Pr Kaja Kallas Meie: 3. august 2023 nr 1-8/9603-2
peaminister
[email protected]
Hr Kristen Michal
kliimaminister
[email protected]
Sõrve looduskaitseala moodustamine
Austatud proua peaminister, austatud härra kliimaminister
13. detsembril 2022. a esitas Keskkonnaminister Vabariigi Valitsuse istungile Vabariigi
Valitsuse määruse „Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ eelnõu.1
28.11.2022 kirjas nr 1-8/9603 esitas Harku vald põhjendused Vabariigi Valitsuse määruse
„Sõrve looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“ vastu võtmiseks.2
Pöördumise koopia edastati ka Keskkonnaministeeriumile.3
Selgitasime, et eelnõu vastuvõtmist toetavad muuhulgas
Riigikogu keskkonnakomisjon4 , looduskeskkonna asjatundjad ja kohalikud kogukonnad (sh
külaseltsid).
Kahjuks ei ole Vabariigi Valitsus siiamaani teinud otsust Sõrve looduskaitseala moodustamise
kohta ega kinnitanud kaitse-eeskirja.
13.02.2023 laekus Riigikantseleisse Eesti Rohelise Liikumise pöördumine Sõrve
looduskaitseala moodustamise toetamiseks.5
Pöördumisega oli liitunud ka 46 organisatsiooni.
1
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/347796a6-0136-4a1b-89d5-15766f0a90d7
2
https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003AE17E?open
3
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=16c4f999-05a6-456d-9679-1dab768705db
4
Riigikogu keskkonnakomisjoni 2022. a aprilli vastus avalikule pöördumisele on leitav Riigikantselei
dokumendiregistrist. Otseviide https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT0039B146?open
5
https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003B49D6?open
Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3835 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636
Tabasalu alevik E-post:
[email protected] SEB IBAN EE601010002018894005
Harku vald Reg. nr. 75037239 Danske Bank A/S
Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003
Nordea Pank Eesti IBAN EE611700017002186326
Pöördumise põhisisu on järgmine:
- 2300 hektari suurune senini väga hästi säilinud mitmekesine metsamassiiv on oluline osa
Tallinna ümbritsevast rohevõrgustikust;
- kaitseala kehtestamise asemel samasse piirkonda uute kaevanduste rajamine tükeldaks
toimiva rohevõrgustiku ja hävitaks elurikkuse;
- vajalikud uuringud, avalikustamine ning avalikud arutelud kaitseala moodustamiseks on
toimunud juba ligi kaks aastat tagasi. Puudu on vaid valitsuse kehtestamisotsus;
- ala on elupaigaks enam kui sajale ohustatud taime- ja loomaliigile, sealhulgas 24 kaitsealusele
linnuliigile;
- piirkonnas, kus elab ligi pool Eesti elanikkonnast, on see loodusmassiiv suurepärane looduse
tundma õppimise paik.6 Sama oluline on see veel säilinud terviklik metsavöö Tallinna linna
„kopsude“ ja linnarahva puhkealana ning seene- ja marjamaana, aga ka kliimamuutuse
tasandajana.
Riigikantselei edastas pöördumise 14.02.2023 Keskkonnaministeeriumile.
Nimetatud pöördumise edastas 02.05.2023 Keskkonnaministeeriumile ka Eesti Looduskaitse
Selts.7
Eelolevast nähtub ulatuslik avalik huvi Sõrve looduskaitseala moodustamiseks.
Harku valla 28.11.2022 kirjas käsitleti ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi
(MKM) 23.11.2022 seisukohta.8
MKM kooskõlastas 23.11.2022 Sõrve looduskaitseala moodustamise määruse eelnõu
tingimusel, et loodavast Sõrve looduskaitsealast pindalaga 2257,5 ha jäetakse välja kolm
geoloogilise uuringu loa taotluse ala – Rannamõisa, Rannamõisa II ja Rannamõisa III
kogupindalaga 177 ha.
MKM põhjendas seisukohta sellega, et pakutav lahendus võimaldaks küllaltki suure osa
maardla varust potentsiaalselt kaevandatavana säilitada.
Samuti jääks ala välja merikotka piirangutest, kavandatav kaitseala säiliks tervikuna (ei teki
lahustükke) ja ei lõigataks läbi rohekoridori.
Harku valla hinnangul ei arvestatud seisukoha kujundamisel piisavalt asjaoludega, et:
- uuringuruumide alad jäävad moodustatava kaitseala keskossa, looduskaitseliselt kõige
väärtuslikumale alale ning samuti juba kaitse all olevate püsielupaikade (Sõrvemetsa käpaliste
püsielupaik, Sõrve merikotka püsielupaik, Vatsla kanakulli püsielupaik) vahetusse
naabrusesse - mistõttu oleks uuringuruumides kaevandamise negatiivne mõju Sõrve
looduskaitseala toimimisele suur;
- uuringuruumid on koht, kus looduskaitselised piirangud, sh metsaraiele oleksid kõige
ulatuslikumad ning kus säilitatakse looduslik elurikkus;
- looduskaitseala keskosas olevad sihtkaitsevööndid on tähtsad kogu kaitseala toimimiseks.
6
Osoon 23.09.2019. „Vaevalt 15 kilomeetri kaugusel Tallinnast asub Sõrve võimas metsamassiiv, kus hea õnne
korral võib kohata peaaegu kõiki meie metsades elavaid loomi.“ - https://etv.err.ee/983512/planeeritav-sorve-
looduskaitseala
7
https://adr.envir.ee/et/document.html?id=c3365848-0370-4a94-8aca-af4f10963b92
8
https://adr.rik.ee/mkm/dokument/13529137
2/10
Geoloogilise uuringu alal kaevandamisel tekiks lõpptulemusena u 1,5 km pikkune ja u 1 km
laiune ala, kus mets oleks maha raiutud ning pinnas eemaldatud (vt lisa 1).
Olukorda näitlikustavad fotod Saue vallas Hüüru külas tegutsevatest lubjakivikarjääridest (lisad
2-5). Nimetatud kaevandusala pikkus on u 1,4-1,5 km ja laius 0,4-0,7 km.
Hüüru küla kaevandusala on laiuselt väiksem kaevandusalast, mis MKM-i ettepanekute
kohaselt võiks tulevikus tekkida Rannamõisa külasse.
