Käskkirja edastamine

MINISTRI KÄSKKIRI 22.12.2021 nr 1.1-2/21/394 Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuste seaduse“ § 7 lõike 2 punkti 1, § 13 lõike 1 ja § 16 lõigete 1 ja 4 alusel: 1. Kehtestan toetuse andmise tingimused „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 2014- 2020.15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ meetme tegevuse 15.1.5 „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks (lisatud). 2. Volitan Tartu Ülikooli punktis 1 nimetatud tegevusi ellu viima. 3. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Liina Kersna minister  Lisa haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks” juurde Tegevuse „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ toetuse andmise tingimused 1. Reguleerimisala 1.1. Käesolev käskkirja lisa on koostatud teadus ja arendustegevuse ning innovatsioonistrateegia 2014-2020 „Teadmistepõhine Eesti“ (edaspidi TAI strateegia) rakendamiseks. 1.2. Käskkirjaga sätestatakse toetuse andmine rakendusasutuse tegevusteks „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020“ (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 15 „COVID-19 kriisiga võitlemine“ meetme 2014-2020.15.1 „COVID-19 valmisoleku tagamine“ meetme tegevuse 15.1.5 „Teadusuuringute läbiviimine COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“ elluviimiseks. 1.3. Toetust antakse perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse (edaspidi STS) § 12 lõikes 1 nimetatud meetmete nimekirjas märgitud eesmärgi „COVID-19 kriisiga võitlemine“ saavutamiseks. 2. Mõisted 2.1. Meetme juhtkomisjon – tegevuste juhtimiseks Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantselei, Terviseameti ja elluviija esindajatest moodustatud komisjon, kelle ülesandeks on meetme raames uuringute alustamise, jätkamise, muutmise või lõpetamise üle otsustamine, läbiviidavate uuringute edenemise jälgimine ja aruannete heakskiitmine. 2.2. COVID-19 – haigus, mida põhjustab koroonaviirus SARS-CoV-2. 3. Toetuse andmise eesmärgid, tulemused ja seos arengukavadega 3.1. Toetus on suunatud Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 prioriteetse suuna 15 „Covid-19 kriisiga võitlemine“ temaatilise eesmärgi „COVID-19 pandeemiaga seotud kriisist väljumise ja selle sotsiaalsete tagajärgedega võitlemise tugi ning majanduse valmistumine roheliseks, digitaalseks ja vastupidavaks taastumiseks“ saavutamiseks. 3.2. Tegevused toetavad strateegia „Eesti 2035“ ja Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärkide täitmist. Strateegia üheks sihiks on seatud viia inimeste teadmised, oskused ja hoiakud kooskõlla tööturu vajaduste ning majanduse struktuurimuutustega. 1 3.3. Toetuse andmise eesmärgiks on Eestis parima olemasoleva ja loodava teadmise rakendamine tõenduspõhiste otsuste võimaldamiseks riigis leviva SARS-CoV-2 viiruse tõkestamiseks ning pandeemiaga seotud kriisist väljumiseks. 3.4. Toetuse andmise tulemusena on läbi viidud SARS-CoV-2 viiruse levikuperioodil ilmnenud vajadustest lähtuvad teadusuuringud ning tänu tõenduspõhiste otsuste tegemisele on viiruse ohjeldamine efektiivsem ning paremini sihitud. 3.5. Tegevused panustavad rakenduskava väljundnäitajasse „Läbiviidud teadusuuringute arv COVID-19 levimuse tõkestamiseks ja monitoorimiseks“. 4. Rakendusasutus ja –üksus 4.1. Käesoleva toetusskeemi rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium (edaspidi rakendusasutus). 4.2. Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus. 5. Elluviija Käesoleva toetusskeemi tegevuste elluviija on Tartu Ülikool (TÜ; edaspidi ka elluviija). 6. Tegevuste abikõlblikkuse periood Tegevuste abikõlblikkuse periood on 01.01.2021-31.12.2023. Abikõlblikkuse periood tegevuste lõikes: Tegevus Abikõlblikkuse periood 1. COVID-19 leviku seire 01.05.2021-31.12.2022 2. Reovee seire 01.05.2021-31.12.2022 3. KoroGeno-EST 01.01.2021-31.12.2022 4. Vajaduspõhised Covid-19 viirusega seotud uuringud 01.05.2021-31.12.2023 7. Toetatavad tegevused ja tulemused Toetusskeemi raames toetatakse teadusuuringute läbiviimist COVID-19 pandeemia leviku ja olemuse kohta. 7.1. Tegevus 1 COVID-19 aktiivne seire COVID-19 aktiivse seire uuringu eesmärk on saada teavet nakatumise tegeliku leviku kohta rahvastikus ja erinevates rahvastikurühmades. Seiret viiakse läbi juhuvalimi intervjuude ja valimisse sattunute testimise kaudu. Regulaarsete seirelainetega analüüsivad Tartu Ülikooli teadlased koroonaviiruse tegelikku levikut ja epideemia kulgu Eestis. Koroonaviiruse levik selgitatakse välja nii viirusinfektsiooni tunnustega kui ka sümptomiteta elanike seas, et hinnata üleriigilist nakkuse tegelikku levikut erinevates rahvastikurühmades ja regioonides. Elanikkonna immuunsuse taseme hindamiseks viiakse läbi antikehade testid. Seires osalemine on vabatahtlik. 2 Uuringu oodatavaks tulemuseks on iga seirelaine järel saadavad tulemused ja nende põhjal uuringumeeskonna poolt tehtud kokkuvõtted nakatumise tegeliku leviku kohta rahvastikus. Kokkuvõtted esitatakse uuringu veebilehel ning on aluseks otsustele, mis puudutavad viiruse levikut takistavate meetmete kasutuselevõttu või leevendamist. 7.2. Tegevus 2 Reovee seire Uuringu eesmärgiks on tuvastada reoveest viirusjälgi, mis annab kriisi ohjeldamiseks olulist eelinfot viiruse leviku kohta. Uuring hõlmab igakuist baasseiret kõigis Eesti maakonnakeskustes ja üle 10 000 elanikuga linnades; riskiseiret kuni 70 kõige kriitilisema objekti juures, sh rahvusvahelised ühenduspunktid: lennujaam, sadam, bussijaam, piiripunktid ja valitud kohalikud objektid ning baastaseme olulise kõrvalekalde korral positiivse signaali täppisseiret. Uuringu tulemusena saadud info võimaldab edasiste sotsiaalsete ja majanduslike kahjude ärahoidmise ning võimalikult kiire, proportsionaalse ja sihistatud reageerimise. Reovee seire võimaldab ennustada uue puhangu teket võimalikult varajases faasis ning täpselt lokaliseeritult. Viiruse signaali tuvastamine reovee proovis võimaldab identifitseerida varakult konkreetsed kohad, kus viirus levib, juhtida meditsiinilist ressurssi ja testimisvõimekust konkreetses asulas või asutuses ning otsustada piirangute kehtestamise vajalikkuse üle konkreetses piirkonnas. Reoveeproovidest on võimalik leida viiruse jälgi 5-7 päeva enne kliiniliste patsientide leidmist. Reoveeseire annab varajast infot ka nakkuse piirkondliku leviku kohta. Reovee seire võimaldab lisaks puhangute ennustamisele ja piirkondliku testimise tõhustamisele kinnitada ka puhangute lõppu. Uuringu oodatavaks tulemuseks on iganädalaste andmete olemasolu viiruse leviku kohta erinevates piirkondades. Uuringu tulemused esitatakse iganädalaselt uuringu veebilehel ning on aluseks otsuste tegemisel viiruse levikut takistavate meetmete kasutuselevõtul või leevendamisel. 