dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Sotsiaalkindlustusamet
Põhitegevuse käskkiriAvalik

Käskkiri

Sotsiaalkindlustusamet · 13. veebruar 2025
Viit
23
Registreeritud
13. veebruar 2025
Dokumendi liik
Põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1 Juhtimine
Sari
1-1 Põhitegevuse käskkirjad
Toimik
1-1/2025
Vastutaja
Maria Viidebaum (SKA, Laste heaolu osakond, Traumeeritud laste toetamise talitus)

Failid

  • 📎23 13.02.2025 Põhitegevuse käskkiri.asice550 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 13.02.2025 nr 23 Täienduskoolituse õppekava kinnitamine Täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 2, Sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 „Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus” § 10 lõike 1 punkti 17 ning Sotsiaalkindlustusameti peadirektori 21.12.2022 käskkirja nr 54 „Õppekorralduse aluste ja täienduskoolitusasutuse tegevuse kvaliteedi tagamise aluste kehtestamine” punkti 5.5 alusel 1. Kinnitan Sotsiaalkindlustusameti täienduskoolituse „Seksuaalnõustamise jätkukoolitus” õppekava vastavalt lisale. 2. Käskkiri jõustub allakirjutamisest. (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor KINNITATUD 13.02.2025 käskkirjaga nr 23 Lisa Õppekava nimetus Seksuaalnõustamise jätkukoolitus Õppekavarühm Sotsiaaltöö ja nõustamine Õppekava koostamise alus • Euroopa Nõukogu. (2007) Laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja seksuaalse kuritarvitamise eest käsitlev Euroopa Nõukogu konventsioon. Lanzarote. • Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/93/EL, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning lasteporno vastast võitlust ja mis asendab nõukogu raamotsuse 2004/68/JSK. • IATSO. (2000) Standards of Care for the Treatment of Adult Sex Offenders of the International Association for the Treatment of Sexual Offenders. General Assembly of the International Association for the Treatment of Sexual Offenders, Toronto. • IATSO. (2006) Standards of Care for Juvenile Sexual Offenders of the International Association for the Treatment of Sexual Offenders. General Assembly of the International Association for the Treatment of Sexual Offenders, Hamburg. • Kallip, K., Eelma, S., Haldre L., Kastepõld-Tõrs, K., Viks-Binsol, P. (2022) Ennast või teisi kahjustava seksuaalkäitumisega laste ja noorte mõjutamine kriminaaljustiitssüsteemis. Civitta Eesti AS, Tartu. • Kraas, K. & Tammiste B. (2016) Seksuaalkuritegusid toime pannud alaealistele mõeldud erisekkumise vajaduse ja võimaluste analüüs. Kriminaalpoliitika analüüs, 8. Justiitsministeerium, Tallinn. • Tammiste, B. (2020) Laste vastu suunatud korduvate seksuaalkuritegude ennetamine: Analüüs ja ettepanekud karistusregistri arendamiseks seoses seksuaalkurjategijatega. Kriminaalpoliitika lühianalüüs, 5. Justiitsministeerium, Tallinn. • Part, K., Oidermaa, A-K., Sisask, M., Pertel, T., Hunt, K., Meigas, D., Raudsepp, T., Suurtee, A., Külm, K-L., Mark, L., Kaoküla, I. & Kereme, H. (2015) Noorte tervisealase internetinõustamise kvaliteedistandardid: Juhend kvaliteediindikaatorite määratlemiseks ja mõõtmiseks seksuaaltervise ja vaimse tervise veebinõustamise näitel. Eesti Seksuaaltervise Liit, Peaasi; Tallinn. Õppekeel Koolitus toimub inglise ja/või eesti keeles Õppe eesmärk Koolituse tulemusena vastab läbinu internetikeskkonnas saabunud pöördumistele, analüüsides probleemi ja andes professionaalset nõu tuginedes koolitusel omandatud teadmistele, Eestis kehtivale seadusandlusele ja kaasaegsetele teaduslikele ja meditsiinilistele lähenemistele ebakohase seksuaalkäitumise teemadel. Sihtgrupp Psühholoogid, psühhiaatrid, psühhoterapeudid, (vaimse tervise) õed, arstid jt tervishoiuspetsialistid, spetsialistid, kes osutavad seksuaalnõustamisteenust (sh noorte nõustajad) Õppe alustamise tingimused Osalejal on läbitud seksuaalnõustajate baaskoolitus või ta on läbinud seksuaalkäitumisalase erialase väljaõppe mahus minimaalselt 20 EAP (400 akad/h). Osalejal on vähemalt bakalaureusekraad sotsiaal- või tervishoiuvaldkonnas. Osaleja panustab või tal on valmisolek panustada (interneti)nõustamisse seksuaalhälbelise käitumisega alaealiste ja täiskasvanute nõustajana. 