Vastus pöördumisele

Saatja: Eleri Lapp </o=JM/ou=Exchange Administrative Group (FYDIBOHF23SPDLT)/cn=Recipients/cn=af594ce0facb48b0bb9a06d595838125-Eleri Lapp> Saaja: '[email protected]', EPS Juhatus Teema: Sotsiaalministri määruse eelnõule antud tagasiside Tere! Saatsime teile arvamuse avaldamiseks Sotsiaalministri 7. detsembri 2012. a määruse nr 51 „Tervishoiustatistika ja tervishoiualase majandustegevuse aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ning esitamise kord“ muutmise määruse. Täname teid saadetud arvamuste eest. Koostasime Tervise Arengu Instituudiga (TAI) selgitused teie esitatud punktidele. Muudatused määruse eelnõus on ebapiisavad ja ei täida vajalikul määral oma eesmärki, st tervishoiuteenuse osutajate halduskoormuse vähenemist ning jätkub nullbürokraatia projektiga ebakõlaliselt andmete topeltküsimine. Jääb täiesti arusaamatuks, miks on vajalik perearstikeskusel dubleerivalt täita tabelid a. Lisa 1 tervishoiuasutus – kuivõrd perearstikeskustes tehtavad uuringud ja analüüsid esitatakse RTAde arveridadel olevate teenuskoodidena igakuiselt Haigekassale. b. Lisa 4 Tervishoiuteenuse osutaja üldandmed – oleks kena sünkroniseerida TA ja HK andmetega. c. Lisa 5 ambulaatoorsed vastuvõtud ja koduvisiidid – teenuskoodid RTAdel olemas. Lisa 6 Tervishoiualane majandustegevus – nende andmete kogumise eesmärk esmatasandil jääb sootuks ebaselgeks, kuivõrd perearstikeskuste majandustegevus on suhteliselt rangelt piiratud ning põhineb Haigekassaga sõlmitud lepingutel. Selgitame, TAI teeb igapäevaselt arendustöid aruannete esitamisega seotud TTO-de halduskoormuse vähendamiseks ja võimaluse korral võtab statistika tegemiseks kasutusele alternatiivsed andmeallikad. Eelnõus on mitmed muudatusi, mis vähendavad oluliselt esitajate halduskoormust – aruandes „Tervishoiuasutus“ jäetakse välja haigestumuse andmed (tabelid 3.1 ja 3.2), aruandes „Haigla“ andmekoosseisust jäetakse välja raseda, sünnitaja surmapõhjuse andmed (tabel 5), samuti „Päevaravi“ aruandes jäetakse ära mitmed andmehulgad ja lõpetatakse aruandega vastsündinute haigestumuse andmete kogumine. Eesmärk on võtta kasutusele alternatiivsed andmeallikad statistika tegemiseks, kui see on võimalik. Eesti haigekassa andmed sisaldavad ainult nende TTO-de andmeid ja raviteenuseid, mis on haigekassa rahastatud ja lepingutega kaetud, seetõttu ei ole haigekassa andmed kõiksed. Aruannetega kogutavad andmed sisaldavad kõiki ravitegevusi ja kontakte, mida tervishoius tehakse, hoolimata haigekassa lepingu olemasolust. Samuti juhime tähelepanu asjaolule, et haigekassa ja aruannetega andmete kogumise metoodikad on erinevad (kuluaasta põhine vs. teenuse osutamise aja põhine), seega tuleb nende erisustega arvestada. Tervisestatistika peamine eesmärk on hinnata teenuseosutajate tehtud tööd, kuid haigekassa kogub andmeid teenuse tasustamisest lähtuvalt. Näiteks perearstiabi osutajate tellitud uuringud või õendusabi osutajatelt ostetud koduõe visiidid arvestatakse perearstiasutuse tööna, mis statistika vaates ei ole korrektne. Haigekassa andmeid kasutatakse nendel teemadel, kus on teada, et need katavad tervisestatistika vajadused ja kirjeldab piisavalt täpselt tegelikku olukorda. Aruannetega esitatud andmete võrdlemine haigekassa raviarvete andmetega on andmekontrolli ja kvaliteedi tagamise osa, mida TAI teeb. Samuti jälgib TAI iga-aastaselt tervise infosüsteemi (TIS) edastatud andmeid, kuna sellesse peavad saama andmed kõik TTO-d ja kõikide osutatud teenuste kohta, eesmärgiga neid andmeid tulevikus statistika tegemiseks rohkem kasutada. 