Õigusakti eelnõu

Ministeeriumid Meie 15.08.2025 nr 1.1-10.1/3670-1 Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduste muutmise seaduse eelnõu. Dokumendid on kättesaadavad eelnõude infosüsteemis EIS. Palume dokumendid kooskõlastada või nende kohta arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jürgen Ligi rahandusminister /*Lisa(d): 1. Eelnõu koos lisadega; 2. Seletuskiri. Anneli Valgma 5885 1315 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 /*Lisaadressaadid: Andmekaitse Inspektsioon Rahapesu Andmebüroo Finantsinspektsioon Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Pangaliit MTÜ Eesti Advokatuur Audiitorkogu Eesti Maksumaksjate Liit Eesti Kindlustusseltside Liit Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Eesti Web3 Koda Eesti Digivara Liit FinanceEstonia MTÜ KPMG Baltics OÜ Ernst & Young Baltic AS PWC Eesti 2  EELNÕU 25.07.2025 Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadus (halduskoostöö direktiivi ülevõtmine) § 1. Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine 1) paragrahvi 4 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) tulu elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata teavet käesolevas seaduses sätestatud muul alusel;“; 2) paragrahvi 4 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu, välja arvatud selline dividenditulu, mis on vabastatud äriühingu tulumaksust nõukogu direktiivi 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8–16) artiklite 4, 5 või 6 kohaselt.“; 3) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses: „(13) Käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatut kohaldatakse ka välislepingukohasele ja konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale krüptovara teabe automaatsele vahetusele. Teabevahetuse partnerriikide ja -jurisdiktsioonide nimekirja avaldab Maksu- ja Tolliamet oma veebilehel.“; 4) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses: „(12) Kui krüptovara kasutaja ei ole esitanud krüptovarateenuse osutajale nõutud teavet vaatamata kahele meeldetuletusele, takistab krüptovarateenuse osutaja teha kliendil tehinguid krüptovaraga, kuni klient esitab nõutud teabe. Neid meetmeid on lubatud rakendada pärast teise meeldetuletuse esitamist, kuid mitte enne 60 päeva möödumist teabe esmasest nõudmisest.“; 5) paragrahvi 8 lõikes 3 asendatakse sõnad „kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste“ sõnadega „käesolevast seadusest tulenevate“; 6) paragrahvi 8 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses: „(31) Maksu- ja Tolliamet säilitab automaatse teabevahetuse teel saadud teavet vähemalt viis aastat arvates teabe kättesaamisest, kuid mitte kauem kui kümme aastat.“; 7) paragrahv 88 tunnistatakse kehtetuks; 8) seadust täiendatakse 12. peatükiga järgmises sõnastuses: „12. peatükk Krüptovara teabe automaatne vahetus § 89. Krüptovara (1) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 1 09.06.2023, lk 40–205) (käesolevas peatükis edaspidi Euroopa Liidu määrus), artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara. (2) Aruandekohustusega ei ole hõlmatud: 1) direktiivi lisa 6 4. jao A jaotise punktis 5 nimetatud e-raha; 2) keskpanga või muu keskse rahaasutuse välja antud digitaalne usaldusraha; 3) krüptovara, mille puhul on krüptovarateenuse pakkuja usaldusväärselt kindlaks määranud, et seda ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks. § 810. Krüptovara teave (1) Aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara teave käesoleva peatüki tähenduses on krüptovarateenuste osutamisega seotud aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja direktiivi lisa 6 2. jaos sätestatud aruandlusreeglite kohaselt maksuhaldurile esitatav direktiivi artikli 8ad lõikes 3 nimetatud teave aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajate ja kontrollivate isikute ning aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehingute kohta. (3) Krüptovara tehingud on direktiivi lisa 6 4. jao C jaotises nimetatud aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara vahetamise ja ülekandmise tehingud ning krüptovaraga kaupade ja teenuste eest tasumise tehingud, mille väärtus ületab 50 000 USA dollarit. (2) Krüptovara teave võib olla hõlmatud teabevahetusega. (3) Krüptovara teabe deklaratsioonide vormid ning deklaratsioonide esitamise ja täitmise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. § 811. Teabeandja (1) Teabeandja käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 6 1. jaos sätestatud tingimustele vastav Eesti krüptovarateenuse osutaja. (2) Aruandekohustuslik Eesti krüptovarateenuse osutaja käesoleva peatüki tähenduses on direktiivi lisa 6 1. jaos nimetatud isik või õiguslik moodustis, kes osutab krüptovarateenuseid, mis võimaldavad aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajatel teha aruandekohustusega hõlmatud tehinguid krüptovaraga. Krüptovarateenus on Euroopa Liidu määruse artikli 3 lõike 1 punktis 16 nimetatud teenus, samuti krüptovara laenamine ja panustamine. § 812. Krüptovara kasutaja (1) Aruandekohustusega on hõlmatud direktiivi lisa 6 4. jao D jaotises nimetatud füüsilisest või juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest krüptovara kasutaja, kes on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses. (2) Aruandekohustusega ei ole hõlmatud direktiivi lisa 6 4. jao E jaotises nimetatud vabastatud isik. (3) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja tuvastatakse direktiivi lisa 6 3. jaos sätestatud hoolsusmeetmeid kohaldades. 2 § 813. Kontrolliv isik Juriidilisest isikust või õiguslikust moodustisest aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja kontrolliva isiku kindlakstegemise korral lähtutakse tegeliku kasusaaja määratlusest rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses. § 814. Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja ja kontrolliva isiku residentsuse kinnitus (1) Aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutaja ja kontrolliva isiku residentsuse kinnitus on kirjalikus või kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kinnitus isiku residentsuse kohta, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi; 2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress; 3) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille resident isik on; 4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) füüsilise isiku sünniaeg; 6) juriidilist isikut või õiguslikku moodustist, kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik, kontrolliva isiku rollid, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole varem välja selgitatud; 7) kui see on asjakohane, teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmise korral käsitatakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiivse üksuse või vabastatud isikuna. (2) Kontrolliva isiku eest võib kinnituse esitada juriidiline isik või õiguslik moodustis. (3) Käesoleva seaduse tähenduses finantsasutuseks olev aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja võib hoolsusmeetmete kohaldamise korral tugineda ka käesoleva seaduse 11. peatüki alusel kohaldatud hoolsusmeetmetele. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja võib sellisel juhul tugineda ka muule samaväärsele kinnitusele, mis vastab käesolevas paragrahvis sätestatud tingimustele. § 815. Teabeandja kohustused (1) Teabeandja hoidub tegevusest, mille eesmärk on hoida kõrvale krüptovara teabe kogumisest ja esitamisest. (2) Teabeandja tuvastab teabe aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehingute kohta direktiivi VI lisa II jaos sätestatud aruandlusnõuete kohaselt ja aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajad direktiivi VI lisa 6 III jaos sätestatud hoolsusmeetmete kohaselt. (3) Teabeandja esitab maksuhaldurile käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt tuvastatud aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara teabe eelmise kalendriaasta kohta elektroonse deklaratsiooniga iga aasta 30. juuniks. (4) Teabeandja võib täita hoolsusmeetmete kohaldamisega seotud kohustusi kolmanda isiku kaudu. Vastutus kohustuste täitmise eest lasub teabeandjal. § 816. Krüptovarateenuse osutaja registreerimine (1) Maksuhalduri juures on kohustatud end registreerima direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise lõikes 2 ja B jaotises nimetatud krüptovarateenuse osutaja, kes ei tegutse Euroopa Liidu määruse 3 reguleerimisalas, kuid kes võimaldab aruandkohustusega hõlmatud krüptovara kasutajal teha aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehinguid. (2) Direktiivi lisa 6 5. jao F jaotise kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja end registreerima maksuhalduri juures enne käesoleva seaduse § 815 lõikes 3 nimetatud teabe esitamise tähtaja möödumist. (3) Registreerimisriigi tuvastamise korral lähtub krüptovarateenuse osutaja direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise lõikes 2 sätestatud kriteeriumidest. (4) Registreerimise korral esitab krüptovarateenuse osutaja järgmised andmed: 1) nimi; 2) postiaadress; 3) elektronposti aadress, sealhulgas veebiaadress; 4) maksukohustuslasena registreerimise numbrid; 5) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille residendid tema kliendid on; 6) Euroopa Liidu välised jurisdiktsioonid, kellega krüptovarateenuse osutajal on direktiivi kohane puutumus ning kellel on sõlmitud käesoleva seaduse § 41 lõikes 13 nimetatud leping kõigi asjaomaste Euroopa Liidu liikmesriikidega. (5) Maksuhaldurit tuleb teavitada viivitamata käesoleva paragrahvi lõikes 4 loetletud andmete muutumisest. (6) Maksuhaldur annab krüptovarateenuse osutajale registreerimisnumbri ja teavitab sellest teisi Euroopa Liidu liikmesriikide pädevaid ametiasutusi. (7) Maksuhaldur tunnistab krüptovarateenuse osutaja registreeringu kehtetuks, kui: 1) krüptovarateenuse osutaja teavitab maksuhaldurit, et tema klientide hulgas ei ole enam aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara kasutajaid; 2) maksuhalduril on alust arvata, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on lõppenud; 3) krüptovarateenuse osutaja ei vasta enam direktiivi lisa 6 4. jao B jaotise lõikes 2 sätestatud tingimustele; 4) krüptovarateenuse osutaja ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust vaatamata korduvatele meeldetuletustele. (8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud juhul tunnistatakse registreering kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel arvates teabe esitamise tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva möödumist arvates viimasest meeldetuletusest. (9) Maksuhaldur teavitab Euroopa Komisjoni sellisest krüptovarateenuse osutajast, kes jätab end nõuetekohaselt registreerimata. (10) Maksuhaldur teeb koostööd teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega, et tagada krüptovarateenuse osutaja registreerimiskohustuse täitmine. (11) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktis 4 nimetatud juhul kehtetuks tunnistatud registreering taastatakse juhul, kui krüptovarateenuse osutaja esitab maksuhaldurile piisavad kinnitused käesolevast seadusest tulenevate kohustuste täitmise kohta ja esitab käesoleva seaduse § 815 lõikes 3 nimetatud teabe, mis on jäänud tähtajaks esitamata.“; 4 9) paragrahvi 201 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „maksustamist“ tekstiosaga „, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel“; 10) paragrahvi 201 täiendatakse lõigetega 4 ja 5 järgmises sõnastuses: „(4) Automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, milles viidatud tehingu või tehingute kogumi summa ületab Maksu- ja Tolliametile teadaolevalt 1 500 000 eurot või samaväärset summat muus vääringus. Ilma, et see mõjutaks piiriüleses eelotsuses osutatud summat, koosneb eelotsuse summa eri kaupade, teenuste või varadega seotud tehingute kogumi puhul alusväärtuse kogusummast. Summasid ei liideta, kui samade kaupade, teenuste või varadega tehakse tehinguid mitu korda. (5) Automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, millega määratakse kindlaks, kas isik on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses. Teavet ei vahetata sellise eelotsuse kohta, mis käsitleb mitteresidendist töötajatele ja juhtidele makstavaid tasusid või mitteresidentide pensionide maksustamist tuluallika riigis.“; 11) paragrahvi 202 lõike 1 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kuulub“ sõnadega „, samuti andmed tema maksukohustuslase registreerimise numbri kohta, kui see on olemas“; 12) paragrahvi 202 lõike 1 punkti 8 täiendatakse pärast sõna „puudutab“ sõnadega „, samuti andmed tema maksukohustuslase registreerimise numbri kohta, kui see on olemas“; 13) paragrahvi 202 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „teavet“ tekstiosaga „,välja arvatud § 201 lõigetes 4 ja 5 sätestatud juhtudel“; 14) paragrahvi 203 lõike 1 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „2) hargmaiste ettevõtete kontserni liikmete tuvastamist võimaldavat teavet, sealhulgas teavet riigi või jurisdiktsiooni kohta, mille maksuresident kontserni liige on või mille õigusaktide alusel ta on moodustatud, kui see erineb maksuresidentsuse jurisdiktsioonist, samuti teavet kontserni liikmete maksukohustuslase registreerimise numbri ja nende liikmete põhitegevusalade kohta.“; 15) paragrahvi 2013 lõike 1 punkt 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „5) skeemi sisu kokkuvõte ja kirjeldus ning selline muu teave, mis võiks aidata pädeval asutusel hinnata võimalikku maksuriski, ilma et avaldataks äri-, tööstus- või kutsesaladust, turundusprotsessi ega teavet, mille esitamine oleks vastuolus avaliku korraga;“; 16) paragrahvi 2013 lõike 1 punkt 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „10) muu selline isik, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab, ning selline liikmesriik, millega isik on seotud, ja tema maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas;“; 17) paragrahvi 2013 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses „(11) Käesoleva seaduse § 2014 lõike 2 teises lauses nimetatud teabeandja kohta teavet ei esitata.“; 18) paragrahvi 2014 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses: 5 „Kui teabeandja kutsesaladuse hoidmise kohustus tuleneb advokatuuriseaduse §-st 45, teavitab ta kohustuste täitmata jätmisest üksnes oma kliendiks olevat teist asjaomast teabeandjat või sellise teabeandja puudumise korral asjaomast maksukohustuslast.“; 19) paragrahvi 231 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Nõukogu direktiivist (EL) 2023/2226, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226, 24.10.2023), tulenevaid muudatusi kohaldatakse käesoleva seaduse 11. peatüki rakendamise korral alates 2026. aasta 1. jaanuarist.“; 20) paragrahvi 233 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Käesoleva seaduse § 201 lõikeid 4 ja 5 kohaldatakse sellise eelotsuse kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud pärast 2026. aasta 1. jaanuari.“; 21) seadust täiendatakse §-ga 237 järgmises sõnastuses: „§ 237. Käesoleva seaduse 12. peatüki rakendamine (1) Käesoleva seaduse 12. peatükis sätestatud krüptovara aruandlusega seotud õiguste ja kohustuste rakendamise korral tuginetakse direktiivi artiklis 8ad ja lisas 6 sätestatule. (2) Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja kohaldab esimest korda käesoleva seaduse 12. peatükis nimetatud aruandlus- ja hoolsusmeetmeid, et koguda teavet 2026. aasta kohta ning esitab aruandekohustusega hõlmatud krüptovara teabe esimest korda 2027. aasta 30. juuniks. (3) Nende krüptovara kasutajate hulgast, kellega on aruandekohustuslikul krüptovarateenuse osutajal sõlmitud kliendisuhe 2025. aasta 31. detsembri seisuga, tuvastab krüptovarateenuse osutaja aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajad hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.“; 22) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1– 26)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja (EL) 2023/2226 (ELT L 2023/2226, 24.10.2023)“. § 2. Maksukorralduse seaduse muutmine Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 517 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses: „(4) Rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet võib kasutada rahvusvahelise ametiabi aluseks olevas õigusaktis sätestatud eesmärkidel.“; 2) paragrahvi 915 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses: „(21) Maksualase teabevahetuse seaduse § 201 lõikes 1 nimetatud piiriülese eelotsuse taotlemise korral märgitakse taotluses taotleja ja sellise isiku maksukohustuslase registreerimise number, keda eelotsus tõenäoliselt puudutab, kui tegemist ei ole Eesti residendiga tulumaksuseaduse § 6 tähenduses.“; 3) paragrahvi 1553 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „50 000“; 6 4) seaduse normitehnilise märkuse tekstiosa „ja (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1– 26)“ asendatakse tekstiosaga „, (EL) 2021/514 (ELT L 104, 25.03.2021, lk 1–26) ja (EL) 2023/2226 (ELT L 2023/2226, 24.10.2023)“. § 3. Seaduse jõustumine (1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. (2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 14 ja 16 ning § 2 punkt 2 jõustuvad 2027. aasta 31. detsembril. Lauri Hussar Riigikogu esimees Tallinn, ………………………. 2025 Algatab Vabariigi Valitsus ………………………………….2025 (allkirjastatud digitaalselt) ………………… Valitsuse nõunik 7  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 HALDUSKOOSTÖÖ DIREKTIIV I LISA ARUANDLUS- JA HOOLSUSMEETMETE EESKIRJAD FINANTSKONTODE TEABE KOHTA Käesolevas lisas on sätestatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjad, mida aruandekohustuslikud finantsasutused peavad kohaldama, et võimaldada liikmesriikidel edastada automaatse teabevahetuse teel käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 3a osutatud teavet. Käesolevas lisas kirjeldatakse ka eeskirju ja haldusmenetlusi, mis peavad liikmesriikides kehtima, et tagada allpool esitatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine. I JAGU ÜLDISED ARUANDLUSEGA SEOTUD NÕUDED A. Võttes arvesse jaotiseid C–F, esitab iga aruandekohustuslik finantsasutus oma liikmesriigi pädevale asutusele kõnealuses aruandekohustuslikus finantsasutuses hallatava iga avaldatava konto kohta 1) järgmise teabe: a) iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on kontoomanik, nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünniaeg ja -koht, ning see, kas kontoomanik on esitanud kehtiva kinnituse; b) mis tahes üksuse puhul, kes on kontoomanik ja kelle kohta tehakse pärast V, VI ja VII jaole vastavate hoolsusmeetmete kohaldamist kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, üksuse nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid) ja (olemasolu korral) muu(d) residentsusjurisdiktsioon(id) ja maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning iga avaldatava isiku nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid), sünniaeg ja -koht, samuti roll(id), mille alusel iga avaldatav isik on üksust kontrolliv isik, ning see, kas iga avaldatava isiku kohta on esitatud kehtiv kontoomaniku kinnitus; c) kas konto on ühiskonto, sealhulgas ühiskonto omanike arv; 2) kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent), konto liik ja see, kas konto on olemasolev või uus konto;“; 3) aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber (kui see on olemas); 4) konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga või, kui konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga; 1  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 5) mis tahes hoidmiskonto puhul: a) intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol olevate varadega seotud muude sissetulekute brutosumma, mis on kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ning b) finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto omanikuna või muul viisil konto omaniku esindajana; 6) hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma; 6a) õiguslikust moodustisest investeerimisüksuses oleva mis tahes osaluse puhul roll(id), mille alusel avaldatav isik on osaluse omanik, ning 7) A jaotise punktis 5 või 6 kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas konto omanikule makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul. B. Aruandes sisalduvas teabes tuleb ära näidata vääring, milles iga summa on noteeritud. C. Olenemata A jaotise punktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on olemasolev konto, maksukohustuslasena registreerimise numbri (-numbrite) või sünniaja teatamist, kui aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole sellist maksukohustuslasena registreerimise numbrit (numbreid) või sünniaega ning siseriikliku õiguse ega liidu õigusaktidega ei nõuta aruandekohustuslikult finantsasutuselt nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab siiski tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega seotud maksukohustuslasena registreerimise numbrid ja sünniajad teise kalendriaasta lõpuks pärast seda aastat, kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad kontod, ning kui siseriikliku AML/KYC menetluskorra kohaselt peab aruandekohustuslik finantsasutus ajakohastama olemasoleva kontoga seotud teavet. D. Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit teatama, kui asjaomane liikmesriik või muu residentsusjurisdiktsioon ei ole maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit väljastanud. E. Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea sünnikohta teatama, välja arvatud juhul, kui: 1) aruandekohustuslikul finantsasutusel on siseriiklike õigusaktide kohaselt muul juhul kohustus see teada saada ja teatada, või aruandekohustuslikul finantsasutusel on või oli liidu mis tahes kehtiva või 5. jaanuaril 2015 kehtinud õigusakti kohaselt muu kohustus see teada saada ja teatada, ning 2) see on kättesaadav aruandekohustuslikul finantsasutusel olemas olevate elektroonilist otsingut võimaldavate andmete kaudu. F. Olenemata A jaotise punkti 5 alapunktist b ja välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus otsustab kontode selgelt eristatava grupi suhtes teisiti, ei pea teatama finantsvara müügist või 2  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 lunastamisest saadud brutotulust, kui aruandekohustuslik finantsasutus teatab sellise finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulust vastavalt artiklile 8ad. II JAGU ÜLDISED HOOLSUSMEETMED A. Kontot käsitletakse avaldatava kontona alates kuupäevast, mil II–VII jaos esitatud hoolsusmeetmete kohaselt on kindlaks tehtud, et tegemist on avaldatava kontoga, ning kui ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb avaldatava kontoga seotud teavet esitada igal aastal, tehes seda järgmisel kalendriaastal pärast seda aastat, mille kohta teave esitatakse. B. Konto jääk või väärtus määratakse kindlaks kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimase päeva seisuga. C. Kui jäägi või väärtuse künnis tuleb määrata kindlaks kalendriaasta viimase päeva seisuga, määratakse asjakohane jääk või väärtus kindlaks selle aruandlusperioodi viimase päeva seisuga, mis lõppeb kõnealuse kalendriaastaga või kõnealuse kalendriaasta jooksul. D. Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada teenusepakkujaid sellistele aruandekohustuslikele finantsasutustele siseriikliku õigusega pandud aruandluskohustuse ja hoolsusmeetmete võtmise kohustuse täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt aruandekohustuslikud finantsasutused. E. Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kohaldada uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid olemasolevatele kontodele ning kõrge väärtusega kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid madalama väärtusega kontodele. Kui liikmesriik lubab uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmete kasutamist olemasolevate kontode suhtes, jäävad olemasolevatele kontodele kehtestatud ülejäänud eeskirjad kehtima. III JAGU FÜÜSILISE ISIKU OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED A. Sissejuhatus. Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi. B. Madalama väärtusega kontod. Madalama väärtusega kontode suhtes kohaldatakse järgmisi menetlusi. 1) Elukoha aadress. Kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinev kehtiv elukoha aadress, võib aruandekohustuslik finantsasutus käsitleda kõnealust füüsilisest isikust konto omanikku selle aadressijärgse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni maksuresidendina, et teha kindlaks, kas selline füüsilisest isikust konto omanik on avaldatav isik. 2) Elektrooniline andmete otsing. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa tugineda B jaotise punktis 1 sätestatud füüsilisest isikust konto omaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinevale kasutusel oleva elukoha aadressile, peab aruandekohustuslik finantsasutus üle vaatama tema valduses olevad ja elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida mis tahes järgmisi tunnuseid ja kohaldama B jaotise punkte 3–6: a) konto omaniku kindlakstegemine liikmesriigi residendina; 3  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 b) kasutusel olev posti- või elukoha aadress liikmesriigis (sh postkontori postkast); c) üks või enam telefoninumbrit liikmesriigis ja mitte ühtegi telefoninumbrit aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis; d) kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite kandmiseks liikmesriigis peetavale kontole; e) sel hetkel kehtiv esindus- või allkirjaõigus, mis on antud isikule, kellel on liikmesriigis aadress, või f) posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress liikmesriigis, kui aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole konto omaniku kohta muud aadressi. 3) Kui elektroonilise otsingu tulemusel ei avastata ühtegi B jaotise punktis 2 loetletud tunnust, ei ole edasised toimingud nõutavad kuni asjaolude sellise muutumiseni, mille tulemusena seostub kontoga üks või enam tunnust, või muutub konto kõrge väärtusega kontoks. 4) Kui elektroonilise otsingu tulemusel avastatakse mõni B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad selliselt, et kontoga seostub üks või enam tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku iga selle liikmesriigi maksuresidendina, millele viitab mõni kindlakstehtud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes. 5) Kui elektroonilise otsingu abil avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus asjaoludele kõige paremini vastaval viisil kas tegema C jaotise punktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingu või püüdma saada konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks sellise konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui paberkandjal olevate andmete otsinguga ei tehta kindlaks mõnda tunnust ja katse saada kinnitus või dokumentaalseid tõendeid ei anna tulemusi, peab aruandekohustuslik finantsasutus näitama seda kontot oma liikmesriigi pädevale asutusele dokumenteerimata kontona. 6) Olenemata B jaotise punkti 2 kohase tunnuse leidmisest ei pea aruandekohustuslik finantsasutus käsitlema konto omanikku liikmesriigi residendina, kui: a) teave konto omaniku kohta sisaldab kehtivat posti- või elukoha aadressi selles liikmesriigis, üht või enamat telefoninumbrit selles liikmesriigis (ja mitte ühtegi telefoninumbrit aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis) või kehtivat korraldust (hoiusekontodest erinevate finantskontode suhtes) rahaliste vahendite kandmiseks liikmesriigis peetavale kontole, ning aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid: i) konto omaniku kinnitus liikmesriigi(riikide) või muu(de) residentsusjurisdiktsiooni(de) kohta, mis ei hõlma kõnealust liikmesriiki, ning ii) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik; b) teave konto omaniku kohta hõlmab sel hetkel kehtivat esindus- või allkirjaõigust, mis on antud isikule, kellel on liikmesriigis aadress, ja aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid: 4  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 i) konto omaniku kinnitus liikmesriigi(riikide) või muu(de) residentsusjurisdiktsiooni(de) kohta, mis ei hõlma kõnealust liikmesriiki, või ii) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et konto omanik ei ole avaldatav isik. C. Kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise menetlus. Järgmisi täiustatud läbivaatamise menetlusi kohaldatakse kõrge väärtusega kontode suhtes. 1) Elektrooniline andmete otsing. Kõrge väärtusega kontode suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus vaatama läbi aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavad elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida mis tahes B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnuseid. 2) Paberkandjal olevate andmete otsing. Kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav andmebaas sisaldab kogu C jaotise punktis 3 kirjeldatud teabe välju ning sellesse salvestatakse kogu asjakohane teave, siis ei ole edasine paberkandjal olevate andmete otsing nõutav. Kui elektroonilised andmebaasid kogu nimetatud teavet ei sisalda, siis kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus selle jao B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnuste leidmiseks läbi vaatama ka kliendi põhitoimiku ning juhul kui allnimetatud dokumente põhitoimikus ei ole, siis ka aruandekohustusliku finantsasutuse poolt viimase viie aasta jooksul hangitud järgmised kontoga seostatavad dokumendid: a) viimased konto kohta kogutud dokumentaalsed tõendid; b) viimane leping või muud dokumendid konto avamise kohta; c) viimased dokumendid, mille aruandekohustuslik finantsasutus on hankinud AML/KYC menetluskorra kohaselt või muude eesmärkide täitmiseks; d) mis tahes kehtivad volitus- või allkirjaõigust käsitlevad vormikohased dokumendid, ja e) mis tahes kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste vahendite ülekandmiseks. 3) Erandjuhud, kus andmebaasid sisaldavad piisavalt teavet. Aruandekohustuslik finantsasutus ei ole kohustatud tegema C jaotise punktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingut sellises ulatuses, kui aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav teave sisaldab järgmist: a) konto omaniku residentsus; b) konto omaniku elukoha ja postiaadress, mis on sel ajal aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus; c) olemasolu korral konto omaniku telefoninumber (telefoninumbrid), mis on sel ajal aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus; d) muude finantskontode kui hoiusekontode puhul teave selle kohta, kas on olemas kehtiv korraldus kontol olevate vahendite ülekandmiseks teisele kontole (sealhulgas aruandekohustusliku finantsasutuse teises filiaalis või muus finantsasutuses olevale kontole); e) teave konto omaniku kehtiva vahendusaadressi või posti kinnipidamise korralduse kohta, ning 5  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 f) kas konto suhtes kehtib esindus- või allkirjaõigus. 4) Kliendihalduri tegelik teadmine. Lisaks C jaotise punktides 1 ja 2 kirjeldatud elektroonilisele ja paberkandjal olevate andmete otsingu tulemusele peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama avaldatavate kontodena kliendihaldurile määratud kõrge väärtusega kontosid (sealhulgas finantskontosid, mis on selle kontoga liidetud), kui kliendihaldur tegelikult teab, et konto omanik on avaldatav isik. 5) Tunnuste leidmise mõju. a) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus ei leita ühtegi B jaotise punktis 2 loetletud tunnust ja kontot ei käsitata C jaotise punkti 4 kohaselt kui avaldatava isiku kontot, siis edasised toimingud ei ole vajalikud seni, kuni kontoga seotud asjaoludes toimub muutus, mille tulemusena seostatakse konto ühe või mitme tunnusega. b) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse mõni B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad hiljem selliselt, et kontoga seostub üks või enam tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot igale sellisele liikmesriigile avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes. c) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega konto täiustatud läbivaatamise käigus avastatakse posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega ühtegi muudest B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus püüdma saada selliselt konto omanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa sellist kinnitust või dokumentaalseid tõendeid, peab ta näitama seda kontot oma liikmesriigi pädevale asutusele esitatavas aruandes dokumenteerimata kontona. 6) Kui füüsilise isiku olemasolev konto ei ole 31. detsembri 2015 seisuga kõrge väärtusega konto, kuid saab selleks mõne järgneva kalendriaasta viimaseks päevaks, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus korraldama sellise konto C jaotises kirjeldatud täiustatud läbivaatamise järgmise kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil konto muutub kõrge väärtusega kontoks. Kui läbivaatamisel tehakse kindlaks, et konto on avaldatav konto, siis on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud esitama selle kontoga seotud nõutava teabe kohta aruande selle aasta kohta, mil konto tuvastati avaldatava kontona, ning järgnevatel aastatel aastapõhiselt, kuni konto omanik lakkab olemast avaldatav isik. 7) Kui aruandekohustuslik finantsasutus on juba kohaldanud kõrge väärtusega kontole C jaotises kirjeldatud täiustatud läbivaatamise menetlust, siis ei ole aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud kohaldama samale kõrge väärtusega kontole järgnevatel aastatel uuesti sellist menetlust (kohaldatakse ainult C jaotise punktis 4 kirjeldatud kliendihalduri päringut), välja arvatud juhul, kui konto on dokumenteerimata; sellisel juhul peaks aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama neid igal aastal, kuni selline konto ei ole enam dokumenteerimata. 8) Kui kõrge väärtusega kontoga seotud asjaoludes toimub muudatus, mille tulemusena seostatakse kontoga üks või mitu B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot igale sellisele liikmesriigile avaldatava kontona, millele viitab mõni tuvastatud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks nimetatud punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes. 6  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 9) Aruandekohustuslik finantsasutus kehtestab menetluse tagamaks, et kliendihaldur tuvastab igasuguse muutuse kontoga seotud asjaoludes. Näiteks kui kliendihaldurile teatatakse, et konto omanikul on mõnes liikmesriigis uus postiaadress, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud käsitama uut aadressi asjaolude muutusena ja kui ta valib B jaotise punkti 6 kohaldamise, on ta kohustatud hankima konto omanikult asjakohased dokumendid. D. Füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2016. Füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2017. E. Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on käesoleva jao kohaselt tuvastatud kui avaldatav konto, tuleb käsitada avaldatava kontona kõikidel järgnevatel aastatel seni, kui konto omanik lakkab olemast avaldatav isik. IV JAGU FÜÜSILISE ISIKU UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi. A. Füüsilise isiku uute kontode osas peab aruandekohustuslik finantsasutus konto avamisel saama kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d) ning veenduma sellise kinnituse põhjendatuses selle teabe põhjal, mis aruandekohustuslik finantsasutus seoses konto avamisega on saanud, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud AML/KYC menetluste kohaselt. B. Kui kinnitusest selgub, et konto omanik on liikmesriigi maksuresident, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot kui avaldatavat kontot ning kinnitus peab sisaldama ka konto omaniku maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit sellises liikmesriigis (vastavalt I jao D jaotisele) ja sünniaega. C. Kui füüsilise isiku uue kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal on alust teada, et esialgne kinnitus ei ole õige või usaldusväärne, siis ei tohi aruandekohustuslik finantsasutus tugineda algsele kinnitusele ning peab hankima kehtiva kinnituse, mis kinnitab konto omaniku maksuresidentsus(ed). V JAGU ETTEVÕTTE OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi. A. Ettevõtte kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja mille kohta ei pea aruannet esitama. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei otsusta teisiti kõigi ettevõtte olemasolevate kontode või eraldi selliste kontode selgelt eristatava grupi suhtes, siis ettevõtte olemasolevaid kontosid, mille kogujääk või -väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga mis tahes liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ei pea läbi vaatama, tuvastama ega esitama aruandes avaldatavate kontodena seni, kui konto kogujääk või väärtus ei ületa mis tahes järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga seda summat. 7  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 B. Läbivaadatavad ettevõtte kontod. Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületab 31. detsembri 2015. aasta seisuga iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ja ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga seda summat, kuid mille kogujääk või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga ületab seda summat, tuleb läbi vaadata D jaotises ette nähtud menetlust järgides. C. Ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. B jaotises kirjeldatud ettevõtte olemasolevate kontode puhul käsitatakse avaldatavate kontodena üksnes kontosid, mille omanikuks on üks või mitu avaldatavast isikust ettevõtte või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. D. Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. B jaotises kirjeldatud ettevõtte olemasolevatele kontodele peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. 1) Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik. a) Vaadata üle regulatiivsetel või kliendihalduse eesmärkidel kogutud teave (sealhulgas AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutud teave), et teha kindlaks, kas teabest nähtub, et konto omanik on liikmesriigi resident. Selles tähenduses hõlmab teave, mis viitab sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, asutamis- või moodustamiskohta või aadressi liikmesriigis. b) Kui teave viitab sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta hangib konto omanikult kinnituse või teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole avaldatav isik. 2) Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) olemasoleva konto suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima jaotise D punkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem. a) Teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks, et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus saama konto omanikult kinnituse tema staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne NFE või VIII jao A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus. b) Teha kindlaks konto omanikku kontrollivad isikud. Konto omanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse AML/KYC menetluskorra kohaselt. c) Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks, et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda: i) AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutavale ja säilitatavale teabele juhul, kui ettevõtte olemasoleva konto omanikuks on üks või mitu NFEd ja konto 8  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 kogujääk või -väärtus ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või ii) konto omaniku või sellise liikmesriigi(riikide) või muu(de) jurisdiktsiooni(de) kontrolliva isiku kinnitusele, kus kontrolliv isik on maksuresident. E. Ettevõtte olemasolevate kontode läbivaatamise ja lisatoimingute tähtaeg 1) Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, peavad olema läbi vaadatud 31. detsembriks 2017. 2) Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, kuid mis mõne järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab seda summat, peavad olema läbi vaadatud järgmise kalendriaasta jooksul pärast selle aasta lõppu, mil konto kogujääk või -väärtus ületab selle summa. 3) Kui ettevõtte olemasoleva kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal tekib alus arvata, et kontoga seostatav konto omaniku kinnitus või muu dokument ei ole õige või usaldusväärne, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus konto staatuse D jaotises sätestatud menetluse kohaselt uuesti kindlaks määrama. VI JAGU ETTEVÕTTE UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks ettevõtte uute kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi. Läbivaatamismenetlus selliste ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta tuleb esitada aruanne. Ettevõtte uutele kontodele peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. 1) Teha kindlaks, kas ettevõtte on avaldatav isik. a) Saada kinnitus (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha konto omaniku maksuresidentsuse(d) ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille aruandekohustuslik finantsasutus on saanud seoses konto avamisega, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud AML/KYC menetluste kohaselt. Kui ettevõtte kinnitab, et tal ei ole maksuresidentsust, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku residentsuse kindlakstegemisel ettevõtte peakontori aadressile. b) Kui kinnitus viitab sellele, et konto omanik on liikmesriigi resident, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole sellisele liikmesriigile avaldatav isik. 2) Teha kindlaks, kas ettevõtte on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Ettevõtte (sh avaldatavast isikust ettevõtte) uue konto suhtes peab aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas konto omanik on passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb 9  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima jaotise A punkti 2 alapunktides a–c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem. a) Teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE. Selleks, et teha kindlaks, kas konto omanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik finantsasutus tuginema konto omaniku staatuse teadasaamiseks tema kinnitusele, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et konto omanik on aktiivne NFE või VIII jao A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus. b) Teha kindlaks kontoomanikku kontrollivad isikud. Kontoomanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse AML/KYC menetluskorra kohaselt, tingimusel et see menetluskord on kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei ole õiguslikult kohustatud kohaldama AML/KYC menetluskorda, mis on kooskõlas direktiiviga (EL) 2015/849, tuleb tal kontrollivate isikute kindlakstegemiseks kohaldada sisuliselt sarnaseid menetlusi. c) Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik. Selleks et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda konto omaniku või sellise kontrolliva isiku kinnitusele. VII JAGU HOOLSUSMEETMETE ERIEESKIRJAD Eespool kirjeldatud hoolsusmeetmete võtmisel kohaldatakse järgmisi lisaeeskirju. A. Konto omanike kinnitustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginemine. Aruandekohustuslik finantsasutus ei tohi tugineda konto omaniku kinnitusele ega dokumentaalsele tõendile, kui aruandekohustuslik finantsasutus on teadlik või kui tal on alust arvata, et isiku kinnitus või dokumentaalne tõend ei ole õige või usaldusväärne. Aa. Kinnituse ajutine puudumine. Erandlikel asjaoludel, kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa uue konto kohta kinnitust õigeks ajaks, et täita oma hoolsuskohustust ja aruandekohustust seoses aruandlusperioodiga, mille jooksul konto avati, kohaldab aruandekohustuslik finantsasutus hoolsusmeetmeid olemasolevate kontode suhtes [olemasolevate kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid], kuni kinnitus saadakse ja valideeritakse. B. Alternatiivsed menetluseeskirjad kontode kohta, mis kuuluvad füüsilistele isikutele, kellel on rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedilepingud ning grupi rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedi grupilepingud Aruandekohustuslik finantsasutus võib eeldada, et rahalise väärtusega kindlustuslepingust või annuiteedilepingust surma korral hüvitist saav füüsilisest isikust tulusaaja (kes ei ole konto omanik) ei ole avaldatav isik ja võib sellist finantskontot käsitada muu kui avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik. Aruandekohustuslikul finantsasutusel on alust arvata, et rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tulusaaja on avaldatav isik, kui aruandekohustusliku finantsasutuse kogutud ja tulusaajaga seostatud teave sisaldab III jao B jaotises kirjeldatud tunnust. Kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et tulusaaja on avaldatav isik, peab aruandekohustuslik finantsasutus järgima III jao B jaotise menetluseeskirju. 10  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 Aruandekohustuslik finantsasutus võib käsitada finantskontot, mis kujutab endast liikme osalust grupi rahalise väärtusega kindlustuslepingus või annuiteedi grupilepingus finantskontona, mis ei ole avaldatav konto, kuni sellise kuupäeva saabumiseni, mil töötajale/tunnistuse omanikule või tulusaajale tuleb välja maksta teatud summa juhul, kui finantskonto, mis kujutab endast liikme osalust ühises rahalise väärtusega kindlustuslepingus või ühises annuiteedilepingus, vastab järgmistele tingimustele: i) grupi rahalise väärtusega kindlustusleping või annuiteedi grupileping on antud välja tööandjale ning hõlmab 25 või enamat töötajat/tunnistuse omanikku; ii) töötajatel/tunnistuse omanikel on õigus saada oma osalusega seoses mis tahes lepingulist tulu ning nimetada töötaja surma korral välja makstava summa saajaid, ning iii) mis tahes töötajale/tunnistuse omanikule või lepingust kasu saavale isikule makstav kogusumma ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile. „Grupi rahalise väärtusega kindlustusleping” — rahalise väärtusega kindlustusleping, mis i) katab isikuid, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu, ja ii) nõuab rühma iga liikme (või rühmasisese kategooria liikme) eest makseid, mis määratakse kindlaks sõltumata füüsilise isiku muudest tervisenäitajatest, kui rühma liikme (või liikmete kategooria) vanus, sugu ja suitsetamisharjumused. „Annuiteedi grupileping” — annuiteedileping, mille üheks pooleks/kohustatud isikuteks on füüsilised isikud, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu liidu või rühma kaudu. C. Kontojäägi liitmise ja vääringutega seotud eeskirjad. 1) Füüsilise isiku kontode liitmine. Füüsiliste isikute kontode koguväärtuse või -jäägi kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kokku kõik aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavad finantskontod, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogu jääk või väärtus. 2) Ettevõtte kontode liitmine. Ettevõtte kontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud arvesse võtma kõiki aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud ettevõtte hallatavaid finantskontosid, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslase registreerimisnumber, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus. 3) Kliendihalduritele kohaldatav liitmise erieeskiri. Isiku finantskontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemisel selleks, et selgitada välja, kas finantskonto on kõrge väärtusega konto, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud liitma kõik finantskontod, mille kohta kliendihaldur teab või mille kohta tal on alust arvata, et nende kontode otsene või kaudne omanik, kontrolliv isik või asutaja on üks ja seesama isik, välja arvatud juhul, kui see isik tegutseb teise isiku esindajana. 