Loomi peletav kaevandamine võimaldab aastate pärast võtta ka kaevandamisest puutumata alal
seisukoha, et kuna kaevandamisest puutumata ala on olemasoleva karjääri mõjualas, võib
eeldada, et see ei ole elupaigaks kaitstavatele loomaliikidele.
Asjaolu, et kaevandusala ei hõlma Sõrve merikotka püsielupaika, ei tähenda, et kaevandamine
merikotka elutegevust ei häiriks. Kotka pesapuu jääks uuringuala piirist u 200 m kaugusele.
Merikotka kaitse tegevuskavas 9 on leitud, et „puidu väljavedu mööda teid, mis läbivad
kaitsetsooni, on lühiajalise mõjuga, kuid metsamaterjali laoplatse pesale lähemale kui 500
meetrit ei ole soovitatav kevadisel perioodil rajada. Samuti ei tohi pesitsusperioodil teha teisi
mürarikkaid tegevusi pesadest 500 meetri raadiuses, nt tsiklivõistlusi ja laskeharjutusi. Uusi
taristuobjekte, nt elamuid ja teid ei tohi ehitada merikotka pesadele lähemale kui 500 meetrit,
sest nendest lähtub uus häiring, mida kotkaste pesapaigavaliku hetkel ei eksisteerinud“ (lk 32).
Seega on tähtsustatud, et mürarikkaid tegevusi, milleks on kahtlematult kaevandamine ja
sellega kaasnevad tegevused, ei tohiks teha merikotka pesast 500 m raadiuses.
Rannamõisa uuringuruumis u 300 m ulatuses kaevandamise piiramine tähendaks, et
kaevandatav ala uuringuruumis väheneks u ½ võrra.
Harku IV lubjakivikarjääri laienduse rajamise ja töötamisega kaasneva KMH programmi lk 25
on sarnaselt märgitud, et kuna mäeeraldis asub olemasolevate Harku karjääride mõjualas, võib
eeldada, et Harku IV laiendus ei ole elupaigaks ulukitele (vt ka lisa 9).10
On tõenäoline, et sellise järelduse võib teha peaaegu iga tegutseva lubjakivikarjääri lähiala
kohta. Aastakümnete möödudes oleks vähem takistusi kaevandusala laiendamiseks, kuna
loomad-linnud on karjääri lähialast lahkunud.
Tõele ei vasta MKM väide, et uuringuruumides kaevandamisega ei teki lahustükke.
Uuringuruumides kaevandamisega tekib kaitseala toimimise ja loomade liikumise mõttes
lahustükk (vt lisas 6 sinise joonega tähistatud ala).
Täpne ei ole ka väide, et läbi ei lõigataks rohekoridori. Olukord on raskem, läbi lõigataks
rohevõrgustiku tuumala (vt lisa 7).
Lisaks sellele, et lubjakivi kaevandamine hävitab kaevandusala looduskoosluse ning kahjustab
veerežiimi, ei saa lubjakivikarjäär ja looduskaitseala sihtkaitsevöönd toimida ka üksteisega
külgnevalt.
9
https://keskkonnaamet.ee/media/713/download
10
KMH programm on leitav aadressil https://adr.envir.ee/et/document.html?id=9ea279dd-5191-436f-89c2-
31ce62707740
3/10
Müra, tolm ja vibratsioon on näha-tunda ka sadu meetreid eemal, mõjutades sellega loomade
elutegevust. Loomi peletavalt mõjub ka loodusliku maastikureljeefi oluline muutumine ning
veetaseme alanemine.
Tallinna Halduskohus on 1. aprillil 2019 haldusasjas 3-14-53250 11 tehtud otsuses sarnases
olukorras hinnanud AS Riverito põhjendusi lubjakivi kaevandamiseks ning
Keskkonnaministeeriumi põhjendusi Nabala-Tuhala looduskaitseala moodustamiseks.
Kohus leidis muuhulgas järgmist:
- kaebaja ei saa subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud kaebuse puhul toetuda avalike huvidega
seotud argumentidele. Seda seisukohta kinnitasid haldusasjas nr 3-14-53259 tehtud otsustes
nii Tallinna Halduskohus (otsuse p 109) kui ka Tallinna Ringkonnakohus. Viimane mainis
oma 9.12.2016 otsuse punktis 27 muuhulgas, et „ … kaebaja ei saa oma väidetava
subjektiivsete õiguste rikkumise kõrvaldamiseks esitatud kaebust põhjendada avalike huvide
(maavara varustuskindlus; sotsiaalmajanduslikud argumendid; maavarade kasutamise
põhimõtted, sh aktiivse/passiivse maavara varu otstarbekus; keskkonnatasud kui riigi
tuluallikas) kaitsega;
- kaitseala moodustamise menetluses kogutud andmed ja esitatud kokkuvõtlik K. Sepa
ekspertarvamus kinnitavad, et alale (sh taotletavale Nõmmküla mäeeraldisele) jäävaid
loodusväärtusi ei saa käsitada eraldiseisvatena ja neid tuleb vaadelda laiemas kontekstis ja
arvestades terve ala loodukaitselist potentsiaali ja selle rohevõrgustiku tuumalaks olemist;
- kogutud andmete põhjal eksisteerib ulatuslik teave selle kohta, et ala tervikuna kaitse alla
võtmine on piirkonna elus ja eluta loodusväärtuste säilitamiseks vajalik ja proportsionaalne
meede. Eksisteerivad tunnustatud ekspertide poolt koostatud tööd, mille kohaselt on nii
Nabala-Tuhala looduskaitsealal tervikuna kui ka kitsamalt Tagadi sihtkaitsevööndis LKS-s
sätestatud kaitse alla võtmise eeldused täidetud. Puuduvad eksperthinnangud ja tõendid, mis
lükkaksid ümber Nabala-Tuhala looduskaitseala tervikliku kaitse vajaduse;
- kohus nõustub vastustajaga, et kaitseala moodustamisel on arvestatud EMÜ ekspertiisis
esitatud kaitseala kaitseväärtuste asukohast tulenevate tsoneerimise ettepanekutega.
