Otti Eylandt Teie 13.02.2025 /
Riigikontroll
[email protected] Meie 26.02.2025 nr 1-13/5831-2
Kiriku 2/4
15013, Tallinn
Täiendavad ja täpsustavad vastused
erihoolekandeteenuse kättesaadavuse auditi osas
Lugupeetud Otti Eylandt
Täname tagasiside eest. Alljärgnevalt Teie poolt esitatud täiendavate ja täpsustavate küsimuste
osas vastused:
1. Kirjutasite Sotsiaalministeeriumile edastatud ettepanekute (4. küsimus, lk 6) seas mh nii:
„KOV teenuste tugi jrk-s olemise perioodiks. SKA kompenseerib ööpäevaringse
erihoolekandeteenuse puuduvaid teenuskohti ööpäevaringse erihoolekandelise teenuse
vajadustega inimestele läbi toetavate teenuste osutamise (millest aga sageli inimesele
abiks/toetuseks ei piisa) (SHSi muudatus).“
1.1. Kas saame õigesti aru, et selle ettepaneku järgi peaks ööpäevaringse
erihooldusteenuse järjekorras olevate inimeste toetamine jääma üksnes KOVide
ülesandeks? Kui saame õigesti aru, siis palun selgitage, kuidas on see ettepanek
põhjendatud, arvestades, et KOVide korraldatavad teenused on neile inimestele veelgi
ebapiisavamad, sest erinevalt SKA toetavatest teenustest pole KOVide teenused
praegusel juhul mõeldud psüühikahäire diagnoosiga inimestele.
SKA vastus: Sotsiaalkindlustusameti poolt edastatud ettepaneku kontekst on lähtunud
eesmärgist, et kuidas tulevikus inimesed erihoolekandeteenuste järjekorrast kiiremini vajalikule
teenusele jõuaks ning kuidas tagada, et teenuste järjekorrad lüheneksid ja õiged inimesed oleksid
õigel teenusel.
Täna on võimalik ühte ja sama isikut panna mitme erihoolekande teenuse järjekorda samaaegselt
ning võimalik on ka see, et näiteks raskema teenuse järjekorras ootel oleku ajal saab isik mõnda
kergemat erihoolekande teenust. Selle abil on püütud ootel oleku ajal mingitki abi ja tuge isikule
ja lähedastele riigi poolt tagada. Juhtudel, kui riigi poolt ei ole võimalik mõne kergema
erihoolekandeteenusega ajutiselt tuge pakkuda, siis oleme seisukohal, et isikule peaks tuge ja
teenuseid pakkuma kohalik omavalitsus (SHS par 5 lg 1). Täna on seda võimaldatud mõningatel
juhtudel ka ööpäevaringse üldhooldusteenuse abil.
Ideaalsetes tingimustes peaks olema lahendus selline, et kõik ööpäevaringset erihooldusteenust
vajajad isikud on riigi poolt korraldatud ööpäevaringsel erihooldusteenusel ning toetavate
erihoolekandeteenuste puhul peaks vajaduspõhiselt teenuseid pakkuma kohalik omavalitsus, sh
psüühikahäirega isikutele (SoM-i suund juba alates 2016, ISTE projekt).
Riigi ootus ja suund on, et dubleerivaid teenuseid vähendada ning et rahalisi ressursse
kasutatakse võimalikult eesmärgipäraselt. KOV-d on täna erihoolekandeteenuse sihtrühmale
tihtipeale kõige lähemal ja esmane kontakt ning eesmärk toimetulekut ja ühiskonnaelus
Paldiski mnt 80 / 15092 Tallinn / 612 1360 /
[email protected] /
www.sotsiaalkindlustusamet.ee / registrikood 70001975
hakkamasaamist parandada on meil üks. Tartu KOV korraldatavate teenuste näitel ei saa
nõustuda, et KOV poolt korraldatavad teenused oleksid intellektipuudega- ja psüühikahäiretega
isikutele ebapiisavad – sarnaseid teenuseid pakuvad ka mitmed teised KOV-id. Vastupidi, KOV
teenustega toetamine võimaldab inimesele ja/või teda hooldavatele lähedastele tagada
mitmekesisemat toetust.
