Otsus

. ÄRAKIRI Ärisaladused välja jäetud OTSUS 08.07.2022 nr 5-5/2022-041 Koondumisele nr 29/2022 Sihtasutus Keila Haigla / AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA loa andmine 1. Koondumine 22.06.2022 esitas Sihtasutuse Keila Haigla (registrikood 90007365) volitatud esindaja Konkurentsiametile koondumise teate ja 30.06.2022 koondumise teate täpsustuse, mille kohaselt sõlmisid Sihtasutus Keila Haigla ja äriühingu AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA (registrikood 10955734) aktsionärid (füüsilised isikud) 30.05.2022, 03.06.2022 ja 01.06.2022 kolm eraldi aktsiate müügilepingut (Müügileping I, Müügileping II ja Müügileping III). Tehingute tulemusena omandab Sihtasutus Keila Haigla äriühingu AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA üle valitseva mõju konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 2 lõike 4 tähenduses ning antud juhul on tegemist koondumisega KonkS § 19 lõike 1 punktis 2 sätestatud viisil. Konkurentsiamet avaldas 28.06.2022 ülalnimetatud koondumise teate saamise kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjast huvitatud isikud nimetatud koondumise kohta arvamusi ja vastuväiteid ei esitanud. 2. Koondumise osalised KonkS § 20 punkti 2 järgi on koondumise osaliseks füüsiline isik või ettevõtja, kes omandab valitseva mõju ühe ettevõtja või tema osa või mitme ettevõtja või nende osade üle. KonkS § 20 punkti 4 järgi on koondumise osaliseks ettevõtja, kelle üle või kelle osa üle valitsev mõju omandatakse. Seega on käesoleva koondumise osalisteks Sihtasutus Keila Haigla ja AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA. Sihtasutuse Keila Haigla asutaja on Osaühing Benefit Keila Ravikeskus, millel on kaks osanikku Van gent OÜ (50%) ja OÜ Benefit Holding (50%). Van gent OÜ osanikud on Gaza OÜ (50%) ja PKP Holdings OÜ (50%). Gaza OÜ kuulub 100% füüsilisele isikule U.M. (isikukood […]) ja PKP Holdings OÜ kuulub 100% füüsilisele isikule P.-K.P. (isikukood […]). OÜ Benefit Holding kuulub 100% füüsilisele isikule L.P. (isikukood […]). L.P. omab omakorda valitsevat mõju Keila Haigla Koolitus- ja Koduõenduskeskus OÜ, OÜ Trigon Ehitus ja TEK Holding OÜ kaudu Tallinna Eriarstikeskus OÜ üle. Sihtasutusel Keila Haigla on tütarettevõtja PJV Hiiu Ravikeskus AS (pankrotis). Sihtasutus Keila Haigla asub Keila linnas ja pakub tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenust, sh pakub statsionaarse õendusabi teenust vastavalt Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingutele. Lisaks osutab Sihtasutus Keila Haigla väikeses mahus tasulist statsionaarset õendusabi, mille teenuse sisu on sama kui ravi rahastamise lepingute alusel osutatud teenusel. Ühtlasi pakub Sihtasutus Keila Haigla hooldekoduteenust. Hooldekoduteenust ei osutata ravi rahastamise lepingu alusel, teenust finantseeritakse põhiliselt inimeste endi ja/või nende ülalpidamiskohustusega pereliikmete ja/või osaliselt kohalike omavalitsuste poolt. Üldhooldekodu asub haigla esimesel kolmel ja kuuendal korrusel ja on mõeldud inimestele, kes ei saa oma igapäevaelu toimingutega enam iseseisvalt hakkama ja vajavad seetõttu ööpäevaringselt abi ja toetust. Sihtasutus Keila Haigla pakub ka tasulist röntgenteenust. Sihtasutusega Keila Haigla valitseva mõju kaudu seotud Keila Haigla Koolitus- ja Koduõenduskeskus OÜ osutab riiklikult rahastatud õendusteenust ning koolitusteenuseid. Sihtasutusega Keila Haigla valitseva mõju kaudu seotud Tallinna Eriarstikeskus OÜ osutab tasulist röntgenteenust, eriarstiteenuseid ja tervishoiuteenuseid toetavaid teenuseid nagu jalaraviõe teenus ning labori- ja ultraheliuuringud. AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA asub Tallinna lähedal Maardu linnas. Koondumise eelselt äriühingu AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA aktsionärideks on füüsilised isikud. AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA pakub peamiselt statsionaarse õendusabi teenust vastavalt Haigekassaga sõlmitud ravi rahastamise lepingutele. AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA pakub tasulist röntgenteenust ning tasulist kurgu-nina-kõrvaarsti (otorinolarüngoloogia) teenust. AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA ei oma valitseva mõju kaudu seotud ettevõtjaid. 