Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega

Justiitsministeerium Rahandusministeerium Välisministeerium 11.08.2023 nr 1-6/2814-1 Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu "Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega" kooskõlastamisele esitamine Siseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise ga “ ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja teistele adressaatidele arvamuse avaldamiseks. Kuna suurem osa eelnõus olevaid muudatusi peab jõustuma juba 1. oktoobril 2023. aastal, siis palume teilt tagasisidet hiljemalt 10 tööpäeva jooksul. Eelnõuga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis EIS. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Lauri Läänemets siseminister Lisad: 1. eelnõu 2 lehel 2. eelnõu seletuskiri 6 lehel Arvamuse avaldamiseks: Andmekaitse Inspektsioon MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Eesti Linnade ja Valdade Liit Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit Notarite Koda Politsei- ja Piirivalveamet RR Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee Registrikood 70000562 Annika Nõmmik Aydin 6125184 [email protected] 2 (2)  EELNÕU 07.08.2023 VABARIIGI VALITSUS MÄÄRUS 2023 nr Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3, § 29 lõike 3 ja § 100 lõike 2 alusel. § 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 128 „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandme te rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“ täiendamine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 128 „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“ § 6 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „juhtud e l“ sõnadega „ja kooselulepingu sõlmimisel või lõpetamisel“. § 2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ muutmine Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 13 punkt 1 sõnastatakse järgmiselt: „1) vallaline, isiku kohta ei ole registrisse kantud ühegi abielu või registreeritud kooselu olemasolu tõendava dokumendi andmeid;“; 2) paragrahvi 13 täiendatakse punktidega 4 1 –43 järgmises sõnastuses: „41 ) registreeritud kooselus, kui isiku kohta on registrisse kantud kehtiva kooselulep ingu sõlmimist tõendava dokumendi andmed; 42 ) registreeritud kooselu lõpetatud, kui isiku kohta on registrisse kantud perekonnaseis u kajastava viimase dokumendina kooselulepingu lõpetamist tõendava dokumendi andmed; 1 43 ) registreeritud kooselu lõppenud, kui isiku kohta on registrisse kantud perekonnaseis u kajastava viimase dokumendina kooselulepingu sõlmimist tõendava dokumendi andmed ja see registreeritud kooselu on lõppenud registreeritud elukaaslase surmaga;“; 3) paragrahvi 18 pealkirja ja sissejuhatavat lauseosa täiendatakse pärast sõna „abikaasa“ sõnadega „, registreeritud elukaaslase“; 4) määrust täiendatakse §-ga 221 järgmises sõnastuses: „§ 221 . Kooselulepingu andmed Registrisse kantakse andmed järgmiste dokumentide kohta: 1) kooseluleping; 2) kooselulepingu lõpetamise dokument.“; 5) paragrahvi 24 täiendatakse punktidega 3 1 –33 järgmises sõnastuses: „31 ) tunnistatakse kooseluleping kehtetuks; 32 ) lõpetatakse kooseluleping; 33 ) tunnistatakse kehtetuks kooselulepingu lõpetamine;“; 6) paragrahvi 45 lõiget 1 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses: „7) isikukoodi andmine.“; 7) paragrahvi 45 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt: „(2) Notar annab dokumendi- ja sellega seotud andmed järgmiste dokumentide kohta: 1) vanema või eestkostja notariaalselt tõestatud nõusolek lapse lapsendamiseks; 2) kooseluleping; 3) kooselulepingu lõpetamise dokument.