Lisame näitena väljavõtte Tartu KOV korraldatavatest teenustest, mis võimaldavad toetada
erihoolekandeteenuse järjekorras olevat inimest:
Päevakeskused (Vaimse tervise probleemidega eakatele päevast hooldeteenust
pakkuv keskus). https://tartu.ee/et/paevakeskused
Tugiisikuteenus (Tugiisikuteenuse eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut
olukordades, kus isik vajab sotsiaalsete, majanduslike, psühholoogiliste või tervislike
probleemide tõttu oma kohustuste täitmisel ja õiguste kasutamisel olulisel määral
kõrvalabi. Isikut juhendatakse ja motiveeritakse ning arendatakse tema iseseisvust ja
omavastutusvõimet). https://www.tartu.ee/et/tugiisikuteenus
Sotsiaaleluasemeteenus (Eluruumi tagamise teenuse eesmärk on eluruumi kasutamise
võimaluse kindlustamine isikule, kes ei ole võimeline enda ja oma perekonna vajadustele
vastavat eluruumi tagama. Sotsiaalteenusena on õigus eluruum saada isikul, kes ei ole
ebapiisavate füüsiliste võimete, psüühiliste erivajaduste, sotsiaalse toimetulematuse,
madala või puuduva sissetuleku ja muu vara puudumise tõttu võimeline tagama endale ja
oma perekonnale eluruumi kasutamise võimalust). https://tartu.ee/et/eluruumi-tagamise-
teenus
Hooldaja määramine (Hooldus vormistatakse täisealisele teovõimelisele isikule, kes vajab
vaimsete või kehaliste puuete tõttu abi oma õiguste kasutamisel ja kohustuste täitmisel).
https://tartu.ee/et/hooldaja-maaramine
Ajutine ööpäevaringne hooldusteenus hooldekodus (eesmärk on võimaldada lähedasele
või perekonnaliikmest hooldajale puhkust kuni üheks kuuks kalendriaastas, selleks
pakutakse teenust hooldekodus. Kes vajab east ja/või terviseseisundist, tegevusvõimest
või elukeskkonnast tulenevalt ööpäev läbi kõrvalabi igapäevaelu tegevustel).
https://tartu.ee/et/hooldusteenus-hooldekodus#Ajutine-
%C3%B6%C3%B6p%C3%A4evaringne-hooldusteenus-hooldekodus
Psühholoogiline nõustamine (Psühholoogilise nõustamisteenuse osutamise eesmärk on
parandada ning toetada iseseisvat toimetulekut, leevendades toimetulekut takistavaid
pingeid, lahendades kriise ja suhtlemisprobleeme ning kasvatades iseseisvust
probleemide lahendamisel). https://www.tartu.ee/et/psuhholoogiline-noustamisteenus
Riiklik vaimse tervise teenus (psühhosotsiaalne nõustamine; psühholoogiline nõustamine;
hingehoiuteenus; pereteraapia; eakate tugigrupid).
https://www.tartu.ee/et/psuhholoogiline-ja-psuhhosotsiaalne-abi-tartu-linna-elanikele
Hoolduskoordinaatori teenus (aitavad kliente ja nende lähedasi, nii tervishoiu- kui
sotsiaalteenuste korraldamisel ning toeks perearstidele sotsiaalvaldkonna küsimuste
lahendamisel. Kui lähedaste hoolduskoormus on suur ja nad ei oska leida kõige
sobivamat abi, on võimalus pöörduda hoolduskoordinaatori poole).
https://tartu.ee/et/hoolduskoordinaatorid
„Teenuse järjekorda lisamisel märgitakse juurde inimese eelistatud teenuseosutaja,
maakond või maakonnad ning tähtaeg, millal isik soovib teenusele minna (muudatus
jõustus SKM määruses nr 70 al 01.01.2025).“
1.2. Kuidas hakkab eelistatud teenuseosutaja või maakondade info kogumine praktikas
kiirendama inimeste teenusele saamist? Kas selle muudatusega lõpetatakse
lineaarsed järjekorrad ehk edaspidi sõltub teenusele saamise kiirus inimese eelistustest
ja nendele vastavatest vabadest kohtadest, mitte enam ajalise järjestuse alusel loodud
üldjärjekorrast?
