Vastus pöördumisele

Teie 05.07.2023 nr 2-1/80102/2 Riigikontroll Meie 07.08.2023 nr 12.1-1/4810-2 [email protected] Probleemid ettevõtete rahalise toetamise andmestiku terviklikkuse ja kasutatavusega Austatud härra Loite Täname Teid 05.07.2023 pöördumise eest, milles käsitlete riigi tegevust ettevõtete rahalisel toetamisel ning toote välja kitsaskohad seoses andmestiku terviklikkuse ja kasutatavusega. Tõdete oma kirjas, et käesoleval ajal ei ole võimalik koostada Riigikontrolli plaanis olevat ülevaadet „Riigi toetused ning nende haldus ettevõttepõhiselt“ põhjusel, et riigil puudub terviklik ja tõene andmestik, kellele, millisest allikast ja kui palju on abi eraldatud. Juhite tähelepanu ettevõtete toetamise andmetega seotud probleemidele ja seote neid Rahandusministeeriumi peetava riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrile (RAR) esitatavate andmetega. Rahandusministeerium on üldjoontes nõus, et ülevaade riigi tegevusest ettevõtjate toetamisel on vajalik ja tagab avaliku sektori vahendite kasutamise läbipaistvuse. Arvestades aga, kui palju on erinevaid toetust andvaid asutusi ja kui eriilmelised on erinevad toetused ja toetamise vormid, ei pruugi ühtse andmekogu loomine olla võimalik ega ka mõistlik. Eelkõige tekib küsimus, millist eesmärki uue andmekogu loomine annaks ja kas see oleks proportsionaalne meede, arvestades seda, et iga täiendav aruandluskohustus toob kaasa bürokraatia kasvu ning iga IT-arendus hammustab suure tüki riigieelarvest. Leiame, et olemasolevad andmekogud annavad üsna hea pildi toetuste jagamise kohta, kuid nõustume, et kindlasti on võimalik olemasolevate andmete ja nende töötlemise kvaliteeti parandada ning kaaluda erinevate andmekogude vahel liidestuste arendamist. Juhime tähelepanu, et Rahandusministeeriumi vastutusalas on kitsalt erinevatest välisvahenditest rahastatavad ettevõtlustoetused, mida vahendatakse läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK). Kui rääkida üldisemalt majandus- ja ettevõtluspoliitikast, on see Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vastutusvaldkonnas. Kui soovite saada laiemat vaadet, milline on olnud riigipoolse rahalise toetamise mõju ettevõtjatele ja vastavatele majandussektoritele, siis soovitame pöörduda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poole. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaks toome välja, et ettevõtluse toetamisel lähtutakse eelkõige siseriiklikest strateegiatest või kokku lepitud rakenduskavadest, kus nähakse ettevõtluse toetamisel ette selged strateegilised eesmärgid ja sageli ka mõõdikud. Oluline on sihistada ettevõtlustoetust vajaduste, mitte konkreetselt ettevõtluse kui vormi järgi. Näiteks on riik kavandanud eraldi ettevõtlustoetused piirkondlikku mõõdet arvestades Kagu-Eestisse või Ida-Virumaale või siis lähtunud konkreetsemalt, millist toetusviisi ettevõtjad vajavad - starditoetust, investeeringuid seadmetesse, eksporditoetust või finantsinstrumente. Kui hinnata ettevõtlustoetuste mõju ja kujundada poliitikat ettevõtluse valdkonnas, siis on oluline arvestada esmajärjekorras just neid tegelikke vajadusi, mitte lähtuda esmajärjekorras ettevõtluse vormist. Nii on võimalik ka kõige paremini hinnata ettevõtlustoetuste mõju ja selle tulemusel vajadusel võtta uusi suundi poliitikakujundamisel. Ühtlasi on Rahandusministeerium riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri vastutav töötleja. Selgitame, et RAR sisaldab vaid Eestis antava riigiabi ja vähese tähtsusega abi vastavaid kandeid, mistõttu