Sissetulev kiri

Yoko Alender Riigikogu keskkonnakomisjon 05.07.2022 nr 17-12/22/3138 Seisukohad ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni seaduse eelnõule Austatud proua Alender Saadame Keskkonnaministeeriumi vastused ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõu (523 SE) kohta esitatud muudatusettepanekutele, mis on koostatud Eesti Vee-ettevõtete Liidu, Eesti Keemiatööstuse Liidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esitatud muudatusettepanekute alusel. Keskkonnaministeeriumi seisukohad on esitatud käesoleva kirja lisas. Eesti Vee-ettevõtete Liidu muudatusettepanekute osas kompromisslahenduste leidmiseks toimusid kolmepoolsed kohtumised 5. ja 26. mail 2022, kus osalesid Vee-ettevõtete Liidu, Konkurentsiameti ja Keskkonnaministeeriumi esindajad. Nimetatud kohtumistel arutati kirja lisas esitatud ettepanekuid nr 21-42. Lisaks palume Riigikogu keskkonnakomisjonil arvestada Keskkonnaministeeriumi ja Konkurentisameti ettepanekuga täiendada menetluses olevat ÜVVKSi eelnõu §-i 1 täiendava sättega: „Vee-ettevõtja maksab järelevalvetasu konkurentsiseaduses sätestatud alustel ja korras.“ Vastav säte jõustus kehtivas ÜVVKSis 1. jaanuaril 2022, mistõttu oli säte ekslikult jäänud välja menetluses olevast ÜVVKS eelnõust. Säte peaks olema vastavalt analoogsetele seadustele §-s 1. Teeme ettepaneku lisada see § 1 lg-ks 3 ja olemasolev lg 3 muuta lg-ks 4. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister keskkonnaministri ülesannetes Lisa: Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõule (523 SE) huvigruppide esitatud muutmise ettepanekud Teadmiseks: Justiitsministeerium, Konkurentsiamet, Eesti Vee-ettevõtete Liit Raili Kärmas, 626 2858 [email protected] Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/ [email protected]/ www.envir.ee/ Registrikood 70001231  Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse eelnõule (523 SE) huvigruppide esitatud muutmise ettepanekud Esitaja Eelnõu § Ettepanek Selgitus või ettepanek KeM seisukoht 1. Eesti § 41 1. § 41. Ühiskanalisatsiooni teenuse Selgitus: Eelnõus toodud kuni kahe aasta jooksul ei Keskkonnaministeerium ei toeta Keemi osutamise lõpetamine püsivalt pruugi keerukamate tootmisprotsesside puhul olla ettepanekut. atööstu nõuetele mittevastava reo- või realistlik vajalikke lisameetmeid rakendada. Näiteks se Liit sademevee ühiskanalisatsiooni põlevkiviõli tootmisel toimub tegevus vastavalt KeM hinnangul on kaks aastat juhtimise korral parimale võimalikule tehnikale (edaspidi PVT) ning piisav aeg, mille jooksul on juhul, kui tuvastatakse täiendavad võimalused heite võimalik rajada „(1) Vee-ettevõtja ei või teenuslepingut vähendamiseks, siis kinnitatakse muudatused PVT-s tööstusettevõttele eraldiseisev üles öelda enne, kui tarbijale on antud ning käitajatele nähakse ette nelja-aastane reoveepuhasti. KeM hinnangul vähemalt kuuekuuline tähtaeg oma üleminekuperiood. Sarnast põhimõtet järgitakse ka nelja-aastane ülemineku-periood tootmise ümberkujundamiseks, teiste PVT-de puhul üleeuroopaliselt. Lisaks on ei ole põhjendatud, kuna tootmisprotsessi muutmiseks või keerukamaid tootmisprotsesse rakendavad ettevõtted reoveepuhasti on võimalik ühiskanalisatsiooni juhitava vee sageli tööandjateks sadadele inimestele ning ehitada kahe- aastase tähtaja koostise muutmiseks. Selleks saadab tootmistegevuse seiskamise kohustuse korral tooks see jooksul. Meetme rakendamine ei vee-ettevõtja tarbijale asjakohase teate kaasa nende tööta jäämise. Seega on lisaks eelda PVT muutmist, sest reovee koos tarbija liitumispunktist või keskkonnaalaste nõuete tagamise tingimusele vajalik piirnormid, millele kontrollkaevust võetud proovide seaduseelnõus arvesse võtta ka sellest tulenevat sotsiaal tööstusreovesi peab vastama, analüüsitulemustega. Tähtaeg hakkab majanduslikku mõju. kehtestatakse siseriikliku kulgema teate kättesaamisest. õigusaktiga. Siseriiklike normide (2) Tarbija on kohustatud ühe kuu täitmiseks ei pea ümber ehitama jooksul pärast asjakohase teate tööstusettevõtte tootmisprotsesse saamist esitama vee-ettevõtjale ega muutma PVT dokumente, märgukirja kavandatavate tegevuste mistõttu normidele vastamiseks kohta ning leppima kokku võib piisata vaid mõne kemikaali eksperdihinnangu tegijas.“ asendamisest keskkonnasõbralikumaga. Kõige „(6) Eksperdihinnangus kajastatud aja- ja ressursimahukam meede meetmete mahukust arvestades võib oleks tööstusettevõtte Keskkonnaamet pikendada käesoleva omapuhasti ehitamine ning paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega selleks on kaheaastane periood kuni meetmete elluviimiseni, kuid mitte piisav. kauemaks kui kaheks kalendriaastaks alates päevast, mil tarbija on saanud kätte lõikes 1 nimetatud teate.“ 2. Eesti § 37 2. § 37. Joogivee kvaliteedi ning Selgitus: Kui sätte eesmärk on tagada, et osapooled ei Keskkonnaministeerium ei toeta Keemia ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja saaks kontrollproovi tulemust mõjutada, siis on ettepanekut. tööstus sademevee saastatuse kontroll võimalik tarbijat proovivõtust informeerida lühikese e Liit etteteavitusega, et ta ei jõuaks tulemusi mõjutada. Etteteatamine on põhjustanud „(8) Vee-ettevõtja ei pea teatama Vältimaks võimalikke vaidlustusi vee-ettevõtja ja olukordasid, kus tootmisettevõte tarbijale reo- ja sademevee teenuse tarbija vahel, peaks olema tagatud võimalus seiskab teatud protsessid, mis kontrollproovi võtmise aega, kui vee- mõlemal osapoolel viibida proovivõtu juures. moonutab proovivõtu tulemust. ettevõtja tagab, et proovi võtab ja Ka lühikese etteteatamisaja analüüsib erapooletu kolmas isik või andmine võimaldab proovivõtmise juurde on kutsutud tööstusettevõttel erapooletu esindaja, kes kinnitab oma poovitulemusega manipuleerida, kohalolekut allkirjaga näiteks avatakse proovivõtmise proovivõtuprotokollis.“ ajaks veekraanid. Lisaks põhineb säte 2017-2020 tööstusreovee Ettepanek: Eelnõud tuleb muuta ohjamist käsitleva selliselt, et vee-ettevõtja oleks rahvusvahelise Interregi projekti kohustatud kontrollproovide võtmise „BEST – Better Efficiency for ajast teavitama ka tarbijat. Industrial Sewage Treatment“ tulemustel. Projekti üheks tulemuseks oli soovitus muuta proovivõtmise nõudeid ja mitte teavitada tööstust kontrollproovi võtmise ajast. Vt rohkem: https://bestbalticproject.eu/ BEST projekti tulemused on täna üle kantud ka HELCOMi poliitikadokumenti „Industrial wastewaters at municipal treatment plants“ (PRESSURE 14-2021, Code 7-4). Soovituse p 3: „Legislation should allow authorities and water utilities to carry out inspections and sample industrial wastewaters at relevant locations without prior notice“. 3. Eesti § 5 lg 4 § 5 lg 4. Liitumispunkt Liitumislepingu eesmärk on kokku leppida Jätta ettepanek esitatud Vee- liitumispunkti asukoht tarbimiskoha kinnisasjal ja sõnastuses arvestamata. ettevõt (4) Kui liitumispunkt määratakse määrata muud liitumisega seotud tingimused, samuti ete Liit tarbimiskoha kinnisasjale, on reguleerida liitumisega seonduvad tegevused sh Muuta ÜVVKS eelnõu § 22 lg-t kinnisasjal paiknev ühisveevärgi ja - liitumispunkti ehitamine. Liitumisleping on täidetud, 6 järgmiselt: kanalisatsiooni osa liitumislepingust kui tingimused on täidetud ehk liitumispunkt on välja „(6) Vee-ettevõtjal on õigus tuleneva õiguse teostamise vahend ehitatud. Sama §-i lõikes 1 on öeldud, et liitumispunkt nõuda tarbijalt liitumistasu, kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 on ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni (edaspidi üvk) osa, tarbimiskoha veevärgi või lõike 2 tähenduses ja kinnisasja mis tähendab, et liitumispunkti omanik on vee- kanalisatsiooni liitumistingimusi igakordne omanik on kohustatud ettevõtja. Lõike 4 teine lause annab aga kinnisasja muudetakse tarbija algatusel või taluma selle paiknemist oma omanikule õiguse pärast lepingu lõppemist nõuda vee- tarbija tegevuse muutumise tõttu kinnisasjal. Liitumislepingu ettevõtjale kuuluva liitumispunkti kõrvaldamist. ning ühisveevärgis ja - lõppemisel on kinnisasja omanikul Seletuskirjas on selgitatud: „Kui liitumislepingust kanalisatsioonis on seetõttu vaja õigus nõuda käesoleva lõike esimeses tulenev õiguslik alus peaks ära langema, siis on teha selline ümberehitus, lauses nimetatud ühisveevärgi kinnisasja omanikul õigus nõuda ka liitumispunkti ja sealhulgas liitumispunkti ja -kanalisatsiooni osa kõrvaldamist selleni viiva ÜVVK osa eemaldamist oma likvideerimine, millega temale kuuluvalt kinnisasjalt. kinnisasjalt.“. Kui leping on täidetud, liitumispunkt kaasnevad vee-ettevõtjale rajatud liituja huvides liituja kulul, siis ei saa „lepingust kulutused. Liitumistasu võib Ettepanek: Lõige 4 teine lause jätta tulenev õiguslik alus ära langeda“. Oleme seisukohal, et võtta vaid tegelike kulutuste välja. juhul, kui kinnistu omanik ehk liituja ei vaja enam üvk ulatuses.“ teenust, siis peab ta liitumispunkti eemaldamise oma Kui lauset välja ei jäeta, siis oleme kinnistult ka ise kinni maksma. Nagu liitumispunkt seisukohal, et säte vajab täpsustamist. ehitati tema huvides (ja ta kandis kulu), nii peaks olema Sellest lähtuvalt teeme alternatiivse reguleeritud ka liitumispunkti kõrvaldamine, mis ettepaneku sõnastada lõike 4 uus toimuks kinnistuomaniku nõudel (ja ta peaks kandma kolmas lause järgmiselt: vastava kulu). Sellist kulu ei saa arvata kõikide üvk teenuse kasutajate solidaarseks kuluks, millisel juhul “ Vee-ettevõtjal on õigus võtta see kulu kajastuks veehinnas, kuna selline lähenemine ühisveevärgi ja kanalisatsiooni osa ei oleks õiglane. See kulu ei peaks olema solidaarne kõrvaldamist nõudnud kinnisasja kulu ka seetõttu, sest liitumispunkti kõrvaldamine omanikult ühisveevärgi ja konkreetselt kinnistult toimub kitsalt ühe kanalisatsiooni osa kõrvaldamise eest kinnistuomaniku huvides. põhjendatud tasu nende kulude ulatuses, mis on vajalikud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni osa kõrvaldamiseks. Kohaldatakse liitumistasu metoodikat.” 4. EVEL §7 2. § 7. Tarbija Ettepanek: Muuta tarbija mõistet antud seaduse mõttes Jätta ettepanek esitatud täpsemaks. Praeguses sõnastuses on tarbijaks iga üks, sõnastuses arvestamata. Tarbija käesoleva seaduse tähenduses kes kasutab üvk teenust. Tarbijaks võib olla nt korteri on isik, kes kasutab ühisveevärgi või - leibkonna iga liige või ka utreeritult nt nende külaline. Muuta ÜVVKS §-i 7 sõnastust kanalisatsiooni teenust. Eelnõus esitatud tarbija definitsioon ei võimalda järgmiselt: seaduse muid sätteid adekvaatselt tõlgendada ja täita „Tarbija käesoleva seaduse Teeme ettepaneku sõnastada § 7 ning selline ebaselgus tekitab vee-ettevõtjatele rohkelt tähenduses on isik, kellele järgmiselt: vaidluseid, mida annaks seaduse konkreetsema osutatakse ühisveevärgi või - „Tarbija käesoleva seaduse tähenduses sõnastusega vältida. Nt kinnistu omanik ja rentnik (ehk kanalisatsiooni teenust.