Hankija vastus

Riigihangete vaidlustuskomisjon Endla tn 13/Lõkke 5 10122 Tallinn [email protected] Koopia: [email protected] Menetluse number: 12.2-10/112 Riigihange: „Narva vanalinna tänavate I etapi ehitustööd“ (viitenumber 263699) Hankija: Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet Registrikood 75039729 Hankija esindaja: Andrei Matvejev vandeadvokaat AB Andrei Matvejev Kulgu 4, Narva E-post: [email protected] Tel.: + 372 50 31 782 Vaidlustaja: N&V OÜ Registrikood 16297634 Vaidlustaja esindaja vandeadvokaat: Raiko Lipstok Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Asukoht Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn Telefon: 622 9990 E-post: [email protected] Kolmandad isikud: Terre Ehitus OÜ Registrikood 14227517 Asukoht Ida-Viru maakond, Jõhvi vald, Jõhvi linn, Keskväljak 4, 41531 Telefon: 56289127 E-post: [email protected] RoadWest OÜ Registrikood 11137400 Asukoht Tartu maakond, Elva vald, Elva linn, Valga mnt 7, 61504 Telefon: 7456449 E-post: [email protected] Hankija seisukohad vaidlustuse kohta 1. Hankija leiab, et vaidlustus on põhjendamatu ja palub jätta vaidlustus rahuldamata. 2. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3. Hankija palub jätta vaidlustusmenetlusega seotud menetluskulud vaidlustuse esitaja kanda. Asjaolud ja senine menetluse käik Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi ka Amet) on korraldanud riigihanke „Narva vanalinna tänavate I etapi ehitustööd“ (viitenumber 263699, edaspidi hange), mille eesmärgiks on hanke alusdokumentides (edaspidi: RHAD) määratud ehitusööde teostamine. 28.06.2023 edastas hankija vaidlustajale allkirjastamiseks hankelepingu projekti. Hankija ja vaidlustaja vahel on tekkinud erimeelsus seoses järgmise asjaoluga: RHAD osadeks on maksumustabel, millega esitatakse pakkuja ettepanek tööde maksumuse kohta. Vaidlustaja esitas maksumustabeli, milles on määratud tööde (pakkumuse) maksumuseks 460 137 eurot ilma KM-ta (vaidlustaja pakkumus esitatakse koos käesoleva menetlusdokumendiga). RHAD osaks on hankelepingu eelnõu (RHAD lisa 4). Hankelepingu eelnõu p. 8.1 on sõnastatud järgmiselt „käesoleva Lepingu hind on XXX ( ) eurot käibemaksuta (edaspidi Lepingu hind), mis sisaldab Tellija reservi 10%. Hinnale lisandub käibemaks“. Vormistades hankelepingut allkirjastamiseks määras hankija lepingu hinnaks vaidlustaja pakkumuse maksumustabelis märgitud summa ehk 460 137 eurot ilma KM-ta ja edastas hankelepingu vaidlustajale allkirjastamiseks. Vaidlustajale allakirjutamiseks esitatud hankelepingu p. 8.1 on sõnastatud järgmiselt: „käesoleva Lepingu hind on 460 137 (nelisada kuuskümmend tuhat ükssada kolmkümmend seitse) eurot ilma käibemaksuta (edaspidi Lepingu hind), mis sisaldab Tellija reservi 10%. Hinnale lisandub käibemaks“. Vaidlustaja ja hankija vahel on tekkinud erimeelsus selle osas, et vaidlustaja seisukohalt peab lepingu hinnaks olema määratud 506 150,70 eurot ilma KM-ta ehk 460 137 eurot + reservi 10 % ulatuses. Vaidlustaja seisukohalt ei sisalda koos pakkumusega esitatud maksumustabelis määratud summa reservi ja vaidlustaja esitades pakkumust lähtus sellest, et lepingu hinnaks saab maksumustabelis määratud summa, millele lisandub reserv. Hankija sellega ei nõustunud ja asus seisukohale, et pakkumuse maksumustabelis määratud summa on hankelepingu hind ja hankija ei saa hankelepingut sõlmides määrata hankelepingus lepingu hinnaks 506 150,70 eurot (ehk 460137 eurot + 10%). Hankija olles seisukohal, et RHAD tingimused ja pakkumuses määratud hind ei kuulu muutmisele hankelepingu sõlmimise menetluses leidis, et pakkuja keeldub põhjendamatult hankelepingu sõlmimisest. 