dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus

Sotsiaalministeerium · 31. detsember 2021
Viit
4.2-3/4298-1
Registreeritud
31. detsember 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Tartu Linnavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine
Sari
4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
4.2-3/2021
Vastutaja
Kelly Otsman (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond)
Lahendamise tähtaeg
30. jaanuar 2022

Failid

  • 📎E-kiri.pdf277 KB
  • 📎kirjavahetus.msg44 KB
  • 📎Sotsiaal-_ja_tervishoiuosakond_Kiri_20211230_VP-21-0150.asice1093 KB
  • 📎täiendatud eelarve lisa_2_toetuse_taotlemise_eelarvevorm (1).asice16 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Kelly Otsman </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=2fb8cee432e1492b9e84a7b32ab062f4-Kelly Otsman> Saaja: 'Piret Väljaots' Teema: RE: taotluse eelarvest Tere Sain kinnituse, et võite eelarves summa jätta nii, nagu on. Arvestame teie tahteavaldusega taotluses. Palun muutke koordinaator-projektijuht koordinaatoriks. Saatke ainult allkirjastatud eelarve uuesti. Tervitades Kelly Otsman hoolekande osakond 6269 329 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et> From: Kelly Otsman Sent: Friday, January 21, 2022 3:47 PM To: 'Piret Väljaots' <[email protected]> Subject: RE: taotluse eelarvest Tere Ma saan sellest aru, et tundub ebaloogiline. Ma uurin Riigi Tugiteenuste Keskuselt üle. Asi on selles, et RTK-l on oma süsteemis neli summat: 20,1 / 3215,8 / 16,5 / 2638,4. Iga kuu korrutatakse tunnihind läbi saadud tundidega või kuuhind kuutasuga. Rohkem variante minu teada ei ole. Me ei saa tasuda Tartule 90 000/12 eurot kuus. Me saame tasuda Tartule kuus: 1 koordinaator jaanuar = 1 x 2638,4 2 koordinaator jaanuar = 1 x 2638,4 Jne selliselt, et see ei ületa 90000 eurot. Kas varasemalt on olnud tegu ühikuhinna alusel tasustatud projektidega? Kuna meie osakonnale on selline rahastamisskeem uus, siis küsin RTK-lt vastuse, nende sõna on lõplik. Head Kelly From: Piret Väljaots <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, January 21, 2022 3:32 PM To: Kelly Otsman <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: taotluse eelarvest Oleme varasemalt ka teinud projekte, kus eelarvesumma ületab maksimaalse toetuse summa – kas ei oleks loogiline, et jätame taotluse samaks, aga Sotsiaalministeerium rahastab (nagu reeglid ette näevad) maksimaalset 90 000 euro ulatuses. See tähendab, et keegi ei keela teha projekti suuremas mahus, aga toetussummat selle võrra ei suurendata. See, kuidas Tartu linn katab nö „puudujääva“ osa, ei ole ju tegelikult siin kontekstis oluline? Kuivõrd hoolduskoordinaatorid on täna juba Tartu linna palgal lootuses, et saame taotlusele positiivse vastuse, on ka meie jaoks oluline, et tehtud kulusid rahastatakse alates 1. jaanuarist ehk mitte 11 kuud, vaid ikka 12 kuud. Kui see on nüüd mingi Euroopa nõue, siis vabanda, et vastu vaidlen. Kui aga on võimalik mingi paindlikkus, siis ma hea meelega jätaksin taotluse nii nagu on, sest see on meie kontekstis lihtsalt kõige loogilisem ja lihtsam ja näitab ka tegelikke kulutusi. Tervitan Piret From: Kelly Otsman <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, January 21, 2022 3:23 PM To: Piret Väljaots <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: taotluse eelarvest Tere Nii sobib, aga palun ühe koordinaatori juurde ülesannete sekka ikkagi märkida projektijuhi tööülesanded ka, et oleks näha, kes neid teeb. Kui soovite arvestust kuupõhiselt, siis võiks maha võtta niipalju kuid, et summa tuleks 90 000. Kuna esitatud eelarve on pdf-is, siis ei saanud seda arvestust läbi teha. Nii on kõige lihtsam. Üks kuu tasub nö Tartu LV ja meie midagi ei maksa. Siis ei pea hakkama tunde ja komasid taga ajama. Kuidas tundub? Kas on loogiline? Tervitades Kelly From: Piret Väljaots <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, January 21, 2022 3:07 PM To: Kelly Otsman <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: taotluse eelarvest Tere, Kelly Jätame siis ainult 3 hoolduskoordinaatorit? Nii ehk naa teeme projektijuhtimist koostöös, kaasatud on ka raamatupidamine ja teised kolleegid, keda me siin taotluses ei näitagi. Tervitades Piret From: Kelly Otsman <[email protected] <mailto:[email protected]> > Sent: Friday, January 21, 2022 2:43 PM To: Piret Väljaots <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: taotluse eelarvest Tere Eelarvest. Teil on kirjas koordinaator-projektijuht. Me ei saa seda selliselt arvestada. Meil on vaja teada nii koordinaatori kui projektijuhi tunde, sest need on tasustatud erinevalt. Kui on ka 50/50, siis peaksid need olema erineval real. Sisuliselt küsimusi ei ole. Tervitades Kelly Otsman hoolekande osakond 6269 329 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et> From: Kelly Otsman Sent: Friday, January 21, 2022 6:38 AM To: 'Piret Väljaots' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: RE: taotluse eelarvest Tere Üks asi veel. Selle töötaja kohta, kes teeb projektist teatud osa, on vaja lisaks lepingutele ka igakuiselt tööajatabelit. Head Kelly From: Kelly Otsman Sent: Thursday, January 20, 2022 8:12 PM To: 'Piret Väljaots' <[email protected] <mailto:[email protected]> > Subject: taotluse eelarvest Tere, Piret! On selgunud tõsiasi, et me ei saa arvestada eelarve tabeliga, milles summa ületab taotluses ettenähtud numbrit. Süsteem eeldab, et eelarves oleks välja toodud need tunnid, mille eest projekti rahade eest tööd tehakse. Seetõttu on tarvis ühe töötaja tasu muuta tunniarvestuseks ja panna kirja tunnid selliselt, et koondsumma ei ületaks 90 000 eurot. Tallinn avaldas muret, et nad ei saa inimestele palka maksta, kui ei ole lepingut jaanuaris sõlmitud. Paraku selleni me ei jõua, aga kiirendan protsesse, et jõuaks jaanuaris ministri käskkirjani, mis toetuse andmise kinnitab. Homme on meil hindamiskomisjoni koosolek praeguseks laekunud taotluste hindamiseks. Esmaspäeval on soov käskkiri menetlusringile saata, et jaanuaris toetuse andmise otsus saaks allkirja. Ma ei tea, kui kaua teil allkirjastamise protsessid aega võtavad. Võib juhtuda, et hindamiskomisjoni järgselt on tekkinud küsimusi või täiendamise ettepanekuid. Aga ei pruugi. Seega kui teil allkirjastamine võib vajadusel toimuda kiiresti, siis tasub ära oodata homse koosoleku tulemust kella 15.00 alates, et muudatused koos saata. Kui allkirjastamine käib kiiresti, siis võib saata eelarve uuesti allkirjastatuna ees ja kui tekib muid küsimusi, siis need hiljem. Kui ma midagi segaselt