11  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 4) Summad, mis loetakse hõlmavaks võrdväärseid summasid muudes vääringutes. Kõikide iga liikmesriigi vääringus noteeritud summade puhul loetakse, et need hõlmavad samaväärseid summasid muudes vääringutes, nagu on kindlaks määratud siseriiklike õigusaktidega. VIII JAGU MÄÄRATLETUD MÕISTED Kohaldatakse järgmisi mõisteid: A. Aruandekohustuslik finantsasutus 1) „Aruandekohustuslik finantsasutus” — mis tahes liikmesriigi finantsasutus, mis ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus. „Liikmesriigi finantsasutus” — i) iga finantsasutus, mis on liikmesriigi resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust liikmesriiki asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole liikmesriigi resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses liikmesriigis. 2) „Osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus” — i) iga finantsasutus, mis on osaleva jurisdiktsiooni resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust osalevat jurisdiktsiooni asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses osalevas jurisdiktsioonis. 3) „Finantsasutus” — hoidmisasutus, hoiustamisasutus, investeerimisettevõte või kindlaksmääratud kindlustusandja. 4) „Hoidmisasutus” — ettevõte, kelle äritegevuse märkimisväärse osa moodustab teiste isikute finantsvarade hoidmine. Ettevõte hoiab teiste isikute finantsvarasid oma äritegevuse märkimisväärse osana siis, kui ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja sellega seotud finantsteenustest, on võrdne või ületab 20 % ettevõtte brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandeperioodi viimasel päeval), või ii) aeg, mille jooksul ettevõte on olemas olnud. 5) „Hoiustamisasutus“ – üksus, mis: a) võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase äritegevuse raames või b) hoiab klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha. 6) „Investeerimisüksus“ – mis tahes üksus: a) kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel: i) kauplemine rahaturuinstrumentidega (tšekid, vekslid, hoiusetunnistused, tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta, intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; vabalt võõrandatavate väärtpaberitega või kaubafutuuridega; ii) individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine või iii) finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel või 12  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 b) kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava krüptovara investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui üksust haldab teine üksus, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud investeerimisüksus. Eeldatakse, et üksuse äritegevuseks on eelkõige üks või enam A jaotise punkti 6 alapunktis a kirjeldatud tegevustest, või üksuse brutotulu on eelkõige saadud finantsvarasse või avaldatavasse krüptovarasse investeerimisest, reinvesteerimisest või sellega kauplemisest A jaotise punkti 6 alapunkti b tähenduses, kui üksuse brutotulu, mis on saadud sellistest tegevustest, on vähemalt 50 % üksuse brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii) aeg, mille jooksul üksus on olemas olnud. A jaotise punkti 6 alapunkti a alapunkti iii kohaldamisel ei hõlma mõiste „finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel“ selliste teenuste osutamist, millega tehakse [krüptovara] vahetustehinguid kliendi eest või nimel. Mõiste „investeerimisüksus“ ei hõlma üksust, mis on aktiivne NFE seetõttu, et üksus vastab mõnele D jaotise punkti 8 alapunktide d–g kriteeriumile. Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas direktiivis (EL) 2015/849 finantsasutuse mõiste määratluses kasutatud samalaadse sõnastusega. 7) „Finantsvara“ – hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust osaniku või tegeliku tulusaajana hajusa osanike ringiga või börsil noteeritud partnerluses või trustis; vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust täis- või usaldusühingus, kaubalepingut, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut, valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või mis tahes osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis, avaldatavas krüptovaras, täis- või usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara“ ei hõlma võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras 8) „Kindlaksmääratud kindlustusandja” — ettevõte, mis on kindlustusandja (või kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid. 9) Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab mõiste „e-raha“ mis tahes toodet: a) mis on ühe usaldusraha digitaalne esitus; b) mis väljastatakse rahaliste vahendite saamisel maksetehingute tegemiseks; c) mida esindab väljastaja vastu tekkiv nõue, mis on denomineeritud samas usaldusrahas; d) mille võtab maksena vastu muu füüsiline või juriidiline isik kui väljastaja ning e) mis on väljastaja suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete alusel toote omaniku taotlusel igal ajal nimiväärtuses lunastatav sama usaldusraha vastu. Mõiste „e-raha“ ei hõlma toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste vahendite ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toode ei ole loodud üksnes 13  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui ülekandva üksuse tavapärase äritegevuse käigus hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande võimaldamiseks juhiste saamist või, kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist. 10) „Usaldusraha“ – jurisdiktsiooni ametlik vääring, mille on emiteerinud jurisdiktsioon või jurisdiktsiooni määratud keskpank või rahaasutus ja mis on füüsiliste pangatähtede või müntide või erineva digitaalse raha kujul, sealhulgas pangareservid ja keskpanga digiraha. See mõiste hõlmab ka kommertspangaraha ja e-raha tooteid (e-raha). 11) „Keskpanga digiraha“ – keskpanga või muu rahaasutuse emiteeritud mis tahes digitaalne usaldusraha. 12) „Krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud krüptovara. 13) „Avaldatav krüptovara“ – mis tahes krüptovara, mis ei ole keskpanga digiraha, e-raha või mis tahes krüptovara, mille kohta aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja on nõuetekohaselt kindlaks teinud, et seda ei saa kasutada maksete tegemiseks või investeerimiseks. 14) „Vahetustehing“ – mis tahes: a) avaldatava krüptovara ja usaldusraha vaheline vahetus ja b) avaldatava krüptovara ühe või mitme vormi vaheline vahetus. B. Mittearuandekohustuslik finantsasutus 1) „Mittearuandekohustuslik finantsasutus” — mis tahes finantsasutus, mis on: a) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja arvatud: i) seoses maksega, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja, hoidmisasutus või hoiustamisasutus, või ii) seoses keskpanga digiraha hoidmisega nende kontoomanike jaoks, kes ei ole finantsasutused, valitsusüksused, rahvusvahelised organisatsioonid ega keskpangad; b) suure liikmete arvuga pensionifond; väikese liikmete arvuga pensionifond; valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond, või tunnustatud krediitkaartide väljastaja; c) mis tahes muu ettevõte, kelle maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, kellel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes B jaotise punkti 1 alapunktides a ja b kirjeldatud ettevõtetega ning kes on kantud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 7a osutatud mittearuandekohustuslike finantsasutuste loetelust, tingimusel, et sellise ettevõtte staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ei takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist; d) välistatud kollektiivne investeerimisüksus, või 14  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 e) trust niivõrd, kuivõrd trusti haldaja on aruandekohustuslik finantsasutus ning esitab aruande kogu I jao kohaselt avaldatava teabe kohta seoses trusti kõikide avaldatavate kontodega. 2) „Valitsusüksus” — liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni mis tahes poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile või muule jurisdiktsioonile või ühele või mitmele mis tahes eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet (igaüks neist on „valitsusüksus”). Nimetatud kategooria koosneb liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest, kontrollitavatest ettevõtetest ja poliitilistest allüksustest. a) Liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni „lahutamatu osa” tähendab mis tahes isikut, organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes viisil määratletud organit, mis on liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsusasutus. Valitsusasutuse puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida mis tahes eraisiku huve. Lahutamatu osa ei hõlma füüsilisest isikust iseseisvat isikut, ametnikku või haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides. b) Kontrollitav ettevõte tähendab ettevõtet, mis on vormiliselt liikmesriigist või muust jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut, eeldusel et: i) ettevõte kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu ühele või mitmele valitsusüksusele, ning seda ettevõtet kontrollib üks või mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme kontrollitava ettevõtte kaudu; ii) ettevõtte puhastulu kantakse ettevõtte enda kontole või ühe või mitme valitsusüksuse kontole ning mitte mingi osa sellest ei teeni mis tahes eraisiku huve, ning iii) ettevõtte varad lähevad selle likvideerimisel üle ühte või mitmesse valitsusüksusesse. c) Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud tulusaaja ning programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise heaoluga või on seotud riigivõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata eeltoodust loetakse, et tulu teenib eraisiku huve, kui tulu pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank. 3) „Rahvusvaheline organisatsioon” — mis tahes rahvusvaheline organisatsioon või sellele täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria hõlmab mis tahes valitsustevahelist organisatsiooni (sealhulgas riigiülest organisatsiooni), i) mis koosneb peamiselt valitsustest; ii) millel on liikmesriigiga kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping; ja ii) mille tulu ei teeni eraisikute huve. 4) „Keskpank” — institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse heakskiidetud põhiline asutus, välja arvatud liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus ise, mis väljastab maksevahendina ringlusse laskmiseks mõeldud instrumente. Selline institutsioon võib hõlmata ametit, mis on liikmesriigi valitsusest eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see kuulub täielikult või osaliselt liikmesriigile või mitte. 5) „Suure liikmete arvuga pensionifond” — fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral või nende kombinatsiooni hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme 15  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et: a) fondil ei ole hüvitise saajat, kellel on õigus enam kui viiele protsendile fondi varadest; b) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele ning c) fond vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest: i) fond on üldiselt vabastatud investeerimistulu maksustamisest või sellise tulu maksustamine on lükatud edasi või see maksustatakse vähendatud määraga, kuna fond kujutab endast pensioniplaani; ii) vähemalt 50 % oma kõikidest sissemaksetest (mis on muud kui varade ülekanded teistest B jaotise punktides 5–7 kirjeldatud plaanidest või C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) saab fond rahalise toetusena tööandjatelt; iii) fondi raha jaotamine või fondist raha väljavõtmine on lubatud üksnes kokkulepitud juhtudel seoses pensionilejäämise, invaliidistumise või surmaga (välja arvatud raha ülekandmine teistesse B jaotise punktides 5–7 kirjeldatud fondidesse ja C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodele), või kui raha jaotatakse või võetakse välja enne kokkulepitud juhtumit, siis kohaldatakse trahvi, või iv) töötajate sissemaksed (mis on muud kui teatud lubatud täiendavad sissemaksed) fondi on piiratud töötaja teenitud tuluga või need ei tohi aastas ületada iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, kohaldades VII jao C jaotises nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. 6) „Väikese liikmete arvuga pensionifond” — fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et: a) fondil on alla 50 liikme; b) fondi toetab rahaliselt üks või mitu tööandjat, kes ei ole investeerimisettevõtted ega passiivsed NFEd; c) töötajate ja tööandjate sissemaksed fondi (mis on muud kui varade ülekanded C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) on piiratud vastavalt teenitud tulu ja töötaja hüvitisega; d) osalejatel, kes ei ole selle liikmesriigi residendid, kus fond on asutatud, ei ole õigust rohkem kui 20 protsendile fondi varadest, ning e) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru asjaomasele maksuasutusele. 7) „Valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond” — valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt asutatud fond, mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele või 16  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 osalejatele, kes on selle praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud isikud) või kes ei ole praegused või endised töötajad, kui sellistele hüvitise saajatele või osalejatele makstav hüvitis on vastutasuks valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga kasuks osutatud isiklike teenuste eest. 8) „Tunnustatud krediitkaartide väljastaja” — finantsasutus, mis täidab järgmiseid tingimusi: a) ta on finantsasutus üksnes seetõttu, et ta on krediitkaartide väljastaja, mis võtab vastu hoiuseid ainult siis, kui klient teeb makse, mis ületab kaardi saldot, ning enammakset ei tagastata kliendile viivitamata, ning b) ta kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse, mis ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid krediitsaldosid. 9) „Välistatud kollektiivne investeerimisüksus” — investeerimisettevõte, mida reguleeritakse kui ühiseks investeerimiseks loodud üksust, eeldusel et kõik omandiõigused kollektiivses investeerimisüksuses kuuluvad otse ühele või mitmele isikule või ettevõttele, kes ei ole avaldatavad isikud, või selliste isikute või ettevõtete kaudu, välja arvatud passiivne NFE, kellel on avaldatavatest isikutest kontrollivad isikud. Üksnes see, et kollektiivne investeerimisüksus on väljastanud füüsilisel kujul esitajaosakuid, ei takista tema kvalifitseerimist D jaotise punkti 9 kohaselt välistatud kollektiivseks investeerimisüksuseks, kui: a) kollektiivne investeerimisüksus ei ole väljastanud ega väljasta pärast 31. detsembrit 2015 füüsilisel kujul esitajaosakuid; b) kollektiivne investeerimisüksus kõrvaldab käibelt kõik talle tagastatavad osakud; c) kollektiivne investeerimisüksus kohaldab II–VII jaotises sätestatud hoolsusmeetmeid ning esitab mis tahes teabe, mis tuleb selliste osakute kohta teatada, kui need esitatakse lunastamiseks või muu makse saamiseks, ning d) kollektiivne investeerimisüksus on kehtestanud eeskirjad ja menetlused, et tagada selliste osakute lunastamine või külmutamine võimalikult kiiresti ja igal juhul enne 1. jaanuari 2018. C. Finantskonto 1) „Finantskonto” — finantsasutuse peetav konto, sealhulgas hoiusekonto, hoidmiskonto ja: a) investeerimisettevõtte puhul finantsasutuses hoitav mis tahes osalus või võlanõue. Sõltumata eelnevast ei hõlma mõiste „finantskonto” mis tahes osalust või võlanõuet investeerimisettevõtte üksuses ainult sellepärast, et ta i) annab kliendile investeerimisalast nõu ja tegutseb tema nimel, või ii) valitseb kliendi portfelle ja tegutseb tema nimel, eesmärgiga investeerida, valitseda või hallata finantsvarasid, mis on paigutatud kliendi nimel sellisest ettevõttest erinevas finantsasutuses; 17  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 b) C jaotise punkti 1 alapunktis a kirjeldamata finantsasutuse puhul mis tahes osalus või võlanõue finantsasutuses, kui see osaluste või võlanõuete kategooria loodi selleks, et vältida I jao kohast andmete esitamist, ning c) finantsasutuse väljastatud või ülevõetud rahalise väärtusega kindlustusleping ja annuiteedileping, välja arvatud võõrandamatu eluaegne annuiteet, mis ei ole seotud investeerimisega, millele ei kohaldata edasilükatud väljamakseid, mis on väljastatud füüsilisele isikule ning mida kasutatakse pensioni või puudetoetuse maksmiseks välistatud kontolt. Mõiste „finantskonto” ei hõlma mis tahes kontot, mis on välistatud konto. 2) „Hoiusekonto“ – hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot või kontot, mida kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus, võlakiri või muu selline instrument, ja mida haldab hoiustamisasutus. Hoiusekonto hõlmab ka: a) summat, mida kindlustusandja hoiab tagatud investeerimislepingu või muu sellise lepingu alusel, millelt ta maksab või arvestab intressi; b) kontot või nominaalkontot, mis esindab kogu kliendi nimel hoitavat e-raha, ning c) kontot, kus hoitakse kliendi nimel ühte või mitut keskpanga digiraha. 3) „Hoidmiskonto” — konto (mis ei ole kindlustusleping ega annuiteedileping), millel hoitakse teise isiku kasuks üht või mitut finantsvara. 4) „Osalus” — finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse kapitalis või õigus partnerluse kasumile. Finantsasutusest trusti puhul tähendab osalus seda osalust, mis kuulub isikule, keda käsitatakse kogu trusti või selle osa asutaja või kasusaajana, või muule füüsilisele isikule, kellel on trusti üle lõplik tegelik kontroll. Avaldatavat isikut käsitatakse trusti kasusaajana, kui sellel avaldataval isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto omaniku kaudu) trustist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse või kaudselt saada trustist valikuliselt tehtavaid väljamakseid. 5) „Kindlustusleping” — leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel kindlustusandja kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis võib olla surm, haigestumine, õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju. 6) „Annuiteedileping” — leping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema väljamakseid perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe või mitme isiku eeldatavast elueast lähtudes. Mõiste hõlmab ka lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna lepingu sõlmimise liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni õigusaktide või praktika kohaselt ning mille alusel kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema. 7) „Rahalise väärtusega kindlustusleping” — kindlustusleping (mis ei ole kahe kindlustusandja vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), millel on rahaline väärtus. 8) „Rahaline väärtus” — suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus, millele kindlustusvõtjal on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega laenu, mis on tagastusväärtuse tagatisel võetud), või ii) summa, mida kindlustusvõtja võib laenata lepingu alusel või sellest lähtudes. Eeltoodust olenemata ei hõlma „rahaline väärtus” kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat: a) ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu; 18  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 b) tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena, mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju; c) kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud elukindlustusleping või annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud, sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud kirjendamisvea või muu sellise vea parandamisest; d) kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui kõnealune dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad makstavad hüvitised on kirjeldatud C jaotise punkti 8 alapunktis b, või e) sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või deposiit/hoiustamismakse tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja ettemakse või deposiit/hoiustusmakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat järgmist aastamakset. 9) „Olemasolev konto“ – a) finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus haldab alates 31. detsembrist 2015 või, kui kontot käsitatakse finantskontona üksnes nõukogu direktiiviga (EL) 2023/22261 käesolevasse direktiivi tehtavatest muudatustest tulenevalt, alates 31. detsembrist 2025; b) kontoomaniku mis tahes finantskonto, sõltumata kuupäevast, mil selline finantskonto avati, kui: i) kontoomanikul on aruandekohustuslikus finantsasutuses (või aruandekohustusliku finantsasutusega samas liikmesriigis asuvas seotud üksuses) ka finantskonto, mis on C jaotise punkti 9 alapunkti a kohaselt olemasolev konto; ii) aruandekohustuslik finantsasutus (ja vajaduse korral aruandekohustusliku finantsasutusega samas liikmesriigis asuv seotud üksus) käsitab mõlemat eespool nimetatud finantskontot ja mis tahes muid kontoomaniku finantskontosid, mida käsitatakse C jaotise punkti 9 alapunkti b kohaselt olemasolevate kontodena, ühe finantskontona, et täita VII jao A jaotises sätestatud teadmisnõuete standardeid ja määrata kontode künniste kohaldamisel kindlaks mis tahes finantskontode jääk või väärtus; iii) sellise finantskonto puhul, mille suhtes kohaldatakse AML/KYC menetluskorda, on aruandekohustuslikul finantsasutusel lubatud täita finantskonto suhtes AML/KYC menetluskorda, tuginedes C jaotise punkti 9 alapunktis a kirjeldatud olemasoleva konto suhtes kohaldatud AML/KYC menetluskorrale, ning 1 Nõukogu 17. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2226, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L 2023/2226, 24.10.2023 ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2226/oj). 19  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 iv) finantskonto avamine ei nõua kontoomaniku poolt uue, täiendava või muudetud klienditeabe esitamist, välja arvatud käesoleva direktiivi eesmärkidel. 10) „Uus konto“ – aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav finantskonto, mis on avatud 1. jaanuaril 2016 või hiljem, või kui kontot käsitatakse finantskontona üksnes nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2226 käesolevasse direktiivi tehtavatestmuudatustest tulenevalt, 1. jaanuaril 2026 või hiljem. 11) „Füüsilise isiku olemasolev konto” — ühe või mitme füüsilise isiku olemasolev konto. 12) „Füüsilise isiku uus konto” — ühe või mitme füüsilise isiku uus konto. 13) „Ettevõtte olemasolev konto” — ühe või mitme ettevõtte olemasolev konto. 14) „Madalama väärtusega konto” — füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või - väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile. 15) „Kõrge väärtusega konto” — füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga või mis tahes järgneva aasta 31. detsembri seisuga ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile. 16) „Ettevõtte uus konto” — ühe või mitme ettevõtte uus konto. 