2 (5) Õppetöös osalemiseks on eelduseks piisav inglise keele tase (vähemalt B1, osad loengud võivad toimuda inglise keeles). Õppe maht ja ülesehitus (akadeemilistes tundides) Õppe kogumaht akadeemilistes tundides: 120 akad/h sh auditoorse töö maht akadeemilistes tundides: 80 akad/h sh praktilise töö maht akadeemilistes tundides: 0 akad/h sh iseseisva töö maht akadeemilistes tundides: 40 akad/h Õpiväljundid I mooduli läbimisel:  Mõistab seksuaalsuse, soo ja suhete mitmekesisust (sh erinevates kultuurides ja usundites) ning eristab tavapärast seksuaalkäitumist ebakohasest II mooduli läbimisel:  Analüüsib Eestis kehtivate regulatsioonide järgi seksuaalkäitumise seaduslikkust, oskab oma hinnangut põhjendada ja teab juriidilisi võimalusi käitumise muutmiseks (nt kriminaalhooldus, käitumiskontroll jms) III mooduli läbimisel:  Eristab seksuaalsuunitluse ja seksuaalfunktsiooni häireid, sh nende diagnoosimise ja ravimise võimalusi IV mooduli läbimisel:  Rakendab riskihindamise meetodeid turvalise käitumise planeerimiseks ja juhendab nõustatavat muutuste tegemisel;  Seostab seksuaalhälbelise ja kuritegeliku käitumise põhjuseid teoreetiliste lähtekohtadega V mooduli läbimisel:  Eristab alaealiste ja täisealiste seksuaalselt ebakohast käitumist ja selle põhjuseid;  Kirjeldab, millised on võimalikud seksuaalse väärkäitumise tagajärjed kannatanutele VI mooduli läbinu:  Analüüsib etteantud juhtumeid (sh enda isiklikke hinnanguid nendele) seksuaal- ja nõustamise eetika standarditest lähtuvalt ja vastab levinumatele seksuaalhälbelist käitumist puudutavatele küsimustele. Õppesisu I moodul – sissejuhatus  Seksuaalsuse, soo ja suhete mitmekesisus;  Seksuaalsus eri kultuurides ja usundites;  Tavapärane ja ebakohane seksuaalkäitumine, piiride käsitlemine erinevates kultuurides, sh Eesti kontekstis;  Enda hoiakute ja väärtushinnangute märkamine ja teadvustamine ning selle mõju seksuaalnõustamise protsessile. II moodul – õiguslikud alused  Piir seaduspärase ja seaduse vastase seksuaalkäitumise vahel Eesti õiguspraktikas (praktilised näited kaasuste näitel);  Seksuaalkuriteod Eesti õiguspraktikas (süüteo koosseisud, menetlusprotsess jm) ja teavitamisnõuded;  Erootika ja pornograafia eristamine;  Lapsi ärakasutav pornograafia – kuidas toimepanijad selle materjalini jõuavad ja milline on õiguskaitseorganite tegevus selle takistamiseks/avastamiseks;  Juriidilised võimalused käitumise muutmiseks (nt kriminaalhooldus, käitumiskontroll jms). 3 (5) III moodul – seksuaalsete kõrvalekallete meditsiiniline käsitlus  Seksuaalsuunitluse häired, nende diagnoosimine ja psühhiaatriline medikamentoosne ravi;  Seksuaalhälbelise käitumisega kaasnevad häired ja häired, millega võib kaasneda seksuaalhälbeline käitumine;  Seksuaalfunktsiooni häired. IV moodul – seksuaalkuritegeliku käitumise hindamine ja rehabilitatsioon  Seksuaalhälbelise ja kuritegeliku käitumise teoreetilised ja bioloogilised alused ning seletusteooriad;  Retsidiivsuse riskide hindamine ja turvalisuse planeerimine;  Eituse mehhanismid ja mustrid;  Rehabilitatsiooni alused. V moodul – alaealiste seksuaalhälbeline käitumine ja traumakogemus  Alaealiste seksuaalhälbeline käitumine ja sellele reageerimine;  Seksuaalne väärkohtlemine ja trauma. VI moodul – seminar  Seksuaalnõustamise põhimõtted ja meetodid, juhtumianalüüs;  Seksuaaleetika ja nõustamise eetika, juhtumiarutelu;  Tüüpilisemad