seletasin, siis räägime homme telefoni teel. Heade soovidega Kelly Otsman hoolekande osakond 6269 329 | [email protected] Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et> Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021 määrus nr 46 Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 1 TAOTLUS TOETUSE SAAMISEKS INIMKESKSE HOOLEKANDE- JA TERVISHOIUSÜSTEEMI KOORDINATSIOONIMUDELI RAKENDAMISEKS KOHALIKUL TASANDIL Taotlen sotsiaalkaitseministri 07.12.2021. a määruse nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ (edaspidi määrus) alusel toetust valdkondadeülese koordinatsioonimudeli (edaspidi koordinatsioonimudel) rakendamiseks määruses ette nähtud tingimustel. 1. Üldandmed  Taotleja nimi, registrikood, juriidiline aadress Tartu Linnavalitsus, registrikood 75006546 Raekoja plats 1a, 50089 Tartu linn  Partnerid: Nimi, registrikood, juriidiline aadress OÜ Tartu Kesklinna Perearstikeskus, registrikood 10534369 SA Tartu Ülikooli Kliinikum, registrikood 90001478  Taotleja kontaktandmed (aadress, telefon, e-post, kontaktisik) Tartu linnavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakond, Raekoja plats 3, Tartu linn Kontaktisik tervishoiuteenistuses hoolduskoordinaator Ave Tooming, 5919 6630.  Arvelduskonto number, viitenumber, pank Arvelduskonto number EE401010102030203008, viitenumber 30109213000001, pank SEB Pank  Taotletav summa (toetuse taotlemise eelarvevormist) 90000 eurot 2. Taotleja visioon koordinatsioonimudeli rakendamiseks Taotleja kirjeldab visiooni, vastates küsimustele 2.1.–2.7. Visiooni pikkus on kuni 10 A4 lehekülge ning see arvestab maakonna või paikkonna tervise- ja heaoluprofiili. 2.1. Palun sõnastage: a) toetuse kasutamise eesmärgid enda piirkonnas: Projekti toetussummade eest tasutakse 2 hoolduskoordinaatori töötasud, projektijuhtimise tasud, töövahendid, transpordi- ja koolituskulud. Korraldatakse võrgustikukohtumisi, praktikate jagamisi. Toimub koduteenuse kui ühe olulisima kompleksvajadusega inimesele mõeldud teenuse disainimine kliendile ja tema lähedastele sobivaks. Sujuvam klienditeekond sotsiaal- ja tervishoiuteenuste vahel. Juhtumimeeskonna ja piirkondlike võrgustike kohtumiste tulemusel paraneb ka eraldiseisvate spetsialistide omavaheline suhtlus ja koostöö, mille tulemusel paraneb kliendi heaolu ja teenuste kättesaadavus. Võimalusel korraldatakse kogemuste vahetamiseks ja toimivate praktikate väljaselgitamiseks välislähetusi, et ammutada uusi ideid sotsiaal- ja tervishoiu sektori parema koostöö korraldamiseks (nt surmatoetaja, hospiits jne). Tartu piirkonnas on projektiga seotud palju eakaid ja palju kliente projekti jooksul sureb – oluline on teadmine, kuidas toetada surijat, tema lähedasi ning kuidas töötajana tulla toime kliendi kaotusega. b) millised on soovitud muutused piirkonnas: Igale inimesele leitakse talle sobilik teenus. Hoolduskoordinatsiooni ning sotsiaal- ja tervishoiusektori parema koostöö läbi tagatakse inimesele võimalus olla võimalikult kaua oma kodus. Lahendused leitakse ka juhtudel, kui inimese abivajadus on nii suur, et vajadus oleks ööpäevaringse teenuse järele, kuid inimene ei ole valmis oma kodust lahkuma. Paraneb infovahetus Tartu Ülikooli Kliinikumi sotsiaaltöötajate ja linna sotsiaalvaldkonna töötajate vahel kliendi paremaks teenindamiseks. Tartu linnas on keeruline inimesel leida uut perearsti (vahetada perearsti), eriti kui inimene on eakas, suurte terviseprobleemidega või välisriigist tulnu. Perearsti leidmine sõltub palju isiklikest suhetest ning hoolduskoordinaatori paiknemine tervisekeskustes võimaldab luua perearstidega parema suhte (perearstil on oluline teada täpsemat tausta, et ta oskaks hinnata oma võimekust inimest teenindada). 