17) „Välistatud konto” — milline tahes järgmistest kontodest: a) pensionikonto, mis vastab järgmistele nõuetele: i) kontot reguleeritakse isikliku pensionikontona või osana registreeritud või reguleeritud pensioniplaanist pensionieas hüvitiste või pensioni maksmiseks (sealhulgas invaliidsus- või surma korral makstav toetus); ii) konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutosissetulekust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga); iii) maksuasutustele tuleb esitada konto kohta teavet; iv) kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka jõudmine, invaliidistumine või surm; kui raha võetakse välja enne neid kindlaksmääratud juhtumeid, määratakse trahv, ning v) kas i) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem, või ii) elu jooksul kontole tehtavate sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa, mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või vähem, kohaldades kõikidel juhtudel VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a alapunkti v nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole 20  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab mõnele B jaotise punktide 5–7 nõudele; b) konto, mis vastab järgmistele nõuetele: i) kontot reguleeritakse investeerimisvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension, ning sellega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt, või reguleeritakse kontot säästuvahendina, mille eesmärgiks ei ole pension; ii) konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse konto omaniku brutosissetulekust välja või maksustatakse vähendatud määraga või kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda maksustatakse vähendatud määraga); iii) raha väljavõtmise tingimuseks on seatud vastavus konkreetsetele investeerimis- või säästukonto eesmärgiga (näiteks õppe- või meditsiiniliste toetuste maksmine) seotud kriteeriumitele; kui raha võetakse välja selliseid kriteeriume täitmata, määratakse trahv, ning iv) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus nomineeritud summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem, kohaldades VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti b alapunkti iv nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt finantskontolt, mis vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab mõnele B jaotise punktide 5–7 nõudele; c) elukindlustusleping, mille kindlustuskaitse tähtaeg lõpeb enne kindlustatu 90-aastaseks saamist, eeldusel, et leping vastab järgmistele nõuetele: i) korrapäraseid kindlustusmakseid, mis aja jooksul ei vähene, tuleb maksta vähemalt kord aastas lepingu kehtivuse jooksul või kuni kindlustatu saab 90- aastaseks, sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem; ii) lepingus puudub lepinguline summa, mille mis tahes isik võiks kätte saada (väljavõtmise või laenu võtmise teel või muul viisil) ilma lepingut lõpetamata; iii) lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel makstav summa (välja arvatud hüvitis surma korral) ei tohi ületada kokku lepingu eest makstud kindlustusmakseid, millest arvatakse maha suremus-, haigestumus- ja kuluhüvitised (tegelikult määratud või mitte) lepingu kehtivuse ajavahemiku või ajavahemike eest ning enne lepingu ülesütlemist või lõpetamist makstud mis tahes summad, ning iv) tulusaaja ei sõlmi lepingut seoses sellest saadava väärtusega; d) konto, mis kuulub ainult pärandvarasse, kui selle konto dokumendid hõlmavad lahkunu testamendi või surmatunnistuse ärakirja; e) konto, mis avatakse seoses millega tahes alljärgnevatest: 21  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 i) kohtumäärus või -otsus; ii) kinnis- või vallasvara müük, vahetus või üürimine, eeldusel et konto vastab järgmistele nõuetele: — kontot finantseeritakse üksnes ettemaksest, käsirahast, deposiidist summas, mis on kohane tehinguga otseselt seotud kohustuse täitmise tagamiseks, või sarnasest maksest, või finantseeritakse kontot finantsvarast, mis deponeeritakse kontole seoses vara müügi, vahetuse või üürimisega; — konto avatakse ja seda kasutatakse üksnes selleks, et tagada ostja kohustus tasuda vara ostuhind, müüja kohustus täita tingimuslik kohustus või üürileandja või üürniku kohustus hüvitada mis tahes kahju seoses üüritud varaga üürilepingu alusel kokkulepitu kohaselt; — kontol olev vara, sealhulgas sellelt teenitav tulu, makstakse või jaotatakse muul viisil ostja, müüja, üürileandja või üürniku kasuks (sealhulgas sellise isiku kohustuse täitmiseks), kui vara müüakse, vahetatakse või loovutatakse või kui üürileping lõpeb; — konto ei ole finantsvõimenduskonto või sarnane konto, mis on avatud seoses finantsvara müügi või vahetusega, ning — konto ei ole seotud C jaotise punkti 17 alapunktis f kirjeldatud kontoga. iii) kinnisvaraga tagatud laenu teenindava finantsasutuse kohustus panna osa maksest kõrvale üksnes selleks, et lihtsustada kinnisvaraga seotud maksude või kindlustuse maksmist hiljem; iv) finantsasutuse kohustus üksnes lihtsustada maksude maksmist hiljem; v) äriühingu asutamine või kapitali suurendamine, kui konto vastab järgmistele nõuetele: — kontot kasutatakse üksnes selliste vahendite hoidmiseks, mida kasutatakse äriühingu asutamiseks või kapitali suurendamiseks vastavalt seadusele; — kõik kontol olevad summad külmutatakse seni, kuni aruandekohustuslik finantsasutus saab sõltumatu kinnituse äriühingu asutamise või kapitali suurendamise kohta; — pärast äriühingu asutamist või kapitali suurendamist konto suletakse või muudetakse äriühingu nimel olevaks kontoks; — kõik tagasimaksed, mis tulenevad äriühingu asutamise või kapitali suurendamise ebaõnnestumisest ning millest on maha arvatud teenuseosutaja tasud ja samalaadsed tasud, tehakse üksnes isikutele, kes need summad maksid, ning — kontot ei ole avatud rohkem kui 12 kuud tagasi. ea) hoiusekonto, mis esindab kogu kliendi nimel hoitavat e-raha, kui konto 90 päeva päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90 järjestikuse päeva jooksul ei ületanud kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul kordagi 10 000 USA dollarit. f) hoiusekonto, mis vastab järgmistele nõuetele: i) konto on olemas üksnes sellepärast, et klient teeb makse, mis ületab krediitkaardi või muu korduvkasutatava krediidiliiniga seoses tasumata summat ning enammakset ei tagastata kohe kliendile, ning ii) finantsasutus kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse, 22  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 mis ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C jaotises ette nähtud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse krediitsaldot vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid krediitsaldosid. g) mis tahes muu konto, mille maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, millel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes C jaotise punkti 17 alapunktides a–f kirjeldatud kontodega ning mis on kantud käesoleva direktiivi artikli 8 lõikes 7a osutatud välistatud kontode loetellu, tingimusel et sellise konto staatus välistatud kontona ei takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist. D. Avaldatav konto 1) „Avaldatav konto” — liikmesriigi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav konto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale isikule, või ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga passiivsele NFEle, kui ta on sellisena kindlaks tehtud vastavalt II–VII jagudes kirjeldatud hoolsusmeetmetele. 2) „Avaldatav isik“ – liikmesriigi isik, kes ei ole a) üksus, mille aktsiatega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel reguleeritud väärtpaberiturul; b) üksus, mis on alapunktis a kirjeldatud üksusega seotud üksus; c) valitsusüksus; d) rahvusvaheline organisatsioon; e) keskpank ega f) finantsasutus. 3) „Liikmesriigi isik” — iga liikmesriigi puhul füüsiline isik või ettevõte, kes on mis tahes teise liikmesriigi resident selle teise liikmesriigi maksualaste õigusaktide kohaselt, või sellise surnud isiku pärandvara, kes oli mis tahes teise liikmesriigi resident. Sel eesmärgil käsitatakse ettevõtet, nagu partnerlust, piiratud vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub ettevõtte tegeliku juhtimise koht. 4) „Osalev jurisdiktsioon” — iga liikmesriigi suhtes: a) mis tahes muu liikmesriik; b) mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega asjaomasel liikmesriigil on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab kõnealune liikmesriik ja millest teatatakse Euroopa Komisjonile; c) mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega liidul on kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab Euroopa Komisjon. 5) „Kontrollivad isikud” — füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli ettevõtte üle. Trusti puhul tähendab see trusti asutajat (asutajaid), haldajat (haldajaid), kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu korral), kasusaajat (kasusaajaid) või kasusaajate kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist isikut (muid füüsilisi isikuid), kellel on tegelik lõplik kontroll trusti üle; trustist erineva õigusliku moodustise puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse positsiooniga isikuid. Mõistet „kontrollivad isikud” tuleb tõlgendada kooskõlas rahapesuvastase töökonna soovitustega. 23  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 6) „NFE” — mis tahes ettevõte, mis ei ole finantsasutus. 7) „Passiivne NFE” — mis tahes järgmistest: i) NFE, mis ei ole aktiivne NFE, või ii) A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõte, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus. 8) „Aktiivne NFE” — iga NFE, mis vastab mis tahes alljärgnevale kriteeriumile: a) alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu tootmiseks; b) NFE osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt või NFE on sellise ettevõttega seotud ettevõte, mille osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt; c) NFE on valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, keskpank või ettevõte, mis kuulub täielikult ühele või mitmele eelmistest; d) sisuliselt kogu NFE tegevus kujutab endast ühe või mitme muu kui finantsasutuse tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate osakute täielikku või osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist; NFE ei ole aga aktiivne NFE, kui ta tegutseb investeerimisfondina (või reklaamib end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu investeerimisvahendina, mille eesmärgiks on omandada või rahastada äriühinguid ja seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust; e) NFEl ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud, kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; NFEle ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on möödunud 24 kuud NFE asutamisest; f) NFE ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust; g) NFE tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud ettevõtete jaoks või koos seotud ettevõtetega, mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise teenuseid ühelegi ettevõttele, mis ei ole seotud ettevõte, tingimusel, et mis tahes selliste seotud ettevõtete grupi peamine äritegevus ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust, või h) NFE vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele: i) ta on asutatud ja tegutseb oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil, või on asutatud ja tegutseb oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis ja on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel; 24  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 ii) ta on oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis tulumaksust vabastatud; iii) tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või tulusaamisega seotud huvi selle tulude või varade vastu; iv) NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kohaldatavad õigusaktid või NFE asutamisdokumendid ei võimalda NFE tulude või varade jaotamist või nende kasutamist füüsilise isiku või mitteheategevusliku ettevõtte kasuks, välja arvatud NFE heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks NFE ostetud vara eest, ja v) NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kohaldatavate õigusaktide või NFE asutamisdokumentide kohaselt on nõutav, et NFE likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle varad valitsusüksusele või muule mittetulundusühendusele või antakse pärijate puudumisel üle NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsusele või selle poliitilisele allüksusele. E. Muu 1) „Konto omanik” — isik, kelle kontot haldav finantsasutus on finantskonto omanikuna nimetanud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab finantskontot teise isiku kasuks või nimel kui agent, hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik, investeerimisnõustaja või vahendaja, ei loeta käesolevas direktiivis konto omanikuks, vaid selle omanikuks loetakse eespool nimetatud teist isikut. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul on konto omanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele või kellel on õigus muuta lepingust kasu saavat isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingust kasu saavat isikut, siis on konto omanikuks mis tahes isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja mis tahes isik, kellel on õigus väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse konto omanikuna iga isikut, kellel on lepingu kohaselt õigus väljamaksele. 2) „AML/KYC menetluskord” — aruandekohustusliku finantsasutuse hoolsusmeetmed, mida ta on kohustatud võtma oma klientide suhtes sellele aruandekohustuslikule finantsasutusele kehtivate rahapesuvastaste või muude sarnaste nõuete alusel. 3) „Ettevõte” — juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing, partnerlus, trusti või fond. 4) Ettevõte on teise ettevõtte „seotud ettevõte”, kui i) üks ettevõte kontrollib teist ettevõtet; ii) nimetatud kaks ettevõtet alluvad ühisele kontrollile, või iii) nimetatud kaks ettevõtet on A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud investeerimisettevõtted, neil on ühine juhatus ning selline juhatus täidab selliste investeerimisettevõtete hoolsusmeetmeid. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 protsendile ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest ettevõttes. 5) „Maksukohustuslase identifitseerimisnumber” — maksukohustuslase identifitseerimisnumber või selle toimiv ekvivalent, kui maksukohustuslase identifitseerimisnumber puudub. 6) „Dokumentaalsed tõendid” — millised tahes järgmistest dokumentidest: 25  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 a) residentsuse tõend, mille on välja andnud väljamakse saaja väidetava residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle asutus või kohalik omavalitsus); b) füüsilise isiku puhul kehtiv isikutunnistus, mille on välja andnud volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel on toodud isiku nimi ja mida tavaliselt kasutatakse isiku tuvastamiseks; c) ettevõtte puhul mis tahes ametlik dokument, mille on välja andnud volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik omavalitsus) ning millel on esitatud ettevõtte nimi ja selle peakontori aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud; d) auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, kolmanda isiku krediidiaruanne, pankrotiavaldus või väärtpaberituru järelevalveasutuse aruanne. Seoses ettevõtte olemasoleva kontoga võivad aruandekohustuslikud finantsasutused kasutada dokumentaalse tõendina konto omaniku kohta aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides olevat mis tahes liigitust, mis tehti kindlaks majandusharude standarditud kodeerimissüsteemi põhjal, mida kohaldas aruandekohustuslik finantsinstitutsioon kooskõlas oma normaalsete äritavadega AML/KYC menetluste läbiviimiseks või muudel regulatiivsetel eesmärkidel (v.a maksustamise eesmärgid) ja mida aruandekohustuslik finantsinstitutsioon tegi enne kuupäeva, mida kasutati finantskonto liigitamisel olemasolevaks kontoks, tingimusel et aruandekohustuslik finantsinstitutsioon ei tea või tal ei ole alust arvata, et selline liigitamine ei ole õige või usaldusväärne. „Tööstusharude standarditud kodeerimissüsteem” — kodeerimissüsteem, mida kasutatakse ettevõtete liigitamiseks äritegevuse liigi järgi muul kui maksustamise eesmärgil. 7) „Tuvastusteenus“ – elektrooniline protsess, mille liikmesriik või liit teeb aruandekohustuslikule finantsasutusele tasuta kättesaadavaks, et teha kindlaks kontoomaniku või kontrolliva isiku isikusamasus ja maksuresidentsus. IX JAGU TÕHUS RAKENDAMINE Käesoleva direktiivi artikli 8 lõike 3a kohaselt peavad liikmesriikides kehtima eeskirjad ja haldusmenetlused, et tagada eespool sätestatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja täitmine, sealhulgas: 1) eeskirjad, mis hoiavad ära mis tahes finantsasutustel, isikutel või vahendajatel sellise praktika kasutuselevõtmise, mis on mõeldud aruandlusmenetlustest ja hoolsusmeetmetest kõrvalehoidumiseks; 2) eeskirjad, mille kohaselt aruandekohustuslikud finantsasutused peavad säilitama teabe tehtud toimingute ja kasutatud tõendite kohta eespool kirjeldatud menetluste täitmisel ning piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks; 3) haldusmenetlused selleks, et kontrollida, kas aruandekohustuslik finantsasutus kohaldab aruandlusmenetlusi ja hoolsusmeetmeid; haldusmenetlused järelmeetmete võtmiseks aruandekohustusliku finantsasutuse suhtes, kui teatatakse dokumenteerimata kontodest; 26  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 4) haldusmenetlused, millega tagada, et siseriikliku õiguse kohaselt mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena määratletud ettevõtete ja kontode kasutamine maksudest kõrvalehoidumiseks, on jätkuvalt vähetõenäoline, ning 5) tõhusad sunnimeetmed rikkumiste käsitlemiseks. Et saavutada käesoleva direktiivi eesmärgid, ei jää esimese lõigu punktis 2 osutatud andmed kättesaadavaks kauem, kui on vajalik, kuid igal juhul jäävad need kättesaadavaks vähemalt viieks aastaks. X JAGU RAKENDAMISE TÄHTPÄEVAD SEOSES AUSTRIAS ASUVATE ARUANDEKOHUSTUSLIKE FINANTSASUTUSTEGA Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste puhul tuleks kõiki käesolevas lisas sisalduvaid viiteid „aastale 2016” ja „aastale 2017” käsitleda viidetena vastavalt „aastale 2017” ja „aastale 2018”. Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste olemasolevate kontode puhul tuleks kõiki käesolevas lisas sisalduvaid viiteid „ 31. detsembrile 2015 ” käsitleda viidetena „ 31. detsembrile 2016”. XI JAGU ÜLEMINEKUMEETMED Olenemata I jao A jaotise punkti 1 alapunktist b ja punktist 6a tuleb iga avaldatava konto kohta, mida aruandekohustuslik finantsasutus haldab alates 31. detsembrist 2025 [seisuga], ja aruandlusperioodide kohta, mis lõpevad teisel kalendriaastal pärast seda kuupäeva, esitada teave rolli(de) kohta, millest tulenevalt on iga avaldatav isik üksust kontrolliv isik või osaluse omanik, üksnes juhul, kui selline teave on kättesaadav aruandekohustusliku finantsasutuse poolt säilitatavates elektroonilist otsingut võimaldavates andmetes. 27  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 II LISA TÄIENDAVAD ARUANDLUS- JA HOOLSUSMEETMETE EESKIRJAD FINANTSKONTODE TEABE KOHTA 1. Asjaolude muutumine „Asjaolude muutumine” hõlmab mis tahes muutusi, mille tulemusel lisatakse isiku staatusega seotud teave või mis on muudmoodi sellise isiku staatusega vastuolus. Lisaks hõlmab asjaolude muutumine konto omaniku kontoga seotud mis tahes teabe muutumist või lisandumist (sh konto omaniku lisandumine, asendumine või muu muutumine) või mis tahes sellise kontoga seotud kontoga seotud teabe muutumist või lisandumist (kohaldades I lisa VII jao C jaotise punktides 1–3 kirjeldatud kontode liitmise eeskirju), kui selline teabe muutumine või lisandumine mõjutab konto omaniku staatust. Kui aruandekohustuslik finantsasutus on kasutanud I lisa III jao B jaotise punktis 1 kirjeldatud elukoha aadressi tingimust ja muutuvad asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik finantsasutus saab teada või saab aluse teada, et algsed dokumentaalsed tõendid (või muud samaväärsed dokumendid) ei ole õiged või usaldusväärsed, siis peab aruandekohustuslik finantsinstitutsioon hiljemalt asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi viimasel päeval, või 90 kalendripäeva jooksul pärast sellise asjaolude muutumise märkamist või avastamist, saama konto omaniku kinnituse ja uued dokumentaalsed tõendid, et määrata kindlaks konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa konto omaniku kinnitust ja uusi dokumentaalseid tõendeid selliseks kuupäevaks, peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama I lisa III jao B jaotise punktides 2–6 kirjeldatud elektroonilise andmete otsingu menetlust. 2. Isiku kinnitus seoses ettevõtte uute kontodega Ettevõtte uute kontode osas võib aruandekohustuslik finantsasutus selleks, et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, tugineda ainult kas konto omaniku või kontrolliva isiku kinnitusele. 3. Finantsasutuse residentsus Finantsasutus on liikmesriigi „resident”, kui ta allub sellise liikmesriigi jurisdiktsioonile (st liikmesriik saab kohaldada sunnimeetmeid finantsasutuse aruandluskohustuse täitmise tagamiseks). Üldiselt, kui finantsasutus on liikmesriigi maksuresident, on ta sellise liikmesriigi jurisdiktsiooni all ja on seega liikmesriigi finantsasutus. Finantsasutusest trusti puhul (sõltumata sellest, kas ta on liikmesriigi maksuresident või mitte) loetakse, et trust on teatud liikmesriigi jurisdiktsiooni all, kui üks või enam selle haldajatest on sellise liikmesriigi residendid, välja arvatud juhul, kui trust edastab kogu teabe trusti peetavate avaldatavate kontode, mille kohta tuleb käesoleva direktiivi kohaselt esitada aruanne, teisele liikmesriigile, sest ta on sellise teise liikmesriigi maksuresident. Kui aga finantsasutusel (välja arvatud trust) ei ole maksuresidentsust (näiteks sellepärast, et teda loetakse maksustamise seisukohast läbipaistvaks või ta asub jurisdiktsioonis, kus puudub tulumaks), siis loetakse teda liikmesriigi jurisdiktsiooni all olevaks ja ta on seega liikmesriigi finantsasutus, kui: a) ta on asutatud selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt; b) tema juhtimise koht (sh tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis, või c) ta allub selle liikmesriigi finantsjärelevalvele. Kui finantsasutus (välja arvatud trust) on kahe või enama liikmesriigi resident, kohaldatakse sellisele finantsasutusele selle liikmesriigi aruandluskohustust ja hoolsusmeetmete võtmise kohustust, kus ta hoiab oma finantskontot (finantskontosid). 28  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 1 4. Konto pidamine Üldiselt loetakse, et kontot pidavad finantsasutused on järgmised: a) hoidmiskontot peab finantsasutus, kes peab kontol olevaid varasid (sh finantsasutus, kes hoiab enda nimel sellises asutuses kontot omava konto omaniku vara); b) hoiusekonto puhul finantsasutus, kes peab tegema kontoga seoses makseid (välja arvatud finantsasutuse esindaja, sõltumata sellest, kas selline esindaja on finantsasutus); c) finantsasutuses mis tahes osaluse või võlanõude hoidmise puhul, mis kujutab endast finantskontot, peab seda selline finantsasutus; d) rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul peab seda finantsasutus, kellel on kohustus teha lepinguga seoses makseid. 5. Passiivsetest NFEdest trustid Ettevõtet, nagu täis- või osaühingut, piiratud vastutusega ühingut või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, loetakse I lisa VIII jao D jaotise punkti 3 kohaselt selle jurisdiktsiooni residendiks, kus asub ettevõttetegeliku juhtimise koht. Sel eesmärgil loetakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist „sarnaseks” täis- või usaldusühingu või piiratud vastutusega ühinguga, kui seda ei loeta liikmesriigis selle liikmesriigi maksualaste õigusaktide kohaselt maksustatavaks ettevõtteks. Siiski ei või passiivsest NFEst trusti topeltaruandluse vältimiseks (arvestades mõiste „kontrollivad isikud” laia ulatust trustide puhul) lugeda sarnaseks õiguslikuks moodustiseks. 6. Ettevõtte peakontori aadress Üks I lisa VIII jao E jaotise punkti 6 alapunktis c kirjeldatud nõuetest on see, et ettevõtte puhul on ametlikul dokumendil esitatud kas ettevõtte peakontori aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või liikmesriik või muu jurisdiktsioon, kus ettevõte on asutatud või moodustatud. Ettevõtte peakontori aadress on üldjuhul koht, kus asub selle tegeliku juhtimise koht. Sellise finantsasutuse aadress, kus ettevõttel on konto, postkontori postkast, või aadress, mida kasutatakse üksnes posti saatmise eesmärgil, ei ole ettevõtte peakontori aadress, kui selline aadress ei ole ainus ettevõtte kasutatav aadress ja on ettevõtte asutamisdokumentides ettevõtte registreeritud aadress. Lisaks ei ole ettevõtte peakontori aadressiks aadress, mis on esitatud postisaadetiste kinnipidamise korralduse puhul. 