“ on kinnistu omanik, kes ostab isik, kes kasutab teenust) võivad olla teenuslepingu ühisveevärgi või -kanalisatsiooni täitmise osas väga erinevatel seisukohtadel ja vee- teenust.“ ettevõtja jääb nende vaidluse keskele, nagu praktika tihtipeale ka juba praegu näitab, selliste vaidluste puhul eeldatakse vee-ettevõtjalt nagu kohtumõistja rolli võtmist, mida vee-ettevõtja aga teha ei saa. EV põhiseaduse § 32 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Siinkohal selle õiguse kitsendamine iga ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniteenuse kasutaja kasuks (sisuliselt igaühe kasuks, kes konkreetsel kinnisasjal oma kruusi veega täidab ja joob) ei ole proportsionaalne, vajalik ja kujutab endast ülemäärast omandiõiguse riivet. Asjaolu, et iga konkreetsel kinnisasjal viibivat isikut, kes kasutab seal vett, peaks lugema suhtes vee- ettevõtjaga tarbijaks, ei ole avaliku huvi objekt ja sellisena on omandiõiguse riive ebaproportsionaalselt suur ja seega on regulatsioon põhiseadusega vastuolus. Lähtuvalt eelnõu muudest sätetest, oleks põhjendatud tarbija mõiste defineerimine läbi kinnisasja omaniku, kellega sõlmitakse nii liitumis- kui ka teenusleping. 5. EVEL § 8 lg 2 3. § 8 lg 2. Tarbimiskoha veevärk ja Teeme ettepanku sõnastada § 8 lg 2 järgmiselt: Jätta ettepanek arvestamata. kanalisatsioon „(2) Tarbimiskoha veevärgil või kanalisatsioonil asuv vee- või reoveemõõdusõlm on tarbimiskoha veevärgi ÜVVKS eelnõu reguleerimisala või kanalisatsiooni osa.“ ning § 43 lg 1 kasutavad  (2) Tarbimiskoha veevärgil või ühisveevärgi vett, mitte vett kanalisatsioonil asuv veemõõdusõlm, eraldiseisvana. Sõna „reovee“ välja arvatud veearvesti, on lisamine sättesse muudaks sätte tarbimiskoha veevärgi või sisu ebatäpseks, kuna lisaks kanalisatsiooni osa. reoveele, käsitleb ÜVVKS Ettepanek: Lisada sõna eelnõu ka sademevett, „reoveemõõdusõlm“, sest ka seaduse drenaaživett ning muu pinnase- reguleerimisala ja eesmärk eristab väga ja pinnavett. Järelikult selgelt terminid „vee“ ja „reovee“. kõnealuses lõikes Lisaks ka § 43 lg 1 punktis 1 on selguse veemõõdusõlmele ja veearvestile huvides kasutatud sõnu „vee- või sätestatut kohaldatakse kõigi reoveemõõdusõlmele“. vete korral. Ka kehtiva veeseaduse kohaselt hõlmab vesi nii joogivett, heit- ja reovett, sademevett, põhja-, pinna-, mere-, kui ka vesiviljelusvett, kaevandustest ärajuhitavat vett jne. Seega vesi on üldtermin ja hõlmab endas kõik erinevad veeliigid. Ettepanekuna tehtud sõnastuse korral jääks sättest välja sademevesi ning ebaselgeks jääks veearvesti kuuluvus, mis ÜVVKS eelnõus on täpselt reguleeritud. 6. EVEL § 14 lg 1 4. § 14 lg 1. Ühisveevärgi ja - Üldine kommentaar: Eelnõus esitatud üvk arendamise Üldine kommentaar, vastatud kanalisatsiooni arendamise kava sisu kava sisu lähtub kehtivast seadusest, mis on ajale jalgu ettepanekute nr 7-9 juures. jäänud ja seda tõdeb ka eelnõu koostaja seletuskirjas korduvalt. Kogemused näitavad, et ülimalt keeruline on kõiki kavas nõutavaid andmeid kokku panna. Selle tohutu hulga andmete analüüs on väga ressursimahukas ülesanne, mis kokkuvõttes ei täida oma eesmärki. Palju vähema andmete hulgaga on võimalik anda adekvaatne hinnang ja seada eesmärke. 7. EVEL § 14 lg 1 5. § 14 lg 1 p 5. Ühisveevärgi ja - Ettepanek: Viia punkti 5 sõnastus kooskõlla sama lõike Jätta ettepanek arvestamata. p5 kanalisatsiooni arendamise kava sisu punktiga 3, sest tegemist on mittevajaliku kordusega.  ÜVVK arendamise kava ei 5) vee-ettevõtja finants-majanduslike käsitle üksnes väljaarendatud näitajate kirjeldust ning lühi- ja piirkondasid vaid ka pikaajalisi investeerimisprogramme, uuselamupiirkondasid, kus investeeringute allikaid, ühisveevärgi alternatiivide võrdluse ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks koostamine on hädavajalik, et vajaliku põhivara kirjeldust ja seisundi leida kõige kuluefektiivsemad hinnangut, ühisveevärgi ja - tehnilised lahendused joogivee kanalisatsiooni teenuse hinna ja reovee lahendamiseks. prognoose ning teenuse osutamiseks Lisaks tuleb arvestada, et tehtavate kulutuste osakaalu kohaliku demograafiliste muutuste tõttu omavalitsuse üksuse ühe on Eestis piirkondasid, kus leibkonnaliikme aasta keskmisest teatud ajal valitud tehnilised netosissetulekust vähemalt esimeseks lahendused ei pruugi täna enam neljaks aastaks aasta kaupa ning olla kõige mõistlikumad, viimase kaheksa aasta kohta üldistatud mistõttu süsteemide suundumusi; rekonstrueerimise kavandamisel tuleb ka alternatiivsed lahendused läbi analüüsida. Me ei nõustu, et vee-ettevõtja suuremahulised reinvesteeringud tuleks otsustada ad hoc lahendustena, kuna ÜVVK teenuse jätkusuutlikkuse tagamiseks on omavalitsusel vajalik pikaajaline strateegiline vaade, mille saabki kujundada ÜVVK arendamise kavas läbi analüüsitud tehniliste lahenduste tulemustena. 8. EVEL § 14 lg 1 6. § 14 lg 1 p 6. Ühisveevärgi ja - Ettepanek: Jätta punkt välja, sest ei vasta olemasolevale Muuta ÜVVKS eelnõu § 14 lg 1 p6 kanalisatsiooni arendamise kava sisu olukorrale. Punkti 6 sõnastus oli asjakohane 10-15 p-i 6 järgmiselt: aastat tagasi, täna enam mitte. Arvestades kogu Eesti 6) kohaliku omavalitsuse üksusele territooriumit, siis suurem osa vajalikust üvk taristust on „6) kohaliku omavalitsuse sobivate tehniliste lahenduste juba rajatud ja puudub vajadus alternatiivsete üksusele sobivate tehniliste iseloomustust käesoleva lõike lahenduste võrdluseks. Tavapraktika on, et torustike lahenduste iseloomustust alternatiive hinnatakse arenduse eel- või põhiprojektis. käesoleva lõike punktidest 1–5  punktidest 1–5 lähtuvalt koos Puhastid on enamuses juba rajatud, tehnilisi lahendusi lähtuvalt koos alternatiivsete alternatiivsete lahenduste võrdlusega; renoveerimisel või laiendamisel hinnatakse eelprojekti lahenduste võrdlusega. koostamisel ad hoc. Alternatiivseid lahendusi ei pea esitama piirkonna kohta, kus veevärgi ja kanalisatsiooni süsteem on välja ehitatud ning puudub vajadus selle täielikuks rekonstrueerimiseks.“ 9. EVEL § 14 lg 1 7. § 14 lg 1 p 9. Ühisveevärgi ja - Ettepanek: Punkti 9 sõnastus ühendada sama lõike Jätta ettepanek arvestamata. p9 kanalisatsiooni arendamise kava sisu punkti 4 sõnastusega, sest paljuski on tegemist kordamisega. Asukohapõhise ja tehnilise kirjelduse ÜVVKS eelnõu § 14 lg 1 p 4 9) dimensioonitud vee- ja skeemid on võimalik esitada ühtse materjalina. käsitleb ÜVVK süsteemide kanalisatsioonirajatiste põhiskeemi, asukohtasid, aga p 9 tehnilisi sealhulgas sademevee äravoolurajatiste dimensioonitud põhiskeeme. põhiskeemi, mis peab sisaldama Need on erinevad asjad, kuid vähemalt veeallikate ja veehaarete ning eelnõu ei keela neid kajastada pumba- ja puhastusrajatiste asukohti; ühtse materjalina. sanitaarkaitsealade ning rõhutsoonide ulatust ja kirjeldust; ühisveevärgil asuvaid tulekustutusvee saamise lahendusi ja veevõtukohti ning kanalisatsioonisüsteemide kirjeldust; ülevoolu-, pumba- ja puhastusrajatiste ning purgimissõlmede ja väljalaskude asukohti ja kujasid; 10. EVEL § 18 lg 2 8. § 18 lg 2. Ühisveevärgi ja - Ettepanek: Täiendada viitega § 4 lõikele 3, mille Nõustume tehtud ettepanekuga. kanalisatsiooniga liitumise eeskiri kohaselt on üvk osad sademevee ärajuhtimise ehitised ja seadmed, kui kohaliku omavalitsuse üksus on selliselt (2) Kui üks vee-ettevõtja teenindab määranud, sest vastasel juhul tekib olukord, kus kõik mitut kohaliku omavalitsuse üksust ühe kohaliku omavalitsus üksuses peaksid kehtestama ja sama ühisveevärgi ja - ühesuguse liitumise eeskirja, kuid sellega seotud oluline kanalisatsiooni kaudu, kehtestavad aspekt on neil erinev ehk et sademevee käsitlus on kõik kohaliku omavalitsuse üksused erinev ja selles osas ei saa nende eeskirjad olla täiesti samasisulise käesoleva paragrahvi ühesugused. lõikes 1 nimetatud eeskirja.  Teeme ettepanku sõnastada § 18 lg 2 järgmiselt: „(2) Kui üks vee-ettevõtja teenindab mitut kohaliku omavalitsuse üksust ühe ja sama ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni kaudu, kehtestavad kõik kohaliku omavalitsuse üksused samasisulise käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud eeskirja, arvestades käesoleva seaduse § 4 lg 3 alusel määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ulatust. 11. EVEL § 19 lg 5 9. § 19 lg 5. Liitumisleping Ettepanek: Asendada sõna „liitumisettepaneku“ sõnaga Jätta ettepanek arvestamata. „liitumistaotluse“. Liitumistaotlus on vormikohane (5) Vee-ettevõtja peab liitumislepingu (sisaldab kogu menetluse alustamiseks vajalikku infot ÜVVKS eelnõuga ei ole sõlmimata jätmist kirjalikult ja sellega väldib liigset menetluskoormust nii vee- liitumislepingu sõlmimise põhjendama 30 päeva jooksul ettevõtjale kui liitujale, kuna vormikohases taotluses on praktikat muudetud. Sõnastused liitumisettepaneku saamisest arvates. võimalik sedastada täpselt see, millist infot on vaja vee-on üksnes viidud vastavusse ettevõtjale esmajärgus liitumiseks esitada, et vee- võlaõigusseadusega, kuna vee- ettevõtja saaks taotluse saamisel viivitamata astuda ettevõtja näol ei ole tegemist järgmised sammud) dokument, milles sisaldub haldusorganiga, mis võimaldaks ettepanek. Oluline on seaduses reguleerida, et kasutada haldusmenetluse liitumiseks tehakse vormikohane taotlus, mitte lihtsalt terminoloogiat. Seetõttu ei saa ettepanek. Mõistet „taotlus“ kasutab ka nt esitada vee-ettevõtjale tsiviilkohtumenetluse seadustik. Puudub mistahes liitumiseks avaldust ega taotlust formaalne takistus ÜVVKS-i kohase liitumise vaid üksnes teha ettepanek menetlemise alustamiseks esitada taotlus (või lepingu sõlmimiseks. „avaldus“, kui sõna „taotlus“ mingil põhjusel ei sobi). Liitumisettepanek lähtub võlaõigusseaduse terminoloogiast ning on võrreldav haldusmenetluses liitumistaotlusega. 