Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 2
(muudetud sõnastuses)
ELURUUMI TAGAMISE TEENUS
1. Andmed elanike kohta (aruandeaasta lõpus)
Perede arv Elanike arv
Rea nendest
Eluruumi tüüp kokku (k.a nendest alla nendest
nr üheliikmeli- 18-aastaste ühe- kokku puudest või
pensioni-
sed) lastega liikmelised east tingitud
ealised
erivajadusega
A B 1 2 3 4 5 6
Kogukonnapõhine toetatud
01
eluase (teenusmaja)
Sotsiaalmajutusüksused 02
Teised kohaliku omavalitsuse
üksuse omandis olevad eluruu- 03
mid
Kohaliku omavalitsuse üksuse
omandis olevad eluruumid 04
kokku (r01 + r02 + r03)
Eraelamispinnad 05
Kõik kokku (rida 04 + rida 05) 06
2. Andmed elanike liikumise kohta (aruandeaasta jooksul)
Elanike arv eelmise Aruandeaasta jooksul Aruandeaasta jooksul teenust saamast lahku-
Elanike arv aruan-
aruandeaasta lõpus teenust saama tulnud ini- nud inimeste arv deaasta lõpus
meste (v1 + v2 - v3)
Kokku sh eraelamispinnale
arv
1 2 3 4 5
3. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
nendest eluruumidest
Eluruumide kohandatud vajavad kohan- Voodikohad
(tubade ja puudest või damist puudest sotsiaalma-
Rea
Eluruumi tüüp korterite) üksikud east tingitud või east tingi- jutusüksus-
nr
arv kokku korterid toad erivajadu- tud erivajadu- tes
(v2 + v3) sega inimes- sega inimes-
tele tele
A B 1 2 3 4 5 6
Kogukonnapõhine toeta-
01 X X
tud eluase (teenusmaja)
Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X X X
Teised kohaliku omavalit-
suse omandis olevad elu- 03 X
ruumid
Kokku (rida 01 + rida 02
04
+ rida 03)
4. Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevate hõivatud eluruumide arv (aruandeaasta lõpus)
nendest
Rea Hõivatud eluruu- Hõivatud voo-
Eluruumi tüüp üksikud
nr mide (tubade ja korterid dikohtade arv
toad
korterite) arv sotsiaalma-
kokku (v2 + v3) jutusüksustes
A B 1 2 3 4
Kogukonnapõhine toetatud eluase (tee-
01 X X
nusmaja)
Sotsiaalmajutusüksused 02 X X X
Teised kohaliku omavalitsuse omandis
03 X
olevad eluruumid
Kokku (rida 01 + rida 02 + rida 03) 04
5. Täiendav eluasemete vajadus (aruandeaasta lõpus)
Eluaset
Taotluste arv kokku nendest vajavad kohandatud eluruumi
vajavate inimeste arv
1 2 3
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Teenust Kulutused kulutuste rahastusallikad
Re
saanud teenusele
Eluasemetüüp a kohalik välisva- muu
inimeste kokku, eurot riik
nr omavalitsus hendid
arv kokku (v3 + v6)
A B 1 2 3 4 5 6
Kohaliku omavalitsuse üksuse omandis
01 X
olevad eluruumid
sh eluruumide kohandamine puudest või
02 X
east tingitud erivajadusega inimestele
Eraelamispind 03 X
sh eluruumide kohandamine puudest või
04
east tingitud erivajadusega inimestele
Kokku (rida 01 + rida 03) 05 X
2
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 4
(muudetud sõnastuses)
KODUTEENUS
1. Andmed koduteenuse saajate kohta (aruandeaasta jooksul)
Teenusesaajad neist
Rea kokku
nr aruandeaasta perede koosseisus
üksi elavad
jooksul elavad
A B 1 2 3
Koduteenuse saajad kokku 01
sh kohaliku omavalitsuse üksuse
poolt tagatavas eluruumis viibivad 02
teenusesaajad
2. Koduteenuse saajad soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanuserühm Rea
Mehed Naised Kokku
Osutatud teenuse maht nr
A B 1 2 3
18–64 01
65–74 02
75–84 03
85+ 04
Kokku (r01 +...+ r04) 05
Osutatud teenuse maht
06 X X
kokku (tundides)
Keskmine teenusetundide
arv kuus ühe
07 X X
teenusesaaja kohta
(r06/r05/12)
3. Koduteenust vahetult osutavate isikute arv (aruandeaasta lõpus)
Kokku
Rea
aruandeaasta
nr
lõpus
A B 1
Teenust osutavad isikud 01
neist erialase väljaõppe läbinud 02
4.Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutuste rahastusallikad, eurot Keskmised
Osutatud Kulutused
kulutused ühe
teenuse maht teenusele
teenusetunni
kokku, kokku, eurot isiku kohalik riik välisvahendid muu kohta, eurot
tundides (v3 +…+ v7) omaosalus omavalitsus (v2/v1)
1 2 3 4 5 6 7 8
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste
aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 6
(muudetud sõnastuses)
LASTEKAITSE KOHALIKU OMAVALITSUSE ÜKSUSES
1. Lastekaitsealaste juhtumite menetlemine (aasta jooksul)
Rea Tüdrukud Poisid Kokku
nr
A B 1 2 3
Nende laste arv, kellega seotult lõpetati lastekaitsealane juhtum
01
(aruandeaasta jooksul)
neist lapsed, kelle puhul lõpetati juhtum aruandeaastal seetõttu,
02
et lapse abivajadus sai rahuldatud
Nende laste arv, kes eraldati perest (aasta jooksul) 03
Perest eraldatud lastest paigutati (aasta lõpuks)
eestkosteperre 04
hooldusperre 05
asenduskodusse või perekodusse 06
turvakodusse 07
naasid perekonda 08
muu 09
2. Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kohaliku omavalitsuse üksuses (aasta lõpus)
Rea
Ametnike arv
nr
A B 1
Lastekaitsetööd tegevad ametnikud kokku 01
täisajaga töötavad 02
osaajaga töötavad 03
Lastekaitsetööd tegevate ametnike täidetud koormus 04
Lastekaitsetööd tegevate ametnike ettenähtud koormus (täidetud + täitmata) 05
Lastekaitsetööd tegevate ametnike haridus ja erialane ettevalmistus:
sotsiaaltööalase kõrgharidusega 06
neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 07
muu kõrgharidusega 08
neist erialase ettevalmistusega (vastab LasteKS §-le 19) 09
muu haridusega 10
1
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 17
(muudetud sõnastuses)
HOIU-, REHABILITATSIOONI- JA NÕUSTAMISTEENUSE NING MUUDE
SOTSIAALTEENUSTE OSUTAMINE SUURE HOOLDUS- JA ABIVAJADUSEGA
LASTELE JA NENDE PEREDELE
1. Kulutused hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenusele ning muudele sotsiaalteenustele
suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele
(aasta jooksul)
Kulutusi rahastas Kulutu- Keskmi
Teenuse-
Rea isik kohalik välis- muud sed ne tunni
tunnid
nr oma- vahendid allikad kokku, hind (v6
kokku
valitsus eurot / v1)
A B 1 2 3 4 5 6 7
Hoiuteenus 01
Rehabilitatsiooniteenus 02 x x
Nõustamisteenus 03 x x
Muud sotsiaalteenused 04 x x
Kokku 05 x x
2. Suure hooldus- ja abivajadusega laste arv, kellele osutati hoiu-, rehabilitatsiooni- ja
nõustamisteenust ning muid sotsiaalteenuseid
(aasta jooksul)
Rea Kokku laste neist
nr arv sügava puudega raske puudega muud
A B 1 2 3 4
Hoiuteenus 01
Rehabilitatsiooniteenus 02
Nõustamisteenus 03
Muud sotsiaalteenused 04
Nimetage muud teenused 05 Vabatekstiväli
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 11
(muudetud sõnastuses)
ASENDUSHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE PEREKODUS JA
ASENDUSKODUS NING JÄRELHOOLDUSTEENUSE OSUTAMINE SAMAS
ASUTUSES
1. Asendus- ja järelhooldusteenust perekodus ja asenduskodus saavad isikud ning teenuse
saamise aeg kuudes
Isikute teenuse
Rea Aasta lõpus teenust Aasta jooksul teenust
saamise aeg kokku
nr saanud isikud saanud isikud
(kuudes)
A B 1 2 3
Perekodus kokku 01
0–2-aastased 02
3–17-aastased 03
18 ja vanemad 04
Asenduskodus kokku 05
0–2-aastased 06
3–17-aastased 07
18 ja vanemad 08
Asendushooldusteenust
saanud kokku (isikud üks 09
kord)
Järelhooldusel 10
Asendus- ja
järelhooldusteenust
11
saanud kokku (isikud üks
kord)
2. Asendus- ja järelhooldusteenuse rahastamine ja kulutused isiku kohta kuus
Kulutuste rahastusallikad sh
Isikute Kulutused Kulutused
Aasta meditsiini-
teenuse ühe isiku teenusele
jooksul isiku ja
Rea saamise kohta kohalik välis- aruande-
teenust omaos hügieenik
nr aeg keskmiselt omava riik vahe muu aastal
saanud alus ulud
kokku kuus litsus ndid kokku
isikud (konto
(kuudes) (v9 / v2) (v4 +…+ v8)
5522)
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
Perekodus 01
Asenduskodus 02
Järelhooldusel 03
Asendus- ja
järelhooldustee 04
nus kokku
3. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja järelhooldusteenust saavad isikud pereti ja neis last
vahetult kasvatavad isikud (perevanemad ja kasvatajad) aasta lõpu seisuga
Asendushooldu Teenust
Järelhooldusteenust Teenust pakkunud
Rea steenust pakkunud
saanud isikud perevanemad/kasvata
nr saanud isikud pered
(aasta lõpus) jad (aasta lõpus)
(aasta lõpus) (aasta lõpus)
A B 1 2 3 4
Perekodus kokku 01
1 perevanemaga
02
peredes
2 perevanemaga
03
peredes
3 perevanemaga
04
peredes
Asenduskodus kokku 05
kuni 3 kasvatajaga
06
peredes
4 või enama
07
kasvatajaga peredes
Järelhooldusel muul
08 x
viisil*
Kokku (üks kord) 09
* real 08 veergu 4 (teenust pakkunud perevanemad/kasvatajad) ei täideta, kui järelhooldusteenuse osutamisega ei ole otse
seotud kasvatajaid/perevanemaid.