„Tavajärjekorra jaotus - tavajärjekord ja ootejärjekord - mitteaktiivne isik annab teada, et soovib
teenuskohta x ajal, seni kuni ei ole tähtaeg käes, talle kohta ei pakuta (muudatus jõustus SKM
määruses nr 70 al 01.01.2025).“
SKA vastus: Eesmärk on lähtuda teenuse saaja soovist ning vabanenud erihoolekande
teenuskohta pakutakse võimalusel vastavalt inimese eelistusele. Mida konkreetsemalt ja
2
täpsemalt on Sotsiaalkindlustusametil info inimese eelistuse kohta teenuse saamise osas, kas
piirkonna või asutuse vaatest, seda operatiivsemalt saab Sotsiaalkindlustusameti peaspetsialist
(teenusvajaduse hindaja) vaba teenuskoha tekkimisel järjekorras olevatele isikute teenuskohta
pakkuda. Kui konkreetsesse asutusse on samal ajal järjekorras mitu isikut, kes on nn aktiivses
staatuses valmis kohe teenusele minema, siis tehakse esimesena teenuskoha pakkumine ikka
järjekorras eespool olevale isikule (st, kes on varem järjekorda lisatud). Tavajärjekorras isikule
peab SKA teenuskohta pakkuma esimesel võimalusel, kuid ootejärjekorras olevale isikule pakub
SKA teenuskohta alles siis, kui isiku või tema eestkostja poolt taotluses märgitud teenuskoha
soovimise kuupäev on kätte jõudnud. Siiani oli SKA kohustatud teenuskohta pakkuma kõigile
taotluse esitanutele ajalises järjekorras, sh ka neile, kelle kohta oli teadmine, et nad hetkel
teenuskohta ei soovi. Ja selline lähenemine oli ressursimahukas ning vähese kasuteguriga.
Õigusakti muudatus aitas optimeerida järjekorras olevatele isikutele teenuskoha pakkumise ja
teenusele suunamise protsessi.
1.3. Kas see võimalus hakkab olema ka juba järjekorras olevatel inimestel ehk kas
järjekorras olevad inimesed saavad anda teada või küsite neilt ise üle, kas nad
soovivad olla järjekorras n-ö aktiivsed või mitteaktiivsed? Või hakkab see kehtima
üksnes lisanduvatele inimestele?
„infosüsteemi arendus, kust oleks SKA-le automaatselt näha, millal hakkab inimesele määratud
kuupäev kätte jõudma ja mis ajast alates SKA on kohustatud talle hakkama kohta pakkuma.“
SKA vastus: Esmajoones hakkab see muudatus kehtima nn uute teenuse järjekorda lisatavate
isikute puhul. Täna juba järjekorras olevate isikute osas küsib peaspetsialist (teenusvajaduse
hindaja) inimese käest vajalikku täiendavat infot teenuskoha pakkumisel ja lisab saadud info
SKAIS_AE andmebaasi märkuste lahtrisse.
1.4. Kas see infosüsteemi arendus on valmis? Kui pole, siis millal valmib ja kuidas seni
toimetada plaanite?
SKA vastus: Hetkel on eesmärk, et uus infosüsteemi arendus, mis asendab tänase SKAIS_AE
infosüsteemi STAR2 vastu, valmib 2027 aasta alguseks. Uude infosüsteemi planeeritakse
arendus, mis võimaldab inimese soovitud kuupäeva teenusele minemise vaatest
automaatteavitusena kuvada. Seni on kasutusel infosüsteem SKAIS_AE, mis võimaldab
täiendavate manuaalsete tegevustena eelolevatel teavitustel silma all hoida.