03.08.2023.a otsusega jätkati ülejäänud pakkujate (kolmandate isikute) kvalifitseerimisega selleks, et juhul, kui kolmandate isikute pakkumus tunnistatakse vastavaks ja kolmandad isikud kvalifitseeritakse, tunnistada nende pakkumus edukaks ja sõlmida hankelepingu kolmandate isikutega. Vaidlustaja ei ole antud otsusega nõus ja esitas eespool märgitud otsuse peale vaidlustuse. Vastuse põhjendused Vaidlustuse keskmine küsimus on selles, kuidas tuleb tõlgendada RHAD dokumente koostoimes ja kas vaidlustaja lähenemine sellest, et vaidlustaja pakkumuses määratud summa peab hankelepingu sõlmimisel olema suurendatud 10% võrra, on õige. Vaidlustaja põhiargumendiks on see väide, et maksumustabelis määratud tööde kogumaksumus on määratud ilma reservita ja esitades pakkumust pidas vaidlustaja silmas, et hankelepingu hinnaks saab maksumustabelis määratud summa + 10 % reservi. Eeskätt hindab vaidlustaja valesti, millisest pakkumuse dokumendist lähtudes määratakse kindlaks pakkumuse maksumus. RHAD tingimuste kohaselt tuleb pakkumus teha vastavalt Lisa 1. "PROJEKT I ETAPP" T04121 Töömahud_1. Etapp-koonddokumendi alusel. Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Vaidlustaja loogika seisneb selles, et kuna maksumustabelis ei ole eraldi määratud veerg „reserv“, siis maksumustabelis määratud tööde kogumaksumus ei sisalda reservi. Hankija seisukohalt on antud lähenemine vale. RHAD kehtestab pakkumuse edukaks tunnistamise eeldused ja hankelepingu tingimused koostoimes. Ehk esitades pakkumust on pakkuja kohustatud tutvuda RHAD-iga tervikuna. Isegi kui pakkuja seisukohalt on RHAD-i erinevad osad vastuolulised, võiks pakkuja enne pakkumuse esitamist küsida hankijalt seisukohta selle kohta, kuidas tuleb RHAD-i tõlgendada. Hankija koostades RHAD-i lähtus sellest loogikast, et maksumustabel ja selles määratud üksiktööde maksumused sisaldavad reservi. Antud RHAD-i arusaam toetatakse sellega, et vaidlustajaga erimeelsuse tekkimisel küsis hankija kolmandalt isikult tema arvamust: kas kolmas isik sai RHAD-st aru selliselt, et maksumustabelis määratud kogumaksumus sisaldab reservi või mitte. Kolmas isik vastas küsimusele, et tema poolt esitatud pakkumuses määratud tööde maksumus sisaldab reservi. Vaidlustaja täiendav etteheide vaidlusaluse otsuse suhtes seisneb selles, et kolmas isik on muutunud oma pakkumuse maksumust pärast pakkumuste esitamist. Vaidlustaja seisukohalt seisneb pakkumuse muutmine kolmanda isiku poolt selles, et 11.07.2023 kl 13:20 on kolmanda isiku esindaja teatanud hankijale vastuseks hankija päringule, et: „teatame, et pakkumuse koostamisel ja esitamisel oleme arvestanud ettenähtud lepingu reserviga ning meie poolt esitatud pakkumuse maksumus sisaldab endas 10% reservi lepingu hinnast“. Antud etteheide jääb arusaamatuks. Kolmas isik kinnitas üksnes seda asjaolu, et tema ja hankija arusaam maksumustabeli ja hankelepingu eelnõu tõlgendamise kohta on üks ja sama. Vastupidi on vaidlustaja tõlgendamine