dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vaidlustaja seisukoht ja menetluskulude nimekiri

Rahandusministeerium · 10. august 2023
Seotud ettevõtted
Sakala Teed OÜ (adressaat)
Viit
12.2-10/23-109/372-10
Registreeritud
10. august 2023
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Sakala Teed OÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-109
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎230809 Sakala Teed Transpordiamet seisukoht.asice122 KB

Sisu (failidest)

Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon 9. august 2023 Riigihanke viitenr: 266495 Vaidlustaja: Sakala Teed OÜ registrikood: 10899591 Riia mnt 1, 71011 Viljandi e-post: [email protected] Lepinguline esindaja: advokaat Kristjan Kers Advokaadibüroo EMERALDLEGAL Ahtri 6A, Tallinn 10151 tel: +372 5660 1177 e-post: [email protected] Hankija: Transpordiamet registrikood: 70001490 Valge 4, 11413 Tallinn e-post: [email protected] Volitatud esindaja: Jane Treu õigusosakonna hankeüksuse peaspetsialist e-post: [email protected] Kolmas isik: Roadwolf OÜ registrikood: 11588002 Raba 33, 80041 Pärnu e-post: [email protected] Lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aldo Vassar Advokaadibüroo LINDBERG e-post: [email protected] VAIDLUSTAJA SEISUKOHT hankija ja kolmanda isiku vastustele I. MENETLUSE SENINE KÄIK 1. VAKO menetluses on vaidlustaja vaidlustus hankija 21.07.2023 korralduse kehtetuks tunnistamiseks. 2. 03.08.2023 esitasid hankija ja kolmas isik vastused vaidlustusele. Advokaadibüroo EMERALDLEGAL | [email protected] | www.emerald.legal Ahtri 6A, Tallinn 10151 | +372 5660 1177 Malmö 21, Pärnu 80011 | +372 5607 6810 II. SEISUKOHT 3. Lühiülevaade hankija ja kolmanda isiku vastustest. Vaidluse tuumaks on järgneva tingimuse tõlgendamine: Raamlepingus fikseeritud ühiku hindade ja minikonkursil esitatud ühiku hindade võrdlemisel lähtutakse alljärgnevast: Liiklusmärkide ühikuhindade võrdlemisel võetakse aluseks raamhankes esitatud liiklusmärgi hind taandatuna vastava suurusgrupi ja kiletüübiga ruudukujulise liiklus- märgi hinnaks. 4. Vaidlustaja esitas 04.07.2023 pakkumise, mille lisa tabeli „Kululoend Jõgeva“ järjekorranumbri 8 all pakkus vaidlustaja hankijale sama eseme kohta tükihinnana 69 eurot: Liiklusmärk, I suurusgrupp, RA2 8 70107 c klassi kile, alumiiniumalus tk 2,00 69,00 138,00 5. Hankija ja kolmas isik nõustuvad, et tegemist on HD III Kululoendi teisel lehel „Mahutabel Jõgeva“ „Riigitee nr. 38 Põltsamaa-Võhma“ rubriigis nimetatud märgiga number 571 suurusgrupiga 1, mis on ristkülikukujuline (mõõtmetega 600 x 900 mm). 6. Hankija ja kolmas isik tõlgendavad eelnevalt viidatud tingimust selliselt, et pakutud ühikuhinda (69 eurot) tuleb võrrelda EVS 613:2001 standardi kohase I suurusgrupi ruudukujulise liiklusmärgi mõõtmete (600 x 600mm) alusel saadud hinnaga. Kuna vaidlustaja pakutud ruutmeetrihind on 123 eurot, tuleb vastava teooria järgi teha järgnev arvutus: 123 x 0,36 = 44,28. Vaidlustaja antud tõlgendusega ei nõustu. 7. Tõlgendamisreeglid. Vaidlustaja hinnangul pole hankija riigihanke alusdokumendi p-s 5.2 sätestatud tingimust üksikasjalikult sisustanud ja on seetõttu ebaselge. Viimasele viitab ka hankija enda eksimus otsuse tegemisel, st pakkumuse tingimuste vastavuse kontrollimisel (vt hankija vastuse p 2.5). 8. Euroopa Kohtu sedastatud põhimõtete kohaselt peavad läbipaistvuse põhimõttest tulenevalt RHAD tingimused olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks kõigil tingimustest ühtemoodi aru saada ning hankijal omakorda pakkumuste vastavust kontrollida ja pakkumusi hinnata (EÜK, T-50/05 - Evropaïki Dynamiki vs. Komisjon, p 59). 