7.3. Tegevus 3 KoroGeno-EST Uuringu eesmärgiks on saada infot Eestis levivate SARS-CoV-2 viiruse tüvede kohta nakkuskollete tuvastamiseks. Uuringu käigus määratakse iganädalaselt umbes 170 viiruse genoomne järjestus. Sekveneeritavate viiruste valikukriteeriumiks on nakkuskandjate nakatumine välisriigis või seotus nendega, tundmatut päritolu nakkused ja nakkused, mis on tekkinud vaatamata SARS-CoV-2 vastasele täielikule vaktsineerimisele. Vastavalt laekuvale infole ning epidemioloogilisele olukorrale Eestis või maailmas võib sekveneeritud tüvede arv või valikud kriteeriumid muutuda. Projektist saadav info on aegkriitiline nii Terviseametile, Teadusnõukojale kui Vabariigi Valitsusele nakkuskollete tuvastamiseks ja tõenduspõhiste riiklike piirangute rakendamiseks COVID-19 epideemia ohjeldamisel. Lisaks on projekti eesmärgiks sõltumatute SARS-CoV-2 genotüpeerimise/sekveneerimise metoodikate välja arendamine tagamaks Eesti sekveneerimise operatiivsust ka juhul kui esinevad vääramatud jõud (nt kommertsiaalsete kittide tarneraskused). Uuringu tulemuseks on iganädalaste andmete olemasolu Eestis levivate viiruse tüvede ning nakkuskollete kohta, mis on vajalik tõenduspõhiste otsuste langetamiseks riiklike piirangute rakendamiseks. 3 7.4. Vajaduspõhised Covid-19 viirusega seotud uuringud Uuringute eesmärgiks on tagada operatiivselt vajaliku info olemasolu seoses SARS-CoV-2 viiruse ja selle tõkestamisega. Kuna viirusega seotud olukord on ajas pidevalt muutuv ning ka teadlaste valmisolek pakkuda lahendusi kriisi leevendamiseks paraneb pidevalt, rahastatakse antud tegevuse alt Tartu Ülikooli poolt läbiviidavaid uuringuid vastavalt Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt moodustatava meetme juhtkomisjoni otsusele. Sellised uuringud võivad hõlmata nii meditsiinilisi uuringuid, kriisi mõju tervishoiuvaldkonnale kui ka ühiskonna järkjärgulise avamisega seotud ohutust. Uuringute lõplik läbiviimine sõltub epidemioloogilisest olukorrast ning uuringute vajadusest. 8. Sihtgrupp Otseseks sihtgrupiks on uuringute tulemuste alusel SARS-CoV-2 viiruse leviku tõkestamise meetmete üle otsustavad poliitikud ja ametnikud, samuti kogu ühiskond, keda uuringud puudutavad. 9. Tegevuse juhtimine 9.1. Tegevuste elluviimist juhib meetme juhtkomisjon, millesse kuuluvad Haridus- ja Teadusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi, Riigikantselei, Terviseameti ja elluviija esindajad. 9.2. Meetme juhtkomisjoni ülesanded seoses struktuurivahenditest rahastatud tegevustega on: 9.2.1. meetme raames uuringute alustamise, jätkamise, muutmise või lõpetamise üle otsustamine, 9.2.2. läbiviidavate uuringute edenemise jälgimine ja lõppraportite heakskiitmine. 9.3. Elluviija juhindub asutuses kehtestatud eeskirjadest ja juhistest. 10. Tulemus- ja väljundnäitajad Andmeallikas Aruandluse Sihtväärtus Algväärtus Baasaasta Mõõtühik Tulemusnäitaja sagedus 2023 Läbiviidud teadusuuringute arv uuring 0 2021 6 RÜ Kord COVID-19 levimuse tõkestamiseks aastas ja monitoorimiseks 4 Tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad Aruandluse Sihtväärtus Algväärtus Baasaasta Mõõtühik Andme- sagedus Väljundnäitaja allikas 2023 Uuringuraportite arv Uuringu 0 2020 6 Ellu- Kord lõppraport viija aastas 11. Eelarve Tegevuste kogumaksumus on 5 500 000 eurot, mida rahastatakse kogumahus Euroopa Regionaalarengu Fondist REACT-EU vahenditest. Toetuse määr on 100 %. TEGEVUSED ja kindlaksmääratud kulukohad Tegevuste eelarve kokku 1. COVID aktiivne seire 1 567 833 2. Reovee seire 1 179 563 3. KoroGeno-EST 1 227 839 4. Vajaduspõhised Covid-19 viirusega seotud uuringud 1 524 765 KOKKU 5 500 000 12. Abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud 12.1. Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 2 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele. 12.2. Abikõlblikud on järgmised punktis 7 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud: 12.2.1. tegevuse 1 kulud ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühe seirelaine kohta on lainetes 17-19 222 591 eurot, lainetes 20-23 225 015 eurot; 12.2.2. tegevuse 2 kulud ühikuhinna alusel. Ühikuhind ühe seirekuu kohta on 168 509 eurot; 12.2.3. tegevuse 3 kulud kindlasummalise makse alusel. Kindlasummalise makse suurus on 1 227 839 eurot. 12.2.4. tegevuste 1 ja 2 ühikuhindu muudetakse juhul, kui muutuvad analüüsi aluseks olnud hinnad või tegevuste sisu. 12.3. Mitteabikõlblikud on kõik ühendmääruse §-s 4 loetletud kulud. 5 13. Toetuse maksmise tingimused ja kord 13.1. Toetuse maksmine toimub vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-dele 28–30 ja ühendmääruse §-dele 11-15. 13.2. Toetus makstakse välja ühikuhindade alusel vastavalt ühendmääruse § 15 lõigetele 1 ja 2 ning kindlasummalise maksena vastavalt ühendmääruse § 15 lõikele 3. 13.3. Tegevuse 1 makse aluseks on seirelaine tulemuste avalikustamine uuringu kodulehel või juhtkomisjonile edastatud info uuringulaine läbiviimise kohta. Tegevuse 2 makse aluseks on seirekuu tulemuste avalikustamine uuringu kodulehel. Tegevuse 3 makse aluseks meetme seirekomisjoni poolt heaks kiidetud uuringu aruanne. 13.4. Toetus makstakse elluviijale välja perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 29 lõike 8 alusel kehtestatud korras. Elluviija peab rakendusüksusele esitama maksetaotluse kord kvartalis või kindlasummalise makse metoodikas kokku lepitud ajakava alusel e- toetuse keskkonna kaudu. 13.5. Rakendusüksus kontrollib maksetaotlust ühendmääruse § 12 lg 1 sätestatud tähtaja jooksul (edaspidi maksetaotluse menetlemise tähtaeg). Juhul, kui maksetaotluses on puudusi või kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on rakendusüksusel või sertifitseerimisasutusel vaja lisateavet, pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamise või dokumentide ja teabe esitamise aja võrra. Muul põhjendatud juhul võib rakendusüksus menetlemise aega pikendada, teavitades sellest toetuse saajat. 13.6. Viimane maksetaotlus esitatakse koos lõpparuandega. Viimane väljamakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt. 13.7. Rakendusüksusel on õigus peatada maksetaotluse menetlemine osaliselt või täielikult vastavalt perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 30. 14. Elluviija kohustused 14.1. Elluviijale kohalduvad lisaks käesolevas käskkirjas sätestatule perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 24 ja 26 sätestatud kohustused. 14.2. Ühtlasi on elluviija kohustatud: 14.2.1. esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi iga aasta 20. jaanuariks. Esimese eelarveaasta väljamaksete prognoosi esitatakse 35 tööpäeva jooksul käskkirja lisa kinnitamisest; 14.2.2. esitama korrigeeritud väljamaksete prognoosi järele jäänud eelarveaasta osas kui maksetaotlus erineb rohkem kui 25% võrra esitatud prognoosist. 