Saatja: Kelly Otsman </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=2fb8cee432e1492b9e84a7b32ab062f4-Kelly Otsman>
Saaja: 'Piret Väljaots'
Teema: RE: taotluse eelarvest
Tere
Sain kinnituse, et võite eelarves summa jätta nii, nagu on. Arvestame teie tahteavaldusega taotluses. Palun muutke koordinaator-projektijuht koordinaatoriks. Saatke ainult allkirjastatud eelarve uuesti.
Tervitades
Kelly Otsman
hoolekande osakond
6269 329 |
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>
From: Kelly Otsman
Sent: Friday, January 21, 2022 3:47 PM
To: 'Piret Väljaots' <
[email protected]>
Subject: RE: taotluse eelarvest
Tere
Ma saan sellest aru, et tundub ebaloogiline. Ma uurin Riigi Tugiteenuste Keskuselt üle. Asi on selles, et RTK-l on oma süsteemis neli summat: 20,1 / 3215,8 / 16,5 / 2638,4.
Iga kuu korrutatakse tunnihind läbi saadud tundidega või kuuhind kuutasuga. Rohkem variante minu teada ei ole. Me ei saa tasuda Tartule 90 000/12 eurot kuus. Me saame tasuda Tartule kuus:
1 koordinaator jaanuar = 1 x 2638,4
2 koordinaator jaanuar = 1 x 2638,4
Jne selliselt, et see ei ületa 90000 eurot.
Kas varasemalt on olnud tegu ühikuhinna alusel tasustatud projektidega?
Kuna meie osakonnale on selline rahastamisskeem uus, siis küsin RTK-lt vastuse, nende sõna on lõplik.
Head
Kelly
From: Piret Väljaots <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, January 21, 2022 3:32 PM
To: Kelly Otsman <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: taotluse eelarvest
Oleme varasemalt ka teinud projekte, kus eelarvesumma ületab maksimaalse toetuse summa – kas ei oleks loogiline, et jätame taotluse samaks, aga Sotsiaalministeerium rahastab (nagu reeglid ette näevad) maksimaalset 90 000 euro ulatuses. See tähendab, et keegi ei keela teha projekti suuremas mahus, aga toetussummat selle võrra ei suurendata.
See, kuidas Tartu linn katab nö „puudujääva“ osa, ei ole ju tegelikult siin kontekstis oluline? Kuivõrd hoolduskoordinaatorid on täna juba Tartu linna palgal lootuses, et saame taotlusele positiivse vastuse, on ka meie jaoks oluline, et tehtud kulusid rahastatakse alates 1. jaanuarist ehk mitte 11 kuud, vaid ikka 12 kuud.
Kui see on nüüd mingi Euroopa nõue, siis vabanda, et vastu vaidlen. Kui aga on võimalik mingi paindlikkus, siis ma hea meelega jätaksin taotluse nii nagu on, sest see on meie kontekstis lihtsalt kõige loogilisem ja lihtsam ja näitab ka tegelikke kulutusi.
Tervitan
Piret
From: Kelly Otsman <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, January 21, 2022 3:23 PM
To: Piret Väljaots <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: taotluse eelarvest
Tere
Nii sobib, aga palun ühe koordinaatori juurde ülesannete sekka ikkagi märkida projektijuhi tööülesanded ka, et oleks näha, kes neid teeb.
Kui soovite arvestust kuupõhiselt, siis võiks maha võtta niipalju kuid, et summa tuleks 90 000. Kuna esitatud eelarve on pdf-is, siis ei saanud seda arvestust läbi teha. Nii on kõige lihtsam. Üks kuu tasub nö Tartu LV ja meie midagi ei maksa. Siis ei pea hakkama tunde ja komasid taga ajama. Kuidas tundub? Kas on loogiline?
Tervitades
Kelly
From: Piret Väljaots <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, January 21, 2022 3:07 PM
To: Kelly Otsman <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: taotluse eelarvest
Tere, Kelly
Jätame siis ainult 3 hoolduskoordinaatorit? Nii ehk naa teeme projektijuhtimist koostöös, kaasatud on ka raamatupidamine ja teised kolleegid, keda me siin taotluses ei näitagi.
