dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Sotsiaalkindlustusamet
Põhitegevuse käskkiriAvalik

Sotsiaalkindlustusameti mentorluse korraldamise kord

Sotsiaalkindlustusamet · 25. veebruar 2025
Viit
27
Registreeritud
25. veebruar 2025
Dokumendi liik
Põhitegevuse käskkiri
Funktsioon
1 Juhtimine
Sari
1-1 Põhitegevuse käskkirjad
Toimik
1-1/2025
Vastutaja
Helen Lükepak (SKA, Personali- ja haldusosakond)

Failid

  • 📎27 25.02.2025 Põhitegevuse käskkiri.asice421 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 25.02.2025 nr 27 Sotsiaalkindlustusameti mentorluse korraldamise kord Käskkiri kehtestatakse sotsiaalkaitseministri 30.01.2019 määruse nr 2 "Sotsiaalkindlustusameti põhimäärus" § 10 lõike 1 punkti 9 alusel. 1. Üldsätted 1.1. Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi amet) mentorluse korraldamise kord reguleerib ameti mentorlusprotsessi korraldamist, et toetada ametnike ja töötajate (edaspidi koos teenistujad) professionaalset ja isiklikku arengut, edendada teadmiste jagamist ning tagada organisatsiooniline järjepidevus. 1.2. Mentorlus on paindlik, arvestades mentee vajadusi ja organisatsiooni strateegilisi eesmärke. Mentorlus toetub järgmistele põhimõtetele: 1.2.1. usaldusväärsus ja konfidentsiaalsus – protsessi jooksul jagatud teave on konfidentsiaalne; 1.2.2. vabatahtlikkus ja pühendumus – osalemine mentorluses põhineb vabatahtlikkusel ja vastastikusel kokkuleppel; 1.2.3. koostöö ja vastastikune õppimine – mentor ja mentee on mõlemad õppimise protsessi osalised; 1.2.4. arengule orienteeritus – mentorluse eesmärgiks on mentee oskuste ja teadmiste arendamine kooskõlas asutuse strateegiliste eesmärkidega. 2. Mõisted 2.1. Mentor – kogenud ja professionaalne juhendaja, kes toetab menteed tema seatud eesmärkide saavutamisel, jagades teadmisi, kogemusi ja nõuandeid. Mentor ei anna valmis lahendusi, vaid suunab menteed leidma vastuseid iseseisvalt. 2.2. Mentee – juhendatav, kes on avatud õppimisele ja enesearengule ning võtab vastutuse oma arenguprotsessi eest. 2.3. Mentorlus – teadlik, struktureeritud ja eesmärgipärane koostöö mentori ja mentee vahel, kus toetutakse usaldusväärsusele ja professionaalsele juhendamisele. 2.4. Mentorlusprotsess – mentorluse läbiviimise tervikprotsess, mis hõlmab ettevalmistust, teostust ja tagasiside andmist. 2.5. Mentorlusplaan – dokument, milles fikseeritakse mentorlusprotsessi eesmärgid, tegevused, tähtajad ja oodatavad tulemused. 3. Mentorlusprotsessi korraldus 3.1. Mentorlust on kahte tüüpi: 3.1.1. sisseelamise mentorlus – keskendub mentori toel uue teenistuja sisseelamise toetusele ja ametialaseks tööks vajalike oskuste omandamisele; 3.1.2. arengu- ja kompetentsipõhine mentorlus – suunatud teenistuja oskuste arendamisele ja karjäärieesmärkide toetamisele. 3.2. Mentorlusprotsessis osalemine on vabatahtlik. Uuele teenistujale on sisseelamise mentorlus osa ametialasest sisseelamisprogrammist. 3.3. Personali- ja haldusosakonna ülesanne on hoida ja täiendada mentorite nimekirja ning koordineerida sobiva mentori leidmist. 3.4. Mentorluse algatab vahetu juht, pöördudes personalipartneri poole. Koos määratakse mentorluse eesmärgid, sobiv mentor ja mentorluse kestus. 