4. Perekodus ja asenduskodus asendus- ja/või järelhooldusteenust saavate isikutega tegelevad
põhitöötajad ja nende keskmine töötasu
Täitmata
Täidetud ametikohtade Töötajate Keskmine Keskmine
ametikohtade arv töötajate arv Brutotöötasu brutotöötasu
Töötaja Rea arv aasta
arv (koormused oktoobris, oktoobris oktoobris,
nr lõpus
(koormused aasta lõpus) taandatud kokku, eurot eurot
(isikute arv)
aasta lõpus) täistööajale (v5 / v4)
A B 1 2 3 4 5 6
Kasvataja 01
Kasvataja abiline 02
Perevanem 03
Perevanema abiline 04
Kokku last vahetult kasvatavad isikud 05
(summeerib read 01–04)
Sotsiaaltöötaja 06
Muud teenusesaajatega tegelevad 07
põhitöötajad*
KOKKU/keskmine 08
* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad
põhitöötajad:
2
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 12
(muudetud sõnastuses)
ERIHOOLEKANDETEENUSED
1. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi
järgi (aruandeaasta lõpu seisuga)
Kokku
eelmise Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi Kokku aruan-
Rea
Sugu / teenuse liik aruan- deaasta lõpul (v2
nr
deaasta +…+ v5)
lõpul 80 ja vane-
18–24 25–64 65–79
mad
A B 1 2 3 4 5 6
Mehed 01
Naised 02
Kokku (01 + 02) 03
sh igapäevaelu toetamise teenus 04
igapäevaelu toetamise teenus autismi-
05
spektriga täisealisele inimesele
igapäevaelu toetamise teenus suures
mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi
vajavale raske, sügava, muu täpsustatud 06
või täpsustamata intellektipuudega täi-
sealisele inimesele
igapäevaelu toetamise teenus suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale
07
mõõduka intellektipuudega täisealisele
inimesele
toetatud elamise teenus 08
kogukonnas elamise teenus 09
töötamise toetamise teenus 10
päeva- ja nädalahoiuteenus 11
ööpäevaringne erihooldusteenus (ei
12
sisalda ridu 13 kuni 15)
ööpäevaringne erihooldusteenus
ebastabiilse remissiooniga raske, sügava
13
või püsiva kuluga psüühikahäirega inime-
sele
ööpäevaringne erihooldusteenus äär-
musliku abi- ja toetusvajadusega inime- 14
sele
ööpäevaringne erihooldusteenus au-
15
tismispektriga täisealisele inimesele
Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel.
2. Riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi
järgi (aruandeaasta jooksul)
Kokku eel- Kokku aruan-
Teenusesaajate arv vanuserühmade järgi
Rea mise aruan- deaasta jook-
Sugu / teenuse liik
nr deaasta jook- sul (v2 +…+
sul v5)
80 ja vane-
18–24 25–64 65–79
mad
A B 1 2 3 4 5 6
Mehed 01
1
Naised 02
Kokku (01 + 02) 03
sh igapäevaelu toetamise teenus 04
igapäevaelu toetamise teenus autis-
05
mispektriga täisealisele inimesele
igapäevaelu toetamise teenus suures
mahus hooldust, järelevalvet ja kõrvalabi
vajavale raske, sügava, muu täpsustatud 06
või täpsustamata intellektipuudega täi-
sealisele inimesele
igapäevaelu toetamise teenus suures
mahus järelevalvet ja kõrvalabi vajavale
07
mõõduka intellektipuudega täisealisele
inimesele
toetatud elamise teenus 08
kogukonnas elamise teenus 09
töötamise toetamise teenus 10
päeva- ja nädalahoiuteenus 11
ööpäevaringne erihooldusteenus (ei
12
sisalda ridu 13 kuni 15)
ööpäevaringne erihooldusteenus
ebastabiilse remissiooniga raske, sügava
13
või püsiva kuluga psüühikahäirega ini-
mesele
ööpäevaringne erihooldusteenus äär-
musliku abi- ja toetusvajadusega inime- 14
sele
ööpäevaringne erihooldusteenus au-
15
tismispektriga täisealisele inimesele
Read 04–15 – kui teenusesaajale osutati mitut teenust, tuleb ta näidata kõigi vastavate teenuste ridadel.
3. Riigieelarvest ja riigieelarveväliselt rahastatavate erihoolekandeteenuste saajatega tegelevad
põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu võlaõigusliku lepingu alu-
sel) ja nende keskmine töötasu
Täidetud Täitmata Keskmine
Keskmine
ametikoh- ametikoh- Töötajate töötajate arv brutotöö-
Töötaja/ amet tade arv Brutotöötasu tasu ok-
Rea tade arv arv oktoobris,
(koormu- oktoobris toobris,
nr (koormu- aasta lõpus taandatud
sed) aasta kokku, eurot eurot
sed) aasta (isikute arv) täistööajale
lõpus lõpus (v5 / v4)
A B 1 2 3 4 5 6
Hooldustöötaja 01
Tegevusjuhendaja 02
Abihooldustöötaja 03
Õde 04
Sotsiaaltöötaja 05
Huvijuht 06
Muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad* 07
Kokku (01 +…+ 07) / keskmine 08
* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:
2
4. Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised (aruandeaasta jooksul)
Kulutuste rahastusallikad, eurot
muu (v.a rii-
Riigieelarvevälised gieelarvest
Rea kulutused kohalik rahastatav
Teenuse liik isiku välisva-
nr teenusele kokku omavalit- erihoole-
(v1 = v2 + v3 + v4) omaosalus hendid
sus kande maksi-
maalne mak-
sumus)
A B 1 2 3 4 5
Igapäevaelu toetamise teenus 01
Igapäevaelu toetamise teenus
autismispektriga 02
täisealisele inimesele
Igapäevaelu toetamise teenus
suures mahus hooldust, järele-
valvet ja kõrvalabi vajavale
03
raske, sügava, muu täpsustatud
või täpsustamata intellektipuu-
dega täisealisele inimesele
Igapäevaelu toetamise teenus
suures mahus järelevalvet ja kõr-
04
valabi vajavale mõõduka intellek-
tipuudega täisealisele inimesele
Toetatud elamise teenus 05
Kogukonnas elamise teenus 06
Töötamise toetamise teenus 07
Päeva- ja nädalahoiuteenus 08
Ööpäevaringne erihooldustee-
09
nus (ei sisalda ridu 09 kuni 12)
Ööpäevaringne erihooldustee-
nus ebastabiilse remissiooniga
10
raske, sügava või püsiva kuluga
psüühikahäirega inimesele
Ööpäevaringne erihooldustee-
nus äärmusliku abi- ja toetusva- 11
jadusega inimesele
Ööpäevaringne erihooldustee-
nus kohtumäärusega hoolekan- 12
deasutusse paigutatud inimesele
Ööpäevaringne erihooldustee-
nus autismispektriga 13
täisealisele inimesele
Kokku (01 +…+ 12) 14
4.1. Erihoolekandeteenuste osutamise meditsiini- ja hügieenikulud (aruandeaasta jooksul)
Rea Kokku (olenemata rahasta-
Kululiik
nr misallikast), eurot
A B 1
Meditsiini- ja hügieenikulud, konto 5522 01
3
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 15
(muudetud sõnastuses)
VARJUPAIGATEENUS
1. Varjupaigateenuse saajad soo ja vanuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad
Rea
Pöördumise põhjus 65 ja Kokku
nr 18–24 25–49 50–64
vanemad
A B 1 2 3 4 5
1. Kodutud kokku 01
mehed 02
naised 03
2. Teised varjupaigateenuse saajad kokku 04
mehed 05
naised 06
3. Varjupaigateenuse saajad kokku 07
mehed 08
naised 09
2. Varjupaigateenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi (aruandeaasta jooksul)
Isikud teenuse saamise kestuse järgi
Rea Kokku
nr kuni 7 8–30 31–90 91–180 181–270 üle 270 isikuid
ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva ööpäeva
A B 1 2 3 4 5 6 7
1. Kodutud 01
2. Teised varjupaigateenuse saajad 02
3. Varjupaigateenuse saajad kokku 03
3. Kohtade kasutamine
Ühe isiku
Teenust Isikute teenuse
Kohtade arv keskmine
saanud saamise aeg
(aruandeaasta teenuse saamise
inimeste kokku,
lõpus) aeg (ööpäevade
arv ööpäevades
arv) (v3 / v2)
1 2 3 4
4. Varjupaigateenuse saajatele osutatavad lisateenused
Teenuse olemasolu
Rea asutuses (teenuse
Teenuse liik
nr olemasolu tähistage
numbriga 1)
A B 1
Riiete ja esmatarbevahendite andmine 01
Valmistoidu pakkumine 02
Sotsiaalnõustamine 03
Psühholoogiline nõustamine 04
Resotsialiseerimisteenus 05
Meditsiiniline abi* 06
* meditsiinilise erialase haridusega isiku poolt osutatud teenus
5. Varjupaigateenuse osutamisega tegelevad töötajad (aruandeaasta lõpus)
Täidetud ametikohtade
Töötaja Rea nr Tegelik töötajate arv
arv
A B 1 2
Juhataja 01
Sotsiaaltöötaja 02
Hooldustöötaja 03
Valvetöötaja 04
Õde 05
Muud 06
Kokku 07
Vabatahtlikud töötajad (aasta jooksul kokku) 08 X
6. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutused Kulutuste rahastusallikad, eurot
Teenuse teenusele Keskmised
saamise aeg kokku, kulutused ühe
kokku eurot isiku kohalik ööpäeva kohta
riik välisvahendid muu
(ööpäevad) (v3 + v4 + omaosalus omavalitsus (v2 / v1)
v5 + v7)
1 2 3 4 5 6 7 8
2
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord”
Lisa 16
(muudetud sõnastuses)
VÄLJASPOOL KODU OSUTATAV ÜLDHOOLDUSTEENUS
1. Teenusesaajad soo, vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta lõpus)