Tervitades
Piret
From: Kelly Otsman <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Sent: Friday, January 21, 2022 2:43 PM
To: Piret Väljaots <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: taotluse eelarvest
Tere
Eelarvest. Teil on kirjas koordinaator-projektijuht. Me ei saa seda selliselt arvestada. Meil on vaja teada nii koordinaatori kui projektijuhi tunde, sest need on tasustatud erinevalt. Kui on ka 50/50, siis peaksid need olema erineval real.
Sisuliselt küsimusi ei ole.
Tervitades
Kelly Otsman
hoolekande osakond
6269 329 |
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>
From: Kelly Otsman
Sent: Friday, January 21, 2022 6:38 AM
To: 'Piret Väljaots' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: RE: taotluse eelarvest
Tere
Üks asi veel. Selle töötaja kohta, kes teeb projektist teatud osa, on vaja lisaks lepingutele ka igakuiselt tööajatabelit.
Head
Kelly
From: Kelly Otsman
Sent: Thursday, January 20, 2022 8:12 PM
To: 'Piret Väljaots' <
[email protected] <mailto:
[email protected]> >
Subject: taotluse eelarvest
Tere, Piret!
On selgunud tõsiasi, et me ei saa arvestada eelarve tabeliga, milles summa ületab taotluses ettenähtud numbrit. Süsteem eeldab, et eelarves oleks välja toodud need tunnid, mille eest projekti rahade eest tööd tehakse. Seetõttu on tarvis ühe töötaja tasu muuta tunniarvestuseks ja panna kirja tunnid selliselt, et koondsumma ei ületaks 90 000 eurot.
Tallinn avaldas muret, et nad ei saa inimestele palka maksta, kui ei ole lepingut jaanuaris sõlmitud. Paraku selleni me ei jõua, aga kiirendan protsesse, et jõuaks jaanuaris ministri käskkirjani, mis toetuse andmise kinnitab. Homme on meil hindamiskomisjoni koosolek praeguseks laekunud taotluste hindamiseks. Esmaspäeval on soov käskkiri menetlusringile saata, et jaanuaris toetuse andmise otsus saaks allkirja. Ma ei tea, kui kaua teil allkirjastamise protsessid aega võtavad. Võib juhtuda, et hindamiskomisjoni järgselt on tekkinud küsimusi või täiendamise ettepanekuid. Aga ei pruugi. Seega kui teil allkirjastamine võib vajadusel toimuda kiiresti, siis tasub ära oodata homse koosoleku tulemust kella 15.00 alates, et muudatused koos saata. Kui allkirjastamine käib kiiresti, siis võib saata eelarve uuesti allkirjastatuna ees ja kui tekib muid küsimusi, siis need hiljem.
Kui ma midagi segaselt seletasin, siis räägime homme telefoni teel.
Heade soovidega
Kelly Otsman
hoolekande osakond
6269 329 |
[email protected]
Sotsiaalministeerium
Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn
626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>
Sotsiaalkaitseministri
07.12.2021 määrus nr 46
Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamine
kohalikul tasandil“
Lisa 1
TAOTLUS TOETUSE SAAMISEKS INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI
KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL
Taotlen sotsiaalkaitseministri 07.12.2021. a määruse nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja
tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ (edaspidi
määrus) alusel toetust valdkondadeülese koordinatsioonimudeli (edaspidi
koordinatsioonimudel) rakendamiseks määruses ette nähtud tingimustel.
1. Üldandmed
Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress
Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546
Raekoja plats 1a, 50089 Tartu linn
Partnerid:
Nimi, registrikood, juriidiline aadress
OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus, registrikood 10534369
SA Tartu Ülikooli Kliinikum, registrikood 90001478
Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik)
Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, Raekoja plats 3, Tartu linn
Kontaktisik tervishoiuteenistuses hoolduskoordinaator Ave Tooming, 5919 6630.
Arvelduskonto number, viitenumber, pank
Arvelduskonto number EE401010102030203008, viitenumber 30109213000001, pank
SEB Pank
Taotletav summa (toetuse taotlemise eelarvevormist)
90000 eurot
2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks
Taotleja kirjeldab visiooni, vastates küsimustele 2.1.–2.7. Visiooni pikkus on kuni 10 A4
lehekülge ning see arvestab maakonna või paikkonna tervise- ja heaoluprofiili.
2.1. Palun sõnastage:
a) toetuse kasutamise eesmärgid enda piirkonnas:
Projekti toetussummade eest tasutakse 2 hoolduskoordinaatori töötasud, projektijuhtimise
tasud, töövahendid, transpordi- ja koolituskulud. Korraldatakse võrgustikukohtumisi,
praktikate jagamisi. Toimub koduteenuse kui ühe olulisima kompleksvajadusega inimesele
mõeldud teenuse disainimine kliendile ja tema lähedastele sobivaks.
Sujuvam klienditeekond sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vahel. Juhtumimeeskonna ja
piirkondlike võrgustike kohtumiste tulemusel paraneb ka eraldiseisvate spetsialistide
omavaheline suhtlus ja koostöö, mille tulemusel paraneb kliendi heaolu ja teenuste
kättesaadavus.
Võimalusel korraldatakse kogemuste vahetamiseks ja toimivate praktikate
väljaselgitamiseks välislähetusi, et ammutada uusi ideid sotsiaal- ja tervishoiu sektori
parema koostöö korraldamiseks (nt surmatoetaja, hospiits jne). Tartu piirkonnas on
projektiga seotud palju eakaid ja palju kliente projekti jooksul sureb – oluline on teadmine,
kuidas toetada surijat, tema lähedasi ning kuidas töötajana tulla toime kliendi kaotusega.
b) millised on soovitud muutused piirkonnas:
Igale inimesele leitakse talle sobilik teenus. Hoolduskoordinatsiooni ning sotsiaal- ja
tervishoiusektori parema koostöö läbi tagatakse inimesele võimalus olla võimalikult kaua
oma kodus. Lahendused leitakse ka juhtudel, kui inimese abivajadus on nii suur, et
vajadus oleks ööpäevaringse teenuse järele, kuid inimene ei ole valmis oma kodust
lahkuma. Paraneb infovahetus Tartu Ülikooli Kliinikumi sotsiaaltöötajate ja linna
sotsiaalvaldkonna töötajate vahel kliendi paremaks teenindamiseks.
Tartu linnas on keeruline inimesel leida uut perearsti (vahetada perearsti), eriti kui inimene
on eakas, suurte terviseprobleemidega või välisriigist tulnu. Perearsti leidmine sõltub palju
isiklikest suhetest ning hoolduskoordinaatori paiknemine tervisekeskustes võimaldab luua
perearstidega parema suhte (perearstil on oluline teada täpsemat tausta, et ta oskaks
hinnata oma võimekust inimest teenindada).
2.2. Millised on piirkonna abivajajate rühmad, arvestades piirkonna tervise- ja
heaoluprofiili1, sealhulgas:
a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh valdkondadeülest
koordineeritud abistamist vajavaid inimesi):
Sihtrühma suurus on ca 35 000 inimest, mis hõlmab eakaid ja puudega inimese toetuse
saajad, sh puudega lapsi ja vanaduspensionäre.
b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mille tõttu abivajajad ei
saa oma vajadustele vastavat abi:
Üksikud eakad vajavad abi tervishoiuteenuste korraldamisel (aegade broneerimine,
arstivisiidid jne). Sageli on tegemist eakatele keerulise ja tihti ka võimatu ülesandega
(interneti ja arvuti puudumine, oskuste puudumine), milleks aga tervishoiusüsteemis eraldi
aega ette nähtud ei ole.
Multiprobleemsed kliendid, kelle puhul ei taha vastutust võtta ei tervishoiuteenuse osutaja
ega hoolekandesüsteem, kuid vajadus teenuste järele on (sh abivajadus ei pea olema
seotud puude määramisega). Neil puhkudel on oluline, et kliendil oleks nö
juhtumikorraldaja, kes võtab vastutuse, suhtleb erinevate osapooltega ning aitab leida
kliendile parima võimaliku lahenduse, sidudes sotsiaal- ja tervisteenused.