12. EVEL § 22 lg 3 10. § 22 lg 3. Ühisveevärgi ja - Ettepanek: Lisada sõna „liitumistasuna“. Paragrahvi Jätta ettepanek arvestamata. kanalisatsiooniga liitumise tasu pealkirjas on kasutatud sõnu „liitumise tasu“ ja eelnõus arvutamine on kasutatud ka mõistet „liitumistasu“, kuid ei ole Juhime tähelepanu, et „ÜVVKga arvestatud, et grammatiliselt on nende tähendus erinev. liitumise tasu“ ja „liitumistasu“ (3) Kui ühisveevärki ja - Seega leiame, et siinkohal on vaja lõike 3 sõnastust on samasisulised mõisted. kanalisatsiooni, sealhulgas täiendada, mis on oluliselt abiks hilisemal Erinev kirjapilt tuleneb eesti sademeveekanalisatsiooni, arendatakse tõlgendamisel. keele grammatika reeglitest. huvitatud isiku ettepaneku alusel Tegemist on ÜVVK-ga  väljaspool ühisveevärgi ja - Teeme ettepanku sõnastada § 22 lg 3 järgmiselt: liitumisega ja selle eest võetava kanalisatsiooni arendamise kava ning „(3) Kui ühisveevärki ja -kanalisatsiooni, sealhulgas tasuga ehk sõna liitumine kuulub kokkuleppel vee-ettevõtjaga ja sademeveekanalisatsiooni, arendatakse huvitatud isiku ÜVVK juurde. Mõiste ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ettepaneku alusel väljaspool ühisveevärgi ja - „liitumistasu“ on kokku omanikuga, katab arendamise ning kanalisatsiooni arendamise kava ning kokkuleppel vee- kirjutatuna, kuna sellel ei ole ees ühendamise kulutused täies ulatuses ettevõtjaga ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni täiendeid. huvitatud isik. omanikuga, katab arendamise ning ühendamise kulutused liitumistasuna täies ulatuses huvitatud isik.“ 13. EVEL § 22 lg 3 11. § 22 lg 3. Ühisveevärgi ja - Ettepanek: Jätta tervest eelnõust välja sõnad „või Jätta ettepanek arvestamata. kanalisatsiooniga liitumise tasu valdaja“ korral. Ilmselt on tegemist varasemast eelnõu arvutamine versioonist sisse jäänud eksitusega. Tegemist ei ole eksitusega, kuna liitumistasu ei ole põhjendatud (5) Tarbimiskoha veevärgi ja võtta juhul, kui vahetub kanalisatsiooni ümberehitamise või tarbimiskoha valdaja. Näiteks tarbimiskoha omaniku või valdaja kui tarbimiskohas üürnik vahetumise korral ei võeta liitumistasu, vahetub, siis ei ole see aluseks kui liitumistingimuste muutmine ei täiendava liitumistasu põhjusta vee-ettevõtjale kulutusi. võtmiseks, kui vee-ettevõtjale ei Kulutuste tekkimise korral võib kaasne sellega kulutusi. liitumistasu võtta vaid tegelike kulutuste ulatuses. 14. EVEL § 23 lg 1 12. § 23 lg 1. Ühisveevärgi ja - Ettepanek on sätte sõnastust tervikuna muuta, sest Nõustume tehtud ettepanekuga. kanalisatsiooniga liitumise tasu tekkinud on olukord, kus uute arenduspiirkondade tagastamine rajamisega on proprtsionaalsete osade arvestamine ja (1) Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon tagastamine toonud kaasa olulise halduskoormuse. on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on Näide: arenduspiirkond X on valmis, arenduspiirkond liitumistasuga tasunud liitumiseks Y on valmis ja makstud kompensatsioon X-le. tehtud kulutused täies ulatuses, kuna Arenduspiirkond Z tahab liituda ja arvutatakse välja vee-ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada eelnevale X ja Y 100 kinnistutele kompensatsiooni teisi liitujaid, ning olemasoleva summa ja tasutakse kompensatsioon. Piirkonnas Y ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga otsustab üks kinnistu omanik jagada kinnistu kaheks, liitub seitsme aasta jooksul pärast siis tuleb teha ümberarvutus kogu kogu X ja Y ja Z 149 liitumistasu tasumist uusi liitujaid, kinnistu omanikele. Kui arenduspiirkonnas X on ühe tagastab vee-ettevõtja kolme kuu isiku poolt ostetud ära 3 kinnistut ja sellest tehakse üks jooksul pärast iga uue liitumislepingu kinnistu ning rajatakse kortermaja või ridaelamu, siis  sõlmimist ja vastava liitumistasu või algab taas tagastamise ümberarvutamine. iga-aastase osamakse tasumist varem Kompenseeritavad summad igale kinnistule jäävad liitumistasu tasunud isikule selliste nõuete realiseerimisel iga kord järjest proportsionaalse osa tasutud väiksemaks, kuid vee-ettevõttel säilivad või kasvavad liitumistasust. kulud sellise maatriksi haldamiseks. Igati asjakohane oleks tagastamisele kuuluva miinimumsumma määratlemine vee-ettevõtte põhiselt, sest kulude suurus võib piirkonniti erineda. Teeme ettepanku, et tagastamisele kuuluva summa suurus ja alused määratakse liitumistasu metoodikas, mille vee-ettevõte kooskõlastab Konkurentsiametiga. Teeme ettepanku muuta § 23 lg 1 sõnastus järgmiselt: „(1) Kui ühisveevärk või -kanalisatsioon on ehitatud üksnes liituja jaoks, kes on liitumistasuga tasunud liitumiseks tehtud kulutused täies ulatuses, kuna vee- ettevõtjal ei olnud piirkonnas teada teisi liitujaid, ning olemasoleva ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitub seitsme aasta jooksul pärast liitumistasu tasumist uusi liitujaid, tagastab vee-ettevõtja kolme kuu jooksul pärast iga uue liitumislepingu sõlmimist ja vastava liitumistasu varem liitumistasu tasunud isikule proportsionaalse osa tasutud liitumistasust. Tagastamise ulatus ja alused määratakse liitumistasu metoodikas. 15. EVEL § 24 lg 1 13. § 24 lg 1. Vee-ettevõtja Ettepanek: Eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et kehtiva Muuta ÜVVKS eelnõu § 24 lg-t määramise alused ÜVVKS alusel, kui üvk on eraõigusliku juriidilise isiku 1 ja asendada see järgmiselt: omandis, võib üvk omanik esitada kohaliku „(1) Kui ühisveevärk ja - (1) Vee-ettevõtja leidmiseks kohaldab omavalitsuse üksusele ettepaneku määrata ta vee- kanalisatsioon on kohaliku kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtjaks ÜVVKS tähenduses. Lisaks on seletuskirjas omavalitsuse üksuse omandis iseseisvalt või koostöös teiste kohaliku selgitatud et seaduseelnõu koostajad ei pidanud või valduses, kohaldab omavalitsuse üksustega riigihangete kehtivat vee-ettevõtja määramise korda ÜVVKSis kohaliku omavalitsuse üksus seaduses kontsessioonilepingute põhjendatuks, kuna erandeid vee-ettevõtjale saab iseseisvalt või koostöös teiste sõlmimiseks sätestatut, kui riigihangete rakendada riigihangete seaduse alusel. Riigihangete kohaliku omavalitsuse seaduse § 132 lõike 1 punktides 5 ja 6 seaduse erandid hõlmavad ka kehtiva ÜVVKSiga üksustega vee-ettevõtja või §-s 153 pole sätestatud teisiti. Vee- määratud erandid. Seetõttu topeltregulatsiooni loomine leidmiseks riigihangete  ettevõtja määratakse kohaliku ÜVVKSis ei ole põhjendatud. Viidatud selgitus on seaduses omavalitsuse volikogu otsusega ning eksitav, kuivõrd riigihangete seaduse viidatud kontsessioonilepingute otsus avalikustatakse võrguväljaandes paragrahvidest ei nähtu üvk-d omava vee-ettevõtja sõlmimiseks sätestatut, kui Ametlikud Teadaanded ja kohalikus eelisõigust saada määratud tema omandi asukohas vee- riigihangete seaduse § 132 või maakonna ajalehes. ettevõtjaks vaid ainult hankija õigust mitte kohaldada lõike 1 punktides 5 ja 6 või §-s kontsessioonilepingu regulatsiooni. Kehtivas õiguses 153 pole sätestatud teisiti. toimiva ja vajaliku regulatsiooni uue ÜVVKS redaktsiooni üle viimata jätmine on seda imelikum, et (2) Kui ühisveevärk ja - samas on eelnõusse viidud regulatsioon, mille kohaselt kanalisatsioon on eraõigusliku on kohalikul omavalitsusel õigus vara avalikes huvides juriidilise isiku omandis, võib omandada ja sundvõõrandada. Sisuliselt võiks tekkida ühisveevärgi ja - olukord, kus üvk kuulub ühele isikule, kuid kohaliku kanalisatsiooni omanik esitada omavalitsuse läbiviidud kontsessioonimenetluse kohaliku omavalitsuse tulemusel määratakse vee-ettevõtjaks teine isik, kellel üksusele ettepaneku määrata endal üvk-d piirkonnas ei ole. Seega, et teenust saaks ta vee-ettevõtjaks käesoleva osutada vee-ettevõtjaks määratud isik, tuleb üvk seaduse tähenduses. Kui sundvõõrandada seda omavalt isikult. Selline lünk eraõiguslikust juriidilisest seaduses on omandipõhiõigust oluliselt riivav. isikust ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni omaniku Teeme ettepaneku täiendada eelnõu §-i 24 uue lõikega suhtes ei ilmne käesoleva järgnevas sõnastuses: seaduse paragrahvis 26 “Kui ühisveevärk ja -kanalisatsioon on eraõigusliku nimetatud asjaolusid, määrab juriidilise isiku omandis, võib ühisveevärgi ja - kohaliku omavalitsuse üksuse kanalisatsiooni omanik esitada kohaliku omavalitsuse volikogu otsusega ühisveevärgi üksusele ettepaneku määrata ta vee-ettevõtjaks ja -kanalisatsiooni omaniku käesoleva seaduse tähenduses. Kui eraõiguslikust vee-ettevõtjaks. juriidilisest isikust ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku suhtes ei ilmne käesoleva seaduse paragrahvis (3) Vee-ettevõtja määratakse 26 nimetatud asjaolusid, määrab kohaliku omavalitsuse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu otsusega ühisveevärgi ja - volikogu otsusega ning otsus kanalisatsiooni omaniku vee-ettevõtjaks.” avalikustatakse võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakonna ajalehes.“ 16. EVEL § 30 lg 1 14. § 30 lg 1. Vee-ettevõtja Ettepanek: Asendada kulude jagamise kohustus Muuta ÜVVKS eelnõu § 30 lg-t raamatupidamise erinõue tegevuste kaupa aruandluse erinõudega, mida vee- 1 järgmiselt: ettevõtja täidab Konkurentsiametile hinnataotluse  (1) Lisaks konkurentsiseaduse §-s 181 esitamise käigus. Kulude jagamise nõue „(1) Lisaks sätestatud nõude täitmisele peab vee- raamatupidamisarvestuses tegevuste kaupa ei ole konkurentsiseaduse §-s 181 ettevõtja lähtuma järjepidevalt põhjendatud ja tegemist on liigse halduskoormusega. sätestatud nõude täitmisele kohaldatavatest ja objektiivselt Ühtegi teist huvitatud osapoolt peale Konkurentsiameti peab vee-ettevõtja lähtuma põhjendatud arvestuspõhimõtetest ning ei ole. järjepidevalt kohaldatavatest pidama tulude ja kulude kohta eraldi ja objektiivselt põhjendatud arvestust järgmiste tegevuste kaupa: arvestuspõhimõtetest ning 1) veevarustus; pidama tulude ja kulude kohta 2) reovee ärajuhtimine; eraldi arvestust järgmiste 3) reovee puhastamine; tegevuste kaupa: 4) sademevee ärajuhtimine; 1) ühisveevärgi ja - 5) sademevee puhastamine; kanalisatsiooni teenus; 6) käesoleva lõike punktides 1–5 2) purgimisteenuse osutamine nimetatud tegevustega seotud käesoleva seaduse § 47 lisateenused; tähenduses; 7) purgimisteenuse osutamine 3) liitumistasud ühisveevärgi käesoleva seaduse § 47 tähenduses; ja -kanalisatsiooniga liitumise 8) liitumistasud ühisveevärgi ja - eest; kanalisatsiooniga liitumise eest; 4) muu tegevus, mis ei ole 9) muu tegevus, mis ei ole seotud seotud ühisveevärgi ja - ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kanalisatsiooni teenuse teenuse osutamisega. osutamisega.