Dokumendi edastamine

Euroopa Sotsiaalfondi projekti 2014-2020.3.01.001.01.15-0004 “TÖÖTURUTEENUSTE OSUTAMINE TÖÖHÕIVEREFORMI SIHTRÜHMALE” PROJEKTIAUDIT Toetuse saaja: Eesti Töötukassa Rakendusüksus: Riigi Tugiteenuste Keskus Lõpparuanne ESF-200/2021 22.12.2021 KOKKUVÕTE AUDITI TULEMUSTEST Auditi tulemus: Auditi töörühm jõudis auditi toimingute läbiviimise tulemusena järeldusele, et toetuse saaja tegevus projekti rakendamisel ei ole olulises osas1 vastavuses kehtivate õigusaktidega. Puudusi esines riigihanke alusel sõlmitud raamlepingus, milles ei ole sätestatud täpseid hindamiskriteeriume, mille alusel selgitatakse minikonkursil välja parim pakkumus. Lisaks on projekti kulusse kantud pettuse kahtlusega seotud kulu. Märge struktuuritoetuse registris2:  Märkustega, olulised tähelepanekud. Olulised tähelepanekud toetuse saajale: Oluline tähelepanek 1.1 – Toetust on makstud pettuse kahtlusega seotud kulu hüvitamiseks. Tuvastatud auditi ulatusest väljaspool mitteabikõlblik kulu 29,03 eurot Oluline tähelepanek 4.1 – Riigihanke nr 203407 raamlepingus ei ole sätestatud täpseid hindamiskriteeriume, mille alusel selgitatakse minikonkursil välja parim pakkumus. Raamhanke osas 1 tuvastatud mitteabikõlblik kulu kokku 5283,39 eurot, sh auditi ulatuses 795,22 eurot Projektiaudit on läbi viidud vastavuses rahvusvaheliste siseauditeerimise kutsetegevuse standarditega. Projektiauditi lõpparuanne avalikustatakse Rahandusministeeriumi koduleheküljel. Täname auditeeritavat auditi läbiviimise ajal osutatud kaasabi, vastutulelikkuse ja koostöö eest. 1 Auditi töörühm on teostanud auditi toimingud asjatundlikult ja nõutava ametialase hoolsusega. Auditi tulemusena antakse auditeeritud objekti kohta põhjendatud kindlustunne, võttes arvesse võimalikku auditi riski, et isegi suhteliselt olulised ebatäpsused võivad jääda avastamata. 2 Olulised tähelepanekud on leiud, mis omavad või võivad omada finantsmõju (st mitteabikõlblikud kulud). Väheolulised tähelepanekud on leiud, mis ei oma finantsmõju, kuid mille lahendamine aitab toetuse saajal vähendada riske projekti edukal elluviimisel. 2 A - OSA 1. Auditi objekt ja auditeeritud kulud 1.1 PROJEKTI ÜLDANDMED Rakenduskava Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2014-2020 Prioriteetne suund 2014-2020.3 Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine Meede 2014-2020.3.1 Töövõime toetamise skeemi loomine ja juurutamine Projekti number 2014-2020.3.01.001.01.15-0004 struktuuritoetuse registris (edaspidi SFOS) Projekti nimetus Tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale Toetuse saaja ja partner(id): Eesti Töötukassa Taotluse rahuldamise otsuse Sotsiaalministeeriumi 27.03.2015. a käskkiri nr 57; (otsuse muutmise) number ja muutmine 17.12.2015. a käskkiri nr 198; kuupäev muutmine 29.09.2016. a käskkiri nr 101; muutmine 30.09.2019. a käskkiri nr 61; muutmine 12.12.2020. a käskkiri nr 120; muutmine 10.06.2021. a käskkiri nr 70. Rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskus Projekti kulude abikõlblikkuse 01.08.2015 - 31.12.2023 periood 1.2 AUDITI LÄBIVIIMISE INFO Alus Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 11 lg 3 ning Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna struktuuritoetuse auditeerimise 2021. a tööplaanile3. Eesmärk Hinnang struktuuritoetuse eesmärgipärasele ja õiguspärasele kasutamisele vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.08.2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine ” § 4 lõikele 1. Auditi läbiviija(d) Ülle Mets, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, II auditi talituse audiitor (auditi juht); Kaisa Kallas, Rahandusministeerium, finantskontrolli osakond, II auditi talituse juhataja (auditi eest vastutav isik). Auditi läbiviimise aeg 2.08.2021-22.12.2021 Metoodika Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakonna “Projektiauditi käsiraamat”. 