Rea Vanuserühmad Kokku
Sugu
nr 18–64 65–79 80–84 85+
A B 1 2 3 4 5
Mehed 01
Naised 02
Kokku 03
neist
dementsuse 04
diagnoosiga¹
¹ RHK 10 alampeatükk F00–F03
2. Teenusesaajate liikumine (aruandeaasta jooksul)
Saabujate arv saabumiskoha järgi Lahkujate arv lahkumise sihtkoha järgi
Eelmise
Aruande-
aruande- neist neist aasta
aasta
iseseisvalt lõpus
lõpus sh sh
elama
statsionaarselt tervishoiuteenuselt, v.a õendusabiteenus
isikud, kelle elukoht paikneb teenuseosutajaga samas KOVis
ööpäevaringselt üldhooldusteenuselt teisest asutusest
ööpäevaringsele üldhooldusteenusele teise asutusse
isikud, kellele osutati eelnevalt ühte või enamat toetavat
ööpäevaringsele erihoolekandeteenusele
ööpäevaringselt erihoolekandeteenuselt
mujale, andmed puuduvad
mujalt, andmed puuduvad
toetavat sotsiaalteenust saama
õendusabiteenuselt
Kokku
Kokku (v12
(v3 + +…+
sotsiaalteenust
surnud
kodust
koos perega
v6 +...+ v15 +
isikute arv
isikute arv
v10) v17 +
üksi
v18)
1
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 14 15 16 17 18 19
3
2a. Teenusesaajate jaotus hooldusteenuse eest tasumise alusel
Isikute arv eelmise aruandeaasta lõpus Isikute arv aruandeaasta lõpus
Kokku neist Kokku neist
(v2 + v3) isikud, kelle isikud, kes (v5 + v6) isikud, kelle
isikud, kes
hooldusteenuse tasusid oma hooldusteenuse
tasusid oma
eest tasus kohalik hooldus- eest tasus kohalik
hooldusteenuse
omavalitsus teenuse eest omavalitsus
eest ise
vähemalt osaliselt ise vähemalt osaliselt
1 2 3 4 5 6
3. Teenusesaajad teenuse saamise kestuse järgi isiku kohta ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Teenust
Ühe isiku
saanud Ühe isiku
Isikute teenuse
isikute Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (ööpäevades) teenuse
teenuse saamise
arv saamise
saamise keskmine
kokku arvestuslik
aeg kokku aeg (öö-
(üks aeg (kuud
(ööpäeva- päevad
kord) aastas)
des) aastas)
(v2 +…+ kuni 30 31–90 91–150 151–210 211–270 271–330 üle 330 v10 / 30,4
v9 / v1
v8)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
3a. Intervallhooldust (ajutist ööpäevaringset hooldust) saanud isikud teenuse saamise kestuse
järgi (aruandeaasta jooksul)
Teenuse saamise sh teenuse saamise kestuse järgi
Teenusesaajate arv
kordade arv 151 ja enam
(üks kord) kuni 30 ööpäeva 31–90 ööpäeva 91–150 ööpäeva
(v3 +…+ v6) ööpäeva
1 2 3 4 5 6
4. Teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad (töölepingu, töövõtulepingu, käsunduslepingu või muu
võlaõigusliku lepingu alusel) ja nende keskmine töötasu
Andmed esitatakse kõigi kolme väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse põhitöötajate kohta
(ööpäevaringe üldhooldusteenus, intervallhooldus ja päevahoiuteenus).
Täidetud Täitmata Keskmine Keskmine
ametikohtade Töötajate
ametikohtade töötajate arv Brutotöötasu brutotöötasu
Rea arv arv aasta
Töötaja arv oktoobris, oktoobris oktoobris,
nr (koormused lõpus
(koormused taandatud kokku, eurot eurot
aasta lõpus) (isikute arv)
aasta lõpus) täistööajale (v5 / v4)
A B 1 2 3 4 5 6
Hooldustöötaja 01
Abihooldustöötaja 02
Huvijuht 03
Tegevusjuhendaja 04
Sotsiaaltöötaja 05
Õde¹ 06
Muud
teenusesaajatega
07
tegelevad
põhitöötajad*
Kokku (rida 01
+ ...+07) / 08
keskmine
2
¹ Õe kohta esitavad andmed ainult need teenuseosutajad, kellel pole tervisekassaga lepingut ehk kes rahastavad
õendusteenust teenusesaajatelt laekunud kohamaksumuse tasust.
* Nimeta muud teenusesaajatega tegelevad põhitöötajad:
5. Teenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Andmed esitatakse ööpäevaringse üldhooldusteenuse ja intervallhoolduse kohta.
Isikute Kulutused
Teenust teenuse ühe isiku Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused
saanud saamise kohta teenusele sh meditsiini- ja
isikute aeg keskmiselt kokku, hügieenikulud,
arv kokku ööpäevas, isiku kohalik eurot (v4 konto 5522
riik välisvahendid muu
kokku (ööpäeva- eurot (v9 / omaosalus omavalitsus +…+ v8)
des) v2)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
PÄEVAHOIUTEENUS
6. Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse diagnoosi järgi (aruandeaasta jooksul)
Vanuserühmad Teenust saanud
Rea isikud kokku
nr 18–64 65–79 80–84 85+ (üks kord)
(v1 +...+ v4)
A B 1 2 3 4 5
Kokku 01
neist dementsuse
02
diagnoosiga¹
¹ RHK 10 alampeatükk F00–F03
7. Päevahoiuteenuse saajad teenuse saamise kestuse järgi ja teenuse saamise aeg
(aruandeaasta jooksul)
Isikute arv vastavalt teenuse saamise kestusele (päevades) Ühe isiku
Teenust Isikute
teenuse
saanud teenuse
331– saamise
isikud kokku kuni 91– 151– 211– 271– saamise
31–90 365 aeg (päevi
(üks kord) 30 150 210 270 330 aeg kokku
(366) aastas) (v9
(v2 +…+ v8) (päevades)
/ v1)
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10
8. Päevahoiuteenuse osutamise kulud ja rahastamine (aruandeaasta jooksul)
Kulutuste rahastusallikad, eurot Kulutused
Isikute
Kulutused ühe isiku
teenuse
teenusele kohta
saamise
kokku, isiku kohalik keskmiselt
aeg kokku riik välisvahendid muu
eurot (v3 omaosalus omavalitsus päevas, eurot
(päeva-
+…+ v7) (v2 / v1)
des)
1 2 3 4 5 6 7 8
3
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord“
Lisa 18
VAIMSE TERVISE TEENUSE TOETUSFONDI VAHENDITE KASUTUS JA JÄÄK
1. Kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest vaimse tervise teenuse rahastamine ja toetusfondi vahendite jääk
Rea Eurot
nr
A B 1
Eelnevate perioodide toetusfondist saadud rahaliste vahendite jääk 01
Aruandeaastal vaimse tervise teenuse rahastamiseks saadud toetusfondi vahendid 02
Kokku aruandeaastal vaimse tervise teenuse korraldamiseks vahendeid (r01 + r02) 03
Kokku aruandeaastal vaimse tervise teenuse osutamiseks kasutatud vahendeid (võrdub tabeli 2 ridade summaga, veerg 20) 04
Vahendite jääk aruandeaasta lõpus (r05 = r03 – r04) 05
2. Vaimse tervise teenuse saamine ja toetusfondi vahendite kasutus teenuse liigi järgi (aasta jooksul)
Kokku mehed ja naised Kasutatu
Naised vanuserühmas Mehed vanuserühmas Teenus
vanuserühmas d
Re Naise Mehe t
Teenusekordad vahendei
Teenuse liik a 7 d 7 d 7 saanud
0 13 18 0 13 18 0 13 18 e arv kokku d kokku,
nr – 65 kokku – 65 kokku – 65 isikud
– – – – – – – – – kulutused
1 + 1 + 1 + kokku
6 17 64 6 17 64 6 17 64 eurodes
2 2 2
1 1
A B 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 15 16 17 18 19 20
3 4
Psühholoogiline
nõustamine 01
Vaimse tervise
kriisinõustamine 02
Leinanõustamine
03
Hingehoidlik
nõustamine
hooldekodus 04
Hingehoidlik
nõustamine
laiemalt (v.a
hooldekodus) 05
Perenõustamine
06
Pereteraapia
07
Muusikateraapia
08
Kunstiteraapia
09
Mänguteraapia
10
Kogemusnõustami
ne (täpsusta
vabaväljal
kogemust, mille
osas nõustatakse) 11
Muu vaimse tervise
teenus (täpsusta
vabaväljal, millist
muud teenust
osutati) 12
Kulutused ja
korrad kokku 13 x x x x x x x x x x x x x x x x x x
Täpsustavad vabaväljad:
Kogemusnõustamine (täpsusta vabaväljal
kogemust, mille osas nõustatakse)
Muu vaimse tervise teenus (täpsusta vabaväljal,
millist muud teenust osutati)
2
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Meie 21.02.2025 nr 1.2-2/13-1
Haridus- ja Teadusministeerium
Eelnõu kooskõlastamine
Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks sotsiaalkaitseministri 17. märtsi
2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded,
andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmise määruse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
Lisad: Eelnõu ja seletuskiri lisadega
Lisaadressaadid:
Sotsiaalkindlustusamet
Statistikaamet
Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Eesti Linnade ja Valdade Liit
Hoolekandeteenused AS
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 /
[email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
2
Mari Sarv
[email protected]
EELNÕU
05.02.2025
MINISTRI MÄÄRUS
Nr
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a
määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste
statistiliste aruannete koostamise nõuded,
andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse sotsiaalhoolekande seaduse § 11 lõike 4 alusel.