Sihtkaitsevööndid (k.a. Tagadi) on moodustatud põhimõttel, et piirkonna kõige olulisemate
loodusväärtuste (mis on ka määruses loetletud) kaitse oleks tagatud;
- kaebaja taotletav Nõmmküla mäeeraldis asub valdavalt Tagadi sihtkaitsevööndis. Vastavalt
vaidlustatud määruse seletuskirja punktile 2.4. koosneb Tagadi sihtkaitsevöönd (255,2 ha)
looduskaitseala loodeosas kolmest lahustükist (114,8 ha, 102,6 ha ja 37,8 ha) ning on
moodustatud seal esinevate II ja III kategooria kaitsealuste liikide (laanerähn, kaunis
kuldking, püst-linalehik, vööthuul-sõrmkäpp, harilik ungrukold, pruunikas pesajuur, hall
käpp, hoburästas, laanepüü, musträhn, värbkakk) elupaikade kaitseks. Sihtkaitsevöönd on
vajalik, et reguleerida koosluste kujundamist selliselt, et oleks tagatud kaitse-eesmärgiks
olevate liikide elupaikade säilimine;
- kohus peab vajalikuks eraldi välja tuua, et Nabala-Tuhala looduskaitsealasse kuuluvat ala
katab sisuliselt suures osas Harju maavanema 11.02.2003 korraldusega nr 356-k kehtestatud
Harju maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga "Asustust ja maakasutust suunavad
11
https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=248514756
4/10
keskkonnatingimused" määratud rohevõrgustiku tuumala. Roheline võrgustik täiendab
teemaplaneeringu p 2.1.1 kohaselt funktsionaalselt kaitsealade võrgustikku, ühendades need
looduslike aladega ühtseks terviklikuks süsteemiks. Kaebaja poolt taotletavad Tagadi ja
Tammiku lubjakivikarjääride mäeeraldised asuvad rohelise võrgustiku suurel tuumalal T8.
Kohus nõustub vastustajaga, et rohevõrgustiku tuumaladel kaevanduste lubamine killustaks
neid põhjendamatult. Samuti on kohtu arvates kaheldav, kas kaevandamise lubamisel
Nõmmküla karjääris suudaks alles jäävad küllaltki kitsad metsaalad täita efektiivselt
ühendavat ülesannet põhjas ja läänes asuvate rohevõrgustiku aladega;
- kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et loodusväärtuste igakülgse kaitse tagaksid Nõmmküla
kaevanduse puhul leevendamismeetmed (eelkõige siis taimede ümberistutamine ja vee
alanduslehtri vältimiseks veetõkete rajamine). Kohus märgib neid väiteid kommenteerima
hakates kõigepealt seda, et kaebaja ei vaidlusta toodud väidete esitamisel asjaolu, et kõik
kaevandamisalal asuvad loodusväärtused kaevandamise käigus nende elukohas hävivad.
Kohus märgib, et juba ainuüksi see asjaolu kinnitab üldiselt nende kaitsevajadust;
- kohus märgib täiendavalt, et peaaegu kogu kaebaja keskkonnakaitset puudutav
argumentatsioon üritab üldiselt tähelepanu alt välja jätta küsimuse, et kaevandamise
lubamisega hävivad kõik selle toimumise alal olevad loodusväärtused vähemalt nende tänastel
asukohtadel taastumatult ja neid ei tuleks otsuste langetamisel arvesse võtta võrdselt
kaevandamise võimalikku mõjualasse jäävate loodusväärtustega. Kohus leiab, et selline
lähenemine ei ole adekvaatne ja eirab looduskaitse üht kõige olulisemat põhimõtet –
loodusväärtusi tuleb kaitsta looduses eelkõige seal, kus nad esinevad ehk nende elupaikades;
- kohus peab vajalikuks märkida, et asja materjalidest nähtuvalt ei ole esitatud ühtegi väidet või
tõendit, millest nähtuks, et kaevandamine allpool põhjavee piiri ei mõjutaks kaitseala
veerežiimi, vaidluse all on ainult selle mõju ulatus ja võimalus seda mõju vähendada ja
vajalikel juhtudel (kaevude täituvus) täiendavate meetmetega kompenseerida.
Menetlusosaliste vahel puudub ka vaidlus selles, et kaevandamisest põhjustatud veerežiimi
muutused võivad viidatud looduslikele kooslustele omada negatiivset mõju. Asja
materjalidest nähtub ka, et spetsialistide vahel on eriarvamusi veerežiimi muutumise olulisuse
osas, millest saab järeldada, et veerežiimi muutumise täpsete ja tõsikindlate tagajärgede
prognoosimine ei ole keeruliste ja halvasti uuritud hüdrogeoloogiliste tingimuste tõttu
võimalik. Seega tuleb kohtu arvates pidada põhjendatuks vastustaja tuginemist
ettevaatusprintsiibile;
- kohus juba mainis eelnevalt, et kaitseala moodustamisel ja selle piiride määramisel on peetud
otstarbekaks säilitada maakonna rohevõrgustiku tuumalal asuva ala sidusus nii LKA piires kui
tuumalasid ühendava alana ja vältida looduse kaitsmisel ala killustatust. Kohus märkis, et see
on konkreetsel alal vajalik rohealade sidususe tagamiseks. Ka määruse seletuskirja p-s 2.2 on
tuginevalt alusuuringutest tulenevatele arvamustele märgitud, et ei ole otstarbekas luua
arvukalt uusi üksteisega piirnevaid elupaiku, vaid mõistlikum on kogu kompleks võtta kaitse
alla looduskaitsealana. Samuti on selgitatud, et senised väiksemad eraldiseisvad kaitsealad ei
ole suutnud vältida elupaikade seisundi halvenemist, mistõttu on vajalik tundliku veerežiimiga
piirkonna kui terviku kaitse;
- kohus seisukohal, et ala tervikliku kaitse vajadus on nähtav nii alusuuringutest kui ka nende
põhjal koostatud K. Sepa ekspertiisist ning on seetõttu põhjendatud;
5/10
- Keskkonnaministeerium on muuhulgas enne vaidlustatud määruse kehtestamist hinnanud ka
olemasoleva ehituskivi varusid Tallinna piirkonnas ning vastanud selles küsimuses ka kaebaja
ja teiste kaevandajate ühisele pöördumisele (II tl 196-197).
