus selline konventsioon, kokkulepe või muu rahvusvaheline vahend koostatakse ja selle üle läbirääkimisi peetakse. (2) Liit peaks osalema läbirääkimistes, mida peetakse sellise pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva konventsiooni, kokkuleppe või muu rahvusvahelise vahendi üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) täiendavate muudatuste üle. (3) Läbirääkimised toimuvad WHO raames, ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE: Artikkel 1 Komisjoni volitatakse pidama liidu nimel läbirääkimisi pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade täiendavate muudatuste üle maailma terviseassamblee 29. novembrist kuni 1. detsembrini 2021 toimunud erakorralisel istungjärgul vastu võetud otsuste raames. Artikkel 2 Läbirääkimisjuhised on esitatud lisas. Artikkel 3 Läbirääkimiste käigus konsulteeritakse [erikomiteega, mille nime lisab nõukogu]. Artikkel 4 Käesolev otsus on adresseeritud komisjonile. Brüssel, Nõukogu nimel eesistuja LISA Juhised läbirääkimiste pidamiseks pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) täiendavate muudatuste üle 29. novembrist kuni 1. detsembrini 2021 toimunud maailma terviseassamblee erakorralisel istungjärgul vastu võetud otsusega SSA2/CONF/1Rev.1 ette nähtud valitsustevahelises protsessis, mis kujutab endast ülemaailmselt kaasavat läbirääkimisfoorumit, on komisjoni eesmärk pidada läbirääkimisi pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise rahvusvahelise kokkuleppe (edaspidi „pandeemiakokkulepe“) sõlmimiseks. Tuginedes COVID-19 pandeemia ajal saadud kogemustele ja pidades silmas valmisolekut võimalikeks rahvatervise hädaolukordadeks tulevikus, püüab komisjon Euroopa Liidu nimel saavutada kõikehõlmava läbirääkimiste tulemuse, mis hõlmab allpool esitatud eesmärke ja põhimõtteid. Pandeemiakokkuleppega, mis peaks täiendama rahvusvahelisi tervise-eeskirju (2005) (edaspidi „rahvusvahelised tervise-eeskirjad“) kehtestatakse kokkuleppeosalistele sisulised ja õiguslikult siduvad kohustused, mille peamine eesmärk on: pandeemiaohtude ennetamine ja tõrje; nende avastamine ja neist teatamine ning nendeks valmistumine ja neile reageerimine. Sisulised kohustused, sealhulgas pandeemiakokkuleppe preambulis sisalduvad kohustused, peaksid olema määratletud mitmete üldeesmärkide ja -põhimõtetega, nagu õigus võimalikult heale tervisele, rahvusvaheline solidaarsus, võrdne juurdepääs pandeemia vastumeetmetele (nt isikukaitsevahendid, juurdepääs vaktsineerimisele, ravile ja diagnostikale, meditsiini- ja sotsiaalhoolekandeteenused), terviseühtsuse põhimõte, vajadus tegeleda inimeste, loomade ja keskkonna tervise vaheliste tihedate seostega ning mitmepoolse koostöö ja WHO keskne roll ülemaailmses tervishoiujuhtimises. Pandeemiakokkulepe peaks sisaldama ka sätteid, milles määratakse kindlaks: institutsiooniline raamistik; eeskirjad edasiste eeskirjade koostamise kohta; seire- ja aruandlusmehhanismid; kogu valitsemissektorit hõlmavad / sektoriülese valmisoleku lähenemisviisid, mille tulemusel kasutatakse paremini ära kõiki pädevusi ja ressurss ning saavutatakse suurem ühtsus pandeemia ennetamisel ja sellele reageerimisel ning tehniline abi ja suutlikkuse suurendamine kokkuleppe rakendamiseks. Tõhusa pandeemiakokkuleppe jaoks on eelkõige vaja märkimisväärseid investeeringuid selle rakendamise toetamiseks. See peaks hõlmama järgmist: tugevdada WHO suutlikkust toetada riiklike ja piirkondlike tervishoiu põhisüsteemide võimet pandeemiat ennetada, selleks valmis olla, seda avastada ja sellele reageerida; anda tugevat tehnilist abi väikese või väiksema keskmise sissetulekuga riikidele ja suurendada nende suutlikkust eesmärgiga: tõhusalt rakendada pandeemiakokkelepet ja sellega seonduvaid rahvusvaheliste tervise-eeskirjadega seotud kohustusi; parandada pandeemia ennetamise, avastamise, selleks valmisoleku ja sellele reageerimise riiklikke ja piirkondlikke mehhanisme (sealhulgas asutuste- ja sektoritevahelised koordineerimismehhanismid) ning parandada tervishoiusüsteemide suutlikkust pandeemiaks valmis olla ja sellele reageerida, mille jaoks tuleb muu hulgas suurendada tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandetöötajate suutlikkust ennetada ja avastada pandeemiaks areneda võivaid rahvatervise hädaolukordi ja neile reageerida ning samuti arendada välja ja võtta kasutusele digitaalsed tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandevahendid. Pandeemiakokkuleppega tuleks püüda kehtestada sisulised sätted ja kohustused, eriti eespool nimetatud põhivaldkondades, ning määrata samuti kindlaks edasiste läbirääkimiste käik, sealhulgas lisaprotokollide abil. Õiguslikult siduvaid sätteid võib täiendada mittesiduvate sätetega (nt suunised, normid ja deklaratsioonid). Kõigil ÜRO liikmesriikidel ja piirkondliku (majandus)integratsiooni organisatsioonidel peaks olema lubatud saada pandeemiakokkuleppe või selle protokollide osaliseks. Samuti tuleks sätestada konkreetne kord asjaomaste rahvusvaheliste organisatsioonide ja valitsusväliste sidusrühmadega tehtava koostöö jaoks. Võttes arvesse pandeemiakokkuleppe teema pakilisust, tuleks ette näha võimalus selle ajutiseks kohaldamiseks kuni ratifitseerimiseni, et alustada kokkuleppe sätete rakendamist nii kiiresti kui võimalik. Väikese või väiksema keskmise sissetulekuga riikidele tuleks ette näha üleminekuperiood kokkuleppe rakendamiseks ning seonduv rakendamistoetus. Pandeemiakokkuleppega püüeldavate pandeemiaks valmisoleku ja sellele reageerimise eesmärkide saavutamiseks võib olla vaja täiendavalt muuta rahvusvahelisi tervise-eeskirju. Selliste muudatuste eesmärk peaks olema selgitada ja tugevdada rahvusvaheliste tervise-eeskirjade kehtivaid sätteid ning tõhustada nende rakendamist, tagades samal ajal selliste muudatuste ja pandeemiakokkuleppe sätete vastastikuse täiendavuse ja kooskõla. Komisjon esindab liitu pandeemiakokkuleppe väljatöötamise eest vastutavas valitsustevahelises läbirääkimisorganis, nagu on sätestatud maailma terviseassamblee otsuses SSA2/CONF./1Rev.1, ning igas ettevalmistavas või seotud organis, samuti töörühmas, mille ülesanne on tugevdada WHO-d tervisealasteks hädaolukordadeks valmisolekuks ja neile reageerimiseks, seoses rahvusvaheliste tervise-eeskirjade tugevdamiseks vajalike täiendavate muudatuste väljatöötamisega, ning edasistes läbirääkimistes nende muudatuste üle. Komisjon peaks püüdma tagada, et pandeemiakokkulepe ja kõik võimalikud rahvusvaheliste tervise-eeskirjade täiendavad muudatused on kooskõlas asjakohaste liidu õigusaktide ja poliitikavaldkondadega ning muudest asjakohastest mitmepoolsetest lepingutest tulenevate liidu kohustustega. Komisjon peaks pidama läbirääkimisi kooskõlas asjakohaste kehtivate liidu õigusaktidega. Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Sotsiaalministeerium / / ; Riigikantselei / / 2-5/21-02914 Resolutsiooni teema: Pandeemialepe Adressaat: Sotsiaalministeerium Ülesanne: Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152` lg 1 p 2 ning Vabariigi Valitsuse reglemendi § 3 lg 4 palun valmistada ette Vabariigi Valitsuse seisukoha ja otsuse eelnõu järgneva algatuse kohta, kaasates seejuures olulisi huvigruppe ja osapooli: Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) täiendavate muudatuste üle, COM(2021) 766. EISi toimiku nr: 21-1330 Tähtaeg: 17.01.2022 Adressaat: Riigikantselei, Välisministeerium Ülesanne: Palun esitada oma sisend Sotsiaalmministeeriumile seisukohtade kujundamiseks antud eelnõu kohta (eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu). Tähtaeg: 07.01.2022 Lisainfo: Eelnõu on kavas arutada valitsuse 27.01.2022 istungil ja Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lg 6 kohaselt sellele eelneval nädalal (19.01.2022) EL koordinatsioonikogus. Esialgsed materjalid EL koordinatsioonikoguks palume esitada hiljemalt 17.01.2022. Kinnitaja: Merli Vahar, Euroopa Liidu asjade direktori asetäitja Kinnitamise kuupäev: 22.12.2021 Resolutsiooni koostaja: Ann Saks [email protected], 693 5201 Eelnõude infosüsteemis (EIS) on antud täitmiseks ülesanne. Eelnõu toimik: 18.8.1/21-1330 - COM(2021) 766 Soovitus: NÕUKOGU OTSUS, millega antakse luba alustada Euroopa Liidu nimel läbirääkimisi pandeemiaks valmisolekut ja sellele reageerimist käsitleva rahvusvahelise kokkuleppe üle ning rahvusvaheliste tervise-eeskirjade (2005) täiendavate muudatuste üle Eelnõu kohta seisukoha esitamine Vabariigi Valitsuse istungile vastavalt Riigikantselei 22.12.2021 resolutsioonile. Osapooled: Sotsiaalministeerium Tähtaeg: 17.01.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/365cea8c-e92c-4d29-808a-ec52ed8f1b73 Link menetlusetapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/365cea8c-e92c-4d29-808a-ec52ed8f1b73?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main