Arvamus krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandekohustuse kehtestamine kohta

Mart Võrklaev Teie 24.07.2023 nr 1.1-10.1/5105-1 Rahandusministeerium Meie 04.08.2023 nr 17.1/0305-1 [email protected] [email protected] Arvamuse avaldus Lugupeetud Mart Võrklaev Rahandusministeerium on saatnud Eesti Pangale arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandluskohustuse kehtestamine” eelnõu. Täname, et olete meid kaasanud kõnealuse määruse eelnõu ja selle lisade välja töötamisse. Kahjuks ei ole kõiki meie varasemaid kommentaare ja tähelepanekudi arvestatud. Käesolevaga esitame need uuesti: 1) Kõnealuse määrusega kehtestatakse aruandluskohustus nii krediidiasutustele kui virtuaalvääringu teenuse pakkujatele (VASP) ja tunnistatakse kehtetuks rahandusministri 23. septembri 2022 a määrus nr 41 „Krediidiasutustele aruandluskohustuse kehtestamine“. Kõnealuse määrusega ei muudeta krediidiasutuste kehtivaid aruandluskohustusi. Eesti Pank peab vajalikuks aruandluskohustuse kehtestamist krediidiasutusele ja VASP’dele eraldi määrustega, kuna: - see tagab parema õigusselguse, sest krediidiasutused ja VASP-id on oma olemuselt väga erinevad; - krediidiasutused ei pea esitama täiendavaid aruandeid RAB’le, vaid Eesti Pank edastab krediidiasutuste poolt juba Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile esitatud andmed RAB’le. Muu hulgas oleme saanud krediidiasutustelt tagasisidet, et määruste varasemad sõnastused olid/on veidi eksitavad, kuna tegelikkuses ei pea krediidiasutused RAB’le täiendavaid aruandeid esitama, vaid RAB saab kõnealused andmed Eesti Panga kaudu; - Eesti Pank muudab sageli krediidiasutuste aruandlust kehtestavaid määruseid, mis võib tingida vajaduse ajakohastada ka rahandusministri määrust. Määruse muudatused, mis VASP-e ei puuduta, tekitavad põhjendamatut halduskoormust. 2) Kuna VASP’de aruandluse näol on tegemist Eesti Panga ja RAB’i integreeritud aruandlusega ja aruandlust hakkab koguma Eesti Pank, siis teeme ettepaneku muuta määruse sõnastust viisil, et sellest ühemõtteliselt ilmneks järgnev: - juriidiliselt esitatakse aruanded nii RAB’le kui Eesti Pangale, tehniliselt esitatakse aruanded Eesti Pangale; - andmeid kasutatakse nii Eesti Panga kui RAB’i ülesannete täitmiseks. Eelnõu seletuskirjas on eelmainitu kenasti kirjas. Pooldame, et ka määruses oleks selgelt kirjas kellele aruanded esitatakse, kuidas andmed liiguvad ja milleks neid kasutatakse. Vt näiteks rahandusministri 29.06.2022 määrus nr 32. 3) Paragrahvi 3 lõige 3 dubleerib vastavates lisades olevat riigi koodi identifikaatori kirjeldust. Kuna puudub vajadus selle info dubleerimise järele, siis teeme ettepaneku kõnealune lõige määruse eelnõust kustutada. 4) Kuivõrd paragrahvi 5 lõige 2 on ebatäpne ja väga umbmäärane, nt jääb ekslik mulje nagu RAB kasutaks Eesti Panga aruandluskeskkonda andmekogumiseks ja pole aru saada millistele andmevahetuse turvamise nõuetele viidatakse, siis teeme ettepaneku sõnastada kõnealune lõige järgmiselt: „(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitab §-s 3 nimetatud aruanded vastavalt Eesti Panga presidendi määruses „Aruannete elektroonilise esitamise nõuded“ sätestatule.“ 5) Teeme ettepaneku sõnastada paragrahvi 5 lõige 3 järgmiselt: „(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.“ 6) Lisa 1 punkti 2.2 kirje 60 „Klientide arv“ selgitus annab võimaluse esitada väga erinevat infot klientide arvu kohta. Andmete kasutatavuse ja võrreldavuse tagamiseks tuleb selgelt defineerida, milliste klientide arvu tuleb aruandes näidata. 7) Lisa 2 punkti 3.7 kohaselt näidatakse aruandes ka aruandeperioodi lõpus kehtivaid kliendisuhteid. Samas, aruande valdkonna kirjelduse kohaselt ei ole see aruande skoobis. Samuti ei võimalda kehtivate kliendisuhete arvu näitamist aruande struktuur. 8) Lisa 3 punkti 3.7 kohaselt näidatakse aruandes ka aruandeperioodi lõpus kehtivaid kliendisuhteid ja aruandeperioodi jooksul lõpetatud, ülesöeldud ning kehtetuid kliendisuhteid. See ei ole kooskõlas aruande valdkonna kirjelduse ja struktuuriga. 9) Lisa 3 punkti 3.9 esimene lause, mis ütleb, et tehingute väärtus tuleb näidata virtuaalvääringu teenuse liigi identifikaatorite lõikes, on eksitav, kuna tegelikult on aruandes veel teisigi identifikaatoreid mille lõikes andmeid esitatakse. Teeme ettepaneku sõnastada kõnealuse punkti esimene lause järgmiselt: „Siin näidatakse aruandeperioodil osutatud virtuaalvääringu teenuse tehingute väärtus.“. 10) Teeme ettepaneku muuta lisa 5 punktide 2.2 ja 2.3 sõnastust järgmiselt: „2.2. Mitteresidendid Siin näidatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuded või võlad mitteresidentidele ning mitteresidentse iseloomuga omakapital. Andmed esitatakse vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Kirjel 5591 „Aktsia- või osakapital“ näidatakse mitteresidentidele kuuluv osa aktsia- või osakapitalist. Ülejäänud omakapitali kirjete (st 5592-5597) mitteresidentidele kuuluv osa arvutatakse neile kuuluva aktsia- või osakapitali osakaalu alusel. Kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0” (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga. 2.3. Residendid Siin näidatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuded või võlad residentidele ning residentse iseloomuga omakapital. Andmed esitatakse vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Kirjel 5591 „Aktsia- või osakapital“ näidatakse residentidele kuuluv osa aktsia- või osakapitalist. Ülejäänud omakapitali kirjete (st 5592–5597) residentidele kuuluv osa arvutatakse neile kuuluva aktsia- või osakapitali osakaalu alusel. Kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0” (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga.“. 2/3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali asepresident Ain Paas 668 0940 [email protected] 3/3 Mart Võrklaev Teie 24.07.2023 nr 1.1-10.1/5105-1 Rahandusministeerium Meie 04.08.2023 nr 17.1/0305-1 [email protected] [email protected] Arvamuse avaldus Lugupeetud Mart Võrklaev Rahandusministeerium on saatnud Eesti Pangale arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse „Krediidiasutustele ja virtuaalvääringu teenuse pakkujatele aruandluskohustuse kehtestamine” eelnõu. Täname, et olete meid kaasanud kõnealuse määruse eelnõu ja selle lisade välja töötamisse. Kahjuks ei ole kõiki meie varasemaid kommentaare ja tähelepanekudi arvestatud. Käesolevaga esitame need uuesti: 1) Kõnealuse määrusega kehtestatakse aruandluskohustus nii krediidiasutustele kui virtuaalvääringu teenuse pakkujatele (VASP) ja tunnistatakse kehtetuks rahandusministri 23. septembri 2022 a määrus nr 41 „Krediidiasutustele aruandluskohustuse kehtestamine“. Kõnealuse määrusega ei muudeta krediidiasutuste kehtivaid aruandluskohustusi. Eesti Pank peab vajalikuks aruandluskohustuse kehtestamist krediidiasutusele ja VASP’dele eraldi määrustega, kuna: - see tagab parema õigusselguse, sest krediidiasutused ja VASP-id on oma olemuselt väga erinevad; - krediidiasutused ei pea esitama täiendavaid aruandeid RAB’le, vaid Eesti Pank edastab krediidiasutuste poolt juba Eesti Pangale ja Finantsinspektsioonile esitatud andmed RAB’le. Muu hulgas oleme saanud krediidiasutustelt tagasisidet, et määruste varasemad sõnastused olid/on veidi eksitavad, kuna tegelikkuses ei pea krediidiasutused RAB’le täiendavaid aruandeid esitama, vaid RAB saab kõnealused andmed Eesti Panga kaudu; - Eesti Pank muudab sageli krediidiasutuste aruandlust kehtestavaid määruseid, mis võib tingida vajaduse ajakohastada ka rahandusministri määrust. Määruse muudatused, mis VASP-e ei puuduta, tekitavad põhjendamatut halduskoormust. 2) Kuna VASP’de aruandluse näol on tegemist Eesti Panga ja RAB’i integreeritud aruandlusega ja aruandlust hakkab koguma Eesti Pank, siis teeme ettepaneku muuta määruse sõnastust viisil, et sellest ühemõtteliselt ilmneks järgnev: - juriidiliselt esitatakse aruanded nii RAB’le kui Eesti Pangale, tehniliselt esitatakse aruanded Eesti Pangale; - andmeid kasutatakse nii Eesti Panga kui RAB’i ülesannete täitmiseks. Eelnõu seletuskirjas on eelmainitu kenasti kirjas. Pooldame, et ka määruses oleks selgelt kirjas kellele aruanded esitatakse, kuidas andmed liiguvad ja milleks neid kasutatakse. Vt näiteks rahandusministri 29.06.2022 määrus nr 32. 3) Paragrahvi 3 lõige 3 dubleerib vastavates lisades olevat riigi koodi identifikaatori kirjeldust. Kuna puudub vajadus selle info dubleerimise järele, siis teeme ettepaneku kõnealune lõige määruse eelnõust kustutada. 4) Kuivõrd paragrahvi 5 lõige 2 on ebatäpne ja väga umbmäärane, nt jääb ekslik mulje nagu RAB kasutaks Eesti Panga aruandluskeskkonda andmekogumiseks ja pole aru saada millistele andmevahetuse turvamise nõuetele viidatakse, siis teeme ettepaneku sõnastada kõnealune lõige järgmiselt: „(2) Virtuaalvääringu teenuse pakkuja esitab §-s 3 nimetatud aruanded vastavalt Eesti Panga presidendi määruses „Aruannete elektroonilise esitamise nõuded“ sätestatule.“ 5) Teeme ettepaneku sõnastada paragrahvi 5 lõige 3 järgmiselt: „(3) Aruande valdkonda kuuluvate andmete puudumisel tuleb esitada tühi aruanne.“ 6) Lisa 1 punkti 2.2 kirje 60 „Klientide arv“ selgitus annab võimaluse esitada väga erinevat infot klientide arvu kohta. Andmete kasutatavuse ja võrreldavuse tagamiseks tuleb selgelt defineerida, milliste klientide arvu tuleb aruandes näidata. 7) Lisa 2 punkti 3.7 kohaselt näidatakse aruandes ka aruandeperioodi lõpus kehtivaid kliendisuhteid. Samas, aruande valdkonna kirjelduse kohaselt ei ole see aruande skoobis. Samuti ei võimalda kehtivate kliendisuhete arvu näitamist aruande struktuur. 8) Lisa 3 punkti 3.7 kohaselt näidatakse aruandes ka aruandeperioodi lõpus kehtivaid kliendisuhteid ja aruandeperioodi jooksul lõpetatud, ülesöeldud ning kehtetuid kliendisuhteid. See ei ole kooskõlas aruande valdkonna kirjelduse ja struktuuriga. 9) Lisa 3 punkti 3.9 esimene lause, mis ütleb, et tehingute väärtus tuleb näidata virtuaalvääringu teenuse liigi identifikaatorite lõikes, on eksitav, kuna tegelikult on aruandes veel teisigi identifikaatoreid mille lõikes andmeid esitatakse. Teeme ettepaneku sõnastada kõnealuse punkti esimene lause järgmiselt: „Siin näidatakse aruandeperioodil osutatud virtuaalvääringu teenuse tehingute väärtus.“. 10) Teeme ettepaneku muuta lisa 5 punktide 2.2 ja 2.3 sõnastust järgmiselt: „2.2. Mitteresidendid Siin näidatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuded või võlad mitteresidentidele ning mitteresidentse iseloomuga omakapital. Andmed esitatakse vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Kirjel 5591 „Aktsia- või osakapital“ näidatakse mitteresidentidele kuuluv osa aktsia- või osakapitalist. Ülejäänud omakapitali kirjete (st 5592-5597) mitteresidentidele kuuluv osa arvutatakse neile kuuluva aktsia- või osakapitali osakaalu alusel. Kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0” (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga. 2.3. Residendid Siin näidatakse virtuaalvääringu teenuse pakkuja nõuded või võlad residentidele ning residentse iseloomuga omakapital. Andmed esitatakse vastavalt aruanderea identifikaatoritele aruandeperioodi lõpu seisuga eurodes ümardatuna täisühikuteni. Kirjel 5591 „Aktsia- või osakapital“ näidatakse residentidele kuuluv osa aktsia- või osakapitalist. Ülejäänud omakapitali kirjete (st 5592–5597) residentidele kuuluv osa arvutatakse neile kuuluva aktsia- või osakapitali osakaalu alusel. Kui kirjel väärtus puudub, märgitakse väärtuseks „0” (null). Negatiivsed väärtused (näiteks kahjum) näidatakse miinusmärgiga.“. 2/3 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Veiko Tali asepresident Ain Paas 668 0940 [email protected] 3/3