Selgusetus, kumba süsteemi inimene kuulub. Igas süsteemis on omad spetsialistid, kes
valdavad imeliselt enda eriala, kuid ei orienteeru (ega peagi orienteeruma) teistes
süsteemides. Teadmatuse tõttu võib aga klient jääda talle vajalikust abist ilma või saada
talle vajalikud teenused liiga hilja või väga suure ringiga (nt lähedaste ajakulu lahenduste
otsimisel, hoolduskoormuse suurenemine lahenduse saabumiseni jne).
Hoolduskoordinaator saab siin kohal olla see, kes orienteerub mõlemas süsteemis hästi,
korraldab võrgustikukohtumisi, mitmeid spetsialiste hõlmavaid juhtumiarutelusid ning viib
1 Maakondade tervise- ja heaoluprofiilid on leitavad siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-
paikkonnas/tervise-ja-heaoluprofiil/valminud-terviseprofiilid. Lisaks saab tugineda maakondade tervise ja heaolu ülevaadetele,
mis on leitavad siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/tervise-ja-
heaoluprofiil/maakondade-tervise-ja-heaolu-ulevaated.
kliendi ja teenusepakkuja omavahel kokku.
Kliendi lähedased, kes on sattunud järsku väga keerulisse olukorda ja ei orienteeru
teenustes ega tea täpselt, kuhu pöörduda ning millist abi on neil võimalik saada. Nt siiani
vähese kõrvalise abiga toime tulnud eaka lähedased, kui eakas on üleöö saanud raske
terviserikke, mille tulemusel on ta voodikeskne ning vajab suuremahulist isikuabi.
Terviserikke tekkimisel kutsutakse kiirabi, inimene viiakse haiglasse ning järgmisel hetkel
teatatakse, et inimene kirjutatakse haiglast välja – tervishoiusüsteemi poolt on justkui kõik
tehtud, kuid inimese lähedased on jäänud oma murega omapäi. Nii mõnigi kord osutatakse
haiglas tervishoiuteenuseid, kuid patsient/lähedased ei kohtu sotsiaaltöötajaga enne koju
suundumist.
c) milliste abivajajate toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste
abivajajate toetamisel on kõige enam raskusi:
Hästi toimib abi andmine olukorras, kus inimene vajab tuge ühest valdkonnast või
konkreetse teenuse näol. Sel juhul on abi üldjuhul kiire ja inimene saab talle vajaliku
teenuse. Kõige enam väljakutseid tekib multiprobleemsete klientidega (nt psüühikahäire),
kus ei ole alati üheselt selge, millist abi klient vajab, samas nõuab kõigisse tema
probleemidesse süvenemine ja kõikehõlmava abi korraldamine aega ning mõistmist kahe
süsteemi võimalustest, mida piiratud arstivisiidi aeg või sotsiaaltöötajaga kohtumine ei
võimalda.
Järjest enam peab toetama väga suure hooldusvajadusega inimeste kodust hooldust,
kuna inimene ei soovi oma kodust lahkuda. Sel juhul on vaja kombineerida mitme
osapoole ressursse ning planeerida teenuste logistikat, et inimese abivajadus oleks päeva
ja nädala lõikes adekvaatselt kaetud.
2.3. Palun kirjeldage:
a) millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja raskused,
sealhulgas valdkondadevahelise koostöö ja koordineerimisega seotud
võimalused ja raskused:
Abivajajate toetamiseks on piirkonnal pakkuda lisaks kohustuslikele sotsiaalteenustele
mitmeid teenuseid, mis ei kuulu kohustuslikus korras pakutavate teenuste alla, vaid oleme
arendanud innovaatilisi lisateenuseid (nt heaolumeister) ja elus hoidnud projekti käigus
saadud lahendusi (nt hoolduskoordinaator).