“ 17. EVEL § 32 lg 1 15. § 32 lg 1. Joogivee- ning Ettepanek: Jätta välja sõnad „kes vastutab rajatise Nõustume tehtud ettepanekuga. reoveekäitlusrajatiste töö eest nõuetekohase toimimise eest“. Tegemist on vastutavale isikule esitatavad juhtimiskonfliktiga. Ettevõttes on erinevad vastutuse nõuded tasandid, kuid lõplik vastutus lasub juhatusel. Seega ei saa objektile määratud isik või tootmisjuht (1) Vee-ettevõtja määrab iga enda ainuisikuliselt vastutada rajatise nõuetekohase hallatava joogivee- ning toimimise eest. reoveekäitlusrajatise kohta pädeva isiku, kes vastutab rajatise nõuetekohase toimimise eest. 18. EVEL § 32 lg 2 16. § 32 lg 2 ja 4. Joogivee- ning Ettepanek: Jätta välja lõiked 2 ja 4. Väljaõppele Jätta ettepanek arvestamata. ja 4 reoveekäitlusrajatiste töö eest miinimumaja kehtestamise osas ei ole eelnõu koostajate  vastutavale isikule esitatavad ja vee-ettevõtete vahel sisulist arutelu toimunud. Lõike 4 sõnastus lisandus nõuded Seletuskirja kohaselt on eelnõu koostajad seisukohal, et ÜVVKS eelnõusse 16.06.2021 (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 80 tunnilise väljaõppe nõue joogivee- ja vee-ettevõtjate ja KeM vahel nimetatud isik peab läbima iga seitsme reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutavale isikule on toimunud kohtumise aasta järel vähemalt 80-tunnilise proportsionaalne, kuna on eesmärgi saavutamiseks tulemusena. Seetõttu on ebaõige väljaõppe, mis vastab lõike 5 alusel sobiv, vajalik ja mõõdukas. Eelnõu koostaja selline väita, et sätet pole vee- kehtestatud nõuetele, või omama arvamus põhineb uuringu1 tulemustel, kus järeldati, et ettevõtjatega sisuliselt arutatud. kutseseaduse alusel antud operaatorite senised koolitusprogrammid on tulemusi veekäitlusoperaatori kutsetunnistust. andnud – need reoveepuhastid, mille operaator oli 80-tunnilise operaatorite (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 läbinud Keskkonnaministeeriumi korraldatud koolituse vajadus on saadud nimetatud 80-tunniline väljaõpe operaatorite koolituse, said toimivuse skaalal parema TalTechil pikaajalisest võrdsustatakse joogivee- või tulemuse. Järeldus põhineb vaid operaatorite seas läbi kogemusest, mistõttu peame reoveekäitlusrajatise tootja või viidud küsitluse tulemustel. See ei tõenda 80 tunnilise selle kehtestamist põhjendatuks. haridusasutuse pakutava vähemalt 80 väljaõppe vajadust ja efektiivsust joogivee- ja Kui koolituse minimaalset tunnilise väljaõppega. reoveekäitlusrajatise pädevale isikule. pikkust ei ole seaduse tasandil Nõustume, et pädevuse tagamine ja täiendõpe on määratud, jääb selgusetuks, vajalikud, kuid seaduse tasemel õppeaja pikkuse ja kuidas tõendada pädevuse nõude sageduse kehtestamine on põhjendamatult range täitmist, sest 80-tunniline nõue.Lõige 5 annab valdkonna eest vastutavale koolitus on määratud ministrile õiguse kehtestada määrusega joogivee- ning minimaalse väljaõppe reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutavale isikule programmi ja koolituse sisu esitatavad nõuded, väljaõppe programmi ja korra. Kui alusel. on tagatud määruses pädevale isikule esitatud nõuded ja neid on võimalik tõendada, siis puudub vajadus seaduse tasemel määratleda väljaõppe tundide arvu, arvestades, et ka seaduse tekst nimetab erinevaid väljaõppe tõendamise võimalusi. Määruse tasemel oleks võimalik sätestada ka aeg, mille jooksul tuleb pädevust uuesti tõendada. 19. EVEL § 34 lg 3 17. Eelnõu § 34 lg 3. Ühisveevärgi ja Ettepanek: Asendada sõna „maa“ sõnaga „kinnistu“. Jätta § 34 lg 3 ÜVVKS eelnõust -kanalisatsiooni teenuse osutamise Antud sättes on silmas peetud kinnistut, mis saab olla välja. lepingu sõlmimine kaasomandis. Kinnistamata maa reeglina ei ole kellegi kaasomandis vaid kuulub kas siis riigile või kohalikule Kaasomanike sisesuhted ei ole omavalitsusele. Eelnõus on sõna “maa” kasutatud veel ÜVVKSi reguleerimisküsimus. 1 Eesti Keskkonnauuringute Keskus. Aastatel 2004–2014 EL ja KIK abirahaga rajatud ja rekonstrueeritud reoveepuhastite tõhususe hindamine. Tallinn, 2016. https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded#item-6  (3) Kui maa on kaasomandis, paaril korral ja siis reeglina kontekstis, kus viidatakse sõlmitakse ühisveevärgist vee maa-alale, mis ei pruugi olla kinnistu (nt teemaa, võtmiseks ning reo- või sademevee avalikult kasutatav maa), kuid antud säte viitab üheselt ühiskanalisatsiooni juhtimiseks vee- kinnistule. ettevõtjaga üks leping kaasomanike enamuse otsuse alusel Teeme ettepaneku sõnastada § 34 lg 3 järgmiselt: asjaõigusseaduse § 72 kohaselt. „(3) Kui kinnistu on kaasomandis, sõlmitakse Lepingu üheks pooleks on vee- ühisveevärgist vee võtmiseks ning reo- või sademevee ettevõtja ja teiseks pooleks kõik ühiskanalisatsiooni juhtimiseks vee-ettevõtjaga üks kinnistu kaasomanikud. leping kaasomanike enamuse otsuse alusel asjaõigusseaduse § 72 kohaselt. Lepingu üheks pooleks on vee-ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud.“ 20. EVEL § 35 lg 1 18. § 35 lg 1. Ühisveevärgi ja - Ettepanek on välja jätta nõue, mille kohaselt peab Jätta ettepanek arvestamata. kanalisatsiooni kasutamise eeskiri piirnormi ületava reostuse tasu arvutamise korra ja tasumäärad kehtestama kohaliku omavalitsuse volikogu Vee-ettevõtja määrab ise (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni määrusega. Tarbijatel on teenuslepinguga keelatud konkreetse tarbija rikkumise kasutamise eeskirja kehtestab kohaliku ühiskanalisatsiooni juhtida piirnorme ületavate alusel tasu suuruse, kuid tasu omavalitsuse volikogu määrusega ning reostusnäitajatega reovett. Kui nad juhivad arvutamise kord ja tasumäärad see peab sisaldama vähemalt: ühiskanalisatsiooni piirnormi ületavat reostust, siis on sätestatakse ÜVVK kasutamise 4) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni tegemist tarbija poolt teenuslepingu rikkumisega. eeskirjaga. Vee-ettevõtja arvutab teenuse eest tasumise korda ning Teenusleping tarbijaga on võlaõiguslik leping ja eeskirjas sätestatud korra ja piirnormi ületava reostuse tasu sellisena kohaldub ka sellele võlaõigusseaduses (VÕS) tasumäärade alusel konkreetsele arvutamise korda ja tasumäärasid; toodud õiguskaitsevahendite regulatsioon, sh tarbijale piirnormi ületava leppetrahvi regulatsioon. Puudub ülekaalukas avalik reostuse tasu. huvi, miks peaks tarbija poolt teenuslepingu rikkumise leppetrahvi suuruse määramise õiguse andma kohalikule omavalitsusele. Veelgi enam, eelnõus viidatakse sellele, kui piirnormi ületava reostuse tasule (tasumääradele)- tasu on eksitav, sest vee-ettevõtja ei osuta mingil juhul piirnormide ületava reostuse vastuvõtmisega mingit teenust, mille eest võtta tasu. Oluord on selgelt teenuslepingut rikkuv ja selles oluorras tuleb teha kõik, et tarbija lõpetaks lepingu rikkumise ehk tuleks rakendada õigukaitsevahendeid. On arusaamatu, miks konkreetsete tasumäärade  kehtestamise õigus antakse kohalikule omavalitsusele, samas on seletuskirjas (lk 28) toodud veehinna määramise õiguse andmist Konkurentsiametile põhjendatud sellega, et veehinna kooskõlastamist ei saa jätta kohalikule omavalitsusele, kes on valdavalt ise ka vee-ettevõtja omanik. Meie hinnangul peaks piirnorme ületava reostuse ühiskanalisatsiooni juhtimise keelu rikkumisel kohaldatava leppetrahvi suuruse üle otsustamine olema selgelt vee-ettevõtja pädevuses. Viitame, et siinkohal kohalduvad ka tasakaalustajana need VÕS sätted, mille kohaselt ei saa teist lepingupoolt ebamõistlikult kahjustada, sh on reguleeritud keeld kohaldada ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Igal tarbijal on selle läbi võimalus on rikutud õiguste taastamiseks ja vee-ettevõtjal omakorda kohustus järgida lepingus lepingupoolte õiguste ja kohustuste tasakaalu. EVEL, Konkurentsiameti ja KeM ühiskohtumiste tulemus 21. EVEL § 37 lg 2 19. § 37 lg 2. Joogivee kvaliteedi ning Ettepanek on asendada sõna „kontrollkaevust“ sõnaga Nõustume ettepanekuga. ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja „kohast“, sest alati ei ole proovi võtmise kohaks kaev. sademevee saastatuse kontroll See võib olla ka tootmise väljundtoru kraan vms. (2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja Teeme ettepaneku sõnastada § 37 lg järgmiselt: sademevee saastatust kontrollitakse (2) Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja sademevee vee-ettevõtja ja tarbija vahel määratud saastatust kontrollitakse vee-ettevõtja ja tarbija vahel liitumispunktis käesolevas seaduses määratud liitumispunktis käesolevas seaduses sätestatu sätestatu alusel. Kui kontrollproovi alusel. Kui kontrollproovi võtmine liitumispunktist ei võtmine liitumispunktist ei ole ole võimalik, võetakse proov lähimast proovivõtmiseks võimalik, võetakse proov lähimast sobivast kohast. proovivõtmiseks sobivast kontrollkaevust. 22. EVEL § 38 lg 2 20. § 38 lg 2. Ühiskanalisatsiooni Ettepanek on asendada sõna „leebemad“ sõnaga Jätta ettepanek arvestamata. juhitava reo- ja sademevee nõuetele „erinevad“. Teenuslepinguga peaks võimaldama ka vastavuse hindamine karmimaid piirnorme kokku leppida, et reoveepuhasti  saaks võimaldada ka teiste tarbijate lisandumise. Sõna (2) Kui tarbija ja vee-ettevõtja vahel „erinevad“ hõlmab nii suuremat kui ka väiksemat sõlmitud teenuslepinguga on piirarvu. Vee-ettevõtjale on vaja otsustuskindlust kehtestatud ühisveevärgi tagamaks keskkonnanormide täitmine. Selle üheks ja -kanalisatsiooni kasutamise eelduseks on, et tarbija kelle reovees vastavat ainet eeskirjaga või käesoleva seaduse § 36 esineb vähem, siis talle on mõistlik kehtestada lõike 2 alusel kehtestatust leebemad kokkuleppel nn karmim piirnorm võrreldes keskkonna- piirnormid, lähtutakse vastavuse või muu normiga. Ei ole asjakohane reovee omadusi hindamisel teenuslepingus kokku arvestamata kõigile kehtestada puhasti võimsusest lepitud piirnormidest. lähtuvalt sama piirnäit. Seega peaks olema võimalik teenuslepinguga kokku leppida nii leebemaid kui karmimaid nõudeid, kui reovee omadused seda võimaldavad, et puhasti võimsusi võimalikult optimaalselt kasutada. Eelkõige on võimalik ühe reovee jaoks anda kõrgemaid piirnäite teise reovee vastavate näitajate väiksemal esinemisel. Eesmärgi tagamiseks oleks vajalik kasutada sõna „erinevad“, mis hõlmab nii suuremat kui ka väiksemat piirnäitajat. Teeme ettepaneku sõnastada § 32 lg 2 järgmiselt: (2) Kui tarbija ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud teenuslepinguga on kehtestatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga või käesoleva seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatust erinevad piirnormid, lähtutakse vastavuse hindamisel teenuslepingus kokku lepitud piirnormidest. 