9. Kehtiva Eesti kohtupraktika kohaselt tuleb ebaselge tingimuse olukorras tõlgendada vastavustingimust keskmise mõistliku hankemenetluses osaleva ettevõtja vaatenurgast. Näiteks on Tallinna Ringkonnakohus haldusasjas 3-18-657 28.07.2018 tehtud otsuse p-s 16 sedastanud: „HD p 5.3 kohaselt peaks selles sättes nõutud pakkumuse kirjeldus võimaldama hankijal kontrollida pakkumuse vastavust kõigile tehnilises kirjelduses esitatud tingimustele. Vaidlust ei ole selle üle, et kuna hankija ei ole kõnealust nõuet hanke alusdokumentides üksikasjalikult sisustanud, tuleb võtta aluseks n-ö keskmise mõistliku hankemenetluses osaleja vaatenurk.“ Mitmel korral on kohtupraktikas viidatud ka TsÜS § 75 lg 2 ls 2, mille kohaselt tuleb samuti lähtuda mõistliku isiku mõõdupuust (TrtRnKo 3-13-2040 p-d 20-21, TlnRnKo 3-16-1756 p 10). 10. Lisaks eelnevale on praktikas sätestatud siinse vaidluse kontekstis järgnevad põhimõtted: 10.1. mitmeti mõistetavuse korral tuleb RHAD-d tõlgendada pakkujale soodsamal ja vähem koormaval viisil (VAKO 05.06.2017, 73-17/183856 p 15); 10.2. keelatud on hanketingimusi tõlgendada hankemenetluses osalejaid kahjustaval moel (TlnRKo 3-15-2102 p 17); 10.3. hanketingimusi ei saa tõlgendada ainuüksi nende grammatilisele analüüsile tuginedes, kuna see võiks viia tulemusele, mis on vastuolus hankija taotletava eesmärgi ja/või hankemenetluse üldiste põhimõtetega (TrtRKo 3-17-1063 p 18). 2 11. Hankija ja kolmanda isiku tõlgendus on kohtupraktikaga vastuolus. Puudub vaidlus, et märk nr 571 on ristkülikukujuline, mõõtmetega 0,6 * 0,9 = 0,54m2. Vaidlustaja loogiliselt ka antud mõõtmetest lähtus, tehes järgneva tehte: 123 * 0,54 = 66,42 eurot. Võttes arvesse maksimaalse kallinemise piiri (10%), jäi seega vastava märgi pakkumus (69 eurot) lubatu piiresse: 66,42 * 1,1 = 73,062 eurot. 12. Hankija nn taandusepõhimõtte kohaselt tuleks aga justkui 0,36 m2 plekist ja kilest toota 0,54 m2 suurune märk. Seejuures majanduslikust aspektist võetuna on hankija tõlgenduse järgi vaidlusaluse märgi maksimaalne hind 0,36 * 123 * 1,1 = 48,708 eurot. Samas, tegelik hind on 66,42 eurot ehk 1,36 korda kõrgem. Veelgi enam – otsene kahju kahe märgi tootmise pealt oleks hankija tõlgenduse järgi 43,424 eurot. 13. Eelnevale toetudes ei ole hankija tõlgendus vaidlusalusest tingimusest eluliselt, majanduslikult ega seeläbi ka keskmise mõistliku hankemenetluses osaleva ettevõtja vaatenurgast loogiline. Seejuures tuleb igal juhul tõdeda, et hankija tõlgendus on hankemenetluses osalejaid kahjustav, iseäranis vaidlustaja oluliselt ebasoodsam ja koormavam. 14. Hankija otsuse materiaalne õigusvastasus. Vaidlustatud otsuses on hankija asunud järgnevale seisukohale: Pakkumuse mittevastavuse puhul HD punktis 5.2 sätestatud tingimusele on tegemist sisulise kõrvalekaldega HDs esitatud tingimustest, sest raamlepingus fikseeritud ühiku hinnast rohkem kui 10% kõrgema ühiku hinnaga esitatud minikonkursi pakkumus ei ole kooskõlas raamhanke põhimõttega, mis näeb ette, et pakutud ühiku hinnad on samad või soodsamad või kuni 10% kõrgemad kui raamlepingus fikseeritud. 15. Viidatud seisukoha kohaselt on raamhanke põhimõtteks hoida ühiku hinna kallinemine 10% piires. Vaidlustaja eelnevalt kirjeldatud arvutuskäigu (p 11) kohaselt pakkumuses antud põhimõttest ka ei irdutud, st tegelike mõõtmetega märgi pakkumus jääb võrreldes raamlepingus fikseerituga 10% sisse. 16. Hankija loogika kohaselt ei saagi (vähemalt konkreetse märgitüübi puhul) kallinemist ette tulla. Vastupidi – sellise tõlgenduse järgi vastaks pakkumus tingimustele üksnes juhul, kui selles sisalduks kordades soodsam ühikuhind võrreldes raamlepingus fikseerituga. Veelkord – selline tõlgendus ei saa ühelgi viisil kohalduda. 17. Kokkuvõttes: vaidlustaja jääb vaidlustuse juurde ja taotleb hankija otsuse kehtetuks tunnistamist. III. MENETLUSLIKUD TEATED 18. Vaidlustuskomisjoni menetlusega seonduvate menetluskulude nimekirja ning vastavasisulised taotlused esitab vaidlustaja eraldi menetlusdokumendis. Lugupidamisega (digitaalselt allkirjastatud) Kristjan Kers 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel