Vaidlustus

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Menetlusdokument: AS ALARMTEC vaidlustus Tallinna Lennujaam AS-i riigihankes „Saima lüüsuste hooldus- ja remonttööd ning automaatturvauste remonttööd“ Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Lõkke 5, Tallinn [email protected] Kuupäev: 10.08.2023 Vaidlustaja: AS ALARMTEC Registrikood 10165794 Töökoja 1, 11313 Tallinn Esindaja: vandeadvokaat Kaarel Berg Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon 6229 990 [email protected] Hankija: Tallinna Lennujaam AS Registrikood 10349560 Tartu mnt 101, 10112 Tallinn [email protected] Kolmas isik: Sungate Automaatika OÜ Registrikood 11543198 Kadaka tee 72a, 12618 Tallinn [email protected] Vaidlustaja taotlused: 1. Tunnistada kehtetuks Tallinna Lennujaam AS-i 01.08.2023 pakkumuste võrdlemise protokoll nr 3-2.1/23/TL134. 2. Mõista vaidlustuselt tasutud riigilõiv ja vaidlustaja lepingulise esindaja kulud välja hankijalt. I. SISSEJUHATUS 1. Riigihanke avaldamine ning selle tulemusel tehtud otsus 1.1. Tallinna Lennujaam AS (edaspidi: hankija) edastas 14.07.2023 e-kirjaga (vt Lisa 1) AS-le Alarmtec e-kirja teel muuhulgas riigihanke „Saima lüüsuste hooldus- ja remonttööd ning automaatturvauste remonttööd, hange nr TL_H_0603“ (edaspidi: Hange) alusdokumendi (edaspidi: RHAD) (edaspidi: Lisa 2) ja tehnilise kirjelduse (edaspidi: TK) (vt Lisa 3). 1.2. 07.08.2023 e-kirjaga (vt Lisa 4) edastas hankija 01.08.2023 pakkumuste võrdlemise protokolli nr 3-2.1/23/TL134 (edaspidi: Otsus), millega tehti ettepanek tunnistada edukaks pakkumuseks Sungate Automaatik OÜ (edaspidi: kolmas isik) pakkumus (vt Lisa 5). 2. Vaidlustuse ese ja ulatus 2.1. Käesolevaga vaidlustab AS Alarmtec (edaspidi ka: vaidlustaja) hankija Otsuse täies ulatuses. Vaidlustaja palub RHS § 190 lg 3 p 1 alusel Otsuse täielikult kehtetuks tunnistada. Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 2.2. Sealjuures selgitab vaidlustaja alljärgnevalt kõigepealt, et Otsuse õiguspärase kontroll allub riigihangete vaidlustuskomisjoni menetlusele (edaspidi: VAKO) (vt allpool punkti 3) ning seejärel põhjendab, milles seisneb Otsuse õigusvastasus (vt allpool punkti 4). II. VAIDLUSTUSE PÕHJENDUSED 3. Otsuse õiguspärasuse kontroll allub VAKO menetlusele 3.1. Sissejuhatavad märkused. Hankija näol on tegemist riigihangete seaduse (edaspidi: RHS) § 5 lg 3 kohase võrgustikusektori hankijaga, kes tegutseb RHS §-s 150 nimetatud lennuväljadega seotud valdkonnas. Seda kinnitab ka hankija ise enda hankekorra (edaspidi: Hankekord) punktis 1.3 (vt Lisa 6). Hanke esemeks Tallinna lennujaama reisiterminalis asuvate Saima lüüsuste hooldus- ja remonttööd ning automaatturvauste remonttööd (vt TK punkt 1.1). Seega on Hange seotud hankija tegevusega lennuväljadega seotud valdkonnas, kuna hangitavad remonttööd tehakse lennuvälja osaks olevas lenujaama reisiterminalis. 