3. Õiguslik hinnang 3.1 Koondumise kontrolli kohaldamine KonkS § 21 lõike 1 kohaselt kontrollitakse koondumist, kui koondumise osaliste eelnenud majandusaasta käibed Eestis kokku ületavad 6 000 000 eurot ja vähemalt kahe koondumise osalise käibed Eestis ületavad kummalgi 2 000 000 eurot. Koondumise osaliste eelmise majandusaasta käive Eestis oli kokku üle 6 000 000 euro ja koondumise osaliste Eesti käive eraldi ületas nimetatud perioodil 2 000 000 eurot, mistõttu kuulub nimetatud koondumine KonkS § 21 lõike 1 kohaselt kontrollimisele. 3.2 Kaubaturud KonkS § 3 lõike 1 kohaselt on kaubaturg hinna, kvaliteedi, tehniliste omaduste, realiseerimis- ja kasutustingimuste ning tarbimis- ja muude omaduste poolest ostja seisukohalt omavahel vahetatavate või asendatavate (edaspidi asendatavate) kaupade käibimise ala, mis hõlmab muu hulgas kogu Eesti territooriumi või selle osa. 2 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.07.2006 määruse nr 69 Koondumise teate esitamise juhendi (edaspidi juhend) § 8 lõike 3 punkti 1 kohaselt on horisontaalselt mõjutatud kaubaturuks selline kaubaturg, kus tegutseb vähemalt kaks koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat ja koondumine tekitab vähemalt 15% ühise turuosa. Sama paragrahvi lõike 3 punkti 2 kohaselt on vertikaalselt mõjutatud kaubaturuks iga kaubaturg, kus tegutseb üks või mitu koondumise osalist või nendega samasse kontserni kuuluvat ettevõtjat, mis eelneb või järgneb kaubaturule, kus tegutseb mõni teine koondumise osaline või temaga samasse kontserni kuuluv ettevõtja, ning kus mõne osalise individuaalne turuosa või osaliste ühine turuosa on vähemalt 25%, olenemata sellest, kas nad on tegelikult müüja ja ostja suhetes või mitte. Mõlemad koondumise osalised tegelevad tervishoiuteenuste osutamisega. Suur osa nende poolt osutatavatest tervishoiuteenustest tasustatakse Haigekassa kaudu ja on seega riiklikult rahastatud. Riiklik tervishoiuteenuse rahastamine toimub ravi rahastamise lepingute kaudu. Samas osutavad mõlemad koondumise osalised ka tasulisi tervishoiuteenuseid. Riiklikult rahastatud tervishoiuteenuse osas, mida mõlemad koondumise osalised, nii Sihtasutus Keila Haigla kui ka AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA pakuvad, on statsionaarne õendusabiteenus. Samuti pakuvad mõlemad koondumise osalised tasulist statsionaarset õendusabiteenust, st statsionaarset õendusabi, mille eest tasub teenuse eest patsient täies ulatuses ise. Tasuline statsionaarne õendusabi on oma sisult sama teenus nagu riiklikult rahastatud statsionaarne õendusabi. Sihtasutus Keila Haigla ja temaga valitseva mõju kaudu seotud ettevõtja Tallinna Eriarstikeskus OÜ ning AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA osutavad tasulist röntgenteenust. Eeltoodust tulenevalt tekib koondumise osaliste äritegevuste vahel horisontaalne kattuvus tervishoiuteenuste pakkumisel, täpsemalt riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse, tasulise statsionaarse õendusabiteenuse ning tasulise röntgenteenuse pakkumisel. Statsionaarne õendusabi (varem kehtinud termin - hooldusravi) osutamine haiglas on mõeldud stabiilses seisundis patsiendile, kes ei vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab abi ja raviprotseduure mahus, mis ületab koduõenduse võimalused. Patsient võib sellist abi vajada pärast traumat või rasket haigust, kroonilise haiguse ägenedes, aga ka raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamiseks. Tegemist on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) § 2 lg 1 kohase tervishoiuteenusega, mille eesmärk on säilitada ja võimaluse korral parandada patsiendi tervislikku seisundit ning toimetulekuvõimet, ravida ja toetada stabiilses seisundis patsienti ning vajaduse korral leevendada tema vaevusi. Sihtasutus Keila Haigla ja AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA ei kuulu Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrusega nr 105 „Haiglavõrgu arengukava” (edaspidi: HVA) haiglavõrku kuuluvate haiglate (20 haiglat) hulka1. HVA haiglatele lisaks jagab riik riikliku rahastamise mahte hanke teel, võimaldades HVA haiglate nimekirja mittekuuluvatel 1 Vabariigi Valitsuse 02.04.2003 määrus nr 105 „Haiglavõrgu arengukava“, kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/111072015003?leiaKehtiv. 