29  Maksualase teabevahetuse seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri 1. SISSEJUHATUS 1.1 Sisukokkuvõte Eelnõuga võetakse üle Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226, 17. oktoober 2023, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L, 2023/2226, 24.10.2023)1 (edaspidi halduskoostöö direktiivi muudatus). Eelnõuga nähakse ette krüptovarateenuse pakkujate maksualane aruandluskohustus ning lahendatakse maksuhaldurite halduskoostöös tõusetunud murekohti. Direktiiv muudab ka finantskontode maksualase teabevahetuse üksikasju. Krüptovara ja finantskontosid puudutava teabevahetuse regulatsioon põhineb OECD liikmesriikide poolt kokkulepitud teabevahetuse mudelitel: vastavalt krüptovara käsitlev CARF – crypto asset reporting framework ja finantskontosid käsitlev CRS – common reporting standard 2. Direktiivis sätestatud reeglite üle võtmine on ette nähtud 2025. aasta 31. detsembriks ja neid tuleb rakendada alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Esimest korda tuleb krüptovara teave esitada ja sellekohast teavet vahetada 2027. aastal. 1.2 Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Anneli Valgma (5885 1315, [email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna nõunik Marge Kaskpeit ([email protected]). 1.3 Märkused Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu aluseks on üksnes halduskoostöö direktiivis sätestatud nõuded. 1 Direktiiv on kättesaadav Eur-Lex andmebaasis aadressil: Direktiiv - EL - 2023/2226 - EN - EUR-Lex 2 Krüptovara teabevahetuse mudel ja finantskontode teabevahetuse mudeli täiendused on kättesaadavad OECD veebis aadressil: https://www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/crypto-asset-reporting-framework-and- amendments-to-the-common-reporting-standard.htm 1 Juriidilise isiku trahvimäära tõstmine on seotud 12. juunil 2024. aastal vastu võetud karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (trahviühiku suurendamine)3. Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole väljatöötamiskavatsus nõutav, kui eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse rakendamist ja kui eelnõu aluseks oleva Euroopa Liidu õigusakti eelnõu menetlemisel on sisuliselt lähtutud HÕNTE § 1 lõikes 1 sätestatud nõuetest. Viidatud normist lähtuvalt ei ole eelnõu osas tehtud väljatöötamiskavatsust. Erandina on eelnõu § 2 punkti 3 kohta koostatud 2021. aastal väljatöötamiskavatsus4 (edaspidi VTK), millega kavandati kuues seaduses juriidilise isiku trahvimäärade tõstmist. Eelnõu eesmärgiks on MTVS kooskõlla halduskoostöö direktiiviga, mistõttu eelnõus kajastatakse VTKst vaid MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette nähtud rahatrahvi määra. Direktiiv on olulisel määral üle võetud viiteliselt. Eriti finantskontode teabevahetusse (peatükk 11) ja krüptovara teabevahetusse (peatükk 12) puutuvalt. HÕNTE § 28 lõike 6 kohaselt tuleb küll üldjuhul vältida otseviidet direktiivi sättele, kuid sama lõike teine lause lubab seda teha juhul, kui tegemist on EL direktiivi tehnilise sättega, mille kohaldamine toimub niikuinii üksühele ja selle sätte dubleerimine riigisisesesse õigusesse ei ole otstarbekas. Automaatne teabevahetus on direktiivis kõige peenema detailina kokku lepitud ning komisjon jälgib iga sõna ülevõtmist Eesti õigusesse. See tähendab sisuliselt vajadust kogu direktiivi tekst kopeerida Eesti õigusesse. Kogemus näitab, et ka sellisel juhul ei õnnestu vältida direktiivi tööteksti tõlkimisel või ülevõtmisel tekkivaid nüansierinevusi, mis direktiivi rakendamise küsimuse alla seavad. Automaatse teabevahetuse instrumendid on alati liiduülesed, mis tähendab, et ettevõtjad peavad jälgima direktiivist tulenevaid kohustusi igas liikmesriigis. Soovime vältida liikmesriikide vahel direktiivi rakendamise erisusi direktiivi ülevõtmisel ja rakendamisel direktiivile otse viidates. Eelnõuga muudetakse maksualase teabevahetuse seadust (MTVS) redaktsioonis RT I, 02.05.2024, 9 ja maksukorralduse seadust (MKS) redaktsioonis RT I, 19.12.2024, 4. Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust. Eelnõu plaanitakse põhiosas jõustada 2026. aasta 1. jaanuarist, väike osa muudatusi 2027. aasta 31. detsembril. 2. SEADUSE EESMÄRK Rahvusvahelisi institutsioone ja üldsust on juba aastaid tugevalt kõnetanud õiglane maksustamine ja aus maksukonkurents, maksupettuste vastu võitlemine ning maksudest kõrvalehoidumise ennetamine. Üheks oluliseks meetmeks nende eesmärkide elluviimisel 3 Karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (trahviühiku suurendamine) 415 SE https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/d0f2c493-2fc0-4edc-a946-ade4e5901fde/karistusseadustiku- muutmise-ja-sellega-seonduvalt-teiste-seaduste-muutmise-seadus-trahviuhiku-suurendamine. 4 Alkoholiseaduse, maksukorralduse seaduse, tolliseaduse, tubakaseaduse, vedelkütuse erimärgistamise seaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/7413f0a8-5613-4a7c-8238-713749f0b833. 2 peetakse maksuhaldurite halduskoostöö pidevat laiendamist ja tõhustamist. Samad suundumused on OECD-s ning valdavalt lepitakse Euroopa Liidu tasandil kokku OECD liikmesriikide poolt kokku lepitud koostöömudelite rakendamise üksikasjades liidu tasandil. OECD puhul võib esile tõsta teabevahetuses osalevate riikide ja jurisdiktsioonide pidevaid hindamisi, mis peavad tagama teabevahetuse, kui ka selle osas teostava järelevalve tõhususe. Halduskoostöö direktiivi hiljutise muudatusega kehtestati kogu finantsmaailma võrdsemalt hõlmav maksualane aruandluskohustus, et vähendada krüptovaradega seonduvaid maksudest kõrvalehoidumise võimalusi. Krüptovara turud on ka laiemas plaanis järjest rohkem reguleeritud, sh ka Eestis Markets in Crypto Assets (edaspidi MiCA) määruse5 alusel krüptovaraturu seaduse kaudu. Krüptovarateenuse osutajate tegevust on senisest rangemalt reguleeritud hiljuti ka rahapesu ja terrorismi tõkestamise seadusega. Krüptovara teabe vahetamine maksuhaldurite vahel täidab lünga finantstooteid puudutavas maksualases teabevahetuses. Finantskontode alase teabevahetuse sisseviimisel 2014. aastal ei osatud piisavalt ette näha krüptovara turu hüppelist kasvu ega hinnata krüptovara ja nendega seotud teenuste erinevusi traditsioonilisest finantsturust. Seetõttu jäid krüptovarad finantsteenuseid puudutava aruandlusega hõlmamata. Kuigi krüptovaraturg on volatiilne, püsib see äärmiselt aktiivsena: mitmete allikate ja turuandmete kohaselt ületab maailma krüptovara koguturu maht suurem kui 2,4 triljonit eurot6. Eesti Panga 2025. aasta I kvartali krüptovaraturu statistika kohaselt on Eesti krüptovarateenuste turg märkimisväärse mahuga. Teenusepakkujate bilansimaht ulatus 2,09 miljardi euroni, millest 1,81 miljardit eurot moodustasid klientide varad. Neist varadest kuulus 87% eraisikutele. Samas olid Eesti residentidest eraisikute valduses vaid 34% Eesti klientide varadest, mis viitab tugevale rahvusvahelisele kliendibaasile. Kvartali lõpuks hoiti teenusepakkujate juures krüptovarades kokku 125 miljoni euro väärtuses vara ning klientide tehingute kogukäive ulatus 4,57 miljardi euroni. Seetõttu on põhjendatud ka maksualase aruandluse laiendamine krüptovarale. Aruandlus on kõige tõhusam üleilmselt rakendatuna. Krüptovarad on kasutusel laiemalt, kui üksnes investeerimisvahendina. Nad leiavad kasutust arveldustes, kaupade ja teenuste eest tasumisel, töötasude maksmisel, ettevõtete omakapitali sissemaksete tegemisel ja muudes võimalikes tehingutes, kus saaks tekkida võimalus maksude tasumisest hoiduda. Lisaks on halduskoostöö direktiivis pakutud lahendusi mitmetele Euroopa Kontrollikoja7 osundatud probleemkohtadele maksuhaldurite halduskoostöö tõhususes. Aruandluskohustuste laiendamine toob kaasa halduskoormuse ja kulud kohustatud isikutele. Halduskoormust ja kulusid on võimalik hoida eesmärgipärasel tasemel, kui maksuhaldurid kasutavad aruandlusega saadavaid andmeid tõhusalt ära maksukohustuste täitmise tagamisel. 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 09.06.2023, lk 40–205) 6 CoinGecko: https://www.coingecko.com/en/global-charts; CoinMarketCAP: https://coinmarketcap.com/; CoinBase: https://www.coinbase.com/explore 7 Rohkem infot vt Euroopa Kontrollikoja raportist: Special Report No 03/2021: Exchanging tax information in the EU: solid foundation, cracks in the implementation (europa.eu) 3 Euroopa Kontrollikoda on soovitanud kohustada liikmesriike esitama andmed kõigi direktiivi 1. versiooni tulukategooriate8 kohta ning laiendada kohustusliku teabevahetuse ulatust nii, et see hõlmaks muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu (non-custodial dividend income) ja varakatele füüsilistele isikutele antud piiriüleseid eelotsuseid. Samuti on Euroopa Kontrollikoda juhtinud tähelepanu liikmesriikide poolt saadud andmete kasutamise tõhustamise vajadusele ning maksukohustuslaste registrikoodi kasutamisega seotud vajakajäämistele. Ka karistuste ühtlustamise vajadusele on viidatud. Euroopa komisjon hindas, et direktiiv on kooskõlas Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmäärusega. Halduskoostöö direktiivis sätestatud aruandluskohustused ning koostöö instrumendid on vajalikud ning eesmärgipärased. Tagatud on isikute andmekaitseõigused, sh isiku teavitamiskohustuse ja vaidlustamisõiguse kaudu. Andmevahetus toimub turvalise elektroonilise süsteemi kaudu, millega krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse andmeid ning juurdepääs andmetele on lubatud anda vaid volitatud ametnikele. Riigid peavad tagama andmete säilitamise vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud turvameetmetele ja tähtaegadele. 3. EELNÕU SISU Maksualase teabevahetuse seaduse muutmine MTVS § 4 muutmine, teabevahetusega hõlmatud tulu ja kapitali kategooriad Lisaks koostööle kindlates teabevahetuse valdkondades vahetavad Euroopa Liidu maksuhaldurid omavahel automaatses korras regulaarselt sellist teavet tulu ja kapitali kategooriate kohta, mis neil olemas on - näiteks teave töötasude ja kinnisvara kohta. Automaatse teabevahetuse aluseks on halduskoostöö direktiivi 1. versioon (nn DAC 1), milles loetletud tululiigid on Eestis üle võetud MTVS §-s 4. Maksuhalduril olemas oleva teabe vahetamine tähendab, et MTA ei hakka nendesse andmekategooriatesse kuuluvaid andmeid teisele liikmesriigile saatmiseks täiendavalt maksukohustuslastelt ega teistelt Eesti valitsusasutustelt koguma. Iga liikmesriigi maksuhaldur jagab seda teavet teise riigi residendi kohta, mida ta on juba kogunud oma seadusest tulenevate ülesannete täitmisel (nt regulaarsete maksudeklaratsioonidega, maksumenetluses vmt). MTVS § 4 lõikes 3 täpsustatakse, milliste elukindlustustoodete kohta peavad maksuhaldurid teavet regulaarselt jagama. Kehtiva sõnastuse järgi on teabevahetusega hõlmatud elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis. Elukindlustustooted on finantstooted ja seega võivad olla hõlmatud ka finantskontode alase teabevahetusega. Elukindlustustoodetesse puutuvalt on vaja seega täpsustada, et DAC1 raames on teabevahetusega hõlmatud tulu sellistest elukindlustustoodetest, mille kohta ei vahetata teavet muul alusel. Muudatusega laiendati automaatset teabevahetust ka teatud liiki dividenditulule, inglise keeles non-custodial dividend income (muu kui hoidmiskonto kaudu saadud dividend). See hõlmab dividende, mis makstakse osaluse omaniku tavalisele pangakontole või tasutakse muus vääringus kui rahas (sh osalusena). Teabevahetus ei puuduta dividende, mida makstakse 8 Täna on kohustuslik esitada andmed vähemalt nelja kategooria kohta järgmistest andmekategooriast: 1) töötasu ja muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu; 2) juhtimis- või kontrollorgani liikmetele makstud tasu; 3) elukindlustuslepingu alusel makstud kindlustussumma ja -hüvitis; 4) makstud pension; 5) kinnisomand ja kinnisvaratulu; 6) litsentsitasu. 4 aktsionäri väärtpaberikontole (mis on hõlmatud finantskontode alase teabevahetusega) ega ema-tütre direktiivi alusel (Nõukogu direktiiv 2011/96/EL, eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta) tulumaksust vabastatud dividende. Ema-tütre direktiiv vabastab tulumaksust dividende, mida liikmesriigi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühing maksab teisele liikmesriigi residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingule, kellele kuulus dividendi saamise ajal vähemalt 10% osalus nimetatud äriühingus. Selliste dividendide puhul ei ole kohustust teavet vahetada. Soovitus pärineb Euroopa Kontrollikoja raportist. Komisjon on selgitanud, et näiteks noteeritud väärtpabereid (Listed Securities) ja võimalik, et ka noteerimata väärtpabereid hoitakse „hoidmiskontol“ (Custodial Account) ning seega alluvad need juba finantskontode infovahetusele. Direktiivi üldosaga reguleeritud teabevahetuse kategooriatesse lisatud „muu, kui hoidmiskonto kaudu saadud dividenditulu“ on tulu sellisest dividendist, mille väärtpaberiturul noteerimata (äri)ühing maksis otse teise liikmesriigi residendist osaluse omaniku pangakontole (olemasolev konto). Kontoomaniku ja dividendi maksja vahel puudub vahendaja. Siia alla läheb ka mitterahaline dividend, mis kanti üle täiendava osalusena või muudes vahendites. Teabe jagamise kohustus on dividendi maksva ühingu asukohariigil. Määratlus hõlmab ka sellist dividendi, mille emaettevõtja maksab tütarettevõtjale. Teabevahetusest on samas välistatud dividenditulu, mis „ema- tütarettevõtte direktiivi“ alusel on äriühingu (kinnipeetavast) tulumaksust vabastatud. MTVS § 41 täiendamine lõikega 13, samade reeglite rakendamine nii OECD kui EL raamistikus Lisatava normi kohaselt tuleb MTVS 12. peatükis sätestatut kohaldada ka välislepingukohasele ja vastastikuse haldusabi konventsiooni artikli 6 alusel toimuvale krüptovara teabe automaatsele vahetusele.9 Muudatus on vajalik selleks, et eelnõuga lisatavat peatükki 22, mis sätestab krüptovara teabevahetuse reeglid Euroopa Liidus, oleks võimalik kasutada ka OECD mudelreeglite põhise krüptovara puudutava aruandlusreeglistiku kohaldamiseks. Selline lahendus on võimalik, sest OECD mudelreeglid ning direktiivipõhised aruandlusreeglid kattuvad pea täielikult ning nende eesmärgiks ei olegi üksteisega konkureerida, vaid ühtida rahvusvaheliseks standardiks. Muudatusega püüame vältida topeltaruandluse tekkimist Eestis tegutsevatel ettevõtjatel, kellel on kliente nii Euroopa Liidus kui väljaspool. Teabevahetuse partnerriikide ja -jurisdiktsioonide nimekirja avaldab Maksu- ja Tolliamet oma veebilehel. Teave teabevahetuse partnerite kohta on oluline krüptovarateenuse osutajatele, et tuvastada aruandekohustusega hõlmatud kliendid. MTVS § 8 täiendamine lõikega 12, ärisuhte peatamise võimaldamine Norm seondub MTVSi peatüki 12 kehtestamisega. Sellega antakse krüptovarateenuse osutajale õiguslik alus ärisuhte peatamiseks kliendiga, kes keeldub koostööst, mis võimaldaks krüptovarateenuse osutajal täita käesolevast seadusest tulenevaid kohustusi. Sarnane õiguslik alus on kehtestatud aruandekohustuslikule platvormihaldurile (MTVS § 8 lg 11). Normiga võetakse üle direktiivi 6. lisa 5. jao A osa punkt 2. 9 Üleilmsest krüptovara teabevahetusest huvitatud riikide nimekiri on leitav OECD veebis aadressil: Jurisdictions committed to implement the Crypto-Asset Reporting Framework (CARF) Üleilmse krüptovara teabevahetuse kokkuleppe on allkirjastanud 50 riiki ja jurisdiktsiooni: Signatories of the Multilateral Competent Authority Agreement on Automatic Exchange of Information pursuant to the Crypto-Asset Reporting Framework 5 Krüptovarateenuse osutaja peab hoolsusmeetmete kohaldamisel koguma oma klientidelt (krüptovara kasutajatelt) neid puudutavat teavet. Krüptovarateenuse osutajatel on õigus nõuda teabe usaldusvääruse kontrollimiseks täiendavat teavet ning kinnitusi. Kui klient keeldub seda tegemast, siis on krüptovarateenuse osutaja vahetult seadusest tulenev õigus ja kohustus takistada klientidel krüptovaraga tehingute tegemine. Seda eeldusel, et sellele kõigele eelneb vähemalt kaks meeldetuletust, kuid igal juhul mitte enne 60 päeva möödumist esimesest meeldetuletusest. Eelduslikult lisavad krüptovarateenuse osutajad vastava hoiatuse ka kliendiga ärisuhte loomiseks sõlmitavasse lepingusse. Direktiiviga kehtestatavad teabe töötlemise reeglid, mis seaduste muutmist ei vaja MKS ametiabi reeglid (§§ 511 ja 517) ning Maksu- ja Tolliameti (edaspidi MTA) sisemised töökorrad võimaldavad rakendada direktiiviga kehtestatud järgmiseid muudatusi: 1) Direktiivis muudeti tähtaega, mille jooksul liikmesriik võib vaidlustada kolmandale riigile sellise teabe edastamise, mis on saadud direktiivis sätestatud ametiabi teel. Teabe edastanud riigil on õigus enne teabe kolmandale riigile saatmist see otsus vaidlustada. senise 10 tööpäeva asemel 15 kalendripäeva jooksul. 2) Euroopa Kontrollikoda on heitnud liikmesriikidele ja komisjonile ette, et direktiivi alusel toimuva halduskoostöö tõhusus ei ole piisavalt tagatud. Liikmesriigid võtsid direktiiviga kohustuse luua mehhanismid automaatse teabevahetusega hõlmatud teabevahetuse tõhususe hindamiseks ning jagada komisjoniga iga-aastaselt vastavat analüüsi (artikkel 23). MTVS § 8 lõike 3 muutmine, keeleline täpsustus MKS § 8 lõike 3 sõnastus toob kaasa normi mitmeti mõistetavuse. Norm sätestab, et teabeandja säilitab kõiki teabe kogumise ja FATCA kokkuleppega seotud teiste kohustuste täitmist kinnitavaid tõendeid vähemalt jooksva ja kuue eelneva kalendriaasta kohta, kuid mitte rohkem kui kümme aastat. Normi mõte on olnud sätestada teabeandjatele kogu MTVSi hõlmav andmete säilitamise kohustus, kuid normist võib ka jääda mulje, et mõeldud on üksnes FATCA kokkuleppe täitmiseks kogutud andmeid. Tekstist jäetakse välja praeguseks tarbetu viide FATCA-le. MTVS § 8 täiendamine lõikega 31, teabe säilitamise tähtaeg MTVS § 8 lõikega 31sätestatakse maksuhalduri kohustus säilitada automaatse teabevahetusega hõlmatud teavet vähemalt 5 aastat arvates teabe saamisest, kuid mitte kauem kui 10 aastat. MTVS tasandil ei ole praegu reguleeritud MTA poolt andmete säilitamise tähtajad. Normiga võetakse üle direktiivi erinevad sätted, mis sätestavad automaatse teabevahetusega saadud teabe minimaalse ja maksimaalse säilitamise tähtaja (direktiivis 5–10 a). MTA töödeldavate andmete säilitamise tähtajad on täpsustatud maksukohustuslaste registri põhimääruse §-s 63, mille lõike 2 punkti 3 kohaselt tuleb MTA-l säilitada automaatse teabevahetusega saadud teavet seitse aastat. Andmete säilitamise tähtaja sätestamisel on võetud arvesse, et maksusumma määramise aegumistähtaeg on 3-5 aastat (MKS § 98). Lisaks tuleks arvestada vajadusega kasutada andmeid maksukohustuse sundtäitmise menetluses. MKS § 58 sätestab maksukohustuslasele kohustuse säilitada andmeid seitse aastat. MTVS § 88 kehtetuks tunnistamine 6 Siin on sätestatud maksuhalduri kohustus esitada Euroopa komisjonile nimekiri aruandlusest välistatud finantskontodest ja finantsasutustest. Direktiivist nimekirja esitamise kohustus kaob. Üldine järelevalve pädevus ja kohustus tuleneb MTVS 3. peatükist. Lõige 2 ei ole asjakohane, kuna finantskontode teave tuleb esitada selliste kontoomanike kohta, kes on teabevahetuspartneri residendid. Ekslikult vale isiku andmete kustutamisele kehtivad eraldi reeglid. MTVS 11 peatükk, finantskontode teabevahetus Finantskontode alane aruandluskohustus on kehtestatud halduskoostöö direktiivi muudatusega 2014/107/EL, millega rakendati ELis OECD finantskontode aruandluse standard (CRS). OECD on teinud oma standardis mitmeid muudatusi, mis teeb vajalikuks ka EL reeglite muutmise. OECD mudeli kohaldamisala laiendati 2022. aastal e-raha toodetele ja riikide keskpankade digivääringutele. E-raha toodetele ja keskpanga digivääringutele aruandluskohustuse rakendamisel kohaldatakse 10 000 USD lävendit. Aruandlusega ei ole hõlmatud kontod, mille väärtus või jääk ei ületa mistahes 90-päevase perioodi sees 10 000 USD. OECD finantskontode alase teabevahetuse mudelit uuendati, et hõlmata aruandlusega ühetaoliselt kõik finantstooted, vältides samas topelt-aruandlust krüptovara alase aruandluse mudeli kehtestanud CARFiga. Näiteks toodi mõistete laiendamisega CRS kohaldamisalasse ka krüptovarasid puudutavad tuletisväärtpaberid, mida hoitakse kontol ning ka krüptovarasse (nt fondide kaudu) investeerivad investeerimisühingud. Lisaks tehti teabe kasutatavust parandavaid ja finantsasutuste halduskoormust vähendavaid muudatusi: 1) täiendav teave konto (osaluse) omaniku ja kontrolliva isiku rollide kohta ühingus (omanik, kasusaaja, juht); 2) teave selle kohta, kas konto on uus/vana või kas see on ühises kasutuses ning mis liiki kontoga on tegemist; 3) erandlik ja ajutine õigus tuvastada uue konto omaniku residentsus olemasolevate kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmetega, kui kontoomaniku kinnitust ei ole võimalik tähtaegselt hankida; 4) sellise nö äriühingu kapitali sissemakseks loodud konto käsitlemine välistatud kontona, mille eesmärk on hoiustada teatud aja jooksul äriühingu asutamiseks vajalikke vahendeid. Finantskontode aruandluse reeglid on direktiivi väga tehnilise detailsuse tõttu sätestatud MTVS peatükis 11 suuresti viidates otse direktiivile. Sellest tulenevalt ei kajastu direktiivi muudatused MTVS tekstis ning seadust muuta ei ole tarvis. Muuta on aga tarvis andmete edastamiseks loodud XML vorme, mis on kehtestatud rahandusministri 19.05.2015 määruse nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine“ lisades 5–14. Halduskoostöö direktiivi finantskontode teabevahetust reguleerivas 1. lisas tehtud muudatused on märgitud seletuskirjale lisatud Lisa 1 terviktekstis (mitteametlik). Kokkuvõtvalt on muudatused direktiivi 1. lisas järgmised: 7 1. jao muudatused (üldised aruandlusnõuded) 1.1 A jaotises tehti järgmised muudatused: 1) punkt 1 jaotati alapunktidesse a ja b, mis sätestavad kontoomaniku kohta esitatava teabe kategooriad. Lisati kohustus märkida, kas avaldatava isiku kohta (sh kontrollivad isikud) on finantsasutusele esitatud kehtiv residentsust puudutav kontoomaniku kinnitus. Juriidilise isiku ja õigusliku moodustise puhul tuleb märkida ka see kontrolliva isiku roll, mis annab talle kontrolliva isiku staatuse. Kontoomaniku kinnituse valideerimise juhendina tuleks lähtuda OECD ametlikest kommentaaridest10 finantskonto maksualase teabevahetuse standardi juurde, vt füüsilise isiku uue konto hoolsusmeetmete kommentaarid, IV osa punkt 7 jj. Siinjuures direktiiv ei nõua kontoomaniku andmete parandamist varasemates aruannetes, täiendatud ja parandatud teave tuleb esitada jooksva aruandluse raames. 2) punkti 1 täiendati alapunktiga c, mille kohaselt tuleb finantsasutusel esitada maksuhaldurile info selle kohta, kas konto on ühiskonto ning märkida ära, kui palju omanikke ühiskontol on. Kontoomanike arvu leidmisel võetakse arvesse ka isikuid, kelle kohta teavet ei vahetata (direktiiv ei piira seda infot vaid avaldatavate isikutega). 3) punkti 2 lisati kohustus märkida lisaks kontonumbrile ära ka konto liik ja see, kas konto on olemasolev või uus konto (DAC2 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2015. aasta 31. detsembrit avatud konto või DAC8 tunnustele vastavalt kas enne või pärast 2025. aasta 31. detsembrit avatud konto). 4) lisati punkt 6a, mille kohaselt tuleb õiguslikust moodustisest investeerimisüksuse puhul märkida ära rollid, mille alusel on avaldatavatel isikutel õigus osalusele (equity interest) investeerimisüksuses. 1.2. C jaotisele lisati kohustus püüda välja selgitada maksukohustuslasena registreerimise numbrit ja sünniaega iga kord, kui konto infot ajakohastatakse rahapesu ja terrorismi tõkestamise reeglite tõttu. 1.3. 1. jagu täiendati F jaotisega, mis vabastab finantsvara müügist saadud tulu raporteerimisest juhul, kui teavet jagatakse krüptovara aruandes art 8ad kohaselt. 6. jao muudatused (ettevõtte uued kontod) Punkti 2 alapunkti b lisati rahapesu ja terrorismi vastu võitlemise reeglite juurde, millele ettevõtte (mistahes mitte-finantsasutus ehk non-financial entity) kontrolliva isiku kindlakstegemisel tuginetakse, tingimus, et kohaldatavad reeglid peavad olema kooskõlas või sisuliselt sarnased rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiiviga. 7. jao muudatused (hoolsusmeetmete erieeskirjad) Lisati Aa jaotis. Kui finantsasutusel on uue konto avamisel kontoomaniku kinnituse saamisega ajutised raskused, peab ta hoolsus- ja aruandluskohustuste tähtaegseks täitmiseks kohaldama olemasoleva konto jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid kuni kontoomaniku kinnitus on saadud ja selle õigsus kindlaks määratud. 