“. § 3. Määruse jõustumine (1) Määrus jõustub 1. oktoobril 2023. aastal. (2) Määruse § 1 ja § 2 punkt 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. aastal. Kaja Kallas peaminister Lauri Läänemets siseminister Taimar Peterkop riigisekretär 2  Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmis ega“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Eelnõuga muudetakse kahte määrust: 1) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrus nr 128 „Elukoha aadresse edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimis - koha andmete esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 128); 2) Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrus nr 129 „Rahvastikuregistri turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate kaupa nende üleantavate andmete loetelu“ (edaspidi määrus nr 129). Muudatused on vajalikud, et rakendada 20. juunil 2023. aastal vastu võetud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust1 . Selle seadusega kehtestatakse alates 2024. aasta 1. jaanuarist abieluvõrdsus ja muudetakse muu hulgas kooseluseadust. 1.2. Eelnõu ettevalmistajad Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna õigus- nõunik Annika Nõmmik Aydin (tel 612 5184, [email protected]), osa- konnajuhataja Enel Pungas (tel 612 5163, [email protected]) ning rahvastik u- registri halduse talituse juhataja Mairis Kungla (tel 612 5208, [email protected]) ja nõunik Carolyna Maidla (tel 612 5055, [email protected]). 1.3. Märkused Eelnõu on töötatud välja, et rakendada 20. juunil 2023. aastal vastu võetud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust, ning see on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi järgmiste punktidega:  punkt 11.22 „Muudame perekonnaseadust selliselt, et abielu sõlmitakse kahe täiskasvanud inimese vahel“;  punkt 11.23 „Võtame vastu kooseluseaduse rakendusaktid“. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega. Eelnõuga muudetakse: 1) määrust nr 128 avaldamismärkega RT I, 05.04.2023, 10 ja 2) määrust nr 129 avaldamismärkega RT I, 19.05.2022, 5. 1 RT I, 06.07.2023, 6. 1 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Paragrahviga 1 täiendatakse määruse nr 128 § 6 punkti 9. Muudatuse kohaselt annab notar rahvastikuregistrisse (edaspidi RR) lisa-aadresse ja kontaktandmeid lisaks perekonnaseis u- toimingute seaduse § 3 lõikes 8 nimetatud juhtudele ka kooselulepingu sõlmimisel kui ka lõpetamisel. See loob võimaluse saada rohkem RR-i andmeid isikute kohta, kes teevad notari juures toiminguid. Selle tulemusel on isikute andmed RR-is aktuaalsemad ja õigemad. Paragrahviga 2 muudetakse määrust nr 129. Punktiga 1 täiendatakse määruse nr 129 § 13 punkti 1. Muudatuse kohaselt on isiku perekonnaseis vallaline, tema kohta ei ole registrisse kantud ühegi abielu või registreeritud kooselu olemasolu tõendava dokumendi andmeid. Seega ei ole isik edaspidi enam vallaline ka juhul, kui ta on või on olnud registreeritud kooselus. Muudatus tuleneb perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, mille seletuskirjas2 on selle vajadust põhjendatud järgmiselt: Registreeritud kooselu andmete kajastamine rahvastikuregistris ja „vallalise“ mõiste täpsustamine on vajalik ka õiguskäibeks. Perekonnaseisu kajastamisel registris saab kontrollida esemete kuuluvust ja võimalikke käsutuspiiranguid, kui registreeritud elukaaslased teevad tehinguid endale kuuluvate esemetega. „Vallalise“ mõiste täpsustamine on muu hulgas oluline ka seetõttu, et abieluvararegistris ei kajastu andmed ka juhul, kui abikaasad on valinud varaühisuse varasuhte (AVRS § 1 lg 1). Muudatuste korral on notarile rahvastikuregistrist nähtav, et isikud on registreeritud kooselus, mis näitab, et tehingu puhul on täiendavalt vaja üle kontrollida nende valitud varasuhe ja pöörata tähelepanu sellega kaasnevate[le] õiguslikele tagajärgedele. „Vallalise“ mõiste täpsustamine tagab selle, et notar saab olla veendunud selles, et ta ei pea eraldi kontrollima varasuhtega kaasnevaid õiguslikke tagajärgi. Samuti saab näiteks kohtunikuabi kontrollida kinnistusraamatusse kande tegemisel, kas