23. EVEL § 38 lg 3 21. § 38 lg 3. Ühiskanalisatsiooni Ettepanek: Asendada keskmistatud proovi võtmine Lisada ettepaneku lõppu „ning juhitava reo- ja sademevee nõuetele selliselt, et kui 5-st punktproovist 4 ületab piirnorme, kõige harvemini üks kord kuus“. vastavuse hindamine siis on tegu püsivalt nõuetele mittevastava veega. Kui vastavalt keskkonnakaitse põhimõtetele (vt Sõnastada ÜVVKS eelnõu § 38 (3) Ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja keskkonnaseadustiku üldosa seaduse 2. peatükk) peab lg 3 järgmiselt: sademevesi loetakse püsivalt nõuetele reovesi igal ajahetkel vastama piirnormidele, siis ei ole „(3) Ühiskanalisatsiooni mittevastavaks, kui vähemalt kolmes põhjendatud eelnõus sätestatud aeganõudev protseduur juhitav reo- ja sademevesi ajas keskmistatud proovis uuritava keskmistatud proovi võtmiseks. Pealegi on ohtlike loetakse püsivalt nõuetele aine sisaldus ületab ühisveevärgi ja ainete sisalduse mõõtmine väga kulukas. Kui rikkumine mittevastavaks, kui viiest kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga puudutab ohtlikke aineid, siis maksab nt üks analüüside punktproovist neljas proovis või käesoleva seaduse § 36 lõike 2 komplekt 2931 eur. Tehes 5 tundi iga tund üks proov ületab uuritava aine sisaldus  alusel kehtestatud piirnorme. ning seda 3 korda siis 3*3*2931 eur= ca 30 tuh.eur ühisveevärgi ja - Nimetatud ajas keskmistatud proovid maksab vee-ettevõtja jaoks üks püsivalt mittevastavaks kanalisatsiooni kasutamise peavad olema võetud kõige sagedamini hindamine. Üldjuhul tehakse juurde ka veel summaarse eeskirjaga või käesoleva kahepäevase vahega ning kõige vee ja väljavoolu kontroll, et hinnata ohtu ja mõju. seaduse § 36 lõike 2 alusel harvemini üks kord kuus. Sellisel viisil püsivalt mittevastavaks tunnistamine kehtestatud piirnorme. läheb vee-ettevõtjale maksma tuhandeid eurosid (iga Nimetatud proovid peavad ülenormatiivseid aineid püsivalt ühiskanalisatsiooni olema võetud kõige sagedamini juhtiva kliendi kohta). Ka nt automaatse päevase vahega ning kõige proovivõtuseadme kasutamine ei ole paljudel juhtudel harvemini üks kord kuus.“ võimalik. Reostajal seevastu polegi eelnõu alusel aktiivset kohustust oma reovee reostuse hindamiseks ja kahju ärahoidmiseks. Kuna keeruliste tootmiste seire toimub igapäevaselt (tehnilised proovivõtuseadmed on üldjuhul proportsionaalselt vooluhulgale ööpäevas), siis on ettepanek lühendada proovide võtmise aega. See võimaldab tõendada ka seda, et rikkumine on pidev ja kestab kaua. Eelnõu kohane 3 kuine mittevastavust on puhastile kriitiline, kui toimub reoainete ületamine olulisel määral. Ettepanek on sõnastada § 38 lg 3 järgmiselt: (3) Ühiskanalisatsiooni juhitav reo- ja sademevesi loetakse püsivalt nõuetele mittevastavaks, kui 5-st punktproovist 4-s ületab uuritava aine sisaldus ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjaga või käesoleva seaduse § 36 lõike 2 alusel kehtestatud piirnorme. Nimetatud proovid peavad olema võetud kõige sagedamini päevase vahega. 24. EVEL § 38 22. § 38 lõiked 5 ja 6. Ettepanek on lõiked 5 ja 6 välja jätta, sest Nõustume ettepanekuga. lõiked 5 Ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja kontrollitavate reoainete nimistud täienevad ja 6 sademevee nõuetele vastavuse järjepidevalt ja metoodikad arenevad. On reoaineid, hindamine mille omadused kogumisel muutuvad. Näiteks sulfiidid, mis lenduvad keskmistatud proovi võtmisel. Ei ole (5) Käesoleva paragrahvi lõiget 4 ei mõistlik seadust teha reoaine põhiselt. Nõue võiks olla kohaldata vesinikueksponendi, kehtestatud reoainete omaduste ja mõju põhiselt. lenduvate orgaaniliste ühendite ning Suuremale puhastile ei pruugi olla mõju mõne reoaine ohtlike ainete korral. Lenduvate ületamise osas, aga väikse puhul võib puhasti töö  orgaaniliste ühendite ja ohtlike ainete peatuda. Operaatoril peaks olema õigus seda arvestada keskmine sisaldus leitakse kolme kui ta seiret planeerib. punktproovi tulemuse aritmeetilise Teeme ettepaneku eelnõu § 38 lõiked 5 ja 6 välja jätta keskmisena, arvestades käesoleva ning asenda uue lõikega 5 järgmises sõnastuses: paragrahvi lõikes 3 sätestatud proovide „(5) Proovivõtumeetodi valikul ja reoaine saastemäära võtmise sagedust. Vesinikueksponent hindamisel tuleb lähtuda selle esinduslikkusest ning loetakse nõuetele mittevastavaks, kui reoaine omadustest ja riskidest konkreetsele puhastile, kolmest proovist vähemalt kahe kuhu reovesi juhitakse.“ tulemused ei vasta nõuetele, arvestades lõikes 3 sätestatud proovide võtmise sagedust. (6) Käesoleva paragrahvi lõige 4 ei kohaldu, kui kasutatakse muid proovivõtumeetodeid, mis tagavad keskmistatud proovi tulemuse jälgitaval viisil ning mille tulemus on võrreldav samas lõikes sätestatud viisil võetud proovi tulemusega. 25. EVEL § 41 23. § 41. Ühiskanalisatsiooni teenuse Üldine kommentaar: Arvestades rohepööret, Täiendada ÜVVKS eelnõu §-i 41 osutamise lõpetamine püsivalt ülemaailmset suundumist vältida kahju tekitamist uue lõikega: nõuetele mittevastava reo- või keskkonnale, peaks ka uue ÜvvkS-i üheks oluliseks „Käesolevat paragrahvi ei sademevee ühiskanalisatsiooni eesmärgiks olema kindel sõnum tootmis- ja kohaldata püsivalt nõuetele juhtimise korral tööstusettevõtetele, et neil endal lasub peamine mittevastava reo- või kohustus ja vastutus kanda hoolt selle eest, millise sademevee juhtimisele koostisega reovett nad ühiskanalisatsiooni suunavad. ühiskanalisatsiooni, kui sellega Hetkel on see vastutus pandud ebaõiglaselt suures kaasneb oht inimeste tervisele, ulatuses vee-ettevõtjate õlule. Kuid vee-ettevõtja on keskkonnale, ühisveevärgi ja - selles rollis alati kahju likvideerija, tagajärgedega kanalisatsiooni toimimisele või tegeleja. Tänases olukorras, kus aina rohkem tuleb puhastusprotsessile. Kui ohu tähelepanu pöörata keskkonnaseisundi parandamisele, vältimine ei ole võimalik, ei saa normaalseks pidada käsitlust, et riik on pigem lähtutakse nõus vee-ettevõtja keskkonnanõudeid leevendama, kui keskkonnaseadustiku üldosa et peatada ühe tootmisettevõtte tegevus, kuni see oma seaduses, reo- või sademevee nõuetele vastavaks viib. Viimastel keskkonnajärelevalve aastatel ei ole saasteainete või ohtlike ainete seaduses, keskkonnavastutuse piirnormides olnud märgilisi muudatusi. Seega, kõik tootmisettevõtted, kellel on probleem nendest seaduses ja muudes piirnormidest kinni pidamisega, teevad seda tahtlikult, eriseadustest sätestatust.“ kuid iga juhul teadlikult hooletult. Kas tootmisettevõtte poolne nõuete rikkumine kulude vähendamise ja suurema kasumi saamise eesmärgil on „ülekaalukas huvi“? Sageli võib põhjus olla just selle ettevõtja kulude kokkuhoius, miks piirnormidest kinnipidamiseks pingutusi ei tehta, mis toimub aga kõikide üdhuviteenuse kasutajate arvel ehk vee-ettevõtja kulul. Riik ei saa ega tohi sellist suhtumist tolereerida! Tuleks eristada kahte olukorda: 1) tarbija juhib ühiskanalisatsiooni nõuetele mittevastavat vett, kuid sellega ei seata ohtu looduskeskkonda ega vee-ettevõtja vara (toru, mille kaudu reovett ära juhitakse ega ka reoveepuhastit). Ehk, reoveepuhasti saab sellise reovee puhastamisega hakkama ning puhastist väljuv heitvesi vastab normidele. Siis rakenduksidki kõik eelnõu § 41 toodud põhimõtted. 2) tarbija juhib ühiskanalisatsiooni nõuetele mittevastavat vett ja reoveepuhasti ei saa selle puhastamisega hakkama või kahjustab see vee-ettevõtte vara. Ehk, heitvesi ei vasta nõuetele ning toimub ka reaalne looduskeskkonna reostamine. Sellisel juhul peab olema vee-ettevõtjal õigus teenuse osutamine koheselt peatada ja sellist reovett mitte vastu võtta. Eelnõus kirjeldatud menetlemine võib aega võtta kuni 9 kuud, enne kui vee-ettevõtjal tekib õigus teenuse osutamine peatada. Kujutage ette olukorda, kus reoveepuhastisse jookseb 9 kuud pidavalt ja ühtlaselt sisse näiteks naftaprodukt. Juhime tähelepanu, et püsiv mittevastav reovesi ei saa ühegi tarbija puhul tekkida iseenesest, vaid tema teadliku ja vee-ettevõtjaga mitte kooskõlastatud tegevuse tõttu. Seega rikutakse vee- ettevõtjaga varem kokkulepitud liitumis- või teenuslepingutes kokkulepitud teenuse osutamise tingimusi. Eelnõu kohaselt ei ole vee-ettevõtjal võimalik teenuse osutamist lõpetada. Eelnõu § 41 lg 8 sätestab, et tarbijale, kes ei täida eksperdihinnangus sisalduvat tegevuskava ajakava kohaselt, rakenduvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ebaseadusliku kasutamise sätted. Ehk teisisõnu, keskkonnareostamine ja ühiskanalisatsiooni rajatiste rikkumine võib jätkuda, kui tarbijal on odavam tasuda ebaseadusliku kasutamise eest määratavaid rahalisi karistusi, kui et teha parendustegevusi või lõpetada oma tegevus. Ebaseadusliku kasutamise puhul saab vee-ettevõtja nõuda eelkõige otsest kahju, mida tal aga tuleb eelnevalt tõendada, mis praktikas on väga keeruline. Kahju ulatus ühiskanalisatsioonirajatistele ei pruugi kohe manifesteeruda, ei ole koheselt tuvastatav ja seega langeb ka selle ülesande ebaõiglane raskus eelkõige vee-ettevõtjale. Eelnõuga kavandatav „talumiskohustus“ ei ole kooskõlas keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) ja keskkonnavastutuse seadusega (KeVS), mis sätestavad keskkonnakahju vältimise põhimõtte. Täiendava tähtaja andmine ei ole mõistlikult põhjendatav ka seetõttu, et see on vee-ettevõtjale ebamõistlikult koormav nagu juba eespool viitasime. Sisuliselt kohustab regulatsioon vee-ettevõtjat kandma reostaja kulud. Ülenormatiivse reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni on üheselt käsitletav kehtivate õigusaktide ja enamasti ka keskkonnaloa rikkumisena. Sisuliselt täidetakse selliselt tootmis-või tööstusettevõtja poolt keskkonnaohu koosseis sõltumata sellest, kas reovesi edaspidi läbib vee-ettevõtja seadmetes puhastuse. Järelikult selles olukorras kohustatakse eelnõuga vee-ettevõtjat ülenormatiivset  reostust tolereerima vähemalt 6 kuud ja sellega annab Keskkonnaamet sisuliselt õiguse tegutseda ja jätkata saastamist vastuolus kehtiva keskkonnaloaga, mis tootmis-või tööstusettevõtjale kõigi eelduste kohaselt on väljastatud ja vastuolus kehtiva avalik-õigusliku regulatsiooniga ning ka vee-ettevõtjaga sõlmitud teenuslepinguga. Reostuse põhjustaja väljaselgitamine võib olla väga pikk protsess. Eelnõu ei anna praegu vastust küsimusele - kuidas on tagatud põhimõtte “saastaja maksab” rakendamine? Suurte reostuste puhul võivad kulud ehk kahju vee-ettevõtjale osutuda väga suureks ja vee- ettevõtja vajab garantiid, et need kulud saavad hüvitatud sõltumata sellest, millal nad manifesteeruvad, kui nende tekkimine on taandatav konkreetsele reostamisele. Ei ole võimatu, et sõltuvalt sellest, millist kahju arvatakse olla tekitanud, ei ole vee-ettevõtjal seda hiljem kelleltki sisse nõuda- kahju tekitajat ei pruugi olla olemaski või on ta pankrotis. Vee-ettevõtja jätkusuutlikkuse tagamise eest ÜVVKS eelnõu ei hoolitse. Samas, veeteenus on üldhuvi teenus ja peaks olema kõigile kättesaadav ja taskukohane. Kõige eelneva tõttu tuleks seadusega anda vee-ettevõtjale võimalus reostavalt tarbijalt nõuda kahju maksumuse hüvitamist. Kahju suuruse hindamine tuleks läbi viia lõikes 3 nimetatud eksperthinnangu raames ja sarnaselt jäätmete tagatisele võiks tagatisraha hoidjaks olla Rahandusministeerium ning väljamaksete korraldajaks Keskkonnaamet. Eeltoodud selgitusele tugindes teeme ettepaneku täinedada eelnõud vastavate sätetega - kirja punktid 24 ja 25. 