8. jao muudatused (määratletud mõisted) 4.1 A jaotist, mis sätestab aruandekohustusliku finantsasutuse mõiste, muudeti järgmiselt: 1) Punktis 5 lisati hoiustamisasutuse tunnusena klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha hoidmine. Siinjuures võib tegu olla mistahes riigi keskpangaga. 10 OECD (2017), Standard for Automatic Exchange of Financial Account Information in Tax Matters, Second Edition, OECD Publishing, Paris, https://doi.org/10.1787/9789264267992-en. 8 2) Punktis 6 täiendati läbivalt investeeritava finantsvara hulka ka krüptovara. Finantsvahendite, sh krüptovara investeerimise tunnuse alt alapunktis iii välistatakse selliste teenuste pakkumine, millega teostatakse/jõustatakse krüptovara vahetustehinguid kliendi jaoks või tema nimel. Finantsasutuse mõiste määratlemise kontekstis asendati viide FATF soovitustele viitega rahapesu ja terrorismi tõkestamise direktiivile. 3) Uue punktiga 9 lisati e-raha mõiste. 4) Uue punktiga 10 lisati usaldusraha mõiste. 5) Uue punktiga 11 lisati keskpanga digiraha mõiste. 6) Uue punktiga 12 lisati krüptovara mõiste. 7) Uue punktiga 13 lisati avaldatava krüptovara mõiste. 8) Uue punktiga 14 lisati vahetustehingu mõiste. 4.2 B jaotise punktis 1 välistati mittearuandekohustusliku finantsasutuse määratlusest valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt digiraha hoidmine muu kui finantsasutuse, valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga jaoks. 4.3 C jaotises, mis sätestab finantskonto mõiste, tehti järgmised muudatused: 1) Punktis 2 hõlmati hoiusekonto määratluse alla ka konto, mida kasutatakse e-raha või keskpanga digiraha hoidmiseks. 2) Punktis 9 sätestatud olemasoleva konto mõistet laiendati ka kontole, mida loetakse finantskontoks DAC8 direktiivi alusel ning seda alates 2025. a 31. detsembrist. 3) Punktis 10 sätestatud uue konto mõistet laiendati ka kontole, mida loetakse finantskontoks DAC8 direktiivi alusel ning mis avatakse 2026. a 1. jaanuaril või hiljem. 4) Punktis 17 lisati aruandlusest välistatud kontode hulka: a) konto, mis on avatud äriühingu asutamise või kapitali suurendamise otstarbel ning b) konto, millel hoitakse kliendi kogu e- raha, mille 90 päeva päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90 järjestikuse päeva jooksul ei ületa 10 000 USA dollarit aastas. 4.4 E jaotise uue punktiga 7 lisati tuvastusteenuse mõiste. 9. jao muudatused (tõhus rakendamine) Teabeandja poolt andmete säilitamise kohustusele sätestatakse minimaalne 5-aastane tähtaeg. 11. jao lisamine (üleminekumeetmed) Lisa I 1 jao A jaotise punkti 1 alapunkti b ja punkti 6a lisatud ettevõtet kontrolliva isiku rolli ning investeerimisüksuse osaluse omaniku rolli kohta teabe esitamisel on üleminekuaeg. Kontode kohta, mida finantsasutus haldab 2025. a 31. detsembri seisuga ning kahe aasta jooksul arvates sellest kuupäevast peab täiendavat teavet esitama vaid juhul, kui see on finantsasutuse andmekogudest elektrooniliselt kättesaadav. MTVS täiendamine peatükiga 1.2, krüptovara teabevahetus Uue peatükiga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatusega kokku lepitud krüptovara aruandluse ja teabevahetuse reeglid. Ühtlasi rakendatakse direktiivi regulatsiooni kaudu OECD liikmetega sõlmitud teabevahetuse kokkulepe, kohaldades seda samaväärselt 3. riigi või muu jurisdiktsiooni residentide kohta teabe kogumisel ja aruandluskohustuse täitmisel (vt MTVS § 41). 9 Direktiivis ja seda üle võtvas eelnõus on püütud järgida krüptovaraturge käsitleva MiCA määruse regulatsiooni, eelkõige selles kasutatud krüptovara, krüptovarateenuste ja asjaomaste teenusepakkujate määratlusi ning arvesse võetud määrusega sätestatavat loakohustust. Krüptovarast hõlmatakse aruandluse ja teabevahetusega kõik krüptovarad, mida kasutatakse maksete tegemiseks või investeerimiseks, sh sellele tunnusele vastavad NFT-d (non fungible token ehk mitteasendatav virtuaalvääring). Eelnõus on seotud krüptovara määratlus eelkõige MiCA regulatsiooniga, mille artikkel 3 lõike 1 punkti 5 kohaselt on krüptovara väärtuse või õiguse digitaalne esitus, mida on võimalik üle kanda ja salvestada elektrooniliselt, kasutades hajusraamatu tehnoloogiat või muud sarnast tehnoloogiat. Aruandekohustusega ei ole hõlmatud: 1) direktiivi 6. lisa 4. jao A osa punktis 5 nimetatud e-raha; 2) keskpanga või muu keskse rahaasutuse välja antud digitaalne usaldusraha; 3) krüptovara, mille osas on krüptovarateenuse pakkuja usaldusväärselt kindlaks määranud, et seda ei saa kasutada maksevahendina ega investeerimiseks. Aruandlusega hõlmatakse krüptovaraga tehtud tehingud, millega võimaldatakse krüptovara vahetada või üle kanda. Krüptovara vahetamise all tuleb mõista kõiki teenuseid, mis hõlmavad krüptovara vahetamist mõne muu krüptovara vastu, krüptovara vahetamist tavavaluuta vastu ja vastupidi. Krüptovara ülekande tehingu all tuleb mõista krüptovara kandmist ühelt kontolt või aadressilt teisele. Aruandlusega ja teabevahetusega on lisaks hõlmatud krüptovaras tehtud jaekaubanduse tehingud, mis ületavad 50 000 USD lävendi11. Krüptovaraga tehtud tehingute kohta tuleb koguda ja edastada järgmist teavet: krüptovara nimetus, turuväärtus tehingu tegemise hetkel, tehingute arv ja vahetatud krüptovara arv; tavavaluutat puudutavate tehingute puhul tehingu väärtus eurodes, mis arvestatakse tehingu tegemise päeval kehtiva kursi alusel. Direktiivi kohaselt tuleb krüptovaraga tehtud tehingute kohta esitada (ja vahetada) järgmist teavet: 1) krüptovara liik; 2) usaldusrahas omandamiste puhul makstud brutokogusumma, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv; 3) usaldusrahas võõrandamiste puhul saadud brutokogusumma, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv; 4) krüptovaras omandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv; 5) krüptovaras võõrandamiste puhul õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv; 6) jaemaksetehingute õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja tehingute arv; 7) kasutajale tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 2 ja 4, õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, teadaolevate ülekandeliikide kaupa; 8) avaldatava kasutaja tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole hõlmatud punktidega 3, 5 ja 6, õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv, ning teadaolevate ülekandeliikide kaupa; 11 Arvestus on kokku lepitud dollarites, kuna krüptovara puudutav teabevahetus põhineb OECD mudelil ning on üleilmse mõjuga. 10  9) aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja poolt MiCA määruses osutatud hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei ole seotud krüptovarateenuse osutaja või finantsasutusega, tehtud ülekannete puhul õiglane turuväärtus kokku ja ühikute koguarv. Punktide 2 ja 3 kohaldamisel edastatakse makstud või saadud summa selles usaldusrahas, milles see maksti või saadi. Kui summad maksti või saadi mitmes usaldusrahas, edastatakse summad ühes vääringus, konverteerituna iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab. Punktide 4–9 kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus kindlaks ja edastatakse ühes usaldusrahas, kusjuures väärtus on kindlaks määratud iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab. Edastatavas teabes täpsustatakse usaldusraha, milles iga summa on esitatud. Kohustatud isikuteks on krüptovara teenuseid pakkuvad isikud, kelle tunnused sätestab direktiivi lisa 6 1. jagu. Nendeks võivad olla kõik MiCA kohaselt registreerimiskohustuslikud ettevõtjad või ka isikud, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse, kuid kelle klientide hulgas on EL residente, kellele osutatakse aruandekohustusega hõlmatud krüptovarateenuseid ning kellel on seos liikmesriigiga, sh liikmesriigis asuv filiaal. MiCA reguleerimisalast on väljas krüptovarateenuse osutajad, kes ei paku oma teenuseid aktiivselt Euroopa Liidu residentidele, kuid kellelt on sellele vaatamata Euroopa Liidu residentidest kliendid krüptovara vahetamise või ülekande teenuseid ostnud. MiCA reguleerimisalast on lisaks üldjuhul väljas NFT-ga seotud teenuste pakkumine, kuid need on hõlmatud direktiivist tuleneva aruandluskohustusega12. Aruandekohustuslik Eesti krüptovarateenuse osutaja tuvastatakse eelkõige selle järgi, kas tal on asjakohase residentsusega kliente, kellele ta pakub selliseid krüptovarateenuseid, mis teevad võimalikuks aruandekohustusega hõlmatud krüptovaratehingute realiseerimise. Krüptovarateenuse all mõistetakse krüptovara laenamist ja panustamist ning MiCA määruse artikli 3 lõike 1 punktis 16 nimetatud teenuseid: a) krüptovara hoidmine ja haldamine kliendi nimel; b) krüptovara kauplemisplatvormi korraldamine; c) krüptovara vahetamine raha vastu; d) krüptovara vahetamine muu krüptovara vastu; e) krüptovaraga seotud korralduste täitmine kliendi nimel; f) krüptovara pakkumise korraldamine; g) krüptovaraga seotud korralduste vastuvõtmine ja edastamine kliendi nimel; h) krüptovara kohta nõu andmine; i) krüptovaraportfelli valitsemine; j) krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel. Krüptovarasid puudutav liikmesriikide vaheline teabevahetus on üleilmse mõjuga sarnaselt platvormihaldurite aruandluskohustusega. Ettevõtjad, kes ei jää MiCA reguleerimisalasse, peavad end registreerima liikmesriigis, millega ettevõtjal võiks olla kõige tugevam side. 12 NB! MiCA välistuse jaoks on oluline välja selgitada NFT unikaalsus ja mitteasendatavus ning direktiivist tuleneva aruandluskohustusega hõlmatuse jaoks on oluline välja selgitada NFT kasutatavus investeerimiseks (või ka maksete tegemiseks). 11 Aruandlus puudutab krüptovarateenuse osutajate kliente ehk krüptovara kasutajaid, kes on Euroopa Liidu liikmesriigi residendid või muu partnerjurisdiktsiooni residendid (füüsilised, juriidilised isikud ning õiguslikud moodustised) ja keda saab käsitleda krüptovara lõpliku kasutajana. Aruandluskohustustega ei ole hõlmatud sellised krüptovara kasutajad, kes kannavad väga madalat maksuriski või kes alluvad muule maksualasele aruandluskohustusele (väärtpaberiturul osalev ettevõtte, valitsusasutus, rahvusvaheline organisatsioon, Eesti Pank jne). Hoolsusmeetmed MTVS § 815 lõige 2 kohustab krüptovarateenuse osutajaid tuvastama krüptovara kasutajate hulgast aruandluskohustusega hõlmatud kliendid. Selleks tuleb kohaldada direktiivis sätestatud hoolsusmeetmeid, mis võimaldab klientide hulgast välja sõeluda isikud, kelle tehtud krüptovaraga tehtavate tehingute kohta tuleb maksuhaldurile teavet esitada. Hoolsusmeetmeid seaduse eelnõuga eraldi ei defineerita, vaid viidatakse direktiivile. Sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega on siin võtmekohal aruandlusega hõlmatud isiku kinnitus tema residentsus(t)e kohta. Residentsuse kinnituse õigsus ja ajakohasus on määrava tähtsusega, et välja selgitada liikmesriigid, kellel on õigustatud huvi isiku andmete vastu. Ka OECD ja komisjon on järelevalves liikmesriikide üle seadnud residentsuse andmete õigsuse tagamise võimekuse esikohale. Vajadusel tuleb krüptovarateenuse pakkujal koguda residentsuses veendumiseks lisainfot või -dokumente. Juriidilisest isikust (või õiguslikust moodustisest) klientide kohta tuleb välja selgitada ka nende kontrollivad isikud (tegelikud kasusaajad rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse mõistes). MTVS § 814 lõike 1 kohaselt peab krüptovarateenuse osutaja hankima oma klientidelt ärisuhte loomisel residentsuse kinnitusena järgmist teavet: 1) füüsilise isiku ees- ja perekonnanimi või juriidilise isiku või õigusliku moodustise ärinimi; 2) füüsilise isiku elukoha aadress või juriidilise isiku aadress; 3) Euroopa Liidu liikmesriigid, mille resident isik on; 4) maksukohustuslasena registreerimise number igas Euroopa Liidu liikmesriigis; 5) füüsilise isiku sünniaeg; 6) juriidilist isikut või õiguslikku moodustist, kes ei ole aktiivne üksus ega vabastatud isik, kontrolliva isiku rollid, mille alusel ta on kontrolliv isik, kui see ei ole varasemalt välja selgitatud, 7) kui see on asjakohane, siis teave selle kohta, milliste kriteeriumide täitmisel käsitletakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist aktiivse üksuse või vabastatud isikuna. Krüptovara aruandluse rakendamise ajal olemas olevate klientide residentsuse kinnitus tuleb hankida 2026. aasta jooksul. MTVS § 814 lõikes 2 on sätestatud kohustatud isiku õigus tugineda residentsuse kohta kinnituse hankimisel ka varasemalt sarnasel otstarbel kogutud sama teavet. Krüptovara aruandluse jaoks sama teavet ei pea uuesti koguma. Küll aga peab hoolsusmeetmeid kohaldama uuesti, kui krüptovarateenuse osutajal tekib olemasoleva teabe pinnalt kahtlus, et senine teave on ebatäpne või aegunud. 12 Hoolsusmeetmete täitmise kohustus on universaalselt kõikidel krüptovarateenuse osutajatel sõltumata sellest, kas nad on samaaegselt käsitletavad MiCA alusel tegutseva või muu krüptovarateenuse osutajana. Just nimelt viimase puhul on see eriti relevantne, sest tal tekib Eestis (ELis) registreerimise kohustus üksnes juhul, kui ta osutab teenuseid EL residentidest (maksukohustuslastest) aruandluskohustusega hõlmatud krüptovara kasutajatele. Sellest teadasaamine eeldab aga möödapääsematult hoolsusmeetmete rakendamist, ehk oma klientide kohta teabe kogumist ja selle kontrollimist. Juhul, kui hoolsusmeetmete tulemusel tuvastatakse kliente, kes on mõne EL liikmesriigi residendid ehk aruandekohustusega hõlmatud krüptovara kasutajaid, tekib krüptovarateenuse pakkujal (kes ei tegutse MiCA alusel) üldreeglina kohustus ennast ühes sellises EL liikmesriigis registreerida. Krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagatakse Euroopa komisjoni ja teiste liikmesriikidega. MTVS § 815 lõige 4 võimaldab krüptovarateenuse osutajal delegeerida hoolsusmeetmete kohaldamisega seotud kohustused kolmandale isikule, kuid säte ei võimalda koos sellega delegeerida ka vastutust. Kui krüptovarateenuse osutaja delegeerib hoolsusmeetmed kolmandale isikule, siis vastutab see krüptovarateenuse osutaja ikkagi selle eest, et kõnealused hoolsusmeetmed saaksid jooksva kalendriaasta 31. detsembri seisuga täidetud. Õiguslikku vastutust MTA silmis kolmas isik hoolsusmeetmete rakendamise eest ei kanna. Kui see kolmas isik ei rakenda tähtaegselt hoolsusmeetmeid, või ei rakenda neid nõuetekohaselt, siis saab ta vastutada vaid krüptovarateenuse osutaja ees vastavalt nendevahelisele õigussuhtele. Hoolsusmeetmete rakendussätted, MTVS täiendamine §ga 237 Eelnõuga kehtestatav aruandlusreeglistik eeldab krüptovarateenuse ostuajalt toimivat IT taristut, mis on suuteline koguma ning muul viisil fikseerima vajalikku infot ning seda edastama maksuhaldurile. On mõistetav, et sellise IT taristu loomine vajab ressurssi ning aega, mistõttu võib hoolsusmeetmete rakendamise kohene nõudmine kogu olemasoleva kliendibaasi suhtes muutuda arvestatavaks koormuseks. Seetõttu nähakse rakendussättega ette täiendav kalendriaasta, mille jooksul hankida aruandluskohustuste jõustumise ajaks olemas olevate klientide kinnitus nende residentsuse kohta. 2026. aastast tuleb koguda jooksvalt teavet uute klientide residentsuse kohta ning 2027. aasta 1 jaanuariks ka kõigi varasemalt olemas olnud klientide residentsuse kohta. Aruandlusega hõlmatud periood on sarnaselt finantskontode alase teabevahetusega üks kalendriaasta. Teabe esitamise tähtaeg sätestatakse eelnõus sarnaselt finantskontode teabe esitamise tähtajaga. Maksuhaldurid vahetavad kogutud teavet iga aasta septembri lõpuks. Krüptovara teabevahetuse kanalina näeb direktiiv ette Euroopa komisjoni poolt loodava keskse andmebaasi13. Samas korras, st keskse andmebaasi kaudu, kogutakse teavet suurkontsernide riikidepõhiste aruannete kohta ja piiriüleste maksuskeemide kohta. Võrdlusena, finantskontode alane teabevahetus on riikide vahel kahepoolne. MTVS § 816. Krüptovarateenuse osutaja registreerimine 13 Andmebaas arendatakse EL vahenditest, riigid peavad omal kulul andmebaasiga liidestuma. Komisjon prognoosis direktiivi väljatöötamise ajal andmebaasi loomise kuluks 0,48 miljonit eurot ja hoolduskuluks 0,21 miljonit eurot aastas. 13 MTVSist tulenevate kohustuste täitmise üle on oluline järele valvata, et tagada kohustatud isikute võrdne kohtlemine, sh piiriüleselt. Järelevalves on olulisel kohal ülevaade turul tegutsevatest ettevõtjatest. MiCA alusel tegutsevad krüptovarateenuse osutajad on finantsinspektsiooni vaateväljas ning teave tegevusloa saanud või MiCA artikkel 60 kohase teavituse teinud ettevõtjate kohta on olemas14. Krüptovara puudutav maksualane aruandluskohustus võib aga üksikjuhtudel olla ka ettevõtjatel, kes MiCA reguleerimisalasse ei jää. EL residentidele teenuseid pakkuvatest sellistest krüptovaraettevõtjatest ülevaate saamiseks nähakse neile ette registreerimiskohustus ühes EL liikmesriigis, millega ettevõtjal on asjakohane seos. Registreeritud krüptovarateenuse osutajate nimekirja jagavad liikmesriigid keskses, komisjoni loodud andmebaasis. Euroopa komisjoni tuleb teavitada ka krüptovarateenuse osutajast, kes jätab end registreerimata. Direktiivi rakendamiseks näeb eelnõu ette kohustuse MTA-l teha teiste liikmesriikide maksuhalduritega koostööd, et tagada EL-is tegutsevate krüptovarateenuse osutajate registreerimine. Registreerimiskohustusega krüptovarateenuse osutajateks on direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise lõikes 2 ja B jaotises nimetatud füüsilised või juriidilised isikud, kes ei tegutse Euroopa Liidu määruse alusel, kuid kes võimaldavad aruandkohustusega hõlmatud krüptovara kasutajal teha aruandekohustusega hõlmatud krüptovara tehinguid. Registreerimiskohustus tuleb täita enne krüptovara teabe nö esmakordse esitamise tähtaega (kalendriaasta 31. juunil). Krüptovarateenuse osutajal on teataval määral vabadus valida üks liikmesriik, mille maksuhalduri juures end registreerida. Registreerimiskohustuse tekkimiseks peab tal lisaks EL residendist klientidele olema liikmesriigiga mõni seostest, mis on sätestatud direktiivi lisa 6 1. jao A jaotise lõikes 2 ja B jaotises. Registreerimisel tuleb lähtuda tugevaimast võimalikust seosest liikmesriigiga. Vähenevas suunas on piisavaks seoseks residentsus maksustamise mõttes, asutamiskoht või maksustamisalase aruandluse koht, juhtimiskoht, tegevuskoht. Kui sama seos on mitme liikmesriigiga, valib isik ise ühe liikmesriigi, mille maksuhalduri juures end registreerib. Registreerimisel esitab krüptovarateenuse osutaja enda üldandmed, maksukohustuslasena registreerimise numbri ning kontaktandmed. Registreerimisel tuleb ära märkida ka liikmesriigid, mille residendid on tema kliendid ning võimalikud Euroopa Liidu välised jurisdiktsioonid, kellega krüptovarateenuse osutajal on direktiivi kohane puutumus ning kellel on sõlmitud käesoleva seaduse § 41 lõikes 13 nimetatud teabevahetuse leping kõigi asjaomaste Euroopa Liidu liikmesriikidega. Maksuhaldur tunnistab krüptovarateenuse osutaja registreeringu kehtetuks, kui: 1) krüptovarateenuse osutaja teatab, et tal ei ole enam aruandluskohustusega hõlmatud kliente; 2) maksuhalduril on alust arvata, et krüptovarateenuse osutaja tegevus on lõppenud; 3) krüptovarateenuse osutajal ei ole enam direktiivikohaseid seoseid liikmesriigiga; 4) krüptovarateenuse osutaja ei täida nõuetekohaselt maksuhaldurile teabe esitamise kohustust vaatamata korduvatele meeldetuletustele. 14 MiCA tegevusloa saanud krüptovarateenuse osutajate nimekiri avaldatakse Finantsinspektsiooni veebis (KrüTS § 5 lg 7). Finantsinspektsioon avaldab ka need välisriigi krüptovaraettevõtjad, kes osutavad teenuseid Eestis: Turuosaliste register | Finantsinspektsioon 14 Kui MTVSist tulenevad kohustused jäetakse vaatamata korduvatele meeldetuletustele täitmata, tunnistatakse registreering kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel teabe esitamise tähtpäevast, kuid mitte enne 30 päeva möödumist viimasest meeldetuletusest. Registreeringu võib taastada, kui krüptovarateenuse osutaja esitab maksuhaldurile piisavad kinnitused kohustuste täitmise kohta ning esitab ka tähtaegselt esitamata teabe. MTVS § 201 muutmine, eelotsuste teabevahetus Eelotsuste alase teabevahetuse jaoks MTA lisateavet ei kogu, vahetatakse olemas olevat teavet riikidega, kellel maksustamisõiguseid võib eelotsus puudutada. Eelotsuse taotlejatele täiendavaid kohustusi teabevahetusega ega direktiivist tulenevate muudatustega ei kaasne. Muudatusega kehtestatakse varakatele üksikisikutele (high net worth individuals) antud piiriüleste eelotsuste vahetamine maksuhaldurite vahel. Euroopa Kontrollikoda on soovitanud hõlmata piiriüleste siduvate eelotsuste alasesse teabevahetusse ka varakatele üksikisikutele antud siduvad eelotsused ning eelkokkulepped. Eelnõuga sätestatakse, et automaatse teabevahetusega on hõlmatud andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, milles viidatud tehingu või tehingute kogumi summa ületab Maksu- ja Tolliametile teada olevalt 1 500 000 eurot või samaväärset summat muus vääringus. Ilma, et see mõjutaks piiriüleses eelotsuses osutatud summat, koosneb eelotsuse summa eri kaupade, teenuste või varadega seotud tehingute kogumi puhul alusväärtuse kogusummast. Summasid ei liideta, kui samade kaupade, teenuste või varadega tehakse tehinguid mitu korda. Komisjon on selgitanud, et alusväärtus tähendab siin seda, et tehingute seeria või kogumi puhul ei tohiks tehingu hinda summeerida. Näiteks lisandväärtuse lisamisel võetakse aluseks asja lisandunud väärtusega hind, mitte algne, nö väärindamata hinna ja lisandväärtusega hinna summa. Direktiiv ei kohusta maksuhaldurit eelotsuse väärtust ise välja selgitama, kui maksumaksja pole seda infot tehingu kirjeldusse lisanud. Lisaks hõlmatakse automaatse teabevahetusega andmed füüsiliste isikute vaheliste toimingute maksustamist kirjeldava sellise eelotsuse kohta, millega määratakse kindlaks, kas isik on Eesti resident tulumaksuseaduse § 6 tähenduses. Teavet ei vahetata eelotsuse kohta, mis käsitleb mitteresidendist töötajatele ja juhtidele maksatavaid tasusid või mitteresidentide pensionide maksustamist tuluallika riigis. Komisjon on selgitanud, et residentsustunnistuse väljastamine ei ole siduva eelotsuse määratlusega kaetud, kui hinnatakse haldusotsustuse raames mineviku asjaolusid. Kui residentsustunnistus on aga osa eelotsusest, siis allub see aruandlusele. MTVS § 202, 203 ja 2013 ning MKS § 915 muutmine, maksukohustuslaste registrikood Maksukohustuslase registrikoodi (kasutatakse lühendit TIN, taxpayer identification number) puudutavaid muudatusi on eelnõus läbivalt. Maksuhaldurile pannakse kohustus lisada alates 01.01.2028 maksukohustuslase registrikood järgmistel juhtudel; 1) eelotsuse saanud isiku TIN vahetatavate eelotsuste juurde, kui see on olemas (MTVS § 202); 2) teavet kontserni liikmete maksukohustuslase registreerimise numbri kohta (MTVS § 203); 3) lisaks muu isiku, keda aruandekohustusega skeem tõenäoliselt mõjutab, maksukohustuslasena registreerimise number, kui see on olemas (MTVS § 2013). 