Merje Kuusksalu Teie 29.01.2025 /
Pärnu Maakohus eestkoste järelevalve osakond
[email protected] Meie 17.02.2025 nr 5.1-1/4927-2
Vastus selgitustaotlusele
Lugupeetud Merje Kuusksalu
Esitasite Sotsiaalkindlustusametile selgitustaotluse seoses kohaliku omavalistuse üksuse kui
lapse eestkostja tegevuse üle järelevalve teostamisega sooviga aru saada, millistel alustel, kui
suures ulatuses ja mis hetkel on õigus eestkostjal lapse sissetulekute arvelt väljamakseid teha.
Sotsiaalkindlustusamet saab selgituste andmisel lähtuda kehtivast õigusest ning tugineda
sotsiaalministeeriumi, kui sotsiaalhoolekande seaduse ettevalmistaja tõlgendusele selles
küsimuses.
Asendushooldushooldusel oleva lapse sissetulekute kasutamine
Eestkostetava vara, sealhulgas sissetulekute kasutamist reguleerib eeskätt perekonnaseadus
(PKS). PKS § 183 lõike 1 kohaselt on eestkostja kohustatud eestkostetava vara säilitama ning
võimaluse korral suurendama, muu hulgas peab eestkostja nõudma õigel ajal sisse
eestkostetavale kuuluvad nõuded. PKS § 183 lõige 2 sätestab, et eestkostetava varalt saadavat
kasu võib kasutada eestkostetava ülalpidamiseks. Samuti viitab eestkostetava ülalpidamiseks
tema raha kasutamise võimalusele PKS § 186 lõige 1. Seega on kohalikul omavalitsuse üksusel
õigus lapse vahendeid (nii raha kui vara) ülalpidamiseks kasutada vastavalt PKSis sätestatule.
Asendushooldusteenuse rahastamist reguleerib sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 4511.
Asendushooldusteenust rahastatakse teenust saava lapse eestkostja ülesandeid täitva kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvest või selle puudumisel rahvastikuregistrisse kantud elukoha järgse
kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvest ning asendushooldusel oleva lapse sissetulekutest. Riik
annab asendushooldusteenuse rahastamiseks ja korraldamiseks vahendid kohaliku
omavalitsuse üksusele. Lisaks peab omavalitsus panustama asendushooldusel olevale lapsele
hoolekandelise abi andmisel, diskrimineerimata teda piirangutega, mis on seatud
asendushooldusel viibimise alusel. Samuti tuleb hüvesid, mida bioloogiliste vanematega koos
elavatele lastele antakse omavalitsuse vahenditest, võimaldada ka asendushooldusteenusel
viibivale lapsele ja mitte kasutada selleks lapse sissetulekut.
Asendushooldusel viibiva lapse sissetulekute kasutamisel teenuse rahastamiseks, tuleb
juhinduda SHS §st 16 ning loogikast, mille kohaselt tuleb lapsele riigi või omavalitsuse makstavad
toetused ja hüvitised, mille eesmärk on igapäevase ülalpidamise osaline katmine või näiteks
puudest tulenevate lisavajaduste katmine, arvestada lapse ülalpidamiseks ja teenuse eest
tasumiseks ulatuses, mis on kooskõlas SHS §ga 16. SHS § 4511 lõikes 2 on täpsustatud lapse
sissetulekuid, mida võetakse arvesse teenuse eest tasumisel ja lapse ülalpidamisel. Oluline on
kasutada nii lapse ülalpidamiskohustusliku isiku makstavat elatist kui ka riigi makstavat elatisabi,
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
samuti toitjakaotuspensioni ja puuetega isikute sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavaid
toetusi. Viimase puhul on oluline, et näiteks puudest tulevad lisavajadused tuleb katta puuetega
isikute sotsiaaltoetuste seaduse alusel makstavate toetuste arvelt1:
Seaduseandja mõte on olnud, et peamiselt rahastatakse asendushooldusteenust kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvest ja vajadusel, lähtuvalt eestkostetava lapsega seotud asjaoludest,
võib kasutada lapsele riigieelarvest igakuiseks ülalpidamiseks ja puudest tingitud lisakulude
osaliseks hüvitamiseks ettenähtud sissetulekut. Lapse sissetulekute osaline kasutamine teenuse
eest tasumisel on põhjendatud, arvestades, et konkreetse lapse arvele laekuvad vahendid ongi
mõeldud lapse ülalpidamiseks.
Millised kulud ja kui suures ulatuses kaetakse eestkostetava lapse sissetulekutest lisaks kohaliku
omavalitsuse üksuse eelarvele, otsustab lapse eestkostja ülesandeid täitev omavalitsus, kuid see
peab olema põhjendatud. Põhjenduseks ei saa olla asjaolu, et sotsiaalhoolekande seadus seda
võimaldab või, et omavalitsusel ei ole piisavalt vahendeid. Põhjendus saab olla seotud ainult
konkreetse lapse vajadustega (nt lisakulutused, mille tõttu lapse isiklikud kulud on oluliselt
suuremad).
Tuleb arvestada, et lapse sissetulekute all on silmas peetud igakuist sissetulekut, mitte lapse
muud vara, sh arvelduskontol seisvaid vahendeid. Üldine lähtekoht võiks olla, et lapse osa
asendushooldusteenuse eest tasumisel ei ületa tema igakuist sissetulekut. Kuidagi ei saa
nõustuda, et lapse osa teenuse rahastamisel olla suurem, kui kohaliku omavalitsuse üksuse osa.