Kaebaja on nimetatud kirjas saadud tulemuse (varu 21 aastat) kahtluse alla seadnud ja
vastustaja on sellele kahtlustusele vastanud vähendades oma prognoosis varude mahtu, kuid
leiab ikkagi, tuginedes oma analüüsile, et varu on üle 10 aasta (vt III tl 154 ja 157-158), mis
tähendab, et varu on piisav olemasolevate vajaduste rahuldamiseks ja uute kaevanduste
avamiseks;
- lisaks eeltoodule nähtub maavaravarude kaalumine ka määruse seletuskirja p 2.5.4.3, 2.5.5.3
ja p 5. Määruse seletuskirja punktis 5 on kokkuvõtvalt antud valitsuse positsioon, et kuna on
olemas kahtlus, et kaevanduste avamisega seotud tegevused võivad kaitstavaid loodusväärtusi
kahjustada ja tegevuse (kaevandamise) lubamine ei ole selles piirkonnas mõeldav, siis on
otsustatud loodusväärtuste säilitamise kasuks;
- kohus nõustub mõjude hindamise osas vastustajaga selleski, et maavaravaru kaevandamine ei
ole ainus ja peamine keskkonna säästliku kasutamise näitaja (indikaator). Kui maavara
kaevandamisega seatakse ohtu või hävitatakse teised loodusvarad ja -väärtused, ei saa sellist
tegevust kuidagi nimetada säästlikuks keskkonna kasutamiseks. Kaitseala moodustamise
eesmärk on just säilitada kõiki loodusvarasid ja –väärtusi. Selle näol ongi tegu keskkonna
säästliku kasutamisega. Keskkonna säilitamise eesmärki silmas pidades võetavaid meetmeid
ei ole kohane võrrelda maavarade kaevandamisel saadava tuluga. Eelkõige tuleb hetkel silmas
pidada siiski looduskoosluste säilitamist ja võimalusel taastamist.
Eelneva põhjal järeldub, et:
- eraettevõtjast kaevandaja ei saa oma väidetava subjektiivsete õiguste rikkumise
kõrvaldamiseks esitatud kaebust põhjendada avalike huvide kaitsega, sh maavara
varustuskindlusega;
- kaitseala moodustamise menetluses kogutud andmed ning võimalik ekspertarvamus omavad
tähtsust tõendamaks, et võimalikule mäeeraldisele jäävaid loodusväärtusi ei saa käsitada
eraldiseisvatena ja neid tuleb vaadelda laiemas kontekstis, arvestades terve ala loodukaitselist
potentsiaali ning selle rohevõrgustiku tuumalaks olemist;
- loodusekspertide poolt ala tervikuna kaitse alla võtmiseks esitatud hinnangu
ümberlükkamiseks peavad esinema tõsiseltvõetavad, samaväärse kaaluga tõendid.
Näiteks ei piisaks selleks MKM arvamusest, et „kavandatav kaitseala säiliks tervikuna (ei teki
lahustükke) ja ei lõigataks läbi rohekoridori.“;
- kohus on tähtsustanud looduskaitsealasse kuuluva ala suures osas kattumist Harju
maakonnaplaneeringu teemaplaneeringuga "Asustust ja maakasutust suunavad
keskkonnatingimused" määratud rohevõrgustiku tuumalaga, leides, et rohevõrgustiku
tuumaladel kaevanduste lubamine killustaks neid põhjendamatult, seades ohtu nende
ülesannete täitmise.
Sarnaselt jäävad ka taotletavad Rannamõisa uuringuruumid Harju maakonnaplaneeringus
2030+ tähistatud rohelise võrgustiku väikesele tuumalale (T9);
6/10
- kõikvõimalikud kaevandamise leevendamismeetmed ei saa tagada loodusväärtuste igakülgset
kaitset, arvestades sealjuures, et kõik kaevandamisalal asuvad loodusväärtused kaevandamise
käigus nende elukohas hävivad;
- looduskaitse üks kõige olulisem põhimõte on, et loodusväärtusi tuleb kaitsta looduses eelkõige
seal, kus nad esinevad ehk nende elupaikades. Mööda vaadata ei saa asjaolust, et
kaevandamise lubamisega hävivad kõik selle toimumise alal olevad loodusväärtused vähemalt
nende tänastel asukohtadel taastumatult;
- üldjuhul ei saa kahelda asjaolus, et kaevandamine allpool põhjavee piiri mõjutab kaitseala
veerežiimi ja, et kaevandamisest põhjustatud veerežiimi muutused võivad looduslikele
kooslustele omada negatiivset mõju. Olukorras kus veerežiimi muutumise täpsete ja
tõsikindlate tagajärgede prognoosimine ei ole võimalik tuleb pidada põhjendatuks tuginemist
ettevaatusprintsiibile;
- kaitseala moodustamisel on otstarbekaks säilitada maakonna rohevõrgustiku tuumalal asuva
ala sidusus nii LKA piires kui tuumalasid ühendava alana ja vältida looduse kaitsmisel ala
killustatust;
- oluline on, et riik arvestaks looduskaitseala moodustamise kaalumisel ka maavara
olemasoluga piirkonnas. Kuivõrd oluliseks (kaalukaks) riik maavara kasutusvõimalust peab,
on riigi otsustuspädevuses. Näiteks saaks riigi positsioon olla selline: kuna on olemas kahtlus,
et kaevanduste avamisega seotud tegevused võivad kaitstavaid loodusväärtusi kahjustada ja
kaevandamise lubamine ei ole selles piirkonnas mõeldav, siis on otsustatud loodusväärtuste
säilitamise kasuks.
Harku valla 28.11.2022 kirjas on lubakivi kättesaadavuse osas leitud, et:
- Harku maardlas, senise kaevandusala lähialas on piisavalt lubakivi kaevandamaks 2035. a
lõpuni, aga ka sealt edasi;
- kuna on tõenäoline, et Harku IV lubjakivikarjäär ja Harku II lubjakivikarjäär laienevad
taotletavas mahus (vt lisa 9), siis jätkub, arvestades Harku maardla viimase 6 aasta
keskmist kaevandamist ja ainuüksi nimetatud karjääride laienemisega ning arvestades
maha Rail Baltic rajatisteks Harjumaal vajamineva koguse, Harju maakonnas lubjakivi
vähemalt 2034. aasta lõpuni.
Käesoleva pöördumise edasises tekstis käsitletakse ka MKM maavarade osakonna juhataja
3. aprilli 2023 artiklis ja ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kavas lubjakivi
varustuskindluse osas avaldatut;
- säästlikuks keskkonna kasutamiseks ei saa olla maavara kaevandamisega teiste loodusvarade
ja -väärtuste ohtu seadmine või hävitamine. Kaitseala moodustamine tagab kõigi
loodusvarade ja –väärtuste säilitamise, mille näol on tegemist keskkonna säästliku
kasutamisega;
- keskkonna säilitamise eesmärki silmas pidades võetavaid meetmeid ei ole kohane võrrelda
maavarade kaevandamisel saadava tuluga. Eelkõige tuleb hetkel silmas pidada
looduskoosluste säilitamist ja võimalusel taastamist.
