Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ja keskkonna-kaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus” eelnõu

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1034 - Regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ja keskkonna-kaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus” eelnõu Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/96392eb7-4dd1-4090-a917-0d534d8abf84 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/96392eb7-4dd1-4090-a917-0d534d8abf84?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Regionaalministri xx.xx.2023 määrus nr xx „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus“ Lisa 10.2019 määruse nr 76 sõnastuses) PERIOODI 2023–2027 MAAPARANDUSSÜSTEEMI EESVOOLU UUENDAMISE NING KESKKONNARAJATISE EHITAMISE JA UUENDAMISE INVESTEERINGUTOETUSE HINDAMISKRITEERIUMID Jrk Hindamiskriteerium Hindepunktid 1 Taotleja ks on maaparandusühistu 5 2 Taotlejaks on põllumajandustootja , kes tegeleb äriregistri andmetel EMTAK 1 jao A alajagudes 11 – 16 nimetatud tegevusega 2 3 Toetust taotletakse eesvoolu uuendamiseks 1 4 2 ; 3 T oetust taotletakse sellise keskkonnakaitserajatise ehitamiseks või uuendamiseks , mis ei asu v eemajanduskava 20 22-2027 meetmeprogrammis nimetatud veekogumi valgalal , mida mõjutab kuivendusest tingitud koormus 3 5 2 , 3 Toetust taotletakse sellise keskkonnakaitserajatise ehitamiseks või uuendamiseks , mis asub v eemajanduskava 20 22-2027 meetmeprogrammis nimetatud veekogumi valgalal , mida mõjutab kuivendusest tingitud koormus 6 KOONDHINNE 4 1 EMTAK on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord” lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK)” . 2 Taotlejal on võimalik saada hindepunkte ühe ridadel 4–5 sätes tatud hindamiskriteeriumi eest. Mitmele kriteeriumile vastavuse korral hindepunkte ei liideta ja hindepunktid antakse sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud kõrgemad hindepunktid. 3 Veemajanduskava 2022-2027 meetmeprogrammi kohaselt on nendeks veekogumiteks, mida mõjutab kuivendusest tingitud koormus, järgmised: Lambahanna Kobela-Antsu teest 25252 suudmeni ( 1010000_2 ) , Ahtama ( 1111500_1 ) , Oidrema ( 1118100_1 ) , Viru ( 1018200_1 ) , Sõmeru ( 1075600_1 ) , Vädama ( 1103200_1 ) , Kolga ( 1120900_1 ) , Navesti lähtest Imavere-Viljandi-Karksi-Nuia maantee sillani ( 1131600_1 ) , Suuroja ( 1145000_1 ) , Mõnuvere turbatööstusest suudmeni ( 1149600_2 ) , Leisi ( 1170900_1 ) , Ambla ( 1084200_1 ) , Kloostri ( 1100800_1 ) , Võnnu ( 1105000_1 ) , Tuudi Oidrema pkr-st suudmeni ( 1117900_2 ) , Vihterpalu lähtest Piirsalu jõeni ( 1101700_1 ) , Rannamõisa ( 1106100_1 ) , Lõve ( 1173500_1 ) , Vihterpalu Piirsalu jõest suud m eni ( 1101700_2 ) , Kose ( 1067300_1 ) , Rannamõisa ( 1106100_1 ) . 4 Koondhinne on taotlusele antud hindpunktide summa kokku. 3690454 1189245 EELNÕU 24.07.2023 0 0 EELNÕU 24.07.2023 Määrus xx. 10 . 2023 nr ….. Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel. 1. peatükk Üldsätted § 1. Määruse reguleerimisala Määrusega kehtestatakse „ Euroopa Liidu ü hise põllumajanduspoliitika strateegiakava aastateks 2023 – 2027“ (edaspidi strateegiakava ) sekkumise „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori pooltˮ , sekkumise „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud “ ja sekkumise „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ raames antava maaparandussüsteemi eesvoolu ja keskkonnakaitserajatiste ehitamise ning uuendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kord. § 2. Toetuse andmise eesmärk Toetust antakse kuivendussüsteemide ja v eerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteem ide kaasajastamis e kaudu kliimamuutuste tingimustes põllumajandussektori vastupanuvõime ja toiduga kindlustatuse tagamisele kaasaaitamiseks ja põllumajandussaagi ka o vähendamiseks . Sellel eesmärgil t oetatakse tegevusi, mis : 1 ) parandavad maaparandussüsteemi eesvoolu tehnilis t ja ökoloogilis t seisundi t ; 2 ) leevendavad maaparandussüsteemide toimimisega kaasneva t negatiivse t keskkonnamõju. 2. peatükk T oetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus § 3 . Toetatavad tegevused (1) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, millega panustatakse § -s 2 sätestatud eesmärkide saavutamis se : 1) kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteemi eesvooluks oleva veejuhtme või selle osa ja seal paikneva drenaažisuudme (edaspidi koos eesvool ) ning settebasseini ja puhastuslodu uuendamine maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras; 2) eesvoolul paikneva keskkonnakaitseks vajaliku rajatise ( edaspidi kes kkonnakaitserajatis ) ehitamine ehitusseadustikus või maaparandusseaduses sätestatud tingimustel ja korras . (2) Lõike s 1 nimetatud keskkonnakaitserajatis on: 1) maaparandusseaduses sätestatud keskkonnakaitserajatis, sealhulgas settebassein, puhastuslodu , eesvoolu koelmupadjand, eesvoolu soodi avamiskraav, ee svoolu põhjapais ja eesvoolu nõlva kivip uiste; 2) muu keskkonnakaitseks vajalik rajatis , sealhulgas kahe-astmeline voolusäng, leevendusveekogu ja veetaseme reguleerimise rajatis. ( 3 ) Koos eesvoolu, settebasseini ja puhastuslodu uuendamisega võib toetust anda järgmiste uuendamisega seotud tegevus t e kohta : 1) keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus ; 2) isiku lt , kellel on kõrgharidus hüdrobioloogia või ihtüoloogia erialal ja kogemus keskkonnamõjude hindamise alal, sealhulgas osalemine vastavates projektides , (edaspidi vee-elustiku ekspert ) , ekspertarvamuse tellimine . (4) Koos keskkonnakaitserajatise ehitamis ega võib toetust anda järgmiste ehitamisega seotud tegevus t e kohta : 1) projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik u maaparanduse uurimistöö, ehitusgeoloogili s e ja -geodeetili s e töö, ehitusprojekti ekspertiisi tellimine ; 2) keskkonnamõju hindamisega seotud tegevused ; 3) vee-elustiku eksperdi lt ekspertarvamuse tellimine ; 4 ) ehitamisele maaparandusseaduse alusel omanikujärelevalve tegemine; 5 ) veetaseme reguleerimiseks vajaliku regulaatorseadme ostmine ja paigaldamine . ( 5 ) T oetust ei anta : 1) maaparandusseaduse § 49 lõike 9 alusel kehtestatud riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelus nimetatud ühiseesvoolu või selle osa uuendami seks ega sellel asuva keskkonnakaitserajatise ehitami seks ja uuendami seks ; 2) üksnes metsamaal paiknevat maaparandussüsteemi teenindava eesvoolu või selle osa uuendami seks ; 3) samas asukohas asuva eesvoolu või keskkonnakaitserajatise uuendamiseks ja ehitamiseks, kui selleks on saa d ud toetust „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid” või strateegiakava vahenditest , samuti muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi ; 4) settebasseini või puhastuslodu uuendamiseks ilma eesvoolu uuendamiseta; 5 ) keskkonnakaitserajatise ehitamiseks ja uuendamiseks mets a maal . ( 6 ) Maa, millel toetatavaid tegevusi ellu viiakse, peab olema taotleja või tema liikme valduses asjaõiguslikul või võlaõiguslikul alusel vähemalt vii s aasta t arvates Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA ) poolt toetuse maksmisest . T oetavaid tegevusi võib ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis üksnes selle maaomaniku nõusolekul. ( 7 ) Tegevused ei ole toetusõiguslikud, kui need on füüsiliselt lõpetatud või täielikult ellu viidud enne, kui toetuse saamise taotlus on PRIA-le esitatud, olenemata sellest, kas kõik seonduvad maksed on tehtud või mitte . § 4. Nõuded eesvoolu , settebasseini ja puhastuslodu uuendamise kohta (1) Toetust antakse eesvoolu uuendamiseks , kui selle veetase ei taga maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ja kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest juhtudest: 1) eesvoolul on voolutakistus; 2) eesvoolul e on kogunenud sete maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded” § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud mahus; 3) eesvoolul paiknev suue on vee all või setet täis. ( 2 ) E esvoolu uuendamiseks antakse toetust üksnes selle lõigu ulatuses, kus uuendustöid tehakse . (3) Kui uuendataval eesvoolul paikneb uuendamist vajav settebassein või puhastuslodu , tuleb see koos eesvooluga uuendada . ( 4 ) S ettebassein vajab uuendamist , kui selle setteruum on vähemalt 50 protsendi ulatuses setet täis . P uhastuslodu vajab uuendamis t, kui sellesse on kuhjunud taimekõdu . ( 5 ) Toetust antakse eesvoolu, settebasseini ja puhastuslodu uuendamiseks, kui: 1) see ei paikne hoiu- või kaitsealal või selle hoiu- ja kaitsealal paiknemise korral on selle uuendamiseks kaitseala valitseja nõusolek; 2 ) keskkonnaministri 15. juuni 2004. a määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu” §-s 2 sätestatud veekogul (edaspidi lõhejõgi ) paikneva eesvoolu, settebasseini või puhastuslodu uuendamine on keskkonnamõjude eelhinnang u kohaselt lubatud ja uuendustööde planeerimisel e ja elluviimisele on kaasatud vee-elustiku ekspert; 3 ) see kuulub maaparandussüsteemi, mille maaparandussüsteemi maa-ala on valdavalt mineraalmuldadel ; 4 ) see asub vähemalt 400 meetri kaugusel Natura 2000 võrgustiku alast . § 5. Nõuded keskkonnakaitserajatise ehitamise kohta (1) Paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud keskkonnakaitse rajatis e ehit amiseks antakse toetust , kui: 1) keskkonnakaitserajatise ehitusprojekti koostanud ettevõtja on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal; 2) keskkonnakaitserajatise ehitusprojekti koostamisse on kaasatud vee-elustiku ekspert, kui lõhejõele või kaitsealale rajata kse keskkonnakaitserajatis . (2) E hitus seadustiku alusel muu keskkonnakaitserajatis e ehitamiseks antakse toetust , kui: 1) muu keskkonnakaitserajatis e ehitusprojekt on maaparandusseaduse § 50 kohaselt kooskõlastatud Põllumajandus-ja Toiduametiga ( edaspidi PTA ) ; 2) muu keskkonnakaitserajatise ehitusprojekti koosta nud ettevõtja on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal ning projekti koostamisse on kaasatud vee-elustiku ekspert . § 6 . Toetuse määr , suurus ja vorm (1) Keskkonna kaitse rajatise ehitamisel antakse t oetust kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti a kohaselt tegelikult tekkinud abikõlblike kulude hüvitamisena . ( 2 ) Eesvoolu uuendamise l on toetuse ühikuhind X eurot kilomeetri kohta. ( 3 ) Puhastuslodu uuendamise l on toetuse ühikuhind x eurot puhastuslodu kohta. ( 4 ) Settebasseini uuendamise l on toetuse ühikuhind x eurot settebasseini kohta. (5) Lõigetes 2-4 sätestatud tegevuste puhul antakse t oetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 83 lõike 1 punkti b ja lõike 2 punkti a kohaselt ühikuhinna alusel. (6) Toetuse maksimaalne suurus ühe taotleja kohta on 520 000 eurot strateegikava programmperioodil kõikide maaparanduslike sekkumiste kohta kokku. § 7 . Abikõlblikud kulud (1) Abikõlblik ud on järgmised § 3 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalik ud kulu d , mis teh akse sihtotstarbeliselt, mõistlik ult , majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/211 5 artikliga 73 ning mis on vajalikud toetuse eesm ärgi saavutamiseks : 1) e esvoolu , settebasseini ja puhastuslodu uuendam i se kulu ; 2) keskkonnarajatise ehitamise kulu; 3 ) p aragrahvi 3 lõikes 4 punktis 1 nimetatud tegevuste kulu ; 4 ) omanikujärelevalve tegemise kulu kuni x protsenti selle rajatise ehitamise abikõlblikust kulust ; 5 ) keskkonnam õ ju hindamis e ga seotud tegevuste ja vee-elustiku eksperdi ekspertarvamuse tellimise kulu ; 6) regulaatorseadme ostmise ja paigaldamise kulu; 7 ) EAFRD toetuse abil elluviidava tegevuse komisjoni rakendusmääruses (EL) 2022/129, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 kohaseid õliseemnete, puuvilla ja veinivalmistamise kõrvalsaadustega seotud sekkumisviise ning liidu toetuse ja ÜPP strateegiakavadega seotud teavitamis-, avalikustamis- ja nähtavusnõudeid käsitlevad normid (ELT L 20, 31.01.2022, lk 197–205) sätestatud nõuete kohaseks tähistamiseks kasutatava sümboli ja teavitustegevuse maksumus . ( 2 ) A bikõlblikud ei ole järgmised kulud: 1 ) tasu taotleja enda või tema töötaja või liikme tehtud töö eest; 2) riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude uuendusprojektiga ja selle ettevalmistusega seotud kulu, sealhulgas sellega seotud uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute tegemiseks tehtud kulu ; 3 ) käibemaks, kui see on käibemaksuseaduse alusel tagasi saadav ; 4 ) liisingumakse ; 5 ) tulumaksuseaduse § 8 tähenduses seotud isikute vahel sõlmitud tehinguga kaasnev kulu ; 6 ) tavapärane tegevus- ja üldkulu ; 7 ) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse ja finantsteenustega seotud muu kulu; 8 ) riigilõiv, trahv, finantskaristus ja vaide ning kohtumenetluse korral menetluskulu d ; 9 ) teostatavusuuringu kulu , välja arvatud ehitise projekteerimiseks vajalikuks ehitusgeoloogiliseks ja -geodeetiliseks tööks tehtud kulu ; 10 ) kasutatud seadme või masina ostmise kulu; 11 ) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu ja ebaoluline kulu , sealhulgas puittaimestiku raieks, müügiks ja väljaveoks tehtud kulu . 