2.2. Millised on piirkonna abivajajate rühmad, arvestades piirkonna tervise- ja heaoluprofiili1, sealhulgas: a) kui palju on piirkonnas potentsiaalseid abivajajaid (sh valdkondadeülest koordineeritud abistamist vajavaid inimesi): Sihtrühma suurus on ca 35 000 inimest, mis hõlmab eakaid ja puudega inimese toetuse saajad, sh puudega lapsi ja vanaduspensionäre. b) millised on kõige levinumad probleemid/piirangud, mille tõttu abivajajad ei saa oma vajadustele vastavat abi: Üksikud eakad vajavad abi tervishoiuteenuste korraldamisel (aegade broneerimine, arstivisiidid jne). Sageli on tegemist eakatele keerulise ja tihti ka võimatu ülesandega (interneti ja arvuti puudumine, oskuste puudumine), milleks aga tervishoiusüsteemis eraldi aega ette nähtud ei ole. Multiprobleemsed kliendid, kelle puhul ei taha vastutust võtta ei tervishoiuteenuse osutaja ega hoolekandesüsteem, kuid vajadus teenuste järele on (sh abivajadus ei pea olema seotud puude määramisega). Neil puhkudel on oluline, et kliendil oleks nö juhtumikorraldaja, kes võtab vastutuse, suhtleb erinevate osapooltega ning aitab leida kliendile parima võimaliku lahenduse, sidudes sotsiaal- ja tervisteenused. Selgusetus, kumba süsteemi inimene kuulub. Igas süsteemis on omad spetsialistid, kes valdavad imeliselt enda eriala, kuid ei orienteeru (ega peagi orienteeruma) teistes süsteemides. Teadmatuse tõttu võib aga klient jääda talle vajalikust abist ilma või saada talle vajalikud teenused liiga hilja või väga suure ringiga (nt lähedaste ajakulu lahenduste otsimisel, hoolduskoormuse suurenemine lahenduse saabumiseni jne). Hoolduskoordinaator saab siin kohal olla see, kes orienteerub mõlemas süsteemis hästi, korraldab võrgustikukohtumisi, mitmeid spetsialiste hõlmavaid juhtumiarutelusid ning viib 1 Maakondade tervise- ja heaoluprofiilid on leitavad siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine- paikkonnas/tervise-ja-heaoluprofiil/valminud-terviseprofiilid. Lisaks saab tugineda maakondade tervise ja heaolu ülevaadetele, mis on leitavad siit: https://www.terviseinfo.ee/et/tervise-edendamine/tervise-edendamine-paikkonnas/tervise-ja- heaoluprofiil/maakondade-tervise-ja-heaolu-ulevaated. kliendi ja teenusepakkuja omavahel kokku. Kliendi lähedased, kes on sattunud järsku väga keerulisse olukorda ja ei orienteeru teenustes ega tea täpselt, kuhu pöörduda ning millist abi on neil võimalik saada. Nt siiani vähese kõrvalise abiga toime tulnud eaka lähedased, kui eakas on üleöö saanud raske terviserikke, mille tulemusel on ta voodikeskne ning vajab suuremahulist isikuabi. Terviserikke tekkimisel kutsutakse kiirabi, inimene viiakse haiglasse ning järgmisel hetkel teatatakse, et inimene kirjutatakse haiglast välja – tervishoiusüsteemi poolt on justkui kõik tehtud, kuid inimese lähedased on jäänud oma murega omapäi. Nii mõnigi