Pidevalt näeme vajadust koduteenuse mahu suurendamiseks, kuna tartlaste soovid ja
ootused on aasta aastalt muutunud. See on linnale suur väljakutse, et tagada nii teenuse
mahu suurendamine kui kvaliteedi hoidmine ja tõstmine kombineeritult teiste teenustega.
b) ning kuidas on plaanis nendega seotud riske maandada ja probleeme
lahendada:
Jätkuvalt on raskuseks tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsüsteemi omavaheline haakimine,
mida saab parandada vaid koostööd edasi arendades. Sotsiaalteenuste osutajaid on vähe
(nt koduteenused), tervishoiuteenustele on järjekorrad pikad (nt iseseisev statsionaarne
õendusabi, psühhiaatriline abi ja teised eriarstid). Koduteenuse mahtu oleks vaja
suurendada ja kvaliteeti parandada, lahendamiseks otsime võimalusi osaleda projektides
ning viia läbi teenuse disainimine.
2.4. Palun kirjeldage:
a) milline on taotleja ja partnerite huvi projektis osaleda:
Projekti eesmärk ja ühine huvi on koostöö jätkamine ja edasiarendamine, läbi mille
tagatakse patsiendikeskne käsitlus ning võimaldatakse tervishoiutöötajatel keskenduda
oma erialasele tööle, vähendades nende koormust sotsiaalvaldkonna küsimustega
tegelemisel. Inimene jõuab õigel ajal õigele teenusele ning ei jää ringlema
tervishoiusüsteemi, kuna ei saa õigel ajal toetavaid teenuseid, mis aitaksid haiglaravile
sattumist vältida. Nii perearstidel kui Kliinikumil on võimalus oma kliendid otse
hoolduskoordinaatori vastuvõttu suunata, kuna hoolduskoordinaatorid paiknevad mugavalt
suuremat tervisekeskuste koosseisus. Tihe infovahetus haigla sotsiaaltöötajatega
võimaldab inimese haiglas viibimise ajal teha veelgi paremaid ettevalmistusi ravi
lõppemiseks ning plaanida edasisi tegevusi inimese toimetuleku toetamiseks.
b) ja roll/vastutus projektis, näidates ära, kes ja mille eest vastutab:
Tartu linnavalitsuse vastutus on projekti juhtimine, võrgustikutöö-koolituste-kohtumiste
korraldamine. Tartu linnavalitsus tagab hoolduskoordinaatorile töötasu, vajalikud
töövahendid ja koolitusvõimalused. Samuti on tagatud tugistruktuur (raamatupidamine,
juriidiline nõustamine, arvutiabi jmt). Hoolduskoordinaator tagab info kiire liikumise
erinevate osapoolte vahel (klient/patsient, perekond, perearst, pereõde, sotsiaaltöötaja,
insuldikoordinaator) ning toetab perearste ja haigla sotsiaaltöötajaid patsiendile igakülgse
abi korraldamisel (nt sotsiaaltransport, koduteenused jne). Üheskoos osaletakse
koduteenuse disainimises.
Perearstide panuseks projektis on pakkuda hoolduskoordinaatorile tööruum enda
keskuses, osaleda juhtumite aktiivses lahendamises ning teha seejuures igakülgset
koostööd hoolduskoordinaatoriga. Vajadusel ja võimalusel koolitustel ja
võrgustikukohtumistel/juhtumiaruteludel osalemine. Perearstid annavad oma patsientidele
infot hoolduskoordinaatori kohta, suunavad vastuvõtule. Hoolduskoordinaatori ja
perearstide vahel toimub kiire infovahetus, vastavalt vajadusele dokumentide väljastamine
(nt saatekirjad, raviplaanid).
Kliinikumi sotsiaaltöötajate panuseks projektis on teha hoolduskoordinaatoriga igakülgset
koostööd, võimalusel ja vajadusel osaleda võrgustikukohtumistel ning juhtumiaruteludel.
Vastavalt vajadusele ja võimalusele koolitustel osalemine. Sotsiaaltöötajate ja
hoolduskoordinaatori vahel toimub kiire infovahetus, vastavalt vajadusele dokumentide
väljastamine (nt isikliku abivahendi kaardi taotlemine, puude vormistamine) juba enne
patsiendi haiglast lahkumist. Sotsiaaltöötajad annavad oma patsientidele infot
hoolduskoordinaatorist ning vajadusel suunavad patsiendi/lähedased vastuvõtule. Ühtlasi
käib tihe suhtlus Kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku osakondadega
(sotsiaaltöötaja, õed, hooldajad, arstid) patsientide nõustamisel ning koju/ravile suunamisel
– see koostöö jätkub ning tiheneb uue projekti raames.