3 Tööplaan koostatakse lähtuvalt statistilise valimi moodustamise metoodikast, mille kohaselt on kõikidel projektidel võrdne võimalus valimisse sattuda. 3  Auditi toimingud Auditi toimingute käigus projekti rakendamisega seotud isikute intervjueerimine ning järgneva analüüs ja hindamine:  projekti tegelik teostamine,  projekti rakendamist kajastav dokumentatsioon,  kulude abikõlblikkus,  projektiga seotud raamatupidamise korraldus,  omafinantseeringu olemasolu,  struktuurifondide sümboolika kasutamine. Valimi metoodika - üldkogum VMT 65081 kokku 1 310 603,38 eurot, 9041 kulurida; - üldkogum VMT 68619 kokku 1 670 705,38 eurot, 11 254 kulurida; - valimi moodustamiseks kasutati MUS (monetary unit sampling) standard meetodit; - valimi suuruseks oli VMT 65081 kokku 18 723,09 eurot, 30 kulurida ning VMT 68619 kokku 34 022,86 eurot, 30 kulurida. Riigihanke nr 203407 raamlepingus tuvastatud puuduste tõttu lisandus valimi mahtu algselt väljaspool valimit olnud minikonkursi nr 208060 mitteabikõlblikku - 9 kuluarvet VMTst 65081 summas 4191,00 eurot ja; - 8 kuluarvet VMT-st 68619 summas 3314,15 eurot. - lõplikult auditeeritud valimi suurus oli VMT 65081 kokku 22 914,09 eurot, 39 kulurida ning VMT 68619 kokku 37 337,01 eurot, 38 kulurida. 1.3 AUDITEERITUD KULUD (auditi ulatus) Deklareeritud kulude aluseks SFOS nr 65081; 18.09.2020, deklareeritud 1 310 603,38 eurot, auditeeritud 22 olevad väljamaksed 914,09 eurot; (väljamaksetaotluse SFOS nr, SFOS nr 68619; 08.01.2021, deklareeritud 1 670 705,38 eurot, auditeeritud 37 kuupäev, abikõlblik summa 337,01 eurot. eurodes4) Toetuse ja omafinantseeringu Toetus: 85% osakaal abikõlblikest Omafinantseering: 15% summadest (%) Valimi suurus (eurodes; % SFOS nr 65081, 22 914,09 eurot, 1,75% deklareeritud abikõlblikust SFOS nr 68619, 37 337,01 eurot, 2,23% summast)5 Leitud vea määr (%) 6 Väljamaksetaotluse nr 65081: 2,02%Väljamaksetaotluse nr 68619: 0,89% Tuvastatud mitteabikõlblikud kulud (eurodes): 4 Väljamaksetaotluste abikõlblikest summadest on maha arvatud toetuse saaja poolt enne 31.05.2020.a tehtud vabatahtlikud toetuse tagastused. 5 Kui ei auditeeritud valimi alusel, märgitakse valimi suuruseks väljamaksetaotluse summa eurodes ja auditeeritud kulude osakaaluks 100%. 6 Mitteabikõlblike kulude osakaal tegelikult auditeeritud kuludest (%). Kui auditeeriti valimi alusel, siis mitteabikõlblike kulude osakaal valimi mahust. 4  VMT 67731 väljaspool auditi ulatust pettusega seotud kulu 29,03 eurot (tähelepanek 1.1); VMT 65081 summas 463,80 eurot; VMT 68619 summas 331,42 eurot, millele lisandub väljaspool auditi ulatust 4488,17 eurot (tähelepanek nr 4.1). TOETUS OMA- Väljamaksetaotluse number: KOKKU riiklik FINANTSEERING Kokku EL fond toetus Mitteabikõlblik summa VMT 463,80 394,22 69,58 0,00 463,80 65081 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa VMT 331,42 281,71 49,71 0,00 331,42 68619 auditeeritud kuludes (eurodes) Mitteabikõlblik summa 4488,17 3814,94 673,23 0,00 4488,17 väljaspool auditi ulatust7(eurodes): Mitteabik summa väljaspool 29,03 24,68 4,35 0,00 29,03 auditi ulatust (eurodes)(VMT 67731)8 2. Piirangud Käesolev aruanne on koostatud sõltumatuse ja objektiivsuse põhimõtetest lähtudes. Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse § 24 punkti 10 alusel on toetuse saaja kohustatud andma audiitori kasutusse tema nõutavad andmed ja dokumendid ning võimaldama audiitoril viibida projektiga seotud ruumides ja territooriumil. Eelnevast tulenevalt järeldavad audiitorid, et kõik auditi käigus esitatud andmed ning muu suuline ja kirjalik teave kajastavad projekti raames teostatud tegevusi korrektselt ja tegelikkusele vastavalt ning on piisavad projektidele hinnangu andmiseks. Täiendava, audiitoritele mitteesitatud / mitteteadaoleva informatsiooni korral oleksid audiitorite järeldused võinud olla teistsugused. 