12) enne taotluse esitamist tehtud kulu , välja arvatud § 3 lõike 4 punktis 1 nimetatud tegevuste kulu . § 8 . Ostumenetlus (1) Toetuse taotleja peab § 3 lõike 1 punktis 2 ja lõi getes 3 ja 4 nimetatud toetatava t egevuse raames tellitava töö või teenuse või soeta ta va vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. (2) Kui § 3 lõike 1 punktis 2 ja lõi getes 3 ja 4 nimetatud toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse ja soetava vara eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot , küsitakse üksteisest sõltumatut e pakkuja te käest vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust. ( 3 ) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumust küsida ei ole objektiivselt võimalik. ( 4 ) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid, hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. ( 5 ) T aotleja ei või küsida hinnapakkumust endaga ega omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses . ( 6 ) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv . § 9 . Taotleja (1) Toetust võib anda järgmistele isikutele, kelle valduses või kelle liikme valduses on maa, millel toetatavaid tegevus i ellu viiakse : 1) füüsili ne isik; 2) äriühing ja füüsilisest isikust ettevõtja (edaspidi koos ettevõtja ); 3) maaparandusühistu vastavalt tema tegevuskavas ettenähtu d ulatuse le ; 4) mittetulundusühing, kui toetatav tegevus vastab tema põhikirj alisele eesmärgile; 5) kohaliku omavalitsuse üksus. § 10. Nõuded taotlejale ( 1 ) Taotleja riikliku maksu võlg koos intressiga ei ületa 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral on maksuvõlg, mille tähtaeg on möödunud, tasutud ettenähtud summas. ( 2 ) Taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust. ( 3 ) Taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas. ( 4 ) Taotlejal ei ole kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49 1 , 209, 209 1 , 210, 294, 296, 298, 298 1 , 372, 373 või 384 sätestatud süüteo toimepanemise eest. ( 5 ) K eskkonna kaits erajatise ehitamise puhul , peab taotlejal olema tegevuse elluviimiseks ehitusluba või ehitusteatis, kui see on nõutav ehitusseadustiku ja maaparandusseaduse kohaselt. ( 6 ) T ähtajaliselt asutatud mittetulundusühingu ja maaparandusühistu tähtaeg on vähemalt viis aastat PRIA poolt toetuse maksmisest arvates . ( 7 ) M aaparandusühistu viib tegevusi ellu kooskõlas tema tegevuskavas määratud tegevuste ja nende mahtudega . 3. peatükk T oetuse taotlemine § 11 . Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg (1) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu taotluse. (2) PRIA teatab taotluse esitamise tähtaja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. (3) Taotleja esitab i ga maaparandussüste emi kohta eraldi taotlus e , kuhu koondatakse kõik selle taotleja poolt sellel maaparandussüsteemil kavandatavad tegevused. § 1 2 . Nõuded taotlusele (1) Taotluses esitab taotleja järgmised andmed: 1) taotleja nimi ja registri- või isikukood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed ; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu; 3 ) toetatava tegevuse nimetus ja seda täpsustavad näitajad, nagu eesvoolu pikkus ja keskkonnakaitserajatiste arv; 4 ) uuendatava eesvoolu minimaalne pikkus ja uuendatavate keskkonnakaitserajatiste minimaalne arv; 5 ) uuendatava eesvoolu maksimaalne pikkus ja uuendatavate keskkonnakaitserajatiste maksimaalne arv ; 6 ) toetatava tegevuse kogumaksumus ja abikõlblike kulude suurus; 7 ) taotle ta va toetuse suurus, lähtu des §-s 6 sätestatud toetuse määrast ja ühikuhindadest ; 8 ) teave hinnapakkumuse valikukriteeriumite kohta. (2) Koos taotluse ga esitab taotleja järgmised dokumendid: 1) m aa valdamise ja sellel toetatavate tegevuste elluviimise õigust tõendav dokumen t , kui toetatavad tegevused kavandatakse ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis; 2) kul ude mõistlikkust tõendavad §-s 8 nimetatud dokumendid hinnapakkumused ; 3 ) väljavõte maaparandussüsteemi teostusjoonisest või muu plaan mõõtkavas M 1:2000 kuni M 1:10 000, millelt selgub eesvoolu ja keskkonnakaitserajatise paiknemine ja millele on märgitud uu endatava eesvoolu või selle osa pikkus, algus- ja lõpp-punkt, uuendatava te drenaažisuudme te asukohad ning tegevusega seotud katastriüksuse piirid ja katastritunnus; 4 ) PTA- ga kooskõlastatud ehitusprojekt, kui toetust taotletakse § 5 lõikes 2 nimetatud muu keskkonnakaitserajatise ehitamiseks; 5 ) keskkonnamõjude eelhinnang, kui toetust taotletakse lõhejõel kavandatava tegevuse kohta või muudel juhtudel, kui seda nõuab õigusakt; 6 ) vee-elustiku eksperdi kõrgharidust tõendav dokumen t ja töökogemust kinnitav dokumen t või nimekiri senistest töödest, millest nähtub vee-elustiku eksperdi kogemus keskkonnamõjude hindamise alal; 7 ) arve-saateleh t või arve, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis § 3 lõike 4 punktis 1 nimetatud töö või teenuse, kui taotleja taotleb toetust ka nende kulude hüvitamiseks ; 8 ) maaparandusühistu tegevuskava, kui toetust taotleb maaparandusühistu ; 9 ) tõend, millest nähtub, et projekteerija on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal ; 1 0 ) kaasomaniku kirjalik nõusolek tegevuse elluviimiseks, kui investeeringuobjekt, mille kohta toetust taotletakse, asub kaasomaniku maal ; (3) Eesvoolu ja keskkonnakaitserajatis te , kus tegevust ellu viiakse, asukoht esitatakse eesvoolude kaardil. 4. peatükk T aotluse menetlemine § 13 . Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine Taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja ja toetatava tegevuse toetuse saamise nõuetele vastavust kontrolli vad PRIA ja PTA . § 14 . Taotluse hindamine (1) PRIA hindab taotlust lisas „Taotluse hindamise kriteeriumid“ sätestatud hindamiskriteeriumite alusel ja moodustab hindamistulemuste alusel taotluste paremusjärjestuse, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide summa saanud taotlus. (2) Võrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse selle taotleja taotlust, kus uuendatava eesvoolu minimaalne kogupikkus on suurem. Kui ka see näitaja on võrdne eelistatakse taotlust , mille uuendatav lõik asub s uublale lähemal. § 15 . T aotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine (1) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 1 punkti 3 alusel. (2) Kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ületa b toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse kõik nõuetele vastavad taotlused Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendami se seaduse § 28 lõike 1 punkti 2 alusel. ( 3 ) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõike 3 sätestatud alustel. ( 4 ) PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 5 0 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. ( 5 ) Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetusteks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevused , sealhulgas uuendamine vähemalt minimaalses mahus. 5. peatükk Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmi ne § 1 6 . Toetatava tegevuse elluviimise ja kasutusse võtmise nõuded (1) T oetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendav ad dokumendid ja võtab toetuse abil ehitatud, uuendatud või soetatud v ara sihipäraselt kasutusse ühe aasta joo ksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029 . ( 2 ) Eesvoolu ja keskkonnakaitserajatise uuendami ne peab toimuma järgmistel tingimus tel : 1) sete tuleb eemalda da maaeluministri 19. detsembri 2018. a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ §-s 8 sätestatud nõuete kohaselt ; 2 ) enne sette eesvoolust eemaldamist peab seal paiknev settebassein olema töökorras ning veekogusse tuleb paigalda da settepüüdematt, põhupakk või setteekraan või rakenda da muud analoogset tehnoloogiat vältimaks sette kandumist veekogus allavoolu; 3 ) sette eemaldamisel peab eesvoolu kaldal olev taimestik säili m a vähemalt eesvoolu ühel kaldal , välja arvatud juhul , k ui taimestiku säilitamine ei ole võimalik ja sellest on enne taimestiku eemaldamist PTA-d PRIA e-teenuse keskkonna kaudu teavitatud . ( 3 ) Taotlej a teatab vähemalt kolm tööpäeva enne uuendustööde ja ehitamistööde tegemise algust PTA- le PRIA e-teenuse keskkonna kaudu töö tegemise aja ja koha . ( 4 ) Toetuse saaja tagab , et toetuse abil uuendatud või ehitatud eesvool ja keskkonnakaitserajatis toimi b nõuetekohaselt vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt toetus e maksmisest (edaspidi koos sihipärase kasutamise periood ). § 1 7 . Toetuse saaja muud kohustused (1) Toetuse saaja täidab sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldab teostada auditit, järelevalvet ja teha muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal; 2) esitab auditi ja järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) raamatupidamiskohus tuslane eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest , kui kulude mõistlikkus on selgitatud välja ostumenetluse kaudu ; 4) annab seireks ja hindamiseks vajalikud andmed, milleks on komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/1475 VII lisa lõike 2 punktides c ja d nimetatud andmed ; väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise aja ja koguse kohta , võimaldab võtta maaparandussüsteemi eesvoolust ja keskkonnakaitse rajatisest veekvaliteedi ja -elustiku seisundi hindamiseks vajalikke analüüse ; 5) strateegiakava eesmärkide täitmise tuvastamiseks lubab osaleda maaparandusseires ja annab andmed maaparandussüsteemi ehitus- ja hoiutööde maksumuse ja mahu kohta , kui nende andmete küsijaks on riik; 6 ) säilitab toetusega seotud dokumente; 7 ) teavitab viivitamata PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavast asjaolust, sealhulgas tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule; 8 ) näita b avalikkusele , et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi ; 9 ) tagab rajatise nõuetekohase hoold amise maaparandusseaduse kohaselt. (2) Toetuse saaja peab kuni PRIA poolt toetuse maksmiseni vastama § 10 lõi getes 1, 3 ja 5 sätestatud nõuetele. (3) Toetuse saaja täidab toetuskõlblikkuse tingimusi, kui ta vastab § 10 lõi kes 2 sätestatud nõuetele sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. (4) Toetuse saajal peab hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täidetud toetuse abil soetatud, ehitatud või uuendatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas olema ehitisregistrist või maaparandussüsteemide registrist kättesaadav ehitise kasutusluba või kasutusteatis, kui see on nõutud ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt . § 18. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele (1 ) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuste täielikku ellu viimist PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse ning näitab eesvoolude kaardil elluviidud tegevus te asukoha , kui on täidetud olenevalt toetatavast tegevusest järgmised tingimused: 1) töö ja teenus on tehtud ja vastu võetud; 2) vara on soetatud ja oma valdusesse või omandisse saadud ning 3 ) töö, teenuse või vara eest on täielikult tasutud. ( 2 ) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi, registri - või isiku kood ja selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse; 2) teave ellu viidud tegevuse maksumuse kohta ; 3) teave tegevuse ellu viimist tõendavate dokumentide kohta; 4) andmed toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta . ( 3 ) K eskkonnakaitserajatise ehitamise puhul tuleb lisaks maksetaotluse esitad a järgmised dokumendid: 1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või soetas vara ; 2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte; 3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö . § 19 . Maksetaotluse kontrollimine PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning ellu viidud toetatava tegevuse vastavust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele või taotluses toodud kavatsusele , Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika rakendamise seadusele ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. § 20 . Toetuse maksmine (1) Toetus makstakse üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja tingimusel , et toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. ( 2 ) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse , kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 28 lõikes 3 sätestatud taotluse rahuldamata jätmise alused. (3) Kui enne toetuse maksmist tehakse kindlaks, et taotleja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saamise kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust. (4 ) Kui taotleja on toetuse taotluses märkinud § 12 lõike 1 punkti 6 alusel kavandatavad tegevused maksimaalses mahus ja ei ole neid ellu viinud, kuid taotletud tegevused on ellu viidud vähemalt § 12 lõike 1 punkti 5 kohaselt taotluses kavandatud minimaalses mahus, makstakse toetust ellu viidud tegevuste kulude ulatuses. ( 5 ) PRIA teeb toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates § s 18 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest. ( 6 ) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. ( 7 ) Toetuse maksmisest keeldumise otsuse korral tunnistab PRIA taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks. § 21 . Dokumentide säilitamine Nimetatud dokumente säilitab PRIA kuni 31. detsembrini 203 9 . § 22. Toetuse saaja andmete avalikustamine PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Kantsler Lisa „ Taotluse hindamise kriteeriumid“ SELETUSKIRI Regionaalministri määruse „ Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus ” eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Regionaalministri määrus „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ja keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus ” (edaspidi määrus ) kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS ) § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel . Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 , (edaspidi ÜPP-strateegiakavade määrus ), artikliga 73. 20 23 . aasta 1. jaanuaril algas uus Euroopa Liidu (edaspidi EL ) eelarve periood 20 23 –202 7 , mille kaudu on Eestil EL-i liikmesriigina võimalik osaleda ühenduse maaelupoliitikas ja saada osa vastavatest EL-i maaelu arengu toetuste eelarvest. Maaelu arengu toetusi antakse „Ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 ˮ (edaspidi strateegiakava ) alusel, mis sai Euroopa Komisjonilt heakskiidu 11.11 .20 22 . Määruse eelnõu alusel antava investeeringutoetuse eesmärk on parandada maaparandussüsteemide eesvoolude tehnilist ja ökoloogilist seisukorda , et tagada maaparanduss üsteemi nõuetekohane toimimine ja leevendada maaparandussüsteemide negatiivset keskkonnamõju keskko nnakaitserajatise ehitamise kaudu . 03.03.2023 seisuga oli maaparandussüsteem ide registri andmetel eesvoole , mis ei ole riigi poolt korras hoitavad, kokku 19 931 km , selle määruse tingimuste kohaselt on toetuse saamiseks abikõlblikud 1 8 93 4 km. Ligi 990 km eesvool e on korrastatud Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi 4.3 „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid” raames ja võib eeldada, et need on heas tehnilises ja ökoloogilises seisundis. Samas , suurem osa eesvooludest on halvas seisundis, mida kinnitab ka 2018. aasta uurimistöö „Drenaažisüsteemide korrashoid keskmistel muldadel“ , kus nenditi, et eesvoolud on halvas tehnilises seisundis – eesvoolud vajavad uuendamist, sest seal olevad suudmed on ummistunud ja eesvooludes on veetase kõrge . Kuigi m aaparanduse investeeringutoetust on antud erinevatel EL eelarveperioodidel , on seni olnud maakasut ajate huvi eesvoole korrasta da tagasihoidlik , sest toetuse taotlemise protsess on olnud nende jaoks keeruline, seda eriti olukorras, kus eesvoolud ei too maakasutajatele otsest majanduslikku kasu , vaid eesvoolude toimivus loo b üksnes eelduse kuivendatud põllumajandusmaa kasut amis eks . Lisaks paiknevad eesvoolud erinevate maaomanike maadel, mis teeb nende korrastamise maaomanike või –kasutajate nõrga koostöövõime puudumise tõttu keeruliseks. S eega oli vajadus leida lahendusi, kuidas lihtsustada eesvoolude uuendamise toetuse taotlemis t , et vähendada nende ebarahuldavat tehnilist seisukorda ning luua tingimused põ llumajandustootjatele ja maaomanike le jätkus uutlikku põllumajandusliku tegevusega jätkamiseks . Olukorra muutmiseks on perioodil 2023 – 2027 kavandatud maaparandussüsteemide ehitiste toimimisvõime parandamise ks toetuse taotlemi n e sekkumise 1.9.1 raames kahes etapis . Esimeses etapis tagatakse esmajärjekorras eesvoolude toimimine ehk ühishuvide realiseerumine. Teise etapi tegevused (investeeringud maaparandussüsteemi koosseisu kuuluvate muude ehitiste korrastamiseks) on suunatud põllumajandustootjatele maamajanduse ettevõtluskeskkonna, sh tootmistingimuste, parandamisele ning nende maaparanduse investeeringutoetuse tingimused sätestatakse teise rakendusaktiga. Määrus e ga kehtestatakse strateegiakava sekkumise 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) ka asajastamisse erasektori pooltˮ (edaspidi sekkumine 1.9.1 ) , sekkumise 1.9.2 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud “ (edaspidi sekkumine 1.9.2 ) ja sekkumise KK 3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ (edaspidi sekkumine KK3 ) raames antava maaparandussüsteemi eesvoolu ja keskkonnakaitserajatiste ehitamise ja uu endamise investeeringutoetuse andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Kuigi s ekkumi se 1.9.1 raames võib anda toetust kahte tüüpi tegevustele (eesvoolude toimimisvõime parandamiseks ja reguleeriva võrgu kaasajastamiseks kliimamuutuste tingimustes) , siis antud määrusega keskendutakse üksnes eesvoolude uuendamise ning keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise toetamisele . E esvoolude uuendamisel tuleb rakendada maaparanduslikke keskkonnakaitsemeetmeid ja loodussäästliku hoiu põhimõtteid, et suurenda da vooluveekogude isepuhastusvõimet ja paranda da ve ekogude ökoloogilist seisundit . Seetõttu rakendatakse koos eesvoolu uuendamisega sekkumis t KK3 , mille raames toetatakse maaparandussüsteemi toimimisega kaasneva negatiivse keskkonnamõju leevendamise võtteid. Seega sätestatakse k äesolev a määrus ega üksnes eesvoolude uuendamise , ke skkonnakaitserajatiste ehitamise ning settebasseini ja puhastuslodu uuendami se toetuse tingimus ed ja kord toetuse andmiseks füüsilis t ele isiku te le, ettevõtjatele, maaparandusühistutele, mittetulundusühingutele ja kohalik e omavalits us t e üksus t ele . Sellise põhimõtte rakendamine tagab eesmärgipärasema tulemuse, parandab ehitusprojektide ja maaparandusehitiste kvaliteeti ning on põllumajandustootjatele ja teistele maakasutajatele kuluefektiivsem. Lisaks on võrreldes eelmise perioodiga maaparanduse investeeringutoetuse puhul muudatuseks osaline lihtsustatud kulumeetod i kasutamine. Kliimamuutuste prognoosid näitavad sademete hulga suurenemist, mis omakorda põhjustab liigvee suurenemist ning vajadust toimivate eesvoolude järele. Seetõttu suureneb ka vajadus eesvoolude hoiutöö de järele , et tagada suurene va liigvee ärajuhtimi ne kuivendatud põllumajandusmaalt. Paduvihmad, sademete hulga suurenemine ja ka põuaperioodid mõjutavad omakorda vee kvaliteeti , erosiooni ja setete akumulatsiooni. E esvoolude kaudu võib pinna- ja põhjavette kanduda liigseid toitaineid, mis võib põhjustada intensiivsemat veekogude eutrofeerumist ja kinnikasvamist. Kliimamuutused nõuavad eesvoolude korrastajatelt tähelepanelikkust ja õigeaegset reageerimist, et tagada ühelt poolt eesvoolude sobiv veetase ning teisalt keskkonnaeesmär kide täitmine . Keskkonnasõbralikult korrastatud eesvooludega vähendatakse põllumajandus tootmise negatiivset mõju looduskeskkonnale. Eesvoolude uuendamiseta jätmisel tekivad voolutakistused: aktiveerub kobraste tegevus , toimub setete akumuleerumine , takistatud on kalade liikumine, suureneb kallaste erosioon ja veekogu sisekoormus , eesvool ei täida seatud eesmärki ning toimub soostumine ja kõik see r askendab p õllumajandusmaa sihipärast kasutus t . Strateegia kava ettevalmistamiseks tegutsesid Maaeluministeeriumi juures ettevalmistav juhtkomisjon ja valdkonnapõhised töögrupid, kuhu kuulusid ka põllumajandustootjate ja metsaomanike huvigruppide esindajad, kelle ettepaneku te ja arvamustega sekkumise v äljatöötamisel arvestati. Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu ) ja seletuskirja koostas id Maaeluministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna maaparanduse ja maakasutuse v aldkonna juht Reena Osolin (625 6287 , [email protected] ) ja maakasutuspoliitika osakonna peaspetsialist Priit Pärn (625 6243 [email protected] ) . Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (625 6 202 , jaa na.lepik @agri.ee). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb viiest peatükist ja 22 paragrahvist . Eelnõu §-s 1 kehtesta b määruse reguleerimisala . Eelnõu eesmärk on kehtestada maaparandussüsteemi eesvoolu ning keskkonnakaitserajatiste ehitamise ja uuendamise investeeringutoetuse (edaspidi toetus ) andmise ja kasutamise tingimused ning kord , sealhulgas toetuse saamise täpsemad nõuded taotlejale ja toetatavale tegevusele, abikõlblikud ja mitteabikõlblikud kulud, toetuse määr ja suurus, taotlusele esitatavad nõuded, taotl use esitamise , taotluse menetlemise, taotluse hindamise, taotluste rahuldamise ja rahuldamata jätmise, toetatava tegevuse elluviimise ja kasutusse võtmise nõuded, toetuse saaja muud kohustused, maksetaotluse esitamise tingimused ja nõuded maksetaotlusele, toetuse vähendamise tingimused ja nõuded toetuse maksmise ja toetuse maksmisest keeldumise ning toetuse saaja andmete avalikustamise kohta. Eelnõu §-s 2 on sätestat ud toetuse andmise eesmärk. Toetust antakse , arvestades k liimamuutus i, põllumajandussektori vastupanuvõime ja toiduga kindlustatuse tagamisele kaas a aitamiseks . Selle üheks olulisimaks eelduseks on maaparandussüsteemide toimivuse kindlustamine. Sellest tulenevalt toetatakse maaparandussüsteemide eesvoolude tehnilis e ja ökoloogilis e seisundi parandamist . Samuti o n toetuse andmise eesmärgiks leevendada maaparandussüsteemide toimimisega kaasnevat negatiivset keskkonnamõju. Nii e esvoolude uuendamise vajadust kui keskkonnakaitserajatiste vajalikkust on selgitatud ja põhjendatud seletuskirja sissejuhat uses . Eelnõu §-s 3 sätesta b toetatavad tegevused . L õike 1 kohaselt antakse toetust kuivendussüsteemi või veerežiimi kahepoolse reguleerimise süsteemi eesvooluks oleva veejuhtme või selle osa ja seal paikneva drenaažisuudme (edaspidi koos eesvool ) ning keskkonnakaitserajatise st settebasseini ja puhastuslodu uuendami s e ks või eesvoolul paikneva mistahes keskkonnakaitse ks vajaliku rajatiste ehitamiseks . Silmas tuleb pidada, et eesvoolu osaks on ka sea l paiknevad drenaažisuudmed. Maaparandussüsteemi e e svoolu uuendamine seati strateegiakavas maa paranduse sekkumise ettevalmistamisel prioriteedik s seetõttu , et eesvoolu nõuetekohane toimimine loob eeldused kuivendatud põllumajandusmaa l toimimise ks ja seeläbi maa põllumajanduslikuks kasutamiseks . Lisaks tuleb koos eesvoolu uuendamisega uuendada sea l olev settebassein ja puhastuslodu , kui need on uuendamist vajavas seisundis . Teise toetatava tegevusena antakse toetust eesvoolule uue keskkonna kaitseks vajaliku rajatise ehitamiseks. Maaparandussüsteemi integreeritud keskkonnarajatiste olemasolu ja korrasolek on oluline põllumajandusest tuleneva