ei saa selle alusel nõuda kõikide teiste toetuste aruandlust, mis mõiste alla ei kuulu, veel vähem kasutada registrit ettevõtlusvaldkonna riiklikust toetamisest ülevaate saamiseks ja terviktegevuse analüüsimiseks. Samuti ei ole RAR mõeldud instrumendina, mis koondaks ettevõtete toetuse andmed, et saaks nende põhjal toetusmeetmeid kujundada (vt 4.1). Alljärgnevalt esitame oma vastused ja kommentaarid Teie kirjas toodud teemade kaupa. Vastuste koostamisel oleme kasutanud teistelt ministeeriumidelt või abi andjatelt saadud infot. 1. Registri RAR andmed ei ole täielikud, sest abi andjad kasutavad raha jagamise üle arvepidamiseks erinevaid printsiipe – kõiki väljamakseid ei kajastata ning mõnikord jäävad andmed järeltegevusena tegelikkusele vastavaks korrigeerimata. Riigiabi andjad kannavad ja avaldavad toetuste väljamaksete andmed RARis otse, st maksete edastamine ei pea läbima registripidaja kontrolli. Aastaaruande koostamise käigus vaatab Rahandusministeerium maksete andmed üle ja vajadusel suhtleb abi andjatega maksete andmete korrigeerimise küsimuses. Registrisse maksete mitte kajastamise põhjuseks võib olla asjaolu, et abi saaja ei esita maksetaotlust, kuid käsitsi andmete esitamisel on tihti pärssivaks inimfaktor ning abi andja inimressursi puudus. Andmete kvaliteedi osas on kindlasti parendamise võimalusi, jätkame selles osas abi andjatega selgitavat tööd. Üheks lahenduseks võiks siin olla struktuuritoetuste registri (SFOS) kasutamine – sel juhul saadetakse andmed SFOS/RAR liidesega automaatselt, SFOSi andmete kandmisega samal ajal. 2. Kõik toetusandjad ei esita andmeid registrisse, esitanud on vaid väiksem osa kohalikest omavalitsustest. Vastavalt konkurentsiseaduse §492 lõikele 3 tuleb RARi kanda ainult riigiabi ja vähese tähtsusega abi. Toetusmeetmeid rakendav asutus ise hindab toetusmeetmete väljatöötamisel, kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga ning millist riigiabi liiki saab konkreetse toetusmeetme puhul rakendada. Rahandusministeeriumi riigihangete ja riigiabi osakond (RRO) osaleb ministeeriumile toetuse andmise tingimuste kooskõlastamiseks saadetud eelnõude läbi vaatamisel ja annab arvamuse riigiabi reeglite rakendamise osas. Kui konkreetne toetusmeede ei ole riigiabi või 2  vähese tähtsusega abi, siis selliste toetuste andmeid RARi ei kanta ning RRO-s nende üle arvestust ei peeta. Mööname, et kohalike omavalitsuste teadlikkuse tase riigiabi reeglitest on varieeruv. RRO toetab omavalitsusi sarnaselt teistele riigiabi andjatele läbi nõustamistegevuse ja koolituste korraldamise. Oleme korraldanud riigiabi koolitusi ka sihistatult ainult omavalitsustele ja kavas on samalaadsete tegevustega jätkata ka tulevikus. 3. Toetusandmete sisestamine RARi tuleks muuta nii abi andjale ja ka registri pidajale vähemkoormavaks. Registri vastutava töötleja ehk Rahandusministeeriumi ülesanne on avaldada abi andja poolt registris kinnitatud andmed abi määramise kohta registrile esitatud kujul. Kui kinnitatud andmete osas tekib küsimusi, saadetakse kanne abi andjale tagasi korrigeerimiseks, registripidajana me ise andmeid ei muuda. Oleme nõus, et süsteemide ja andmete liidestamisega väheneb oluliselt ajakulu käsitsi tehtavatele kannetele. Nende riigiabi või vähese tähtsusega abi andjate puhul, kes annavad rohkem toetusi, on olemas infosüsteemide liidestused RAR-iga. Käesoleval ajal esitatavad andmeid automaatselt Eesti Töötukassa, AS Elering, Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus EIS (nn „väiksed“ liidesed teatud meetmete jaoks) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (edaspidi PRIA). PRIA liidesega saadetakse erimärgistatud diislikütuse kasutamisel antava aktsiisisoodustuse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmed. Meile teadaolevalt tegeleb PRIA hetkel liidese süsteemi laiendamisega ka teistele riigiabi ja vähese tähtsusega abi toetusmeetmetele. 