kinnisasi kuulub registreeritud elukaaslaste ühis- omandisse või vaid ühele neist ning kas registreeritud kooselu on kehtiv. Punktiga 2 täiendatakse määruse nr 129 § 13 punktidega 41 –43 , millega lisatakse perekonnaseisu andmete loetellu järgmised perekonnaseisu liigid:  registreeritud kooselus;  registreeritud kooselu lõpetatud ja  registreeritud kooselu lõppenud. Muudatus tuleneb perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest, mille seletuskirjas on selgitatud: Kooselulepingu kehtivuse ajal kajastub registris perekonnaseisuna „registreeritud kooselus“. Perekonnaseis „registreeritud kooselu lõpetatud“ hõlmab nii neid olukordi, mil registreeritud elukaaslased on kooselulepingu kokkuleppel notari juures lõpetanud (KooS § 19) kui ka neid, mil kooseluleping on lõpetatud hagimenetluses kohtus (KooS § 191). Kooselu lõppemisel ühe 2 207 SE seletuskiri, lk 77. 2  registreeritud elukaaslase surmaga on eelnevast eristatud perekonnaseis „registreeritud kooselu lõppenud“. Nende eristamine on vajalik, sest mitme toetuse puhul isiku registreeritud elukaaslasele on aluseks registreeritud kooselu lõppemine surma tõttu, mitte seetõttu, et registreeritud kooselu on notari juures või kohtus lõpetatud. Eristamine aitab vältida, et iga kord ei tule vaatamata registris kajastuvale perekonnaseisule eraldi üle kontrollida, kas kooseluleping on varasemalt lõpetatud või lõppes see ühe registreeritud elukaaslase surma tõttu.3 Kui registreeritud kooselu lõppeb seetõttu, et registreeritud elukaaslased sõlmivad abielu, ei teki eraldi perekonnaseisu liiki. Sellisel juhul tuleneb perekonnaseis abielust ja RR-is kajastub isiku perekonnaseisuna „abielus“. Punktiga 3 täiendatakse määruse nr 129 § 18, mille kohaselt kantakse RR-i isiku vanemate, abikaasa ja lapse andmed. Punktiga 3 lisatakse paragrahvi pealkirja ja sissejuhatavasse lausesse ka registreeritud elukaaslane. Punktiga 4 täiendatakse määrust nr 129 §-ga 221 , mille kohaselt kantakse RR-i andmed järgmiste dokumentide kohta: 1) kooseluleping; 2) kooselulepingu lõpetamise dokument. Loetelus ei ole kooselulepingu lõppemise dokumenti, sest kooseluleping lõppeb registreer itud elukaaslase surmaga. Kooselulepingu andmed muutuvad surma registreerimise korral RR-is ja abieluvararegistris automaatselt. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas on kirjeldatud surma registreerimist nii: Surma registreerimiseks edastab tervishoiuteenuse osutaja seaduses sätestatud andmed rahvastiku- registrisse arstliku surmateatise koostamisel. Isiku surma puudutavad andmed edastab surma tuvastanud tervishoiuteenuse osutaja esimesel võimalusel tervishoiuteenuse osutaja juures kasutatava infosüsteemi vahendusel tervise infosüsteemi. Tervise infosüsteemist edastatakse surnud isiku ja surmasündmust puudutavad andmed rahvastikuregistrile. Rahvastikuregister teeb laekunud andmete põhjal automaatse surmakande. 4 Punktiga 5 täiendatakse määruse nr 129 § 24 punktidega 31 ja 32 , mille kohaselt kantakse edaspidi RR-i ka andmed kohtulahendite kohta, millega lõpetatakse kooseluleping või tunnistatakse see kehtetuks või tunnistatakse kehtetuks kooselulepingu lõpetamine. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas on öeldud: Kooselulepingu kehtetuks tunnistamiseks ja kooselulepingu lõpetamiseks vaidluse korral tuleb esitada kohtusse hagi (KooS §-d 4–6, 191 ). Kohus lahendab kooselulepingu kehtetuks tunnistamise hagi kohtulahendiga.5 3 Sealsamas, lk 76. 4 Sealsamas, lk 15. Algallikas: XIII Riigikogu perekonnaseisutoimingute seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 511 SE seletuskiri, lk 16. 5 207 SE seletuskiri, lk 14. 