2. Vastasite küsimusele 5.1 (lk 7): „[…] säilinud on siiski ootus ja lootus, et toetavate
teenuse korraldajaks saab tulevikus KOV (prognoosi järgi 2023.aastal), kes on
inimesele kõige lähemal ja teab oma kogukonnas olevaid võimalusi kõige paremini,
kuidas vajaduspõhist tuge psüühikahäirega inimesele pakkuda.“
2.1. Ilmselt mõtlesite muud aastaarvu, kui 2023. Palun täpsustage, mis aastat te mõtlesite.
SKA vastus: vabandame eksimuse pärast aastaarvuga. Selgitus: Hetkel on ümberkujundamisel
erihoolekande kolme toetava teenuse tulevik – eesmärgiga luua üks toetav teenus (ISTE mudeli
piloteerimise kogemusi arvestades), uue teenuse mudel peaks rakendatama alates 01.01.2027.a.
SKA korraldusel ning säilinud on siiski ootus ja lootus, et toetavate teenuse korraldajaks saab
tulevikus KOV (prognoosi järgi 2030.aastal), kes on inimesele kõige lähemal ja teab oma
kogukonnas olevaid võimalusi kõige paremini, kuidas vajaduspõhist tuge psüühikahäirega
inimesele pakkuda. Sotsiaalministeerium on väljendanud seisukohta, et alates 01.01.2027 oleks
uue toetava erihoolekandeteenuse korraldajaks Sotsiaalkindlustusamet. Alates 2028.aastast
alustatakse läbirääkimis KOVdega korraldusmudeli üleandmiseks aastast 2030.
3. Edastasite „Erihoolekandeteenuste vajaduse analüüsi“ aastast 2019 (Lisa 5). Selles on
muuhulgas väljatoodud ööpäevaringsete teenuskohtade arvu vähenemise ja
järjekordade suurenemise trend (joonis 1, lk 8). Analüüsis on märgitud, et viimase 4
aastaga (2016–2019) on ööpäevaringsete teenuskohtade arv vähenenud 411 võrra,
samal ajal on järjekordadesse lisandunud 230 inimest.
3.1. Milliste teenuste teenuskohti on nii kohtade kui ka järjekordade arvestuses arvesse
võetud? Kas üksnes n-ö tavalisi ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohti või on
3
arvestatud ka autismispektri häirega, ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega ja
äärmusliku abi- ja toetusvajadusega isikutele mõeldud ööpäevaringseid teenuseid?
SKA vastus: 2019.a analüüsis olid vaatluse all kõik ööpäevaringsed erihooldusteenused, va eraldi
ööpäevaringne erihooldusteenus autismispektrihäirega inimesele. Viimati nimetatud teenust
hakati eraldi teenusena osutama alates 2022.a augustist.
3.2. Palun saatke selle joonise võrreldavad andmed edasiste aastate kohta
(01.01.2020–01.01.2025).
SKA vastus: käesolevale kirjale lisatud juurde täiendav ülevaade perioodi 2019-2024 vaatest.
Lähtusime 2019.a valminud analüüsi dokumendi joonisest. Kuna nimetatud dokumendi koostajad
enam SKA-s ei tööta, siis ei olnud võimalik täpsustada esile toodud joonise tausta andmeid – kas
analüüsiti ja võrreldi teenuskohti või teenuse saajate arvu. Meie poolt esitatud täiendavad
andmed annavad ülevaate nii täidetud kui ka järjekorras olevate teenuskohtade osas kui teenuse
saajate ning teenuse järjekorras olevate isikute ülevaate osas. Täpsustame juurde, et
4. Lisa 4 tabeli vahelehel „Lisataotlus_RES_2020-2023“ on tulbas „Probleem eesmärgi täitmisel“
viide SHSi § 160 lg-le 38 ja järgnev selgitus: „2019. a antud eelarve ei kata teenuste vajalikku
mahtu, kuna teenuse saajate arv prognoositavalt kasvab 120lt 153-le, samuti kasvab teenuse
hind seoses palkade kasvu ja THIga“. Sarnane mõte käib ka mõnelt järgnevalt vahelehelt läbi.
4.1. Mis summas pidi SKA selle üleminekusätte kehtimise ajal ehk aastatel 2019–2023
omavalitsustele üldhooldusteenuse kulusid hüvitama ja kui palju inimesi see
hõlmas?