3.2. Hanke näol on tegemist väikehankega Hankekorra järgi. Ei ole vaidlust selles, et hankija ei avaldanud Hanget riigihangete registris. Vaidlustajale arusaadavalt põhjusel, et Hanke eeldatav maksumus jäi alla 60 000 euro, mistõttu ei olnud hankija, kelle näol on tegemist võrgustikusektori hankijaga, RHS § 15 lg-st 8 tulenevalt kohustatud järgima RHS 3. peatüki 1. jaos sätestatud korda, mis näeb ette kohustuse vähemalt lihthanke korraldamiseks. Seetõttu ei pidanud hankija RHS § 125 lg 1 alusel avaldama Hanget riigihangete registris, vaid RHS § 9 lg 4 p-st 3 tulenevalt järgima Hankekorras sätestatut. Hankekorra punkti 2.34.1 tulenevalt on väikehange riigihange, mille eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on üle muu lihtsa ostu, kuid alla lihthanke piirmäära ning teenuste tellimisel alates 10 000 eurost kuni 59 999 euroni. Kuigi RHAD-is ega Otsusese ei ole seda sõnaselgelt märgitud, järeldub ülaltoodust, et Hanke näol on tegemist väikehankega Hankekorra järgi. See järeldub muuhulgas ka asjaolust, et Hanke kohta on koostatud Hankekorra punktis 9.4 nimetatud alusdokumendid, mille koostamist Hankekorra punkti 8 kohane „Muu lihtne ost“ ette ei näe. 3.3. Vaidlustuse allumine VAKO menetlusele. RHS § 185 lg lg-st 1 tulenevalt kontrollitakse VAKO menetluses, kas hankija tegevus vastab RHS-s sätestatule, mistõttu tekib järgnevalt küsimus, kas käesoleval juhul allub Hange ja selle tulemusel tehtud Otsus RHS § 185 lg 1 järgi VAKO menetluskorrale. Vaidlustaja hinnangul on vastus sellele jaatav, kuna Hanke määratlemine riigihankena RHS § 4 p 16 mõistes ei sõltu selle maksumusest, mistõttu ka alla lihthanke piirmäära jääva maksumusega Hanke näol on tegemist riigihankega RHS § 4 p 16 järgi. Vaidlustaja sellist arusaama toetab ka erialakirjandus.1 Sellist seisukohta kinnitab ka erialakirjandusest viidatud VAKO 08.03.2018 otsus vaidlustusasjas nr 15-18/-, mille punktides 10 – 12 on leitud, et RHS ei seo riigihanke mõistet teatava maksumuse ületamisega, mistõttu kohaldub RHS-i regulatsioon ka hangetele, mille maksumus jääb alla seaduses sätestatud piirmäära ning selliste hangete käigus tehtud otsused on VAKO-s vaidlustavad. 3.4. Hanke ese seondub tegevusega hankija võrgustikusektoris. Siinkohal juhib vaidlustaja tähelepanu sellele, et VAKO 18.12.2020 otsusega vaidlustusasjas nr 271-20/230219 jäeti hankes, kus hankijaks oli võrgustikusektori hankija (Elektrilevi OÜ) ning hange oli nimetatud „väikehankeks“, küll vaidlustus läbi vaatamata, kuid põhjuseks oli asjaolu, et hanke ese ei olnud seotud hankija tegevusega elektrienergiaga seotud valdkonnas. Kuna käesoleval juhul on Hanke ese seotud hankija tegevusega lennuväljadega seotud valdkonnas (vt ülal punkti 3.2), siis järelikult allub Hange, tõsi küll, piiratud ulatuses, RHS-i regulatsioonile. Seetõttu on Hanke tulemusel tehtud Otsus ka RHS § 185 lg 1 alusel VAKO-s vaidlustatav. 4. Kolmanda isiku pakkumus ei vastanud RHAD punktis 5.4 ja TK punktis 1.8 sätestatud nõudele 4.1. RHAD-is ja selle lisades sätestatud nõuded. RHAD punkti 5.4 järgi tuli pakkumuse koosseisus esitada tootjapoolne kinnitus spetsialisti koolituse läbimise kohta (koopia 1 M.A.Simovart, M.Parind. Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura, Tallinn 2019, lk 76, p 31 ja lk 1039, p 9.  Lk: 3 tunnistusest vms), mille osas tuli juhinduda TK punktist 1.8. Viidatud TK punkt 1.8 sätestab, et Saima Sicurezza S.p.a. lüüsuste hooldust peab teostama vaid selleks vastava tootjapoolse koolituse läbinud spetsialist. Pakkuja peab pakkumuse koosseisus esitama tootjapoolse kinnituse spetsialisti koolituse läbimise kohta (koopia tunnistusest vms). 