Saatja: Piret Lehemets <
[email protected]>
Saaja: Kantselei
Teema: FW: kohtuotsuste kvaliteedist ja mõistusega mõistetavusest
From: Margus Hendrikson [mailto:
[email protected]]
Sent: Tuesday, September 24, 2013 9:40 PM
To:
[email protected]
Subject: kohtuotsuste kvaliteedist ja mõistusega mõistetavusest
Austatud härra Pikamäe,
Leiate hiljuti EPL-s ilmunud usutluses ( Holger Roonemaa kirjutatud), et
"Eesti kohus on kindlasti sõltumatu ja usaldusväärne, mida näitavad
viimased uuringud. Usaldusväärsus on 60% ümber, mis minu meelest on väga
hea tulemus" ning olete kohtuotsuste osas olete "seisukohal, et
kvaliteet on esmatähtis ja otsused peavad olema kooskõlas kehtiva
õigusega ja ka põhjendatud" ning olete kindlameelselt teatanud, et ei
näe selles võimalust järele anda.
Mis puudutab hiljuti avalikkusele presenteeritud menetlusosaliste
uuringu kokkuvõtet, siis sellele edastasin 1.septembri, teadmistepäeva
puhul oma kommentaarid nii eelmisele lugupeetud riigikohtu esimehele
härra Raskile kui ka austatud justiitsministrile ega hakka Teie
e-postkasti sellega risustama.
Küll on minu siiraks sooviks tuua Teile ametisse astumise puhul
konkreetne näide kohtuotsuste kvaliteedi vallast. Tegu on asjaga mille
kohtulik menetlus minujaoks kestis seitse aastat ning mille lõpptulemus
kohtunike meelest küllap on nii kvaliteetne, kooskõlas kehtiva õigusega
kui ka põhjendatud - vastasel juhul olnuks Riigikohtul võimalik asi
tervelt kolmel korral menetlusse võtta, kuid üksmeelselt jäeti kõik kolm
kassatsioonkaebust "ilmse põhjendamatuse" tõttu menetlemata.
Aga mis teha, mittejuristina on siiski okas hinges ja küsimus
noortepäraselt väljendades - millise puu otsast ja millised koguses
seemneid tuleks süüa, et taolisest asjast aru saada, sellega leppida ja
takkapeale veel lugupidamisegagi suhtuda?
Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2011 otsuses haldusasjas 3-10-1009
<tel:3-10-1009> tehtud väärjäreldus justnagu oleks antud asjas tegu ühe
maatükiga ( tsitaat otsusest: "M.Hendriksoni väide, et ehitiste
teenindamiseks vajalik maa on määratud vastuolus MaaKS § 5 lg 2 p 1,
2, 5, 6, 7 nõuetega, kuna tegemist on kahe eraldi maatükiga, on ebaõige.
Martin Kutmani ehitised asuvad maatükil, mille jagab kaheks avalik tee.
Kuigi ehitiste teenindamiseks vajalik maa asub kahel pool teed,
moodustab see siiski ühtse terviku ning vastuolu MaaKS § 5 lg 2 nõuetega
ei ole." ) on päevselges vastuolus teise klassi geomeetriakursusega,
ometigi ei õnnestunud seda väärjäreldust aastaid mistahes ja kuitahes
asjatundlike ning põhjalike geodeetiliste ja maakasutuse planeerimise
alaste põhjendustega kummutada.
Taoline väide ei ole ei tõene ega ka näi tõesena. Mis asjaoludel peaks
olema taolisele väitele rajanev Eesti Vabariigi nimel kuulutatav
kohtuotsuse olema õige või õiglane või näima õige või õiglasena?
Olgu märgitud, et vaidlusalustel maatükkidel on kummalgi eraldi
katastritunnus, neil ei ole mitte ühtegi ühist piirijoont ega ka
piirimärki ning nende vahele asuva 3 m laiusele alale peaks kohtute
meelest ära mahtuma vastuvõetud detailplaneeringu kohaselt määratletud 8
m laiusega tee. Piltlikult öeldes tuleks see 8 m laiune tee 3 m laiusele
alale, mille kujunemise ainsaks põhjuseks on maa erastamine algusest
peale õigusliku alusete ehitiste juurde, paigutada kas serviti püsti või
siis lihtsalt ääred üles keerata, mis nagu mulle on selgeks saanud on
õiguslikult küllap võimalik.
Ülaltoodu tegelikkusest võetud näite põhjal jääb mulle mulje, et nt.
kooligeomeetriast tuttav postulaat kolmurga nurkade summa on 180 kraadi
meie kohtusüsteemis ei pruugi kehtida, sest kohus võib igati
seaduslikult ja õiguspäraselt, siseveendumusele tuginedes lihtsalt
sellest erinevale seisukohale asuda väites näiteks, et vaidlusaluse
objekti näol kas ei olegi üldse tegemist kolmnurgaga või siis, et
kolmnurganurkade summa on kas nt. 120 kraadi või hoopis 212 kraadi ja
mitte üheski kohtuastmes ei õnnestugi seda kummutada, kuna asja
arutamata tuginetakse alama astme kohtute otsuste kontrollimisel
varasematele "jõustunud kohtuotsustele."
Teie sisulist kommentaari huviga ootama jäädes ja edu ning kvaliteeti
soovides,
Lugupidamisega
Margus Hendrikson