keskkonnamõju leevendamiseks. E esvoolu ja keskkonna kaitse rajatise (settebasseini ja puhastuslodu) uuendamine toimub maaparandusseaduses ning uue keskkonn a kaitse ks vajaliku rajatise ehitamine võib toimu da kas maaparandusseaduses kui ka ehitusseadustiku s (leevendusveekogu) sätestatud tingimustel ja korras . L õi kes 2 sätestatakse näitlik loetelu keskkonnarajatis test , mille uuendamiseks või ehitamiseks/ ra jamiseks või rekonstrueerimiseks toetust saab taotleda . Maaparandussüsteemi keskkonna kaitse rajatised on settebassein, puhastuslodu, eesvoolu koelmupadjand, eesvoolu soodi avamiskraav, eesvoolu põhjapais ja eesvoolu nõlva kivipuiste . Lisaks eelmainitutele võib keskkonna kaitse rajatiseks olla ka muu keskkonnakaitseks vajalik rajatis, näiteks kahe-astmeline voolusäng, leevendusveekogu ja veetaseme reguleerimise rajatis eesvoolus. Kaheastmeline voolusäng ja veetaseme reguleerimise rajatis ei ole maaparandusseaduse tähenduses keskkonnakaitserajatis, küll aga on sellised rajatised tugevalt seotud keskkonnakaitse eesmärgiga ja aitavad leevendada maaparandussüsteemi toimi mi sega kaasnevat võimalikku negatiivset mõju . L õi ke 3 kohaselt võivad eesvoolu ja keskkonna kaitse rajatise uuendamise osaks olla ka keskkonnamõju hindamisega seotud tegevused ja vee-elustiku eksperdi töö . Vee- elustiku ekspert on vajalik nimetatud tegevustesse kaasata selleks, et vähendada ellu viidavate tegevuste mõju vee-elustikule. Üha enam tehakse keskkonnam õjude hindamise eelhinnanguid nii elustiku kui ka elupaikade seisukohast lähtuvalt ka eesvool u de uuendamisel, seega on keskkonnamõjudega seotud te gevused toeta ta va tegevuse osaks. Vee-elustiku ekspert on hüdrobioloogi või ihtüoloogi haridusega, kellel on kogemus keskkonnamõjude hindamise alal. Vee-elustiku ekspert e leiab ettevõttetest, kes tegelevad kesk k onnamõjude hindamisega. Vee-elustiku eksperti oska vad soovitada ka maaparandussüsteemi projekteerijad . L õi ge 4 sätesta b tegevused , mis loetakse keskkonnakaitserajatise ehitamise osaks ja mis on samuti toetuse abil rahastatavad . Sellisteks tegevusteks on tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik maaparanduse uurimistöö , ehitusge oloogiline ja -geodeetiline töö ning ehitusprojekti ekspertiisi tegemine . Lisaks võivad keskkonnakaitserajatise ehitamise osaks olla keskkonnamõju hindamisega seotud tegevused ja vee-elustiku eksperdi töö. Abikõlblik on ka m aaparandusseaduse alusel ehitamisele omanikujärelevalve tegemine ning veetaseme reguleerimiseks vajaliku regulaatorseadme ostmine ja paigaldamine . Oluline on silmas pidada, et eelpool loetletud tegevused peavad olema seotud toetatava tegevusega . T oetatava tegevuse osaks on kõik eelnimetatud tegevused, et taotleja l oleks valmisolek ja motivatsioon keskkonnakaitserajatisi rajada. L õi ge 5 kirjeldab tegevused, mida ei toetata . N äiteks ei anta toetust maaparandusseaduse § 49 lõike 9 alusel kehtestatud riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude (edaspidi riigieesvool ) loetelus nimetatud riigieesvoolu või selle osa uuendami seks või sellel asuva keskkonnakaitserajatise ehitami seks ja uuendami seks . R iigi eesvoolude uuendamise toetamist selle määruse raames ei käsitleta , sest riigieesvoolude korrastamiseks on ÜPP strateegiakavas ette nähtud eraldi sekkumine ning antud nõudega välditakse võimalikku topeltrahastamist . Lisaks ei toetata eesvoolu või selle osa uuendamist, kui eesvool teenindab üksnes metsamaal paiknevat maaparandussüsteemi. Kõnealuse sekkumise eesmärk on toetada eelkõige põllumajandussektori vastupanuvõimet , et tagada toiduga kindlustatus ning põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus . S eega on ka toetuse tingimused sellest eesmärgis t lähtunud. Samuti ei anta toetust sellele inve s teeringuobjektile või tegevusele , mida on toetatud „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” meetme 4 „Investeeringud materiaalsesse varasse” tegevuse liigi „Põllu- ja metsamajanduse taristu arendamine ja hoid” või strateegiakava vahenditest. Samuti kui rahastus on saanud muust riigi, EL või välisabi vahenditest või eelpool nimetamata vahenditest tagastamatut riigiabi (nt KOV eelarvest). Selle s ätte eesmärk on vältida investeeringuobjekti või tegevuse to peltrahastamist teiste erinevate arengukava de kaudu või strateegiakava alusel antavate teiste toetu ste ga või muude avalike vahenditega . Nõude täitmisel peab arvestama, et ühele ja samale asukohas oleva rajatisele ja tegevusele taotluses sisalduvale abikõlblikule kulule ei või toetust taotleda erinevatest rahastamisvahenditest. Samuti ei tohi taotleja olla varem saanud toetust taotluses sisalduvale ühele ja samale abikõlblikule kulule mitu korda. Nõue tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2021/2116 artiklist 36, mille kohaselt tagavad liikmesriigid, et EAFRDst rahastatavaid kulusid ei kaeta ELi eelarvest ühegi teise rahastamisvahendiga. Lõike s 6 punkt is 1 t uuakse välja , et toetust võib taotleda juhul, kui maa, millel toetatavaid tegevusi ellu viiakse ehk maa kus asu b uuendat ava eesvool u osa või keskkonnarajatis või ehitatav keskkonnarajatis, on taotleja valduses ja seda kas asjaõiguslikul (nt omandis) või võlaõiguslikul alusel (nt renditud). Millisel alusel taotleja maad valdab ei oma tähtust, oluline on taotlejal on õigus seda maad kasutada ja seal töid teostada ning seda õigust ka PRIAle tõestada. Eeltoodud õigus maad vallata pea b kehtima vähemalt viis aastat PRIA pool t toetus e maksmisest arvates , sest toetuse saajal on kohustus selle ajal vältel investeeringuobjekti ka hooldada ja sihipäraselt kasutada . E esvool kuulub reeglina erinevate isikute omandusse või kasutusse, kellel kõigil ei ole ühesugune huvi seda korras hoida ja uuendada. Huvi tagada eesvoolu hea toimimine on eelkõige põllumajandustootjatel, keda toetuse saajana ka eelistatakse. Kuivõrd uuendamist vajav eesvool ei pruugi paikneda põllumajandustootja kinnisasjal, on lahenduseks eesvoolu korrastamisest huvitatud isiku ja maaomaniku vahel asjakohase lepingu sõlmimine, millega maaomanik annab huvitatud isikule õiguse maa, millel eesvool asub, kasutamiseks, tagab sellele juurdepääsu ja teine pool võtab toetuse taotlemise ja saamisega seotud kohustuste täitmise. Kui maa, millel toetatavaid tegevusi ellu viiakse, ei ole taotleja omandis vaid on tema valduses muul alusel, peab taotlejal olema kavandatavaks tegevuseks omaniku nõusolek. See nõusolek võib sisalduda juba kasutuslepingus, olla tuvastatav kinnistusraamatu kandest või eraldi kirjaliku nõusolekuna või on tõendatav muu dokumendi kaudu. Maaparandusühistu ei pea seda eraldi tõendama, kuna maaparandusühistu liikmeteks on maaparandussüsteemi omanikud. M ittetulundusühingu liige, kellele kuuluval kinnisasjal toetatavaid tegevusi tehakse, peab olema andnud nõusoleku toetuse taotlemiseks ja sellega kaasnevate kohustuste võtmiseks, kui see ei tulene üldkoosoleku otsusest. Lõike 7 kohaselt ei ole toetusõiguslikud need tegevused , mis on füüsiliselt lõpetatud või täielikult enne toetuse taotluse esitamist ellu viidud . Siinkohal ei loe ka see, kas kõik nende tegevustega seonduvad maksed on tehtud või mitte. Sellega tagatakse EL finantshuvide tõhus kaitse. Sellise tingimus e kehtestamine vähendab riski, et toetust ei anta investe eringutele, mille tegemiseks ei ole olnud avalikud vahendid vajalikud , kuna need investeeringud on suudetud enne toetuse eraldamist füüsiliselt lõpetada või täielikult ellu viia . Eeltoodud järeldusele jõuti Euroopa Kohtu kohtuotsuses C‑111/15 , mille alusel tuleb E AFRD kaudu kaasfinantseeritavat ja heakskiidetud tegevust puudutav maksenõue tervikuna tagasi lükata, kui selle tegevusega kaasnenud kulutused on tehtud enne kulutuste abikõlblikkuse otsuse vastuvõtmist . Seejuures tuleb lisaks silmas pidada, et kui toetatav tegevus ei ole küll tervikuna lõpetatud või ellu viidud aga sellega on alustatud, siis need kulusid, mis on tehtud enne taotluse esitamist, välja ei maksta. Paragrahvi 7 punkti 12 kohaselt ei o le mõistlik tegevusega alustada enne, kui toetava tegevuseks on taotlus esitatud. See tähendab, et enne taotluse esitamist tehtavad kulud ei ole abikõlblikud, välja arvatud keskkonnakaitseks vajaliku rajatise ehitamiseks tehtavad ettevalmistavad tööd , ja neid ei maksetaotluse alusel ei hüvitata . Eelnõu §-s 4 sätesta b nõuded eesvoolu , settebasseini ja puhastuslodu uuendamise kohta. Nõuete sätestamisel on lähtutud eesmärgist soodustada olemasolevate eesvoolude uuendamist loodussäästlikul viisil. L õi k e 1 kohaselt antakse toetust eesvoolu uuendamiseks, kui selle veetase ei taga maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist ja kui esineb vähemalt üks järgmistest tingimustest : kui eesvoolul on voolutakistus või kui eesvoolul on kogunenud sete, mille eemaldamine ei ületa uuendustööde mahtu või kui eesvoolul paiknev suue on vee all või setet täis. Lõike 2 kohaselt antakse toetust vaid sellele eesvoolu lõigule, kus reaalselt tehakse toetatavaid tegevusi. Näiteks, kui eesvoolus on takistus, siis antakse toetust üksnes eesvoolu selle lõigu pikkuse kohta, kus see takistus reaalselt on ja kust see eemaldatakse, mitte kogu eesvoolule. Lõige 3 sätestab, et kui uuendataval eesvoolul paikneb uuendamist vajav settebassein või puhastuslodu, siis tuleb need uuendada koos eesvooluga. Selline nõue tagab eesvoolu uuendamise tervikliku käsitlemise nii tehnilisest kui ka ökoloogilisest aspektist. Puhastuslodu ja settebasseini mittetoimimine takistab kogu maaparandussüsteemi, sh eesvoolu eesmärgipärast toimimist. Seega on oluline terviklik lähenemine, et settebassein ja puhastuslodu saaksid uuendatud koos eesvoolu uuendamisega . L õi kes 4 sätestatakse settebasseini ja puhastuslodu uuendamise nõuded. Toetust antakse settebasseini uuendamiseks, kui selle setteruum on vähemalt 50% ulatuses setet täis. Puhastuslodu uuendamiseks saab toetust taotleda, kui sellesse on kuhjunud taimekõdu. Kui setteruum on setet täis või puhastuslodus on taimekõdu, siis nimetatud keskkonnakaitserajatised ei tööta efektiivselt ega täida oma ülesannet ega eesmärki. Väga oluline on tagada nende rajatiste töökindlus. L õi ge 5 täpsus tab eesvoolu, settebasseini ja puhastuslodu uuendami se toetuse andmise tingimusi. Esmane tingimus on, et eesvool või keskkonnarajatis ei tohi asuda hoiu- või kaitsealal . Kui nimetatud objektid siiski hoiu- või kaitsealal paiknevad, antakse nende uuendamiseks toetust vaid juhul, kui toetatavateks töödeks on kaitseala valitseja nõusolek . Juhul, kui eesvool või keskkonnarajatis asub l õhe, jõeforelli, meriforell i ja harjuse kudemis- ja elupaigaks määratud veekogul, on vajalik uuendamise toetuse saamiseks seda tegevust lubav keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisse tuleb kaasata ka vee-elustiku ekspert. Vee-elustiku eksper dil peab olema hüdrobioloogia või ihtüoloogia eriala ne kõrgharidus ja ta peab omama töökogemus t keskkonnamõjude hindamise alal, sealhulgas olema osale nud vastavates projektides . Lisaks ei anta toetust eesvoolu või keskkonnakaitserajatise uuendamise kohta, kui need teenindavad või kuuluvad maaparandussüsteemi, mille reguleeriv a võrgu pindalast turvasmulda de osakaal ületa b 50% . Turvasmulla kohta seatud piirangu sätestamisel on arvestatud asjaoluga, et ülejäänud maaparandussüsteemi maa-alal t , mis asub mineraalpinnastes , oleks tagatud vee ärajuhtimine , et nende maade kasutajad saaksid oma maad sihipäraselt kasutada. Seega antakse toetust üksnes siis , kui eesvool või settebassein või puhastuslodu kuulub maaparandussüsteemi, mi lle maaparandussüsteemi maa-ala asub valdavas osas (üle 50%) mineraalmuldadel. Lisaks ei tohi t oetuse objektiks olev eesvool või keskkonnakaitserajatis asuda Natura 2000 võrgustikule ligemal kui 400 meetrit. Natura 2000 on looduskaitsealade võrgustik Euroopa Liidus. Sellise võrgustiku moodustamine lepiti kokku loodusdirektiivis, et kaitsta EL-i ühist looduspärandit. Enamik looduskaitsealasid Eestis on täielikult või osali selt Natura võrgustiku alad. Seega k aitse- või hoiuala vahetus läheduses asuvate eesvoolude ja keskkonnakaitserajatiste uuendamine võib negatiivselt mõjutada kaitsealal asuvaid väärtuslike