15 Neid muudatusi rakendatakse alates 2028. aasta jaanuarist, muudatused on planeeritud jõustuma 31.12.2027. Direktiiviga on lisaks kokku lepitud komisjoni kohustus liikmesriikidega koostöös töötada välja rakendus, mille abil veenduda TIN õigsuses. Seniste arutelude käigus ei ole komisjon soovinud täpsustada, milline see rakendus võiks olla ning kuidas TIN õigsuse kontroll üles oleks ehitatud. Direktiiviga on liikmesriikidele pandud kohustus püüda pakkuda aruandekohustuslikele isikutele TINi elektroonilise valideerimise võimalust alates 2028. aastast. Seda kohustust eelnõuga praegu üle ei võeta. Mõistlik on oodata ära, milliseid tehnilisi lahendusi komisjon hakkab pakkuma TIN õigsuse valideerimiseks. MTVS § 2013 ja 2014, piiriüleste maksuskeemide teabevahetus Halduskoostöö direktiiviga sätestatud piiriüleste maksuskeemide alases aruandluses on võtmeroll pandud vahendajatele, st isikutele, kes on skeemi välja töötanud. Sageli on nendeks maksuaudiitorid ja advokaadid, kes on üldjuhul seotud kutsesaladuse hoidmise kohustusega ega saa seega kliendiga seostatavat teavet maksuhaldurile edastada. Direktiiv viidi kooskõlla Euroopa Kohtu suunistega piiriüleste maksuskeemide aruandluse kohta. Euroopa Liidu Kohus (otsus15 asjas C-694/29) leidis, et halduskoostöö direktiivi artikkel 8ab lõige 5 on Euroopa Liidu Inimõiguste Harta artikli 7 valguses kehtetu. Vahendajalt (advokaat, maksunõustaja), kellele laieneb kutsesaladuse hoidmise kohustus, ei saa nõuda, et ta teavitaks teist vahendajat aruandluskohustuse täitmisest loobumisest kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu. Direktiiv peab tagama, et aruandluskohustuse täitmisest loobumise tagajärgedest teavitatakse klienti, kellele piiriülese maksuskeemiga seotud teenuseid pakuti. See tähendab, et aruandekohustus nihkub advokaadilt või maksunõustajalt isikule, kelle jaoks maksuskeemiga seotud teenuseid pakuti, olgu ta maksumaksja ise või teatud juhul teine vahendaja. Täna praktikas juba sedasi aruandlus ka toimib ning piiriüleste maksuskeemide kohta esitavad maksuhaldurile teavet maksukohustuslased ise, mitte vahendajad, kes maksuskeemi välja töötasid, turustasid või pakkusid skeemi rakendamisega seotud teenuseid. Arvestades, et Euroopa Kohus leidis, et kutsesaladusele võib 100%liselt tugineda vaid vandeadvokaat (Eesti õigusruumi sobivamalt küll kõik advokaadibüroo töötajad), jäetakse eelnõuga ära teise vahendaja teavitamise kohustus sellistel teabeandjatel, kes tuginevad advokatuuriseaduse §is 45 sätestatud kutsesaladusele. Audiitortegevuse seaduse §is 48 sätestatud kutsesaladusele tugineva teabeandja jaoks eelnõuga midagi ei muutu. MTVS rakendussätete muutmine MTVS 233 lõikega 4 sätestatakse MTVS § 201 lõigete 4 ja 5 kohaldamine nende eelotsuse kohta, mis on tehtud või mida on muudetud või uuendatud pärast 2026. aasta 1. jaanuari. Varasemate eelotsuste kohta liikmesriikidele viidatud teavet ei jagata. MTVS §-s 231 sätestatakse direktiivis tehtud finantskontode teabevahetuse muudatuste rakendamine alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Seadus on üle võetud viidetega direktiivile, 15 Rohkem infot vt aadressil: https://curia.europa.eu/juris/liste.jsf?num=C-694/20 16 mistõttu direktiivis tehtud muudatused MTVS tekstis ei peegeldu. Muudatused peegelduvad ministri määruses, millega kehtestatakse teabevahetuse vormid (vt rakendusaktide muutmine). MTVS §-s 237 sätestatakse krüptovara teabevahetuse rakendamine. Direktiivist juhinduv tõlgendamine tagab direktiivi ühtse kohaldamise EL-is, mistõttu on lõikes 1 sätestatud juhis juhinduda MTVSist tulenevate hoolsus- ja aruandlusnõuete täitmisel direktiivi tekstist, eelkõige direktiivi 6. lisas sätestatud üksikasjalikest juhistest. Esimest korda tuleb kohaldada hoolsusmeetmed teabe kohta, mis kogutakse 2026. aastal ning esitada 2026 kohta käiv teave esimest korda 2027. aasta 30. juuniks. Krüptovarateenuse osutajatel on kliendisuhted sõlmitud ka enne 2026. aastat. Varasemal perioodil sõlmitud ärisuhete ja kogutud teabe suhtes kohaldatakse hoolsusmeetmed 2027. aasta 1. jaanuariks ehk 2026. aasta jooksul. MTVS normitehnilist märkust täiendatakse viitega halduskoostöö direktiivi seitsmendale muudatusele. Maksukorralduse seaduse muutmine MKS § 517 täiendamine andmete kasutamise üldklausliga MKSi lisatakse üldine alus rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete kasutamiseks, mis annab MTA-le õiguse rahvusvahelise ametiabi käigus saadud teavet kasutada rahvusvahelise ametiabi aluseks olevas õigusaktis sätestatud eesmärkidel. Analoogselt sisaldab norm MTA-le õiguse jätta nõudmata teise liikmesriigi nõusolek andmete kasutamiseks, kui eesmärk on sätestatud koostöö aluseks olevas direktiivis, maksulepingus või muus koostööinstrumendis. Direktiiv seab liikmesriikidele piirangud rahvusvahelise ametiabi teel saadud andmete kasutamiseks. Kokku on lepitud andmete kasutamise eesmärgid, mis ei vaja andmeid edastanud liikmesriigi kooskõlastust. Ülejäänud juhtudel tuleb saada andmete kasutamiseks teise liikmesriigi luba. Direktiivi viimase muudatusega laiendati andmete kasutamise eesmärke, mis kooskõlastamist ei vaja. Kuna need eesmärgid kaugenevad mõnevõrra maksustamise eesmärgist, on vajalik andmete kasutamise õigus direktiivis sätestatud eesmärkidel sätestada ka MKSis. Andmete kasutamine on aktuaalne ka maksulepingute alusel toimuva rahvusvahelise ametiabi kontekstis. Direktiivi rakendamist võimaldav norm on seega otstarbekas sätestada abstraktsena ning siduda andmete kasutamise õiguse tuvastamine konkreetse instrumendiga, mille alusel andmed on saadud. Direktiiv on seni lubanud andmeid kasutada peamiselt otseste maksudega seotud menetlustes, sh kohtumenetlustes, väärteo- ja kriminaalasjades ning maksudega seotud kohustuste sundtäitmisel. Hiljutise muudatusega täiendati andmete kasutuseesmärkide loetelu tollimaksudega seotud ülesannete täitmise ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud ülesannete täitmisega. Lisati ka teavet saanud riigi õigus kasutada saadud teavet ilma luba küsimata sellistel eesmärkidel, mis on hõlmatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 215 põhineva õigusaktiga16, ning jagada teavet ka oma riigi teiste asutustega (direktiivi artikkel 16). Maksuhalduri või riigi muu asutuse poolt andmete kasutamine muudel eesmärkidel on võimalik siiski vaid juhul, kui liikmesriigi õigus neid andmeid jagada võimaldab. Ametist välja võib 16 Sisuliselt seoses Venemaa suhtes sanktsioonide kehtestamisega. 17 seega rahvusvahelise ametiabi teel saadud teavet jagada vaid MKS §-s 29 ja 30 sätestatud juhtudel. MKS § 1553, MTVS väärteotrahvi suurendamine Halduskoostöö direktiivi kehtivad normid nõuavad, et riigid kehtestaksid direktiivist tulenevate aruandluskohustuste täitmise tagamiseks karistused ja muud sunnimeetmed, mis on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Euroopa Kontrollikoda on juhtinud tähelepanu, et karistuste suurused on liikmesriigiti väga erinevad ning mõningates riikides põhjendamatult madalad. Euroopa komisjon ning OECD juurde moodustatud Maksustamisalase Läbipaistvuse Üleilmne Foorum juhib jätkuvalt Eesti tähelepanu väga madalale trahvimäärale MKSis, mis ei pruugi tagada automaatse teabevahetuse järelevalve tõhusust. Piiriülest koostööd tagavate sanktsioonide puhul tuleb karistusnormide kujundamisel järgida lisaks rahvusvahelisi suundumusi, et tagada piiriüleselt tegutsevate isikute võimalikult võrdne kohtlemine. Maksuhaldurite piiriülese koostöö toimivust peab tagama MKSi §-s 1553 sätestatud väärteokoosseis (teabevahetuse takistamine), mille kohaselt võib maksualase teabevahetuse seaduses sätestatud teabeandja ja teabeandjale andmete esitaja kohustuste täitmata jätmise eest või teabevahetuse takistamise eest määrata rahatrahvi füüsilisele isikule kuni 300 trahviühikut ning juriidilise isiku rahatrahvi maksimaalseks suuruseks ette nähtud 3200 eurot. Juriidilise isiku trahvimäärade tõstmine muudab MTVS-is sätestatud kohustuste rikkumise eest ette nähtud trahvimäärad paremini kooskõlla ajakohastatud karistusseadustikuga (KarS). KarS võeti vastu 2001. aastal ning see jõustus 2002. aasta 1. septembril. KarSi §-ga 47 nähti ette piirid, millest eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel tuleb lähtuda. KarSi § 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla vahemikus 500–50 000 krooni (32–3200 eurot). Arvestades inflatsiooni ja elatustaseme tõusu, on KarSi viidatud sätet kahel korral muudetud ning trahvimäära tõstetud. 2007. a tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a KarSi revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni. KarSi § 47 lõike 2 muutmisega seoses ei ole riiklikku järelevalvet reguleerivate eriseaduste sanktsioonimäärade ajakohasust süsteemselt analüüsitud ning vastutuse peatükki sisaldavate mitmete või kõigi selliste eriseaduste muutmist ühe paketina menetletud. Seepärast jääb valdkonnaseaduste muutmisvajaduse analüüsimine iga ministeeriumi ülesandeks. Analüüsivajadusele on Justiitsministeerium tähelepanu juhtinud erinevate seaduseelnõude kooskõlastuskirjades.17 Arvukatest eriseadustest, mille väljatöötamine ja vastuvõtmine jäi 2000. aastate esimesse poolde, samasse aega KarSi eelnõu koostamisega, võib leida, et juriidilise isiku rahatrahvi määraks valiti valdavalt maksimaalne määr. 2002. a KarSi järgi oli see 50 000 krooni (3200 eurot). Sama määr on püsinud paljudes eriseadustes tänaseni ning koos KarSi muutmisega 17 Tolliseaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/eade0861-1f73-4139-a6ae-bd670afe01c9. Tubakaseaduse ja alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/5a66f06b-93c0-4757-83cd-5e6e07fba987. Vedelkütuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/2f862966-e4d6-48bb-ba19-c96b8b250061. 18 aastatel 2007 ja 2015 ei ole trahvimäärasid tõstetud. MKS on üks sellistest eriseadustest, kus trahvimäärasid ei ole tõstetud ning uued väärteokoosseisudki on varustatud seniste koosseisude eeskujul suhteliselt madala trahvimääraga. On kaheldav, kas juriidilise isiku puhul täidab mõnetuhande euro suurune rahatrahv karistusõiguslikku eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete rikkumisest hoiduma. Näiteks võivad finantsasutustel ja suurkontsernidel müügikäibed ja kasumid olla väga suured. Kohustuste tahtlik täitmata jätmine ei tohi anda õigusrikkujale konkurentsieelist. Karistus peab selle võimaliku eelise kõrvaldama. Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki. Trahvimäära muudatuse eesmärgiks on muuta juriidiliste isikute rikkumised sellise tagajärjega tegudeks, mille eest määratavate trahvide suurus oleks paremas seoses õigusrikkumise objektiks oleva võimaliku teabevahetusest kõrvalehoidumise tõttu varjatud maksukohustuse suurusega. Seaduses sanktsiooni ülemmäära tõstmisel saab MTA karistuse suuruse määramisel suurema kaalutlusruumi. Trahvimäärade tõstmisel tuleb hinnata, kas eelnõus välja pakutud uus rahatrahvi määr on seadusega taotletava eesmärgi saavutamiseks proportsionaalne (sobiv, vajalik, mõõdukas). Muudatuse eesmärk on tagada, et maksuhaldurite vahel maksualase teabe vahetamise takistamise tagajärjeks on karistus, millel on nii üld- kui eripreventiivne mõju. Valitud meedet peetakse sobivaks, kui see täidab eesmärki ning vajalikuks, kui eesmärki ei ole võimalk saavutada muul moel. Karistusmäärasid, mis on võrreldavad 22 aasta taguste trahvimääradega, ei saa pidada mõjusaks ning eesmärki täitvaks. Seepärast on trahvimäära tõstmine vajalik ning sobiv lahendus karistuse üld- ja eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks. Arvestama peab ka füüsilise isiku trahviühiku tõstmisega KarSis, millega füüsilisele isikule määratava rahatrahvi ülemmäär on praegu 2400 eurot ja juriidilisele isikule sama teo eest määratava rahatrahvi ülemmäär on 3200 eurot. Sellisel kujul ei ole juriidilise isiku karistusel preventiivset toimet, samuti on füüsilise ja juriidilise isiku karistused omavahel ebaproportsionaalsed. Seepärast on põhjendatud juriidilise isiku trahvimäära tõsta. Sobiva ülemmäära leidmiseks võrreldi MTVSist tulenevate kohustuste rikkumise eest ette nähtud juriidilise isiku trahvimäärasid nende seaduste trahvimääradega, mida on viimastel aastatel muudetud. Selgus, et kõrged trahvimäärad, mis ulatuvad miljonitesse, on sätestatud näiteks vedelkütuse seaduses, krediidiasutuste seaduses, kindlustustegevuse seaduses, isikuandmete kaitse seaduses ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses. KarSi § 47 lõike 2 maksimaalne määr 400 000 eurot on ette nähtud veeseaduses, infoühiskonna teenuse seaduses, rahvusvahelise sanktsiooni seaduses, tarbijakaitseseaduses, maapõueseaduses ja reklaamiseaduses. Paljudes eriseadustes on jäädud enne 2015. aasta KarSi § 47 muudatust kehtinud maksimaalse määra juurde, mis oli alates 2011. aastast 32 000 (kalapüügiseadus, biotsiidiseadus, maksukorralduse seadus, mõõteseadus). Sellises kontekstis on MKS §is 1553 sätestatud trahvimäär 3200 eurot ebaproportsionaalselt madal. Arvestades KarSiga lubatud maksimaalset trahvimäära ning näidetena toodud eriseadusi, samuti teabevahetuse takistamise eest ettenähtud sanktsioonide piiriülest mõju, ei ole eelnõuga valitud trahvimäär 50 000 eurot ülemäära kõrge ning seda saab pidada mõõdukaks. Eriti reljeefselt tuleb trahvimäära mõju vähesus välja rahatrahvi suuruse määramise halduspraktika valguses. Riigikohtu suunistest lähtudes võtab menetleja seadusega sätestatud 19 maksimaalsest trahvimäärast poole ning kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid kaaludes kas tõstab või langetab summat. Kui raskendavaid asjaolusid ei tuvastata, siis maksimaalset trahvi või sellele lähedast trahvisummat ei määrata. Samadel kaalutlustel ning võrreldavas suurusjärgus tõsteti hiljuti ka tolliseaduses ettenähtud rahatrahvide ülemmäärasid. Teabevahetuse takistamise tõkestamise eesmärgiga sanktsiooni näevad ette halduskoostöö direktiiv ning sarnased Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) tasandi rahvusvahelised kokkulepped18. Ka Euroopa Kontrollikoda on maksuhaldurite halduskoostöö tõhususe hindamisel välja toonud sanktsioonide mõjususe suurendamise vajadust19. Teabevahetuse takistamisega seotud väärteomenetlusi seni algatatud ei ole ning muudatusel on seega eelkõige preventiivne mõju. Väärteomenetluste puudumise tõttu on väga keeruline asjakohaselt hinnata muudatuse praktilist ja vahetut mõju. Maksuvaldkonna väärteotrahvide ajakohastamise vajadus jääb endiselt aktuaalseks. Muudatus ei puuduta füüsilise isikule määratava rahatrahvi suurust. 4. EELNÕU TERMINOLOOGIA Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid. 5. EELNÕU VASTAVUS EUROOPA LIIDU ÕIGUSELE Eelnõuga võetakse üle halduskoostöö direktiivi muudatused ning neid rakendatakse kooskõlas MiCA määrusega. 6. SEADUSE MÕJUD Komisjoni esialgse mõjuhinnangu kohaselt on krüptovarateenuse osutajate aruandluse loomiseks vajalik liiduülene regulatsioon. Praeguse olukorra säilitamine, kus maksuhalduritel puudub juurdepääs krüptovaradega seonduva maksukohustuse kindlaksmääramiseks vajalikule teabele ning seega tuleks üles ehitada erinevad riiklikud aruandlusreeglid, oleks kõige madalama tulemuslikkuse, tõhususe ja sidususega variant. Euroopa Liidu üleste aruandlusreeglite sätestamine seaks kõik Euroopa Liidus tegutsevad krüptovara teenuste pakkujad ning ka maksuhaldurid liidu tasandil võrdsesse olukorda. Komisjoni hinnangul võib krüptovarateenuse osutajate aruandlusest saadav teave tuua kaasa täiendava maksutulu liidu tasandil kuni 2,4 miljardit eurot. MTA hindab teabevahetust krüptovara kasutajate osas vajalikuks. Kogutavad andmed võimaldavad tuvastada probleemseid maksumaksjad, kes jätavad krüptovaraga tehtud tehingutest saadud kasu deklareerimata, kasutavad krüptovarasid ettevõttest raha välja viimiseks vmt, töötasude maksmiseks, omakapitali sissemakseteks ning mh kasutavad seda 18 Üksikasjalikumat teavet leiab rahandusministeeriumi veebilehel aadressil: Maksualane teabevahetus | Rahandusministeerium 19 Vt soovitused punktis 112. Euroopa Kontrollikoja eriaruandega 03/2021 saab tutvuda nende veebilehel aadressil: https://www.eca.europa.eu/et/Pages/DocItem.aspx?did=57680 20 makse/arveldusvahendina. Lisaks annavad andmed olulist lisandväärtust ka muudes valdkondades nt rahapesu, rahvusvahelised sanktsioonid või võitlus kuritegevusega. Valdkonna reguleeritus korrastab ka turgu ja omab krüptovaradega seonduva maksukuulekuse osas positiivset mõju. Krüptovara teabevahetuse rakendamine Kaasnev mõju: Mõju majandusele Mõju krüptovarateenuse osutajatele Sihtrühmad. Krüptovarade aruandlus puudutab ettevõtjaid, kes osutavad krüptovara vahetamise ja ülekandmise teenuseid Euroopa Liidu liikmesriigi residentidele. Lisaks puudutab aruandluskohustus ka krüptovarateenuse pakkujaid, kelle majandustegevus ei vaja tegevusluba. 2025. aasta suve seisuga on Eestis 39 teadaolevat krüptovarateenuse pakkujat20. Krüptovara ettevõtjate arv on drastiliselt langenud seoses uute rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) nõuetega. Rahapesu Andmebüroo lõpetas alates 30.12.2024 krüptovarateenuse tegevuslubade väljastamise ning selle asemel annab krüptovaraturu osalise loa Finantsinspektsioon. Teenusepakkujad viiakse krüptovaraturu seadusega täielikult Finantsinspektsiooni järelevalve alla alates 1.07.2026, mil kaotavad kehtivuse Rahapesu Andmebüroo väljastatud tegevusload krüptovara teenuse osutamiseks. Neile krüptovarateenuse osutajatele, kellel on kehtiv Rahapesu Andmebüroo tegevusluba, jääb õigus selle alusel tegutseda 2026. aasta 1. juulini. Juhul kui krüptovara tegevusluba omavad isikud jätkavad oma majandustegevust kuni 2026. aasta esimese juulini ning uut tegevusluba Finantsinspektsioonilt ei taotle, võivad nad suure tõenäosusega sattuda krüptovara alase teabevahetuse skoopi tehingute osas, mida teostati 2026. aasta I poolaastal. Krüptovaraturu seadusega (edaspidi KrüTS) toodi krüptovaraturu osaliste tegevus Finantsinspektsiooni järelevalve alla. Krüptovaraturu seadust kohaldatakse isikute suhtes, kes tegelevad krüptovara emiteerimise, pakkumise ja vastaval platvormil kauplemisele võtmisega ning kes osutavad krüptovarateenuseid MiCA määruse tähenduses. Kõik isikud, kes MiCA tähenduses omavad tegevusluba, on raporteerimiskohustuslased. Krüptovara jaguneb KrüTSi ja MiCA tähenduses 1. varapõhiseks tokeniks (tuntud ka kui ART); 2. e-raha tokeniks, ja (tuntud ka kui EMT); 3. muuks krüptovaraks (millega seotud teenuste teenusepakkujad on tuntud ka kui CASPid). Analoogselt jaotuvad ka nende osas pakutavad teenused: 1. varapõhise tokeni emiteerimise teenus; 2. e-raha tokeni emiteerimise teenus; 3. muu krüptovara teenus. 20 RAB avalik info on 31.12.2024 seisuga kättesaadav RAB veebist: Rahapesu Andmebüroo aastaraamat 2024 | Rahapesu Andmebüroo EL liikmesriikides on virtuaalvääringu teenuse pakkujate arv väga kõikuv, ulatudes ligi 10st ettevõtjast 500 ettevõtjani riigi kohta. Täpset ülevaadet, sh maailmaturu kohta, kahjuks ei ole. 21 Krüptovarade alane aruandlus mõjutab isikuid, kes pakuvad varapõhise tokeni emiteerimise teenust ning muid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. E-rahaga seotud teenusepakkujad langevad finantskontode alase teabevahetuse skoopi. Seletuskirja koostamise seisuga ei oma Eestis Finantsinspektsiooni andmetel eelmainitud valdkondades tegevusluba ükski finantsturu osaline. Võimalik on, et tegevusloaga isikute arv võib väheneda kuni 50% võrra. Lisaks tekib aruandluskohustus isikutel (nii füüsilistel, kui ka juriidilistel), kes pakuvad krüptovaradega seotud teenuseid EL residendile või muu partnerjurisdiktsiooni residendile, mis ei vaja tegevusluba. Mõju esinemise sagedus ja ulatus. Hoolsusmeetmete rakendamise ning teabe esitamise kohustuse täitmine eeldab krüptovarateenuse osutajatelt nii ühekordseid kui ka alalisi kulutusi. Kõige suurem mõju esineb muudatuste jõustumise järgselt, kui on tarvis hoolsus- ja aruandluskohustused välja selgitada ja luua infotehnoloogiline taristu, mis võimaldab krüptovarateenuse osutajal operatiivselt koondada ning edastada nõutud teavet. Samuti on aruandlusega alustamise aastal vaja rohkem investeerida töötajate koolitamisse. Jooksvalt kaasneb suurem mõju hoolsusmeetmete kohaldamise, klientidelt vajalike andmete kogumise ja aruandluse koostamise võimekuse loomisega. Krüptovarateenuse osutajad peavad looma tehnilise võimekuse oma klientide ja nende tehingute andmete kogumiseks, XML deklaratsioonivormi koostamiseks ning kord aastas maksuhaldurile edastamiseks. Klientide kohta tuleb koguda täiendavat infot, et välja selgitada nende tõenäoline residentsus (isikukood, isiku kinnitus oma residentsuse kohta) ja nende osas kindla regulaarsusega kohaldada täiendavaid hoolsusmeetmeid, tuvastamaks võimalikke muutusi nendega seotud andmetes. Finantskontode alase teabevahetuse näitel saavad loetletud tegevused suure tõenäosusega olema lahutamatuks osaks tunne-oma-klienti põhimõtte kohaldamisest, rahapesu vastu võitlemise meetmete rakendamisest ja muude seonduvate regulatiivsete nõuete (vastavuskontrolli funktsioon) täitmisest. Tehingute kohta on andmed elektroonilisel kujul olemas. Andmete kogumine ja maksuhaldurile edastamine on võimalik lahendada XML formaati kasutades, mis võimaldab automatiseeritud aruandlust, kuid on suhteliselt kulukas. Mõju ulatuse osas kaasnevad aruandekohustuslikele krüptovara platvormidele ühekordne IT arenduse kulu, teataval määral selle ülalhoidmiskulu ning sõltuvalt nende suurusest ka potentsiaalne täiendav personalikulu, et aruandluskohust, kui ka sellega kaasnevaid hoolsusmeetmeid täita. Mõju on eelduslikult veidi madalam finantsasutuste jaoks, kes pakuvad krüptovarateenuseid lisaks oma põhiteenustele ning kes praegu juba täidavad finantskontode maksualase aruandluse kohustusi, kus hoolsusmeetmed on võrreldavad ning aruandluskogemus olemas, sh klientide teavitamine nende andmete töötlemisest. Mõju ulatust tuleb pidada keskmiseks kuni suureks. Halduskoormuse ulatus sõltub klientide arvust ning andmetöötluse automatiseerimise korral vähemal määral aruandekohustusega hõlmatud krüptovaraga tehtavate tehingute arvust. Mõju sagedus on mõõdukas, kuna hoolsusmeetmeid ei pea kohaldama sama kliendi suhtes uuesti enne kui pole toimunud asjaoludes muutuseid ja ettevõtjal pole tekkinud kahtlust andmete ebatäpsuse osas. Aruandluskohustus tuleb täita üks kord aastas. Ebasoovitavate mõjude risk. Erinevate aruandluse standardite täitmisega seoses on kaasnenud ja kaasneb ka peale muudatuste jõustumist nii Eesti kui välisriigi krüptovarateenuse osutajale mitmeid kulusid (näiteks infosüsteemide muutmine, töötajate koolitamine). Ebasoovitavate 22 mõjude riski hoitakse proportsionaalsena pideva kontakti hoidmise kaudu turuosalistega ning juhendmaterjalide pakkumisega. Samas ühtlustab erinevate aruandluse standardite rakendamine krüptovarateenuse osutajate konkurentsitingimusi. Üleilmselt ühtsena kehtestatud aruandlusreeglid ning rahvusvahelistest rahapesureeglitest kantud hoolsusmeetmed peaksid hoidma piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormuse võimalikult madalal. Euroopa komisjoni hinnangul võivad teenuspakkujate kulud aruandluseks vajalike infosüsteemide loomiseks ulatuda kuni 1,7 miljoni euroni suurema teenusepakkuja kohta. Komisjon on ka vajalikuks pidanud rõhutada, et eeldused, millel hinnang põhineb, ei pruugi olla korrektsed, ja et kulu on sõltuv väga paljudest teguritest, eelkõige raporteeritavate tehingute arvust. Miljoni euroni küündivate kulude vajadust võib eeldada peamiselt suurimatelt, rahvusvaheliselt tegutsevatelt teenusepakkujatelt (nt Binance, Coinbase Exchange, Kraken). Tehingumahud Eestis on võrreldes maailma suurimate krüptoplatvormidega väiksemad. Sestap on ka süsteemiarenduskulud madalamad. Teabevahetusega seonduvate nõuete rakendamisega võib kaasneda ka täiendavaid personalikulusid, et maksualase teabevahetuse regulatsioonidest tulenevaid raporteerimisnõudeid ja hoolsusmeetmeid täita. Mõju krüptovara kasutajatele Sihtrühm. MTVS reguleerimisalas on kõik EL liikmesriigi või liiduvälise partnerriigi residendist füüsilised ja juriidilisest isikud, kes kasutavad Eesti, või Eestis registreeritud välisriigi krüptovarateenuse osutaja teenuseid aruandekohustusega hõlmatud krüptovaratehingute tegemiseks. Sihtrühm on suur. Eesti Panga statistika kohaselt on Eesti krüptovarateenuse osutajate klientide arv kokku 1,92 miljonit isikut. Need on nii füüsilised kui juriidilised isikud. Samas ei ole teada klientide arvu väga täpselt nende residentsuse kaupa. Kindlasti on klientide hulgas sellise riigi või jurisdiktsiooni residente, kellega teabevahetuse kokkulepet ei ole. 12% klientidest on pärit „maksuparadiisist“21 või „muust“ jurisdiktsioonist. Eesti kliente on 4%, EL 28% (v.a. Poola, mille residente kokku 20%), Šveits 23%, Suurbritannia 13%. Šveits ja Suurbritannia on teatanud huvist liituda krüptovara teabevahetusega esimesel võimalusel. Mõju ulatus. Krüptovara kasutajate jaoks on krüptovara teabevahetuse rakendamisel passiivne mõju, kuna täiendavaid kohustusi kontoomanikele ei panda. Juba täna on krüptotehinguid teha soovival isikul kohustus esitada krüptovarateenuse osutajale oma isikuandmeid, sh residentsuse kohta rahapesureeglitest tulenevalt. Mõju ulatus on mõõdukas. Mõju avaldumise sagedus. Mõju avaldub põhimõtteliselt kord aastas krüptovarateenuse osutaja poolt maksuhaldurile andmete edastamise kaudu. Vahetu kokkupuude krüptovara kasutajatel teabevahetusega puudub. Mõju avaldumise sagedus on seega väike. Ebasoovitavate mõjude risk. Negatiivne mõju võib kaasneda eelkõige siiski isikute jaoks, kes soovivad pääseda oma tulude varjamise kaudu maksukohustusest. Kaasnev mõju: Mõju riigiasutuste korraldusele Sihtrühm. Automaatse teabevahetuse laiendamine krüptovaradele avaldab eelkõige mõju Maksu- ja Tolliameti üksikutele ametnikele. Sihtrühma suurus võrreldes riigiasutuste ja ka ametnike koguarvuga on väike. 