4.2. Vaidlustaja pakkumus vastas esitatud nõuetele. Vaidlustaja esitas ühes pakkumusega RHAD punktis 5.4 ja TK punktis 1.8 nõutud tunnistuse koolituse läbimise kohta. Lisaks sellele esitame käesolevaga Saima Sicurezza S.p.a kinnituse, et vaidlustaja (AS Alarmtec) on Eestis akdrediteeritud Saima Sicurezza S.p.a levitaja, kellel on võimekus tegeleda paigalduse ja müügijärgse hooldusega (vt Lisa 7). 4.3. Kolmanda isiku pakkumus ei vastanud esitatud nõuetele. Küll aga, vaidlustajale teadaolevalt kolmandal isikul sellist võimekust ei ole ning ühtlasi ei ole kolmandal isikul spetsialiste, kes oleks läbinud RHAD punktis 5.4 ja TK punktis 1.8. nõutud koolitust. Seetõttu leiab vaidlustaja, et kolmanda isiku pakkumus ei saanud vastata RHAD punkti 5.4 ja TK punkti 1.8 nõuetele. See ühtlasi tähendab, et kolmanda isiku pakkumus ei täitnud RHAD punktis 5.1 sätestatud nõuet, et pakkumus peab vastama kõigile RHAD-is ja nende lisades sätestatud nõuetele. 4.4. Otsuses tehtud otsustuse määratlemine. Samas, kuna Hange ei jäi ka alla lihthanke piirmäära, ei pidanud hankija järgima RHS § 125 lg-st 5 tulenevalt muuhulgas RHS-i §-des 114 ja 117 sätestatud korda, mis reguleerivad vastavalt pakkumuste vastavaks ning edukaks tunnistamist. See ühtlasi põhjendab, miks Otsuse resolutsioonis ei ole selgesõnaliselt otsustatud, et vaidlustaja ja kolmanda isiku pakkumused tunnistatakse vastavaks. Ühes sellega ei ole vaidlustajal võimalik Otsust vaidlustada osas, millega kolmanda isiku pakkumus tunnistati vastavaks, kuna sellist konkreetset otsustust ei ole hankija teinud. Sealjuures, vaidlustajale arusaadavalt ei pidanudki hankija sellist otsustust tegema, kuna seda ei näe ette Hankekord ega RHAD. Küll aga, kuna Otsusest järeldub, et see sisuliselt sisaldabki kõiki hankija otsustusi kolmanda isiku nõuetele vastavuse ja tema pakkumuse osas, siis vaidlustab vaidlustaja Otsuse tervikuna. 4.5. Otsus oli õigusvastane, kuna sellega hinnati kolmanda isiku pakkumust. Küll aga, nagu eelnevalt selgitasime, kohalduvad Hankele piiratud ulatuses siiski RHS-is sätestatud nõuded. Eelkõige §-s 3 sätestatud üldpõhimõtted, mille punkt 1 näeb ette läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning punkt 2, mis näeb ette võrdse kohtlemise. Ühes sellega tuli hankijal RHS-s § 9 lg-st 1 ja lg 4 p-st 3 tulenevalt juhinduda Hankekorrast, mille punkt 9 reguleerib väikehanke läbiviimist. Hankekorra punkts 9.4 on sätestatud, et väikehanke puhul sätestab hankija hankedokumentides kriteeriumid eduka pakkuja väljaselgitamiseks. Nagu eelnevalt viitasime, RHAD punkti 5.1 järgi pidid pakkumused vastama RHAD-is ja nende lisades esitatud tingimustele, järelikul ka RHAD punktile 5.4 ja TK punktile 1.8, millele kolmanda isiku pakkumus ei vastanud. Sellises olukorras (analoogselt RHS § 117 lg-ga 1) oli hankijal lubatud RHAD punkti 7.1 järgi hinnata üksnes neid pakkumusi, mis vastasid RHAD punkti 5.1 nõuetele. Kuigi RHS § 114 lg 1 käesoleval juhul ei otseselt kohaldu, tulnuks hankijal eeltoodu põhjal siiski