dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Järelevalvemenetluse alustamata jätmine

Rahandusministeerium · 18. august 2023
Seotud ettevõtted
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS (adressaat)
Viit
12.2-1/5367-2
Registreeritud
18. august 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-1 Riigihangetealane kirjavahetus riigiasutuste, kohalike omavalitsuste, organisatsioonide ja kodanikega
Toimik
12.2-1/2023
Vastutaja
Madli Juhani (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigihangete ja riigiabi osakond)

Failid

  • 📎12.2-15367-2 18.08.2023 Väljaminev kiri.asice433 KB

Sisu (failidest)

Epp Lumiste Teie 14.08.2023 nr 1/213 LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS Meie 18.08.2023 nr 12.2-1/5367-2 [email protected] Järelevalvemenetluse alustamata jätmine Austatud vandeadvokaat Edastasite 14.08.2023 Eastconsult OÜ lepingulise esindajana Rahandusministeeriumile teate järelevalve alustamiseks (edaspidi järelevalveteade) Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Maaparandussüsteemide ja teede ehitustööde omanikujärelevalve 2023 – 2024“ (viitenumber 263634) (edaspidi ka riigihange) suhtes. Järelevalveteates juhite kokkuvõtlikult tähelepanu järgmistele asjaoludele. Hankija on tunnistanud riigihanke osades nr 5, 10 ja 11 edukaks Viastark OÜ pakkumuse, kuid nimetatud ettevõttel puuduvad töötamise registris registreeritud töötajad ning ettevõte ei ole tasunud või deklareerinud töötasult tööjõumakse. Märgite, et maksude tasumine on avalik huvi, mida RHS soovib kaitsta (näiteks kõrvaldamise aluste kaudu ja eduka pakkumuse tagasilükkamise kaudu, kui on rikutud tööõigust reguleerivaid norme). Hankijal peaks olema RHS-i alusel pädevus võtta arvesse asjaolu, et isikul ei ole teenuse osutamiseks vajalikke töötajaid registreeritud ning pakkuja ei tasu riigile tööjõumakse. Tunnistades edukaks ettevõtte, kes tööjõumakse ei tasu, aitab avaliku sektori hankija kaudselt kaasa maksudest hoidumisele. Lisaks eelnevale on järelevalveteate esitajal piisavalt alust arvata, et tegelikkuses on Viastark OÜ osutanud riigihanke esemeks olevat teenust, kuigi hankelepingut ei saanud veel sõlmida. Järelevalveteates on tehtud ettepanek, et Rahandusministeerium täiendaks riigihangete registri KKK rubriiki ning annaks selged juhised, kas hankija peab RHS § 115 lg 9 mõistes pakkumuse tagasi lükkama kui teenuse osutajaks on isik, kellel registreeritud töötajad puuduvad ning kes ei ole alates asutamisest tasunud tööjõumakse ega teinud dividendide väljamakseid. RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud asjaolud. RHS § 206 lg 1 p 3 kohaselt ei alustata järelevalvemenetlust kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või rikkumist ei esine. Tulenevalt RHS § 206 lg 2 p-st 1 võib Rahandusministeerium jätta järelevalvemenetluse alustamata juhul, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 nähtud tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada rikkumise peale vaidlustust vaidlustuskomisjonile (edaspidi VAKO). Rahandusministeerium tutvus järelevalveteatega, riigihanke kohta elektroonilises riigihangete registris (eRHR) avaldatud teabega ning suhtles telefoni teel hankija esindajaga. Saadud teabe pinnalt ei tekkinud Rahandusministeeriumil põhjendatud kahtlust RHS-i rikkumise osas järgnevatel põhjustel. Järelevalveteates märgitu kohaselt puuduvad Viastark OÜ-l töötamise registris registreeritud töötajad ning ettevõte ei ole tasunud või deklareerinud tööjõumakse. Selgitame, et töötamise registri pidamist, sh töötamise registrisse kannete tegemist, reguleerib maksukorralduse seadus (MKS) (MKS 31 jagu „Töötamise register“). Töötamise registri kui maksukohuslaste alamregistri vastutav töötleja on Maksu- ja Tolliamet ning volitatud töötlejad on Tööinspektsioon ja Eesti Töötukassa (MKS § 251 lg 