15. Tegevuste elluviimise aruandlus 15.1. Elluviija esitab rakendusüksusele tegevuste elluviimise kohta vahearuande e-toetuse keskkonna kaudu 20. jaanuariks. Kui tehniline viga e-toetuse keskkonna töös takistab aruande esitamist, loetakse uueks aruande esitamise tähtajaks järgmine tööpäev pärast vea kõrvaldamist. Vahearuandes peab olema kajastatud punktis 10 (Tulemus- ja väljundnäitajad) loetletud näitajate täitmine; 6 15.2. Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 20 tööpäeva jooksul vahearuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud. 15.3. Juhul kui vahearuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. 15.4. Puuduste esinemisel vahearuandes annab rakendusüksus elluviijale vähemalt 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning rakendusüksus kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist. 15.5. Elluviija esitab rakendusüksusele lõpparuande e-toetuse keskkonna kaudu hiljemalt 45 päeva jooksul alates abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks punktis 10 nimetatud informatsioonile sisalduma ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust läbivatele teemadele. 16. Tegevuste ja nende elluviimise tingimuste muutmine 16.1. Rakendusasutusel on õigus muuta toetuse andmise tingimuste käskkirja enda algatusel, elluviija või rakendusüksuse algatusel. 16.2. Juhul, kui muutmise algatab elluviija või rakendusüksus, esitatakse vastavasisuline taotlus rakendusasutusele. Juhul, kui muutmise algatab rakendusasutus, teavitab rakendusasutus muutmisest elluviijat ja rakendusüksust kirjalikult taasesitatavas vormis. 16.3. Rakendusasutus kooskõlastab muudatuse eelnõu korraldusasutusega ning edastab arvamuse avaldamiseks elluviijale ja rakendusüksusele. Juhul, kui muudatus puudutab toetuse andmise eesmärki, sihtgruppe või toetatavaid tegevusi, edastatakse eelnõu lisaks arvamuse avaldamiseks struktuuritoetuse seaduse § 33 nimetatud valdkondlikule komisjonile. 16.4. Rakendusasutus muudab käesolevat käskkirja juhul, kui eelarvet tegevuste lõikes punktis 11 muudetakse rohkem kui 15 % tegevuse kinnitatud eelarvest. Juhul, kui muudatus tegevuste lõikes tehakse väiksemas mahus, on elluviija enne kulutuste tegemist kohustatud eelarve muudatuse kooskõlastama rakendusüksusega ja esitama kooskõlastatud eelarve teadmiseks rakendusasutusele. 16.5. Rakendusasutus edastab muudetud toetuse andmise tingimused korraldusasutusele, rakendusüksusele ja elluviijale. 17. Finantskorrektsioonid 17.1. Finantskorrektsiooni otsuse tegemine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-des 45-47 ja ühendmääruses sätestatule. 17.2. Mitteabikõlblikuks tunnistatud kulud jäävad elluviija enda tasuda või nõuab elluviija need tagasi osapoolelt, kelle tegevuse või tegevusetuse tõttu mitteabikõlblikud kulud tekkisid. 17.3. Toetuse tagasimaksmine toimub vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 48-49 ja ühendmääruses sätestatule. 7 18. Dokumentide säilitamine Kulu abikõlblikkust tõendavaid dokumente ja muid tõendeid säilitatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artikli 140 lõikele 1 neli aastat, alates selle aasta detsembrist, millal 30. juuni seisuga on kõikide projektis abikõlblikuks arvatud kulude alusel toetus välja makstud, välja arvatud, kui muus õigusaktis on sätestatud pikem tähtaeg. 19. Vaiete lahendamine Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-le 51. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vastavalt perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 51 lõikele 3 on sätestatud vaide läbivaatamise tähtaeg 30 päeva. 8