kord osutatakse haiglas tervishoiuteenuseid, kuid patsient/lähedased ei kohtu sotsiaaltöötajaga enne koju suundumist. c) milliste abivajajate toetamine toimib piirkonnas hästi ning milliste abivajajate toetamisel on kõige enam raskusi: Hästi toimib abi andmine olukorras, kus inimene vajab tuge ühest valdkonnast või konkreetse teenuse näol. Sel juhul on abi üldjuhul kiire ja inimene saab talle vajaliku teenuse. Kõige enam väljakutseid tekib multiprobleemsete klientidega (nt psüühikahäire), kus ei ole alati üheselt selge, millist abi klient vajab, samas nõuab kõigisse tema probleemidesse süvenemine ja kõikehõlmava abi korraldamine aega ning mõistmist kahe süsteemi võimalustest, mida piiratud arstivisiidi aeg või sotsiaaltöötajaga kohtumine ei võimalda. Järjest enam peab toetama väga suure hooldusvajadusega inimeste kodust hooldust, kuna inimene ei soovi oma kodust lahkuda. Sel juhul on vaja kombineerida mitme osapoole ressursse ning planeerida teenuste logistikat, et inimese abivajadus oleks päeva ja nädala lõikes adekvaatselt kaetud. 2.3. Palun kirjeldage: a) millised on abivajajate toetamisel piirkonna võimalused ja raskused, sealhulgas valdkondadevahelise koostöö ja koordineerimisega seotud võimalused ja raskused: Abivajajate toetamiseks on piirkonnal pakkuda lisaks kohustuslikele sotsiaalteenustele mitmeid teenuseid, mis ei kuulu kohustuslikus korras pakutavate teenuste alla, vaid oleme arendanud innovaatilisi lisateenuseid (nt heaolumeister) ja elus hoidnud projekti käigus saadud lahendusi (nt hoolduskoordinaator). Pidevalt näeme vajadust koduteenuse mahu suurendamiseks, kuna tartlaste soovid ja ootused on aasta aastalt muutunud. See on linnale suur väljakutse, et tagada nii teenuse mahu suurendamine kui kvaliteedi hoidmine ja tõstmine kombineeritult teiste teenustega. b) ning kuidas on plaanis nendega seotud riske maandada ja probleeme lahendada: Jätkuvalt on raskuseks tervishoiusüsteemi ja sotsiaalsüsteemi omavaheline haakimine, mida saab parandada vaid koostööd edasi arendades. Sotsiaalteenuste osutajaid on vähe (nt koduteenused), tervishoiuteenustele on järjekorrad pikad (nt iseseisev statsionaarne õendusabi, psühhiaatriline abi ja teised eriarstid). Koduteenuse mahtu oleks vaja suurendada ja kvaliteeti parandada, lahendamiseks otsime võimalusi osaleda projektides ning viia läbi teenuse disainimine. 2.4. Palun kirjeldage: a) milline on taotleja ja partnerite huvi projektis osaleda: Projekti eesmärk ja ühine huvi on koostöö jätkamine ja edasiarendamine, läbi mille tagatakse patsiendikeskne käsitlus ning võimaldatakse tervishoiutöötajatel keskenduda oma erialasele tööle, vähendades nende koormust sotsiaalvaldkonna küsimustega tegelemisel. Inimene jõuab õigel ajal õigele teenusele ning ei jää ringlema tervishoiusüsteemi, kuna ei saa õigel ajal toetavaid teenuseid, mis aitaksid haiglaravile sattumist vältida. Nii perearstidel kui Kliinikumil on võimalus oma kliendid otse hoolduskoordinaatori vastuvõttu suunata, kuna hoolduskoordinaatorid paiknevad mugavalt suuremat tervisekeskuste koosseisus. Tihe infovahetus haigla sotsiaaltöötajatega võimaldab inimese haiglas viibimise ajal teha veelgi paremaid ettevalmistusi ravi lõppemiseks ning plaanida edasisi tegevusi inimese toimetuleku toetamiseks. b) ja