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruses nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste
aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord” tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 5 ja määruse lisa 5 tunnistatakse kehtetuks;
2) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 11 sõnastatakse järgmiselt:
„11) „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine
suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele” (lisa 17);“;
3) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 12 järgmises sõnastuses:
„12) „Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk” (lisa 18).”;
4) paragrahvi 3 lõiked 1 ja 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohaliku omavalitsuse üksus koostab S-veebis 15. veebruariks eelmise kalendriaasta
andmete põhjal § 2 lõike 1 punktides 2–4, 6 ja 8–12 sätestatud vormide kohased statistilised
aruanded ning esitab need S-veebi kaudu samaks tähtajaks Sotsiaalkindlustusametile.
(2) Sotsiaalkindlustusamet tagab S-veebis lõike 1 kohaselt esitatavate aruannete kogumise,
määrab nende esitajad aruannete kaupa, kogub ja vaatab üle aruandeid, koostab
maakondade ja riigi koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need S-veebi kaudu
1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile.“;
5) paragrahvi 3 lõiked 3–5 tunnistatakse kehtetuks;
6) paragrahvi 3 lõige 11 sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Sotsiaalkindlustusamet tagab H-veebis lõike 10 kohaselt esitatavate aruannete
kogumise, määrab nende esitajad aruannete kaupa, kogub ja vaatab üle aruandeid, koostab
maakondade ja riigi koondaruanded teenuseliikide kaupa ning esitab need H-veebi kaudu
15. märtsiks Sotsiaalministeeriumile.“;
7) paragrahvi 4 lõigetest 1 ja 2 jäetakse välja sõnad „Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel“;
8) määruse lisad 2, 4, 6, 10–12 ja 15–17 asendatakse käesoleva määruse lisadega 1–9;
9) määrust täiendatakse lisaga 18, mis on esitatud käesoleva määruse lisas 10.
(allkirjastatud digitaalselt)
Signe Riisalo
sotsiaalkaitseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarjo Mändmaa
kantsler
Lisa 1. Eluruumi tagamise teenus
Lisa 2. Koduteenus
Lisa 3. Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses
Lisa 4. Võlanõustamisteenus
Lisa 5. Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning
järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses
Lisa 6. Erihoolekandeteenused
Lisa 7. Varjupaigateenus
Lisa 8. Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus
Lisa 9. Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine
suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele
Lisa 10. Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste
statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“
muutmise määruse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrust nr 7, millega on
kehtestatud sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete vormid ja aruannete esitamise
kord.
Määruse muudatused jätkavad sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda koondina
vähendada esitatavate aruannete mahtu. Muudatused hõlmavad täpsustusi seoses aruannete
kogumise ja üle vaatamise rollidega, väiksemaid sisulisi ja tehnilisi muudatusi kaheksas
aruandevormis ning ühe aruandevormi ära jätmist ja ühe vormi lisandumist. Aruannete
kogumise, üle vaatamise ja kinnitamise puhul sätestatakse Sotsiaalkindlustusametile selge
vastutus, mis loob selguse rakendusasutuse rollist sotsiaalhoolekande statistika kogumisel ja
avaldamisel. Muudatused kaheksas vormis on väiksemad kohandused, mis on tehnilised
pisiparandused või vajalikud sotsiaalpoliitika kujundamise seisukohast ja sotsiaalhoolekande
seaduses tehtud muudatustega kooskõlla viimiseks. Lisanduv vaimse tervise teenuse aruanne
on seotud alates 2025. aastast riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele (edaspidi KOV)
määratava uue toetusega psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi (edaspidi vaimse tervise
teenus) korraldamiseks. Kehtetuks tunnistatav lapsehoiuteenuse aruanne on seotud teenuse
üleminekuga haridusvaldkonna alla.
1.2. Määruse ettevalmistaja
Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna nõunik
Mari Sarv (e-post:
[email protected]), analüüsi ja statistika osakonna juhtaja kohusetäitjana
hoolekande- ja rahvatervisepoliitika analüüsijuht Marion Rummo (e-post:
[email protected]) ning analüütikud Tiina Linno (e-post:
[email protected]), Svetlana
Karpovitš (e-post:
[email protected]) ja Kadri Kallip (e-post:
[email protected]).
Statistiliste aruannete vormide muutmise ettepanekute tegemisel osalesid
Sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna kogukonna teenuste koordinaator Kaidy
Aljama (
[email protected]), laste ja perede osakonna nõunik Britt Tammiste, hoolekande
osakonna nõunikud Ketri Kupper (e-post:
[email protected]), Tarmo Kurves (e-post:
[email protected]), Elen Preimann (e-post:
[email protected]) ja Liisa Päeske (e-
post:
[email protected]) ning hüvitiste ja pensionipoliitika osakonna majandusliku
toimetuleku juht Kati Nõlvak (e-post:
[email protected]) ja nõunik Kaie Pukk (e-post:
[email protected]).
Määruse juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusloome ja
isikuandmete kaitse nõunik Alice Sündema (e-post:
[email protected]).
Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse
keeletoimetaja Virge Tammaru (e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Määrus on seotud 01.01.2025 jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse ja käibemaksuseaduse
muutmise seadusega (vaimse tervise teenus) (RT I, 11.12.2024, 2), sotsiaalhoolekande
seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega (erihoolekandeteenused ja elukoha aadressi
muutmine) (RT I, 18.10.2024, 1), sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste
korraldamise seaduse muutmise seadusega (iseseisev õendusabi ööpäevaringse
erihooldusteenuse osutamisel) (RT I, 11.12.2024, 1) ning 01.09.2025 jõustuva
alusharidusseadusega (RT I, 09.01.2025, 1).
Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.
Määrusega muudetakse sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määruse nr 7
„Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja
esitamise kord“ redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi Teatajas avaldamismärkega RT I,
28.03.2024, 7.
2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs
Punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks aruanne „Lapsehoiuteenus”. Teenuse korraldus
(alushariduse osana), sealhulgas edaspidine vajalik andmekorje ja selle korraldus, läheb üle
Haridus- ja Teadusministeeriumi vastutusvaldkonda. Sotsiaalvaldkonna korraldada jääb
endiselt suure hooldus- ja abivajadusega laste hoiuteenus, millega seotud aruandluskohustus
on kaetud teise aruandega.
Punktiga 2 nimetatakse ümber endine aruanne „Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja
nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldusvajadusega lastele
ja nende peredele“ (lisa 17). Aruande uus nimetus on „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja
nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus- ja abivajadusega
lastele ja nende peredele“. Sõnastuse muudatused tulenevad 2025. aastal kehtima hakkava
alushariduse ja lapsehoiu seaduse muutmise seadusest, kus teenuse nimetuses ja teenuse
sihtrühma nimetuses on tehtud samad sõnastusmuudatused.