2020. aastal perearstiabi esitatud kontakt-vastuvõttude ja koduvisiitide haigekassa ja TAI aruannete andmete võrdlusest selgus, et andmeerinevused on suured, mistõttu ainuüksi haigekassa andmetelt ei ole võimalik tegelikku olukorda kajastavat statistikat teha. Näiteks on aruandes arsti vastuvõtte ja koduvisiite ca 9% ja pereõe vastuvõtte ja koduvisiite ca 71% rohkem kui haigekassa raviarvetel esitatud. Samuti on erinevusi perearstiabis vastuvõtte ja koduvisiite teinud ämmaemandate ning koduõdede andmetes. Alternatiivseks andmeallikaks on tervise infosüsteem (TIS). Perearstiabis ambulatoorsetel epikriisidel kajastatud vastuvõttude ja koduvisiitide andmekaetus, võrdluses TAI aruannetega, on aasta-aastalt suurenenud – kui 2015. aastal oli see 23%, siis 2020. aastal 75%. Andmekaetus peab veel suurenema, et neid andmeid statistikaks kasutada. Aruanne „Tervishoiuteenuse osutaja üldandmed“ on vajalikud A-veebi toimimiseks, juhul kui TTO andmed ei ole muutunud, siis neid ei ole vaja igal aastal uuesti täita. Küll tuleb üks kord aastas need üle vaadata ja vajadusel uuendada. Praegu ei ole head ühtset andmeallikat, kus on ajakohane teave TTO-de kõigi tegevuskohtade ja andmeesitaja kontaktide kohta. Püüame leida paremat lahendust, et TTO üldandmeid ei peaks aruandena kohustuslikus korras andmeesitajad täitma. Aruande „Tervishoiualane majandustegevus“ eesmärk on saada ülevaade kõigi tervishoiuteenuse osutajate, sh perearstiabiasutuste majandustegevusest, detailsemalt välja tuues tervishoiutegevusega seotud tulud, kulud, põhivara. Majandusnäitajad võimaldavad analüüsida tervishoiuteenuse osutajate majandustegevuse edukust ja arengut ajas, tulude, kulude ja põhivara struktuuri teenuseosutajate liigiti ja maakonniti. 95% perearstiabiasutuste tuludest laekub küll haigekassalt, kuid samas osutatakse ka tasulisi teenuseid. Laekumised patsientidelt on oluline näitaja inimeste omaosaluse hindamisel Eesti tervishoiukuludes. Põhivara andmetel arvutatud investeeringute andmeid teenuseosutajate liigiti edastatakse rahvusvaheliseks võrdluseks. Andmeesitajate töö lihtsustamiseks eeltäidetakse majandustegevuse aruande tulude osas haigekassa andmetega. Samuti on võimalus importida aruandesse andmeid äriregistrisse esitatud majandusaasta aruandest. Kahjuks ei kata need andmeallikad tervishoiualase majandustegevuse kogu andmevajadust. Seepärast jätkatakse detailsemate tervishoiualaste andmete kogumist aruandega. Tulevikus on plaanis osapooltega üle vaadata tervishoiualase majandustegevuse andmevajadus, et kogutav andmedetailsus oleks piisav. Kokkuvõtteks – järjepidevas ja tõhusas koostöös saame järk-järgult antud määruses toodud andmete esitamisega seotud kohtususi ja koormust vähendada. Parimate soovidega Eleri Lapp Nõunik | Tervisesüsteemi arendamise osakond 626 9137 | [email protected] <mailto:[email protected]> Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 | 10122 Tallinn 626 9301 | http://www.sm.ee <http://www.sm.ee/et>