vale ja vaidlustaja püüab hankelepingu sõlmimise etapil suurendada kunstlikult lepingu hinda vastuolus seaduse nõuetega. Vaidlustaja viitab sellele, et RHAD-i tõlgendamisel tulev lähtuda ETÜ 2013 sätetest. Vaidlustaja seisukohalt ETÜ 2013 järgi erinevad tööde maksumuse ja lepingu hinna mõisted. Kokkuvõtvalt on vaidlustaja loogika selles, et juhul, kui maksumustabelis kasutatakse sõna „maksumus“ tööde kogumaksumuse suhtes, kuid hankelepingus on kasutatud mõiste „lepingu hind“ viitega sellele, et lepingu hind sisaldab reservi, siis lepingu hinna „mõiste“ ei saa olla võrdustatud maksumustabelis kasutatud mõistega „maksumus“. Eeskätt hankelepingu eelnõu p-st 3.2. tulenevalt on ETÜ 2013 tingimused hankelepingu suhtes üldnorm, mida kohaldatakse poolte suhtele erisusega, mis on kehtestatud vahetult hankelepinguga. Hankelepingu p. 8.3 koosmõjus p. 8.6 kehtestavad, et lepingu hinna sees on reserv, mida kasutatakse tööde mahu suurenemiseks, töödes muudatuste tegemiseks jm seotud kulude katmiseks. Vaidlustaja viitab sellele, et ETÜ 2013 p-d 1.11, 1.29 ja 1.38 koostoimes kehtestavad, et juhul, kui pooled leppivad kokku tööde üldmaksumuses ja reservis, lisandub reserv tööde üldmaksumusele ja nendest koosneb lepingu hind. Kuid tuleb arvestada sellega, et RHAD-i osaks olev maksumustabel ei sisalda viidet sellele, et tabelis määratud kogusumma on tööde üldmaksumus. Hankija lähtus pakkumuse edukaks tunnistamisel pakkumuse osast: „pakkumus, hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“. Dokumendist tulenevalt kavatseb hankija tunnistada edukaks pakkumuse madalama maksumusega. Riigihangete seaduses kasutatakse mõisteid „pakkumuse maksumus“ ja „hankelepingu maksumus“. Seadusest lähtudes pakkumuse maksumus ja hankelepingu maksumus on identsed mõisted. Hankemenetluse põhimõte seisneb selles, hankemenetluses tellitud tööd ostetakse madalama hinnaga pakkumuse alusel pakkumuses määratud hinna eest. Igasugused hinna muudatused, sh n-ö „reservi“ kasutamine hinnatakse riigihangete seaduse §-st 123 lähtudes ja muudatused tehakse (mh reservi kasutatakse) juhul, kui selleks on olemas seadusega ettenähtud alus. Kokkuvõtvalt leiab hankija, et juhul, kui vaidlustaja pakkumuses on määratud pakkumuse maksumus ja hankelepingu eelnõus on määratud, et lepingu hind sisaldab reservi, siis pakkumuse maksumus on lepingu hind, ja hankija lähtus pakkumuse esitamisel sellest, et pakkumuse maksumus arvestab reservi summat. Üheaegselt annab hankija kohtule teada, et hankija otsustab hankemenetluse lõpetada. Mh toimub hankemenetluse lõpetamine vaidlustuse p-s 12 märgitud põhjustel. Menetluskulude nimekiri: Hankija menetluskulud seoses käesoleva menetlusega on kulud õigusabile. Hankijale on osutatud järgmine õigusabi järgmises ulatuses: 1. Vaidlustuse, riigihanke alusdokumentide, pakkumuste ja vaidlustuse esitajaga kirjavahetuse õiguslik analüüs – 3 õigusabi tundi. 2. Käesoleva menetlusdokumendi koostamine – 3 õigusabi tundi. Kokku 6 õigusabi tundi. Ühe tunni hind on 120,00 eurot ilma KM-ta. Kokku 720,00 eurot. Lähtudes sellest, et nii hankija kui ka õigusabi osutaja on käibemaksukohuslased, käibemaks ei lisandu. Palume jätta menetluskulud summas 720,00 (seitsesada kakskümmend) eurot vaidlustuse esitaja kanda. Lugupidamisega Andrei Matvejev Lisa: vaidlustaja pakkumus