Vaidlustus

0 3 . august 202 3 Riigihangete Vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85 , 101 15 Tallinn E-post: [email protected] Vaidlustaja: E KT Teed OÜ Registrikood 12709519 Artelli 15, 10621 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Toomas Pikamäe Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn E-post: [email protected] Hankija: Viljandi Linnavalitsus Registrikood 750 0 5222 Linnu 2, 71 020 Viljandi E-post: [email protected] Kolmas isik: RoadWest OÜ Registrikood 11137400 Valga mnt 7, Elva linn, 61504 Elva vald, Tartu maakond E-post: [email protected] VAIDLUSTUS Viljandi Linnavalitsuse 2 4 . 0 7 .202 3 korraldusele nr 582 riigihanke s „ Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026“ (viitenumber 2 61388 ) I ASJAOLUD Viljandi Linnavalitsus ( edaspidi Hankija ) viib läbi avatud hankemenetlust „ Viljandi tänavate aastaringne hooldus aastatel 2023-2026 “ (viitenumber 2 61388 ) ( edaspidi Hange ). Hankes esitati kaks pakkumust (mõlema pakkumuse maksumused sisaldavad käibemaksu) : EKT Teed OÜ (edaspidi EKT või Vaidlustaja ) pakkumus maksumusega 1 129 044 eurot; RoadWest OÜ (edaspidi Kolmas isik ) pakkumus maksumusega 637 494 eurot. 02.05.2023 Hankija andis korralduse nr 256 , millega tunnista s EKT ja Kolmanda isiku pakkumused vastavaks, tunnistas Kolmanda isiku pakkumus edukaks pakkumuseks, jättis Kolmanda isiku Hankest kõrvaldamata ja kvalifitseeris Kolmanda isiku ning otsustas sõlmida hankelepingu Kolmanda isikuga. 14.06.2023 Riigihangete Vaidlustuskomisjon (edaspidi VAKO ) tegi otsuse nr 66-23/261388 (edaspidi VAKO otsus ), millega rahuldas osaliselt EKT vaidlustuse ja tunnistas 02.05.2023 korralduse nr 256 kehtetuks osas, milles Hankija tunnistas Kolmanda isiku pakkumuse edukaks ning kvalifitseeris ja jättis kõrvaldamata Kolmanda isiku. 24.07.2023 Hankija edastas pakkujatele 24.07.2023 korralduse nr 582 (edaspidi Korraldus ) ( Lisa 1 ) , mille lisaks on Hankija hankekomisjoni 21.07.2023 protokoll nr 13-17/23/10-2 (edaspidi Protokoll ). Korraldusega tunnistati Hankes edukaks pakkumuseks Kolmanda isiku pakkumus ning kvalifitseeris ja jättis kõrvaldamata Kolmanda isiku. Protokollis on näidatud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise tulemused. II VAIDLUSTAJA SEISUKOHT Vaidlustaja arvates on Korraldus õigusvastane osas, milles Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks ja milles Kolmas isik kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata. Korraldus on õigusvastane, kuna Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, st Kolmanda isiku pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ (edaspidi Ettepanek ) p-le 6.3, mistõttu Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse RHS § 115 lg 8 teise lause alusel tagasi lükkama. Kuna Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama, siis Hankija ei saanud tunnistada Kolmanda isiku pakkumust edukaks ega Kolmandat isikut kvalif itseerida ja jätta teda kõrvaldamata. Korraldus on õigusvastane, kuna: Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda teenuse osutamise eest vastutava isiku, liiklusreguleerija ja ööpäevaringselt töötava valveteenistuse töötajate tööjõukulu sid ega töötajate puhkusetasu sid . Hankija ei kontrollinud, kas Kolmanda isiku pakkumuse madal maksumus on tingitud tööõiguse valdkonna reguleerivate sätete rikkumisest (vt vaidlustuse p 8) ; Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda jäätmete käitlemise ja veo kulu , Hankija ei kontrollinud, kas Kolmanda isiku pakkumuse madal maksumus on tingitud keskkonna valdkonna reguleerivate sätete rikkumisest (vt vaidlustuse p 9); Hankija väide Vaidlustaja poolt kehtiva hankelepingu täitmiseks kasutatud tehnika koguse kohta on ebaõige. Hankija väide keskmiste tavapäraste Eesti ilmastikuolude kohta on ebaõige, sh vastuolus Keskkonnaagentuuri seisukohaga. Hanke tingimused on rangemad võrreldes kehtiva hankelepingu aluseks oleva hanke tingimustega (vt vaidlustuse p 10); Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus ja töötajate arv ei ole teenuse osutamiseks piisavad. Üks töötaja ei suuda talveperioodil nõuetekohaselt, sh ettenähtud aja jooksul teostada ülekäiguradade hooldus t , bussipeatuste hooldus t ja parklate ja kõnniteede hooldus t . Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus on oluliselt väiksem kui Hankija poolt eelmises riigihankes nõutud tehnika kogus (vt vaidlustuse p 11); Hankija poolne Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontroll on puudulik, sh Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku tööajagraafikuid, tehnika soetamise kulusid, tehnika hoidmise ja hooldamise koha kulusid ega kütusekulusid (vt vaidlustuse p 12). III VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda teenuse osutamise eest vastutava isiku, liiklusreguleerija ja ööpäevaringselt töötava valveteenistuse töötajate tööjõukulusid ega töötajate puhkusetasusid. Hankija ei kontrollinud, kas Kolmanda isiku pakkumuse madal maksumus on tingitud tööõiguse valdkonna reguleerivate sätete rikkumisest . Hanke tingimused Hankepassi IV osa „Kvalifitseerimistingimused“ alaosa „Haridus- ja kutsekvalifikatsioonid“ järgi, pakkuja meeskonnas peab olema : (a) teenuse osutamise eest vastutav isik, kellel on sarnase teenuse osutamise eest vastutava isikuna vähemalt kaheaastane kogemus; ja (b) liiklusreguleerija, kes on läbinud III pädevuskoolituse. Hanke alusdokumendi „Tehniline kirjeldus“ p 1.1 järgi, töövõtja tagab ööpäevaringselt töötava valveteenistuse olemasolu, et operatiivselt teostada ilmastikuolude muutusest tingitud hooldustöid ja kindlustada kõigilt isikutelt (nii tellijalt kui ka kolmandatelt isikutelt) hooldustöid puudutava informatsiooni vastuvõtmine, selle vajadusepõhine registreerimine vastavas andmebaasis ( Alldevice ) ja tulemuslik reageerimine; teateid, ettepanekuid ja pretensioone peab lisaks olema võimalik edastada e-postiga, telefonikõnena ja SMS sõnumina; nõutav on Töövõtja vastavate kontaktandmete avalikustamine. Kokkuvõte: Hanke tingimuste järgi, pakkuja pidi pakkumuse maksumuses arvestama mh teenuse osutamise eest vastutava isiku, liiklusreguleerija ja ööpäevaringse valveteenistuse töötajate tööjõukuludega. Töölepingu seadus e s ( TLS ) näidatud igapäevane ja iganädalane puhk eaeg Esiteks , TLS § 43 lõike 1 järgi, eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). TLS § 43 lg 2 sätestab, et eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Seega, üldreegli kohaselt on töö tegemise aeg kuni 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (nädalas) ning 8 tundi päevas. Teiseks , TLS § 43 lg 3 alusel, summeeritud tööaja arvestuse korral arvestatakse töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta. Sellisel juhul ei tohi tööaeg ületada keskmiselt 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta kuni neljakuulise arvestusperioodi jooksul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (vt TLS § 48 lg 1). Samas, ka summeeritud tööaja arvestuse puhul peab tööandja andma töötajale igapäevase ja iganädalase puhkeaja. TLS § 51 lg 1 kohaselt, kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb 24-tunnise ajavahemiku jooksul vähem kui 11 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TLS § 52 lg 1 sätestab, et kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 48 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TLS § 52 lg 2 järgi, kokkulepe, mille kohaselt töötajale jääb summeeritud tööaja arvestuse korral seitsmepäevase ajavahemiku jooksul vähem kui 36 tundi järjestikust puhkeaega, on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töötajale antavat seitsmepäevase ajavahemiku puhk e aega tuleb täiendavalt pikendada igapäevase 11-tunnise puhkeaja võrra (vt Euroopa Kohtu 02.03.2023 otsus kohtuasjas C-477/21, p-d 33 - 44 ning ajalehe „Postimees“ 29.05.2023 artikkel „Euroopa Kohus andis graafikuga töötajatele juurde täiendavat tööaega“ – Lisa 2 ) . See tähendab, et seitsmepäevase ajavahemiku puhke ajale , kas 48 tundi või summeeritud tööaja arvestuse korral 36 tundi, tuleb lisada 11-tunnine päevane puhk e aeg, mistõttu s eitsmepäeva se ajavahemiku puhk e aeg pikeneb 59 või 47 tunnini. Kokkuvõte: Kolmas isik peab andma oma töötajale iga 24-tunnise ajavahemiku kohta vähemalt 11 tun di järjestikust iga päevast puhkeaega. Samuti, Kolmas isik peab andma oma töötajatele iga seitsmepäevase ajavahemiku kohta iganädalast puhkeaega kas 59 tundi või 47 tundi (kui Kolmas isik kasutab summeeritud tööaja arvestust). Kolmanda isiku kavandatu Protokolli lk -l 3 oleva tabeli kohaselt, Kolmas isik kavatseb palgata: talveperioodiks 7 töötajat, kes juhivad 2 traktorit, 2 autot ja 1 masinat ; ja suveperioodiks 4 inimest, kellest 3 tegelevad tänavate imurpuhastuse ja muude hooldustöödega (ohutussaared, parklad, ülekäigurajad ja muud aastaringsed hooldustööd, sh kevadine ja sügisene suurpuhastus). Kolma nda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda teenuse osutamise eest vastutava isiku ja liiklusreguleerija palgakulu Protokollis ei mainita kordagi teenuse osutamise eest vastutavat isikut ja liiklusreguleerijat ega nende palgakulu. See tähendab, et Hankija jättis Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel nende töötajate palgakulu tähelepanuta. Esiteks, Protokolli lk-l 3 olevas Kolmanda isiku esitatud tabelis ei ole näidatud, et traktori või tehnikaga seotud töötajad (nt libeduse tõrjet koos sahkamise või lume lükkamise ja tänavate karestamisega teostavad töötajad) täidaksid veel mingeid ülesandeid, nt reguleeriksid liiklust või vastutaksid teenuse osutamise eest. Kui Kolmas isik nägi ette, et libeduse tõrje või lume lükkamisega tegelevad töötajad täidavad peale tabelis näidatu veel mingeid ülesandeid, nt reguleerivad liiklust või vastutavad teenuse osutamise eest, siis Kolmas isik oleks pidanud seda oma selgitus t es märkima. Kuna Kolmas isik ei ole näidanud, et töötajad täidavad erinevaid ülesandeid, siis see tähendab, et Protokolli lk-l 3 olevas tabelis ning Kolmanda isiku ja Hankija arvutustes ei ole arvestatud teenuse osutamise eest vastutava isiku ja liiklusreguleerija palgakuluga. Teiseks, seoses võimalusega, et teenuse eest osutamise vastutav isik ja liiklusreguleerija täidavad mitut ülesannet üheaegselt, st töötaja vastutab teenuse eest või reguleerib liiklust ning samal ajal juhib teehooldusmasinat või lumesahka või puhastab tänavaid , märgime järgmist. Esmalt, kui teenuse eest vastutav isik ja liiklusreguleerija täidavad mitut ülesannet üheaegselt , st korraldab teenuse osutamist või reguleerib liiklust ning siis juhib tänavapuhastusmasinat, siis teenuse eest vastutava isiku ja liiklusreguleerija palgakulu peab olema suurem kui teiste ainult libedusetõrjet või lume lükkamist teostavate tööliste palgakulu, st 1900 eurot kuus. Seda põhjusel, et antud töötaja teeb korraga kahte tööd. Täiendavalt , teehooldusmasin ja lumesahk (Protokollis näidatud 2 traktorit ja 2 autot) on mootorsõidukid liiklusseaduse ( LS ) § 2 p 40 mõttes. LS § 33 lg 1 järgi, juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist. TLS § 33 lg 11 kohaselt, juhil on mh keelatud tegeleda juhtimise ajal toimingutega, mis võivad segada juhtimist või liiklusolude tajumist, sealhulgas kasutada telefoni ilma käsi vabaks jätva vahendita, sõiduki liikumise ajal hoida telefoni käes. Järelikult, lumesaha või teehooldusmasina juht ei saa samaaegselt juhtida masinat ja reguleerida liiklust (vt riigihanke alusdokument „Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK ) p-d 1.5.2 – 1.5.4) või vastutada teenus e osutamise eest, st korraldada masinate hooldust ja remonti, suunata vajadusel töötajaid ja masinaid rasketesse lõikudesse, valvata tööohutuse ja tööaja nõuete järgimise üle, edastada andmeid Hankija andmebaasi (vt TK p 1.14) ega tagada Hankija töökäskude täitmist (vt TK p 1.16). Kolmandaks , seoses võimalusega, et teenuse osutamise eest vastutav isik ja liiklusreguleerija täidavad oma ülesandeid lisaks teehooldusmasina ja lumesaha juhtimisele, tuleb arvestada Kolmanda isiku kohustusega anda teenuse eest vastutavale isikule ja liiklusreguleerijale igapäevane 11-tunnine järjestikune puhkeaeg ja iganädalane 59 tunni või 47 tunnine järjestikune puhkeaeg (vt vaidlustuse p 8.2). Kolmanda isiku töötajate arv on minimaalne (talveperioodil on kõik 7 töötajat masinatega hõivatud ja suveperioodil on 4-st töötajast 3 töötajat masinatega hõivatud), mis tähendab, et Kolmanda isiku kõik töötajad on kogu tööaja tööülesannetega koormatud ning neil ei jää aega selleks, et täita täiendavalt liiklusreguleerija või teenuse eest vastutava isiku tööülesandeid. Sel põhjusel on ebaõige Hankija arvamus, et teenuse eest vastutamist ja liiklust reguleerida on võimalik Kolmanda isiku näidatud töötajatega. Neljandaks , vaidlustuse p -dest 8.4.5 ja 8.4.6 järeldub, et Kolmas isik peab teenuse eest vastutamiseks, st Hankelepingu täitmise korraldamiseks ja liikluse reguleerimiseks palkama eraldi töötajad. Statistikaameti veebilehe ( https://palgad.stat.ee/# ) kohaselt, 2023. aasta esimeses kvartalis oli puhastusteenistuse juhi brutopalk Viljandi maakonnas 1 454 eurot ja kogu Eesti keskmine oli 2212 eurot. Tegemist on brutopalgaga, mistõttu tööandja palgakulu leidmiseks tuleb brutopalgale juurde lisada sotsiaalmaks 33% ja tööandja töötuskindlustuse makse 0,8%. Seega, brutopalga 1454 euro puhul on tööandja palgakulu 1 945 , 45 eurot. Seega, Kolmanda isiku teenuse eest vastutava isiku palgakulu aastas (1 945 , 45 * 12) on 23 345,4 eurot ja ühes kuus on 1945,45 eurot . Statistikaameti veebilehe ( https://palgad.stat.ee/# ) kohaselt, 2023. aasta esimeses kvartalis oli liiklusplaneerija brutopalk kogu Eestis ( Viljandi maakonn a kohta andme i d ei avaldata) 2374 eurot. On põhjust oletada, et liikluse reguleerimiseks on vajadus poole koha ulatuses , st liiklusreguleerija brutopalk on (2374 * 0,5) 1187 eurot. Tegemist on brutopalgaga, mistõttu tööandja palgakulu leidmiseks tuleb brutopalgale juurde lisada sotsiaalmaks 33% ja tööandja töötuskindlustuse makse 0,8%. Seega, brutopalga 1 187 euro puhul on tööandja palgakulu 1 588 , 21 eurot. Seega, Kolmanda isiku liiklusreguleerija palgakulu aastas ( 1588 , 21 * 12) on 19 058,52 eurot ja ühes kuus on 1 588 , 21 eurot . Kokkuvõttes: Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda teenuse osutamise eest vastutava isiku palgakulu 1945,45 eurot kuus ja 23 345,4 eurot aastas ning liiklusreguleerija palgakulu 1588,21 eurot kuus ja 19 058,52 eurot aastas. Hankija jättis nimetatud töötajate tööjõukulu Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimisel tähelepanuta. Lahendus, et Kolmanda isiku poolt lume lükkamiseks, libeduse tõrjeks, sahkamiseks, bussipeatuste ja kõnniteede hooldamiseks palgatud töötajad täidavad samaaegselt või täiendavalt teenuse osutamise eest vastutava isiku ja liiklusreguleerija tööülesandeid, ei ole võimalik. Selline lahendus on vastuolus õigusaktidega, sh tööõiguse valdkonda reguleerivate sätetega. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda ööpäevaringselt töötava valveteenistuse töötajate palgakulu Protokolli lk 4 kohaselt: „Hankekomisjon leiab, et pakkuja poolt nimetatu, et ta kasutab minimaalselt 4 töötajat, on piisav ja 4 töötajaga on tagatud ka ööpäevaringse valveteenuse osutamine, mis põhimõtteliselt eeldabki kokku minimaalselt nelja töötaja olemasolu.“ See tähendab, et Hankija eeldab, et Kolmanda isiku po olt Protokolli lk-l 3 olevas Kolmanda isiku esitatud tabelis näidatud traktori või tehnikaga seotud töötajad (nt libeduse tõrjet koos sahkamise või lume lükkamise ja tänavate karestamisega teostavad töötajad) täida vad täiendavalt veel ööpäevaringselt töötava valveteenistuse töötajate ülesandeid. Hankija eeldus on ebaõige, st vastuolus Kolmanda isiku esitatud teabega ning tööõiguse valdkonda reguleerivate sätetega. Esiteks, Protokolli lk-l 3 olevas Kolmanda isiku esitatud tabelis ei ole näidatud, et traktori või tehnikaga seotud töötajad (nt libeduse tõrjet koos sahkamise või lume lükkamise ja tänavate karestamisega teostavad töötajad) täidaksid veel mingeid ülesandeid, nt täidaksid ööpäevaringse valveteenistuse ülesandeid. Kui Kolmas isik nägi ette, et libeduse tõrje või lume lükkamisega tegelevad töötajad täidavad peale tabelis näidatu veel mingeid ülesandeid, nt täidavad ööpäevaringse valveteenistuse ülesandeid , siis Kolmas isik oleks pidanud seda oma selgitus t es märkima. Kuna Kolmas isik ei ole näidanud, et tabelis näidatud töötajad täidavad erinevaid ülesandeid, siis see tähendab, et Protokolli lk-l 3 olevas tabelis ning Kolmanda isiku ja Hankija arvutustes ei ole arvestatud ööpäevaringse valveteenistuse töötajate palgakuluga. Teiseks , Hankija ei ole Kolmandalt isikult küsinud, kuidas, sh milliste töötajatega Kolmas isik kavatseb täita ööpäevaringse valveteenistuse ülesandeid. Protokolli lk- delt 2 ja 4 nähtub, et Kolmanda isiku vastustes ei ole valveteenistuse kuludega seonduvat selgitatud. Seetõttu, Protokolli lk 4 järeldus, et Kolmanda isiku 4 töötajat täidavad lisaks põhitööle ka ööpäevaringse valveteenistuse ülesandeid, on vaid Hankija oletus. Ehk – Hankija ei ole kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust osas, mis puudutab ööpäevaringse v alveteenistuse kulude katmist , vaid asunud ise Kolmanda isiku eest pakkumuse maksumust põhjendama . Kolmandaks , ööpäevaringse valveteenistus on reaalne töö, mille sisuks on hooldustöid puudutava teabe vastuvõtmine, selle vajadusepõhine registreerimine vastavas andmebaasis ( Alldevice ) ja tulemuslik reageerimine , samuti liiklusohutuse tagamine ja Hankijale, Päästeametile ja politseile teabe edastamine liiklustakistuste jm ohtlike kohtade kohta (vt TK p-d 1.1 ja 1.3) . Järelikult ei ole võimalik, et Kolmanda isiku need töötajad, kes juhivad lumesahka või teehooldusmasinat või muud tehnikat, suudavad samaaegselt täita ööpäevaringse valveteenistuse kohustusi. Selline lahendus on vastuolus LS § 33 lõikudega 1 ja 11 (vt vaidlustuse p 8.4. 5 ) . Samuti, isegi, kui oleks võimalik, et lumesahka või teehooldusmasinat juhtiv töötaja täidab samaaegselt ööpäevaringse valveteenistuse ülesandeid, siis oleks vastava töötaja brutopalk suurem kui Protokolli lk 5 näidatud Statistikaameti andmetele tuginev keskmine 1427 eurot kalendrikuus. Seda põhjusel, et antud töötaja teeb korraga kahte tööd. Neljandaks , kuna ööpäevaringset valveteenistust tuleb täita ööpäevaringselt , siis arvestades, et Kolmas isik peab töötajale andma igapäevast, st 24 tunni kohta katkematut puhkust 11 tundi ja täiendavalt iganädalast, st 7-päevase perioodi kohta katkematut puhkust kas 59 või 47 tundi, vajab ööpäevaringse valveteenistuse osutamine vähemalt 6 töötaja olemasolu. Töötajate vajadust tõendab järgmine tabel : Esmaspäev Teis i päev Kolmapäev Neljapäev Reede Laupäev Pühapäev Summeeritud t ööaeg kuni 48 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta . Töötajad töötavad 10 tundi päevas. 11 - tunnine järjestikune puhkus 24 tunni kohta ja 47 tunnine järjestikune puhkus seitsmepäevase ajavahemiku kohta T öötaja nr 1 töötab vahemikus 00.00 kuni 10.00 ja puhkab vahemikus 10.00 kuni 21.00. Töötaja nr 2 töötab vahemikus 10.0 0 kuni 20.00 ja puhkab vahemikus 20.00 kuni teisipäev kell 07.00. Töötaja nr 3 töötab vahemikus 20.0 0 kuni 24.00. Töötaja nr 3 töötab vahemikus 00.0 0 kuni 06.00 ja puhkab vahemikus 06.00 kuni 17.00. Töötaja nr 1 töötab vahemikus 06.00 kuni 16.00 ja puhkab vahemikus 16.00 kuni kolmapäev kell 03.00. Töötaja nr 2 töötab vahemikus 16.00 kuni 24.00. Töötaja nr 2 töötab vahemikus 24.00 kuni 02.00 ja puhkab vahemikus 02.00 kuni 13.00. Töötaja nr 3 töötab vahemikus 02.00 kuni 12.00 ja puhkab vahemikus 12.00 kuni 23.00. Töötaja nr 1 töötab vahemikus 12.00 kuni 22.00 ja puhkab vahemikus 22.00 kuni neljapäev kell 09.00. Töötaja nr 2 töötab vahemikus 22.00 kuni 24.00. Töötaja nr 2 töötab vahemikus 00.00 kuni 08.00 ja puhkab vahemikus 08.00 kuni 19.00. Töötaja nr 3 töötab vahemikus 08.00 kuni 18.00 ja puhkab vahemikus 18.00 kuni reede k ell 05.00. Töötaja nr 1 töötab vahemikus 18.00 kuni 24.00. Töötaja nr 1 töötab vahemikus 24.00 kuni 0 4 .00 . Kell 04.00 alga b iganädalane puhkeaeg 47 tundi, mis kestab kuni pühapäev kell 03.00. Töötaja nr 2 töötab vahemikus 0 4 .00 kuni 14 .00 . Kell 14.00 algab iganädalane puhkeaeg 47 tundi , mis kestab kuni pühapäev kell 13.00. Töötaja nr 3 töötab vahemikus 14.00 kuni 24.00 . Kell 24.00 algab iganädalane puhkaeg 47 tundi, mis lõppeb pühapäeval kell 23.00. Töötaja nr 1 puhkab. Töötaja nr 2 puhkab. Töötaja nr 3 puhkab. Töötaja nr 4 töötab vahemikus 00.00 kuni 10.00 ja puhkab vahemikus 10.00 kuni 21 .00. Töötaja nr 5 töötab vahemikus 10.00 kuni 20.00 ja puhkab vahe mikus 20.00 kuni pühapäev kell 07.00. Töötaja nr 6 töötab vahemikus 20.00 kuni 24.00. Töötaja nr 6 töötab vahemikus 00.00 kuni 06.00 ja puhkab vahemikus 06.00 kuni 17.00. Töötaja nr 1 töötab vahemikus 06.00 kuni 16.00 ja puhkab vahemikus 16.00 kuni esmaspäev kell 05.00 . Töötaja nr 2 töötab vahemikus 16.00 kuni 24.00. Sel põhjusel on ebaõige Hankija arvamus, et ööpäevaringset valveteenust on võimalik osutada 4 töötajaga. Tegelikult on ööpäevaringseks valveteenuse osutamiseks vaja vähemalt 6 töötajat, st 2 töötaja t rohkem kui Kolmas isik kavatseb kasutada Hankelepingu täitmiseks suveperioodil. Viiendaks , v aidlustuse p 8.5.5 tabelist nähtub, et Kolmas isik peab ööpäevaringse valveteenuse osutamiseks arvestama keskmiselt 4,5 töötaja palgakuluga . Statistikaameti veebilehe ( https://palgad.stat.ee/# ) kohaselt, 2023. aasta esimeses kvartalis oli infopunkti klienditeenindaja brutopalk Viljandi maakonnas 1179 eurot ja kogu Eesti keskmine oli 1606 eurot. Tegemist on brutopalgaga, mistõttu tööandja palgakulu leidmiseks tuleb br utopalgale juurde lisada sotsiaalmaks 33% ja tööandja töötuskindlustuse makse 0,8%. Seega, brutopalga 1179 euro puhul on töö andja palgakulu 1577,50 eurot. Seega, Kolmanda isiku ööpäevaringse valveteenuse töötajata palgakulu aastas (4,5 * 1577,50 * 12) on 85 185 eurot ja ühes kuus (4,5 * 1577,50) on 7098,75 eurot . Kokkuvõttes: Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda ööpäevaringse valveteenuse osutamisega seotud keskmiselt 4,5 töötaja palgakulu 7098,75 eurot kuus ja 85 185 eurot aastas. Hankija lähtus ebaõigest eeldusest, et Kolmanda isiku teised töötajad täidavad põhitöö, st teehooldusmasinate juhtimine ja tänavate hooldamise kõrvalt ööpäevaringse valveteenuse ülesandeid. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda töötajate puhkusetasu Protokolli lk-l 3 olevast tabelist ei nähtu, et Kolmas isik oleks pakkumuse maksumuse kulude na arvestanud töötajate puhkusetasu , mille suurus võrdub keskmise töötasu suuruse ga (vt TLS § 28 lg 1 p 3 , § 29 lg 8 ja § 70). Ka Hankija on jätnud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisel tähelepanuta selle, et Kolmas isik peab kandma kulu seoses töötajate puhkusetasuga. Puhkusetasu moodustab 9% tööandja palga kulust. L ähtudes vaid Protokolli lk-l 3 näidatust on Kolmanda isiku palgakulu aastas (79 800 eurot talvel + 45 600 eurot suvel) 125 400 eurot. Seega, Kolmanda isiku täiendav kulu töötajate puhkusetasule on (125 400 * 0,09) 11 286 eurot aastas ja (11 286/12) 940,5 eurot kuus. Samas, Kolmas isik ja Hankija ei ole arvestanud Kolmanda isiku vajadusega katta teenuse osutamise eest vastutava isiku palgakulu 23 345,4 eurot aastas, liiklusreguleerija palgakulu 19 058,52 eurot aastas ning ööpäevaringse valveteenuse osutamise töötajate palgakulu 8 5 185 eurot aastas, st kokku (23 345,4 + 19 058,52 + 85 185) 127 588,92 eurot aastas. Seega, Kolmanda isiku täiendav kulu nimetatud töötajate puhkusetasule on (127 588,92 * 0,09) 11 483 eurot aastas ja (11 483/12) 957 eurot kuus. Kui pakkuja ei arvesta pakkumuse maksumuses töötajate puhkusetasuga, on tema pakkumuse maksumus põhjendamatult madal (vt VAKO 19.05.2016 otsus nr 101-16/154863, p 8.1.5). Kokkuvõttes: Kolmas isik ja Hankija jätsid tähelepanuta, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus peab sisaldama ka Kolmanda isiku töötajate puhkusetasu. Kolmanda isiku täiendav kulu seoses töötajate puhkusetasuga on ( 11 286 + 11 483) 22 769 eurot aastas ja (22 769/12) 1897 eurot kuus. Kokkuvõttes: Kolmas isik on pakkumuse maksumuses jätnud arvestamata teenuse osutamise eest vastutava isiku, liiklusreguleerija ja ööpäevaringse valveteenuse töötajate palgakuludega ning kohustusega maksta töötajatele puhkusetasu. Ka Hankija ei ole nimetatud kuludele tähelepanu pööranud. Tegemist on Hankija poolse pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise olulise rikkumisega, kuna nende kulude summa moodustab (23 345,4 + 19 058,52 + 85 185 + 22 769) 150 357,92 eurot aastas ja (150 357,92/12) 12 529,82 eurot kuus. Protokolli lk 4 järgi: „Samas RoadWest OÜ on teinud aastaringsete tööde komplekshinnaga pakkumust kuluga ühes kuus 29 708 eurot. Seega katab RoadWest OÜ pakkumuse maksumus nii lepingu täitmisega seotud otsesed kulud, kui ka ületab seda 7 474,67 euro võrra kuus (eeldatav kasumimarginaal komplekshinna pakkumise osas ja/või ootamatud kulud jms.)” Viidatud summa 12 529,82 eurot kuus ületab oluliselt Protokollis näidatud Kolmandale isikule alles jäävat 7474,67 eurot kuus. Järelikult, Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kata teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi. Hankija ei kontrollinud, kas Kolmanda isiku pakkumuse madal maksumus on tingitud tööõigus e valdkonda reguleerivate sätete eiramisest (vt VAKO 15.11.2022 otsus nr 134-22/253249, p 9.4.5) , mille puhul esineb kohustuslik Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise alus (vt RHS § 115 lg 9). Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei sisalda jäätmete käitlemise ja veo kulu Protokolli lk-l 3 olevast tabelist ei nähtu, et Kolmas isik oleks pakkumuse maksumuse kuludena arvestanud jäätmete veo ja käitlemise kulu. Ka Hankija ei ole kontrollinud seda, kuidas ja millis t e kuludega Kolmas isik kavatseb teenuse osutamise käigus tekkinud ja kogutud jäätmed kokku koguda ja käidelda. TK p 1.10 järgi: „ Kõik töövõtu tulemusena tekkinud ja kogutud jäätmed (sh libedusetõrjeks kasutatud puistematerjalid juhul kui Töövõtja ei korralda nende taaskasutust) transporditakse ning käideldakse vastavalt kehtivale korrale (Viljandi linna jäätmehoolduseeskiri). Puhastatavatelt aladelt kogutud jäätmed tuleb tööjärgselt ära vedada, keelatud on hooldustööde lõpetamisel jäätmete ladustamine teemaal kauem kui 4 tundi. Keelatud on puhastustööde käigus jäätmete paigaldamine/teisaldamine/juhuslik sattumine töömaaga külgnevatele kinnistutele ning puistematerjalide ja jäätmete paigutamine Töövõtjale mittekuuluvatesse jäätmemahutitesse. Töövõtja korraldab kõigi kogutud jäätmete üleandmise ja utiliseerimise õigusaktidega kooskõlas ja nõuetekohaselt Töövõtja enda kulul.“ Hankija vastas 31.03.2023 kell 15:39 selgitu ses, p 5 et: „ Hankijal puuduvad täpsed andmed, kui suurtes kogustes jäätmeid aasta jooksul kokku kogutakse, kuna hankija ei ole sellist aruandlust senistelt töövõtjatelt küsinud ja jäätmete utiliseerimine on olnud lepingu hinna sees. Samuti võib erinevatel aastatel kogus erineda. Toetudes eelnevatel aastatel töövõtjate poolt avalikult välja öeldule, võime siiski oletada, et masinkoristuse käigus pühkmeid (mustus, pori, tolm jmt) kogutakse aastas ca 600 – 700 tonni, prügikastidest segaolme jäätmeid 3 - 6 tonni ning tänavatelt segaolme jäätmeid ca 0,5 tonni. Kõik antud kogused on hinnangulised, kuid hankija on arvamusel, et need arvud reaalsetest kogustest oluliselt ei erine.“ Sama selgituse, p 4 järgi: „ Hankija ei anna ette täpset kogust ja leiab, et antud hanke kontekstis on tegemist marginaalse koguse ja kuluga. Kuid leiab tuginedes eelnevate aastate kog emusele, võib korjuste aastane koguarv jääda vahemikku 5-15 tükki ning nende nõuetekoha se käitlemise maksumus sisaldub pakkumuse kogumaksumuses.“ Segaolmejäätmed on jäätmekoodiga 20 03 01 tähistatud jäätmed ja m asinkoristuse käigus kogutavad pühkmed (mustus, pori ja tolm) on jäätmekoodiga 20 03 03 tähistatud jäätmed , st tänavapühkmed . Loomakorjused on II kategooria loomne materjal, mida üldjuhul tohib kõrvaldada põletamise teel tunnustatud põletusrajatises või töödelda tunnustatud töötlemis - ettevõttes. Tunnustatud ettevõtete loetelu on avaldatud Põllumajandus- ja Toiduameti veebilehel , ning nendest on asjakoha sed eeskätt põletamise, koospõletamise või kütusena põletamise ettevõtted, st AS Epler & Lorenz Tartus, OÜ Cremo Center OÜ Maardus, OÜ Linnutee Cremo Lääne-Nigula vallas, Väikeloomade Krematoorium Tallinnas ja AS Vireen Väike-Maarja vallas. Alternatiivselt on võimalik väita, et loomakorjused on jäätmekoodiga 02 02 02 tähistatud jäätmed . Kõikide jäätmete puhul peab Kolmas isik andma jäätmed üle vastavate jäätmete käitlemise õigust omavale isikule (vt JäätS § 28 lg 2). Kolmas isik saab segaolmejäätmed viia Viljandi jäätmejaama , kus 1 kg segaolmejäätmete üleandmine maksab 0,202 eurot (sisaldab käibemaksu) ehk 0,168 eurot ilma käibemaksuta. Seega, 1 tonni segaolmejäätmete üleandmine maksab 168 eurot ( ilma käibemaksu ta ). See tõttu , aastas kuni 6,5 t onni segaolmejäätmete käitlemise kulu on (6,5 * 168 ) on kuni 1 092 eurot ( ilma käibemaksu ta ). Kuna Viljandi jäätmejaamas ei võeta jäätmekoodiga 20 03 03 tähistatud jäätmeid vastu, peab Kolmas isik viima tänavapüh kmed kas Paikre prügilasse või Väätsa prügilasse (need on kaks Viljandile kõige lähemal asuvat jäätmekäitluskohta, millel on jäätmekoodiga 20 03 03 tähistatud jäätmete käitlemise õigus). Paikre prügilas on 1 tonni tänavapühkmete vastuvõtmise hind 108 eurot tonn (sisaldab käibemaksu) ehk 90 eurot tonn (ilma käibemaksuta). Väätsa prügilas on 1 tonni tänavapühkmete vastuvõtmise hind 1 05 eurot ( ilma käibemaksuta) . Seega, aastas kuni 700 tonni tänavapühkmete käitle mise kulu (ilma veokulu arvestamata) Paikre prügilas on (700 * 90 ) kuni 63 000 eurot . Google Maps andmete kohaselt, Viljandi ja Paikre prügila vahelise vahemaa pikkuseks on 84,1 km. See vahemaa teeb EKT hinnangul tänavapühkmete veo hinnaks 12 eurot km kohta. Seega, aastane tänavapühkmete veokulu on (12 * 700) 8400 eurot . Kuna Viljandi jäätmejaamas ei võeta jäätmekoodiga 02 02 02 tähistatud jäätmeid vastu, peab Kolmas isik viima loomakorjused kas II kategooria loomse materjali käitlemise õigust omavasse ettevõttesse või Paikre prügilasse (1 tonni 02 02 02 jäätmekoodiga tähistatud jäätmete vastuvõtmise hind 90 eurot ilma käibemaksuta) või Väätsa prügilasse (1 tonni 02 02 02 jäätmekoodiga tähistatud jäätmete vastuvõtmise hind 1 05 eurot ilma käibemaksuta) . Vaidlustaja eeldab, et 5-15 loomakorjust kaaluvad kuni 50 kg. Seega, aastas 5-15 loomakorjuse käitlemise kulu (ilma veokulu arvestamata) on (0,05 * 90 ) kuni 4 , 5 eurot . Kokkuvõttes: Kolmas isik on pakkumuse maksumuses jätnud arvestamata jäätmete (segaolmejäätmed, tänavapühkmed ja loomakorjused) käitlemise ja veo kulud. Ka Hankija ei ole nimetatud kuludele tähelepanu pööranud. Tegemist on Hankija poolse pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise olulise rikkumisega, kuna ainuüksi jäätmete käitle mise kulu moodustab (1 092 + 63 000 + 4 , 5 ) 6 4 096 ,5 eurot aastas ja (6 4 096 ,5 /12) 5341 eurot kuus. Jäätmete käitlemise kulule tuleb lisada jäätmete veo kulu 8400 eurot aastas ja 700 eurot kuus. Protokolli lk 4 järgi: „Samas RoadWest OÜ on teinud aastaringsete tööde komplekshinnaga pakkumust kuluga ühes kuus 29 708 eurot. Seega katab RoadWest OÜ pakkumuse maksumus nii lepingu täitmisega seotud otsesed kulud, kui ka ületab seda 7 474,67 euro võrra kuus (eeldatav kasumimarginaal komplekshinna pakkumise osas ja/või ootamatud kulud jms.)” Jäätmete veo ja käitlemise kulu kokku ( 5341 + 700) 6041 eurot kuus on vaid natuke vähem kui Protokollis näidatud Kolmandale isikule alles jääv 7474,67 eurot kuus. Järelikult, Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei kata teenuse osutamiseks vajalikke kulutusi. Samuti, Hankija ei kontrollinud, kas Kolmanda isiku madal pakkumus on tingitud keskkonnaõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest, mille puhul esineb kohustuslik Kolmanda isiku pakkumuse tagasilükkamise alus (vt RHS § 115 lg 9). Hankija väide Vaidlustaja poolt kehtiva hankelepingu täitmiseks kasutatud tehnika koguse kohta on ebaõige. Hankija väide keskmiste tavapäraste Eesti ilmastikuolude kohta on ebaõige, sh vastuolus Keskkonnaagentuuri seisukohaga. Hanke tingimused on rangemad võrreldes kehtiva hankelepingu aluseks oleva hanke tingimustega . Esiteks , Protokolli lk- l 4 võrreldakse Kolmanda isiku näidatud tehnika kogust Vaidlustaja poolt kehtiva hankelepingu alusel kasutatava tehnika kogusega perioodil november 2022 kuni veebruar 2023 ning leitakse, et võrdlusvahemikuks võetud 120-st päevast saab 104 päeva jooksul hakkama 5 masinaga, mis on ka Kolmanda isiku poolt nimetatud kasutusel oleva tehnika hulk. Hankija seisukoht tugineb Ecofleet GPS keskkonna andmetel. Hankija jätab tähelepanuta , et Vaidlustaja kasutas Hankelepingu täitmiseks teisi masinaid, mis ei kajastu Ecofleet GPS keskkonnas . Vaidlustuse L isaks 3 on masinate ja töötajate loetelu (edaspidi EKT masinate ja töötajate loetelu ) , mida Vaidlustaja kasutas kehtiva hankelepingu täitmiseks perioodil 01.11.2022 kuni 15.04.2023. Selle kohaselt, Vaidlustaja kasutas kehtiva hankelepingu täitmiseks 10 ühikut tehnikat (auto, traktor, kergveok ), lumeveoks 8 ühikut tehnikat ( autod) ja 10 inimest + ööpäevaringne valveteenus. Seetõttu on ebaõige Hankija järeldus, et talvisel ajal on võimalik tagada hankelepingu täitmine 7 töötaja ja 4-5 masinaga . Põhjendamatu on ka Protokolli viide Koidu Illisoni sõnade le, kes ei ole kunagi näinud suuremas arvus töötajaid teenust osutamas. Koidu Illisoni arvamus ei ole tõend, millele tuginedes saab hinnata Kolmanda isiku pakkumuse maksumust , sh teenuse osutamiseks vajaliku tehnika kogust. Teiseks , ebaõige on Protokolli lk 4 väide, et pakkumuse hindamisel tuleb lähtuda keskmistest tavapärastest Eesti ilmastikutingimustest, mitte ekstreemsetest oludest. Keskkonnaagentuuri 31.07.2023 vastuse ( Lisa 4 ) kohaselt : (a) ei ole võimalik väita, et kogu Eesti jaoks kehtivad keskmised ilmastikutingimused; ja (b) Viljandi maakonnas on sademeid võrreldes teiste maakondadega enam , vaid Pärnu maakonnas on sademeid enam kui Viljandis (aastane sademete hulk klimaatilise normi (1991-2020) järgi on Viljandis 747 mm ja Pärnus 761 mm ning Eesti keskmine aastane sajuhulk on võrdluseks 662 mm) ning talvisel perioodil (november-märts) jääb samuti Viljandi sademete hulk alla vaid Pärnule. Arvestades, et Viljandi maakonnas on võrreldes teiste maakondadega enam sademeid ja et talvisel perioodil jääb Viljandi sademete hulk alla vaid Pärnule, ei saa Hankija, kes peaks olema Viljandi ilmastikuoludest teadlik, põhjendada Kolmanda isiku pakkumuse maksumust, sh Kolmanda isiku kasutatava tehnika kogust ja töötajate arvu Eesti keskmiste tavapäraste ilmastikuoludega. Vastupidi – Hankija pidi kontrollima, kas Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogust ja töötajate arv vastab Viljandi ilmaoludele . Samal põhjusel on ekslik Kolmanda isiku väide, et ta osutab sama hinnaga teenust Võrus ja Valgas. Kolmas isik on võtnud pakkumuse maksumuse arvutamisel ekslikult aluseks Võru ja Valga hangetes pakutud hinnad, jättes arvestamata Viljandi talvised ilmaolud , st selle, et talvi seks hoolduseks on vaja rohkem tehnikat ja inimesi, kui näiteks Võrus ja Valgas. Kolmandaks, Hankija võrdlus Hankega tellitava teenuse osutamiseks vajaliku tehnika ning kehtiva hankelepingu täitmiseks kasutatava tehnikaga on ebaõige veel seetõttu, et Hanke tingimused teenuse osutamiseks on rangemad kui kehtiva hankelepingu tingimused. Näiteks, võrreldes TK lisa 1 „Tänavate seisunditasemed“ (edaspidi TK lisa 1 ) ja kehtiva hankelepingu aluseks oleva riigihanke nr 198164 tehnilise kirjelduse lisa 1 „Tänavate seisunditasemed“ ( Lisa 5 ) nähtub järgmine: Hanke järgi talvine seisunditase Riigihanke nr 198164 järgi talvine seisunditase 1 . Allika tn – 240 m ulatuses tase 2+ ja 90 m ulatuses tase 2 Allika tn – tervikuna, st 358 m ulatuses tase 2 2. August Maramaa puiestee lõigus Uus- Leola pikkusega 765 m – tase 3 August Maramaa puiestee tervikuna, sh lõigus Uus- Leola pikkusega 765 m – tase 2 3. Hiire tänav – tase 2+ koos lisa tingimusega, et libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel sõiduteel võib teehooldaja kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga Hiire tänav – tase 2 ilma lisatingimuseta 4. Ilmarise tänav – tase 2+ Ilmarise tänav – tase 2. 5. Järveotsa puiestee 128 m – tase 2 Järveotsa puiestee puudub seisunditasemega teede loetelus. 6. Kalda puiestee lõigus Veske- Allika pikkusega 215 m – tase 2+ Kalda puiestee tervikuna, sh lõigus Veske-Alli ka – tase 2 7. Kalevi tänav pikkusega 622 m – tase 2 Kalevi tänav pikkusega 379 – tase 2 8. Kauba tänav – tase 3 koos lisatingimusega, et libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel sõiduteel võib teehooldaja kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga Kauba tänav – tase 3 ilma lisatingimuseta 9. Kevade tänav – tase 2+ Kevade tänav – tase 2 10. Mihkel Veske puiestee – tase 2+ Mihkel Veske puiestee – tase 2 11. Munga tänav – tase 2 koos lisatingimusega, et libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel sõiduteel võib teehooldaja kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga Munga tänav – tase 2 ilma lisatingimuseta 12 . Pikk tänav – tase 2 koos lisatingimusega, et libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel sõiduteel võib teehooldaja kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga Pikk tänav – tase 2 ilma lisatingimuseta 13. Rohelin e tänav – tase 3 Roheline tänav – tase 2 14. Sepa tänav – tase 2 koos lisatingimusega, et libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel sõiduteel võib teehooldaja kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga Sepa tänav – tase 2 ilma lisatingimuseta 15. Supeluse tänav – tase 2 koos lisatingimusega, et libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel sõiduteel võib teehooldaja kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga Supeluse tänav – tase 2 ilma lisatingimuseta 16. Suur-Kaare tänav lõigus Suur-Kaare 1-Paala tee – tase 2 + Suur-Kaare tänav lõigus Suur-Kaare 1-Paala tee – tase 2 17. Tehnika tänav – tase 2 + Tehnika tänav – tase 2 18. Terase tänav – tase 2+ Tehnika tänav – tase 2 19. Vene tänav – tase 2+ Vene tänav – tase 2 19. Väike turu tänav – tase 3 koos lisatingimusega, et libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel sõiduteel võib teehooldaja kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga Väike turu tänav – tase 3 Seisunditaseme 2+ tähendus on avatud TK p-s 2.21. Selle kohaselt: „ 2+ seisunditase tähendab, et tänaval tuleb teostada libeduse tõrje kloriididega, kuid kulunorm on üldjuhul väiksem, kui 3. seisunditaseme tänavatel. Libedusetõrje 2+ seisunditasemel teostada sõiduradade laiuselt või tee keskele, olenevalt tee laiusest. Koos libeduse tõrjega teostatakse üldjuhul ka sahkamine. Libeduse tõrje teostamise hooldustsükli aeg on 2+ taseme tänaval sama, mis 3. seisunditaseme tänavatel. Ülejäänud hooldusnõuded on 2+ tasemega tänaval samad, mis 2. seisunditaseme tänavatel.” 2. ja 3. seisunditaseme erinevus nähtub majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ (edaspidi määrus nr 92 ) lisast 9 „Hooldustsükli aeg tundides“ . Selle järgi, 3. seisunditasemega teede puhul on hooldustsükli ajad oluliselt lühemad kui 2. seisunditasemega teede puhul (nt lumi ja lörts tuleb eemaldada 3. taseme sõiduteelt 5 tunni jooksul ning nõutav haardetegur tuleb tagada 4 tunni jooksul; 2. taseme sõidutee puhul on vastavad nõuded vaja tagada 12 ja 8 tunni jooksul). Ehk teisisõnu – 2 + tase tähendab, et selle tasemega tähistatud tänav al tuleb lume lükkamine ja sahkamine teostada hiljemalt 5 tunni jooksul alates lumesaju algusest ning libedusetõrje tuleb teostada hiljemalt 4 tunni jooksul alates lumesaju algusest (vt määrus nr 92 § 27 lg 2 teine lause). TK lisa 1 lisatingimus , et libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel sõiduteel võib teehooldaja kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga tähendab seda, et teenuse osutaja peab libedusetõrje saavutama sahkamisega (vt TK p 2.13) . Ehk – see nõue tähendab, et pakkuja peab kasutama libedusetõrjeks eeskätt masinaid , st hooldetraktoreid. Arvestades eelnevat, st Hanke tingimused näevad teenuse osutamisele talveperioodil oluliselt rangemad nõuded võrreldes kehtiva hankelepingu järgsete teenuse osutamise tingimustega, jääb arusaamatuks, miks Hankija hindab Kolmanda isiku tehnika ühikute arvu ja töötajate arvu vastavust Hanke tingimustele, võttes aluseks kehtiva hankelepingu järgse tehnika ühiku ja töötajate arvu (seejuures, lähtudes veel ebaõigetest andmetest – vt vaidlustuse p -d 10.1 ja 10.2). Kokkuvõttes: Hankija lähtus EKT poolt kehtiva hankelepingu täitmiseks kasutatava tehnika koguse kindlaks määramisel ebaõigetest andmetest. Seetõttu, Hankija oletus, et EKT kasutab kehtiva hankelepingu täitmiseks 5 masinat , ei vasta tegelikkusele. Hankija lähtus Kolmanda isiku poolt teenuse osutamiseks vajaliku tehnika koguse kindlaks määramisel ebaõigesti keskmis test tavapärastest ilmastikuoludest, jättes arvestamata, et Viljandi maakonnas on sademeid võrreldes teiste Eesti maakondadega rohkem ja et Viljandi sademete hulk jääb alla vaid Pärnu vastavale näitajale. Samuti, Hankija jättis Kolmanda isiku poolt teenuse osutamiseks vajaliku tehnika koguse kindlaks määramisel arvestamata, et Hanke tingimused teenuse osutamisele on oluliselt rangemad kui kehtiva hankelepingu järgsed teenuse osutamise tingimused. Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus ja töötajate arv ei ole teenuse osutamiseks piisavad . Üks töötaja ei suuda talveperioodil nõuetekohaselt, sh ettenähtud aja jooksul teostada ülekäiguradade hooldus t , bussipeatuste hooldus t ja parklate ja kõnniteede hooldus t . Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus on oluliselt väiksem kui Hankija poolt eelmises riigihankes nõutud tehnika kogus. Esiteks , TK lisa 1 kohaselt, Viljandis on talvise seisunditaseme osas peamiselt 2. , 2+ ja 3. seisunditasemega teed. TK lisas 1 toodud tabeli järgi on Viljandi hoolduspiirkonnas 1 esimese seisunditasemega tee, 149 teise seisunditasemega teed , sh 2+ seisunditasemega teed ja 53 kolmanda seisunditasemega teed. Vastavalt on 1. seisunditasemega teid kokku 456 m, 2. seisunditasemega teid 53 828 m ning 3. seisunditasemega teid 43 611 m. Lisaks on TK lisas 8 toodud ohtlike lõikude kogupikkus umbes 3491 m. TK lisade 1-5 järgi, hooldustööde teostamiseks on vaja hooldada 97,89 km teid, 3,47 km erikattega teid (erikattega teede pindala on 10 795 m2), 88 bussipeatust ja paviljoni, 107 ülekäigurada (97 reguleerimata ülekäigurada, 12 reguleeritud ülekäigu rada, 37 ohutussaart ja 2 teetõkist) ja 51 928 m2 parklaid. TK lk 2 ning TK punktide 2.1, 2.18 ja 3.7 kohaselt, nii tänavate kui bussipeatuste talvine hooldamine peab toimuma vastavalt määrusele nr 92. 2. ja 3. seisunditasemega teede puhul tuleb määruse nr 92 § 27 lg-te 1 ja 6 ning määruse nr 92 lisa 9 järgi tagada tee vastavus seisundinõuetele alltoodud tabelis märgitud ajaga: TK punkti 2.22 järgi, ohtlikes kohtades (st TK lisas 8 toodud lõikudel) tuleb teostada lume- ja libedusetõrjet arvestades antud tänavalõigu seisundinõuetes toodust poole lühemaid hooldustsükli aegu, samuti teostada ennetavat libedusetõrjet. TK lisades 1 ja 8 toodud mahtusid ning määruses nr 92 ette nähtud hooldustsüklit silmas pidades tuleb edukal pakkujal seega Viljandis arvestada, et 53,8 kilomeetril, st teise seisunditasemega teedel tuleb tee seisundinõuded tagada 8-12 tunniga, 43 kilomeetril, st kolmanda seisunditasemega teedel tuleb tee seisundinõuded tagada 4-5 tunniga ning 3,5 kilomeetril, st ohtlikel lõikudel vaid 2-4 tunniga alates lumesaju või tuisu lõpust (tänavate puhul lumesaju või tuisu algusest, vt Määruse § 27 lg 2 teine lause). Protokolli lk 3 järgi, Kolmas isik kavatseb Viljandis kasutusele võtta 2 autot ja 2 traktorit teedele ning 1 masina kõnniteedele ning bussitaskutesse. Selline tehnika kogus ei ole teenuse osutamiseks ilmselgelt piisav. On oluline, et hooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika kogus määratakse kindlaks hooldatava pinna suuruse (vt vaidlustuse p-d 11.1 ja 11.2 ) ja hooldamiseks kuluva aja (vt vaidlustuse p-d 11.3 ja 11.4 ) alusel. See tähendab, et h ooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika kogus ei ole pakkuja või Hankija suvaotsus, vaid see määratakse kindlaks, jagades hooldatava pinna suuruse pakkuja poolt kasutatava tehnika jõudlusega (mitu ruutmeetrit pinda suudab tehnika ühes tunnis puhastada). Saadud numbri pinnal on võimalik hinnata, mitu ühikut tehnikat on vaja selleks, et puhastada hooldatav pind hanketingimustes näidatud tundide jooksul. EKT on määranud h ooldustööde teostamiseks vajaliku tehnika (ja ka töötajate) arvu just sel moel (vt EKT 06.04.2023 märgukirja ( Lisa 6 ) lisaks oleva arvutuse (edaspidi Arvutus ) tabel 1 „Masinate ja tööjõu vajadus“). Oluline on seegi, et masina jõudlust piiravad ühelt poolt ilmastikuolud ja teiselt poolt linnas kehtiv piirkiirus. Järelikult, Kolmanda isiku poolt kasutatava tehnika jõudlust ei ole võimalik kasvatada väitega, et masinad puhastavad Viljandis pinda sõites näiteks 70 km/h. Arvestades, et Kolmanda isiku poolt kasutatava tehnika hulk ei ole h ooldustööde teostamiseks piisav, on kaks võimalust: Kolmas isik ei kavatse h ooldustöid nõutud kvaliteediga, sh kehtestatud tähtaegadel teostada või Hankija ei kavatse nõuda h ooldustööde teostamist hanke tingimustes kehtestatud nõuete kohaselt. Viimasel juhul oleks olnud aus, kui Hankija oleks algusest peale kõiki pakkujaid teavitanud sellest, et tegelikult ei tule h ooldustöid hanke tingimustes kehtestatud nõuete kohaselt teostada. TK lisade 1 ja 2 järgi, teede, sh erikattega sõiduteede hooldamisel võib teehooldaja libedustõrje tegemisel ehk teekatte haardeteguri suurendamisel kasutada kloriidide, abrasiivmaterjalide või nende segude või kloriidide vesilahuste puistamist ainult erijuhtudel (nt. jäävihm või olukord, kus muud abinõud ei toimi) ning kokkuleppel tellijaga. See tähendab, et Kolmas isik ei saa libedusetõrje teostamisel piirduda kloriidide kasutamisega, vaid Kolmas isik peab libeduse kõrvaldama sahkamisega (vt TK p 2.13). Sahkamist teostatakse eeskätt hooldetraktoritega, mida Kolmandal isikul on vaid 2. Seda, et Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus ei ole hooldustööde osutamiseks piisav, kinnitab võrdlus Hankija tehnikale ja selle kogusele esitatud nõuetele eelmise s riigihanke s, st riigihankes nr 198164. Riigihanke nr 198164 riigihanke alusdokumendi ( Lisa 7 ) p 3.3.4 järgi, pakkujal pidi olema võimalus võtta kasutusse järgmised masinad: 2 baasautot koos lisaseadmetega, 2 vaakumimurit mahutavusega 6 m3, 1 autogreider massiga vähemalt 16 tonni, 1 lumevabal perioodil miinustemperatuuridel kuivkogumist võimaldav masin, 1 kõnniteede hooldusmasin, 1 tee mehhaanilist karestamist võimaldava seadmega masin , 3 liikurmasin at (traktor it ) , mis on varustatud lumesahaga ja harjaga (täismassiga mitte alla 4 tonni) , 1 rootoriga lumepuhur, mis võimaldab veokitele lumelaadimist, 2 frontaalkopaga rataslaadurit, 1 auguremondiseade . Eelnev kinnitab, et Kolmanda isiku kasutatav tehnika kogus ei ole hooldustööde nõuetekohaseks teostamiseks piisav. Teiseks , Kolmanda isiku kasutatav töötajate arv (7 töötajat talvel ja 5 töötajat suvel) ei ole hooldustööde nõuetekohaseks osutamiseks piisav. Vaidlustaja tõendab oma väidet järgmiselt: Vaidlustuse lisas 3 olevas ülevaates on näidatud, et Vaidlustaja kasutas 2022-2023 talveperioodil hooldustööde teostamiseks 10 inimest, millele lisandus id ööpäevaringse valveteenuse töötajad; Vaidlustuse lisas 6 olevas Arvutuses on näidatud, et Vaidlustaja kavatseb kasutada teenuse osutamiseks nii talve- kui ka suveperioodil oluliselt suuremat arvu töötajaid; Eluliselt ei ole usutav, et 1 töötaja suudab talveperioodil nõuetekohaselt teostada ülekäiguradade hoolduse, bussipeatuste hoolduse ja parklate ja kõnniteede hoolduse (vt Protokolli lk 3 olev tabel) Rõhutame, et TK lisade 1-5 järgi, hooldustööde teostamiseks on vaja hooldada 88 bussipeatust ja paviljoni, 107 ülekäigurada (97 reguleerimata ülekäigurada, 12 reguleeritud ülekäigu rada, 37 ohutussaart ja 2 teetõkist) ja 51 928 m2 parklaid (vt vaidlustuse p 11. 2) . Seejuures, TK lk 2 ning TK punktide 2.1, 2.18 ja 3.7 kohaselt, bussipeatuste talvine hooldamine peab toimuma vastavalt määruse nr 92 tähtaegadele ; Kolmas isik peab töötajatele tagama nõuetekohase töö- ja puhkeaja, sh 24 tunni kohta antava igapäevase puhkeaja 11 tundi ja seitsmepäevase ajavahemiku kohta iganädalase puhkeaja kas 59 tundi või 47 tundi (kui Kolmas isik kasutab summeeritud tööaja arvestust) (vt vaidlustuse p 8.2). Seetõttu on väheusutav, et Kolmanda isiku näidatud töötajate arv on hooldustööde teostamiseks piisav. Kokkuvõttes: Kolmanda isiku poolt teenuse osutamiseks kasutatav tehnika kogus ja töötajate arv ei ole ilmselgelt piisav, et tagada teenuse osutamine vastavalt kehtestatud nõuetele. Hankija poolne Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontroll on puudulik, sh Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku töö ajagraafikuid, tehnika soetamise kulusid , tehnika hoidmise ja hooldamise koha kulusid ega kütusekulusid . Esiteks , kuna Kolmanda isiku töötajate arv (talvel 7 ja suvel 5) on oluliselt väiksem, kui Arvutuses näidatud ja EKT poolt kehtiva hankelepingu alusel kasutatavate töötajate arv , siis oleks Hankija pidanud küsima Kolmandalt isikult välja töötajagraafikud ning hindama, kas Kolmanda isiku näidatud töötajate arvuga on võimalik teenust osutada, arvestades sealhulgas tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete täitmist. Näiteks, Riigikohtu 07.06.2021 otsuses asjas nr 3-20-2362, p 30 hankija oli kontrollinud ning Riigikohus kohustas hankijat täiendavalt kontrollima, kas kolmanda isiku pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. Hankija jättis Kolmanda isiku töötajate töö- ja puhkeaja täielikult kontrollimata, eeldades sealjuures, et Kolmanda isiku töötajad, kes teostavad hooldetöid, täidavad samaaegselt ka ööpäevaringse valveteenistuse ülesandeid. Teiseks , Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku tehnika soetamise kulusid. Hankija lähtus põhjendamatult Kolmanda isiku väitest, et ühe masina liising või , kui masin on välja ostetud, siis remont on 500 eurot kuus. EKT rõhutab, et hooldetööde tegemiseks kasutatavad masinad on sisuliselt kogu aeg koormatud, mistõttu need peavad olema kas uued masinad, et pidada koormusele vastu, või vanad masinad on pidevalt remondis. Ei ole mingit põhjust arvata, et Kolmanda isiku masina amortisatsioon või remondikulu on vaid 500 eurot kuus. EKT hinnangul on uue tänavahoolduse tarbeks kasutatava masina amortisatsioon või vana masina remondikulu ca 3000 eurot kuus. Kui tegemist on uue masinaga, siis peab see olema kindlustatud. Hankija ei kontrollinud, kuidas on Kolmas isik saanud masina liisingu või remondi kuluks 500 eurot kuus ja kas see summa sisaldab ka kindlustusmakset. Kolmandaks, Hankija ei kontrollinud ka seda, kuidas on võimalik, et Kolmanda isiku ruumide rendi kulu on vaid 1200 eurot kuus. EKT selgitab, et tegemist on riigihanke alusdokumendi „Vastavustingimused“ p-s „Tehnika hoidmise ja hooldamise koht“ näidatud kohaga. Kuigi vastavustingimustes räägitakse vaid tehnika hoidmise ja hooldamise kohast, peab Kolmandal isikul olema ka koht, kus: (a) on võimalik hoida ja hooldada tehnikat; (b) kus on võimalik hoida soola , killustikku ja liiva; (c) kus töötajatel on võimalik riideid vahetada , pesta ja WC-d kasutada ; (d) kus eelneva tõttu peab olema sees elekter, vesi- ja kanalisatsioon, küte ja valve. Arvutuses näidatud EKT kulud ruumidele on oluliselt suuremad kui 1200 eurot kuus. Neljandaks , Hankija ei kontrollinud Kolmanda isiku kütusekulu (vt Protokolli lk 3 – talvel keskmiselt 4000 eurot kuus ja suvel 1000 eurot kuus). Hankija eeldas, et hooldustööde teostamiseks kasutatavate masinate kütusekulu on 25 liitrit/100 kilomeetri kohta (vt Protokolli lk 5). Esiteks pole üldse aru saada, millistele andmete le Hankija selle järelduse puhul tugines. Kütusekulu 25 liitrit/100 kilomeetri kohta võib-olla võimalik pikamaa veokitel, mis liiguvad ühtlasel kiirusel, kuigi ka nende veokite puhul ei pruugi olla selline kütusekulu võimalik, st on võimalik, et pikamaa veokid kulutavad rohkem kütust kui 25 liitrit/100 kilomeetri kohta. M asin, mis lükkab talvel rasket lund ja liigub 20km/h, ei saa mingil moel kulutada kütust vaid 25 liitrit/100 kilomeetri kohta. Kütusekulu 25 liitrit/100 kilomeetri kohta tähendaks, et kui veok liigub 20km/h , siis peaks ta kütuse kulu olema 5 liitrit tunnis, et saavutada 25 l iitrit/ 100 k ilomeetri kohta. See tähendaks, et rasket tööd tegeva veoki kütusekulu on Hankija arvates samal tasemel pisikese ja ökonoomse mootoriga sõiduautoga (ökonoomse sõiduauto kütusekulu võib heal juhul olla 5 liitrit tunnis, mi s teeb 5,5 liitrit/100 kilomeetri kohta) . Seega , Hankija poolt läbi viidud kütusekulu kontroll on sisutu, tõendamata ja taaskord – selle asemel, et küsida Kolmandalt isikult selgitusi ja tõendeid kütusekulu kohta, asus Hankija Kolmanda isiku asemel Kolmanda isiku kütusekulu põhjendama. Sellega, Hankija rikkus oluliselt RHS § 115 lg 8 esimest lauset, et Hankija kontrollib pakkuja selgitust. See tähendab, et Hankija ei põhjenda pakkuja pakkumuse maksumust pakkuja eest. Kokkuvõttes: Hankija rikkus oluliselt RHS § 115 lõikes 1 sätestatud uurimiskohustust, sh kohustust kontrollida Kolmanda isiku väiteid masinate liisingu või remondi kulude , tehnika hoidmise ja hooldamise koha kulude ning kütusekulude osas. Samuti, Hankija rikkus oluliselt RHS § 115 lõikes 1 sätestatud uurimiskohustust, jättes Kolmandalt isikult välja nõudmata ja kontrollimata tööajagraafikud. Tööajagraafikud võimaldavad hinnata seda, kas Kolmanda isiku näidatud töötajate arvuga on võimalik osutada teenust Hanke tingimustes näidatud nõudeid järgides. Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse kontrollimise alusel Hankija põhjendas Kolmanda isiku pakkumuse maksumust Kolmanda isiku eest. IV VAIDLUSTAJA ÕIGUSTE RIKKUMINE Hankes esitasid pakkumused kaks pakkujad: EKT ja Kolmas isik. Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse tagasi lükkama ega saanud seda edukaks pakkumuseks tunnistada. Samuti, Hankija ei saanud jätta Kolmandat isikut Hankest kõrvaldamata ega teda kvalifitseerimata. Korralduses sisalduvad viidatud Hankija otsused on õigusvastased. EKT kaotab õigusvastuse Korralduse tõttu võimaluse sõlmida Hankijaga Hanke suhtes hankeleping. Seepärast, Korraldus rikub EKT subjektiivseid õigusi. V MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED Vaidlustuse esitamise tähtaegsus . Korraldus on digitaalselt allkirjastatud 24.07.2023 ning see on EKT-le edastatud samal päeval. Seetõttu on käesolev vaidlustus tähtaegne, st esitatud 10 päeva jooksul arvates Käskkirja edastamisest Vaidlustajale (RHS § 185 lg 1 § 189 lg 1). Esindusõigus. Allakirjanu, vandeadvokaat Toomas Pikamäe , kinnitab enda õigust esitada käesolev vaidlustus EKT nimel ja esindada viimast vaidlustuse läbivaatamisel VAKO-s . Esindusõigust tõendav volikiri on käesoleva menetlusdokumendi le lisatud ( Lisa 8 ) . Riigilõivu suurus . Vaidlustaja on tasunud riigilõivu RLS § 258 lg 1 p 2 järgi 1280 eurot ( Lisa 9 ), mida tuleb maksta, kui riigihanke eeldatav maksumus on võrdne rahvusvahelise piirmääraga või ületab seda . EKT taotlus mitte edastada Arvutust ning EKT masinate ja töötajate loetelu Kolmandale isikule ega teha seda muul moel Kolmandale isikule kättesaadavaks. Arvutus sisaldab andmeid selle kohta, kui suured on EKT poolt töötajale makstavad palgad ning millise hinnaga on EKT-l võimalik soetada tehnikat, kütust, materjale (soola , sõelmeid ja graniitkillustikku ) . Tegemist on EKT ärisaladusega, st teabega, mis vastab EKTÄKS § 5 lõike 2 tingimustele. Seda põhjusel, et Arvutuse teave ei ole Kolmandale isikule ega teistele EKT konkurentidele täpsetes detailides ja kokkupanus teada, Arvutuses näidatud andmetel on oma salajasuse tõttu kaubanduslik väärtus ning EKT on võtnud ette samme Arvutuse andmete kaitseks (Märgukirja lk-l 3 on märgitud, et Arvutus sisaldab EKT ärisaladust ning seoses sellega palutakse seda kolmandatele isikutele mitte avaldada). Ka Riigikohus leidis 06.07.2021 määruses asjas nr 3-21-439 , p 3, et pakkuja teave , mis sisaldab kalkulatsioone hanke osade teenuse osutamise kulude kohta on pakkuja ärisaladus. EKT masinate ja töötajate loetelu sisaldab samuti EKT ärisaladust, kuna selles on näidatud EKT masinad ja töötajad. See, millised inimesed töötavad EKT juures , ning see, milliseid masinaid EKT kasutab kehtiva hankelepingu täitmiseks, ei ole EKT konkurenditele teada, mistõttu EKT masinate ja töötajate loetelu sisaldab EKT ärisaladust. Kirjalik menetlus. RHS § 196 lg 1 ls 1 järgi, vaidlustuskomisjon võib asja läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui vaidlustuskomisjoni hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada istungit korraldamata. EKT teatab, et on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. VI TAOTLUSED Lähtudes ülaltoodud põhjendustest palub EKT vaidlustuskomisjonil: Mitte edastada vaidlustuse lisa ks 3 olevat EKT masinate ja töötajate loetelu ning vaidlustuse lisaks 6 oleva EKT Teed OÜ 06.04.2023 märgukirja lisaks 1 olevat arvutust RoadWest OÜ-le ega teha seda muul moel RoadWest OÜ-le kättesaadavaks. Vaadata vaidlustus läbi kirjalikus menetluses . Rahuldada E KT Teed OÜ vaidlustus ning tunnistada kehtetuks Viljandi Linnavalitsuse 24 .0 7 .2023 korraldus nr 582 osas, milles Viljandi Linnavalitsus tunnistas RoadWest OÜ pakkumuse edukaks (korralduse resolutiivosa p 1) ning jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris RoadWest OÜ (korralduse resolutiivosa p 2). Mõista vaidlustuse esitamisel E KT Teed OÜ tasutud riigilõiv ja vaidlustusega seotud õigusabikulud välja Viljandi Linnavalitsuselt . Lugupidamisega / allkirjastatud digitaalselt / Toomas Pikamä e v andeadvokaat EKT Teed OÜ lepinguli ne esindaja Lisad: Viljandi Linnavalitsus 24.07.2023 korraldus nr 582; Ajalehe „Postimees“ 29.05.2023 artikkel; EKT Teed OÜ tööde ja masinate loetelu ( sisaldab EKT Teed OÜ ärisaladust ); Keskkonnaameti 31.07.2023 vastus teabenõudele; Riigihanke nr 198164 tehnilise kirjelduse lisa 1; EKT Teed OÜ 06.04.2023 märgukiri (märgukiri on esitatud kahes eksemplaris – digitaalselt allkirjastatud eksemplar sisaldab Arvutust ja on mõeldud esitamiseks VAKO-le , teine eksemplar, mis ei ole digitaalselt allkirjastatud, ei sisalda Arvutus ja on mõeldud edastamiseks RoadWest OÜ-le); Riigihanke nr 198164 riigihanke alusdokument; Volikiri; Riigilõivu maksekorraldus.