MKM maavarade osakonna juhataja Ene Jürjens on väljaande Postimees 3. aprilli 2023 artiklis
(lisa 8) märkinud, et:
- Riigikontrolli mullu sügisel avaldatud aruandest, mille kohaselt oli ehitusmaavarade varud
Harju-, Rapla- ja Pärnumaal kriitilisel tasemel ning Rail Balticu jt oluliste taristuprojektide
7/10
elluviimiseks tuleks juba lähitulevikus avada ehitusmaavarade kaevandamiseks uusi karjääre,
ei saa järeldada, et see tähendab lähiaastatel kaevanduste avamise hüppelist kasvu ja
maavarade ulatuslikku väljakaevamist -mis on tõest kaugel;
- kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatavat varu (millele on väljastatud kaevandamisluba)
on Harjumaal praegu vajaminevast mõnevõrra vähem – aastani 2030 on vajadus üle 7,5
miljoni m³ ning kaevandatavat varu on 5,3 miljonit m³;
- Harjumaal on Rail Balticu osa koguvajadusest kõigest neli protsenti. Enamik materjalist on
vajalik maanteede ehituseks;
- Raplamaal jagub ehituslubja- ja ehitusdolokivi piisavalt. Kui vajadus aastani 2030 on ca 1,6
miljonit m³, millest Rail Balticule kulub ligikaudu veerand, siis kaevandatav varu on
piirkonnas kokku ca 12,7 miljonit m³;
- kui arvestada koguvajadust, siis lubjakivi ei esine Pärnumaal üldse ning kuigi ehitusdolokivi
esineb, on see kehvema kvaliteediga. See tähendab, et kõrgemargilist lubja- või dolokivi on
vaja tuua kaugemalt ehk Harju või Raplamaalt;
- uute karjääride avamisega ei tule kiirustada. Maavarasid on ehituseks tarvis, mis aga ei
tähenda siiski Rail Balticu sildi all uute karjääride avamist;
- nii neljarajaliste maanteede kui ka Rail Balticu ehitus kestab sisuliselt selle kümnendi lõpuni
ja selle aja jooksul kindlasti lisandub uusi karjääre, mis annavad oma panuse ka
suurehitustesse,
kuid kiirkorras ja ainuüksi näiteks raudteeühenduse ehitamiseks ühtegi karjääri avada ei ole
vaja;
- nõudlus ehitusmaavarade järele on pidev ja geoloogiliste tööde tulemusena toimub kogu aeg
varude juurde- ja ümberhindamine;
- Rail Balticu ja teiste suurte objektide ehituseks saab kasutada ka alternatiivseid materjale ja
lahendusi. Osa Eesti trassilõigu ehitamiseks vajaminevast täiteliivast ja -kruusast,
hinnanguliselt kuni 3 miljonit m³, saab katta põlevkivi aherainest toodetud tavalise
lubjakivikillustikuga;
- Eesti Energia võimekus killustikku tarnida on ca 700 000 m³. Rail Balticu muldkeha ehituseks
on võimalik kokku kasutada ligi 2,8 miljonit m³ Eesti Energia aherainest toodetud
lubjakivikillustiku. See ei lahenda täielikult Rail Balticu trassi ehituseks vajaminevate
materjalide vajadust, kuid siiski asendab olulise osa täiteliiva ja - kruusa vajadusest;
- palju on räägitud ka Paldiski hüdropumpjaama ehitusel 12 tekkivast gneisist 13 ning selle
võimalustest asendada meie oma ehitusmaavarasid.
12
Vt ka https://energiasalv.ee/uudised/.
Eesti esimene suuremahuline energiasalvestuse projekt Energiasalv sai ehitusloa. Eesti esimese suuremahulise
vesisalvesti ehitus Paldiskis on planeeritud 2024. aasta sügisesse, hanke konkurss avatakse käesoleva aasta
sügisel.
13
Vt ka https://majandus.postimees.ee/7809414/pakri-energiasalv-annaks-100-000-elektriauto-jagu-sartsu
Energiasalv Pakri OÜ teatas täna, et kaasas Paldiskisse rajatava Eesti esimese suuremahulise vesisalvesti
ehitamiseks täiendavalt 11 miljonit eurot, mis annab lisakindluse, et energiasalvestuse projekt jõuab oma
arendustega kiirelt investeerimisvalmiduseni 2024. aasta suveks ja ehitusega saaks alustada sama aasta sügisel.
8/10
Energiasalve andmetel tekib maa-aluste reservuaaride rajamisel eeldatavalt 15 miljonit tonni
gneissi ehk 5,6 miljonit m³ looduslikku kivi, millest saab purustades teha 9,5 miljonit m³
killustikku. Võrdluseks, aastas imporditakse Eestisse ca 630 000 m³ graniiti killustiku kujul
ehk Paldiski gneiss kataks ära 15 aasta imporditud graniidi vajaduse. Materjali
väljakaevamisel ja killustiku tootmisel tekivad aga kaod (ca 20%), mistõttu kogu maapõues
paiknevat materjali siiski reaalselt kasutada ei saa;
- kindlasti aitavad need asendusmaterjalid leevendada karjääride avamise vajadust. Sellele
lisaks on võimalus taaskasutada maksimaalselt suurte taristuobjektide ehitustegevuse käigus
välja kaevatud ja üle jäävat pinnast, mis aitab minimeerida pinnase teisaldamist ja ladustamist
ning vähendada esmase toorme kaevandamise vajadust;
- kokkuvõttes pole kahtlust, et ehitamiseks on vaja materjale ja kasutada maavarasid, seda nii
avalike kui eraprojektide elluviimiseks.
Siiski ei tähenda see Eesti maapõue tühjaks kaevamist või Rail Balticu sildi all uute karjääride
kiirkorras avamist. Viimasel kümnendil väga palju arenenud ehitussektor kasutab materjali
nutikalt ja innovatiivselt ning on avatud taaskasutusvõimalustele.
Majandus- ja taristuministri 08.03.2023 käskkirjaga nr 42 kehtestati ehitusmaavarade
varustuskindluse hindamise kava.14
Kava kohaselt peab ehitusmaavarade kaevandamine toimuma minimaalsete
keskkonnamõjudega ja kasutamine peab lähtuma ringmajanduse põhimõtetest, millega kaasneb
ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning kestlik kasutamine.
Kava kohaselt on enne Harjumaa maavarade teemaplaneeringu kehtestamist potentsiaalselt
võimalik Harjumaal kasutusele võtta ca 7 miljonit m3 kõrgemargilise ehituslubjakivi varu. Kui
sellele lisada kaevandatav varu ca 5,5 miljonit m3 (seisuga 2022. a lõpp), siis on kõrgemargilise
ehituslubjakivi varu Harjumaal kokku ca 12,5 miljonit m3, mida jätkuks Harjumaal ca 12ks
aastaks.
Lõppsõna
Eesti Reformierakonna, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna vahel sõlmitud
koalitsioonilepe näeb ette, et peatatakse elurikkuse näitajate halvenemine, toetades
looduskaitselist maakasutust ja taastades elupaiku.
Sõrve looduskaitseala moodustamine aitab seda koalitsioonileppe eesmärki täita.
Üksikasjalikel taimede, loomade ja koosluste uuringutel põhinevat Sõrve looduskaitseala
moodustamise põhjendatust ei ole võimalik muuta teise valdkonna üldisema dokumendiga,
näiteks Harju maakonna planeeringu maavarade teemaplaneeringuga.
Looduskaitseala moodustamist toetab Harju maakonnaplaneeringus 2030+ sisalduv.
Eraettevõtjate ning nende ühenduste poolt enda majandustegevuse kaitsmine ei ole kaalukuselt
samaväärne Sõrve looduskaitseala moodustamiseks esitatud põhjendustega.
Kohtupraktikas on tunnustatud loodusväärtuste kaitsmise kaalukust, leides, et kaitseala
moodustamine tagab keskkonna säästliku kasutamise, milleks kasutatavaid meetmeid ei ole
kohane võrrelda maavarade kaevandamisel saadava tuluga.
14
https://www.mkm.ee/energeetika-ja-maavarad/maavarad/ehitusmaavarad
9/10
Ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kava kohaselt on enne Harjumaa maavarade
teemaplaneeringu kehtestamist kõrgemargilise ehituslubjakivi varu Harjumaal kokku ca 12,5
miljonit m3, mida jätkuks Harjumaal ca 12ks aastaks.
Lisaks ehitusmaavarade varustuskindluse hindamise kavas märgitule on põhjendatud Harju
maakonnas lubjakivi varustuskindluse hindamisel arvestada ka lubjakivi kättesaadavusega
vahetult piirnevas Rapla maakonnas ning ka killustikuga, mida saadakse põlevkivi aherainest.
Kõrvale ei saa jätta ka Paldiskis vesisalvesti ehitamisel välja kaevatavat gneissi. Viimase osas
saabub suurem selgus ilmselt 2024. aastal.
Arvestades eeltoodut palub Harku vald võtta vastu Vabariigi Valitsuse määruse „Sõrve
looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri“.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Erik Sandla Katrin Krause
vallavolikogu esimees vallavanem
Lisad:
1. kaevandusala ulatus (Rannamõisa ja Rannamõisa II uuringuruumid) skeem;
2. foto Hüüru kaevandusalast, kogu ala vaade;
3. foto Hüüru kaevandusalast, kaevandusala kokkupuude riigimaanteega;
4. foto Hüüru kaevandusalast, tegevus kaevandusalas;
5. foto Hüüru kaevandusalast, tegevus kaevandusalas, lähivaade;
6. Rannamõisa uuringuruumides kaevandamisel tekkiv Sõrve LKA lahustükk, asendiplaan;
7. väljavõte Harku valla üldplaneeringust, rohevõrgustiku tuumala Sõrve looduskaitseala
asukohas, asendiplaan;
8. Ene Jürjens. Kiirkorras karjääre avada ei saa ega ole ka vaja. Postimees, 03.04.2023;
9. kaevandusalad Saue vallas Hüüru ja Vatsla külas ning Harku vallas Laabi külas,
asendiplaan.
Ärakiri:
Rahandusministeerium,
[email protected]
Keskkonnaamet,
[email protected]
10/10
6/12/23, 5:50 PM Maa-amet - Fotoladu
Otsi aadressi
Fotoladu kaardirakendus
Kaldaerofotod Fotoarhiiv
×
Detailsem otsing
Harku-Rannamõisa tee
Ainult kaart
Kõik aastad korraga
2023
2022
2021
2020
2019
2018
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2006 Tammi tee
Pildistuse aeg: 2022-06-15
Aluskaart
Maa-amet. Kõik õigused kaitstud .
ⓘ & API 300 m Maa-amet
Maa-amet
Maa-amet
e-post:
[email protected]
https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=hybriidk&zlevel=10,24.56822,59.41038&overlay=avaleht&HDzlevel=11,85.01203,-179.20006&HD=img/a7r3/2022-06/15,2022-06-15-12-12-53_K1.jpg,7952,5304 1/1
6/12/23, 5:37 PM Maa-amet - Fotoladu
Otsi aadressi
Fotoladu kaardirakendus
Kaldaerofotod Fotoarhiiv
Detailsem otsing
Ainult kaart
Kõik aastad korraga
2023
2022
2021
2020
2019 Harku-Rannamõisa tee
2018
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2006 Pildistuse aeg: 2023-04-10
Aluskaart
Maa-amet. Kõik õigused kaitstud .
ⓘ & API 30 m Maa-amet
Maa-amet
Maa-amet
e-post:
[email protected]
https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=hybriidk&zlevel=13,24.55502,59.40069&foto=6752591&overlay=avaleht&HDzlevel=12,85.02308,-178.97175&HD=img/a7r3/2023-04/10,2023-04-10-15-58-40_K2.jpg,7952,5304 1/1
6/12/23, 5:46 PM Maa-amet - Fotoladu
Otsi aadressi
Fotoladu kaardirakendus
Kaldaerofotod Fotoarhiiv
Detailsem otsing
Ainult kaart
Kõik aastad korraga
2023
2022
2021
2020
2019
2018
2017
2016
2015
2014
2013
Tammi tee
2012
2011
2010
2009
2008
2006
Pildistuse aeg: 2022-10-12
Aluskaart
Maa-amet. Kõik õigused kaitstud .