26. EVEL § 41 lg 3 24. § 41 lg 3. Ühiskanalisatsiooni Lähtuvalt eeltoodud selgitusest, teeme ettepanku lisada ÜVVKS eelnõu § 41 lg 3 teenuse osutamise lõpetamine § 41 lõike 3 punkt 4 järgmises sõnastuses: täiendada punktiga 4 järgmises püsivalt nõuetele mittevastava reo- sõnastuses:  või sademevee ühiskanalisatsiooni 4) hinnangut vee-ettevõttele tekitatud rahalise kahju „4) hinnangut vee-ettevõtjale juhtimise korral suuruse kohta. kaasneva lisakulu suuruse kohta.“ (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud eksperdihinnang peab sisaldama vähemalt: 1) alternatiivide analüüsi; 2) eelistatud variandi põhjendusi; 3) eelistatud variandi elluviimise tegevuskava koos ajakavaga. 27. EVEL §-i 41 25. §-i 41 lisada lõiked 9  11. Jätta ettepanek arvestamata. lg 9-11 Ühiskanalisatsiooni teenuse osutamise lõpetamine püsivalt Juhul kui praktikas ilmnevad nõuetele mittevastava reo- või vajadused tagatissumma sademevee ühiskanalisatsiooni kehtestamiseks, analüüsib KeM juhtimise korral seda ÜVVKS muutmise raames. Lähtuvalt eeltoodud selgitusest teeme ettepaneku lisada §-i 41 lõiked 9  11 järgmises sõnastuses: “(9) Käeoleva §-i lõikes 3 nimetatud eksperthinnangus hinnatud rahalise kahju summa ühisveevärgi- ja kanalisatsioonirajatistele, mis on juba tekkinud ja mis tõenäoliselt on tekkimas, tuleb tarbijal tagatissummana tasuda Rahandusministeeriumi kontole, millelt väljamaksete tegemist kulude katmiseks vee-ettevõttele korraldab Keskkonnaamet. (10) Kui püsiv ülereostus ei ohusta inimeste tervist, puhastuprosessi, keskkonnaseisundit või  ühiskanalistasioonirajatisi, siis rakendatakse käesoleva §-i lõikeid 1-9. (11) Kui püsiva ülereostamise tõttu on ohus inimeste tervis, puhastusprotsess, keskkonnaseisund või ühiskanalisatsioonirajatised, võib vee- ettevõtja peatada reovee vastuvõtmise kuniks püsiv ülereostuse olukord on likvideeritud. Enne teenuse peatamist saadab vee-ettevõtja tarbijale asjakohase teate koos tarbija liitumispunktist või kontrollkaevust võetud proovide analüüsitulemustega. Teenus taastatakse peale ülereostuse ohu likvideerimist ning kahjude hüvitamist tarbija poolt.“ 28. EVEL § 41 lg 5 26. § 41 lg 5. Ühiskanalisatsiooni Ettepanek: Täiendada loetelu viitega ühisveevärgi ja – Jätta ettepanek arvestamata. teenuse osutamise lõpetamine kanalisatsioonirajatistele, sest nende toimimine peab püsivalt nõuetele mittevastava reo- olema tagatud ka teistele tarbijatele. Vee-ettevõtja ei saa või sademevee ühiskanalisatsiooni lähtuda ainult ühe tarbija huvidest. Tootmine on juhtimise korral planeeritud tegevus, mille ohtusid ja riske on võimalik (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 eelnevalt hinnata ja maandada. sätestatud loa nõuete ajutise leevendamise korral tuleb arvestada, et: Teeme ettepaneku sõnastada § 41 lg 5 järgmiselt: 1) leevendus ei sea ohtu inimese elu ja „(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud loa nõuete tervist; ajutise leevendamise korral tuleb arvestada, et: 2) leevendus on proportsionaalne, 1) leevendus ei sea ohtu inimese elu ja tervist; arvestades sellega taotletavat eesmärki 2) leevendus on proportsionaalne, arvestades sellega ja selle kiireloomulist kohaldamist taotletavat eesmärki ja selle kiireloomulist kohaldamist nõudvat olukorda, ega piira kellegi nõudvat olukorda, ega piira kellegi seadusega kaitstud seadusega kaitstud põhiõigusi ja - põhiõigusi ja -vabadusi või muid õigusi rohkem, kui see vabadusi või muid õigusi rohkem, kui on leevenduse eesmärgi saavutamiseks vältimatult see on leevenduse eesmärgi vajalik; saavutamiseks vältimatult vajalik.  3) leevendus ei sea ohtu ühisveevärgi ja - kanalisatsioonirajatisi ja reovee puhastusprotsesside toimimist.“ 29. EVEL § 41 lg 6 27. § 41 lg 6. Ühiskanalisatsiooni Ettepanek: Asendada sõna „kaheks“ sõnaga „üheks“. Vt Jätta ettepanek arvestamata. teenuse osutamise lõpetamine § 41 kohta toodud üldist kommentaari. Kaks aastat on püsivalt nõuetele mittevastava reo- ebamõistlikult pikk aeg. Pakkuda püsivalt nõudeid või sademevee ühiskanalisatsiooni rikkuvale tootmis- või tööstusettevõttele võimalust juhtimise korral jätkata reostamisega vee-ettevõtja arvel ei ole kompromissi koht. Püsivalt nõudeid rikkuva tootmis- (6) Eksperdihinnangus kajastatud või tööstusettevõtja toodang ei ole suure tõenäosusega meetmete mahukust arvestades võib selline, milleta ühiskond elada ei saa. Veeteenus on Keskkonnaamet pikendada käesoleva selline, milleta ühiskond toimida ei saa. Prioriteet peaks paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega olema vee-ettevõtja võimekuse ja tema varade jätkuvalt kuni meetmete elluviimiseni, kuid hea seisukorra tagamine. Keskkonnaministeeriumi mitte kauemaks kui kaheks poolt tööstusettevõtetega sellise “kompromissi” kalendriaastaks alates päevast, mil tegemisse vee-ettevõtjaid ei kaasatud. tarbija on saanud kätte lõikes 1 nimetatud teate. Teeme ettepaneku sõnastada § 41 lg 6 järgmiselt: „(6) Eksperdihinnangus kajastatud meetmete mahukust arvestades võib Keskkonnaamet pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaega kuni meetmete elluviimiseni, kuid mitte kauemaks kui üheks kalendriaastaks alates päevast, mil tarbija on saanud kätte lõikes 1 nimetatud teate.“ 30. EVEL § 42 28. § 42. Ühisveevärgi ja - Ettepanek on täiendada §-i 42 uue lõikega järgmises Täiendada ÜVVKS §-i 42 uue kanalisatsiooni teenuse osutamise sõnastuses: sättega: lepingu täitmise peatamine ja „ Vee-ettevõtja võib teenuslepingu täitmise peatada ette „Vee-ettevõtja võib ülesütlemine teatamata, kui tarbimiskoha veevärgil või teenuslepingu täitmise peatada kanalisatsioonil on avarii või kui nende seisukord ette teatamata, kui Vee-ettevõtjal peab olema õigus ohustab isikute elu või vara või kui kinnistu tarbimiskoha veevärgil või peatada teenus ka lühikeseks kanalisatsiooni juhitakse aineid või jäätmeid, mis kanalisatsioonil on avarii või ajaperioodiks, seniks kuni oht on ohustavad keskkonda, inimeste tervist ja kui nende seisukord ohustab kõrvaldatud. Näiteks, kui kinnistul ühiskanalisatsiooni rajatisi või takistavad isikute elu või vara või kui asuvasse veetorustikku juhitakse ühiskanalisatsiooni teenuse osutamist teistele tarbimiskoha kanalisatsiooni ohtlikke aineid või jäätmeid või tarbijatele.“ juhitakse aineid, mis  torustik hakkab lekkima, siis peab vee- takistavad ühiskanalisatsiooni ettevõtjal olema õigus vesi kohe teenuse osutamist teistele sulgeda, et vältida suuremat kahju tarbijatele.“ kinnistul või naaberkinnistutele ja survelangust torustikes, mis pärsib teiste tarbijate varustamist. Et enamusel hoonetel on veearvestid keldris, siis leke ja sellega seotud kulud jäävad enamasti vee-ettevõtja kanda. Ettepaneku eesmärk on hoida ära ohtu inimeste tervisele ja vee-ettevõtja varale. 31. EVEL § 47 29. § 47. Purgimisteenuse Täiendada ÜVVKSi jõustumise korraldamine Purgimise korraldamise kohustus on vee-ettevõtjatele paragrahvi uue lõikega: uus. On tõsi, et selleks saab hakata ettevalmistusi tegema, kui seaduseelnõu on Riigikogus vastu võetud, „Käesoleva seaduse §-s 47 kuid nende ettevalmistuste maht ja iseloom on selline, sätestatud purgimisteenuse et selleks ei piisa loetud kuudest. Selleks, et tuvastada korraldamise kohustus jõustub tarbijad, kellele vee-ettevõtja peab veehinnaga teenuse alates 1. jaanuarist 2025.“ osutamist korraldama, tuleb tarbijatega suhelda (suur maht), vaadata üle üvk arendusvajadus ja -võimekus piirkonniti (ajakulukas), samuti peaks kohalik omavalitsus üvk arenduskava muutma või vastu võtma uue, milles sedastatakse piirkonnad, kus ei ole otstarbekas üvk-d arendada ja seega liitumise võimalus üvk-ga de facto puudub. Lisaks peab vee-ettevõtjal tekkima teenuse osutamise võimekus, mida täna enamusel ole. Vee-ettevõtja peab jõudma arusaamisele, kas tal on mõttekas hakata teenust ise osutama või võtab ta korraldamise kohustuse täitmisega kolmandate isikute kaasamise riski ehk teeb raamlepingu partnerite hanke (ajakulu mõlemaks). Juhul, kui vee-ettevõtja otsustabki, et osutab seda teenust ise, peab tal olema aega, et hankida vajalik masinapark. Praeguse turuseisuga tuleb tellitud autot  oodata vähemalt aasta. Antud teenuse osutamiseks on tellitud autod vaja täiendada purgimiseks sobiva paagiga ja muu tehnikaga, mis võtab samuti aega. Kõige eelneva tõttu leiame, et kohustuse täitmisega ei saa alustada varem kui kahe aasta möödumisel seaduse jõustumisest. Alternatiiv on see, et seaduse jõustumisel tekib tarbijal nõudeõigus, kuid vee-ettevõtjal puudub võimekus sõltumata nõudeõigusest. Teeme ettepanku lisada eelnõu rakendussätetesse säte, mille kohaselt jõustub § 47 kaks aastat pärast seaduse vastu võtmist. 32. EVEL § 47 30. § 47. Purgimisteenuse Juhime tähelepanu, et §-s 47 on ekslikult neljal korral Jätta ettepanek arvestamata. korraldamine kasutatud sõna „isik“, mis peaks olema asendatud sõnaga „tarbija“. 33. EVEL § 50 31. § 50. Ühisveevärgi ja - Üldine kommentaar: Jätkusuutlikkuse tagamiseks Arvestatud muudatusettepaneku kanalisatsiooni teenuse hinna pikemas perspektiivis on vajalik tagada põhivara nr 38 juures. kujundamise alused kulumi arvestamine teenuse hinna sisse. Seejuures ei saa rääkida kahekordsest tasumisest, sest toetusega soetatud vara leiab jooksvat kasutamist, kuludes nii materiaalselt kui moraalselt. Kulumi akumuleerimine on vajalik põhivara parendamiseks või asendamiseks. Selline vajadus on olemas sõltumata vara esialgse soetamise finantseerimise allikast. Kui seda ei tehta, ei ole ka vee-ettevõtjal võimekust vara jätkuvat toimimist tagada. Kehtivast seadusest tulenev ning ka eelnõukohane tariifiregulatsioon viib olukorrani, kus vee-ettevõtjal, kes on soetanud põhivara ilma toetuseta, on võimalik majandada seda vara jätkusuutlikumalt kui vee- ettevõtjal, kes on samasuguse vara soetanud tagastamatu abiga. Riigi raamatupidamise regulatsioon näeb nimelt ette, et veehinna sisse arvestatakse nende  tootmisvahendite amortisatsiooni kulu, millised ettevõte on soetanud oma raha eest. Kui ettevõte on aga saanud seadmete soetamiseks toetust, näiteks EL Ühtekuuluvusfondist või KIKist, siis nende seadmete amortiseerimise kulu vee hinna sisse arvestada ei tohi. See võimaldab küll hoida vee hinda all, kuid teisalt ei anna see vee-ettevõttele võimalust raha kogumiseks, et needsamad toetuse arvelt soetatud seadmed ka korrashoid. Vara kogukulumi kajastamine hinnas aitab vähendada järske hinnatõuse, mis tekiksid sihtfinantseeritud vara asendusinvesteeringu tegemisel ilma toetuseta. Oluliselt suurem investeerimisvõimekus aitab vältida energiakriisi laadset olukorda veesektoris. Lisaks on praegune teenuse hinna määramise metoodika ettevõtluse tarbeks vastuolus EL ühisel turul õiglase konkurentsi tagamise põhimõttega. Sellele vastavalt peavad olema ettevõtjatele pakutavad teenused õiglase hinnaga, et mitte anda dumpinghindade kaudu mõnedele ettevõtjatele konkurentsieelist. Õiglane on selline hind, mis sisaldab kõiki kulusid, ka toetusega soetatud vara kulumit. 