roll/vastutus projektis, näidates ära, kes ja mille eest vastutab: Tartu linnavalitsuse vastutus on projekti juhtimine, võrgustikutöö-koolituste-kohtumiste korraldamine. Tartu linnavalitsus tagab hoolduskoordinaatorile töötasu, vajalikud töövahendid ja koolitusvõimalused. Samuti on tagatud tugistruktuur (raamatupidamine, juriidiline nõustamine, arvutiabi jmt). Hoolduskoordinaator tagab info kiire liikumise erinevate osapoolte vahel (klient/patsient, perekond, perearst, pereõde, sotsiaaltöötaja, insuldikoordinaator) ning toetab perearste ja haigla sotsiaaltöötajaid patsiendile igakülgse abi korraldamisel (nt sotsiaaltransport, koduteenused jne). Üheskoos osaletakse koduteenuse disainimises. Perearstide panuseks projektis on pakkuda hoolduskoordinaatorile tööruum enda keskuses, osaleda juhtumite aktiivses lahendamises ning teha seejuures igakülgset koostööd hoolduskoordinaatoriga. Vajadusel ja võimalusel koolitustel ja võrgustikukohtumistel/juhtumiaruteludel osalemine. Perearstid annavad oma patsientidele infot hoolduskoordinaatori kohta, suunavad vastuvõtule. Hoolduskoordinaatori ja perearstide vahel toimub kiire infovahetus, vastavalt vajadusele dokumentide väljastamine (nt saatekirjad, raviplaanid). Kliinikumi sotsiaaltöötajate panuseks projektis on teha hoolduskoordinaatoriga igakülgset koostööd, võimalusel ja vajadusel osaleda võrgustikukohtumistel ning juhtumiaruteludel. Vastavalt vajadusele ja võimalusele koolitustel osalemine. Sotsiaaltöötajate ja hoolduskoordinaatori vahel toimub kiire infovahetus, vastavalt vajadusele dokumentide väljastamine (nt isikliku abivahendi kaardi taotlemine, puude vormistamine) juba enne patsiendi haiglast lahkumist. Sotsiaaltöötajad annavad oma patsientidele infot hoolduskoordinaatorist ning vajadusel suunavad patsiendi/lähedased vastuvõtule. Ühtlasi käib tihe suhtlus Kliinikumi spordimeditsiini- ja taastusravikliiniku osakondadega (sotsiaaltöötaja, õed, hooldajad, arstid) patsientide nõustamisel ning koju/ravile suunamisel – see koostöö jätkub ning tiheneb uue projekti raames. 2.5. Milliseid osapooli lisaks taotlejale ja partneritele soovitakse piirkondlikku võrgustikku kaasata: Tartu perearstikeskused on kaasatud pidevalt kogu projekti vältel. Samuti on pidevalt kaasatud Tartu linna piirkonnakeskuste hoolekandespetsialistid ja eestkostespetsialistid, vastavalt vajadusele ka lastekaitsespetsialistid. Kliinikumi sotsiaaltöötajatega koostöö toimub vastavalt klientidele ja nende vajadustele. Juhtumipõhiselt kaasame koduõed, Sotsiaalkindlustusameti, Töötukassa, Päästeameti, Tartu Kiirabi, Politsei, Vähiliidu, eakate organisatsioonid, hooldekodud, koduteenuse pakkujad, abivahendeid müüvad firmad jne. 2.6. Kuidas plaanite korraldada määruse lisas 4 kirjeldatud ülesannete täitmise? Palun andke ülevaade sellest, a) millised osapooled peavad olema koordinatsioonimudeli rakendamisse kaasatud ning mis on nende tõenäoline roll; Hoolduskoordinaatorid vastutavad kõigi lisas 4 toodud ülesannete täitmise eest, kaasates vastavalt vajadusele teisi osapooli sotsiaal- ja tervishoiusektorist. b) milliste ülesannete täitmiseks tuleb piirkonnas palgata täiendavat tööjõudu ja anda olemasolevale personalile täiendavaid projektiga seotud ülesandeid ning millise koormusega võib osta teenust sisse? Tartu linnavalitsuses on olemas vajalikud kompetentsid nii raamatupidamiseks kui vajadusel juriidiliseks nõustamiseks. Tartu linnas töötab 3 hoolduskoordinaatorit, kes vastutavad lisas 4 kirjeldatud ülesannete täitmise eest võrdses mahus. Lisaks ostetakse teenuse disainimise, koolituste ja ürituste korraldamisega seotud teenuseid. 