7 Riigihange nr 203407, minikonkurss nr 208060 riigihanke rikkumine. 8 Riigihange nr 203407, minikonkurss nr 208060 pettuse kahtlusega seotud rikkumine. 5 3. Järeltegevused Toetuse saajal tuleb arvestada auditi aruande B-osas esitatud tähelepanekute ja soovitustega. Soovituste rakendamise osas teostab seiret ning viib läbi järeltegevusi rakendusüksus. Järeltegevuste tulemustest annab rakendusüksus tagasisidet SFOS-i vahendusel. Auditeeriv asutus koondab korraldusasutuselt, sertifitseerimisasutuselt, rakendusasutuselt ja rakendusüksuselt saadud informatsiooni soovituste rakendamise kohta ning vajadusel küsib täiendavat informatsiooni. Vajadusel viiakse läbi järelaudit. 6 AUDITI TULEMUSED 1. Struktuuritoetuse eesmärgipärane kasutamine Struktuuritoetust on kasutatud olulises osas otstarbekalt ja sihipäraselt, vastavalt projekti eesmärkidele ja rakendamise tingimustele. Audiitorid tuvastasid puuduseid pettuse kahtlusega seotud kulu abikõlblikuks lugemisega. Oluline tähelepanek 1.1 – Toetust on makstud pettuse kahtlusega seotud kulu hüvitamiseks. Tuvastatud auditi ulatusest väljaspool mitteabikõlblik kulu kokku 29,03 eurot STS9 § 45 lg 1 p 3 alusel tehakse otsus toetuse vähendamiseks, kui toetuse saaja jättis osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see mõjutas kulu abikõlblikkust. Minikonkursi „Kaitstud töö teenus Tallinna linna“ (viitenumber 208060) tulemusel Töötukassa ja LaNoor MTÜ sõlmisid 12.05.2019 hankelepingu nr 7-6.15/19/039 ning 28.05.2019 kokkuleppe10 kaitstud töö teenuse toimumiseks. Kokkuleppe kohaselt kaitstud tööle suunatakse kuni 12 klienti ja teenus toimub perioodil 01.08.2019. a kuni 30.09.2022. a. Teenuse sihtrühm on psüühikahäiretega inimesed, kellele osutatava teenuse kestuseks on kuni 24 kalendrikuud. Hankelepingu lisa 1 punkti 4.1.3. järgi III etapis liigub isik kaitstud tingimustega töölt avatud tööturule, teenuse osutaja tugi väheneb ajas järk-järgult ning hankelepingu punkti 2.3.2. järgi III etapis toimub teenuse osutajale tasu maksmine lepingu nõuetekohasel täitmisel igakuiselt teenuse osutaja poolt esitatud arve ja tunnipõhise osavõtulehe alusel, millel on kliendi allkiri. Tasu makstakse iga tunni eest, mille ulatuses pakkus teenuse osutaja nõustamist kliendile, tema lähivõrgustikule, tööandjale. Töötukassa saatis MTÜ-le LaNoor 3. detsembril 2020. a lepingu ülesütlemise kirja, kuna MTÜ LaNoor oli ka varasemalt esitanud Töötukassale valeandmeid tugiisikuga töötamise teenuse täitmisel. Tuginedes kaitstud töö teenuse tellimise hankelepingu punktidele 4.211 ja 4.2.1.1, ütles Töötukassa hankelepingu ja kokkuleppe kaitstud töö teenuse toimumiseks alates 01.01.2021. a üles. Hankelepingu lõpetamisega seotud materjalidega tutvumisel selgus, et kaitstud töö teenusel osales ka klient nr 14091, kes 1. augustist 2020 liikus III etappi seoses avatud tööturule minekuga. Teenuse osutaja esitas augustikuu osavõtulehe kliendi osas 31.08.2020. a, mida Töötukassa palus täiendada veel kahel korral. Töötukassal tekkis kahtlus, et kliendi nr 14091 allkiri 31.08.2020. a ning 15.09.2020. a ja 28.09.2020. a täiendatud osavõtulehtedel ei ole kliendi enda kirjutatud. Allkirja ehtsuse hindamiseks tellis Töötukassa Eesti Kohtuekspertiisi Instituudilt käekirjauuringu, et tuvastada, kas kaitstud töö teenuse osavõtulehtedel ja tegevuse aruannetel olevad kliendi allkirjad on kirjutanud klient. 19.11.2020. a uuringuakti nr 20U-DK0010 9 Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seadus (edaspidi STS), RT I, 21.06.2014, I. 10 Kokkulepe ne 7-6.15/19/03901. 11 4.2.Töötukassal on õigus leping ühepoolselt ette teatamata üles öelda kui teenuse osutaja rikub oluliselt lepingut ja/või töötukassa on teenuse osutajaga sõlmitud raamlepingu üles öelnud. P 4.2.1.1Lepingu oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas teenuse osutaja pool valeandmete või valeinfo esitamist. 