2022. a lõpus hakati arendama Kultuuriministeeriumi toetuste süsteemi liidestamist RARiga. Lisaks on alates 2023. aastast SFOSiga seotud abi andjatel võimalik saata uute toetusmeetmete rakendamisel andmed RARi SFOS/RAR liidese kaudu ning seda juba kasutatakse SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, RTK ja EIS poolt. Asutused, kes annavad vähem riigiabi või vähese tähtsusega abi, ei ole tõesti kõiki süsteeme liidestanud ning Teie kirjas on õigesti välja toodud, et osadel asutustel puuduvad vastavad andmekogud, millega saaks RARi liidestada. Samas tuleb arvestada, et andmete esitamise automatiseerimine sõltub abi andjate rahalistest võimalustest ning arendustööde kavandamisel tuleb alati kaaluda, milline on investeeringu tasuvus, st kas süsteemide liidestamise kulu on suurem kui tööjõukulu, mis kaasneb ilma liidestuseta. Mis puudutab Rahandusministeeriumi kui registri vastutava töötleja töökoormust, siis selgitame, et ministeerium võib abi andja vastava taotluse alusel anda talle meetmepõhiselt õiguse avaldada abi andmisega seotud andmed RARis otse, st ilma registripidaja vahepealse sekkumiseta. Sel viisil andmete esitamine vähendab Rahandusministeeriumi töökoormust, kuid seda ei saa rakendada kõikide abi andjate ja kõikide abimeetmete suhtes automaatselt. Kõigepealt saame seda teha liidesega saadavate andmete suurte massiivide puhul ning ka juhul, kui eelneva praktika kohaselt oleme veendunud, et andmed esitatakse korrektsel kujul ning kanded ei nõua parandamiseks tagastamist. 4. Riigiabi registrist jäävad välja mitmed tegevusvaldkonnad; toetuse andjatel on info kogumisel erinevad eesmärgid ja erinevad süsteemid. 3  Allpool selgitame riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri rolli ja Euroopa Komisjoni õigusaktidest tulenevalt toetuste registreerimise süsteemide pidamise kohustust. 4.1 Keskne riigiabiregister ei ole mõeldud instrumendina, mis koondaks ettevõtete toetuse andmed, et riiki saaks nende põhjal toetusmeetmeid kujundada. Riigiabi ja vähese tähtsusega abi registri eesmärk ei ole kõikide toetuste kohta andmete kogumine, vaid ainult selliste andmete, mis on abi andja poolt käsitletud riigiabina või vähese tähtsusega abina. Alahinnata ei saa registri rolli Euroopa Liidu riigiabi reeglite järgi antud abi kohta andmete esitamisel, sest vastasel juhul langeks Euroopa Komisjonile andmete esitamise koormus abi andjatele. Näiteks käesoleval aastal esitas Eesti Euroopa Komisjoni konkurentsi peadirektoraadile riigiabi aruanded 215 abimeetme kohta ning aruannete koostamiseks kasutas Rahandusministeerium registri andmeid. Lisaks täidame registri abil kohustust esitada Euroopa Komisjoni läbipaistvusmoodulisse TAM (Transparency Award Module) andmed teatud piirmäära ületavate riigiabi otsuste kohta mittepõllumajandusliku riigiabi osas. Pärast Euroopa Komisjoni riigiabialaste õigusaktide muutmist on selleks piirmääraks 100 000 eurot (varem 500 000 eurot). Samuti kasutame registri andmeid Euroopa Komisjonile ülevaadete koostamiseks kriisimeetmete (Covid-19 pandeemia ja Ukraina kriis) raames tehtud riigiabi otsuste kohta ning riigiabi ja vähese tähtsusega