2.7. Milline on piirkonna prognoos väljundinäitajate saavutamise kohta kvartalite kaupa (väljundinäitajad on sätestatud jätkuprojektide puhul määruse § 3 lõikes 3 ja uute projektide puhul määruse § 3 lõikes 4)? I kvartali lõpuks on töösse võetud 16 kompleksjuhtumit, millega tegeletakse projekti lõpuni või inimese lahkumiseni teenuselt (surma tõttu, ööpäevaringsele asutushooldusele suunamise tõttu jne). Projekti jooksul võetakse töösse rohkem kui 16 kompleksjuhtumit. Juhtumimeeskonna koosolekuid viiakse alates projekti algusest läbi keskmiselt kord kuus, vajadusel sagedamini (kokku vähemalt 12 korda). Piirkondliku võrgustiku liikmete kohtumisi viiakse läbi keskmiselt kord kvartalis, vajadusel sagedamini (kokku vähemalt 5 korda). Toimivat praktikat jagatakse pidevalt alates projekti algusest. Suuremaid kohtumisi planeeritakse keskmiselt 1 kord poolaastas (kokku vähemalt 2 korda). Kinnitus Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava toetuse taotluse juurde Käesolevaga kinnitab taotleja, et:  ta on tutvunud määrusega kehtestatud nõuete ja tingimustega, on nendega nõus ning kinnitab, et esitatud taotlus on määruse nõuete ja tingimustega kooskõlas;  ta ei ole saanud taotluses kirjeldatud tegevuste elluviimiseks toetust teistelt finantseerijatelt;  tal ei ole varem saadud toetuste kohta aruande esitamise võlgnevust;  tal ei ole tähtajaks tagastamata toetuse jääki ega maksmata tagasinõuet;  ta ei ole Sotsiaalministeeriumi ega selle hallatava asutuse ametnik (töötaja) ega nendega seotud isik;  tema suhtes ei ole algatatud pankrotimenetlust ega sundlikvideerimist ning puuduvad maksuvõlad;  toetuse saamisel kasutatakse eraldatud toetust sihipäraselt ja otstarbekalt taotluses kirjeldatud eesmärkide täitmiseks ja tulemuste saavutamiseks;  ta on teadlik perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõike 10 alusel kehtestatud toetuse saamisega kaasnevatest avalikkuse teavitamise nõuetest ning kohustub seda järgima;  ta on teadlik, et perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse § 39 lõikes 3 nimetatud toetuse saamisega seotud andmed avalikustatakse;  ta on teadlik, et toetuse andmisest võidakse taganeda ja sealjuures tuleb aluseta saadu tagasi maksta või taotluse rahuldamise otsus võidakse tunnistada kehtetuks. Kuupäev (digitaalallkirjas) (Allkirjastatud digitaalselt) Taotleja allkirjaõigusliku isiku nimi: Merle Liivak Sotsiaalkaitseministri 07.12.2021. a määruse nr 46 „Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudeli rakendamine kohalikul tasandil“ Lisa 2 Toetuse taotlemise eelarvevorm Taotleja nimi: Tartu linnavalitsus Projekti kestus (algus- ja lõppkuupäev): 01.01.2022-31.12.2022 Aasta 2022 2023 Kvartal I kvartal II kvartal III kvartal IV kvartal I kvartal PROJEKTI TÖÖTAJAD 3 kuud 3 kuud 3 kuud 3 kuud töötundide/ AMETINIMETUS (projektijuht või koordinaator) ülesannete kirjeldus tunni või kuu arvestus ühikuhind kulu