3.5. Sisseelamise mentorlusplaan koostatakse ja hallatakse tööplaani infosüsteemis PlanPro. Mentorlusplaanis fikseeritakse mentorlusprotsessi eesmärgid, vajalike dokumentide ja infosüsteemide tutvumise tähtajad ning muud sisseelamiseks ja kohanemiseks vajalikud tegevused. Vajadusel kohandatakse mentorlusplaani mentee tagasiside põhjal. Mentorlusplaani kinnitavad mentor ja mentee enne uue teenistuja katseaja lõpuvestlust. 3.6. Mentorluskohtumiste sisu sõltub mentee vajadustest ja eesmärkidest, kuid võib hõlmata probleemide lahendamise juhendamist, töövarjutamist, ametialaste eesmärkide seadmist ja täitmist. 3.7. Kohtumised mentori ja mentee vahel toimuvad vähemalt üks kord kuus ning märgitakse Outlooki kalendrisse. 3.8. Mentorlusprotsessi lõpus hindavad mentor ja mentee eesmärkide saavutamist ning annavad teineteisele tagasisidet mentorlusperioodi tõhususe ja rahulolu kohta. 3.9. Personali- ja haldusosakond kogub ning analüüsib nii mentori kui mentee mentorlusprotsessi tagasisidet. 4. Mentorite tasustamine 4.1. Lisatasu makstakse uue teenistuja (sisseelamise) mentorile. Mentorile makstava lisatasu suurus on 150 eurot (bruto) ning see makstakse ühekordse maksena pärast mentorlusperioodi lõppu. 4.2. Kui menteel on kaks mentorit, jagatakse lisatasu proportsionaalselt. Lisatasu ei vähendata katseaja ennetähtaegsel lõpetamisel. 4.3. Lisatasu maksmise eelduseks on kinnitatud mentorlusplaan infosüsteemis PlanPro ning kõik selles kokkulepitud tegevused peavad olema tehtud. 4.4. Osakonna juhatajaga kooskõlatatud lisatasu maksmise ettepaneku esitab mentee vahetu juht personalipartnerile. Lisatasu makstakse peadirektori käskkirja alusel. 5. Rollid ja vastutus 5.1. Mentee vahetu juht algatab mentorlusprotsessi ning jälgib ja toetab selle käiku. 5.2. Mentor: 5.2.1. koostab mentorlusplaani ning dokumenteerib olulisemad tähelepanekud ja edusammud; 5.2.2. toetab mentee arengut, suunab ja innustab eesmärkide saavutamisel; 5.2.3. järgib kokkulepitud ajakava ja eetikanõudeid; 5.2.4. annab menteele tagasisidet ning jälgib tema arengut. 5.3. Mentee: 5.3.1. võtab vastutuse oma arenguprotsessi eest; 5.3.2. seab koostöös mentoriga eesmärgid ja teeb koostööd mentoriga; 5.3.3. osaleb aktiivselt kohtumistel ning täidab mentorlusplaanis kokkulepitud tegevusi; 5.3.4. annab tagasisidet mentori tegevuse kohta. 5.4. Personali- ja haldusosakond korraldab mentorite väljaõpet ja võrgustikukohtumisi ning kogub ja analüüsib mentorluse tagasisidet. 6. Mentorluse hindamine ja arendamine 6.1. Mentorlust hinnatakse järgmiste meetoditega: 6.1.1. mentorlusprotsessi lõppedes mentori ja mentee täidetud tagasiside küsimustiku alusel; 6.1.2. tulemuspõhiste näitajate (nt sisseelamise kiirus, tööalane sooritus, sisseelamise mentorluse korral katseaja edukas läbimine) alusel; 6.1.3. vahetu juhi poolt mentee arengule antud tagasiside alusel. 6.2. Mentor ja mentee täidavad tagasiside küsimustiku, mis võimaldab hinnata mentorlusprotsessi kvaliteeti ja tulemuslikkust. 6.3. Vahetu juht annab tagasisidet mentee arengule ning jälgib tulemuspõhiseid näitajaid (nt tööalane sooritus, sisseelamise kiirus). 6.4. Personali- ja haldusosakond koordineerib tagasiside küsimustiku tulemuste analüüsi ja vajadusel parendab mentorluse korraldamist. 7. Käskkirja jõustumine 7.1. Käskkiri jõustub 2025. aasta 1. märtsil. 2 (3) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu peadirektor 3 (3)
Allikas: Sotsiaalkindlustusamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel