Teie 17.07.2023 nr 8-5/23/3300
Haridus- ja Teadusministeerium Meie 07.08.2023 nr 1.4-1/5016-2
[email protected]
Õiguslik hinnang SF
rakendusskeemile
Austatud proua Vinter-Nemvalts
Olete pöördunud meie poole struktuurifondidega (SF) seotud teadusprojektide
rahastamisskeemide õiguslike lahenduste teemal.
Tõstatate oma kirjas keskse küsimusena, et kuidas tagada Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK)
ja korraldusasutuse (KA) poolt antavate soovituste õiguskindlus lahenduste osas, mis eeldavat
mahukat eeltööd enne toetuse andmise tingimuste õigusakti (TAT) valmimist. Siinkohal on
oluline tähele panna, et õigusloome on pikk protsess ja õiguskindlate lahenduste
väljatöötamise üheks eelduseks on rakendusasutuse poolt aegsasti esitatav sisendinfo
korraldusasutusele, mis võtaks arvesse ka õigusaktide (sh seaduste) muutmiseks kuluvat aega
ning vajadust uuenduslike rakendsüsteemide loomisel konsulteerida Euroopa Komisjoniga, et
hiljem meetmeid luues ja rakendades oleks selgus ning saaks kiiremini rakendamisega
alustada. Meile teadaolevalt on KA pidanud teadusprojektide rahastamisskeemide teemal
Teiega pikki läbirääkimisi, selgitanud õiguslikke võimalusi ning pakkunud Teile erinevaid
rakendusmudeleid.
Esmase õigus- ja korrapärase lahendusena on jätkuvalt soovitus rahastamine korraldada
vastavalt ühendmääruse §-le 41, st toetuse andmise tingimuste määruse alusel ja projektide
valimisse rakendusüksust kui vahendusasutust kaasates. Projektide hindamisse või
elluviimise seiramisse on rakendusüksusel võimalik kaasata erinevat kompetentsi ja
ekspertiise ka loodavate komisjonide tasemel. Alternatiivina on korraldusasutus soovitanud
korduvalt Haridus- ja teadusministeeriumil (HTM) kaaluda ÜSM art 94 ja 95 nimetatud
lihtsustusi, mille puhul oleks võimalik siseriiklik rahastamine kavandatavas meetme
rakendusskeemis märksa paindlikumalt korraldada. Kahjuks ei ole HTM olnud valmis
pakutud alternatiividega edasi minema.
Tulenevalt soovimatusest kasutada ülaltoodud õiguskindlaid lahendusi, on kompromissina
täna teadaoleva info pinnalt jõutud koostöös Teiega pöördumises viidatud (eri)lahenduseni.
Olete esitanud küsimuse, et kas koostöös KAga välja töötatud lahendus, kus toetust saavad
projektid valitaks välja rakendusasutuse poolt enne toetuse andmise tingimuste valmimist
ning tehtud eelvalik fikseeritaks toetuse andmise tingimustes on EL ja siseriikliku
struktuurivahendeid puudutava õigusraamiga kooskõlas.
Juhul, kui projektide eelvalik tehakse läbipaistvate kriteeriumite ja metoodika alusel
rakendusasutuse osalusel (projektide valik kinnitatakse eraldi), mis on kooskõlas
seirekomisjoni üldiste valikukriteeriumite ja metoodikaga või need on meetme põhiselt
kinnitatud eraldiseisvalt seirekomisjonis, siis on rahandusministeeriumi hinnangul
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
vahendusasutuse roll tagatud. Teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses nimetatud
projektide (uurimistoetused) valik ja hindamised on seaduse tasemel reguleeritud, mistõttu ei
saa tekkida kahtlust selles, kas valik ise on läbipaistev või mitte. Küll aga peab selles valikus
olema tagatud vahendusasutuse roll, kes projektide valikut meetme rakendusskeemis kinnitab
ja kontrollib. Sellisel moel toimides me hetkel teadaoleva info pinnalt SF õigusraamistikuga
vastuolu ei näe ja leiame, et see lahendus on EL ja siseriikliku struktuurivahendeid puudutava
õigusruumiga kooskõlas. Samas toome välja, et antud rakendusskeemi ei ole Euroopa
Komisjon (EK) oma juhendmaterjalides seni kirjeldanud, seega praktikas eksisteerib teatud
risk, et EK võib kõnealuse rakendusskeemi kooskõla ühissätete määrusega (ÜSM) hinnata
teisiti.
Tõite välja küsimuse, et kes, milliste ülesannetega ja mis tingimustel saab olla vahendusasutus
tulenevalt EL õigusest. Selgitame, et toetuste valdkonnas rahastamiseks sobilike projektide
(ÜSM-s nimetatud kui tegevused) valimine on ÜSM artikkel 72 lg 1(a) kohaselt
korraldusasutuse ülesanne. ÜSM art 71 lõike 3 kohaselt võib korraldusasutus oma ülesandeid
delegeerida vahendusasutustele. ÜSS § 7 lg 1 ja § 8 tulenevalt on otsustatud, et siseriiklikult
täidavad vahendusasutustena korraldusasutuse ülesandeid, sh projektide valimisega
seonduvaid, rakendusasutused ja -üksused. Tutvudes teiste liikmesriikide kogemusega
leidsime, et mitmed on EK poole pöördunud küsimusega, kas ja millistel tingimustel oleks
toetuse saajal võimalik projekte valida ja seeläbi lõppsaajatele toetust edasi anda. EK on
asunud selgelt seisukohale, et ÜSM-ga korraldusasutustele määratud ülesannete
delegeerimine toetuse saajatele ei ole lubatud. Seega projektide valimine on EK nägemuses
korraldusasutuse kohustus, millest ei ole lubatud kaskaadprojekte rakendades mööda hiilida,
mistõttu on meetme rakendusskeemis oluline tagada, et projektide valimine jääb
korraldusasutuse või vahendusasutuse ülesandeks, projektide valimisel oleks rakendatud
seirekomisjoni kinnitatud projektide valikukriteeriume ja -metoodikat ning et projektide
valimine ise oleks läbipaistev. Ilma korraldusasutuse või vahendusasutuse kaasamiseta ei ole
võimalik tagada meetme rakendusskeemi kooskõla ÜSM-ga.
Mõistame HTMi väljakutseid teadusprojektide rahastamisel ja et seal alati traditsioonilised
lähenemised ei sobi, kuid kahjuks ei ole rahastaja määratud reeglitest võimalik kõrvale
kalduda, mistõttu soovitame jätkuvalt kirja alguses toodud õiguskindlaid lahendusvariante.
Kui aga HTM eelistab (eri)lahendust ning soovib saada 100% kindlust väljatöötatud eelnõu
kooskõlale ühissätete määrusega, siis tuleks teha pöördumine EK poole seisukoha saamiseks,
sest tegemist on EL õiguse tõlgendamisega. Seejuures tuleb arvestada, et EK-lt seisukoha
saamine on aeganõudev protsess ja meie soovitaksime hetkel lähtuda KAga koos välja
töötatud erilahendusest, kuna rakendamisega on kiire ja alati ei ole võimalik kõiki riske lõpuni
välistada. Kui aga siiski on soov EK poole pöörduda, siis KA saab seda koostöös Teiega teha.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Merike Saks
kantsler
Triin Tomingas
[email protected]
2