Hankija täiendav vastus

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Lõke 5, Tallinn [email protected] 3.08.2023 Hankija: Alutaguse Haldus OÜ registrikood 11001422 Kooli tn 7, Mäetaguse alevik, Alutaguse vald, tel. 5041925 e-post: [email protected] Hankija lepinguline Avo Viiol esindaja: tel 58144458 e-post: [email protected] Vaidlustaja: Electric Terminal OÜ registrikood 16347533 Tartu terminal/1, Kärkna küla, Tartu vald, 60534 e-post: [email protected] Vaidlustaja lepinguline Mirjam Reinthal esindaja: OÜ Radlum e-post: [email protected] Vastus vaidlustaja seisukohtadele ja menetluskuludele 1. Vastus vaidlustaja täiendavatele seisukohtadele 1.1. Vaidlustaja selgitab, et hankija on vaidlustaja vastavuse hindamisel väljunud vastavustingimuses toodud kriteeriumitest ja on hinnanud vaidlustaja netovara vastavust ning ELTS § 6 lg 2 nimetatud vastutuse võimekuse hindamisel tulnuks selleks detailsemad kriteeriumid ette näha. Hankedokumentides ette nähtud tingimusi tuleb tõlgendada lähtuvalt nende eesmärgist, ülesehitusest ja sõnastusest.1 Kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude kindlakstegemiseks tõendeid.2 Hankija on hinnanud elektrimüüja pädevust ning lähtunud elektrituruseaduse tingimustest, millele elektrimüüja peab igal ajahetkel vastama. Hankijal oli õigus kontrollida elektrimüüja pädevust sisuliselt ning mitte piirduda nõutud majandustegevusteate olemasoluga. Vaidlustajale anti võimalus tõendada ja selgitada enda vastavust nõuetele. 1 Euroopa kohtu otsus, 10. detsember 2009, kohtuasi T-195/08 2 Riigikohtu Halduskolleegiumi 19.detsember 2019 lahend kohtuasjas nr 3-19-1464 1 1.2. Vaidlustaja teatab, et on teinud osanike täiendavad sissemaksed 53 000 eurot 2023.a. aprillis ÄS § 176 nõude täitmiseks. Hankija hinnangul siis ka 31 950 euro netovara (tegeliku osakapitali) nõude täitmiseks. Ka juhul, kui tõlgendada ELTS § 15 lg 2 ja ÄS § 176 koosmõju selliselt, et elektrimüüjal peab olema netovara vähemalt pool 31 950 eurost, siis ka see nõue ei olnud vaidlustajal täidetud. Vaidlustaja ei esita ühtegi tõendit sissemakse tegemise kohta. Esitatud väide jääb paljasõnaliseks. Hankija otsuse tegemise ajal sai hankija tugineda vaid majandusaasta aruandele ja vaidlustaja selgitusele. Majandusaasta aruande lõpetamise kuupäev oli 28.06.2023 ja see oli osanike koosoleku poolt kinnitatud. Majandusaasta aruandes puudub teave, et omakapitali on tehtud sissemaksed. Vaidlustaja selgituses sissemakseid ei mainita. 1.3. Vaidlustaja selgitab, et ELTS § 6 lg 2 täitmiseks kasutab vaidlustaja AS Terminal palgal olevat tööjõudu, juhatuse liikmete ja lõplike omanike kui füüsiliste isikute tööd. Hankija hinnangul on selline selgitus paljasõnaline ning selle alusel ei ole võimalik üheselt hinnata elektrimüüja pädevuse nõude täitmist. Kui kasutatakse teise ettevõtja töötajaid, siis selle kohta peab olema mingi leping teise ettevõtjaga, kuid seda ei ole esitatud. Füüsiliste isikute töö peab olema kajastatud töötamise registris. Otsuse tegemisel hankijal puudusid tõendid või selgitus, mille põhjal oleks olnud võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust. Vaidlustaja ei ole neid esitanud ka vaidlustusmenetluse ajal. 2. Seisukoht menetluskuludele Vaidlustaja esitas taotluse, milles palus välja mõista lepingulise esindaja kulud summas 450 eurot ning menetluskulude nimekirja. Hankija hinnangul ei ole lepingulise esindaja kulud põhjendatud. 2.1. Vaidlustusmenetluse praktikas ja kohtupraktikas peetakse reeglina põhjendatuks õigusteadmistega lepingulise esindaja õigusabi kulu. Hankija ei tea, kas vaidlustaja lepinguline esindaja on õigusteadmistega isik, kuna menetlusdokumendile ei ole lisatud vastavat tõendit. Täiendavates selgitustes ja menetluskulude nimekirjas on ainult üks viide õigusaktile, mis puudutab tasu menetluskulude nimekirja koostamise eest; täiendavates seisukohtades korratakse vaidlustuses esitatud seisukohti. Selleks ei ole vaja õigusteadmistega lepingulise esindaja kaasamist. Vaidlustusega tutvumise kulu ei ole põhjendatud välja mõista vastaspoolelt. 2.2. Menetluskulude nimekirjast ei ilmne, kas tegemist on tasutud või tasumisele kuuluva kuluga (RHS § 198). Riigikohtu seisukoha järgi „Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista (vt Riigikohtu 10. veebruari 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-173-15, p 13). Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist.“3. Vaidlustaja ei ole esitanud tõendit lepingulise esindaja kulude tasumise või tasumisele kuuluvuse kohta. Tuginedes eeltoodule on hankija seisukohal, et vaidlustaja lepingulise esindaja kulud ei ole põhjendatud ning ei ole tõendatud nende tasumist või tasumise kohustust, mistõttu tuleks need jätta täies ulatuses välja mõistmata. 3 Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 9. novembri 2016 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-102-16, p. 13 2 Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Avo Viiol hankija lepinguline esindaja 3