Punktiga 3 lisatakse määruse § 2 lõikesse 1 punkt 12 „Vaimse tervise teenuse toetusfondi
vahendite kasutus ja jääk“ (lisa 18). Sellega kehtestatakse KOV-idele uus aruandevorm, mis
on tingitud 01.01.2025 jõustuva sotsiaalhoolekande seaduse § 156 lõigete 39 ja 310
täiendustest, mille kohaselt määratakse alates 2025. aastast riigieelarvest KOV-ile riigieelarve
võimalustest lähtudes toetus psühhosotsiaalse ja psühholoogilise abi (edaspidi koos vaimse
tervise teenus) korraldamiseks. Nimetatud vaimse tervise teenuse aruandega kogutakse KOV-
idelt järgmisi andmeid vaimse tervise teenuse osutamise kohta: teenusele kulutatud vahendid,
riigieelarvest jagatud toetusfondi vahendite jääk, isikute vanuserühma ja soo järgi vaimse
tervise teenuseid saanud isikute arv ja teenuse saamise kordade arv teenuseliikide kaupa.
Aruande kaudu kogutavad andmed võimaldavad Sotsiaalkindlustusametil ja
Sotsiaalministeeriumil saada ülevaate vaimse tervise teenuse osutamisest ja arendamise
vajadusest ning annavad aluse riigieelarveliste rahastusotsuste jätkamiseks.
Punktiga 4 lisatakse määruse § 3 lõikesse 1 viide ka lisale 12, milleks on aruanne „Vaimse
tervise teenuse toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“, mille puhul hakkab KOV-i jaoks kehtima
samasugune kord nagu teiste sotsiaalhoolekandealaste aruannete esitamisel. Andmed
esitatakse Sotsiaalkindlustusametile üks kord aastas eelneva aasta kohta 15. veebruariks S-
veebi kaudu. Esimest korda esitavad KOV-id aruande 2026. aastal 2025. aasta kohta. Täpne
andmekoosseis on nähtav aruandevormis (määruse eelnõu lisas 10).
Samuti tehakse parandus määruse § 3 lõikes 2, millega täpsustatakse Sotsiaalkindlustusameti
rolli aruannete kogumisel. Sotsiaalkindlustusametil oli varem kehtinud sätte kohaselt nimetatud
aruannete koondamise ja 1. märtsiks Sotsiaalministeeriumile esitamise kohustus. Täienduse
kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil jätkuvalt sama kohustus, kuid lisatud on S-veebis
aruannete kogumise tagamise ülesanne, kohustus määrata aruannete esitajad aruannete
kaupa ning aruannete kogumise juures ka aruannete ülevaatamise roll. Praktikas on
2
Sotsiaalkindlustusamet ka seni aruannete esitajatele avanud aruanded täitmiseks ja tuletanud
meelde aruannete esitamist, kuid varem polnud see määruses sätestatud (aruannete
esitajateks on KOV-id ja hoolekandeasutused lähtuvalt SHS § 11 määratlusest, kuid
teenuseosutajad võivad aastati muutuda, mistõttu tuleb esitajad igal aastal uuesti kaardistada).
Varem ei olnud ka määruses kindlaks määratud, kes tagab, et aruanded oleksid e-keskkonnas
ette valmistatud ning kas aruannete koondamine on ainult tähtaegse aruande koondi tegemine
või see eeldab ka loogilist kontrolli, mis on andmekvaliteedi tagamiseks vajalik ja seostub ka
tehniliste kontrolltingimuste loomisega aruannete ettevalmistamisel (ehk eeltööde kaudu saab
ka automaatselt osaliselt tagada, et andmete sisestamisel ei saa teha inimlikke vigu).
Täpsustused on vajalikud, et Sotsiaalkindlustusametil oleks edaspidi õiguslik alus ja kohustus
aruandeid tehniliselt ette valmistada, avada aruanded esitajatele täitmiseks tähtaegselt ja
tagada andmete kvaliteet eeltööde ja andmete ülevaatamisega.
Punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks edaspidi ebavajalikud määruse § 3 lõiked 3–5. Need
puudutasid aruande „Lapsehoiuteenus“ esitamise ja kogumise ülesandeid ning pole seoses
käesoleva määruse punktiga 1 selle aruande kehtetuks tunnistamisega enam vajalikud.
Punktiga 6 täiendatakse määruse § 3 lõiget 11, millega täpsustatakse sarnaselt eelnevate
punktidega Sotsiaalkindlustusameti rolli aruannete kogumisel. Sotsiaalkindlustusametil oli
varem kehtinud sätte kohaselt lõike 10 kohaselt esitatud aruannete koondamise ja 15. märtsiks
Sotsiaalministeeriumile esitamise kohustus. Täienduse kohaselt on Sotsiaalkindlustusametil
jätkuvalt samad kohustused, mis varem, kuid lisatud on kohustus tagada H-veebis aruannete
kogumine, määrata nende esitajad aruannete kaupa ning aruannete kogumise juures ka
kohustus need üle vaadata (need kohustused olid varem määruses sätestamata). Täpsustus
on vajalik, et Sotsiaalkindlustusametil oleks edaspidi õiguslik alus ja kohustus aruandeid
tehniliselt ette valmistada, avada aruanded esitajatele täitmiseks ja tagada andmete kvaliteet
aruannete ülevaatamise kaudu ka lõike 10 kohaselt esitatavate aruannete puhul ehk määruse
punktid 4 ja 6 taotlevad ühtset lähenemist Sotsiaalkindlustusameti rolli puhul aruannete
kogumisel.
Punktiga 7 sõnastatakse ümber määruse § 4 lõikeid 1 ja 2, millega jäetakse ära
hoolekandestatistika keskkondade eest viide, et need kuuluvad Sotsiaalministeeriumi
kodulehele, kuna tegemist on ebatäpsusega ja keskkondadel on omad eraldiseisvad
veebilehed.
Punktiga 8 muudetakse määruse lisasid ehk aruandevorme „Eluruumi tagamise teenus“,
„Koduteenus“, „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“, „Võlanõustamisteenus“, „Hoiu-,
rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine suure hooldus-
ja abivajadusega lastele ja nende peredele“, „Asendushooldusteenuse osutamine perekodus
ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“,
„Erihoolekandeteenused“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav
üldhooldusteenus“.
Neist kahe puhul (lisa 3 „Lastekaitse kohaliku omavalitsuse üksuses“ ja lisa 5
„Asendushooldusteenuse osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse
osutamine samas asutuses“) on tegemist ainult reanumbri ja päise valemi parandustega ehk
aruandevormis ei muutu midagi sisulist ja tegemist on tehniliste vigade parandusega.
Määruse lisa 1 „Eluruumi tagamise teenus“ aruandevormis muutub tabel 2 „Andmed elanike
liikumise kohta“. Tabelist jäetakse välja andmete küsimine selle kohta, kust või millist teenust
saamast inimesed tulid. Küsitakse vaid andmeid aruandeaasta jooksul teenust saama tulnud
inimeste arvu kohta kokku. Loobutakse ka teenust saamast lahkunud inimeste lahkumise koha
andmete küsimisest ehk kuhu või mis põhjusel mindi, v.a juhul, kui teenuse saamise järel mindi
eraelamispinnale. Need andmed on vajalikud Rahandusministeeriumi loodud KOV-i teenuste
3
olukorrast ülevaate andva andmete ja mõõdikute töölaua (minuomavalitsus.ee) täiskasvanute
sotsiaalhoolekande teenusetasemete indikaatori arvutamiseks.
Määruse lisa 2 „Koduteenus“ aruandevormis tehakse muudatus tabelis 2 „Koduteenuse saajad
soo, vanuse ja osutatud teenuse mahu järgi“. Tabelis koondatakse veerus A ridade 01 ja 02
vanuserühmad 18–49 ja 50–64 üheks vanuserühmaks 18–64, kuna praktika on näidanud, et
regulaarselt on kasutatud eelkõige seda vanuserühma.
Määruse lisa 4 „Võlanõustamisteenus“ aruandevormis tehakse mõned sisulised muudatused.
Aruandevormist jäetakse välja tabel 4 „Teenust osutanud võlanõustajad ja nende erialane
ettevalmistus“. 74 KOV-ist, kus oli korraldatud võlanõustamisteenus, suunati 2023. aastal
66 KOV-is inimesi lepingulise võlanõustaja juurde või osteti teenust sisse. Sellisel juhul, kui
KOV ise teenust ei osuta, ei ole tal ka täpseid andmeid võlanõustajate arvu ja nende
kutsetunnistuse või läbitud koolituste kohta. Lisaks saab sama teenuse pakkuja osutada
teenust erinevatele KOV-idele, mistõttu kajastuvad samad võlanõustajad erinevate KOV-ide
aruannetes topelt. Seega on koonduvad andmed suure tõenäosusega ebatäpsed, mistõttu ei
ole nende kasutatavus põhjendatud, samal ajal kaasneb andmete esitamisega
halduskoormus. Seetõttu lõpetatakse nende andmete pärimine aruandevormis. Andmed
teenuse saamise ja selle kohta, kas teenust osutas erialase ettevalmistusega teenuseosutaja,
kajastuvad jätkuvalt aruande tabelis 1 (mitut inimest KOV-is esmanõustas sotsiaalspetsialist,
kellel puudus vajalik ettevalmistus, mitmele inimesele osutas teenust KOV-i
sotsiaaltööspetsialist, kellel oli vastav ettevalmistus ja mitmele inimesele osutasid teenust
võlanõustajad väljaspool KOV-i, kelle juurde nad olid suunatud).