2). Tööjõumaksude tasumise regulatsioonid ja maksumäärad on sätestatud erinevates maksuseadustes nt sotsiaalmaksuseaduses ja töötuskindlustuse seaduses, mille täitmist kontrollib maksuhaldur (Maksu- ja Tolliamet). MKS § 10 lg 1 kohaselt kontrollib maksuhaldur MKS-i ja maksuseaduste täitmist. MKS § 10 lg 2 p-de 1 – 5 kohaselt on maksuhalduri ülesanneteks: (p 1) kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigsust ning jälgida, et makse tasutakse ja maksusoodustusi kohaldatakse seadusega sätestatud suuruses ja korras; (p 2) arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad; (p 3) nõuda sisse maksuvõlad; (p 4) kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi; (p 5) teostada järelevalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. Riigihanke menetluses ei ole leidnud hankija poolt tuvastamist, et Viastark OÜ-l esineks maksuvõlg või esitamata deklaratsioonid. Maksuvõlgade puudumise kontrollikohustuse täitmise kohta on eRHR-ist leitav maksuvõla päring Maksu- ja Tolliametile seisuga 03.08.2023. Märgime, et tulenevalt RHS § 203 lg-st 1 teeb Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet üksnes RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle, kuid mitte maksuseaduste ega teiste seaduste täitmise üle. Järelevalveteatest nähtuvalt soovite hinnangut RHS § 115 lg 9 tõlgendamise kohta (mh seonduvalt riigihankega) ning teete ühtlasi ettepaneku eRHR-i KKK rubriigi täiendamiseks seonduvalt RHS § 115 lg 9 tõlgendamisega. RHS § 115 lg 9 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui ta tuvastab, et pakkumuse põhjendamatult madal maksumus on tingitud hankelepingu täitmise kohas kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramisest. RHS § 115 lg 9 sätte tõlgendamise kohta on erialakirjanduses märgitud järgmist (vt Kadri Matteus. RHS § 115 lg 9 komm. 72. RHS-i kommenteeritud väljaanne – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019): „/…/ Kui pakkumuse kulude hulgas ei ole arvestatud nt seaduses kehtestatud miinimumpalka, ületunnitöö tasude, sotsiaalmaksu, keskkonnatasude või muude keskkonnaõiguslike aspektidega, tekib hankijal kohustus pakkumus tagasi lükata, st hankijal puudub pakkumuse tagasilükkamise osas igasugune diskretsioon. See ei tähenda loomulikult, et kaalutlusõiguse ahenemist ei saaks jätkuvalt tuvastada muudel asjaoludel. RHS seletuskirjas on rõhutatud, et imperatiivne tagasilükkamise kohustus laieneb juhtumitele, kus pakkumuse madala maksumuse ja keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise vahel on põhjuslik 2 seos. Teisisõnu sellistes kaasustes, kus pakkuja saab pakkumuse madalat maksumust lubada just keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse normide eiramise abil, on hankijal kohustus pakkumus alapakkumusena tagasi lükata“. RHS-i seletuskirjas (450 SE, lk 102 – 103) on märgitud, et juhul, kui hankelepingu täitmiseks oleks vajalik rakendada teatud ulatuses tööjõudu, kuid hankijal tekib pakkumuse madalast maksumusest johtuvalt kahtlus, kas see katab kõik lepingu täitmiseks vajalikud kulud palkadeks, maksudeks ja sotsiaalkindlustusmakseteks, siis peab pakkuja olema suuteline nende kohustuste täitmist adekvaatselt põhjendama, vastasel juhul on hankijal kohustus selline pakkumus tagasi lükata. Siinkohal on oluline, et imperatiivne tagasilükkamise kohustus laieneb juhtumite puhul, kus pakkumuse madala maksumuse ja keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise vahel on põhjuslik seos. Teisisõnu sellistes kaasustes, kus pakkuja saab pakkumuse madalat maksumust lubada üksnes keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse normide eiramise abil. Rahandusministeeriumi hinnangul hõlmab RHS §-s 115 lg-s 9 sätestatud mõiste „tööõiguse valdkonda reguleerivad sätted“ ka maksuõiguse valdkonda kuuluvaid tööjõumaksude tasumist reguleerivaid sätteid. Rahandusministeeriumi