SKA vastus: 01.01.2019 jõustus sotsiaalhoolekande seaduse muudatus, mille kohaselt pidi
Sotsiaalkindlustusamet kohaliku omavalitsuse üksusele väljaspool kodu osutatava
üldhooldusteenuse kulude katmiseks hüvitama kulutused nende isikute eest, kes on suunatud
erihoolekandeteenusele ja kelle rahvastikuregistrisse kantud elukohaks on enne 2001. aastat
erihoolekandeteenuse osutaja tegevuskoht vähemalt kohaliku omavalitsuse üksuse täpsusega
ning kellele ei jätkata riigieelarvest rahastatava erihoolekandeteenuse osutamist
teenusevajaduse äralangemise tõttu. Esialgsed prognoosid näitasid, et 2019a on nende isikute
suurusjärk u 120 ja see kasvab aastaks 2026 kuni 177ni. Aluseks võeti, et nn 2001.a inimesi oli
2019a seisuga 255 isikut ning hinnanguliselt 47% nendest võiks edasi liikuda
üldhooldusteenusele, kuna erihoolekandelise teenuse vajadus on ära langenud. Eelarve
prognoosmudelite järgselt oli 2020.a teenuse saajate arv ühes kuus kuni 126 inimest (aastaks oli
prognoositud kulu 1,2 mln eurot). 2021.aastal kasvas teenuse saajate arv ühes kuus 137ni
(aastane eelarve prognoos kulu 1,34 mln eurot), 2022.aastal 145 inimeseni (aastane eelarve
prognoos 1,58 mln eurot) ning 2023.aastal teenuse saajate arv vähenes kuni 102ni (eelarve
prognoos 6 kuu kohta 655 542 eurot), kelle eest Sotsiaalkindlustusamet hüvitas KOVdele kulud.
2023.a 01.07.2023 jõustus hooldereform, mille järgselt tasus üldhooldusteenuse kulud varem
erihoolekandeteenusel olnud isiku eest, kes oli hinnatud üldhooldusteenusele, edaspidi isiku
elukohajärgne KOV, mitte SKA.
4.2. Kuidas lahenesid eelarve puudujäägid selle hüvitise maksmiseks?
SKA vastus: kokkuvõttes olid sellel ajahetkel eelarvelised vahendid hüvitamiseks piisavad.
Väljamaksed olid väiksemad, kui eelarvet prognoositi, kuna kõiki selle sihtrühma inimesi ei olnud
võimalik lähtuvalt nende abi- ja toetusvajadusest üldhooldusteenusele ümber suunata.
4.3. Kas viidatud üleminekusäte oligi plaanitud kehtima täpselt 4,5 aastat või lõpetati
see rahapuudumisel varem ära?
SKA vastus: Viidatud üleminekusäte ei lõpetatud ära rahapuudumisel, vaid seoses
üldhooldusreformi jõustumisega alates 01.07.2023.
5. Lisas 10 „Kohtumääruse alusel teenuse kasutajate profiilide analüüs“ on lk 7 on kirjas lause:
„Eeltoodud tabelist nähtub, et kõikidest 12 aasta jooksul kohtumäärusega teenusel viibinud
4
isikutest ligi 77% on olnud teenusel kolme või enama aasta jooksul.“ Samas nähtub viidatud
tabeli andmetest, et see osakaal peaks oleme pigem ligi 40%.
5.1. Kas võib olla, et viidatud lauses on viga (77% asemel peaks olema 39% või
ümmardades 40%)?
Täname veale tähelepanu juhtimast – 77% esiletõstmise soovi mõte on tegelikult rõhutada, et
kõige rohkem kõikidest teenusel olijatest on olnud teenusel pigem 1-3 aastat. Ja rohkem kui 3
aastat teenusel olijate osakaal on tunduvalt väiksem. Kohtu poolt langetatud otsuse põhjal on
määruse pikkus täna üks aasta. Statistika näitab, et peaaegu pooled teenusele suunatutest
vajavad teenust pigem kaks aastat (41,3%).
Väljavõte kohtumäärusega erihoolekandeteenuse analüüsist, Tabel 5, lk 7:
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Lagle Kalberg
talituse juhataja
Lisa: 20250225_Riigikontrolli _lisapäring
Lagle Kalberg
53002295,
[email protected]
5