Määruse lisa 6 „Erihoolekandeteenused“ tabelitesse 1 „Riigieelarveväliselt rahastatavate
erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi“, 2 „Riigieelarveväliselt
rahastatavate erihoolekandeteenuste saajad soo, vanuse ja teenuse liigi järgi“ ja 4
„Erihoolekandeteenuste osutamise kulud, v.a riigieelarve eraldised“ lisatakse 01.01.2025
lisanduv uus päeva- ja nädalahoiuteenus. Samal ajal jääb üleminekuajaga kehtima ka
diferentseeritud hinnaga igapäevaelu toetamise teenus, mille kohta jäetakse samadesse
tabelitesse andmete märkimise võimalus. Tabelite 1 ja 2 veeru A pealkiri viiakse vastavusse
tabeli 4 veeru A pealkirjaga „teenuse liik“. Tabelis 4.1 „Erihoolekandeteenuste osutamise
meditsiini- ja hügieenikulud“ lõpetatakse sisseostetud õendusabiteenuse kogukulu ja
sisseostetud õendusabiteenuse tundide mahu andmete kogumine, sest 01.01.2025 jõustub
muudatus, mille alusel peab erihoolekandeteenuse osutamisel õendusabi osutamise eest tasu
saamiseks olema õendusabi osutajal leping Tervisekassaga ja vastavad andmed koonduvad
Tervisekassasse.
Määruse lisas 7 „Varjupaigateenus“ tehakse muudatused tabelis 4 „Varjupaigateenuse
saajatele osutatavad lisateenused“. Nimekirjast jäetakse välja isikukaitsevahendite (sh
näomaskide) ja desinfitseerimisvahendite olemasolu ning andmed toidupakkide jagamise ja
riiete pesemise võimaluste kohta, kuna need on eeldatavasti olemas kõikides teenust
osutavates asutustes ning andmete kogumine nende teenuste olemasolu kohta ei ole mõistlik.
Määruse lisa 8 „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“ aruandevormi tehakse mõned
sisulised muudatused ja tehniliste vigade parandused. Tabelis 1 „Teenusesaajad soo, vanuse
ja dementsuse diagnoosi järgi“ ja tabelis 6 „Päevahoiuteenuse saajad vanuse ja dementsuse
diagnoosi järgi“ ühtlustatakse vanuserühmad, et võimaldada üldhooldus- ja päevahoiuteenuse
andmete omavahelist võrdlemist vanuse alusel. Uued vanuserühmad on järgmised: 18–64,
65–79, 80–84 ja 85+. Seetõttu koondatakse kõne all olevate tabelite veergude 1 ja 2
varasemad vanuserühmad 18–49 ja 50–64 üheks vanuserühmaks 18–64. Tabelis 1
ühendatakse lisaks veergude 3–5 vanuserühmad 65–69, 70–74 ja 75–79 üheks
vanuserühmaks 65–79, kuna praktika on näidanud, et nii detailset jaotust ei ole vaja. Tabelis 6
tehakse muudatus ka rea 04 vanuserühmades: senise vanuserühma 80+ asemele tulevad
4
vanuserühmad 80–84 ja 85+. Tehniliste vigadena korrigeeritakse tabelites 3a ja 6 rea ja päise
valemeid.
Määruse lisa 9 „Hoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste
osutamine suure hooldus- ja abivajadusega lastele ja nende peredele“ (endise nimetusega
„Lapsehoiu-, rehabilitatsiooni- ja nõustamisteenuse ning muude sotsiaalteenuste osutamine
suure hooldusvajadusega lastele ja nende peredele“) aruandevormis muudetakse vastavalt
2025. aastal kehtima hakkavale SHS-i muudatusele teenuse nimetust ja teenuste sihtrühma
nimetust (seotud ka 2025. aastal kehtima hakkava alushariduse seaduse muudatusega, mille
kohaselt liigub tavaline ehk suurema hooldus- ja abivajaduseta laste lapsehoid
haridusvaldkonda). Muudatuse kohaselt muudetakse aruande pealkirjas, aruande tabelite
pealkirjades ja kummagi tabeli ühel real teenuse nimetus „lapsehoiuteenus“ nimetuseks
„hoiuteenus“ ning teenuse sihtrühma nimetus „hooldusvajadusega lapsed ja nende pered“
nimetuseks „hooldus- ja abivajadusega lapsed ja nende pered“.
Punktiga 9 täiendatakse määrust lisaga 18 „Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite
kasutus ja jääk“, mis on käesoleva määruse lisa 10 ja mille sisuline kirjeldus on esitatud
käesoleva seletuskirja punktide 1 ja 2 juures, mis kirjeldavad aruande kehtestamise sätteid ja
avavad ka uue, kehtestatava aruande sisu.
3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele
Määrus ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
4. Määruse mõjud
Määruse muudatused omavad mõju aruandeid esitavatele asutustele, KOV-idele ja aruannete
esitamisega seotud riigiasutustele: Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja
Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
Aruandevormides tehtavate muudatuste eesmärk on kindlustada vajalike andmete olemasolu
ja järjepidevus poliitikakujundamiseks ja rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks, sealhulgas
koguda andmeid kooskõlas kehtestatud seadustega ning arvestada ühiskondlikke olulisi
muutusi, mis mõjutavad ka poliitikakujundamist. Aruandevormide muudatuste puhul on jälgitud
nullbürokraatia eesmärki vähendada aruandlusest ja andmete edastamisest tingitud
halduskoormust. Kokku tehakse väikseid muudatusi kaheksas aruandevormis ning kaotatakse
üks aruandevorm, mis vähendavad esitatavate aruannete mahtu, kuid kuna lisatakse üks
aruandevorm, siis maht koondina märkimisväärselt neist muudatustest ei muutu. Määruse
muudatustega täpsustatakse ka Sotsiaalkindlustusameti rolli aruannete kogumisel.
Kuivõrd määruses esitatud juba kehtivate aruandevormide muudatused on väga väiksed ja
näevad eelkõige ette aruande esitajate koormuse vähendamist, ei ole mõjusid nende
aruandevormide puhul hinnatud ning välja on toodud vaid kokkuvõtlik mõju. Eraldi on hinnatud
mõju uue kehtestatava aruandevormiga „Vaimse tervise teenuse toetusfondi vahendite
kasutus ja jääk“ kaasnevalt ning Sotsiaalkindlustusameti aruannete kogumist täpsustavate
muudatuste raames.
Muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist riigivalitsemisele, sealhulgas
riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele, mõju majandusele, sealhulgas
andmeesitajate halduskoormusele, ja mõju infotehnoloogilistele arendustele.
Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati mõju nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju
avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk.
Mõju riigivalitsemisele, sealhulgas riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele
5
Mõju riigiasutuste korraldusele
Aruannete muudatustel ja aruannete kogumist täpsustavatel muudatustel on mõju nendele
riigiasutustele, kes korraldavad aruannete kogumist ja koondamist: Sotsiaalministeeriumile,
Sotsiaalkindlustusametile ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele.
Mõju Sotsiaalministeeriumile, Sotsiaalkindlustusametile ja Tervise ja Heaolu Infosüsteemide
Keskusele seisneb aruandevormide muudatuste tegemises S- ja H-veebi
aruandluskeskkonnas, et aruannete täitjatel oleks võimalik muudatuste kohaseid vorme täita
ja esitada. See eeldab Sotsiaalkindlustusametilt muudatuste tehnilist kirjeldamist ning Tervise
ja Heaolu Infosüsteemide Keskuselt nende IT-arenduste hankepartnerile edastamist ja
seejärel aruandevormide testimist S- ja H-veebis Sotsiaalkindlustusameti vastavate töötajate
poolt. Kuivõrd määrus täpsustab Sotsiaalkindlustusameti kohustust tagada aruannete
kogumine ja seni on määratlematuse tõttu Sotsiaalministeerium praktikas seda ülesannet ise
täitnud, peab Sotsiaalministeerium sellega kaasnevalt andma Sotsiaalkindlustusametile üle
vormide tehnilise kirjeldamise, juhendite koostamise ja nõustamise varasema praktika.
Sotsiaalkindlustusamet peab leidma ressurssi aruandevormide tehniliseks kirjeldamiseks ja
vajaduse korral nõustamiseks ning pärast arendusi nende S- ja H-veebis testimiseks, samuti
aruandevormide täitmise juhiste ülevaatamiseks ja täiendamiseks. Kohustuste määramise ja
aruannete koondamisega tegeles Sotsiaalkindlustusamet ka varem, kuid määruses tehtavad
täpsustused toovad esile, et Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on ka aruannete esitamise
ettevalmistustööd ja aruannete ülevaatamine nende kvaliteedi tagamiseks. Aruannete
ülevaatamise rolli lisamine on osaliselt seotud ka aruandevormide ettevalmistusega, mille
kaudu saab luua tehnilisi tingimusi, mis väldivad andmesisestaja inimlikke eksimusi, kuid
andmete ülevaatamine hõlmab näiteks ka loogilisi eksimusi, mille puhul ei pruugi tehnilised
tingimused alati olla rakendatavad (nt arvuliste näitajate formaadi või suuruse tingimusi saab
küll seada, kuid alati ei saa erineva teenusemahuga asutuste puhul neid ühtselt rakendada).