3 Seega tuleb edastada RR-i nii notari juures kooselulepingu lõpetamise andmed kui ka vaidluse korral kohtus kooselulepingu lõpetamise või kehtetuks tunnistamise andmed. Punktiga 6 täiendatakse määruse nr 129 § 45 lõiget 1 punktiga 7, mille kohaselt annab notar menetlusandmed ka isikukoodi andmise menetluse kohta, sest kooselulepingu sõlmimiseks või lõpetamiseks võib notaril olla vaja anda isikule isikukood, kui tal seda ei ole. Punktiga 7 muudetakse määruse nr 129 § 45 lõiget 2, mille kohaselt annab notar dokumendi- ja sellega seotud andmed vanema või eestkostja notariaalselt tõestatud nõusoleku kohta lapse lapsendamiseks. Edaspidi annab notar dokumendi- ja sellega seotud andmed ka järgmiste dokumentide kohta: 1) kooseluleping; 2) kooselulepingu lõpetamise dokument. Notar annab need andmed RR-i ja teeb kanded abieluvararegistrisse. Kooselulepingu sõlmimine ja lõpetamine ning seonduvate kannete tegemine ja andmete andmine on notari ametitoiming ud notariaadiseaduse tähenduses. Paragrahviga 3 sätestatakse eelnõu jõustumine. Paragrahv 1 ja § 2 punkt 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. aastal nagu enamik perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest. Paragrahvi 2 punktid 1–4 ja 6–7 jõustuvad 1. oktoobril 2023. aastal, et olemasolevate kooselu- lepingute kohta oleks rahvastikuregistris kanded olemas enne perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse üldist jõustumist. Perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seletuskirjas on astmelist jõustumist selgitatud nii: Kooselulepingute sõlmimine on olnud võimalik juba alates KooS jõustumisest 01.01.2016, kuid kooselulepingute registrisse kandmine ei olnud rakendusseaduse varasema puudumise tõttu võimalik. Kooselulepinguid hakati rahvastikuregistrisse kandma alles 2023. aasta alguses tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.06.2022 otsusest nr 3-21-39, mille peale esitatud kaebust Riigikohus menetlusse ei võtnud, ning mis seetõttu jõustus 18.01.2023. Ringkonnakohus kohustas viidatud otsuses Tallinna linna kandma kooselulepingu kohta andmed rahvastikuregistrisse. 2023. aasta märtsi lõpu seisuga on alates 2016. aastast kokku tõestatud 331 kooselulepingut ning nendest on hetkeseisuga registrisse kantud mõned üksikud. Seetõttu nähakse rakendussättega ette erikord enne 2024. aasta 1. jaanuari sõlmitud kooselulepingute kohta abieluvararegistrisse kannete tegemiseks ja rahvastikuregistrisse andmete andmiseks, et enne ülejäänud seaduse jõustumist oleksid kõik need lepingud juba registrites kajastatud. Et notaritele jääks selleks tegevuseks piisavalt aega, jõustub KooS § 27 kolm kuud enne eelnõu ülejäänud sätteid ehk 01.10.2023. Kõik kooselu- lepinguid puudutavad andmed peaksid olema registrites kaasajastatud hiljemalt 31.12.2023. 4  Andmed antakse ja kanded tehakse kõigi seaduse jõustumise ajaks olemasolevate (01.01.2016– 31.12.2023) kooselulepingute kohta, muu hulgas nende kooselulepingute kohta, mis on lõppenud (surmaga või abielule üleminekuga) või lõpetatud (kokkuleppel või kohtus). Andmed annab ja kanded teeb konkreetse kooselulepingu sõlmimise tõestanud notar sõltumata poolte sellekohasest tahteavaldusest, st see ei eelda kooselulepingu sõlminud isikute taotlust või avaldust notarile 6 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõul ei ole kokkupuudet Euroopa Liidu õigusega. 4. Määruse mõjud 4.1. Kooseluseaduse rakendamine 4.1.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele 1) Sihtrühm: Siseministeerium ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus (edas- pidi SMIT). Sihtrühm on väike, hõlmates vaid Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikke ja SMIT-i teenistujaid. SMIT peab koostöös Siseministeeriumiga looma võimaluse anda kooselulepingute kohta RR- i andmeid ja tegema Siseministeeriumilt saadud teabe põhjal vajalikke IT arendustöid. Mõju ulatus on keskmine, sest kaasnevad muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei too need kaasa kohanemisraskusi. Mõju avaldumise sagedus on alguses suur ja hiljem väheneb. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on pigem väike. IT arendamisel võib ilmneda probleeme. 2) Sihtrühm: RR-i andmesaajad. Sihtrühm on suur, hõlmates potentsiaalselt kõiki RR-i andme- saajaid. RR-ist pärib andmeid aastas üle 200 ameti ja asutuse, kes teevad kokku üle 100 miljo ni päringu. Muudatus on sihtrühma jaoks positiivne, sest sihtrühmal on võimalik saada RR-ist aja- kohasemaid ja korrektsemaid andmeid, millele oma tegevuses tugineda. Kui praegu kantakse RR-i andmed perekonnaseisu kohta vaid abieluseisu järgi (vallaline, abielus, lesk või lahutatud), siis muudatusega lisanduvad variandid „registreeritud kooselus“, „registreer itud kooselu lõpetatud“ ja „registreeritud kooselu lõppenud“. See annab RR-i andmesaajatele korrektsema teadmise isiku perekonnaseisu kohta. Mõju ulatus on keskmine ja avaldumise sagedus pigem väike või keskmine. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. RR-i andmesaajatel võib tekkida vajadus muuta oma teenuseid. 6 Sealsamas, lk 49. 5 4.1.2. Sotsiaalne mõju Sihtrühm: kõik isikud, kes on sõlminud kooselulepingu või soovivad seda tulevikus teha, sõltumata nende soost. 2023. aasta märtsi seisuga oli sõlmitud Eestis kokku 331 kooselulepingut. Mõju on kooselulepingu sõlminud paaridele oluline, sest edaspidi nähtub ka RR-is nende kooselu- lepinguga seotud perekonnaseis. Neil on lihtsam, sest nad ei pea esitama oma kooselulepingu andmeid eraldi näiteks avaliku sektori asutusele, vaid asutus näeb neid andmeid RR-ist ise. Mõju ulatus on keskmine. Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises. Näiteks, isikud, kes ei soovinud kooselulepingut sõlmida, sest kooselulepingu andmed ei kajastunud RR-is, võivad seda edaspidi teha, ja isikud, kes ei soovi, et nende kooselulepingu andmed oleksid RR-is, võivad selle lõpetada. Mõju avaldumise sagedus on väike. Kooselulepingu sõlmimise ja lõpetamise andmed kantakse RR-i vaid ühel korral. Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Pigem on muudatus positiivne, sest kooselulepingu andmed kajastuvad RR-is ja väheneb inimeste halduskoormus kooselulepingu tõendamisel. Samas võib negatiivne mõju avalduda nendele, kes on õigusnormide puudumise tõttu korraga mitmes registreeritud kooselus või on näiteks ühe inimesega registreeritud kooselus ja teisega abielus. Muudatusega tulevad need olukorrad välja, kuna nii varem sõlmitud kui ka edaspidi sõlmita vate kooselulepingute andmed kantakse RR-i. Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamis e eeldatavad tulud Muudatus toob kaasa vajaduse IT arendustööde järele. Kaasnevad kulud SMIT-ile ja Sise- ministeeriumile, kuna kehtestatakse abieluvõrdsus ja kooselulepingud tuleb kanda RR-i. IT arendustööde hinnanguline maksumus on 450 000 eurot. 6. Määruse jõustumine Määruse jõustumine on seotud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse jõustumisega. Määruse § 1 ja § 2 punkt 5 jõustuvad 1. jaanuaril 2024. aastal ning § 2 punktid 1–4 ja 6–7 jõustuvad 1. oktoobril 2023. aastal (vt seletuskirja punkt 2). 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiitsministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Kohtunike Ühingule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Perekonna- seisuametnike Kutseliidule, Notarite Kojale, Politsei- ja Piirivalveametile ning SMIT-ile. 6 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: SIM/23-1070 - Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perekonnaseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmisega Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Rahandusministeerium; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 25.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fa14e091-16ce-4267-901e-f3fe870b969e Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fa14e091-16ce-4267-901e-f3fe870b969e?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main