7 tulemus oli, et „vaidlustatud kliendi allkirju 31.08.2020.a, 15.09.2020.a ja 28.09.2020.a ei ole kirjutanud klient (arvamuste skaalal aste 6)“. Ühendmääruse12 § 2 lõigete 1 ja 4 järgi on kulu abikõlblik, kui see on põhjendatud ning on kooskõlas Euroopa Liidu ja Eesti õigusega ja kulu tekkimine on tõendatud. Audiitorite hinnangul ei ole täidetud Ühendmääruses esitatud abikõlblikkuse nõuded, kuivõrd esineb põhjendatud kahtlus, et MTÜ LaNoor on esitanud osavõtulehtedel kliendi nr 14091 osas valeandmeid. Audiitorile selgitati, et rakendusüksust ei teavitatud pettuse kahtlusest ning hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise põhjusest. Projekti kulusse kanti 2020. a septembrikuu maksetaotlusega nr 67731 pettusega seotud mitteabikõlblik kulu summas 29,03 eurot13, mis jääb auditi ulatusest välja. Risk toetuse saajale: Esineb oht, et teenuste eest hüvitatakse kulusid ettevõttele, kes rikub lepinguga sätestatud tingimusi ning Euroopa Liidu struktuurivahenditest on toetust välja makstud mitteabikõlblike kulude katteks. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal mitteabikõlbliku kulu osas teha tagasimakse ning edaspidi jälgida, et projekti kuludest ei tehtaks seaduse nõuetele mittevastavaid väljamakseid. Lisaks soovitame toetuse saajal kontrollida üle kõik MTÜ-ga LaNoor seotud abikõlblikud kulud ning selgitada välja, kas teiste kulude ei ole esitatud valeandmeid ning vajadusel teha ka nende osas tagasimakse. Toetuse saaja kommentaar: Audiitoritele esitati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi (edaspidi EKEI) ekspertiisitulemus, mille kokkuvõttes on öeldud: Esineb viiteid, et vaidlustatud kliendi allkirju 31.08.2020, 15.09.2020 ja 28.09.2020 allkirjastatud kaitstud töö teenuse osavõtulehtedel ei ole kirjutanud L. F. (arvamusskaala 6). Ekspertiisitulemuse skaalad olid kuni 9-ni, kusjuures 7-9 skaalad on meie arusaamisel allkirja erinevusi kinnitavad arvamused. Kuna meile antud arvamuse skaala oli 6, siis ei leidnud kinnitust, et konkreetne klient ei osalenud teenusel. Kahtlus oli aga koostööpartneri dokumentide korrektses esitamises (Eesti Töötukassa nõuete täitmises). Arvestades eelnevaid asjaolusid oli Eesti Töötukassa silmis tegemist mitteusaldusväärse käitumisega ja juhatuse otsusega loobutigi koostööst MTÜ-ga Lanoor. Lepingu ülesütlemisel võeti arvesse nii tugiisiku teenuse lepingute raames esitatud valeandmeid, allkirja ekspertiisi tulemust ning teenuse osutamise aja omavolilist muutmist teenuse osutaja poolt. Kõikide asjaolude koosmõjul leidis Eesti Töötukassa, et oleme allkirja võltsimises veendunud ning koostööd MTÜ- ga LaNoor ei jätkata. Teenuseosutaja poolt esitatud teiste dokumentide ja arvete kontrollimisel ei ole ilmnenud vigu ja ei ole põhjust kahelda, et Töötukassale oleks esitatud valeandmeid. 12 Vabariigi valituse 01.09.2014 määrus nr 143 § 25 lg 4 "Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord". (RT I, 18.09.2018, 12). 13 MTÜ LaNoor arve 505. 8 Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Vilma Mand Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei kontrolli hankelepingute täitmisega ja ennetähtaegsete lõpetamistega seotud põhjendusi, eksisteerib risk, et toetust makstakse välja mitteabikõlblike kulude katteks. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame rakendusüksusel algatada toetuse tagasinõudmise protsess ning mitteabikõlblik toetus toetuse saajalt tagasi nõuda. Pettusega toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Lisaks soovitame rakendusüksusel selgitada välja, kas MTÜ-ga LaNoor esineb veel tähelepanekus esile toodud valeandmete esitamist ning ka nende osas teha vajadusel tagasinõude otsus. Rakendusüksuse/Korraldusasutuse kommentaar: Täpsustame, et Töötukassa tellitud käekirjauuringu tulemusel koostatud uuringuakti 19.11.2020 nr 20U- DK0010 kohaselt leidis Eesti Kohtuekspertiisi Instituut, et vaidlustatud kliendi allkirjade 31.08.2020.a, 15.09.2020.a ja 28.09.2020.a osas esineb viiteid, et need ei ole kirjutanud klient (arvamuste skaalal aste 6). Uuringuaktis toodud arvamuse skaala (akti lisa 1) koosneb üheksast astmest, kus esimene aste tähendab, et käsikirjaline tekst ja/või allkiri on kirjutatud kontrollitava isiku poolt ning üheksas aste, et käsikirjaline tekst ja/või allkiri ei ole kirjutatud kontrollitava isiku poolt ning võimalus, et kontrollitav isik kirjutas vaidlustatud käsikirjalise teksti ja/või allkirja, ei ole reaalne. Astme 6 „võimalik, et on erinevad kirjutajad“ osas on skaalal märgitud järgmist: „Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mõned lahkuminekud. Kokkulangevusi esineb vähem. Tekstis/allkirjas esinevad lahkuminevad käekirjatunnused ei ole piisavad tugevama arvamuse andmiseks, kuid viitavad erinevatele kirjutajatele.“ ehk käekirjauuring ei tuvastanud otseselt isiku allkirja võltsimist, vaid sellele esines viiteid (skaala järgi esinesid peale 6-ndate astet veel: aste 7- „tõenäoliselt on erinevad kirjutajad, aste 8- „väga tõenäoliselt on erinevad kirjutajad, aste 9- „erinevad kirjutajad). Samas on Töötukassa lepingu ülesütlemise 03.12.2020 kirjas nr 7-6.15/19/039 asunud seisukohale, et kuivõrd LaNoor MTÜ on ka varasemalt teatud tugiisikute lepingute puhul esitanud valeandmeid, siis on ka kliendi allkiri 31.08.2020, 15.09.2020 ja 28.09.2020 osavõtulehtedel võltsitud. Lähtudes käekirjauuringust ja arvestades Töötukassa seisukohta lepingu ülesütlemise kirjas nõustume auditi tähelepanekuga, et arve nr 505 alusel esitatud kaitstud töö teenuse 2020. aasta augustikuu kulu näol, summas 29,03 eurot, on tegemist mitteabikõlbliku kuluga ning rakendusüksus algatab peale auditi lõpparuande kinnitamist asjaolude väljaselgitamiseks järelevalvemenetluse. Mitteabikõlblik kulu on jäänud tuvastamata, kuna maksetaotluse menetlemisel on rakendatud valimipõhist kontrolli ja nimetatud kulud valimisse ei kuulunud. Kuivõrd toetuse saaja on teostanud ise kontrolli MTÜ LaNoor poolt esitatud kuludokumentidele, siis pöördub rakendusüksus toetuse saaja poole täiendavate selgituste saamiseks, misjärel hindab järelevalvemenetluse raames esitatud selgituste alusel, kas MTÜ LaNoor esitatud kulud on abikõlblikud ning mitteabikõlblike kulude tuvastamisel teostab finantskorrektsiooni. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Mairi Uusen, 90 päeva alates auditi lõpparuandest. 9 2. Raamatupidamises kajastamine Auditi ulatuses olevad kulud vastavad olulises osas struktuuritoetuse saaja raamatupidamise andmetele. 3. Struktuuritoetuse maht ning ajastus Struktuuritoetuse andmine on toimunud olulises osas ettenähtud mahus ja õigeaegselt ning omafinantseering on tagatud. 4. Hangete läbiviimine Struktuuritoetuse saaja on hanked läbi viinud olulises osas vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Puudusi esines raamlepinguga, milles ei ole sätestatud täpseid hindamiskriteeriume minikonkursside läbiviimiseks. Oluline tähelepanek 4.1 – Riigihanke nr 203407 raamlepingus ei ole sätestatud täpseid hindamiskriteeriume, mille alusel selgitatakse minikonkursil välja parim pakkumus. Raamhanke osas 1 tuvastatud mitteabikõlblik kulu kokku 5283,39 eurot, sh auditi ulatuses 795,22 eurot Toetuse saaja on kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse ( edaspidi RHS) tähenduses14 . RHS §-s 30 sätestatud raamlepingute kohalduvat korda tuleb tõlgendada koosmõjus Euroopa Nõukogu ja Parlamendi direktiivi 2014/24/EL15 artikli 33 lõike 5 punktiga d, mille kohaselt tuleb raamlepingu alusel sõlmitavates hankelepingutes hindamiskriteeriumid ette näha juba raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides. Eesti Töötukassa on korraldanud 2018. a