Edaspidi annab Sotsiaalministeerium vajaduse korral Sotsiaalkindlustusametile nõu, näiteks
kui aruandevormide puhul on vaja tõlgendada sisulisi seadustest ja määrustest lähtuvaid
põhimõtteid. Sotsiaalkindlustusamet nõustab aruannete esitajaid edaspidi lisaks tehniliste
murede puhul ka sisulistes küsimustes, mis oli samuti praktikas varem aruannete täitjate jaoks
ebaselgelt jaotunud. Praegu on Sotsiaalkindlustusametis olemas erinevate sotsiaalteenuste
ekspertiis ja ka praegu nõustatakse KOV-e teenuste korralduse küsimustes, mistõttu ei ole
asjakohane suunata aruannete esitajaid osades küsimustes Sotsiaalministeeriumi poole.
Praktikas ei olnud aruannete esitajate jaoks ka selge, kes neid milles saab nõustada, mistõttu
jõudsid nii Sotsiaalministeeriumi kui ka Sotsiaalkindlustusametini väga erinevad
nõustamisvajadused, sh mõlemani nii sisulised kui tehnilised küsimused (nt kasutajate
keskkonda loomine või aruandekohustuse edasiandmine). Osati on Sotsiaalkindlustusamet ka
ise teenuste korraldaja (nt erihoolekandeteenus), mistõttu oleks kõikne andmekorje ka
loomulik teenuse korraldamise osa. Sotsiaalministeeriumis on seni olnud neli analüütikut, kes
täitsid neid ülesandeid muu töö kõrvalt, edaspidi saab kandva rolli Sotsiaalkindlustusamet.
Sotsiaalministeeriumi neli analüütikut hindasid üleantava ülesande koormuseks kokku
0,5 kohta aastas, see jaotub aasta peale erineva intensiivsusega ning eeldab sotsiaalteenuste
osutamise ja korraldamise pädevust, mistõttu on Sotsiaalkindlustusametil oma rolli täitmiseks
eeldatavasti vaja kasutada erinevates osakondades olemasolevat ekspertiisi (nt laste heaolu,
KOV-i nõustamine, erihoolekande korraldamine, andmete töötlemine, IT tehnilised kirjeldused
jne ). Näiteks on Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakond juba varem panustanud S- ja
H-veebi andmete ülevaatamisse ja võrdlusse STAR-iga sarnaste andmete puhul, mis on
aidanud kaasa nii STAR-i kvaliteedile ja vajalikele parandustele kui ka S- ja H-veebi
aruannetes sisalduvate andmete korrektsusele. Kuna suures osas on S- ja H-veebi kaudu
kogutavad andmed seotud KOV-ide poolt STAR-i sisestatavate andmetega ja seeläbi ka
STAR-i tulevaste arendustega, on mõistlik, et veebidest päritavat haldab sama asutus, kes
vastutab ka STAR-i arenduste ja andmekvaliteedi eest. Niisamuti on erihoolekandeteenuse
6
puhul Sotsiaalkindlustusameti hallatavas sotsiaalkaitse infosüsteemis andmed riigieelarvest
teenuse osutamise kohta ning H-veebis kogutakse suuresti samadelt asutustelt andmeid
riigieelarvevälise teenuse osutamise kohta. Pikemas perspektiivis võimaldaks erinevate
infosüsteemide mõistlikum kasutuselevõtt optimeerida andmekorjet ja rakendada tõhusamalt
nullbürokraatia põhimõtet. Eesmärgiks on, et andmeid päritaks võimaluse korral üks kord ning
nii andmeesitajatele kui ka -kogujatele vähem ressurssi kulutavalt. Samal ajal arendatakse
STAR-is, SKAIS-is või muus sotsiaalvaldkonna infosüsteemis ühtset sotsiaalteenuste
andmete kättesaadavust, vältides dubleerivat andmekorjet. Kui andmekorje kui rakenduslik
tegevus antakse üle Sotsiaalkindlustusametile, siis aruandevormide kehtestamise ja selleks
vajaliku sisendi kogumine poliitikavaldkondadest jääb endiselt Sotsiaalministeeriumi
kohustuseks (sotsiaalkaitseministri määruse „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete
koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise kord“ muutmine), mida täidetakse jätkuvalt
koostöös andmeesitajate ja aruannete koondaja Sotsiaalkindlustusametiga.
Muudatus, mille kohaselt edaspidi täpsustub Sotsiaalkindlustusameti roll H- ja S-veebis
esitatavate aruannete tagamisel ja kogumisel (sh aruannete ülevaatamisel), toob kokkuvõttes
kaasa mõju eelkõige Sotsiaalkindlustusametile. Lühemat aega mõjutab see ka
Sotsiaalministeeriumit ning Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskust. Tervise ja Heaolu
Infosüsteemide Keskuse senine peamine koostööpartner aruannete ülesehitamisel ja
aruannete IT-lise esitamise ettevalmistamisel on olnud Sotsiaalministeerium. Edasine partneri
vahetus ei oma olulist mõju ning osapoolte kohanemine on eelduslikult kiire.
Sotsiaalministeeriumi jaoks avaldub lühiajaline mõju seoses info ja varasema praktika
üleandmisega Sotsiaalkindlustusametile. 2025. aasta jooksul on kavandatud, et
Sotsiaalministeerium nõustab ja juhendab Sotsiaalkindlustusametit vajaduse korral vastavalt
aruandluse protsessile: esmalt aruannete kogumisel ja aruannete esitajate nõustamisel,
seejärel andmete ülevaatamisel ja viimaks uue perioodi aruandluse ettevalmistamisel (annab
edasi IT-arenduste tellimise ja testimise senise praktika, sh eelnevate aastate
sisenddokumendid IT-arenduste tellimiseks aruandevormide ülesehitamiseks). Eesmärk on,
et 2025. aasta sügiseks on Sotsiaalministeerium andnud Sotsiaalkindlustusametile üle kõiki
tegevusi puudutava kogemuse. Seega kaasneb muudatustega Sotsiaalministeeriumi jaoks
lühiajaline juhendamise koormuse kasv, millega on 2025. aasta tööplaane tehes ka arvestatud.
Pikemaajaline mõju on muudatustel Sotsiaalkindlustusameti jaoks, kes võtab 2025. aastal
tegevused üle ja kohaneb rolliga. Eeldatavasti kaasneb muudatustega
Sotsiaalkindlustusametile ülesannete kasv seoses aruandlusega, kuid seda saab leevendada,
optimeerides andmekorjet, rakendades järk-järgult registripõhisele andmekasutusele
üleminekut ja kasutades olemasolevate ametnike ekspertlust ehk sisuteadmisi
sotsiaalvaldkonna teenuste korraldusest. Muudatustega ebasoovitavaid riske ei kaasne.
Sotsiaalkindlustusametile sotsiaalvaldkonna statistika kogumisel vastutava rolli üleminekut
saab lugeda oluliseks riski maandavaks teguriks – selliselt on paremini maandatud risk, et
sotsiaalvaldkonna statistikavajaduste kaetus ei ole kooskõlas registrite arenduste
prioriteetidega. Kuivõrd ka sotsiaalvaldkonna oluliste registrite STAR ja SKAIS arendused on
Sotsiaalkindlustusameti vastutada, võimaldab see, kui mõlema tegevussuuna puhul on üks
vastutaja, paindlikumalt ja paremini rakendada ka praktikas registripõhisele andmekorjele
üleminekut. Kokkuvõttes on muudatuste mõju Sotsiaalministeeriumi ja Sotsiaalkindlustusameti
töökorraldusele oluline ning valdkonna arengu seisukohast mõistlik ja positiivne.
Mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele
Muudatused aruandevormides „Eluruumi tagamise teenus“, „Koduteenus“, „Lastekaitse
kohaliku omavalitsuse üksuses“ ja „Võlanõustamisteenus“ puudutavad kõiki KOV-e, kuivõrd
kõik nad on nende aruannete esitajad. Niisamuti on aruannete „Asendushooldusteenuse
osutamine perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“,
„Erihoolekandeteenused“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“
muudatustest puudutatud need KOV-id, kellel on endal vastava teenuse osutamise asutus.
Kuna nimetatud aruannete muudatused on väga väikesed, puudutavad kas tehnilisi parandusi
7
või väikseid kohandusi, mis ei mõjuta oluliselt aruande sisu või enamasti vähendavad
esitatavate andmete mahtu (tabelite ärajätmine, vanuserühmade kokkutoomine), on nende
aruannete muudatuste mõju hinnatud kokkuvõtvalt: muudatused aruannetes ei mõjuta
andmete kogumise ega esitamise sagedust, mõjutatud on kõik teenuseid osutavad KOV-id,
kuid kuna eelkõige väheneb esitatavate andmete maht ja ebasoovitavaid mõjusid
aruandemuudatustega ei kaasne, on mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele väheoluline.
Kaasuvalt väheneb ka esitatavate aruannete maht KOV-idele tulenevalt aruande
„Lapsehoiuteenus“ kehtetuks tunnistamisega.