ⓘ & API 300 m Maa-amet
Maa-amet
Maa-amet
e-post:
[email protected]
https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=hybriidk&zlevel=10,24.57010,59.41153&overlay=avaleht&HDzlevel=12,85.02754,-179.49429&HD=img/a7r4/2022-10/12,2022-10-12-15-24-06.jpg,9504,6336 1/1
6/12/23, 5:43 PM Maa-amet - Fotoladu
Otsi aadressi
Fotoladu kaardirakendus
Kaldaerofotod Fotoarhiiv
Detailsem otsing
Ainult kaart
Kõik aastad korraga
2023
2022
2021
2020
2019
2018
2017
2016
2015
2014
2013
2012
2011
2010
2009
2008
2006 Pildistuse aeg: 2023-04-10
Aluskaart
Maa-amet. Kõik õigused kaitstud .
ⓘ & API 300 m Maa-amet
Maa-amet
Maa-amet
e-post:
[email protected]
https://fotoladu.maaamet.ee/?basemap=hybriidk&zlevel=10,24.56796,59.41101&foto=6752540&overlay=avaleht&HDzlevel=12,85.01568,-179.11869&HD=img/a7r3/2023-04/10,2023-04-10-15-58-14_K2.jpg,7952,5304 1/1
N, Ilm Horoskoop
Võta jagatav reklaamivaba pakett lisatasuta Telli Tellimine Kuuluta Reklaam Toimetus Klienditugi RUS ENG
25.05.2023
Fookus Autorid Juhtkirjad Toimetaja valik Päevateema Karikatuurid AK Kommentaar
Arvamus
Tellijale ENE JÜRJENS ⟩ Kiirkorras karjääre
Arvamus avada ei saa ega ole ka vaja
Sõda Eesti Maailm Majandus Sport Arvamus Kultuur TV Elu24 Tervis Veel
Võta jagatav reklaamivaba pakett lisatasuta Telli
Ene Jürjens, Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
Kuula 7:23 maavarade osakonna juhataja
3. aprill 2023, 21:00
Kopplaadur karjääris töötamas. Pilt on illustratiivne. — Foto: Urmas Luik
Uute karjääride avamisega ei tule kiirustada.
Maavarasid on muidugi ehituseks tarvis.
See ei tähenda siiski Rail Balticu sildi all uute karjääride
avamist.
Maavarade kaevandamine ja karjääride avamine on kuum teema,
millele andis tuld riigikontrolli mullu sügisel avaldatud aruanne
ehitusmaavarade nappusest. Aruanne märkis, et ehitusmaavarade
varud on Harju-, Rapla- ja Pärnumaal kriitilisel tasemel ning Rail
Balticu jt oluliste taristuprojektide elluviimiseks tuleks juba
lähitulevikus avada ehitusmaavarade kaevandamiseks uusi
karjääre. Tõlgendus, et see tähendab lähiaastatel kaevanduste
avamise hüppelist kasvu ja maavarade ulatuslikku väljakaevamist,
on siiski tõest kaugel, kirjutab majandus- ja
kommunikatsiooniministeeriumi maavarade osakonna juhataja
Ene Jürjens.
Transpordiameti prognoosi alusel on võimalik hinnata, kas
ehitusmaavarade varusid on suurte taristuobjektide jaoks piisavalt
olemas või mitte. Varude all peetakse silmas kaevandatavaid varusid
ehk seda varu, mille kaevandamiseks on juba antud välja
kaevandamisload. Üldiselt saab väita, et ehitusmaavara jagub suurte
taristuprojektide ehitamiseks piisavalt. Seda muidugi juhul, kui
tavapärane ehitusmaavarade geoloogiline uurimine ja järkjärguline
kaevandamislubade andmine senises rütmis edasi saab minna.
Maavarad pole otsakorral
Suured taristuobjektid vajavad suures koguses kohalikke
ehitusmaavarasid (liiva, kruusa ja lubjakivi), mistõttu ei ole mõistlik
neid kaugele vedada ja varusid tuleb vaadata regiooniti.
Harjumaal näiteks on liiva ja kruusa koguvajadus aastani 2030 kokku
ca 19,5 miljonit m³, millest vähem kui viiendik kulub Rail
Balticu ehituseks. Liiva ja kruusa kaevandatavat varu (ehk varu, mille
osas on juba kaevandamisluba välja antud) on praegu Harjumaal
kokku aga ca 48 miljonit m³ ehk vajadusest enam kui kaks korda
rohkem.
Tõsi, kõrgemargilise ehituslubjakivi kaevandatavat varu on Harjumaal
praegu vajaminevast mõnevõrra vähem – aastani 2030 on vajadus üle
7,5 miljoni m³ ning kaevandatavat varu on 5,3 miljonit m³. See aga ei
tähenda, et maavara on otsakorral, vaid et on tarvis veel geoloogilisi
töid läbi viia ja täiendavalt maavarade varu arvele võtta. Oluline on
ka tähele panna, et Rail Balticu osa koguvajadusest on kõigest
neli protsenti. Enamik materjalist on vajalik maanteede ehituseks.
Raplamaal see-eest jagub ehituslubja- ja ehitusdolokivi piisavalt. Kui
vajadus aastani 2030 on ca 1,6 miljonit m³, millest Rail Balticule
kulub ligikaudu veerand, siis kaevandatav varu on piirkonnas kokku
ca 12,7 miljonit m³. Ka liiva ja kruusa jagub peaaegu vajalikul määral.
Pärnumaal jagub liiva ja kruusa veelgi rohkem, kuna maakonnas on
kaevandatavat varu kokku üle 23,5 miljoni m³, vajadus on kuni
kümnendi lõpuni aga 12 miljonit m³. Sellest pool läheb Rail Balticu
projekti ehituseks.
Kui arvestada koguvajadust, siis regionaalselt mõne maavara liigi osas
siiski probleeme esineb – näiteks Pärnumaal ehituslubja- ja
ehitusdolokiviga, mida kulub seal piirkonnas aastani 2030 kokku ca 3
miljonit m³. Lubjakivi ei esine Pärnumaal üldse ning kuigi
ehitusdolokivi esineb, on see kehvema kvaliteediga. See tähendab, et
kõrgemargilist lubja- või dolokivi on vaja tuua kaugemalt ehk Harju-
või Raplamaalt.
Karjääride avamine on pikk ja aeganõudev protsess
Kiiresti karjääre avada enamasti ei saa, sest karjääri avamine võib olla
üsna pikk protsess, eriti juhul kui tuleb teha geoloogiline uuring
maavara arvele võtmiseks. Loa saamiseks tuleb esitada taotlus, mille
üle teeb otsuse keskkonnaamet. Kui kaevandamisloa taotlemise etapis
on vaja teha keskkonnamõjude hindamine, siis pikeneb protsess veelgi
mitme aasta võrra. Tõsi on see, et lubade andmine on muutunud
aeganõudvamaks ja keerukamaks, kuna keskkonnateemad on
muutunud väga aktuaalseks ja kohalikud elanikud tihtipeale lihtsalt ei
taha karjääre oma kodu lähedusse.
Kiiresti karjääre avada enamasti ei saa, sest karjääri avamine
võib olla üsna pikk protsess, eriti juhul kui tuleb teha
geoloogiline uuring maavara arvele võtmiseks.
Võib öelda, et nii neljarajaliste maanteede kui ka Rail Balticu ehitus
kestab sisuliselt selle kümnendi lõpuni ja selle aja jooksul kindlasti
lisandub uusi karjääre, mis annavad oma panuse ka suurehitustesse,
kuid kiirkorras ja ainuüksi näiteks raudteeühenduse ehitamiseks
ühtegi karjääri avada ei ole vaja. Nõudlus ehitusmaavarade järele on
pidev ja geoloogiliste tööde tulemusena toimub kogu aeg varude
juurde- ja ümberhindamine.
Kasutada saab ka alternatiivseid materjale
Rail Balticu ja teiste suurte objektide ehituseks saab kasutada ka
alternatiivseid materjale ja lahendusi. Osa Eesti trassilõigu
ehitamiseks vajaminevast täiteliivast ja -kruusast, hinnanguliselt kuni
3 miljonit m³, saab katta põlevkivi aherainest toodetud tavalise
lubjakivikillustikuga. Tõsi küll, ehituseks sobib mitte aherainemäes
seisnud materjal, vaid nn värske liinilt tulnud killustik.
Eesti Energia võimekus killustikku tarnida on ca 700 000 m³. Rail
Balticu muldkeha ehituseks on võimalik kokku kasutada ligi 2,8
miljonit m³ Eesti Energia aherainest toodetud lubjakivikillustiku. See
küll ei lahenda täielikult Rail Balticu trassi ehituseks vajaminevate
materjalide vajadust, kuid siiski asendab olulise osa täiteliiva ja -
kruusa vajadusest.
Palju on räägitud ka Paldiski hüdropumpjaama ehitusel tekkivast
gneisist ning selle võimalustest asendada meie oma ehitusmaavarasid.
Energiasalve andmetel tekib maa-aluste reservuaaride rajamisel
eeldatavalt 15 miljonit tonni gneissi ehk 5,6 miljonit m³ looduslikku
kivi, millest saab purustades teha 9,5 miljonit m³ killustikku.
Võrdluseks, aastas imporditakse Eestisse ca 630 000 m³ graniiti
killustiku kujul ehk Paldiski gneiss kataks ära 15 aasta imporditud
graniidi vajaduse. Materjali väljakaevamisel ja killustiku tootmisel
tekivad aga kaod (ca 20%), mistõttu kogu maapõues paiknevat
materjali siiski reaalselt kasutada ei saa.
Pole kahtlust, et ehitamiseks on vaja materjale ja kasutada
maavarasid, seda nii avalike kui eraprojektide elluviimiseks.
Siiski ei tähenda see Eesti maapõue tühjaks kaevamist või Rail
Balticu sildi all uute karjääride kiirkorras avamist.
Kindlasti aitavad need asendusmaterjalid leevendada karjääride
avamise vajadust. Sellele lisaks on võimalus taaskasutada
maksimaalselt suurte taristuobjektide ehitustegevuse käigus välja
kaevatud ja üle jäävat pinnast, mis aitab minimeerida pinnase
teisaldamist ja ladustamist ning vähendada esmase toorme
kaevandamise vajadust.
Seega, kokkuvõttes pole kahtlust, et ehitamiseks on vaja materjale ja
kasutada maavarasid, seda nii avalike kui eraprojektide elluviimiseks.
Siiski ei tähenda see Eesti maapõue tühjaks kaevamist või Rail Balticu
sildi all uute karjääride kiirkorras avamist. Viimasel kümnendil väga
palju arenenud ehitussektor kasutab materjali nutikalt ja
innovatiivselt ning on avatud taaskasutusvõimalustele.
Seotud lood
ARVAMUS
HELLE MÄEMETS ⟩ Hävitatud lobeeliajärved ei
tule enam tagasi
ARVAMUS SUUR LUGU 3
KAI RIMMEL ⟩ Mõistus on juba lõppenud, aga
raudtee veel ka ei alga
Soovitame lugeda
ELU24 MAJANDUS MAA ELU
POLITSEILT UUS INFO ⟩ Madeleine Tarbijakaitse: Eesti Energia viis kliendid Pereettevõte kehtestab Eestis kütusehindu
McCanni surnukeha otsingud jätkuvad universaalteenusele lubamatult kiiresti
MAJANDUS MAJANDUS ARVAMUS
Euroopa Komisjon soovitab Eestil Riik selgitas, miks Rail Balticu raudteed ei Jüri Ratas: Reformierakonna "Kärbi ja
lõpetada energiatoetused saa ehitada olemasolevale trassile tõsta makse!"-poliitikaga jätkub
majanduse langus
Päevatoimetaja Reklaam Kontakt Jälgi meid
Kuulutuste tellimine: Vihje:
[email protected] (+372) 507 3066
(+372) 739 0397
[email protected]
Martin Ehala Reklaam Postimehe paberlehes: Tellimustega seotud küsimused:
[email protected] [email protected] (+372) 666 2525 (E-R 8-17, L 8-12)
(+372) 666 2445
[email protected]
Reklaam Postimees.ee veebides: Toimetuse sekretär: Tehnilised küsimused ja
[email protected] (+372) 666 2202 ettepanekud:
(+372) 666 2230
[email protected] [email protected]
Privaatsusteatis Privaatsuspoliitika Kasutustingimused Töötajad Reklaam Kuulutused ajalehte Tellimine Uudiskirjad