21 Glossary:List of offshore financial centres - Statistics Explained - Eurostat Siin märgitud jurisdiktsioonidest osa on ühinenud finantskontode teabevahetusega ja ühineb ilmselt ka krüptovara teabevahetusega, kuid ei ole teada milliseks tähtajaks. Teabevahetuse tööshoidmisega seotud koormus riikidele on muutunud väga kõrgeks. 23 Mõju ulatus. Maksu- ja Tolliameti hinnangul eeldab direktiivi ülevõtmine infosüsteemide arendustöid (täpsemalt selgitatud seletuskirja 8. osas) ning tekib vajadus täiendava tööjõuressursi järgi. Arvestades Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide suurust, juba töös olevate arenduste mahtu ning mõjutatud töötajate arvu, on teabevahetuse laiendamise mõju keskmine kuni suur. Mõju avaldumise sagedus on keskmine. Kõige suuremad mõjud kaasnevad teabevahetusega alustamisel, mis on ühekordne tegevus. Edaspidi toimub teabevahetus rutiinselt kord aastas ning üles tuleb ehitada ka OECD ja EL nõuetele vastav teabe analüüsi ja kontrollivõimekus. Ebasoovitavate mõjude risk on pigem väike, kuna muudatustega kaasneb Maksu- ja Tolliametil küll ühekordne väga kõrge kulu üleminekuperioodil, kuid seda tasakaalustab asjaolu, et MTA hakkab saama välisriikidelt vastu infot Eesti maksukohustuslaste kohta, mis lihtsustab kontrolli piiriülese maksudest kõrvalehoidumise üle. 7. SEADUSE RAKENDAMISEGA SEOTUD RIIGI TEGEVUSED, EELDATAVAD KULUD JA TULUD Muudatuste rakendamisega kaasnevad võimalikud tulud Krüptovaraga tehtud tehingute kohta täiendavate andmete saamisest saadava võimaliku tulu prognoosimine ei ole tõsikindlalt võimalik. Ka komisjoni koostatud mõjuanalüüsis on viidatud vastavaks hindamiseks vajalike andmete vähesele kättesaadavusele ning olemasolevate andmete madalale kvaliteedile. Coinmarketcap.com järgi on maailmaturul kokku 22 927 erinevat kaubeldavat krüptovara. Turu suurust ja varade mitmekesisust arvestades on keeruline hinnata võimalikku saamata jäänud maksutulu. Lisaks mõjutab võimaliku tulu suuruse hindamist varade volatiilsus ning krüptovara kasutajate andmete kättesaadavuse piiratus. Seejuures näitavad erinevad analüüsid ja andmeanalüütika, et krüptovarade kasutajate hulk on globaalselt kasvamas. Krüptovarade turu maht ehk turu kapitalisatsioon on kasvanud 2024. aastal 97%22. Kuivõrd plokiahelas toimunud tehingud ei ole otse seostatavad isikutega ja krüptovarateenuse osutajate vahendatud tehingud toimuvad sageli plokiahela väliselt, ei ole tehingute tegelike mahtude kohta võimalikult andmeid avalikest allikatest koguda või asuda lõplikule seisukohale, kas ja millised nendest tehingutest tõsikindlalt ka maksukohustuste kaasa tõid. Arvestades, et krüptovara turgu võib pidada veel kujunemisel olevaks ning inimeste teadlikkust krüptovarale kohalduvatest maksureeglitest mõõdukaks, võib eeldada, et vastava aruandluskohustuse sisseviimine toob kaasa teadlikkuse kasvu ning krüptovarast saadud tulult kogutavate maksutulude märgatava suurenemise. Eestis kuulub täna maksustamisele igasugune residentide poolt krüptovaraga/ krüptovaras tehtud tehingutest saadud tulu. Tulu deklareerimise kohustus on maksumaksjal endal. Deklareerida tuleb ka need maksustatavad tulud, mis on saadud krüptovaras, näiteks üür, intress, ettevõtlustulu jne. Tulu saab tekkida erineval viisil, näiteks: krüptovara hinnamuudatusest, mis tekkis müües/vahetades krüptovara tavavaluuta või teise virtuaalvääringu vastu; krüptovara eest kaupade/teenuste eest tasumisel; krüptovara 22 https://www.coingecko.com/research/publications/2024-annual-crypto-report 24 kaevandamisest; arvuti andmemahu rentimisest; saades tehtud töö eest tasu krüptovarana.23 Alates 2025. aastast on võimalik lepinguriigi tegevusloaga (MiCA) krüptovara teenuse osutaja juures asuvat kontot kasutada investeerimiskonto pikendusena ning seeläbi tulumaksu maksmist edasi lükata. Rahapesu Andmebüroo 2022. aasta jaanuaris avaldatud uuringu24 kohaselt on 25-l suuremal krüptovarateenuse osutajal kokku ca 13 000 Eesti klienti. Krüptovara huvigrupp Krüpto Klubi on läbi viinud ligikaudu 500 inimest hõlmanud küsitluse, kus ilmnes, et 50% vastanutest kavatses oma tulu deklareerida. Chainanalysis reastab riike indeksi põhiselt, mille fookus on sellel, kui suurel määral antud riigis kasutatakse erinevaid krüptovaradega seonduvaid teenuseid. Indeksi skoor kujuneb viie alam-indeksi põhiselt, võttes arvesse rahva arvu, ostujõudu, tehingute volüümi, internetiliiklust jms. Mida lähemal on skoor 1-le, seda suurem on ka riigis krüptovarade kasutus. 2023. aastal25 oli Eesti selles pingereas 106. kohal ja indeksi skoor oli 0.005, kuid 2024. aastal26 oli Eesti 89. kohal indeksi skooriga 0,015. See omakorda näitab, et krüptovaradega seotud tehingute aktiivsus on Eestis kasvanud, mis omakorda tähendab, et kasvanud on ka tehingute maht, millest potentsiaalselt maksukohustus saaks tekkida. See peegeldub samuti ka füüsiliste isikute tuludeklaratsioonide (FIDEK) statistikast, kus deklareeritud tulude maht on 2024. aastal võrreldes 2023. aastaga kasvanud. Erinevad turuosalised näevad, et krüptovarade kasutus 2024. aastal Euroopas on hinnanguliselt 60,3 % kasvanud võrreldes varasemaga.27 Sama tendents jätkub ka 2025. aastal. Krüptovarade ning plokiahela analüüsiga tegelevate ettevõtete andmetel hinnatakse 2023. aastal geograafiliselt Eestis asuvate krüptovara omanike arvu 20 564-le isikule.28 Oluline on silmas pidada, et krüptovarade omamine ei too endaga kaasa maksukohustust, vaid see tekib juhul, kui seda vahetatakse toodete, teenuste, tavavaluuta, teiste krüptovarade või muude varade vastu. Füüsilise isiku tuludeklaratsiooni andmete automaatne võrdlemine ei võimalda teha lõplikke ja kindlaid järeldusi selle kohta, kui palju maksumaksjaid ja millises mahus on krüptovaraga kauplemisest saadud tulu tegelikult deklareerinud. Võib vaid öelda, et selliseid maksumaksjaid ei ole palju, võrreldes maksumaksjate koguarvuga, kuid keskmine üksnes krüptovarade tehingutelt deklareeritud tulu summa oli 7 826 eurot. Krüptovarast saadud tulu on võimalik deklareerida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis29 muu vara võõrandamisena Eestis (deklaratsiooni tabel 6.3) või välisriigis (tabel 8.3). 2019 2020 2021 2022 2023 2024* Isikuid 62 155 1264 626 940 1941 tabelis 6.3 23 Maksu- ja Tolliameti virtuaalvääringute maksustamise juhendid: https://emta.ee/uudised/tuludeklaratsioon- puudutab-ka-kruptoinvestoreid; https://emta.ee/eraklient/maksud-ja-tasumine/maksustatavad-tulud/kruptoraha 24 VASPide uuring on kättesaadav Rahapesu Andmebüroo veebis aadressil: https://fiu.ee/media/170/download 25 https://www.chainalysis.com/blog/2023-global-crypto-adoption-index/ 26 https://www.chainalysis.com/blog/2024-global-crypto-adoption-index/ 27 https://blog.bitpanda.com/en/bitpanda-technology-solutions-global-overview-crypto-ownership-and-adoption 28 https://www.triple-a.io/cryptocurrency-ownership-data 29 FIDEK juhend: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1281/2202/2026/RM_m61_lisa1.pdf# 25  Kasu 1 835 485 3 290 301 34 550 577 2 129 433 5 599 389 8 892 475 Isikuid 35 121 679 119 316 412 tabelis 8.3 Kasu 415 787 1 703 341 22 718 974 2 215 768 4 217 034 9 522 176 *2024. aasta andmed on esitatud 22.04.2025 seisuga ja ei pruugi olla lõplikud. Lähtudes sellest, et MTA peamine raskus krüptovara võõrandamisest saadava kasu eest tasumisele kuuluva tulumaksukohustuse suuruse kindlaksmääramisel on maksustamiseks vajalike andmete kättesaadavuse keerukus, võib eeldada, et krüptovara alane teabevahetus igal juhul suurendab maksukuulekust ning parandab ka maksuhalduri võimekust maksude tasumise õigsust kontrollida. Veelgi enam on aruandluskohustuse skoobis ka jaemüügitehingud jms, kuivõrd krüptovarasid kasutatakse maksevahendina ehk toodete ja teenuste eest tasumisel, mistõttu on täna krüptovarade kasutus selgelt laiem kui üksnes investeerimisvahendina, omades mõju ka teiste maksude laekumisele ja järelevalvele üldiselt peale füüsilise isiku tulumaksu. Tuleb siiski mainida, et direktiivi ja OECD rahvusvahelise teabevahetuse välislepinguga seonduvate ülesannete maht ja keerukus on aasta-aastalt kasvanud, mistõttu on üha keerulisem tagada nende piisavat kvaliteeti olemasoleva inim- ja tehnilise ressursiga. Hetkel ei ole MTA-l selles valdkonnas piisavat erialast oskusteavet ega ressursse, et kasutada saadavat infot maksimaalselt tõhusaks järelevalveks ja seeläbi maksutulu suurendamiseks. Kui eesmärk on neist andmetest reaalset maksutulu saada, tuleb leida võimalused täiendava võimekuse loomiseks. Direktiivi rakendamisega kaasnevad kulud Komisjoni andmetel on Euroopa Liidu tasandil direktiivi rakendamise ja aruandluse laiendamise ühekordne kulu hinnanguliselt ligikaudu 300 miljonit eurot kõikide krüptovarateenuse osutajate ja maksuhaldurite kohta ning püsikulud ligikaudu 25 miljonit eurot aastas. Ühekordsed ja püsikulud tulenevad peamiselt IT-süsteemide arendamisest ja toimimisest, samuti järelevalve teostamisest. Direktiivi rakendamiseks vajalikeks arendusteks ja hoolduskuludeks ei ole täna riigieelarves vahendeid planeeritud ning nendele lisakuludele tuleb hiljem eelarveprotsessi raames kate leida. Seni on rahastatud automaatse teabevahetuse arendusi struktuurifondide toetusel. Hinnanguliselt on MTA ja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskusele (RMIT) kogukulud seoses aruandluseks vajaliku süsteemiarenduse ja selle hooldusega järgmised: 1) Majandamiskulud 2027-2029: rakenduse ülalpidamise ja halduskulu, tarkvara ajakohasena ja toimivana hoidmise kulu on aastal 2027 10% investeeringust, 2028 ja edasi 20% investeeringust. MTA’le lisandub halduskulu 155 000 eurot, RMIT’ile 863 000 eurot; 2) IT investeeringu kulu 2026-29: 2 831 000 eurot. Kulud jagunevad eelnõuga kavandatavate muudatuste vahel järgmiselt: 1) Maksuhaldurite üldisele automaatsele teabevahetusele täiendava tulu ja kapitalikategooria lisamine toob kaasa arendusvajaduse, mille maksumus on ligikaudu 100 000 eurot; 26  2) Finantskontode alase teabevahetuse muudatuste rakendamine toob kaasa arendusvajaduse, mille maksumus on hinnanguliselt 100 000 eurot; 3) Varakatele eraisikutele antud eelotsuste lisamine maksuhaldurite vahelisse teabevahetusse ei too kaasa täiendavaid kulutusi; 4) Kõik ülejäänud kulud seonduvad krüptovarateenuse osutajate aruandluse kehtestamisega. Võimalikke kulusid hinnati platvormihaldurite aruandluskohustuse (nn DAC7) kehtestamise maksumusele tuginedes. Tegelik kulu sõltub sellest, millisena ehitatakse üles teabevahetuse üksikasjad. Arenduse maksumust ei mõjuta tuntavalt see, kas aruandlus saab olema riikide vahel kahepoolne või toimub keskse andmebaasi kaudu. Arenduse maksumust mõjutab mh ka asjaolu, et Eesti on allkirjastanud mitmepoolse lepingu seoses krüptovara rahvusvahelise infovahetusega, Crypto-Asset Reporting Framework (CARF). Lepingu alusel hakkab MTA krüptovara infot vahetama jurisdiktsioonidega, kes on lepingu allkirjastanud ja kellega on vahetatud teavitused infovahetuse suhte aktiveerimiseks. Seetõttu on IT arenduse skoobis ka 3ndate riikidega teabevahetuseks vajalike süsteemide välja arendamine. Arvestades krüptovara tehingute andmete töötlemise keerukuse tasemega, elukalliduse tõusuga, teabevahetuse ulatusega ning vajadusega alustada arendustöid 2026. aastal, tuleb krüptovarateenuse osutajate aruandluskohustuse rakendamiseks vajaliku RMIT kuluna arvestada 2,8 miljoni euro suuruse investeeringuga. Kõige odavam on rakendus, mis võimaldab ainult andmeid koguda ja edasi jagada, kuid maksustamiseks vajalik andmetöötlus eeldab mahukamaid arendusi. Seejuures suurendab arenduse kulude mahtu ka lisakeerukus CARF ehk OECD Crypto-Asset Reporting Framework ehk kolmandate riikidega andmevahetusega, mis võrreldes platvormihaldurite aruandlusega ei olnud IT arenduse skoobis. Hoolduskulude määraks on võetud 20% investeeringust, mis on välja toodud riigikontrolli 2019. aasta auditis „Ülevaade infotehnoloogia kuludest ja investeeringutest ministeeriumites ja nende asutustes.“ Halduskulud tulenevad rakenduse funktsionaalsuse järjepidevast täiendusvajadusest, mis omakorda tulenevad spetsifikatsioonide muudatustest ja tarkvara teekide järjepidevast uuendamise vajadusest, et ära hoida teekidest tulenevaid haavatavusi. 2027. aastal on ka vahetumas infrastruktuuri teenuse pakkuja, kelle hinnakiri ei ole teada. Sõltuvalt süsteemi kogumaksumusest hindame, et iga-aastased hoolduskulud jäävad vahemikku 300 000 – 600 000 eurot aastas. 8. RAKENDUSAKTID MTVS § 810 lõikes 3 sätestatakse rahandusministrile volitusnorm krüptovara teabe deklaratsioonide vormide ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamiseks. Aruandlus on üles ehitatud XML formaadile, milles on praegu esitatud ka finantskontode alase teabevahetuse deklaratsiooni vormid. Deklaratsioonide kehtestamiseks tuleb täiendada rahandusministri 19.05.2015 määrust nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tulenevate deklaratsiooni vormide ja andmekoosseisude ning nende esitamise ja täitmise korra kehtestamine.“ uute lisadega, mis kajastavad Euroopa Liidus ja OECDs kokku lepitud aruandluse vorme XML formaadis. Direktiiv muutis finantskontode alase teabevahetuse mõningaid üksikasju, mis tingib ka selle teabevahetuse rakendamiseks vajalike XML vormide muutmise viidatud määruse lisades 5– 14. 27 Direktiivis kokku lepitud muudatused kajastuvadki eelkõige ministri määruses, kuna direktiivi ülevõtmiseks on viidatud asjakohastele direktiivi sätetele. Rahandusministri 22.12.2022 määrust nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ on vaja muuta, kuna seoses tuvastusteenuse abil hoolsusmeetmete kohaldamise võimalusega muutub teave, mida platvormihalduritelt nõutakse. 9. SEADUSE JÕUSTUMINE Direktiivi muudatused tuleb valdavas osas üle võtta 2025. aasta 31. detsembriks ja rakendada 2026. aasta 1. jaanuarist. Maksukohustuslaste registreerimise numbriga seotud muudatused tuleb rakendada 2028. aasta 1. jaanuarist. 10. EELNÕU KOOSKÕLASTAMINE JA HUVIRÜHMADE KAASAMINE Eelnõu ja käesolev seletuskiri edastatakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Rahapesu Andmebüroole, Finantsinspektsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Advokatuurile, Audiitorkogule, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Web3 Kojale, Eesti Digivara Liidule, FinanceEstonia MTÜ-le, KPMG Baltics OÜ-le, Ernst & Young Baltic AS-le ja PWC Eestile. 28  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2 Vastavustabel Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226, 17. oktoober 2021, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL maksustamisealase halduskoostöö kohta1 (ELT L, 2023/2226, 24.10.2023) Üle võetud järgmiste õigusaktidega: 1. Maksualase teabevahetuse seadus (MTVS); 2. Maksukorralduse seadus (MKS); 3. Krüptovaraturu seadus (KrüTS); 4. Vabariigi Valitsuse 07.03.2019 määrus nr 21 „Maksukohustuslaste registri põhimäärus“ (MKR määrus) 5. Rahandusministri 19.05.2015 määrus nr 16 „Maksualase teabevahetuse seadusest tuleneva deklaratsiooni vorm ning selle esitamise ja täitmise korra kehtestamine“ (Vormide määrus); 6. Rahandusministri 22.12.2022 määrus nr 67 „Hoolsusmeetmed, esitatav teave ja liiduvälise platvormihalduri registreerimise kord“ (Platvormide määrus) 7. Maksu- ja Tolliameti peadirektori käskkirjaga kehtestatud „Rahvusvahelise ametiabi osutamise kord“ (Ametiabi osutamise kord), AK (täpsemad viited riigikantseleile esitatavas tabelis) EL õigusakti norm Riigisisese õigusakti norm Vastavus EL õigusallikale Art 1 p 1 alapunkt a), automaatse teabevahetuse mõiste, mõistete direktiivi lisade MTVS § 2 p 8 Vastab, N/A kohane tähendus (DAC art 3 p 9) Art 1 p 1 alapunkt b), piiriülese eelotsuse mõiste (DAC art 3 p 14) MTVS § 201 lg 1, 3, 4 ja 5 Vastab Art 1 p 1 alapunkt c), uued mõisted: muu, kui hoidmiskonto kaudu saadud MTVS § 4 lg 3 p 7; § 4 lg 3 p 3, MTVS ptk 12 Vastab dividenditulu, elukindlustusooted, hajusraamatu aadress, klient (DAC art 3 p 28-31) Art 1 p 2 alapunkt a), elukindlustustoodete ja dividenditulu jagamine (DAC art 8 lg 1) MTVS § 4 lg 3 p 3 ja 7 Vastab Art 1 p 2 alapunkt b), vähemalt viie andmekategooria jagamine (DAC art 8 lg 2) Ametiabi osutamise kord Vastab Art 1 p 2 alapunkt c), välistatud finantsasutuse ja konto järelevalvekohustus (DAC art MTVS § 81 lg 5, § 83 lg 4, § 21 Vastab 8 lg 7a) Art 1 p 3 alapunkt a), füüsilise isiku eelotsuse jagamine (DAC art 8a lg 4) MTVS § 201 lg 3, 4 ja 5, § 233 lg 4 Vastab Art 1 p 3 alapunkt b), andmed füüsiliste isikute kohta (DAC art 8a lg 6 punktid a ja k) MTVS § 202 lg 1 p 1 ja 8 ning lg 2 Vastab Art 1 p 4 alapunkt a) teabeandja kohustuste täitmata jätmine (DAC art 8ab lg 5) MTVS § 2014, lg 2 Vastab Art 1 p 4 alapunkt b) vahendaja kohta esitatav teave, piiriülese skeemi sisukokkuvõte MTVS § 2013 lg 1 p 5 ja lg 11 Vastab (DAC art 8ab lg 14 punktid a ja c) 1 Direktiivi terviktekstile viidates DAC. 1  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2 Art 1 p 5 tuvastusteenuse kasutamine platvormi poolt (DAC art 8ac lg 2 p m) Platvormide määruse § 8 täiendamine Vastab Art 1 p 6 krüptovara teabevahetuse ulatus ja tingimused (DAC art 8ad): MTVS peatükk 12 Vastab DAC art 8ad lg 1, aruandlus- ja hoolsusnõuete kehtestamine, tagamine MTVS peatükk 12, § 21, 22; MKS § 1553 Vastab DAC art 8ad lg 2, krüptovara teabe jagamise kohustus MTVS peatükk 12, Ametiabi osutamise kord … DAC art 8ad lg 3, krüptovara teabe kategooriad; ametlikus vääringus (usaldusrahas) MTVS peatükk 12 Vastab kuvamine, õiglase turuväärtuse leidmine DAC art 8ad lg 4, komisjoni rakendusaktid (teabevahetus) N/A N/A DAC art 8ad lg 5, komisjoni juurdepääsupiirangud N/A N/A DAC art 8ad lg 6, teabevahetuse tähtaeg, rakendussäte Ametiabi osutamise kord; MTVS § 237 Vastab DAC art 8ad lg 7 esimene lõik, krüptovara teenusepakkuja registreerimiskohustuse MTVS peatükk 12 Vastab kehtestamine, registreerimisnumbri andmine, registreeringu taastamise tingimused (appropriate assurance, vajalikud IT süsteemid, tööjõud, tegevusplaan vmt) DAC art 8ad lg 8 erand registreerimiskohustusele MTVS peatükk 12 Vastab DAC art 8ad lg 9 komisjoni rakendusaktid (krüptoettevõtjate registreerimine ja N/A N/A tuvastamine) DAC art 8ad lg 10 komisjoni poolt krüptovaraettevõtjate registri loomine N/A N/A DAC art 8ad lg 11 komisjoni rakendusaktiga ühendusevälise riigiga sõlmitud N/A, Ametiabi osutamise kord N/A (vastab?) teabevahetuse vastavuse hindamine, LR põhjendatud taotlus DAC art 8ad lg 12 üleilmse krüptovara teabevahetuse standardi lugemine direktiivile N/A N/A vastavaks Art 1 p 7, alapunkt a) (DAC art 16 lg 1 esimene lõik), saadud teabe kasutamine MKS § 517 lg 4. Ametiabi osutamise kord Vastab tollimaksudega ning rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisega seotud eesmärkideks Art 1 p 7, alapunkt b) (DAC art 16 lg 2), saadud teabe kasutamine sanktsioonide MKS § 517 lg 4. Ametiabi osutamise kord Vastab määramisel Art 1 p 7, alapunkt c) (DAC art 16 lg 3), saadud teabe kolmandale riigile edastamise Ametiabi osutamise kord Vastab vaidlustamise tähtaeg Art 1 p 8 (DAC art 18 lg 4) automaatse teabevahetusega saadud teabe kasutamise Ametiabi osutamise kord? N/A? Vastab N/A? mehhanismi kehtestamine Art 1 p 9 (DAC art 20 lg 5), elektrooniliste tüüpvormide kehtestamine komisjoni N/A N/A rakendusmäärustega Art 1 p 10 alapunkt a) (DAC art 21 lg 5), komisjoni keskregistri(te) kehtestamine, N/A N/A juurdepääsud 2  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2 Art 1 p 10 alapunkt b) (DAC art 21 lg 8), komisjoni poolt maksukohustuslase N/A N/A registreerimisnumbri õigsuse kontrollimise vahendi kättesaadavaks tegemine, rakendusmäärused Art 1 p 11 (DAC art 22 lg 3), automaatse teabevahetuse andmete säilitamise tähtaeg MTVS § 8 lg 31 Vastab MKR põhimäärus (§ 33 ja) 63 lg 2 p 3 Art 1 p 11 (DAC art 22 lg 4) LR püüavad tagada teabeandjale võimaluse kontrollida - 31.12.2027 maksukohustuslase registreerimise numbri õigsust (MTVS § 4 lg 3, § 82 lg 1, § 202 lg 1, § 203 lg 1, § 2013 lg 1, platvormide määrus § 8, krüptovara andmed) Art 1 p 12 (DAC art 23 lg 3), LR poolt halduskoostöö tõhususe hindamine, komisjoni Ametiabi osutamise kord, N/A Vastab poolt vormide kehtestamine Art 1 p 13 alapunkt a) (DAC art 25 lg 3), maksuhaldurite, teabeandjate vastutava MTVS § 6, MKR põhimäärus § 72 lg 1 Vastab töötleja roll (isikuandmete töötlemise eesmärgi ja vahendite kindlaksmääramine) Art 1 p 13 alapunkt b) (DAC art 25 lg 4 esimene lõik), teabeandja kohustus teavitada MTVS § 6, isikuandmete kaitse seaduse § 74 Vastab andmesubjekti teabe kogumisest ja edastamisest, anda talle kogu teave Art 1 p 14 (DAC art 25a), karistused (sama sisu, lisatakse krüptoettevõtjad) MKS § 1553 Vastab Art 1 p 15, Artikli 27 lõige 2 jäetakse välja N/A N/A Art 1 p 16 (art 27c Maksukohustuslasena registreerimise numbri esitamine ja edastamine): DAC art 27c lg 1, meetmed maksukohustuslase registreerimise numbri nõudmiseks MTVS § 21 ja 22, MKS § 1553 Vastab teabeandjalt ja LR-dele edastamine (uusi kohustusi ei panda) Ametiabi osutamise kord DAC art 27c lg 2, 2030 jj maksustamisperioodi kohta meetmed, millega nõutakse, et - 31.12.2029 võimaluse korral esitatakse residentide residentsuse liikmesriigi väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number seoses artikli 8 lõike 1 esimese lõigu punktides a, b ja d osutatud teabega, kui tegemist on tulu- ja kapitalikategooriatega, mille kohta oleks teavet edastatud ka juhul, kui maksukohustuslasena registreerimise number ei oleks kättesaadav (palk, juhtide tasu, pension) 5 21;MTVS § 202 lg 1 p 1 ja 8 DAC art 27c lg 3 2028 jj maksustamisperioodi kohta meetmed, millega nõutakse, et MKS § 91 lg Vastab 3 13 võimaluse korral esitatakse füüsiliste isikute ja üksuste residentsuse liikmesriigi MTVS § 20 lg 1 p 2, § 20 lg 1 p 10 väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number seoses artikli 8a lõike 6 punktides a ja k osutatud teabega ning avaldatavate füüsiliste isikute ja üksuste puhul seoses artikli 8aa lõike 3 punktis b ja artikli 8ab lõike 14 punktis h osutatud teabega (eelotsus, riikipõhine aruanne, piiriülesed skeemid). 3  Maksualase teabevahetuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja Lisa 2 DAC art 27c lg 4 lisatakse 1. jaanuaril 2028 või pärast seda algavate Ametiabi osutamise kord Vastab maksustamisperioodide puhul füüsiliste isikute ja üksuste residentsuse liikmesriigi MKS § 915 lg 21; MTVS § 202 lg 1 p 1 ja 8, § väljastatud maksukohustuslasena registreerimise numbri (juhul kui liikmesriigi pädev 203 lõike 1 punkt 2, § 2013 lg 1 p 10 asutus on selle saanud) artikli 8a lõike 6 punktides a ja k osutatud teabe edastamisel ning avaldatavate füüsiliste isikute ja üksuste maksukohustuslasena registreerimise numbri artikli 8aa lõike 3 punktis b ja artikli 8ab lõike 14 punktis h osutatud teabe edastamisel Art 1 p 17, direktiivi lisa I (DAC 1. lisa muutmine, finantskontode alase MTVS peatükk 11, eelkõige § 86 lg 2 ja 3, § 82 lg Vastab teabevahetuse hoolsus- ja aruandlusreeglid) 2; Vormide määrus Art 1 p 18, direktiivi lisa II (DAC 5. lisa muutmine, tuvastusteenuse kasutamine Platvormide määruse § 8 täiendamine Vastab platvormi poolt) Art 1 p 19, direktiivi lisa III (DAC täiendamine 6. lisaga, nõuded krüptovarateenuse MTVS § 8 lg 12 ja 31, § 237 peatükid 12 ja 3; Vastab osutajale) MKS § 1 lg 2, 10 lg 2 p 6, 15 lg 1, 17 lg 2 p 11, 1553; KrüTS § 5 lg 7; Vormide määrus 4