detsembrikuus sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse riigihanke nr 203407 “Kaitstud töö riigihange raamlepingu sõlmimiseks”. Raamhange koosnes 15 osast, mille esimeses osas tunnistati edukateks kuue pakkuja pakkumused. Hanke tulemusel sõlmitud raamlepingutes on välja toodud, et minikonkursi pakkumusi hinnatakse ühe või mitme järgmise kriteeriumi alusel: 4.11.1. hankelepingu hind ja/või kulu; 4.11.2. kvaliteedi kriteerium. Nõuded spetsialistidele, tehnilised tingimused (ruum, seadmed, tehnilised vahendid, ligipääsetavus, funktsionaalsus jms). Punkti 4.12. kohaselt pakkumuste hindamise kriteeriumid, nende kirjeldused ja osakaalud määrab tellija igas pakkumuse esitamise ettepanekus. Auditi ulatuses oli raamhanke osas 1 hankelepingu sõlmimiseks läbiviidud minikonkursi nr 208060 tulemusel edukaks tunnistatud MTÜ LaNoor 2020. a juunikuu teenuse osutamise kulu. Minikonkursi alusdokumendi punkti 6 järgi hankija hindab ja võrdleb pakkumusi väärtuspunktide meetodil. Pakkumusele 14 Perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seadus - STS (Riigikogu seadus, RT I, 21.06.2014, § 26 lg1. 15 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2014/24/EL 24.02.2014, riigihangete kohta ja direktiivi 2014/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta. 10 kõigi kriteeriumite eest antud punktid liidetakse ning majanduslikult soodsaimaks pakkumuseks tunnistatakse liitmise tulemusel enim väärtuspunkte saanud pakkumus16. Auditi käigus tuvastati, et raamlepingutes ei ole sätestatud täpseid hindamiskriteeriume, mille alusel selgitatakse minikonkursil välja parim pakkumus. Euroopa Komisjoni poolt koostanud raamhangete läbiviimise juhendi17 järgi tuleb minikonkursside hindamiskriteeriumid ja nende kaalud kehtestada juba raamlepingus: „Particular care is necessary in drawing up the specifications and terms of the framework agreement stricto sensu in view of the fact that they cannot under any circumstances be substantially amended afterwards, cf. the third subparagraph of Article 32(2). Moreover, the contracting authorities must ensure that the award criteria — not only for the award of the framework agreement itself, but also for the award of individual contracts based on the agreement — and their weightings appear in the specifications of the framework agreement.“ Euroopa Kohus18 on leidnud seoses hindamiskriteeriumidega, et hankelepingu sõlmimise tingimused peavad olema läbipaistvuse, mittediskrimineerimise ja võrdse kohtlemise põhimõtete järgimiseks objektiivsed, et tagada pakkumuste võrdlemise ja hindamise objektiivsus ja et need toimuksid tõelise konkurentsi tingimustes. Nii ei ole asi selliste tingimuste puhul, mis annavad hankijale piiramatu valikuvabaduse. Seepärast ei tohi raamlepingu sõlmimiseks korraldatava riigihanke alusdokumentides ette näha minikonkursside jaoks nii üldisi hindamiskriteeriume, mis annavad hankijale võimaluse sisustada kriteeriumi piiramatult alles minikonkursil. Audiitorid märgivad, et hindamiskriteeriumid, mille alusel parim pakkumus välja selgitatakse ei ole raamlepingus piisava põhjalikkusega välja toodud. Kriteeriumid võivad olla kas samad, mis raamlepingus või erinevad, ent peavad kindlasti olema eelnevalt sätestatud. Pakkumuste hindamiskriteeriumid ei saa selguda alles minikonkursil. Minikonkursil parima pakkumuse välja selgitamiseks kasutatavad hindamiskriteeriumid tuleb ette näha raamlepingu sõlmimiseks koostatud riigihanke alusdokumentides. Tähelepanekus kirjeldatud raamhankega nr 203407 seotud hankelepingule, mille korral on põhjendatud finantskorrektsiooni rakendamine, kohaldada protsendimäära lähtudes Ühendmääruse §-st 228. Tulenevalt Ühendmääruse seletuskirjast, mille järgi § 228 asjakohase protsendimäära valikul lähtutakse analoogia alusel samalaadse rikkumise korral kohaldatavast finantskorrektsiooni määrast, siis rakendub ka Ühendmääruse § 228 kohaldamisel 10%-line finantskorrektsioonimäär, kuivõrd antud rikkumine on samalaadne § 223 lg 7 punktis 319 kirjeldatud rikkumisega. Auditi ulatuses oli raamhanke raames korraldatud minikonkursi nr 208060 kaitstud töö teenuse abikõlblik kulu koos laiendatud valimiga VMTs 65081 summas 4638,00 eurot ja VMTs 68619 summas 3314,15 eurot. 16 Ühe osaleja teenusel osalemise kogumaksumus käibemaksuta- 60 p; Vahetult klienditööd tegeva spetsialisti töökogemus – 20 p; Vahetult klienditööd tegeva spetsialisti kutseharidus või koolituse läbimine – 20 p. 17 Commission European Directorate General internal market and services public procurement „Policy explanatory note – framework agreements – classic directive“ Ref. Ares(2016)810203 - 16/02/2016. Punkt 2.2, lk6 18 10.05.2012 otsus C 368/10, p 85. 19 Riigihanke alusdokumendis avaldatud pakkumuse hindamise kriteeriumi ei ole järgitud või on rakendatud avaldamata hindamiskriteeriumi või selle rakendamise täpsustavaid tingimusi või osakaale. 11 Struktuuritoetuse keskregistri (SFOS) andmetel oli seisuga 29.11.2021. a. auditeeritud projektis nr 2014- 2020.3.01.001.01.15-0004 riigihankega nr 203407 (raamhanke 1 osa minikonkurss nr 208060) deklareeritud abikõlblikke kulusid kokku summas 52 862,88 eurot, millest pettusega seotud kulu on 29,03 eurot (vt aruande TP 1.1), seega 52 833,85 eurost 10%-ne finantskorrektsioon moodustab 5283,39 eurot, millest auditi ulatuses on tuvastatud mitteabikõlblikke kulusid summas 795,22 eurot20. Risk toetuse saajale: Esineb oht, et täpsete ja selgete minikonkursside läbiviimise ning hindamise kriteeriumite puudumine võis omada hankes osalevatele isikutele heidutavat mõju ning tekitada ebavõrdse olukorra. Riigihangete seadusest ning EK ja Nõukogu direktiividest tulenevate nõuete mittetäitmisel esineb risk, et toetust ei ole kasutatud õiguspäraselt ja toetus tuleb osaliselt või täielikult tagasi nõuda. Soovitus toetuse saajale: Soovitame toetuse saajal teha tuvastatud mitteabikõlblike kulude osas tagasimakse. Toetuse saaja kommentaar: Samas riigihankes on algatanud järelvalve menetluse ka Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). Hankija tegeleb hetkel põhjaliku vastuse koostamisega mille tähtaeg on 31.01.2022. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev toetuse saaja juures: Rene Pilleson Risk rakendusüksusele: Juhul, kui rakendusüksus ei kontrolli läbiviidud hankeid piisava põhjalikkusega ja toetuse saaja rikub riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, eksisteerib risk, et toetust makstakse välja mitteabikõlblike kulude katteks. Soovitus rakendusüksusele: Soovitame kontrollida auditeeritava projekti raamhankega nr 203407 ning sellega seotud minikonkursside läbiviimisega seotud hindamiskriteeriume. Mitteabikõlblike kulude osas soovitame algatada toetuse osalise tagasinõudmise protsess. Raamhanke osas 1 tuvastati mitteabikõlblik toetus kokku summas 5283,39 eurot, sellest auditi ulatuses 795,22 eurot,. SFOS andmetel on 29.11.2021 seisuga projekti kulusse kantud riigihankega nr 203407 seotud kulusid kokku 594 483,12 eurot. Rakendusüksusel tuleb raamlepingu tasandil läbi viia kontroll ning riigihanke 20 (4638,00+3314,15)*0,10=795,22 eurot. 12 reeglite rikkumise korral nõuda hankega nr 203407 seotud kuludelt tagasi 10% hankelepingule eraldatud toetusest. Rakendusüksuse/Korraldusasutuse kommentaar: Nõustume üldjoontes auditi aruandes toodud tähelepanekuga, et toetuse saaja ei ole riigihankega nr 203407 seotud raamlepingutes korrektselt sätestanud hankelepingute tingimusi, mille alusel valitakse välja soodsaim pakkumus, rikkudes sellega RHS §-is 30 toodud menetlusreegleid. RRO on 20.10.2020 antud hinnangus leidnud, et juhul kui minikonkursil kasutatakse ainult raamlepingu sõlmimiseks kasutatud hindamiskriteeriumi, siis võib hindamiskriteeriumite kasutamise lugeda õiguspäraseks tingimusel, et ei ole lisatud uusi kriteeriume. Kuna hanke nr 203407 kõikide osade (osad 1- 15) ainsaks hindamiskriteeriumiks oli pakkumuse kogumaksumus (vähim maksumus on parim), siis juhul kui minikonkursil kasutatakse hindamiskriteeriumina üksnes hankes nimetatud madalaimat maksumust, ei ole võimalik seda potentsiaalse rikkumisena käsitleda. Eeltoodust tulenevalt peame mõistlikuks iga sõlmitud hankelepingut eraldi analüüsida ning kohaldada finantskorrektsiooni üksnes nendele minikonkurssidele, mida pole võimalik eelmainitud RRO hinnangu järgi aktsepteerida või kui ei ole kasutatud hindamiskriteeriumina korraga kõiki raamlepingus nimetatud tingimusi (lisamata uusi)21 ehk ei ole lähtutud kõigist riigihanke alusdokumentides mainitud hindamiskriteeriumidest. Märgime, et rakendusüksus on algatanud 18.11.2021 riigihankega nr 203407 (osad 1-15) seotud kulude osas järelevalvemenetluse, mille raames kontrollib ja hindab, kas minikonkursid on läbi viidud vastavalt riigihangete seadusele ning põhjendatud on finantskorrektsiooni rakendamine. Soovituse rakendamise eest vastutav isik ja kuupäev rakendusüksuses: Mairi Uusen, 90 päeva alates auditi lõpparuandest. Audiitori täiendav kommentaar: Audiitor korrigeeris tähelepanekus finantskorrektsiooni alust seoses korraldusasutuse viitega, mistõttu auditi aruande projekti ja lõpparuande vahel esineb erinevus tagasinõude aluse osas. 5. Riigiabi andmine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisel järginud olulises osas riigiabi andmise reegleid. 21 Rahandusministeeriumi poolt 29.01.2020 koostatud juhend rakendusüksusetele „Mitme pakkujaga sõlmitud raamlepingu alusel korraldatavate minikonkursside hindamiskriteeriumide kehtestamisest“ järgi võib erandina aktsepteerida olukorda, kui juba sõlmitud raamlepingus on ette nähtud üksnes võimalike hindamiskriteeriumide loetelu, täpsustamata, millistele hankelepingutele, millist komplekti hindamiskriteeriume kohaldatakse või pole määratud kriteeriumidele osakaalu või osakaalude vahemikke, kui hankija on minkonkursil kõiki kriteeriume kasutanud. Kui hankija on hindamiskriteeriumid ette näinud, kohaldab kõiki hindamiskriteeriume, siis saab kriteeriumile osakaalu määrata minikonkursi tingimustes. 13 6. Teavitamine ja avalikustamine Struktuuritoetuse saaja on toetuse kasutamisest teavitamisel ning avalikustamisel järginud olulises osas kehtivaid õigusakte. Kinnitame lõpparuande 14 leheküljel. Auditi eest vastutav isik: Auditi juht: Kaisa Kallas Ülle Mets II auditi talituse juhataja II auditi talituse audiitor Finantskontrolli osakond Finantskontrolli osakond Tallinn, 22. detsember 2021 14  Meelis Paavel Eesti Töötukassa Meie 22.12.2021 nr 10-5/9256-1 [email protected] Auditi lõpparuande edastamine Austatud härra juhatuse esimees Edastame Teile projekti nr 2014-2020.3.01.001.01.15-0004 „Tööturuteenuste osutamine töövõimerühma sihtrühmale“ auditi lõpparuande nr ESF-200/2021. Auditi eesmärk oli anda hinnang struktuuritoetuse kasutamisele Vabariigi Valitsuse 7. augusti 2014. a määruse nr 127 „Perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse andmise ja kasutamise auditeerimine” § 4 lõike 1 järgi. Täname Teid meeldiva koostöö ja osutatud abi eest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Siruli Finantskontrolli osakonna juhataja Auditeeriva asutuse juht Lisa: Auditi lõpparuanne (14 lehel) Sama: Tiina Sams, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Teadmiseks: Hr Tanel Kiik, Sotsiaalministeerium ([email protected]) Hr Martin Karro, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Hr Urmo Merila, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]); Pr Karin Viikmaa, Riigi Tugiteenuste Keskus ([email protected]). Ülle Mets, 611 3342, [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272