3 haiglatel pakkuda riiklikult rahastatud tervishoiuteenuseid. Seega on Sihtasutus Keila Haigla ja AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA sõlminud Eesti Haigekassaga ravi rahastamise lepingud sarnaselt HVA haiglatele, mille alusel osutatakse riiklikult rahastatud tervishoiuteenuseid täpselt samadel alustel HVA haiglatega. Konkurentsiamet on varasemalt eristanud patsientide seisukohast lähtudes Haigekassa poolt tasustatavaid tervishoiuteenuseid ja tasulisi tervishoiuteenuseid2. Antud koondumise puhul pakuvad koondumise osalised tervishoiuteenuste kaubaturul põhiliselt statsionaarset õendusabiteenust, mistõttu käesoleva koondumise hindamisel analüüsitakse konkurentsiolukorda riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse, tasulise statsionaarse õendusabiteenuse ja tasulise röntgenteenuse pakkumise kaubaturgudel Eestis. Riiklikult rahastatud statsionaarne õendusabiteenus Koondumise teate kohaselt tuginedes Haigekassa andmetele, osutab Eestis riiklikult rahastatud statsionaarseid õendusabiteenuseid 17 HVA haiglat ja 21 hankepartnerit, ehk kokku 38 tervishoiuteenuste osutajat. Haigekassa andmete kohaselt oli riiklikult rahastatud tervishoiuteenuste osas ravijuhtude arv 2021. aastal 17 400 ja kogu ravijuhtude käive 34 129 057 eurot. AKTSIASELTS-i KALLAVERE HAIGLA käive riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabi teenuse osutamisel 2021. aastal oli 1 668 558 eurot ja ravijuhtude arv oli 702. Sihtasutuse Keila Haigla käive riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabi teenuse osutamisel 2021. aastal oli 2 827 815 eurot ja ravijuhtude arv oli 1403. Seega oli AKTSIASELTS-i KALLAVERE HAIGLA ja Sihtasutuse Keila Haigla turuosa riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabi teenuste kaubaturul Eestis 2021. aastal kokku 13,2%. Tasuline statsionaarne õendusabiteenus Kuna koondumise osaliste tegevus on põhiliselt seotud Haigekassaga ravi rahastamise lepingu kohustuste täitmisega statsionaarse õendusabi teenuse osutamisel, on koondumise osaliste tegevus tasulise statsionaarse õendusabi teenuste kaubaturul suhteliselt väike. Näiteks 2021. aastal oli Sihtasutuse Keila Haigla käive alla […] euro ja ainult […] ravijuhtumit. AKTSIASELTS-i KALLAVERE HAIGLA tasulise statsionaarse õendusabi teenuste käive oli 2021. aasta […] eurot ja ravijuhtumite arv oli […]. Tasulise statsionaarse õendusabiteenuse kaubaturu kogumahu kohta ei ole andmed avalikult kättesaadavad. Koondumise teates esitatud andmete kohaselt on antud kaubaturg kahanemistrendis, mis on tingitud riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabi mahu suurenemisest. Järjest enam arvestatakse ravi rahastamise lepingute sõlmimisel reaalse olukorra ja ravivajadusega. Konkurentsiamet nõustub koondumise teate esitaja vastava seisukohaga, et koondumise osaliste osatähtsus antud kaubaturul on suhteliselt väike ja turuosa täpne suurus ei mõjuta antud koondumise puhul koondumisele antavat hinnangut. Tasuline röntgenteenus 2 Nt Konkurentsiameti 27.01.2016 otsus nr 5.1-5/16-003 Koondumisele nr 2/2016 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, SA Läänemaa Haigla ja SA Raplamaa Haigla loa andmine; Konkurentsiameti 12.01.2018 otsus nr 5-5/2018-005 Koondumisele nr 37/2017 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla ja SA Hiiumaa Haigla loa andmine; Konkurentsiameti 27.05.2022 otsus nr 5-5/2022-026 Koondumisele nr 17/2022 Confido Healthcare Group OÜ / AS Tamme Erakliinik loa andmine. 