2.5. Milliseid osapooli lisaks taotlejale ja partneritele soovitakse piirkondlikku
võrgustikku kaasata:
Tartu perearstikeskused on kaasatud pidevalt kogu projekti vältel. Samuti on pidevalt
kaasatud Tartu linna piirkonnakeskuste hoolekandespetsialistid ja eestkostespetsialistid,
vastavalt vajadusele ka lastekaitsespetsialistid.
Kliinikumi sotsiaaltöötajatega koostöö toimub vastavalt klientidele ja nende vajadustele.
Juhtumipõhiselt kaasame koduõed, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Päästeameti,
Tartu Kiirabi, Politsei, Vähiliidu, eakate organisatsioonid, hooldekodud, koduteenuse
pakkujad, abivahendeid müüvad firmad jne.
2.6. Kuidas plaanite korraldada määruse lisas 4 kirjeldatud ülesannete täitmise?
Palun andke ülevaade sellest,
a) millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse
kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll;
Hoolduskoordinaatorid vastutavad kõigi lisas 4 toodud ülesannete täitmise eest, kaasates
vastavalt vajadusele teisi osapooli sotsiaal- ja tervishoiusektorist.
b) milliste ülesannete täitmiseks tuleb piirkonnas palgata täiendavat
tööjõudu ja anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud
ülesandeid ning millise koormusega võib osta teenust sisse?
Tartu linnavalitsuses on olemas vajalikud kompetentsid nii raamatupidamiseks kui
vajadusel juriidiliseks nõustamiseks. Tartu linnas töötab 3 hoolduskoordinaatorit, kes
vastutavad lisas 4 kirjeldatud ülesannete täitmise eest võrdses mahus. Lisaks ostetakse
teenuse disainimise, koolituste ja ürituste korraldamisega seotud teenuseid.
2.7. Milline on piirkonna prognoos väljundinäitajate saavutamise kohta kvartalite
kaupa (väljundinäitajad on sätestatud jätkuprojektide puhul määruse § 3
lõikes 3 ja uute projektide puhul määruse § 3 lõikes 4)?
I kvartali lõpuks on töösse võetud 16 kompleksjuhtumit, millega tegeletakse projekti lõpuni
või inimese lahkumiseni teenuselt (surma tõttu, ööpäevaringsele asutushooldusele
suunamise tõttu jne). Projekti jooksul võetakse töösse rohkem kui 16 kompleksjuhtumit.
Juhtumimeeskonna koosolekuid viiakse alates projekti algusest läbi keskmiselt kord kuus,
vajadusel sagedamini (kokku vähemalt 12 korda).
Piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumisi viiakse läbi keskmiselt kord kvartalis, vajadusel
sagedamini (kokku vähemalt 5 korda).
Toimivat praktikat jagatakse pidevalt alates projekti algusest. Suuremaid kohtumisi
planeeritakse keskmiselt 1 kord poolaastas (kokku vähemalt 2 korda).
Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde
Käesolevaga kinnitab taotleja, et:
ta on tutvunud määrusega kehtestatud nõuete ja tingimustega, on nendega nõus ning
kinnitab, et esitatud taotlus on määruse nõuete ja tingimustega kooskõlas;
ta ei ole saanud taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks toetust teistelt
finantseerijatelt;
tal ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;
tal ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;
ta ei ole Sotsiaalministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega
nendega seotud isik;
tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad
maksuvõlad;
toetuse saamisel kasutatakse eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses
kirjeldatud eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks;
ta on teadlik perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel
kehtestatud toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest ning
kohustub seda järgima;
ta on teadlik, et perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3
nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;
ta on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta
saadu tagasi maksta või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks.
