Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse kooskõlastamine

Teie 13.07.2023 nr 1-6/2799-1, Siseministeerium SIM/23-0967/-1K [email protected] Meie 10.08.2023 nr 1.1-11/4986-2 Päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse Austatud härra minister Rahandusministeerium kooskõlastab päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsuse (edaspidi VTK) järgmiste märkustega arvestamisel. 1. VTK punkti 1.3 kohaselt leitakse, et riigihangete seadus (RHS) ei võimalda erandit kiireloomulisel missioonil osalemisega seotud riigihangete läbiviimiseks. VTK punktis 1.3 on selgitatud, et kiireloomuline missioon on humanitaarabimissioon, mis eeldab reageerimisvalmidust 24 tunni jooksul alates eksperdi lähetamise otsuse tegemisest ja mille puhul eksperdi lähetusaeg ei ületa 90 järjestikust kalendripäeva (RTsMS1 § 2 punkt 4) ning leitakse, et niivõrd lühikese aja (24 tunni) jooksul on missioonil osalemisega seotud vahendite hankimine RHS-is ettenähtud tingimustel ja seadusega kooskõlas väga keeruline. VTK punkti 3.3 kohaselt teeb Siseministeerium ettepaneku täiendada RHS § 11 erandite loetelu selliselt, et kiireloomuliste tsiviilmissioonide korraldamisel ei peaks hankija RHS-i kohaldama. Rahandusministeerium ei saa nimetatud ettepanekuga nõustuda. Riigihankeõiguse kohaldamisala on EL õiguse küsimus ja seega on ka erandid sellest kohaldamisalast direktiividega rangelt piiritletud. Erandite kataloog tuleneb riigihangete direktiividest, st liikmesriigil ei ole õigust riigisisese õigusega kehtestada täiendavaid erandeid ja erandeid EL riigihankeõiguse kohaldamisalast tuleb tõlgendada kitsendavalt. Oleme seisukohal, et kehtiv riigihangete seadus võimaldab kiirelt ja paindlikult korraldada hankeid ka olukorras, kus hange on vaja läbi viia kiireloomuliselt. RHS § 49 lõike 1 punkti 3 kohaselt on hankijal õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui hankelepingu kiire sõlmimine on vajalik hankijast sõltumatute ettenägematute sündmuste tagajärjel tekkinud äärmise vajaduse tõttu, mis ei võimalda kinni pidada käesoleva seaduse §-des 92–94, § 125 lõikes 4 või § 126 lõikes 61 sätestatud tähtajast. Vajadusel võib kaaluda RHS § 50 täiendamist selliselt, et hankijal on õigus korraldada riigihange väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena, kui riigihanke korraldamine on seotud asjade ostmisega kiireloomulise tsiviilmissiooni korraldamisel. Siinkohal on oluline silmas pidada, et RHS § 50 kohaldub üksnes riigihangetele, mille eeldatav maksumus on väiksem rahvusvahelisest piirmäärast. 1 Rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seadus Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Riigihangete direktiivide kohaldamisalasse jäävate riigihangete kohta, st riigihangete, mille eeldatav maksumus ületab rahvusvahelisi piirmäärasid (asjade ostmisel riigi või riigiasutuste poolt alates 140 000 eurot ilma käibemaksuta), ei ole Euroopa Liidu liikmesriikidel võimalik riigisiseselt erisusi kehtestada. Erisusi on võimalik teha alla nimetatud piirmäärade. Väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetluses ei ole kehtestatud minimaalset pakkumuste esitamise tähtpäeva ega ole ka nõuet, et pakkumus tingimata tuleks esitada, st lepinguni on võimalik jõuda läbirääkimiste teel, st ka üksnes minimaalselt lepingu sõlmimiseks vajaliku teabe vahetamise tulemusena. Pärast lepingu sõlmimist tuleb hankijal esitada riigihangete registrile hankelepingu sõlmimise teade tavakorras. 2. VTK punktis 1.1.4. ja 1.1.5. tuuakse välja, et missioonile lähetatava isiku töö- või teenistussuhete regulatsioon vajab muutusi. Eelkõige nähakse ette vajadus loobuda Päästeameti teenistujaga eraldi võlaõigusliku lepingu sõlmimisest ja kasutada missioonile saatmisel töö- või teenistuslähetuse regulatsiooni. Rahandusministeeriumi hinnangul võib see vastuollu minna avaliku teenistuse seaduse (ATS) põhimõtetega, mis Päästeameti teenistujatele kohalduvad. ATS § 44 lg 1 näeb ette teenistuslähetusena teenistusülesannete täitmise väljaspool ametikoha asukohta. ATS § 44 lg 2 avab põhimõtte, et teenistuslähetusse minekul ei ole kokkuleppe saavutamine määrava tähtsusega ehk ametnikku saab kohustada teenistuslähetusse minema. VTKs on aga täpsustatud, et päästemeeskonna liikmed osalevad päästemeeskonna tegevuses omast vabast tahtest. Seega ei pruugi missioonil osalemine olla alati seotud päästemeeskonna teenistusülesannetega. Ka on VTKs viidatud rahvusvahelisel tsiviilmissioonil osalemise seaduse §-ga 11 jäetud asutusele piisav kaalutlusõigus ehk võimalus lähetada Välisministeeriumi teenistuja töö- või teenistuslähetusse või sõlmida võlaõiguslik leping. Rahandusministeerium on seisukohal, et taolise kaalutlusruumi andmine Päästeseaduse muutmisel on olulise tähtsusega ehk võimalus suunata teenistuslähetusse või sõlmida võlaõiguslik leping. VTK punktis 3.1.4. tehakse ettepanek Päästeameti välised isikud vormistada missiooni (sh väljaõppe) ajaks Päästeameti töötajateks. Rahandusministeerium peab siinkohal oluliseks rõhutada kooskõla järgimist ATS §-ga 11, mille juures tuleb ametiasutusel eelnevalt hinnata ja kindlaks määrata ametiasutuse teenistuskohtade jaotus. Põhimõtte eesmärk on tagada avaliku teenistuse inimressursi planeerimine ning luua eeldused ühtseks teenistuskohtade klassifitseerimiseks. Vastuolu võib tekkida sellest, kas Päästeamet suudab ette planeerida piisavalt missioonil osalevate väliste isikute teenistuskohti või tuleb arvestada ka seal võimalusega ettenägematute asjaolude ilmnemisel kasutada võlaõiguslikke lepinguid. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected] Maris Lanno 5885 1435 [email protected] 2