abi iga-aastase ülevaate koostamisel Vabariigi Valitsusele. Välisvahendite kasutamise osas märgime, et Rahandusministeerium saab kommenteerida eelkõige seda osa erinevatest välisvahenditest rahastatavatest ettevõtlustoetustest, mida vahendatakse läbi Riigi Tugiteenuste Keskuse: 2014-2020 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondid (Euroopa Sotsiaalfond, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, REACT-EU), 2021-2027 perioodi Ühtekuuluvuspoliitika fondid (Euroopa Sotsiaalfond+, Euroopa Regionaalarengu Fond, Ühtekuuluvusfond, Õiglase Ülemineku Fond), Taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF), REPowerEU, Norra/EMP finantsmehhanismid, Eesti-Šveitsi koostööprogramm, INTERREGi programmid, Solidaarsusfond, Globaliseerumisfond ja Moderniseerimisfond). Nimetatud välisvahenditest, kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikute kauplemisel saadavatest vahenditest ja osa riigisisestest meetmetest rahastatud toetustega seotud andmehaldus toimub tsentraalses struktuuritoetuste kesksüsteemis SFOS, kuhu on liidetud ka Siseministeeriumi sisejulgeolekupoliitika fondide rakendamise andmed Nimetatud süsteemi põhjal on täpne ülevaade, kellele ja kui palju toetust antud on, mida tuleb selle rahastuse raames teha ja mis eesmärkidel, milliste näitajatega toetuse kasutamist jälgitakse ning millised toetused on käsitletavad riigiabi ja vähese tähtsusega abina. Eesti toetuste jagamise süsteem ülalnimetatud fondide osas on kindlasti efektiivne, tõhus ja hästi automatiseeritud, st kogu toetustega seotud info nii näitajate saavutamise kui ka maksete kohta on koheselt väljavõetav. Lisaks on eelmisel aastal SFOSi juurde arendatud Sündmuste Infosüsteem (SIS), mis aitab edaspidi paremini koondada toetust saanud füüsiliste ja juriidiliste isikute (s.h ettevõtjate) andmeid. See vähendab olulisel määral nii toetuse saajate kui ka rakendusüksuste koormust ja annab võimaluse kasutada andmeid ka poliitikakujundamiseks. 4 Kokkuvõtlikult on EL toetuste puhul detailselt kokku lepitud reeglid, täpselt defineeritud tulemused, mõõdikud ja sihttasemed ning hilisem aruandlus ja hindamine, kuivõrd toetused oma eesmärki täitsid. 2014-2020 perioodi ühtekuuluvuspoliitika fondidest antud ettevõtlustoetuste mõju on hinnatud (koguaruanne on leitav siit: Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee), hindamissoovitusi valdkondade lõikes leiab siit: Hindamissoovitused | Riigi Tugiteenuste Keskus (rtk.ee)) ning jõutud järgmistele järeldustele: o Kõik hinnatud tegevused on asjakohased ja kooskõlas strateegiadokumentide eesmärkidega. o Enamik hinnatud tegevustest on tulemuslikud ja tõhusad. o Enamiku tegevuste puhul tähendaks toetuse kadumine kas tegevuste mahu vähendamist või lõpetamist, suureks väljakutseks oleks uute rahastusallikate leidmine ja jätkumiseks on tarvilik riigi tugi. o Ettevõtlus- ja innovatsioonitoetustel on positiivne mõju ettevõtete majandusnäitajatele. o Tegevuste vaheline vastastikmõju on positiivne või neutraalne. Dubleerimist esineb vähe. o Kõrgeim oli lisandväärtuskasv loomemajanduse inkubatsiooni arendamise tegevuses ning suurimat positiivset mõju tööhõive kasvule avaldasid ettevõtlikkuse ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks mõeldud tegevused. Hetkel on ettevalmistamisel „Perioodi 2014-2020 järelhindamine“, mis annab hinnangu perioodile tervikuna, sh ettevõtlustoetustele. Nii eelpool toodud hindamiste tulemit kui ka järelhindamise järeldusi ja soovitusi saab kasutada eeskätt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) ettevõtluspoliitika kujundamisel ning edasiste meetmete disainimisel, samuti teised ettevõtluse edendamisega seotud asutused ja organisatsioonid. Lisaks EL toetuste kesksüsteemi infole ja toetuste hindamisele saab MKM tugineda poliitikakujundamisel teistele andmestikele, sh riigiabi registrile, analüüsidele ja uuringutele, luues nende baasil ettevõtluse ergutamiseks tarvilike meetmete kujundamiseks ja nende mõju analüüsiks vajaliku koondpildi. Kui hinnata välistoetuste andmise läbipaistvust, siis võib hinnata, et kõik toetused on valdavalt oma eesmärgid saavutanud ja vigu toetuste kasutamisel esineb vähe. Rakendussüsteemi toimivuse oluline indikaator on auditi veamäär, mis Eesti korral on jäänud 1% kanti, mis samuti näitab, et süsteem toimib väga hästi. Et välistoetuste puhul killustatust vähendada ning luua tõhusam ja terviklikum süsteem, algatati Rahandusministeeriumi poolt toetuste konsolideerimise projekt, mis on toetuse andmise süsteemi oluliselt lihtsustanud. Kui varem oli toetusi andvaid asutusi 8, siis täna on suurem osa (72%) toetusi konsolideeritud korraldusasutuse (RTK) juurde, mis tähendab seda, et juhtimis- ja kontrollitasandeid on vähem, protsessid lihtsamad ning süsteem tervikuna tõhusam ja töökindlam. Lisaks oli varem suur kulu ka eraldiseisvatele infosüsteemidele. Toetuste andmise korraldus enne 1.09.2018: 5  Toetuste andmise korraldus 07.2023: 4.2 RAR ei sisalda toetusi erandina käsitlevatele valdkondadele nagu põllumajandus, kalandus, metsandus ja transport, sh näiteks vaadeldud perioodil pea kolmandik SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) antud toetusi Valdkondlikest ministeeriumidest saadud informatsiooni põhjal selgitame, kuidas peetakse arvestust nimetatud valdkondades antavate toetuste üle. Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) raames antavat abi põllumajandusse ei loeta EL õiguse kohaselt riigiabiks, mistõttu ei ole vastavad abimeetmed riigiabi registrisse kantud. Põllumajandus erineb suuremast osast muust ettevõtlusest, kuna selle puhul tuleb arvesse võtta erinevaid eripärasid. 6  ÜPP meetmed on:  otsetoetusena antav sissetulekutoetus, millega tagatakse sissetuleku stabiilsus ja hüvitatakse põllumajandustootjatele kulud, mis on seotud keskkonnahoidlike põllumajandustavade kasutamise ning selliste turul tavaliselt korvamata jäävate avalike teenuste pakkumisega nagu maapiirkondade eest hoolitsemine;  turumeetmed turul esinevate keeruliste olukordadega toime tulemiseks, nt kui nõudlus väheneb järsult terviseohu tõttu või kui hinnad langevad ajutise ülepakkumise tõttu;  maaelu arengu meetmed koos riiklike ja piirkondlike programmidega, mis käsitlevad maapiirkondade konkreetseid vajadusi ja probleeme. ÜPP õiguslik alus on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingus. ÜPPga 2014–2020 seotud tegevuse üksikasju on käsitletud järgmises neljas määruses: määrus (EL) nr 1307/2013, määrus (EL) nr 1308/2013, määrus (EL) nr 1305/2013 ja määrus (EL) nr 1306/2013. ÜPP 2023–2027 on reguleeritud kolme määrusega, mida üldiselt kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2023: määrus (EL) 2021/2116, määrus (EL) 2021/2115 ja määrus (EL) 2021/2117. Mainitud ÜPP õiguslikes alustes (1307/2013 artikkel 13; 1308/2013 artikkel 211; 1305/2013 artikkel 81; 2021/2115 artikkel 145) on selgelt sätestatud, et põllumajandusse antava abi korral ei kohaldata riigiabi sätteid: ELi toimimise lepingu artikleid 107, 108 ja 109 [s.t riigiabi sätteid] ei kohaldata toetuse suhtes, mida liikmesriigid annavad nimetatud määruste alusel ja kooskõlas nimetatud määrustega, mis kuulub ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisalasse (põllumajandussaaduste tootmine ja nendega kauplemine). Kui ÜPP raames antakse abi väljapoole põllumajandust, siis kohaldatakse riigiabi eeskirju. Sellisteks meetmeteks on näiteks Eesti maaelu arengukava (edaspidi MAK) 2014-2020 meede 6.4 Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonnas mittepõllumajandusliku tegevuse suunas; meede 19 LEADER projektitoetused. Metsanduse valdkonnas on selliseks meetmeks MAK 2014-2020 meede 12.2 Natura 2000 toetus erametsamaale. Nimetatud meetme korral rahuldab toetuse taotlused KIK (enne SA Erametsakeskus) ja toetuse maksab välja PRIA. Toetus erametsaomanikust ettevõtjale on riigiabi komisjoni määruse (EL) 2022/2472 (perioodil 2014-2022 nr 702/2014) artikli 45 tähenduses. Vastavalt ELi läbipaistvuseeskirjadele avaldab iga riik teabe ÜPP toetuste saajate kohta. MAK 2014-2020 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023- 2027 ja Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (§ 4) kohaselt on ÜPP abinõu rakendamise korral makseasutuseks PRIA. Vastavalt EL läbipaistvuseeskirjadele on EMKF ja EMKVF raames kalanduse ja ÜPP raames põllumajanduse ja metsanduse (EAFRDst antav abi elurikkuse soodustamiseks Natura 2000 erametsades) abi kohta kogu terviklik informatsioon (riigiabi ja mitte riigiabi eeskirjadest lähtuv abi) avalikult kättesaadav PRIA veebilehel https://www.pria.ee/toetused/toetusesaajad. Küll aga peab PRIA järgima järgmisi õiguslikke sätteid: vastavalt ELÜPSile (§115) ja EL regulatsioonile (Euroopa 7 Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116 artikli 98 lõige 4) ei avalikusta PRIA toetuse saaja nime, kui toetuse saaja toetussumma on 1250 eurot või sellest väiksem. Lähtuvalt ettenähtud andmekogumise nõuetest on eraldiseisvalt põllumajandusega seotud abi kohta koondinfo kättesaadav järgmistest allikatest:  kord aastas Euroopa Komisjonile esitatav riigiabi aruanne põllumajandusliku riigiabi kohta, mille esitab Regionaal- ja Põllumajandusministeerium. Aruanne kajastab vaid põllumajandusliku grupierandi määruse (nr 702/2014; 2022/2472) ja põllumajandusliku riigiabi suuniste alusel antavat riigiabi. Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 alusel antava riigiabi kohta põllumajandussektorile esitab aruande Rahandusministeerium RAR andmete alusel;  riigiabi ja vähese tähtsusega abi register (RAR) – lähtuvalt konkurentsiseaduse § 492 lõikest 4 kantakse registrisse põllumajanduse osas ainult põllumajanduse vähese tähtsusega abi määruse (EL) nr 1408/2013 alusel antud abi. Metsanduse osas märgime täiendavalt, et erametsaomanikele antakse siseriiklikult toetust nn „üldise“ vähese tähtsusega abina keskkonnaministri 14.04.2014 määruse nr 10 „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ alusel. Nimetatud vähese tähtsusega abi kantakse registrisse RAR KIKi metsaosakonna poolt (alates 2023. aastast KIKiga ühinenud SA Erametsakeskus). Nagu ÜPP puhul on ka kalanduse valdkonnas toetuste menetleja ja väljamaksja üldjuhul PRIA. Kalandusturu korraldamise abinõud, sh kalanduse riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmine on reguleeritud kalandusturu korraldamise seaduse ja konkurentsiseaduse alusel. Eesti rakenduskavade raames antav abi kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise (kalapüük, vesiviljelus), töötlemise ja turustamisega seotud tegevusteks vastava valdkonna ettevõtjatele, mida võimaldatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist 2014-2020 (EMKF) või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist 2021-2027 (EMKVF) ei ole üldjuhul riigiabi määruse (EL) nr 508/2014 artikkel 8 lõike 2 ning määruse (EL) nr 2021/1139 artikkel 10 lõike 2 kohaselt. Seega EMKF ja EMKVF toetuste andmeid RARi ei koguta, vaid andmeid kogub PRIA. Nagu eelpool on juba välja toodud, siis vastavalt EL läbipaistvuseeskirjadele EMKF ja EMKVF raames kalanduse ja ÜPP raames põllumajanduse ja metsanduse (EAFRDst antav abi elurikkuse soodustamiseks Natura 2000 erametsades) abi kohta kogu terviklik informatsioon (riigiabi ja mitte riigiabi eeskirjadest lähtuv abi) avalikult kättesaadav PRIA veebilehel. EMKF meetmete rakendamisel võib riigiabiga olla tegemist juhul, kui näiteks kalanduspiirkonna kohaliku arengu strateegia rakendamise meetmes antakse toetust tegevuste mitmekesistamiseks, mis ei ole seotud kalapüügi, kalatöötlemise ega vesiviljelusega. Sellisel juhul peab riigiabi andmise üle arvestust PRIA ja esitab andmed RARi. EMKF toetusesaajate nimekiri (sh toetatav tegevus, toetuse summad) perioodil 2015-2023 on avalikult kättesaadav PRIA veebilehel https://www.pria.ee/infokeskus/emkf-2014-2020. 8  Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris on registri põhimääruse § 1 lg 3 punkti 3 alusel kalandusturu korraldamise seaduse § 2 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalandusturu korraldamise abinõud ehk andmed Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014-2020 Eesti rakenduskava meetmete kohta. Ka järgmise perioodi ehk EMKVF andmete kogumine jätkub PRIAs. Registri põhimäärust täiendatakse asjakohase sättega. Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris kogutakse alates 2023. aastast andmeid ka kalanduse grupierandi määruse (EL) nr 1388/2014 (kehtis kuni 31.12.2022) ja 2022/2473 alusel antava maksusoodustusega kütuse ehk erimärgistatud diisli ostuõiguse omajate kohta kalanduse valdkonnas. Üldiselt ei kohaldu konkurentsiseaduse riigiabi sätted kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud abi suhtes. Samas sätestab konkurentsiseadus § 30 lõige 4 erandi, mille kohaselt kalandusturu korraldamise seadusega (KTKS) reguleeritud kalandustoodete tootmise, töötlemise ja turustamisega seotud abi suhtes kohaldatakse konkurentsiseaduse § 49 lõiget 5 ja § 492 ehk vastavate andmete RARi esitamise kohustust. KIK annab keskkonnatoetusi ja nende esmane eesmärk ei ole lihtsalt ettevõtluse toetamine, vaid vastavate meetmete keskkonna-alased eesmärgid. KIKi antud toetuste puudumise kohta RARis märgime, et ilmselt on tegemist toetustega, mille kohta ei kehti RARi kandmise kohustus. Sellised toetused on näiteks KOVide, erinevate riigiasutuste ja avalik-õiguslike isikute ning mittetulundusühingute ja sihtasutuste projektid (kui need ei kujuta endast riigiabi) või võrguettevõtjate kaudu lõpptarbijatele makstud hüvitised majandus- ja taristuministri 05.11.2021 määruse nr 62 „Elektri lõpphinna osalise kompenseerimise tingimused ja kord“ alusel. Transpordi valdkonna osas märgime, et RARis registreeritakse riigiabina ASi Tallinna Lennujaam kaudu väikelennujaamade iga-aastane toetamine riigieelarvest Euroopa Komisjoni dokumendi „Otsus Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ alusel. Samuti on registrisse kantud COVID-19 ajutise raamistiku alusel antud abi (aktsiakapitali suurendamine) AS-le Nordic Aviation Group ja toetused reisilaevade operaatoritele. Transpordiameti poolt kantakse RARi ka Euroopa Komisjoni otsuste alusel maksusoodustuste vormis antav riigiabi meretranspordi toetamiseks ja riigiabi rahvusvahelisele reisilaevandusele. Toetused teede ehituseks lähevad läbi riigieelarve riigiasutusele Transpordiameti kaudu, maanteetaristu toetamine ei ole riigiabi. 4.3 ja 4.4 Toetusinfo koondatakse toetusandjate juures erineval kujul; osa RARis registreeritud andmed ei kajastu toetuse andnud asutuste infosüsteemides või ei ole raamatupidamisandmetest väljavõetavad. RARi põhimäärus reguleerib riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta esitatavate andmete (nt andmed abi saaja, abimeetme, antud abi kohta) koosseisu, nende registrile 9  esitamise tähtaegu, menetlustega (riigiabi teatised, grupierandi teatised) seotud andmete kajastamist ning juurdepääsu registrisse kantud andmetele ja andmete väljastamist registrist. Põhimäärus ei reguleeri seda, mis kujul peavad abi andjad koondama andmeid riigiabi ja vähese tähtsusega abi kohta ja mis kujul peab abi andja kajastama andmeid enda asutuse infosüsteemides. Oluline on, et andmed riigiabi ja vähese tähtsusega abina käsitletavate toetuste kohta on ühetaoliselt RARis kajastatud. Lisaks selgitame, et maksusoodustusi ei kajastata raamatupidamises, kuna neid ei saa lugeda tuludeks ega kuludeks (ei vasta tulu ega kulu definitsioonile vastavalt raamatupidamise seadusele ja seda on selgitatud ka rahvusvahelistes avaliku sektori finantsarvestuse standardites). Selle võrra kajastatakse maksutulu vähendatud mahus. Riigikontrolli algatusel on avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendisse (rahandusministri määrus nr 105) viidud alates 01.01.2021 kehtivad sätted, mille kohaselt kogutakse kõigilt valitsussektori üksustelt saldoandmike infosüsteemis igakuiseid makseandmikke. Makseandmikus peab iga valitsussektori üksus igakuiselt näitama, kellele (registreerimisnumber ja nimetus), mis summas, mis kuupäeval ja millise tegevusala tarbeks toetust maksti. Sealt saab rahaliste toetuste maksed kätte tervikmahus. Andmed on kättesaadavad saldoandmike infosüsteemis avaandmetena alates 2021. aastast. Kokkuvõtlikult leiame, et Riigikontrolli poolt tõstatud küsimused on olulised. Riigi poolt ettevõtjatele antavate toetuste andmed peavad olema lihtsalt kättesaadavad ja töödeldavad ning riik on viimastel aastatel teinud ka olulisi samme selleks, et andmete kvaliteeti ja kättesaadavust parandada, nende tegevustega ka jätkatakse. Mil viisil valdkondlikke andmeid paremini koondada, on tuleviku kaalumiskoht – kas täiendav aruandluskohustus, kaasnev bürokraatia ja IT-arenduskulud kaaluksid üles saadava kasu? Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Ljudmilla Sokolnikova, [email protected]; tel: 611 3360 Triin Tomingas, [email protected]; tel: 5566 2544 Urmo Merila, [email protected]; tel: 663 1863 10  Teie 21.07.2023 nr 7-1.2/23-01459-2 Riigikogu Kantselei Meie 09.08.2023 nr 4-2/5323-1 [email protected] Riigikogu liikme kirjalik küsimus rahandusministrile (KK 22) - järg Austatud Riigikogu esimees Vastuses Teie 21.07.2023 kirjale seoses Riigikogu liikme hr Tšaplõgini küsimustega rahandusministrile (meie 04.08.2023 kiri nr 4-2/5089-2) lubasime edastada ka vastuskirja Riigikontrollile. Vastus Riigikontrollile on lisas. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaur Kajak halduspoliitika asekantsler Lisa(d): Rahandusministeeriumi vastus Riigikontrolli kirjale Maris Kalda 5885 1434 [email protected] Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272