34. EVEL § 50 lg 1 32. § 50 lg 1 punktid 3 ja 5. Eeltoodud selgitusest lähtuvalt on ettepanek täiendada Jätta ettepanek arvestamata. punktid Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni punktide 3 ja 5 sõnastust selliselt, et vee-ettevõtjatel 3 ja 5 teenuse hinna kujundamise alused tekiks piisavalt vahendeid investeeringuteks. Vee- ettevõtja poolt investeeritud kapitali tulukuse hindamise (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni korral peab olema tagatud varade säilimine tulevikus. teenuse hind kujundatakse selliselt, et Varade amortiseeritud asendusväärtuse alusel ettevõtte vee-ettevõtjal on tagatud: varade säilitamise tagamine peaks seetõttu olema 3) investeeringud olemasoleva printsiibina seaduseses sätestatud. Näide: kui vee- ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ettevõttel on 50 km torustikku, mille amortiseerumise jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse aeg 50 aastat, siis vee-ettevõte peaks igal aastal tagamiseks; vahetama 1 km torustikku. Kui ühel aastal maksab toru 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja kilomeetri ehitamise hind x, siis järgmisel aastal x+i investeeritud kapitalilt. (i=inflatsioon, näiteks 5%). Kui korrigeerimise aluseks ei võeta asendusväärtust, siis järgmisel aastal saab rekostrueerida kilomeetri asemel 950 m. Kui võtta pikk  ajaperspektiiv, siis 50 aasta pärast ei ole tänu infltasioonile amortisatsioonist midagi alles jäänud. Konkurentsiameti poolt tellitud uuringus2 selgitatakse, miks on amet vastu põhivara asendusväärtuse printsiibile. Peatükis 4 on selgitatud põhivarade ümberhindlusi hinnaregulatsioonile alluvates ettevõtetes. Peatüki kokkuvõttes on kirjas: „Kuigi osades raamatupidamisstandardites (nt IFRS) lubatakse põhivara kajastamist selle õiglases väärtuses ning seetõttu toob varade asendusmaksumuse kasv kaasa vajaduse põhivara ümber hinnata, ei ole põhjendatud kapitalikulu ja põhjendatud tulukuse arvutamine põhivara ümberhinnatud jääkmaksumuselt, kuna see võimaldaks hinnaregulatsioonile alluval ettevõtjal teenida ekstrakasumit st põhjendatud tulukust ületavat kasumit. Hinnaregulatsiooni üheks eesmärgiks on välistada ekstrakasumi teenimine, seega on Konkurentsiameti seisukoht, et ümberhindlused ei tohi mõjutada teenuse hinda, majandusteoreetiliselt põhjendatud.“. Vastulusena saame öelda, et vee- ettevõtete eesmärgiks ei ole nn ektrakasumi teenimine, vaid jätkusuutlikku toimimise tagamine. Vajadusel võib seadusesse lisada sõnastuse, mis seab vee-ettevõtetele kohustuse tekkinud tulu investeerida või kasutada rekonstrueerimiseks. Teeme ettepanku sõnastada § 50 lg 1 punktid 3 ja 5 järgmiselt: „3) investeeringud olemasoleva ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni jätkusuutlikkuse ja toimepidevuse tagamiseks varade amortiseeritud asendusväärtuse alusel; 5) põhjendatud tulukus vee-ettevõtja investeeritud kapitalilt. Vee-ettevõtja poolt investeeritud kapitali 2 Reguleeritava vara väärtuse arvestus ja MS Exceli funktsiooni PMT kasutamine hinnaregulatsioonile alluvatel ettevõtetel LÕPPARUANNE Koostajad: Priit Sander, Kertu Lääts, Mark Kantšukov (Tartu Ülikool) https://www.konkurentsiamet.ee/sites/default/files/4_reguleeritava_vara_vaartuse_arvestus_ja_ms_exceli_funktsiooni_pmt_kasutamine_koostaja_tartu_ulikool.pdf  väärtust hinnatakse varade amortiseeritud asendusväärtuse alusel, võttes arvesse finantskapitali säilitamise kontseptsiooni.“ 35. EVEL § 50 lg 2 33. § 50 lg 2. Ühisveevärgi ja - Ettepanek: Täiendada sõnaga „prognoositavad“, sest Nõustume ettepanekuga. kanalisatsiooni teenuse hinna hinna arvutamisel ei saa lähtuda ainult minevikust, vaid kujundamise alused tuleb arvestada ka võimalikke muudatusi tarbimises. Ka sätte teine lause, mille kohaselt tehakse vajaduse korral (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni müügikoguse leidmiseks vajalik analüüs, viitab teenuse hinna arvutamisel võetakse prognoosile. aluseks viimase kolme kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus Teeme ettepaneku sõnastada § 50 lg 2 järgmiselt: ning muutused tarbimises. Vajaduse „(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinna korral tehakse müügikoguse leidmiseks arvutamisel võetakse aluseks viimase kolme analüüs. kalendriaasta aritmeetiline keskmine müügikogus ning prognoositavad muutused tarbimises. Vajaduse korral tehakse müügikoguse leidmiseks analüüs.“ 36. EVEL § 52 lg 2 34. § 52 lg 2 punktid 1 ja 3. Ettepanek: Punktis 1 asendada sõna „kulude“ sõnaga Jätta ettepanek arvestamata. p-d 1 ja Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni „veehinna“. Kulud on väga ebamäärane mõiste ja 3 teenuse kulud praktika on näidanud, et erinevatel vee-ettevõtetel on väga erinevad kulude alaliigid. Veehind oleks igati (2) Põhjendatud tegevuskulude asjakohane indikaator võrdlemaks seda hindamisel lähtutakse järgmisest: tarbijahinnaindeksi dünaamikaga. 1) kulude dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi Jätta ära punkt 3. Vee-ettevõtjad on erineva suurusega dünaamikaga; ning mastaabiefekt mängib oluliselt rolli. Seejuures ka 3) vee-ettevõtja kulude ning nende konkreetse näitaja (nt torustike pikkuse ja/või põhjal arvutatud statistiliste näitajate teenusmahtude) osas sarnase mastaabiga ettevõtted võrdlemine teiste sarnaste vee- võivad olla mõne muu näitaja (nt geograafilise ulatuse, ettevõtjate kuludega. varade seisundi, toorvee omaduste, reovee koostise, stabiilsuse ja puhastusprotsessi eripära) osas sisuliselt küllalt erinevad. Kaasnevalt ei ole põhjendatud ettevõtete omavaheline võrdlemine kuluefektiivsuse piirnäitajate määramise eesmärgil. Teeme ettepaneku sõnastada § 52 lg p 1 järgmiselt:  „1) veehinna dünaamika ajas ja selle võrdlus tarbijahinnaindeksi dünaamikaga.„ 37. EVEL § 52 lg 3 35. § 52 lg 3 p 6. Ühisveevärgi ja - Ettepanek: Jätta välja p 6, sest seda ei ole arvestatud ka Jätta ettepanek arvestamata. p6 kanalisatsiooni teenuse kulud Konkurentsiameti poolt koostatud kaalutud keskmise kapitali hinna metoodikas (WACC). Konkurentsiamet (3) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni on oma juhendis WACC-i puhul arvestanud ettevõtte teenuse hinda ei lülitata järgmisi tulumaksumääraks 0%. EVEL on korduvalt teinud kulusid: ettepaneku lisada riiklik tulumaksumäär põhjendatud 6) dividendide tulumaksu kulu; tulukuse arvestusse, kuid seda ei ole arvestatud ja piisava selgusega põhjendatud. Viidatud on teistele sektoritele kehtestatud nõuetele, kuid meie hinnangul ei ole arvestatud sekotirte eripäradega. Ka tulukuse arvestuse aluseks olevad rahvusvahelised tulumäärad peegeldavad maksujärgset tootlust, seega peaks ka Eestis rakendatav metoodika võimaldama katta tekkivat dividendi tulumaksu kulu. 38. EVEL § 53 lg 1 36. Eelnõu § 53 lg 1 p 5. Ühisveevärgi Ettepanek: Jätta paragrahvi 53 lõikest 1 välja punkt 5. ÜVVKS eelnõu §-i 53 lg-t 1 p5 ja –kanalisatsiooni teenuse põhivara Tuleb tagada § 54 põhivara kulumi ja põhjendatud täiendada punktiga 5 ning arvestamise alused tulukuse arvestus ka tagastamatu abiga soetatud lõigetega 2-3 järgmiselt: põhivaralt. Tagastamatu abiga soetatud põhivara (1) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kulumi veehinda hõlmamise põhjendused on toodud „(1) Ühisveevärgi ja - teenuse põhivara hulka ei arvestata käesoleva kirja punktis 31. kanalisatsiooni teenuse põhivara järgmist: hulka ei arvestata järgmist: 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, 1) pikaajalised arvestades käesoleva seaduse § 54 finantsinvesteeringud; lõikes 1 sätestatud põhivara kulumi 2) immateriaalne põhivara, välja arvestamise põhimõtteid. arvatud arvutitarkvara ja litsentsid, mis on vajalikud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 3) liitumistasudest soetatud põhivara; 4) põhivara, mida vee-ettevõtja ei kasuta ühisveevärgi ja -  kanalisatsiooni teenuse osutamiseks; 5) tagastamatu abiga soetatud põhivara, arvestades lõikes 2 sätestatud erisustega. (2) Kui ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinda lülitatud kulum ja põhjendatud tulukus ei kata reinvesteeringuteks mõistlikel tingimustel võetud laenukohustusi laenuandja nõuete kohaselt, lülitatakse kindlaksmääratud perioodiks ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinda laenukohustuste katmiseks vajaminev summa. (3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 rakendamise ajal on vee- ettevõtjal keelatud teha omakapitalist väljamakseid omanikele.“ 39. EVEL § 54 lg 3 37. § 54 lg 3. Põhivara kulumi Ettepanek: Täiendada lõike 3 sõnastust selliselt, et vee- Jätta ettepanek arvestamata. arvestus ja põhjendatud tulukus ettevõttel oleks piisavalt vahendeid investeeringuteks. Vt kirja punktis 31 toodud selgitust. (3) Põhjendatud tulukus arvutatakse, korrutades ühisveevärgi ja - Teeme ettepaneku sõnastada § 54 lg järgmiselt: kanalisatsiooni teenuse osutamiseks „(3) Põhjendatud tulukus arvutatakse, korrutades vajaliku põhivara väärtuse, millele on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutamiseks liidetud käibekapitali suurus, kaalutud vajaliku põhivara väärtuse, millele on liidetud keskmise kapitali hinnaga. käibekapitali suurus, kaalutud keskmise kapitali Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja - hinnaga. Põhjendatud tulukuse ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuse hinda kanalisatsiooni teenuse hinda lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee-ettevõtja nii otsustab. Vee-  lülitamine ei ole kohustuslik, kui vee- ettevõtja poolt investeeritud kapitali väärtust hinnatakse ettevõtja nii otsustab. varade amortiseeritud asendusväärtuse alusel võttes arvesse finantskapitali säilitamise kontseptsiooni.