Keskmiseks saab lugeda mõju KOV-idele uue aruandevormi „Vaimse tervise teenuse
toetusfondi vahendite kasutus ja jääk“ kehtestamise kaudu. Sarnaselt on andmeid (üks kord
aastas eelneva aasta kohta) varem esitanud ka need KOV-id, kes on osalenud vaimse tervise
teenuse osutamist toetavas taotlusvoorus. Päritav andmekoosseis vormis on koostatud
samaselt taotlusvooru nõuetega, sealhulgas arvestusega, et KOV-ide koormus andmete
esitamisel ei suureneks ning samal ajal oleks tagatud minimaalne andmekoosseis, mis
võimaldaks arendada teenuseid peamisi sihtrühmi silmas pidades ja toetada rahaliselt KOV-e
vaimse tervise teenuse korraldamisel. Samas on see osadele KOV-idele uus ülesanne ja
eeldab kohanemist. Alates taotlusvooru algusest (2021. aastal) on taotluse esitanud KOV-ide
arv olnud kasvutrendis: 2021. aastal (september–detsember) 21 KOV-i, 2022. aastal 41 KOV-
i ja 2023. aastal 48 KOV-i. Arvestades toetusfondi eelarve jaotuse põhimõtteid, on tagatud
teenuse potentsiaalne rahastus kõigile 79 KOV-ile. Vaimse tervise teenuse aruande andmete
maht on kokkuvõttes väike. Kahes tabelis kogutakse andmeid vaimse tervise teenuse
osutamise kohta toetusfondi vahenditest: vahendite kasutamine teenuse liigi järgi ning
teenusesaajad soo järgi ja viies vanuserühmas (lapsed 0–6, 7–12 ja 13–17; täisealised 18–64
ja 65+). Andmete esitamine on ka KOV-ide huvides, et riik toetaks neid sihtotstarbeliselt
vaimse tervise teenuse korraldamisel ja seeläbi saaksid KOV-i elanikud paremini toetatud, mis
on iga KOV-i oluline eesmärk. Kokkuvõtvalt ei mõjuta vaimse tervise teenuse aruande
kehtestamine andmete kogumise ega esitamise sagedust. Mõjutatud on kõik KOV-id
(eeldatavasti hakkavad vaimse tervise teenust osutama kõik 79 KOV-i). Eelkõige võib
kaasneda vähesel määral esitatavate andmete mahu kasv neil KOV-idel, kes varem vaimse
tervise teenust pole osutanud. Siiski on ka sel juhul lisanduv andmemaht väike ja kogu
aruandlusest moodustab see väikse osa, mistõttu võib eeldada, et muudatusega kohanetakse
kergelt. Ebasoovitavaid mõjusid eeldatavasti ei kaasne. Kokkuvõttes võib lugeda selle
muudatuse mõju kohaliku omavalitsuse korraldusele väikseks või kuni keskmiseks juhul, kui
KOV-il ei ole eelnevat kogemust vaimse tervise teenuse korraldusega ega vastava
andmekorjega.
Mõju majandusele, sealhulgas andmeesitajate halduskoormusele
Majanduslikke mõjusid saab hinnata aruandevormide „Asendushooldusteenuse osutamine
perekodus ja asenduskodus ning järelhooldusteenuse osutamine samas asutuses“,
„Erihoolekandeteenused“, „Varjupaigateenus“ ja „Väljaspool kodu osutatav üldhooldusteenus“
aruannete muudatustega ja aruandevormi „Lapsehoiuteenus“ kehtetuks tunnistamisega
kaasnevalt neid teenuseid osutavatele eraasutustele. Nimetatud aruannete muudatused on
väga väikesed, puudutavad kas tehnilisi parandusi või väikseid kohandusi, mis ei mõjuta
oluliselt aruande sisu ja enamasti vähendavad esitatavate andmete mahtu (tabelite ärajätmine,
vanuserühmade kokkutoomine). Aruandevormi „Lapsehoiuteenuse“ kehtetuks tunnistamine
vähendab aruande esitajatele andmete esitamise kohustust. Seetõttu on põhjendatud nende
aruannete muudatuste mõju hinnata koos kokkuvõtvalt: muudatused aruannetes ei mõjuta
andmete kogumise ega esitamise sagedust, mõjutatud on kõik nimetatud aruannete teenuseid
osutavad asutused, kuid kuna esitatavate andmete maht väheneb ja ebasoovitavaid mõjusid
aruandemuudatustega ei kaasne, on mõju asutustele kokkuvõttes väheoluline ja täpsemalt
seda ei hinnata.
Mõju infotehnoloogilistele arendustele
8
Aruandevorme täidavad andmeesitajad e-keskkondades (S-veeb ja H-veeb). Aruannete
muudatuste või uute vormide loomise korral tuleb e-vorme ümber seada ja see eeldab e-
keskkondade IT-arendust, mille korraldab Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus
(arendushankega) koos Sotsiaalkindlustusametiga. Vastavad e-arendused on regulaarses
korras ette nähtud ja seega on mõju infotehnoloogilistele arendustele väheoluline.
Muudatuste koondmõju riigiasutuste, ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele
Koondina on muudatuste mõju andmeid esitavatele asutustele, KOV-idele ja
infotehnoloogilistele arendustele väheoluline. Kuigi määruse muudatused jätkavad
sotsiaalvaldkonnas olnud pikemaajalist suunda vähendada esitatavate aruannete mahtu ja
selleks on tehtud väiksemaid aruannete vormide muudatusi ja jäätakse ka ära üks
aruandevorm, mis läbi maht ja halduskoormus vähenevad, siis vajadus kehtestada uus
väiksemahuline aruanne vaimse tervise teenuste osas, toob siiski juurde lisa mahtu. Seega
koondina aruannete maht esitajatele jääb samaseks, kuid arvestusega et järgnevatel aastatel
aruannete vähendamise trend jätkub ja taotletakse ühe enam registripõhise andmekorje
võimaluste loomist.
Muudatustega kaasneb ajutine halduskoormus rollide üleminekuga seeläbi, et
Sotsiaalministeerium annab rakendusliku tegevuse üle Sotsiaalkindlustusametile, mis on
nende asutuste rolle silmas pidades praktiline ja optimeerivate võimalustega ja ajutine.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks tehtavad kulutused hõlmavad kulutusi aruannete elektrooniliseks
(veebipõhiseks) kogumiseks, st aruande täitjatele aruandevormide veebikeskkonnas
kättesaadavaks tegemine ja aruandevormides tabelitele tingimuste programmeerimine.
Veebide arendamisega seotud kulud on eraldiseisvad ja neid ei ole siin arvestatud.
Hinnanguliselt võivad muudatuste tegemise kulutused olla eelmise aasta kogemust
arvestades kuni 9000 eurot. Kulutused kaetakse Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse
eelarvest S- ja H-veebi arendusteks kavandatud summast.
Määruse rakendamisega kaasneb ka kulutuste kasv Sotsiaalkindlustusametile, mis tuleneb
aruannete ettevalmistamise, aruannete esitajate nõustamise ja andmete ülevaatamise rolli
täpsustamisest. Kulutuste kasvu katteks annab Sotsiaalministeerium
Sotsiaalkindlustusametile eelarvelisi vahendeid arvestusega aasta kohta 21 200 eurot alates
määruse jõustumise hetkest.
Määruse rakendamisega eeldatavaid tulusid otseselt ei teki, küll aga võib osade
aruandeesitajate aruande täitmiseks kuluv aeg lüheneda.
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Määruse eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja
Haridus- ja Teadusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Sotsiaalkindlustusametile,
Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Statistikaametile, Hoolekandeteenused AS-ile ja Tallinna
Sotsiaal- ja Tervishoiuametile.
9
Sotsiaalkaitseministri 17. märtsi 2021. a määrus nr 7 „Sotsiaalhoolekandealaste statistiliste aruannete koostamise nõuded, andmete koosseis ja esitamise
kord”
Lisa 10
(muudetud sõnastuses)
VÕLANÕUSTAMISTEENUS
1. Võlgnevusprobleemidega kohaliku omavalitsuse üksusesse pöördunud isikud, osutatud teenuse tundide maht ja kulutused teenusele
(aruandeaasta jooksul)
Osutatud teenuse tundide maht
Pöördunud isikutest
ja kulutused teenusele
keskmised
saanud teenust kohaliku
saanud teenust kulutused kulutused
Isikute arv saanud esmast omavalitsuse üksuses teenuse-
kohaliku suunatud võla- ühe tee-
kokku võlanõustamist vastava täiendkoolituse tundide
omavalitsuse lepingulise nõustamis- nusetunni
sotsiaaltööspetsialisti läbinud või maht
üksuse palgal oleva võlanõustaja poole teenusele, kohta,
poolt kutsetunnistusega kokku
võlanõustaja poolt eurot eurot
sotsiaaltööspetsialisti poolt
(v7/v6)
1 2 3 4 5 6 7 8
2. Teenust saanud isikud võlanõustamisteenust saama pöördumise põhjuste järgi (aruandeaasta jooksul)
Isikute neist teenust saama pöördumise kõikide põhjuste järgi
arv üüri- ja
kokku laen liising
elu- kommu- muud
(v1 ≤ pangalt ja/või SMS- elatise
aseme- naal- trahv võlad või
v2+…+v või era- järel- laen võlg-
laen maksete kohus-
9) isikult maks nevus
võlg tused
1 2 3 4 5 6 7 8 9
3. Teenust saanud isikud sotsiaalse seisundi järgi (aruandeaasta jooksul)
neist
riiklikku pensioni saav isik
Isikute töövõi-
arv ema- või registree- metus-
kokku õpilane mitte- vana- teised
vanema- ritud pensio- muu
(v1 = v2 töötav puhkusel kodune (üli-
töötu
registreeritud dus-
när või pensio-
pöördu-
+...+ v11) õpilane) töötu pensio- jad
olev töövõime när
när
toetust
saav isik
1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11
2