4 Kuivõrd röntgenteenuse osutamine toimub suures mahus erinevate tervishoiuteenuste raames ja kohati loetakse antud teenust mõne teise tervishoiuteenuses osutatud toimingu alla, ei ole täpsed andmed tasulise röntgenteenuse mahu kohta avalikult kättesaadavad. Seepärast tuginesid koondumise osalised vastava kaubaturu kogumahu leidmisel HVA haiglate röntgenteenuse statistikale, mis kajastab röntgenteenuse ravijuhtude arvu, mille kohaselt ainuüksi HVA haiglate röntgenteenuse ravijuhtude arv oli 2020. aastal Eestis 512 832 ja Harjumaal vastavalt 230 932. Koondumise osaliste ravijuhtude arv kokku oli 2020. aastal […] (osatähtsus Eestis [0-5]% ja Harjumaal [5-10]%). Seega ei teki käesoleva koondumise tulemusel horisontaalselt mõjutatud kaubaturgusid juhendi § 8 lõike 3 punkti 1 tähenduses ning koondumise osalistel puuduvad ka vertikaalselt mõjutatud kaubaturud juhendi § 8 lõike 3 punkti 2 tähenduses. Kuivõrd koondumine ei mõjuta oluliselt konkurentsiolukorda ühelgi kaubaturul, kus koondumise osalised tegutsevad, ei ole kaubaturu täpne piiritlemine antud koondumise puhul vajalik. 3.3 Hinnang koondumisele KonkS § 22 lg 3 kohaselt keelab Konkurentsiamet koondumise, kui see oluliselt kahjustab konkurentsi kaubaturul, eelkõige turgu valitseva seisundi tekkimise või tugevnemise kaudu. KonkS § 13 lg 1 järgi omab turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi olemasolu eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40 protsenti käibest. Riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabi teenuse kaubaturul konkurentsi klassikalises mõttes ei toimu, sest ravi rahastamise lepingut omavad hankepartnerid pakuvad teenust riigile, st täidavad halduslepingut. Hange ise toimub riigihangete seaduse alusel, kus hankes osalejad konkureerivad. Hanke tingimused sätestab igakordselt Haigekassa. Kuna Haigekassa hüvitab ravi rahastamise lepingu alusel ravikulud, siis tagab riik seeläbi ravi rahastamise lepingu sõlminud haiglale piisava mahu klientidest. Sihtasutuse Keila Haigla ja AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA ühine turuosa riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabi teenuse kaubaturul Eestis on alla 15%. Sellel kaubaturul eksisteerib piisavalt konkurente, koondumise osalised on nimetanud eelkõige HVA haiglaid nagu Ida-Tallinna Keskhaigla ja Lääne-Tallinna Keskhaigla. Koondumise osaliste tegevus tasulise statsionaarse õendusabi teenuse ja tasulise röntgenteenuse kaubaturul on suhteliselt väike. Samuti tegutseb mõlemal kaubaturul lisaks koondumiste osalistele mitmeid ettevõtjaid, näiteks Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Ida-Tallinna Keskhaigla ning mitmed erahaiglad. Eeltoodut arvestades on Konkurentsiamet seisukohal, et käesoleva koondumise tulemusena ei muutu oluliselt konkurentsiolukord riiklikult rahastatud statsionaarse õendusabiteenuse, tasulise statsionaarse õendusabiteenuse ning tasulise röntgenteenuse pakkumise kaubaturul ega muutu kaubaturu struktuur sellisel viisil, mis kahjustaks oluliselt konkurentsi. Samuti ei 5 tekita ega tugevda käesolev koondumine turgu valitsevat seisundit KonkS § 13 lg 1 tähenduses. Seega ei esine käesoleva koondumise puhul KonkS § 22 lg 3 nimetatud asjaolusid, mis tingiksid koondumise keelamise. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes KonkS § 27 lg 1 p 1 otsustab Konkurentsiamet anda loa Sihtasutus Keila Haigla ja AKTSIASELTS KALLAVERE HAIGLA koondumisele. Otsuse peale võib esitada vaide Konkurentsiameti peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul, arvates käesoleva otsuse teatavakstegemisest. KonkS § 27 lg 61 kohaselt peavad koondumise osalised koondumise jõustama kuue kuu jooksul koondumiseks loa andmise otsuse kehtima hakkamisest arvates. Konkurentsiamet võib koondumise osalise põhjendatud taotluse alusel seda tähtaega ühe korra pikendada kuni ühe aastani. /allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Rõõmusaar Konkurentsiteenistuse juhataja – peadirektori asetäitja Konkurentsiameti 08.07.2022 otsuse nr 5-5/2022-041 ärakiri on samane originaaliga. Ärakirjast on välja jäetud ärisaladused, vastavad kohad on tekstis tähistatud nurksulgudega. /Svetlana Ljutova/ 18.07.2022 6