märgalasid ja nende ga seotud kaitsealuseid liike . Kuna ei ole teada, kas ja kui palju maaparandushoiutööde tegemine mõjutab kaitstavat ala, on mõistlik enne täpsete uuringutulemuste selgumist jätta piisav puhverala ( vähemalt 400 m laiune uu e ndamiseta ala ) kaitseala ja uuendatava investeeringuobjekti vahele . Eelnõu § 5 sätest a b nõuded keskkonnarajatise ehitamise kohta. L õikes 1 täpsustatakse paragrahvi 3 lõike 2 punktis 1 nimetatud maaparandusseaduse kohaste keskkonna kaitseks vajaliku rajatis t e ehk settebassein i , puhastuslodu, eesvoolu koelmupadjand i , eesvoolu soodi avamiskraav i , eesvoolu põhjapais u , eesvoolu nõlva kivipuiste , kahe-astmelise voolusängi, j a veetaseme reguleerimise rajatise ehitamise nõude i d. Nimetatud rajatiste ehitusprojekti peab olema koostanud ettevõtja, kes on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal . Kui keskkonnarajatis plaanitakse rajada lõhejõele või kaitsealale, peab ehitusprojekti koostamisse olema kaasatud vee-elustiku ekspert. L õikes 2 on t oodud paragrahvi 3 lõike 2 punktis 2 nimetatud muu keskkonnakaitseks vajaliku rajatise ehk leevendusveekogu ehitamise nõuded. Nimetatud rajatised ei ole tavapäraselt maaparandusseadusega reguleeritud, kuid toetusega seonduvalt peab nende rajamiseks olev ehitusprojekt peab olema kooskõlastatud PTA- ga . Projekti koostamisse peab olema kaasatud vee-elustiku ekspert , kes teeb ettepankuid vee-elustiku toetamiseks ehk milliseid vee-elustiku kaitseks vajalikke meetmeid tuleks keskkonnakaitserajatise planeerimisel ja ehitamisel arvestada ning oskab anda soovitusi , kuhu, millal ja millisei d võtteid rakendada, et vee-elustiku seisund säiliks või paraneks . Sellisel viisil koostatud projektiga tagatakse ühelt poolt parimal viisil maaparandussüsteemide toimimisest tuleneva negatiivse keskkonnamõju leevendamine ning teiselt poolt ei tohiks vähene da maaparandussüsteemi enda toimimisvõime. Eelnõu § -s 6 sätesta takse toetuse määr ja suurus. Lõike 1 kohaselt on seatud põhimõte, et toetust keskkonna kaitseks vajaliku rajatise ehitamiseks antakse kuni 100 protsenti toetatava tegevuse abikõlbliku kulu maksumusest tegelikult tekkinud abikõlbliku kulu hüvitamisna . Teistele tegevustele on toetuse andmisel kehtestatud ühikuhinnad. Nendeks tegevusteks on eesvoolu, puhastuslodu ja settebasseini uuendamine. Eesvoolu uuendamise ja keskkonnakaitserajatise uuendamise puhul antakse toetust lihtsustatud kuluvõimalusega tegevuste ühikuhindade põhisena. Kaalumisel on ka keskkonnamõju hind amiseks ja vee-eksperdi töö kulu hüvitamisest – ühikuhinna na või kuludokumentide põhjal. Ühikuhindade kujundamisel võetakse aluseks Maaelu Teadmuskeskuse (METK) uuringus toodud järeldused ja soovitused. Kuna nimetatud uuring on valmimisel sügisel 2023, siis ei saa veel öelda, mis tegevused jäävad ühikuhinnana ja mis kuludokumentide alusel. Uuring uga välja töötatud ühikuhinnad peavad olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga nr 2021/2115 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 artikli 83 lõike ga 2 ehk ühikuhinnad põhinevad ausa l , õiglase l ja kontrollitava arvutusmeetodi l. Lihtsustatud kulumeetodi kasutamise peamine eesmärk on lihtsustada määruse rakendamist nii toetuse saajatele kui ka PRIAle ja PTAle , kes ei pea enam teatud toetavate tegevuste puhul kuludokumente esitama ega kontrollima. Need on mõistlikud ning võrreldavad väljakujunenud turuhindadega , vältides võimalikke turumoonutusi. Toetuse suurusele on kehtestatud piirang, mille kohaselt on maksimaalne toetuse suurus ühe taotleja kohta on 520 000 eurot strateegiakava programmperioodil kõikide maaparanduslike sekkumiste kohta kokku. See tähendab, et kui taotleja taotleb toetust käesoleva määruse raames eesvoolu uuendamiseks 100 000 eurot ja keskkonnakaitserajatise rajamiseks 10 000 eurot, siis on võimalik samal taotlejal reguleeriva võrgu korrastamise tegevusteks (nn teise etapi tegevustele, mille kohta kehtestatakse eraldi määrus) toetust saada 410 000 eurot. Oluline on silmas pidada, et maaparanduslike sekkumiste summad on kumulatiivsed ning PRIA jälgib, et toetuse maksimaalset suurust ei ületataks erinevate strateegiakava maaparanduslike sekkumiste raames kokku. Eelnõu § -s 7 sätest atakse abikõlblikud kulud. Lõikes 1 sätestatakse , et abikõlblikud on kõik eesvoolu , settebasseini ja puhastuslodu uuendamise ks või keskkonnakaitseks vajaliku rajatise ehitamiseks vajalikud kulud , mis kuuluvad abikõlblike kulude alla ega ole kantud mitteabikõlblike kulude loetel l u . Abikõlblikud k ulud peavad olema tehtud sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult s oodsaimal viisil. Samuti peavad tehtud kulutused olema kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 2021/2115 2. detsember 2021, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 artikliga 73 ning vajalikud toetuse eesmärgi saavutamiseks. Toetuse saajal on kohustus näidata avalikkusele, et tegemist on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) toetuse abil elluviidava tegevusega , kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi . Millised sümboleid ja millisel moel tuleb kasutada ja milliseid teavitustegevusi teha, on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL) 2022/129 II. ja III. Lisades. EAFRD fondi vahenditest objektide tähistamise maksumus loetakse samuti abikõlblike kulude hulka. Abikõlblik ud kulu d on ka eelnõu § 3 lõike 4 punktis 1 kirjeldatud ettevalmistava d tööd ehk toetatava tegevusega seotud tellitud projekteerimistöö ja projekteerimiseks vajalik maaparanduse uurimistöö, ehitusgeoloogiline ja -geodeetiline töö , ehitusprojekti ekspertiisi tegemine , keskkonnamõju hindamisega seotud tege vused ja vee-elustiku ekspertarvamuse tellimise kulu. E elkirjeldatud ettevalmistavate tööde maksumus võib moodustada punktis 4 sätestatu kohaselt 100 protsenti selle rajatise tegevuse abikõlblikust maksumusest. Keskkonnarajatise omanikujärelevalve kulu hüvitatakse osaliselt keskkonnarajatise ehitamise abik õlblikust kulust ja see selgub METKi uuringu tulemusest . Lisaks eelnevale loetakse a bikõlblikuks ka eesvoolu ja keskkonnakaitserajatise uuendamisega seotud keskkonnamõju hindamise või selle eelhindamisega seotud töö ja vee-elustiku eksperdi töö käibemaksuta kulu , kas seda rakendatakse ühikuhindandega või kuludokumentide alusel selgub METKi uuringust . Lõikes 2 sätestatakse kulud, mis ei ole abikõlblikud . Näiteks ei ole abikõlblik kulu käibemaks, kui taotlejal on võimalik vastavalt käibemaksuseadusele taotleda selle tagastamist. Käibemaks on seega abikõlblik, kui toetuse taotlejal puudub õigus taotleda käibemaksu tagastust käibemaksuseaduse alusel , näiteks kui taotlejaks on füüsiline isik . Abikõlblik pole riigi poolt korras hoitava eesvoolu uuendusprojektiga ja selle ettevalmistusega seotud kulu, sest nagu eespool mainitud, siis riigieesvoolu uuendamiseks on strateegiakavas ette nähtud eraldi sekkumine, mi da rakendatakse teise rakendusakti alusel. Ka ühikuhindade moodustamisel on järgitud põhimõtet, et ühikuhinnas ei kajastuks kulud, mis ei ole abikõlblikud. Samuti ei ole abikõlblikud tehinguid isikute vahel, kes on tulumaksuseaduse § 8 lõike 1 tähenduses seotud isikud. Isikud on omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Igal juhul käsitatakse seotud isikutena järgmisi isikuid: 1) abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased; 2) ühte kontserni kuuluvad äriühingud äriseadustiku § 6 tähenduses; 3) juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% selle juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 4) isikule kuulub koos teiste temaga seotud isikutega kokku üle 50% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või õigusest juriidilise isiku kasumile; 5) juriidilised isikud, kelle aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest üle 50% kuulub ühele ja samale isikule või seotud isikutele; 6) isikud, kellele kuulub üle 25% ühe ja sama juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest; 7) juriidilised isikud, kelle juhatuse või juhatust asendava organi kõik liikmed on ühed ja samad isikud; 8) tööandja ja tema töötaja, töötaja abikaasa, elukaaslane või otsejoones sugulane; 9) isik on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige (§ 9), juhtimis- või kontrollorgani liikme abikaasa või otsejoones sugulane. Liisingu abil vara soetamine ei ole selle meetme kohaselt abikõlblik. Lisaks on määruses kehtestud nimekirja kulutustest, mis võivad küll toetatava tegevuse elluviimisel tekkida, kuid mis oma olemuste ei ole otseselt abikõlbliku kulu osaks. Selleks on taotleja tavapärane tegevus ja üldkulu nagu rendi, kütuse, side jms kulud. Abikõlblik ei ole viivis, trahv ja muu rahaline karistus, riigilõiv, notaritasu ning vaide ja kohtumenetluse korral menetluskulud. Abikõlblikud kulud ei ole sularahamaksed ega kõikvõimalikud finantsteenustega seotud kulud nagu näiteks intress , kindlustusmaksed. Abikõlblikud ei ole maa ja olemasoleva ehitise ostmise ning üürimise või rentimise kulud. Rentimise kulude puhul on silmas peetud eelkõige pikaajalisi maa ja ehitise rentimise või üürimise kulusid, sealhulgas liisingu abil. Punkti 1 1 kohaselt ei ole abikõlblikud kulud, mis on tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised. Näiteks sellised kulud, mis ei ole tegevuse eesmärkidega seotud. Ebaoluliseks ja põhjendamatuks kuluks loetakse näiteks puittaimestiku raieks, väljaveoks ja müügiks tehtud kulud. Punkti 12 kohaselt ei abikõlblikud enne taotluse esitamist tehtud kulu välja arvatud ettevalmistavate tööde kulud keskkonnakaitseks seotud rajatise ehitamiseks vajalikud ettevalmistavad tööd, mis on nimetatud § 3 lõike 4 punktides 1-3. Eelnõu § -s 7 sätesta takse ostumenetluse nõuded. Lõik e 1 kohaselt peab toetuse saaja § 3 lõike 1 punktis 2 (ehitamise) ja lõi getes 3 ja 4 nimetatud toetatava tegevuse ( keskkonnakaitse ks vajaliku rajatise ehitamise raames kavandatava või investeeringuobjekti uuendamise raames kavandatava keskkonnamõju hindamisega seotud tegevused n ing vee-elustiku eksperdi töö (kui see vajadus tuleneb METKi uuringust, mis valmib septembris ) raames tellitava töö ja teenuse ja soetava vara mõistliku maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse. Uuendamistööde tegemiseks ei pea ostumenetlust korraldama. Täpsemalt, milliste tegevuste puhul rakendatakse kuludokumente ja millal ühikuhindasid selgub METKi uuringust. Lõike 2 kohaselt peab taotleja võtma vähemalt kolmelt asjakohast teenust osutavalt isikult võrreldavad hinnapakkumused, kui keskkonnakaitse ks vajaliku rajatise ehitami s e raames kavandatava või investeeringuobjekti uuendamise raames kavandatava keskkonnamõju hindamisega seotud tegevus ed ning vee-elustiku eksperdi töö, teenuse või soetatava vara käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot . See tähendab, et kui rajatakse keskkonnakaitserajatis, mille maksumus on alla 5000 eurot, ja selle tegevuse raames kavandatakse erineva i d ettevalmistavaid töid ja omanikujärelevalve tegevusi , mis kokku teeb tegevuse maksumuseks rohkem kui 5000 eurot, siis tuleb võtta kolm hinnapakkumust. Lõikes 6 on sätestatud, et taotleja ei või selle nõude eiramise eesmärgil jaotada toetatava tegevuse raames kavandatavat tööd, teenust või soetatavat vara osadeks , kui see on funktsionaalselt koos toimiv või vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Keskkonnakaitse ks vajaliku rajatise rajamise ks peab olema ehitus projekt ning tagatud omanikujärelevalve – neid tegevusi ei saa põhitegevusest eraldi vaadata ehk osadeks jaotada . Lõi ke 3 kohaselt võib taotleja küsida ka üks või kaks hinnapakkumust , kui objektiivsetel põhjustel pole võimalik kolme hinnapakkumust küsida. Selliseks juhtumiks võib olla näiteks olukord, kus asjaomases valdkonnas ei olegi kolme pakkuja t . Eelduslikult võib selline olukord tekkida pakkujal, kes müüb regulaatorseadmeid. Lõi kega 4 kehtestatakse täiendavad nõuded hinnapakkumuse sisule. Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, pakkuja nime, pakkuja kontaktandmeid, hinnap akkumuse väljastamise kuupäeva, töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust. Lõike 5 kohaselt keelatakse taotlejal küsida hinnapakkumust endaga või omavahel seotud isikutelt tulumaksuseaduse § 8 tähenduses. Selle kohaselt on isikud omavahel seotud, kui neil on ühine majanduslik huvi või kui ühel isikul on teise üle valitsev mõju. Näiteks on seotud isikud abikaasad, elukaaslased või otse- või külgjoones sugulased. Samuti on seotud isik ud juriidiline isik ja füüsiline isik, kellele kuulub vähemalt 10% juriidilise isiku aktsia- või osakapitalist, häälte koguarvust või kasumi saamise õigusest . Nimetatud piirangutega püütakse vältida taotleja ja pakkuja o mavahelisest seotusest tingitu d kokkuleppetehinguid ning sellest tulenevat ebatervet konkurentsikeskkonda. Lõike 6 kohaselt ei või ostumenetluse nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse raames tellitavat tööd või teenust, mis on vajalik sama eesmärgi saavutamiseks, ega soetatavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv. Eelnõu § -s 9 sätesta takse toetuse taotleja. Erinevalt „Eesti maaelu arengukava 2014–2020” maap aranduse investeeringutoetuse saamise tingimustest antakse uuel perioodil toetust ka füüsili sele isik ule. Eelmainitud muutus on tingitud killus tatud maaoman di struktuurist , sest just eesvoolude omanike ringis on nii füüsilised isikud kui ka põllumajandusettevõtjad . M aaparandusühistuid , kus liikmeteks on ka füüsilised isikud, on aga moodustatud vähe . Korrast ära olev eesvool on üks peamisi maaparandussüsteemi mittetoimimise põhjuseid ning oluline on esmajoones saavutada eesvoolu toimimisvõime . S eetõttu toetatakse kõiki maaomanikke ja teisi maakasutajaid, kelle valduses oleval maal eesvoolu asub . Seega on varasemaga võrreldes laiendatud toetusest kasusaajate ringi füüsiliste isikutega . Toetust saavad taotleda ka äriühingud ja füüsilisest isikust ettevõtjad . Lisaks eelmainitutele võivad toetust taotleda ka maaparandusühistud ja mittetulundusühingud, mille põhikirjaliste eesmärkide alla kuulub maaparandussüsteemi uuendamine või ehitamine. Toetust saavad taotleda ka kohaliku omavalitsuse üksused , kuna eesvool võib paikneda ka kohaliku omavalitsuse üksuse maal. Lähtu tu d on põhimõttest, et kõik idele isikutele , kelle valduses olev eesvool on korrast ära, oleks ligipääs toetusele. Eelnõu § -s 10 sätesta takse nõuded toetuse taotlejale . Lõike 1 kohaselt ei tohi taotlejal olla riikliku maksuvõlga koos intressiga, mis on suurem kui 100 eurot. Kui taotleja maksuvõlg koos intressiga on suurem, kui 100 eurot, peab see olema ajatatud ning maksuvõla ajatamise korral peavad maksud olema makstud õigeaegselt. Nõue on kehtestatud, et tagada taotleja jätkusuutlikkus ja võime täita oma rahalisi kohustusi riigi ees . Lõike 2 kohaselt ei tohi taotleja suhtes toimuda likvideerimismenetlust ega olla nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või olla kehtivat registrist kustutamise hoiatust. Pankrotiseaduse § 1 lõigete 2 ja 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine ning juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohustustena arvestatakse ka nõudeid, mis ei ole muutunud sissenõutavaks . PRIA kontrollib taotleja suhtes võimaliku likvideerimismenetluse või ajutise pankrotihalduri või väljakuulutatud pankrotiotsuse olemasolu ametlikust väljaandest Ametlikud Teadaanded. Lõike s 3 on öeldud, et kui taotleja on saanud eelnevalt toetust riigieelarvelistest või muudest ELi või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi või vähese tähtsusega abi, mis on nõutud tagasi, siis peavad olema tagasimaksed tehtud tähtaegselt ja nõutud summas. Nõue on riigisisene ja se lle eesmärgiks on toetuse sihipärane kasutamine ning taotleja usaldusväärsuse tagamine. Lõig e 4 toob välja, et taotlejal ei tohi olla kehtivat karistust karistusseadustiku §-s 49 1 (ettevõtluskeeld), 209 (kelmus), 209 1 (hankekelmus ELi finantshuve kahjustades), 210 (soodustuskelmus), 294 (altkäemaksu võtmine), 294 (altkäemaksu võtmine), 296 (altkäemaksu vahendus), 298 (altkäemaksu andmine), 298 1 (mõjuvõimuga kauplemine), 300 1 (toimingupiirangu rikkumine), 372 (tegevusloata ja keelatud majandustegevus), 373 (ärikeelu ja teataval erialal ning ametikohal töötamise keelu rikkumine) või 384 ( maksejõetuse põhjustamine) sätestatud süüteo toimepanemise eest. S trateegiakava raames toetuste andmise üle otsustamisel lähtutakse muu hulgas sellest, et kui isik on toime pannud hüvede välja petmisega, avaliku võimu otsuste enda kasuks kallutamisega või ebaausa majandustegevusega seotud väär- või kuriteo, mille toimepanemise eest on tema kohta kantud kehtivad karistusandmed karistusregistrisse, siis ei saa selline isik toetust, sest tegemist ei ole õiguskuuleka ja usaldusväärse isikuga ning ta ei vasta toetuse saamise nõuetele. Loetletud on ja seega arvesse võetakse üksnes need isiku süüteod, mis seavad tõsiselt kahtluse alla tema õiguskuulekuse ja usaldusväärsuse konkreetse toetusega seotult . Lõike 5 kohaselt peab taotleja keskkonna kaitseks vajaliku rajatiste ehitamise ga seotud tegevuste elluviimiseks tõestama vajalike lubade olemasolu. Selle sätte kohaselt peab PRIA kontrollima , et toetusesaajal on olemas vajalikud rahalised vahendid ja mehhanismid, et katta tegevus- ja hoolduskulud tegevuste puhul, mis hõlmavad taristuinvesteeringut või tootlikku investeeringut, et tagada nende finantskestlikkus. Arvesta des, et keskkonnakaitserajatised ei ole üldjuhul kallid ning toetusega hüvitatakse 100% abikõlblikest kuludest, siis võimalus , et taotlejal puuduvad rahalised vahendid tegevuse elluviimiseks , on väga madal . Antud juhul annab v ajaliku kindluse tegevuse elluviimiseks asjaolu , et toetuse saajal on vajalikud load eelnevalt olemas , kui see on nõutav ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt. See on eelduslikuks ja piisavaks tõestuseks , et ta on suuteline tegevust ellu vii m a ning seda sihipärase kohustuseperioodi lõpuni ka hooldama. Lisaks on m aaparandusseaduse ga sätestatud meetmed , mida on PTA-l õigus rakendada isikute suhtes , kes ei täida maaparandussüsteemi hoiutööde nõudeid – määrata rahatrahve ning nõuda rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, teha ettekirjutusi või korraldada asendustäitmist. Seega on eeldatavasti küllaldane , kui toetatava tegevu se elluviimise suutlikkust tõendatakse vastavate lubade olemasolu ga. Lõi g e 6 sea b nõuded mittetulundusühingu le ja maaparandusühistu le , mis on asutatud tähtajalisena . Sellisel juhul peab mõlema nimetatud isiku tähtaeg olema vähemalt viis aastat Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti poolt toetuse väljamaksmisest arvates. See välistab olukorra, kus toetuse saanud mittetulundusühing või maaparandusühistu lõpetab tegevuse enne sihipärase perioodi lõppu. Lõike 7 alusel peavad toetatavad tegevused olema kooskõlas maaparandusühistu tegevuskavas toodud tegevuste ja nende mahtudega, kui toetust taotleb maaparandusühistu. V astavalt maaparandusseaduse §-le 73 on maaparandus ühistu vastutav hoiutööde tegemise eest ulatuses , mis on ühistu üldkoosolekul vastu võetud tegevuskavas ette nähtud. Sellega on tõestatav ühistu vastutus maaparandushoiu tegemisel. Eelnõu § -s 1 1 sätesta takse taotluse esitamise ja taotluse esitamise tähtaeg . Lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja toetuse saamiseks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna ehk e- PRIA kaudu t aotluse ja laadib üles nõutavad dokumendid e- PRIAs . Lõike 2 kohaselt teatab PRIA taotluse esitamise tähtaja ametlikus võrguväljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel. Lõike 3 kohaselt saab t aotleja esitada ettenähtud tähtajal ühe taotluse ühe maaparandussüsteemi kohta. See tähendab, et kui taotleja soovib näiteks korraga uuendada või rajada mitut objekti, mis kuuluvad ühe maaparandussüsteemi koosseisu, siis need investeeringu objektid tuleb kajasta da ühes taotluses. Kui aga taotleja taotleb t oetust kahe eesvoolu , mis teenindavad erin e vaid maaparandussüsteeme, lõikude kohta, siis tuleb esitada kaks ta otlust ehk kummagi maaparandussüsteemi kohta eraldi taotlused . Selliselt säilib parimal viisil ülevaade toetava te st tegevus t est ja nende vastavusest nõuetele, sest nõuded tegevuste ja taotluste hindamise kohta on maaparandussüsteemi põhised. Eelnõu § -s 12 sätesta takse nõuded taotluse le . Lõike 1 kohaselt esitab toetuse taotleja avalduses enda kohta järgmised andmed: 1) nimi ja isikukood või äriregistri kood või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri kood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu toetuse taotlemiseks ; 3) -5) teave toetuse saamiseks esitatavatele nõuetele vastavuse kohta . T aotluse ga esitatakse teave taotleja ja toetatava tegevuse nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks. Taotleja peab taotluses märkima ära uuendatava eesvoolu minimaalse pikkuse ja uuendatavate keskkonnarajatiste minimaalse arvu. Taotluses märgitud minimaalsed tööde mahud tuleb kindlasti ellu viia , et toetust üldse saada. Kui taotleja te eb töid taotluses märgitud eesvoolu minimaalse st pikkuse st vähem ja ei uuenda minimaalse t arvu keskkonnarajatis i , siis taotlejale toetust ei maksta . Kindlasti tuleb t aotluses märkida ära ka uuendatava eesvoolu maksimaalne pikkus ja uuendatavate keskkonnarajatiste maksimaalne arv. Toetust antakse ainult reaalselt tehtud töö eest , ja mis on tehtud vähemalt taotluses esitatud minimaalses mahus. 6) -7) toetatava tegevuse abikõlblike kulude suurus ja taotletava toetuse suurus ostumenetluse puhul . Taotletava toetuse suurus lähtudes määruse §-s 6 sätestatud toetuse määrast ja suurusest. 8 ) kulude mõistlikkust tõendavad nimetatud dokumendid. Kui toetust taotletakse keskkonna kaitseks vajaliku rajatise ehitamiseks , tuleb taotluses ära märkida ka teave hinnapakkumuse valikukriteeriumite kohta. Lõikes 2 on loetletud dokumendid, mida taotleja peab esitama koos taotlusega , et oleks võimalik kindlaks määrata investeeringuobjekti nõuetekohasust. Taotleja peab koos taotlusega esitama järgmised dokumendid: 1) maa valdamise ja sellel toetatavate tegevuste elluviimise õigust tõendav dokument, kui toetatavad tegevused kavandatakse ellu viia maal, mis ei ole taotleja omandis ; 2) paragrahvis 7 sätestatud hinnapakkumusele vastav väljavalitud hinnapakkumus; 3 ) väljavõte maaparandussüsteemi teostusjoonisest või muu plaan mõõtkavas M 1:2000 kuni M 1:10 000, millelt selgub eesvoolu ja keskkonnakaitserajatise paiknemine ja millele on märgitud uu endatava eesvoolu või selle osa pikkus, algus- ja lõpp-punkt, uuendatavate drenaažisuudmete asukohad ning tegevusega seotud katastriüksuse piirid ja katastritunnus; 4 ) PTA- ga kooskõlastatud ehitusprojekt, kui toetust taotletakse § 5 lõikes 2 nimetatud muu keskkonnakaitserajatise ehitamiseks; 5 ) keskkonnamõjude eelhinnang, kui toetust taotletakse lõhejõel kavandatava tegevuse kohta või muudel juhtudel, kui seda nõuab õigusakt; 6 ) vee-elustiku eksperdi kõrgharidust tõendav dokumen t ja töökogemust kinnitav dokumen t või nimekiri senistest töödest, millest nähtub vee-elustiku eksperdi töökogemus keskkonnamõjude hindamise alal; 7 ) arve-saateleh t või arve, mille on väljastanud isik, kellelt taotleja tellis ettevalmistava töö või teenuse, kui taotleja taotleb toetust ka ettevalmistava töö kohta; 8 ) maaparandusühistu tegevuskava, kui toetust taotleb maaparandusühistu; 9 ) tõend, millest nähtub, et projekteerija on läbinud koolituse keskkonnasäästliku maaparandussüsteemi projekteerimise alal; 1 0 ) kaasomaniku kirjalik nõusolek tegevuse elluviimiseks, kui investeeringuobjekt, mille kohta toetust taotletakse, asub kaasomaniku maal. Lõike 3 alusel tuleb uuendatava eesvoolu ja uuendatava või ehitatava keskkonnarajatise asukoht esitada eesvoolude kaardil. Taotleja märgib sinna investeeringuobjektide minimaalsed ja maksimaalsed mahud. Eesvoolude k aardile i nvesteeringuobjektide kandmise nõue on võrreldes seni antud maaparanduse investeeringutoetuse tingimustega uus . Eesvoolud, settebasseinid ja puhastuslodud, mida saab uuendada , on e- PRIAs eeltäidetud andmetega eesvoolude ja keskkonnakaitserajatiste kohta . Kui eesvoolude kaardil e on eesvoolu lõikude pikkused ja uuendatavad ja ehitatavad keskkonnakaitserajatised märgitud, saab esitada taotluse. Eeltäidetud andmed