seksuaalnõustamisele tulevad küsimused ja nende lahendamine grupitöö vormis. Õppemeetodid Teadusartiklite lugemine ja iseseisev ettevalmistus loetu aruteludeks seminarides; grupitööd ja -arutelud; juhtumianalüüsi koostamine. Õppekeskkonna kirjeldus Koolitus toimub kontaktõppena auditoorselt või veebis kahe järjestikuse päeva kaupa. Kontaktõppepäevadel toimub koolitus õppetööks sobivate tingimustega ruumis. Koolitusruumi suurus ja planeering võimaldab osalejatel ja koolitajal vabalt ringi liikuda ning jaguneda rühmadesse (rühmatöö ja ühistegevus). Koolitusruumis on olemas esitlustehnika (Data projektor kaabli ja HDMI ühendusega, ekraan, kõlarid), püsiv internetiühendus, pabertahvel, paberid, pastakad, markerid ning rühmatööde seinale kinnitamise võimalus ja vahendid. Koolitusruumis on olemas joogivesi. Koolitusruumis või selle vahetus läheduses on kohvipausi võimalus. Koolitusruumi valgustab loomulik päevavalgus. Koolitusruumis tagab mugava kliima konditsioneer. Osalejaid informeeritakse parkimiskorraldusest. Iseseisev töö Artiklite lugemine ja läbi töötamine vastavalt koolitaja pakutud materjalidele; juhtumianalüüsi koostamine etteantud juhtumi kirjelduse põhjal. Õppematerjalid Kohustuslikud allikad: • Frans, E. (2020) Sensoa lipusüsteem : Laste ja noorte lubamatule ja sobimatule seksuaalkäitumisele reageerimine. Toim. Part, K., Rumvolt, L., Pertel, T. & Janter, K. Sotsiaalkindlustusamet, Tallinn. • https://intra.tai.ee/images/TE_konverents_2021_ettekanded/Lopu sessioon/Erika_Frans.pdf • Karistusseadustik. RT I 2001, 61, 364. • RHK 11 ja/või DSM V parafiilsete häirete seletamiseks ja diagnoosimiseks • https://ecpat.org/luxembourg-guidelines/ 4 (5) • https://www.goodlivesmodel.com/ • Sootak, J. & Pikamäe, P. (2021) Karistusseadustik: Kommenteeritud väljaanne. Juura, Tartu. Nõuded õpingute lõpetamiseks, Osaleja on aktiivselt osalenud seminari aruteludes ja grupitöödes ning sh hindamismeetodid ja koostanud juhtumianalüüsid. Kohustuslik on vähemalt 80% ulatuses hindamiskriteeriumid moodulites osaleda. Koolituspäevalt puudumine on lubatud etteteatamisel. Koolitaja tagab iga mooduli kohta puudujatele täiendava iseseisva töö, mille esitamine on kohustuslik. Kõik iseseisvad tööd ja muud hindamisele minevad tööd on õigeaegselt esitatud piisaval lävendil. Õppe läbimisel väljastatav Koolituse täies mahus läbimisel ja nõuete täitmisel väljastatakse dokument (tunnistus või tõend) osalejale tunnistus. Üksikute moodulite läbimisel saab osaleja vastava mooduli läbimise kohta tõendi. Koolitaja kompetentsust tagava Koolitajad peavad vastama järgmisele nõuetele: kvalifikatsiooni või õpi- ja • Moodul II läbiviijal on süvendatud teadmised Eesti töökogemuse kirjeldus Karistusseadustikust seksuaalse enesemääramise vastaste ja alaealiste vastu suunatud süütegude osas ning on eelmainitud süütegude Eestis menetletud kriminaalmenetluses olnud viimase 5 aasta jooksul menetleja, kaitsja või süüdistaja rollis (esitada kohtuasja(de) number/numbrid); • III, IV ja V mooduli läbiviijal on psühholoogia alane kõrgharidus (magistrikraad või sellega võrdsustatud haridustase) ja minimaalselt 3- aastane töökogemus seksuaalsete kõrvalekalletega patsientidega viimase 5 aasta jooksul või psühhiaatri väljaõpe ja minimaalselt 3- aastane töökogemus psühhiaatrina viimase 5 aasta jooksul, sh eriteadmised seksuaalsuunitluse häiretest ja seksuaalhälbelisest käitumisest; • Vähemalt ühel on koolitusmaterjalide kokkupanemise ja koolituse läbiviimise kogemus viimase 5 aasta jooksul; • Kõigil on kõrgharidus ja eriteadmised seksuaalkurjategijatest või seksuaalhälbelisest käitumisest ja praktiline kokkupuude sihtgrupiga viimase 5 aasta jooksul. Õppekava kinnitamise aeg 2025 5 (5)
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet dokumendiregister →