Kuigi PKSi kohaselt on lubatud ka eestkostetava varalt saadavat tulu, peale isiku kohustuste
täitmist, kasutada eestkostetava ülalpidamiseks, peab omavalitsus seejuures arvestama
eestkostetava lapse vajadusi nii käesoleval ajal kui tema täisealiseks saades. See tähendab, et
omavalitsus peab lapse sissetulekuid kasutades arvestama lapse tulevikuperspektiiviga.
Asendushooldusteenusel viibivad lapsed ja nende vajadused on erinevad – on lapsi, kes lähevad
tulevikus iseseisvasse ellu ja vajavad täiendavaid rahalisi vahendeid, samas on ka erivajadusega
lapsi, kelle puhul on teada, et peale asendushooldusteenust jätkub tema elu täisealistele mõeldud
erihoolekandeteenusel ja tema sissetulekute kasutamine on põhjendatud sellega, et laps saab
juba kasvamise ajal temale vajalikku spetsiifilist (sealhulgas kulukamat) teenust ja parimat
võimalikku hoolitsust. Igal konkreetsel juhul peab kohaliku omavalitsuse üksus eestkostjana
otsustama, millise summa ulatuses lapse vahendeid kasutada, võttes arvesse nii lapse
hetkevajadusi kui ka vajadusi tema täisealiseks saamisel.
Kui kaalumisel on asendushooldusteenusel oleva lapse sissetulekute kasutamine teenuse eest
tasumisel, siis tuleb kõigepealt tagada, et laps saab talle ettenähtud riigipoolseid toetusi, esitatud
on hagiavaldus lapsele elatise väljamõistmiseks ning vajadusel algatatud täitemenetlus jm.
Samuti ei tohi unustada asjaolu, et PKSist tulenevalt on eestkostjal kohustus muu hulgas ka
eestkostetava vara säilitada ja kasvatada. Ka see kohustus peaks käima käsikäes eestkostetava
lapse sissetulekutest tehtavate kulutuste tegemisega ja olema hea eestkostja hoolsusega
täidetud. Põhirõhk on kõigi lapse kasvatamise ja hooldamisega seotud küsimuste puhul eelkõige
lapse heaolul ja tema parimatel huvidel.
Arvestades, et asendushooldusteenus on kohaliku omavalistuse üksuse korraldatav teenus, siis
peab olema omavalitsusel vastav kord, mis sisaldab ka asendushooldusteenuse kirjeldust ja
rahastamist ning milles peaks olema käsitletud lapse sissetulekute kasutamise aspekt.
Asendushooldusteenuse hind võib olla iga lapse puhul erinev, sest oleneb lapse abivajadusest
ning võib ajas muutuda. Teenuse hind sealhulgas, kuidas hüvitatakse lapsega seotud
vajaduspõhiselt tekkivad kulud, lepitakse kokku omavalitsuse ja teenuseosutaja vahelises
lepingus, milles tuuakse välja ka teenuse rahastamise ja kuludega seonduv.
1
Sotsiaalhoolekande seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 489 SE,
kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/78742cf5-f1d8-4791-a2cc-69e3dc8ba598/
2
Sotsiaalteenuste eest tasu võtmine
Sotsiaalhoolekande seadus võimaldab sotsiaalteenuse osutamise eest võtta tasu ja kohaliku
omavalitsuse üksus kehtestab enda osutatava sotsiaalteenuste eest võetava tasu tingimused ja
suuruse. Kui suureks kujuneb tasu suurus, oleneb sellest, kui palju teenust vajatakse, milline on
teenuse maksumus ning millised on teenuse saaja ja tema pere võimalused selle eest tasuda.
Võetava tasu suurus ei tohi takistada abi saamist (SHS § 16).
Tuleb silmas pidada, et tasu üle otsustamisel on reeglina tegemist kaalutlusotsusega (välja
arvatud juhul, kui omavalitsus pakub kõigile teenust tasuta) ning selle põhjendused ja kaalutlused
peavad kajastuma haldusaktis.
Mis puudutab eestkostetava lapse sissetuleku kasutamist turvekoduteenuse ja tugiisikuteenuse
rahastamiseks, siis arvestades turvakoduteenuse eesmärki ja sisu, ei ole turvakoduteenuse
kulude katmine eestkostetava lapse sissetulekust Sotsiaalkindlustusameti hinnangul kohane,
samuti peab olema tugiisikuteenuse kulude katmine eestkostetava lapse sissetulekust väga
põhjendatud, sest üldjuhul on omavalitsuse korraldatud tugiisikuteenus inimesele tasuta.
Lapse arveldusarvelt kohaliku omavalitsuse üksuse arvele vahendite kandmine
Selles osas sotsiaalhoolekande seadus midagi ei reguleeri. PKSi kohaselt tuleb eestkostja ja
eestkostetava varalisi vahendeid hoida eraldi ning eestkostetava vahendite kasutamine peab
olema läbipaistev ja kontrollitav. Kohaliku omavalitsuse üksuse arveldusarve kaudu on mõlemat
eesmärki ilmselt keeruline täita. Aga selles küsimuses ei ole ka sotsiaalministeerium selget
seisukohta andnud, põhjusel, et see ei ole tema haldusala küsimus.
Arvestades, et tegemist on olulise küsimusega, oleme valmis tegema kohtutega koostööd,
kaasates sotsiaalministeeriumi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Leila Siiroja
Õiguse ja järelevalve osakonna juhataja
Kaja Rattas
53401856,
[email protected]
Kaira Berenstrauch
53366957,
[email protected]
3