töötaja kuude arv 1) projektijuhtimise tunnihind – 20,1 eurot kohta kokku 2) projektijuhtimise kuutasu – 3215,8 eurot 3) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise tunnihind – 16,5 eurot 4) kompleksjuhtumite lahendamise koordineerimise kuutasu – 2638,4 eurot Hoolduskoordinaator Kompleksse abivajadusega Kuu arvestus 2638,4 31660,8 7915,2 7915,2 7915,2 7915,2 inimeste abistamine, abi korraldamine, suhtlus erinevate osapooltega tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis, juhtumiplaani koostamine ja selle rakendamise jälgimine, juhtumimeeskondade kohtumistel osalemine, projektiga seonduvatel koolitustel ja sündmustel osalemine, projektiga seotud kogemuste vahetamine 1 ning oma valdkonna tutvustamine. Hoolduskoordinaator Kompleksse abivajadusega Kuu arvestus 2638,4 31660,8 7915,2 7915,2 7915,2 7915,2 inimeste abistamine, abi korraldamine, suhtlus erinevate osapooltega tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis, juhtumiplaani koostamine ja selle rakendamise jälgimine, juhtumimeeskondade kohtumistel osalemine, projektiga seonduvatel koolitustel ja sündmustel osalemine, projektiga seotud kogemuste vahetamine 2 ning oma valdkonna tutvustamine. Hoolduskoordinaator-projektijuht Kompleksse abivajadusega Kuu arvestus 3215,8 38589,6 9647,4 9647,4 9647,4 9647,4 inimeste abistamine, abi korraldamine, suhtlus erinevate osapooltega tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemis, juhtumiplaani koostamine ja selle rakendamise jälgimine, juhtumimeeskondade kohtumistel osalemine, projektiga seonduvatel koolitustel ja sündmustel osalemine, projektiga seotud kogemuste vahetamine ning oma valdkonna tutvustamine. Projektijuhtimisega seotud ülesannete täitmine (suhtlus projektipartneritega, kohtumiste korraldamine, aruandlusega seonduv). 3 Kulu kokku (koos maksudega) 101911,2 25477,8 25477,8 25477,8 25477,8 0 . TARTU LINNAVALITSUS SOTSIAAL- JA TERVISHOIUOSAKOND Sotsiaalministeerium 30.12.2021 nr 19-2/VP-21-0150 Suur-Ameerika tn 1 10122 TALLINN Koordinatsioonimudel Esitame Tartu linnavalitsuse taotluse vooru "Inimkeskse hoolekande- ja tervishoiusüsteemi koordinatsioonimudel rakendamine kohalikul tasandil". Taotlus sisaldab järgmisi dokumente: Lisa 1 - Toetuse taotlemise vorm Lisa 2 - Toetuse taotlemise eelarvevorm Lisa 3 - Partnerite kinnituse vorm (kaks dokumenti) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Merle Liivak Juhataja Piret Väljaots [email protected] ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ Raekoja plats 3 tel 736 1300 www.tartu.ee 51003 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] Saatja: <[email protected]> Saadetud: 31.12.2021 11:02 Adressaat: SM Info <[email protected]> Koopia: Kelly Otsman <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Koordinatsioonimudel Manused: Sotsiaal-_ja_tervishoiuosakond_Kiri_20211230_VP-21-0150.asice Saadame Teile digitaalselt allkirjastatud dokumendi. Dokumendi väljaandja: Tartu Linnavalitsus\Sotsiaal- ja tervishoiuosakond Teema: Koordinatsioonimudel. Dokumendi liik: Kiri Dokumendi number: VP-21-0150. Dokumendi kuupäev: 30.12.2021 (See attached file: Sotsiaal-_ja_tervishoiuosakond_Kiri_20211230_VP-21-0150.asice)
Allikas: Sotsiaalministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel