Mart Võrklaev
Rahandusministeerium
[email protected]
02.08.2023 nr 4-11/23/2879-2
Taotlus netovõlakoormuse suurenemise lubamiseks
aastatel 2023-2027
Austatud rahandusminister
Kooskõlas rahandusministri 17.03.2022 määruse nr 13 „Keskvalitsuse juriidilise isiku
finantsplaanile esitatavad nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude,
põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade arvestusmetoodika“ § 6 lõikele 1 esitan
taotluse AS Eesti Liinirongid ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskus netovõlakoormuse
suurenemise lubamiseks üle riigieelarve seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud piirmäära aastatel
2023-2027.
AS Eesti Liinirongid netovõlakoormuse prognoos 2023-2027 on järgmine:
Aasta 2023 2024 2025 2026 2027
Netovõlakoormuse
osakaal põhitegevuse 90,94 77,36 61,04 49,90 38,04
tuludest (%)
AS Eesti Liinirongid võlakoormuse suurenemise põhjuseks on diiselrongide hankimine kooskõlas
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga (liisinguperiood 2014–2034). Ettevõtte
rahandusliku jätkusuutlikkuse tagab Eesti Vabariigiga 18.06.2009. a sõlmitud dokument
„Kokkulepe reisirongide soetamise ja finantseerimise kohta“, mille punkt 10 (muudetud
15.06.2010) sätestab:
,,10. Ministeerium kohustub, võttes arvesse Vabariigi Valitsuse 4. juuni 2010. korraldust nr 225
"Loa andmine lepingu sõlmimiseks järgmiste aastate eelarvete arvel", tagama Elektriraudteele
vajalikud finantsvahendid, et tasuda soetatud diiselrongide rendimaksed kogu rendiperioodi vältel.
Põhi- ja lisatellimusega soetatud 20 diiselrongi rendimaksete summa aastas ei tohi ületada
160 000 000 krooni ning nende tasumine algab mitte varem kui 2014. aastal, väljaarvatud kui
Pooled ei ole Kokkuleppe muutmise tulemusena kokku leppinud teisiti.".
Vastavalt liisingmaksete graafikujärgsele tasumisele väheneb ka netovõlakoormus.
Arvestades Vabariigi Valitsuse 27.06.2019 kabinetnõupidamise otsust elektrifitseerida kogu
reisirongiliikluseks kasutatav raudteeinfrastruktuur, volitas Ministeerium oma 17.10.2019 kirjaga
Paldiski mnt 96/ Tallinn 13522/ 626 2802/
[email protected]/ www.kliimaministeerium.ee/
Registrikood 70001231
nr 4-3/19-0254/7661 Elroni hankima Eesti Vabariigi avalikul raudteel kasutamiseks 6 uut
kahesüsteemset elektrirongi (läbi viidud riigihange „Kahesüsteemsete elektrirongide
ostmine“ viitenumber 217993). Ministeerium kooskõlastas 26.10.2020 kirjaga
nr 4-3/19-0254/4819-4 hankelepingu kogumaksumuse (6 rongi koos depooseadmete ja
varuosadega) 56 174 557 eurot ja lisaks võeti vastu 06.09.2022. a valitsuskabineti nõupidamisel
otsus heaks kiita lisaks 10 kahesüsteemse elektrirongi soetamine sama hankelepingu raames
Moderniseerimisfondi vahendite arvelt summas 90 713 449 eurot (koos varuosadega). Kokku on
rongide soetusmaksumus 146 888 006 eurot, mille finantseerimine on kokku lepitud Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumiga, mida esindas sõlmimise hetkel majandus- ja taristuminister,
20.01.2021. a sõlmitud lepingus „REISIRONGIDE FINANTSEERIMISLEPING“ L21/5.
Lepingu punkt 3.1 kohaselt kohustub Ministeerium tagama Hankelepingu kehtivuse jooksul
Hankelepingu kohaste maksete finantseerimise viisil, et Elronil oleks võimalik Hankelepingu
kohaselt Elronile esitatud arved kohaselt tasuda. Finantseerimise periood on vastavalt lepingule
2022-2029.
SA Keskkonnainvesteeringute Keskus netovõlakoormuse prognoos 2023-2027 on järgmine:
Aasta 2023 2024 2025 2026 2027
Netovõlakoormuse
osakaal põhitegevuse 331,85 263,08 224,06 195,24 153,06
tuludest (%)
Netovõlakoormuse piirmäära ületamise põhjuseks on Rahandusministeeriumiga 2009. aastal
sõlmitud laenuleping mahus 130 miljonit eurot, millest võeti lõplikult kasutusse 101,3 miljonit
eurot. Teine laenuleping on sõlmitud Rahandusministeeriumiga 2016. aastal mahus 30 miljonit
eurot, millest võeti kasutusele 20 miljonit eurot. Laenud on tänaseks kõik kasutusele võetud,
rohkem SA Keskkonnainvesteeringute Keskus eelpool nimetatud laenudega seoses oma
võlakoormust ei suurenda ning laenude tagasimaksed on kajastatud esitatud finantsplaanis.
Tegemist on edasilaenamiseks saadud laenudega, mille kasutamise sihtotstarve on Euroopa Liidu
Ühtekuuluvusfondist rahastatavate veeprojektide omafinantseeringu rahastamine perioodides
2007-2013 ja 2014-2020. Laenujääk oli 2022. aasta lõpus 57 miljonit eurot. Esimese laenu
intressimäär on 6 kuu Euribor+0,75% aastas ning tähtaeg 01.09.2035. a ja teise laenu intressimäär
on 6 kuu Euribor+1,55% tähtaeg 31.12.2037.a. Tulenevalt SA Erametsakeskuse liitmisest
Sihtasutusega Keskkonnainvesteeringute Keskus alates 01.01.2023. a tõusid tegevustulud ning
graafikujärgsete laenu tagasimaksete mõjul hakkab SA Keskkonnainvesteeringute
Keskus netovõlakoormus vähenema.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristen Michal
Kliimaminister
Regina Raukas, 625 6373
[email protected]