Kuupäev (digitaalallkirjas)
(Allkirjastatud digitaalselt)
Taotleja allkirjaõigusliku isiku nimi: Merle Liivak
Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021. a määruse nr 46
„Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“
Lisa 2
Toetuse taotlemise eelarvevorm
Taotleja nimi: Tartu linnavalitsus
Projekti kestus (algus- ja lõppkuupäev): 01.01.2022-31.12.2022
Aasta 2022 2023
Kvartal I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal I kvartal
PROJEKTI TÖÖTAJAD 3 kuud 3 kuud 3 kuud 3 kuud töötundide/
AMETINIMETUS (projektijuht või koordinaator) ülesannete kirjeldus tunni või kuu arvestus ühikuhind kulu töötaja kuude arv
1) projektijuhtimise tunnihind – 20,1 eurot kohta kokku
2) projektijuhtimise kuutasu – 3215,8 eurot
3) kompleksjuhtumite lahendamise
koordineerimise tunnihind – 16,5 eurot
4) kompleksjuhtumite lahendamise
koordineerimise kuutasu – 2638,4 eurot
Hoolduskoordinaator Kompleksse abivajadusega Kuu arvestus 2638,4 31660,8 7915,2 7915,2 7915,2 7915,2
inimeste abistamine, abi
korraldamine, suhtlus erinevate
osapooltega tervishoiu- ja
sotsiaalsüsteemis, juhtumiplaani
koostamine ja selle rakendamise
jälgimine, juhtumimeeskondade
kohtumistel osalemine, projektiga
seonduvatel koolitustel ja
sündmustel osalemine, projektiga
seotud kogemuste vahetamine
1 ning oma valdkonna tutvustamine.
Hoolduskoordinaator Kompleksse abivajadusega Kuu arvestus 2638,4 31660,8 7915,2 7915,2 7915,2 7915,2
inimeste abistamine, abi
korraldamine, suhtlus erinevate
osapooltega tervishoiu- ja
sotsiaalsüsteemis, juhtumiplaani
koostamine ja selle rakendamise
jälgimine, juhtumimeeskondade
kohtumistel osalemine, projektiga
seonduvatel koolitustel ja
sündmustel osalemine, projektiga
seotud kogemuste vahetamine
2 ning oma valdkonna tutvustamine.
Hoolduskoordinaator-projektijuht Kompleksse abivajadusega Kuu arvestus 3215,8 38589,6 9647,4 9647,4 9647,4 9647,4
inimeste abistamine, abi
korraldamine, suhtlus erinevate
osapooltega tervishoiu- ja
sotsiaalsüsteemis, juhtumiplaani
koostamine ja selle rakendamise
jälgimine, juhtumimeeskondade
kohtumistel osalemine, projektiga
seonduvatel koolitustel ja
sündmustel osalemine, projektiga
seotud kogemuste vahetamine
ning oma valdkonna tutvustamine.
Projektijuhtimisega seotud
ülesannete täitmine (suhtlus
projektipartneritega, kohtumiste
korraldamine, aruandlusega
seonduv).
3
Kulu kokku (koos maksudega) 101911,2 25477,8 25477,8 25477,8 25477,8 0
.
TARTU LINNAVALITSUS
SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND
Sotsiaalministeerium 30.12.2021 nr 19-2/VP-21-0150
Suur-Ameerika tn 1
10122 TALLINN
Koordinatsioonimudel
Esitame Tartu linnavalitsuse taotluse vooru "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi
koordinatsioonimudel rakendamine kohalikul tasandil". Taotlus sisaldab järgmisi dokumente:
Lisa 1 - Toetuse taotlemise vorm
Lisa 2 - Toetuse taotlemise eelarvevorm
Lisa 3 - Partnerite kinnituse vorm (kaks dokumenti)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merle Liivak
Juhataja
Piret Väljaots
[email protected]
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
Raekoja plats 3 tel 736 1300 www.tartu.ee
51003 TARTU rg-kood 75006546
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 31.12.2021 11:02
Adressaat: SM Info <
[email protected]>
Koopia: Kelly Otsman <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Koordinatsioonimudel
Manused: Sotsiaal-_ja_tervishoiuosakond_Kiri_20211230_VP-21-0150.asice
Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi.
Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus\Sotsiaal- ja tervishoiuosakond
Teema: Koordinatsioonimudel.
Dokumendi liik: Kiri
Dokumendi number: VP-21-0150.
Dokumendi kuupäev: 30.12.2021
(See attached file: Sotsiaal-_ja_tervishoiuosakond_Kiri_20211230_VP-21-0150.asice)