“ 40. EVEL § 57 38. § 57. Ühisveevärgi ja - Ettepanek: Asendada sõna „viis“ sõnaga „kümme“. Jätta ettepanek arvestamata. kanalisatsiooni teenuse hinnataotlus Toome näiteks 2021. aasta tarbijahinna indeksi (THI) muutused: (3) Vee-ettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid juuli 2021 4,6 asjaolusid, mis mõjutavad ühisveevärgi august 2021 5,3 ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ning september 2021 6,6 teavitama Konkurentsiametit 30 päeva oktoober 2021 6,4 jooksul arvates teadasaamisest sellisest november 2021 8,4 detsember 2021 11,7 asjaolust, mis võib muuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda Sellest lähtuvalt peaks iga vee-ettevõtja olema esitanud rohkem kui viis protsenti Konkurentsiametile veehinna muutmise taotluse majandusaasta jooksul. augustis 2021, septembris 2021 jne nagu tabelis Konkurentsiamet otsustab 30 päeva esitatud. See ei ole proportsionaalne tarbija poolt jooksul sellise teabe saamisest alates, saadava kasuga, eriti võttes arvesse, et veehinna osakaal kas ja millise tähtaja jooksul peab vee- tarbija kodukuludes on reeglina üks väiksemaid. Seega ettevõtja esitama uue hinnataotluse. on 5 % määra kehtestamine ebamõistlik ka haldusmenetluse kulude mõttes. Kusjuures tekitatakse nö sõltuvusring: vee-ettevõtjad on kohustatud pidevalt esitama veehinna muutmise taotluseid, see suurendab Konkurentsiameti töömahtu ja kulusid, mille vee- ettevõtjad peavad hüvitama, mis omakorda lisab kulusid ka veehinda. Tarbija jaoks siin kasutegurit ei ole. Teeme ettepaneku sõnastada § 57 lg 3 järgmiselt: „(3) Vee-ettevõtja on kohustatud jälgima oma tegevusest sõltumatuid asjaolusid, mis mõjutavad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda, ning teavitama Konkurentsiametit 30 päeva jooksul arvates teadasaamisest sellisest asjaolust, mis võib muuta ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hinda rohkem  kui kümme protsenti majandusaasta jooksul. Konkurentsiamet otsustab 30 päeva jooksul sellise teabe saamisest alates, kas ja millise tähtaja jooksul peab vee-ettevõtja esitama uue hinnataotluse.“ 41. EVEL § 61 lg 1 39. § 61 lg 1. Tarbimiskoha veevärgi Ettepanek: Õigusselguse huvides palume täiendada Arvestada ettepanekuga osaliselt. ja kanalisatsiooni hooldamine ja lõiget 1 sõnadega „liitumispunktiga“ ja „keskkonda“. kontroll Tarbija vastutab liitumispunktist alates oma Sõnastada ÜVVKS eelnõu § 61 tarbimiskoha torustike korrashoiu eest. Alati ei kulge lg 1 järgmiselt: (1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga tarbija torustikud ainult mööda oma kinnistut, vaid „(1) Ühisveevärgi ja – ühendatud tarbimiskoha veevärki ja läbivad ka teisi kinnistuid, enne kui jõuavad avalikult kanalisatsiooniga ühendatud kanalisatsiooni peab tarbija hoidma kasutataval maal asuva liitumispunktini. Praktikas on tarbimiskoha veevärki ja sellises korras, et need ei kahjustaks esinenud olukord, kus tarbijale on kindlustus üritanud kanalisatsiooni peab tarbija ühisveevärki või –kanalisatsiooni ja keelduda katki läinud tarbija toru korda tegemise hoidma sellises korras, et need ei teiste isikute vara ega takistaks kompenseerimisest, kui toru avariiline olukord tuvastati kahjustaks ühisveevärki või – ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni naaberkinnistul, sest luges seda naaberkinnistule kanalisatsiooni, keskkonda ja teenuste osutamist. kuuluvaks toruks (, mida see ei olnud). teiste isikute vara ega takistaks Keskkonnale viitamine on vajalik seetõttu, et on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni juhtumeid, kus tarbija reoveetorud on amortiseerunud teenuste osutamist.“ ning ummistuse või purunemise tõttu voolab reovesi lahkvoolsesse sademeveekanalisatsiooni ning sealt otse keskkonda. Olukord vajab kiiret reageerimist sest sellised juhtumid sagenevad, kuna tarbijate valduses olevad torustikud aasta-aastalt vananevad, kuid vajalike investeeringute tegemist lükatakse tarbijate poolt aina edasi. Keskkonna kahjustamise lisamine annab vee- ettevõtjale võimaluse sademeveeteenuse osutamise peatamiseks ilma §-s 41 toodud nõuete kohaldamiseta, ehk see võimaldaks kiiresti reageerida keskkonnareostuse ohule, mille vältimine on meie kõigi kohustus (Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10). Teeme ettepaneku sõnastada § 61 lg 1 järgmiselt: „(1) Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni liitumispunktiga ühendatud tarbimiskoha veevärki ja kanalisatsiooni peab tarbija hoidma sellises korras, et need ei kahjustaks ühisveevärki või –kanalisatsiooni, keskkonda ja teiste  isikute vara ega takistaks ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni teenuste osutamist.“ 42. EVEL § 61 lg 2 40. § 61 lg 2. Tarbimiskoha veevärgi Ettepanek: Lisada sõnad „ja reoveearvesti“. Eelnõu Arvestada ettepanekuga osaliselt. ja kanalisatsiooni hooldamine ja seletuskirja kohaselt “Selleks võib olla nii joogivee-, kontroll reovee- kui ka sademeveearvesti. Kui lepingupooled Arvestada pealkirja muudatust: otsustavad, et arvesti on kinnistu veevärgi ja „Nõuded tarbimiskoha (2) Tarbija peab lubama paigaldada kanalisatsiooni osa, jääb veearvesti taatluse ja veevärgile ja kanalisatsioonile“ tarbimiskoha veevärgi väljaehitatud korrashoiu kohustus siiski vee-ettevõtjale.” Siit on veemõõdusõlmele veearvesti ning näha, et ka eelnõu autoritele endale on tegelikult mõiste tagama selle toimimise ja säilivuse veearvesti kasutamine võõras. Viidatud lauses on seaduses ning ühisveevärgi ja vähemalt korraks loobutud sõna “veearvesti” kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ja kasutamisest ja öeldakse “arvesti”, mistõttu on vee-ettevõtja tehnilistes nõuetes täpsustus igati vajalik. sätestatud tingimustel ja korras. Teeme ettepaneku sõnastada § 61 lg 2 järgmiselt: „(2) Tarbija peab lubama paigaldada tarbimiskoha veevärgi väljaehitatud veemõõdusõlmele veearvesti ja reoveearvesti ning tagama selle toimimise ja säilivuse seaduses ning ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kasutamise eeskirjas ja vee-ettevõtja tehnilistes nõuetes sätestatud tingimustel ja korras.“ Lisaks juhime tähelepanu paragrahvi pealkirja ebatäpsusele. Viidatakse tarbimiskoha veevärgi ja kanalisatsiooni hooldamisele ja kontrollile, kuid sisus reguleeritakse nõudeid üldisemalt, sh arvesti paigaldamist. Pealkiri on seega eksitav ja tuleb korrigeerida. Pakume: „Nõuded tarbimiskoha veevärgile ja kanalisatsioonile“ KeM seisukoht 43. Eesti § 37 lg 8 1.§ 37 lg 8 Tööstusettevõtetelt laekunud tagasiside alusel teeme Jätta ettepanek arvestamata. Kauba ettepaneku muuta sätet selliselt, et vee-ettevõtjal on ndus- Eelnõu § 37 lg 8 on sätestatud kohustus teavitada tarbijat vahetult enne kontrollproovi Etteteatamine on põhjustanud järgmiselt: Tööstu võtmist. Vee-ettevõtja ei peaks tarbijale pikalt ette teada olukordasid, kus tootmisettevõte skoda seiskab teatud protsessid, mis  „§ 37. Joogivee kvaliteedi ning andma proovi võtmisest, kuid seda võiks teha vahetult moonutab proovivõtu tulemust. ühiskanalisatsiooni juhitava reo- ja enne proovi võtmist. Sellisel juhul ei ole tarbijal ka Ka lühikese etteteatamisaja sademevee saastatuse kontroll võimalik kontrollproovi tulemust mõjutada. Kui andmine võimaldab (8) Vee-ettevõtja ei pea teatama eelnevat ettepanekut ei ole võimalik arvesse võtta, siis tööstusettevõttel poovitulemust tarbijale reo- ja sademevee palume kaaluda lahendust, kus vee-ettevõtjal on eelnev moonutada, näiteks avatakse kontrollproovi võtmise aega, kui vee- teavitamiskohustus vaid olukorras, kus tarbija reovee proovivõtmise ajaks veekraanid. ettevõtja tagab, et proovi võtab ja maht ületab ühes kuus teatud piiri, näiteks 15 000 m3 Lisaks põhineb säte 2017-2020 analüüsib erapooletu kolmas isik või kuus. tööstusreovee ohjamist käsitleva proovivõtmise juurde on kutsutud rahvusvahelise Interregi projekti Kui tarbijal on võimalik proovivõtmise juures viibida, erapooletu esindaja, kes kinnitab oma „BEST – Better Efficiency for siis kaovad võimalikud vaidlused selle üle, kas kohalolekut allkirjaga Industrial Sewage Treatment“ proovivõtmise juures viibinud isik on erapooletu. proovivõtuprotokollis.“ tulemustel. Projekti üheks Lisaks annab see tarbijale võimaluse tellida samaaegselt tulemuseks oli soovitus muuta proovivõtmine oma kulul, et vältida riske, kus proovi proovivõtmise nõudeid ja mitte võtmine või analüüsimine ebaõnnestub. teavitada tööstust kontrollproovi võtmise ajast. Vt rohkem: https://bestbalticproject.eu/ BEST projekti tulemused on täna üle kantud ka HELCOMi poliitikadokumenti „Industrial wastewaters at municipal treatment plants“ (PRESSURE 14-2021, Code 7-4). Soovituse p 3: „Legislation should allow authorities and water utilities to carry out inspections and sample industrial wastewaters at relevant locations without prior notice“. 44. Eesti § 41 lg 6 2. § 41 lg 6 Jätta ettepanek arvestamata. Oleme saanud tööstusettevõtetelt tagasisidet, et teatud Kauban juhtudel võib § 41 lõikes 6 sätestatud kaheaastane dus- Eelnõu § 41 lg 1 kohaselt ei või vee- KeM hinnangul on kaks aastat periood olla liiga lühike. Näiteks kui ettevõtjal tuleb Tööstus ettevõtja teenuslepingut üles öelda rajada eelpuhasti või teha muid olulisi ümberkorraldusi, piisav aeg, mille jooksul on koda enne, kui tarbijale on antud vähemalt võimalik rajada siis ei pruugi see tähtaeg olla piisav. Seetõttu teeme kuuekuuline tähtaeg oma tootmise tööstusettevõttele eraldiseisev ettepaneku muuta lõiget 6 selliselt, et maksimaalne ümberkujundamiseks, tootmisprotsessi reoveepuhasti. KeM hinnangul tähtaeg on kahe aasta asemel neli aastat. muutmiseks või ühiskanalisatsiooni nelja-aastane ülemineku- juhitava vee koostise muutmiseks. periood ei ole põhjendatud, kuna Sama paragrahvi lõige 2 näeb ette, et reoveepuhasti on võimalik tarbija on kohustatud ühe kuu jooksul ehitada kaheaastase tähtaja pärast asjakohase teate saamist esitama jooksul. Meetme rakendamine ei vee-ettevõtjale märgukirja eelda PVT muutmist, sest reovee kavandatavate tegevuste kohta ning piirnormid, millele leppima kokku eksperdihinnangu tööstusreovesi peab vastama, tegijas. Lõike 6 alusel võib kehtestatakse siseriikliku Keskkonnaamet, arvestades õigusaktiga. Siseriiklike normide eksperdihinnangus kajastatud täitmiseks ei pea ümber ehitama meetmete mahukust, pikendada tööstusettevõtte tootmisprotsesse käesoleva paragrahvi lõikes 1 ega muutma PVT dokumente, nimetatud tähtaega kuni meetmete mistõttu normidele vastamiseks elluviimiseni, kuid mitte kauemaks kui võib piisata vaid mõne kemikaali kaheks kalendriaastaks. asendamisest keskkonnasõbralikumaga. Kõige mahukam meede oleks tööstusettevõtte omapuhasti ehitamine ning selleks on kaheaastane periood piisav.