kolmanda isiku pakkumus kas tagasi lükata või olukorras, kus Hankekord ega RHAD pakkumuste tagasilükkamist sõnaselgelt ei reguleeri, vähemalt keelduda selle hindamisest, kuna kolmanda isiku pakkumus ei vastanud RHAD punktile 5.1. Käesoleval juhul nähtub Otsusest, et hankija on siiski hinnanud ka kolmanda isiku pakkumust ja teinud ettepaneku tunnistada see edukaks pakkumuseks kui majanduslikult kõige soodsam. Eelnevast järeldub, et Otsus sisaldab vaikimisi ka hankija otsustust tunnistada kolmas isik ja tema pakkumus vastavaks RHAD-is sätestatud nõuetele või siis vähemalt hankija mööndust, et kolmanda isiku pakkumust on võimalik hinnata, kuna see ei ole RHAD punktiga 5.1 vastuolus. 4.6. Kokkuvõtlikult märkused. Eelnevalt toodud põhjendustel on Otsus vastuolus nii RHS 3 p- dega 1 ja 2 kui ka Hankekorra punktiga 9.4, kuna hankija ei ole järginud RHAD-is sätestatut. Seetõttu on Otsus õigusvastane. Sealjuures, kuigi Otsuse resolutsiooni punkti 2 põhjal võib eeldada, et sellele võib järgneda veel valdkonna juhi kinnitus, siis olukorras, kus Otsus edastati teadmiseks vaidlustajale ning ühtegi muud otsust ei ole vaidlustajale edastatud, järeldab vaidlustaja, et Otsuse näol ongi tegemist Hankes tehtud sisulise lõpliku otsusega. Seda kinnitab ka Otsuses märgitu, et hankija kohaldab ooteaega. Seetõttu vaidlustab vaidlustaja Otsuse tervikuna.  Lk: 4 III. KOKKUVÕTE JA MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 5. Vaidlustaja õiguste rikkumine 5.1. RHS § 185 lg 1 alusel võib pakkuja vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid. Nagu eelnevalt selgitasime, kohaldub see käesoleval juhul ka Hankele. 5.2. Vaidlustaja on seisukohal, et kaevatav Otsus on õigusvastane, kuna kolmanda isiku pakkumust ei oleks tohtinud hinnata (sisuliselt vastavaks tunnistada) ning edukaks tunnistada. Juhul kui hinnatud oleks vaid vaidlustaja pakkumusest, oleks see osutunud edukaks, kuna tegemist olnuks ainsa hinnatava pakkumusega ja ühes sellega oleks vaidlustaja õigus sõlmida hankeleping. Seetõttu rikub kaevatav Otsus vaidlustaja õigusi. 6. Vaidlustuse esitamine tähtaeg, riigilõiv ja vaidlustuse läbivaatamine 6.1. Vaidlustaja sai kaevatavatest otsustest teada 07.08.2023, kui see edastati hankija poolt vaidlustajale e-kirjaga (vt lisa 4). Järelikult on vaidlustus esitatud RHS § 189 lg 41 järgi tähtaegselt (tegemist on alla lihthanke piirmäära jääva hankega). 6.2. Vaidlustaja tasunud vaidlustuselt riigilõivu 640 eurot, vastavalt riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p- le 1 (vt Lisa 8). 6.3. Vaidlustaja on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikuks menetluses (RHS § 190 lg 1 p 7). Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Kaarel Berg vandeadvokaat AS Alarmtec lepinguline esindaja2 Lisad: 1) Hankija 14.07.2023 e-kiri; 2) Riigihanke alusdokument; 3) Tehniline kirjeldus; 4) Hankija 07.08.2023 e-kiri; 5) 01.08.2023 pakkumuste võrdlemisi protokoll nr 3-2.1/23/TL134; 6) Tallinna Lennujaam AS hankekord; 7) Saima Sicurezza S.p.a. 08.08.2023 kinnituskiri; 8) Riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. 2 RHS § 190 lg 11 järgi eeldatakse advokaadi puhul esindusõiguse olemasolu.