eesvoolude ja olemasolevate keskkonnakaitserajatiste kohta kannab eesvoolu kaardile enne taotlusvooru PTA . Eelnõu § -s 13 sätestatakse nõuded taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise kohta . Taotluses esitatud andmete õigust ning taotleja ja toetatava tegevuse vastavust Euroopa Liidu õigusaktides, ELÜPSis , strateegiakavas ja selles määruses sätestatud nõuetele kontrollivad PRIA ja PTA . Eelnõu §-s 1 4 sätesta b taotlus t e hindamise . PRIA hindab esitatud taotlusi lisas sätestatud hindamiskriteeriumite alusel . H indamiskriteeriumite alusel moodustub taotluste paremusjärjestus, milles loetakse paremaks suurema hindepunkti saanud taotlus. H indamiskriteeriumite moodustamisel lähtuti strateegiakavas toodud sekkumise eesmärgist ja valikukriteeriumi st ( milles eelistatakse sekkumise 1.9.1 esimese etapi tegevuste puhul maaparandusühistuid ja põllumajandustootjaid ) . Esiteks eelistakse kahte taotlejate sihtgruppi – maaparandusühistu id ja põllumajandustootjaid . Maaparandusühistu te eelistamine on põhjendatud, kuna ühistegevus mõjutab kõiki maaparandusühistu liikme id ehk paljusid maaomanikke ning maaparandusühistud on moodustatud maaparandussüsteemi terviklikkus est lähtudes . Põllumajandustootjaid eelistatakse, sest toetuse eesmärk on seotud põllumajandussektori vastupanuvõime ja toiduga kindlustatuse tagamisele kaasaaitamise ga . Samuti on ühe hindamiskriteeriumina eelistatud eesvoolude uuendami ne , sest alati ei ole vajalik ega ka põhjendatud eesvoolule keskkonnakaitserajatise rajamine ning on lähtutud põhimõttest, et kõikide l taotlejatel oleks id võrdsed võimalused toetustele ilma, et nad peaksid kunstlikult rajama keskkonnakaitserajatist, kui selleks otsene vajadus puudub. Samas on eesvoolu uuendamise hindepunkt madalam võrreldes keskkonnakaitseks seotud rajatise hindamiskriteeriumitega . Kõige enam on eelistatud taotlused, mis on seotud keskkonnaseisundi parandamisega ning eriti nende veekogumite valgaalal, mis on toodud 2022-2027 veemajanduskava meetmeprogrammis. Keskkonnakaitserajatiste mõju on suurem , kui need rajatakse sinna, kus on nende vajadus ja olulisus on kõige suurem. Veemajanduskavas on toodud veekogumid, mille koormus on põhjustatud kuivendusest. Seega eelistatakse hindepunktina nende veekogumite valgalale keskkonnakaitse rajatise rajamist. V õrdsete hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust, kus minimaalne uuendatava eesvoolu pikkus on väiksem. Kui ka sel siis on hindepunkt id võrdsed , siis eelistakse taotlust, mis paikneb suublale lähemal , k una suublale lähemal asuv eesvoolu toimimine on vajalik kõikidele maaparandussüsteemi omanikele. Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab toetusteks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevused, sealhulgas uuendamine vähemalt minimaalses mahus. Sel juhul kui PRIA teeb osalise rahuldamise otsuse, siis tuleb ellu viia taotluses kavandatud keskkonnakaitse ra jatiste ehitamise tegevused täies ulatuses ja uuenda mise tegevused vähemalt minimaalses mahus. Eelnõu § -s 1 5 sätesta takse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kor d . Lõike 1 kohaselt rahuldatakse kooskõlas ELÜPS § 28 lõike 1 punktis 3 sätestatuga kõik nõuetele vastavad taotlused , kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahastamise summa ei ületa toetuseks ettenähtud vahendeid. K õik nõuetekohased taotlused rahuldatakse ettenähtud vahendite piires . Kui eelarve vahendeid ei ole piisavalt rahuldatakse eelarve piires üksnes parimad nõuetelevastavad taotlused. T aotluse rahuldamata jätmise otsuse teeb PRIA ELÜPS -i § 28 lõike 3 sätestatud alustel. V iidatud lõige 3 loetleb juhud, mille puhul tehakse maaelu arengu toetuse taotluse rahuldamata jätmise otsus . PRIA teeb taotluse osalise või täieliku rahuldamise otsuse või taotluse rahuldamata jätmise otsuse 5 0 tööpäeva jooksul arvates taotluse esitamise tähtpäevast. Kui hindamistulemuste alusel väljavalitud ja vajaduse korral paremusjärjestusse seatud nõuetekohast maaelu arengu toetuse taotlust ei ole võimalik täies ulatuses rahuldada, sest taotletava toetuse suurus ületab sekkumise, sekkumise raames toetatava tegevuse või muu strateegiakavas nimetatud aluse kohta sama aasta maaelu arengu toetusteks ettenähtud vahendite jäägi, võib PRIA teha taotluse osalise rahuldamise otsuse. Taotlus rahuldatakse küll osaliselt, mis tähendab , et taotlejale määratakse väiksem toetusesumma , kui ta taotles, kuid taotluses kavandatud tegevused tuleb ellu viia täies mahus, et toetuse taotletav eesmärk ei jääks saavutamata. Uuendamise puhul tuleb tööd teostada vähemalt taotluses näidatud minimaalses mahus. Eelnõu § -s 1 6 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise ja kasutusse võtmise nõuded. Lõike 1 kohaselt viib toetuse saaja toetatava tegevuse ellu, sealhulgas esitab kõik tegevuse elluviimist tõendavad dokumendid ja võtab toetuse abil ehitatud, uuendatud või soetatud vara sihipäraselt kasutusse ühe aasta jooksul arvates PRIA poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest, kuid hiljemalt 30. juunil 2029. Oluline on silmas pidada, et toetatavad tegevused viiakse ellu vähemalt taotluses märgitud minimaalses mahus. Kui tegevusi viiakse ellu vähem kui minimaalses mahus, siis jäetakse taotlus rahuldamata. Lõike 2 kohaselt tuleb e esvoolu ja keskkonnarajatise uuendamise käigus eesvoolust sete eemalda da maaeluministri 19. detsembri 2018 . a määruse nr 75 „Maaparandushoiutööde nõuded“ §-s 8 sätestatud nõuete kohaselt. Eesvoolu uuendustöödega saab hoida ära sette kandumi s e suublasse ning taga da eesvoolude tehnili s e lt ja ökoloogi li s e lt hea seisund i. Heas seisundis toimivad eesvoolud, mille uuendus töödel on järgitud nimetatud määrusega sätestatud nõudeid ja maaparandushoiu head tava, aitavad vähenda da kliimamuutustest (eelkõige sademete rohkus) tingitud võimalikku negatiivset mõju nii põllumajandusmaa sihipära sele kasutus ele ja keskkonnale . Sette eemaldamisel tuleb kasutada õigeid tehnoloogiaid. Näiteks eesvoolu uuendamisel tuleb veekogusse paigaldada settepüüdematt, põhupakk, setteekraan või rakenda da muud analoogset tehnoloogiat , mis minimee rib sette kandumise allavoolu. Samuti on maaparandussüsteemi toimimisest põhjustatud setete akumuleerimiseks vajalik rajada eesvoolule settebassein või puhastuslodu . Eesvoolul eemaldatakse s ete üldjuhul ühelt kaldalt, säilitades võimalusel selle teisel kaldal taimestik. Sette eemaldamisel tuleb silmas pidada, et töid ei tehtaks suurvee perioodi l ja lõhejõgede nimistusse kantud veekogude korral ka lõhilaste kudemis ajal (ajavahemikul septembrist – mai lõpuni). Sete tuleb paigaldada kaldale selliselt, et oleks välditud selle tagasivalgumine eesvoolu. Juhul kui e esvoolul paikneb settebassein või puhastuslodu, tuleb tagada, et need oleksid enne sette eemaldamist töökorra s. Lõikes 2 sätestatud nõuete kohaselt tuleb sette eemaldamisel jätta eesvoolu ühele kaldale taimestik kasvama. Kui see ei ole võimalik tuleb sellest viivitamata teavitada PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PTA- d . Siinkohal tuleb silmas pidada, et täita tuleb ka kehtivaid suudme hooldamise nõudeid, mis on sätestatud lõikes 1 viidatud määrusega „Maaparandushoiutööde nõuded“. Suudme hooldamise nõuded näevad ette muuhulgas puittaimestiku raie eesvoolu põhjast, nõlvalt ja kaldalt mõlemalt poolt suuet viie meetri ulatuses piki eesvoolu. Vältimaks puittaimede juurte tungimist torustikku võib olemasoleva suudmetoru asendada näiteks 6 meetri pikkuse kinnise suudmetoruga, mis ulatuks eesvoolul kasvavatest puittaimedest eemale. Lõike 3 kohaselt peab taotleja teatama PTA-d PRIA e-teenuse keskkonna eesvoolu ja keskkonnakaitserajatise uuendustööde ja ehitamistööde tegemise alguse ja koha vähemalt kolm tööpäeva enne nende tööde algust. See võimaldab PRIAl ja PTA-l vajadusel õigeaegselt kontrolle läbi viia. Lõike 4 kohaselt tagab t oetuse saaja , et eesvool ja keskkonnakaitserajatis, millele toetust taotleti , toimivad nõuetekohaselt vähemalt viis aastat arvates P RIA poolt toetuse maksmisest ehk sihipärase kasutamise perioodi lõpuni . T oetuse abil ehitatud, uuendatud või soetatud vara mitte nõuetekohase toimimise korral peab toetuse saaja PRIA nõudmisel saadud toetusraha tagasi maksma ELÜPS §-de 123–126 alustel ja korras. Eelnõu §-s 17 sätestatakse toetuse saaja muud kohustused. Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja täitma sihipärase kasutamise perioodi lõpuni järgmisi kohustusi: 1) võimaldama teostada auditit, järelevalvet ja muid toetuse saamisega seotud kontrolle ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldama viibida toetuse saaja kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal . Näiteks lükatakse taotluse avaldus või maksetaotlus tagasi, kui toetuse saaja või tema esindaja takistab kohapealse kontrolli tegemist, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral; 2) esitama auditi, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul; 3) raamatupidamiskohustuslasena , kui tegevusi viiakse ellu ostumenetlusega, eristama selgelt oma raamatupidamises toe tuse kasutamisega seotud kulud ning neid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest. Nõue tuleb ÜPP-strateegiakava määruse artikli 123 lõike 2 punkti b alapunktist i, mille kohaselt põ llumajandustootjad, teised toetusesaajad ja muud sekkumise rakendamises osalevad asutused on teadlikud neile antud toetusest tulenevatest kohustustest ning kasutavad kas eraldi raamatupidamissüsteemi või nõuetekohaseid raamatupidamiskoode kõikide tegevusega seotud tehingute jaoks, kui see on asjakohane; 4) esitama seiret tegevale isikule või asutusele tema nõudmisel teavet sekkumise seirenäitajate kohta, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise aja ja koguse ning maaparandussüsteemi ehitus- ja ho iutööde maksumuse ja mahu kohta. Samuti peab toetuse saaja võimaldama võtta maaparandussüsteemi eesvoolust ja keskkonnakaitserajatisest veekvaliteedi ja -elustiku seisundi hindamiseks vajalikke analüüse ning lubama osaleda maaparandusseadus es sätestatud maaparandusseires ; 5) säilitama toetusega seotud dokumendid vähemalt sihipärase perioodi lõpu n i ; 6) teavitama viivitamata PRIAt t aotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või tegevuse elluviimist takistavatest asjaoludest . Sealhulgas tuleb PRIA-t teavitada toetatava tegevusega seotud vara üleandmisest teisele isikule ; 7) näitama avalikkusele , et tegemist on EAFRDi toetu se abil elluviidava tegevusega. Selleks tuleb kasutada ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi ; 8) taga ma toetusaluse rajatise nõuetekohane hooldustööde tegemine maaparandusseaduse kohaselt. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu, et maaparandusseaduses sätestatud hoiukohustus kehtib tähtajatult kõigi maaparandussüsteemide rajatiste kohta. Lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja vastama § 10 lõigetes 1 , 3 ja 5 sätestatud nõuetele (tal ei ole maksuvõlga, ta ei ole saanud ega taotle kulu kohta mujalt toetust, tal ei ole kehtivat karistust) kuni PRIA poolt toetus e maksmiseni. Lõike 3 kohaselt peab toetuse saaja vastama § 10 lõikes 2 sätestatud nõuetele – tema suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist või tal ei ole kehtivat registrist kustutamise hoiatust – kuni sihipärase kasutamise perioodi lõpuni. Lõikega 4 täiendatakse lõigetes 1-3 sätestatud kohustusi . T oetuse saaja le peab hiljemalt maksetaotluse esitamise ajaks olema väljastatud ehitise kasutusluba või kasutusteatis toetuse abil ehitatud keskkonnarajatise sihipäraseks kasutamiseks, kui see on nõutud ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt. Sealjuures peab olema nimetatud kasutusluba või kasutusteatis kättesaadav ehitisregistris või maaparandussüsteemide registris. Kasutusloa või kasutusteatise väljastamine tagab selle, et rajatis on ehitatud nõuetekohaselt ja sihipäraseks kasutamiseks valmis ning seega on täidetud toetuse andmise eesmärk. Eelnõu §-s 18 sätestatakse nõuded maksetaotluse esitami se ja maksetaotluse kohta . Lõike 1 kohaselt peab toetuse saaja toetuse väljamaksmiseks esitama pärast investeeringu täielikku tegemist elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu PRIA-le maksetaotluse. Lisaks peab toetuse saaja näitama ära eesvoolude kaardil elluviidud tegevus te asukoha . Lõikes 2 on loetletud andmed, mida toetuse saaja peab maksetaotluses esitama. Maksetaotluses peab olema näidatud toetuse saaja ärinimi , äriregistri kood ja selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse. Lisaks tuleb ära märkida teave ellu viidud tegevuse maksumuse kohta. Maksetaotluses tuleb välja tuua ka teave investeeringu tegemist tõendavate dokumentide kohta . Lisaks tuleb maksetaotluses esitada investeeringuobjekti kogumaksumuse muutumise andmed . Lõikes 3 on loetletud dokumendid, mis tuleb esitada lisaks maksetaotlusele, kui toetusalune tegevus on olnud keskkonnarajatise ehitamine. Maksetaotlusele lisaks tuleb esitada selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis kaupa. Veel tuleb esitada eelpool mainitud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav maksekorraldus, väljatrükk või arvelduskonto väljavõte. Ehitise rajamise puhul tuleb esitada ka selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö. S oetatud kauba või teenuse eest saadud arve-saatelehel või arvel ning osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendaval dokumendil näidatud tehingu sisu peab vastama arve väljastanud isiku hinnapakkumusele. Eelnõu §-s 19 sätestatak se maksetaotluse kontrollimine . PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning ellu viidud tegevuse vastavust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele või taotluses toodud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, ELÜPS- le ja selle alusel kehtestatud õigusaktidele. Eelnõu §-s 20 sätestatakse toetuse maksmine. Lõike 1 alusel makstakse toetus välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ja juhul , kui toetuse saaja on tegevused nõuetekohaselt ellu viinud. Lõike 2 alusel teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse ELÜPS-i § 28 lõikes 3 sätestatud juhtudel . Nimetatud sätte kohaselt tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui taotleja, taotlus või toetatav tegevus ei vasta toetuse andmise j a kasutamise nõuetele , kui taotleja ei esita tõendeid või ei tee teatavaks toetusega seotud asjaolusid, kui taotleja takistab kohapealse kontrolli tegemist, kui on esitatud valeandmeid või kui esinevad ELÜPS-i §-s 28 toodud muud asjaolud. Toetuse m aksmisest keeldumise otsus tehakse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Lõige 3 sätestab, et kui enne toetuse maksmi st tehakse kindlaks, et toetuse saaja rikub toetatava tegevuse elluviimise nõudeid või ei täida muid toetuse saamise kohustusi, võib PRIA vähendada makstavat toetust või keelduda toetuse maksmisest, arvestades rikkumise raskust, ulatust, püsivust ja korduvust. Lõige 4 sätestab, et k ui taotleja on viinud ellu vähem tegevusi kui taotluses märgitud maksimaalne tööde maht, kuid ellu on viidud tegevused vähemalt taotluses märgitud minimaalses mahus. Eelnimetatud juhul antakse toetust vaid nende tegevuste eest, mille taotleja on ellu viinud. Lõige 5 sätestab, et peale maksetaotluse esitamist taotleja poolt teeb PRIA maksetaotluse alusel toetuse maksmise otsuse sellise aja jooksul, et toetusraha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu jooksul arvates nõuetekohase maksetaotluse ja sellega seotud dokumentide saamisest. Lõike 6 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmisest keeldumise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Lõike 7 alusel tunnistab PRIA t oetuse maksmisest keeldumise otsuse korral täielikult või osaliselt kehtetuks ka taotluse rahuldamise otsuse. Eelnõu §-s 21 sätestatakse dokumentide säilitamine. Määruse alusel esitatud dokumente taotlejale ei tagastata ning PRIA säilitab nimetatud dokumente kuni 2039 . aasta 31. detsembrini. Eelnõu §-s 22 sätestatakse toetuse saaja andmete avalikustamine. PRIA teavitab toetuse saajat tema andmete avalikustamisest ning töötlemisest Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artiklites 98 ja 99 sätestatud alustel ja korras. See tähendab, et PRIA peab veebilehel avaldama toetavate tegevuste loetelu ja ajakohastab seda loetelu vähemalt iga nelja kuu tagant järgmiste andmetega. Nimetatud määruse artikli 98 kohaselt tagavad liikmesriigid EAFRDst toetuse saajate andmete iga-aastase tagantjärele avaldamise. EAFRDst toetuse saajate suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 49 lõike 3 punkte a, b, d – j ja l ning artikli 49 lõiget 4. See tähendab, et PRIA ava likustab oma veebilehel toetuse saaja ja tema taotluse kohta järgmised andmed: juriidilisest isikust toetuse saaja nimi ning riigihangete puhul töövõtja nimi, tegevuse nimetus, tegevuse eesmärk, tegevuse alguskuupäev, tegevuse eeldatav või tegelik lõpuleviimise kuupäev, tegevuse kogumaksumus, asjaomane fond, asjaomane erieesmärk ning tegevuse ja asjaomase riigi asukohatähis või asukohatuvastus, samuti ELi kaasrahastamise määr. Iga liikmesriik avaldab selle teabe ühelainsal veebisaidil. Nimetatud teave on avalikkusele kättesaadav kaks aastat alates selle esialgsest avaldamisest. Liikmesriigid ei avalda toetuse saaja nime, kui toetuse saajale ühe aasta jooksul makstav toetus on 1 250 eurot või väiksem. PRIA teavitab toetuse saajaid sellest, et neid puudutavad andmed avaldatakse ning et ELi finantshuvide kaitsmise eesmärgil võivad ELi ja liikmesriikide auditeerimis- ja uurimisorganid neid andmeid töödelda. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261). 4. Määruse mõjud Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid põllu majandusele ning looduskeskkonnale ja kaudseid mõjusid regionaalarengule ning kohaliku omavalitsuse korraldusele . Määrusega kehtestatakse strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse andmise ja kasutamise kord tegevuse kohta, mis on suunatud eesvoolu ja keskkonnakaitserajatise uuendamisek s ning keskkonnakaitserajatise ehitamiseks , mille tulemusena paraneb eesvoolude tehniline ja ökoloogiline seisun d ning väheneb üleujutuste oht ning leeven eb kuivendusest tingitud negatiivne mõju. Samuti piiravad uued keskkonnakaitserajatised põllumajandusmaalt tuleneva hajukoormuse levikut ja suurendavad eesvoolude isepuhastumist ning bioloogilist mitmekesisust. Toetuse kaasabil luuakse eeldused põllumajandusmaa kasutamiseks ja maandatakse põllumajandustootmisele kahjulikult toimivaid ilmastikunähtusi – liigsetest sademetest. Samuti aitavad investeeringud kaasa ettevõtte konkurentsivõime kasvule läbi tootmistõrgete vähenemise ning tootmiskindluse tõstmise. Määrus on seotud arengukavaga „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“, et aidata tagada toidujulgeoleku ja põllumajanduse konkurentsivõime eesmärkide saavutamist, kus põllumajanduslikus kasutuses tuleb hoida vähemalt üks miljon hektarit põllumajandusmaad. Toetuse kaasabil uuendatakse eesvool e , ehitatakse ja uuendatakse keskkonnakaitserajatisi , millega aidatakse kliimamuutuste tingimustes põllumajandusmaad sihipärases ja jätkusuutlikus kasutuses hoida. Toetusega on võimalik eesvoole uuendada aastatel 2024–2027 kokku umbes 700 km ulatuses ning nende korrashoiust sõltub tuhandete hektarite põllumajandusmaa kuivendussü steemide nõuetekohane toimimine ja viljelusväärtuse säilimine ning lumesulamisest, voolutakistustest ja muudest asjaoludest tekkiva ül eujutuse ohu vältimine. Kuna tegemist on senisest maaparanduse investeeringutoetusest mõnevõrra erineva lähenemisega (oluliselt on muutunud toetuse andmise põhimõtted ja toetuse skeemi ülesehitus ning laiendatud on potentsiaalsete toetuse taotlejate ringi) , siis on keeruline prognoosida, kui p alju isikuid erinevatest sihtgruppidest (füüsilised isikud, ettevõtjad, põllumajandustootjad, mittetulundusühingud, maaparandusühistud, KOV-d ) võivad tulla toetust taotlema. Strateegikavas on vastava sekkumise sihttaseme puhul arvestatud u 160 taotlejaga . 64 maaparandus ühistut on potentsiaalsed taotlejad , kellest valdav osa võivad tulla toetust taotlema. Strateegiakava, mille alusel antakse maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ja keskkonnakaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus t , keskkonnamõjud on hinnatud Estonian, Latvian & Lithuanian Environment OÜ poolt koostatud ÜPP strateegiakava 2023–2027 keskkonnamõju strateegiline hindamise (2022) raames osaliselt või täielikult. Suurimaks muudatuseks uuel perioodil on määruses lihtsustatud kulumeetodi kasutamine eesvoolu ja keskkonnakaitserajatise uuendamisel. Lihtsustatud kulumeetodi kasutamise peamine eesmärk on lihtsustamine nii toetuse saajatele kui ka PRIA-le . T oetuse taotlemisel ja tegevuste elluviimisel halduskoormus ettevõtetele , mittetulundusühingutele varasemaga võrreldes ei suurene , sest nagu eespool mainitud toetuse taotlemiseks esitatakse vähem dokumente ning toetus hüvitatakse ühtse ühikhinna alusel . See omakorda toob PRIA -le ja PTA - le väiksema töökoormus e . Siiski jääb toetuse saajale ka edaspidi kohustus esitada tegevuse elluviimise ja kasutamise kohta PRIA-le kõik vajalikud andmed ja dokumendid, mis on määruses nõutud. 5. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud S ekkumise 1.9.1 esimese etapi eelarve on strateegiakava kohaselt 7 023 253 eurot , millest on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi (EAFRD) osalus 80 protsenti ( 5 618 602 eurot) ja Eesti riigieelarve osalus 20 protsenti. S ekkumise 1.9.2 eelarve on strateegiakava kohaselt 11 476 747 eurot, millest on EAFRD osalus 80 protsenti (649 600 eurot) ja Eesti riigieelarve osalus 20 protsenti. S ekkumise KK3 eelarve on strateegiakava kohaselt 812 0000 eurot, millest on EAFRD osalus 80 protsenti ( 918 1397 eurot) ja Eesti riigieelarve osalus 20 protsenti. Määruse rakendamisega ei ole kavandatud lisakulutusi riigieelarve vahenditest. M ääruse rakendamisega ei kavandata tulusid. Toetus panustab tegevuspõhise riigieelarve „Põllumajandus, toit ja maaelu programm 2023–2026“ programmi meetme 7.4 „Põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamise“ tegevusse 7.4.2 „Maaparandus“ ja „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ põllumajanduses kvaliteetsete sisendite tagamise tegevussuuna eesmärkidesse. Toetuse riigipoolne kaasrahastus kaetakse Maaeluministeeriumi valitsemisala eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Strateegiakava ettevalmistuseks moodustati 2019. a 18. juunil juhtkomisjon, kuhu kuulusid valdkondade huvigruppide ning riigiasutuste esindajad. Juhtkomisjoni ülesanneteks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa liidu ühise põllumajanduspoliitika maaelu arengu toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida strateegiakava koostamist, teha ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne kava esitamist Vabariigi Valitsusele. Lisaks kohtusid strateegiakava ettevalmistuseks aastatel 2019–2020 valdkondlikud töögrupid. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide töö tulemusena on kujundatud ka käesoleva toetuse tingimused. Juhtkomisjoni ja valdkondlike töögruppide materjalid on leitavad Maaeluministeeriumi kodulehel https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 . Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja K liima ministeeriumile ning saadetakse arvamuse saamiseks PRIA - le , PTA- le , strateegiakava juhtkomisjonile , E esti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Maaparandajate Selts ile, Eesti Erametsaliidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ja Eestimaa Talupidajate Keskliidule . Rahandusministeerium Kliimaministeerium 01.08.2023 nr 1.4-3/716 Regionaalministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Regionaal-ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaalministri määruse „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi eesvoolu uuendamise ja keskkonna- kaitserajatise ehitamise ja uuendamise investeeringutoetus” eelnõu. Ootame Teie seisukohta 23. augustiks 2023. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu, 1_9_1_EN.docx 2. Seletuskiri, 1_9_1_SK.docx 3. Lisa, Lisa_Hindamiskriteeriumid.docx Reena Osolin 625 6287, [email protected] Jaana Lepik 625 6202, [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734