hinnangul peaks RHS § 115 lg 9 alusel pakkumuse tagasi lükkamiseks esinema põhjuslik seos põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse ja tööõiguse valdkonda (sh tööjõumaksude tasumist) reguleerivate sätete eiramise vahel. Hankijal tuleb põhjendamatult madala maksumusega pakkumuse kahtluse korral küsida pakkujalt selgitusi ning pakkujalt saadud selgituste kontrollimisel veenduda selles, et pakkuja on arvestanud pakkumuse maksumuse koostamisel kõikide nõutavate tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete täitmisega (hankelepingu täitmise ajal). Seega tuleb RHS § 115 lg 9 sätestatud mõistet „tööõiguse normide eiramine“ sisustada selliselt, et esitatud pakkumuse maksumus ei võimalda täita tööõiguse valdkonna normidest tulenevaid kohustusi, nt maksta töötajatele vähemalt miinimumpalka ja tasuda kõik nõutud tööjõumaksud, millisel juhul saab pakkuja teiste pakkujate ees eelise oma pakkumuse maksumuse kujundamisel. RHS §-s 115 lg-s 8 on sätestatud, et hankija kontrollib [põhjendamatult madala maksumuse kahtlusega pakkumuse esitanud pakkuja] selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi. RHS-i kommenteeritud väljaandes (vt. Kadri Matteus. RHS § 115 lg 8 komm. 59 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019) on RHS § 115 lg 8 sätte sisustamise kohta selgitatud, et kui pakkuja soovib vaidlustada enda konkurendi pakkumuse edukaks tunnistamist, väites, et pakkumuse kontrollimenetlus alapakkumuse osas ei olnud sisuline, siis peab ta opereerima eeltoodud juhise alusel ning peaks vaidlustuses vähemalt põhjendama, milles ilmselge kaalutlusviga seisneb. Pakkujatel on seega võimalik tugineda hankija poolt kaalutlusvea tegemisele, kui hankija on kontrollimenetluses jätnud olulised asjaolud arvestamata. Juhul kui järelevalveteate esitaja hinnangul rikkus hankija tegevus Viastark OÜ selgituste kontrollimisel ja seejärel tema pakkumuse 03.08.2023 edukaks tunnistamisel järelevalveteate esitaja õigusi või kahjustas tema huve, pidanuks järelevalveteate esitaja esitama sellekohase 3 vaidlustuse VAKO-le 10 päeva jooksul alates päevast, kui sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest (RHS § 189 lg 1). Samas peame vajalikuks märkida, et Rahandusministeeriumile ei nähtu eRHR-is avaldatud teabe pinnalt käesoleval juhul asjaolusid, millest tulenevalt võiks tekkida põhjendatud kahtlus selles, et hankija on teinud Viastark OÜ selgituste ja tema pakkumuse vastavuse kontrollimisel ilmselge kaalutlusvea, millisel juhul esineks alus järelevalvemenetluse alustamiseks (RHS § 205 lg 1 p 1). Järelevalveteates märgite, et järelevalveteate esitajal on piisavalt alust arvata, et tegelikkuses on Viastark OÜ osutanud riigihanke teenust, kuigi hankelepingut ei saanud veel sõlmida. Märgime, et telefonivestluses kinnitas hankija esindaja, et riigihanke esemeks olevat teenust ei ole senini osutanud Viastark OÜ ega ka teised ettevõtted, vaid antud töid teostavad kuni riigihanke tulemusena hankelepingute sõlmimiseni hankija oma töötajad. Järelevalveteates on tehtud ettepanek eRHR-i KKK rubriigi täiendamiseks seoses RHS § 115 lg 9 tõlgendamisega. Täname Teid ettepaneku eest, kuid vastame, et Rahandusministeeriumi hinnangul on RHS § 115 lg 9 sisustamist käsitletud erialakirjanduses ja RHS-i seletuskirjas piisavalt detailselt, mistõttu Rahandusministeerium ei pea vajalikuks alateemat RHS § 115 lg 9 tõlgendamise kohta eRHR-i KKK rubriiki lisada. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS §-st 206 lg-st 1 p-st 3 ja § 206 lg-st 2 p-st 1 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust avatud hankemenetlusega riigihanke „Maaparandussüsteemide ja teede ehitustööde omanikujärelevalve 2023 – 2024“ (viitenumber 263634) üle, kuna järelevalveteates osundatu pinnalt ei tekkinud Rahandusministeeriumil põhjendatud kahtlust RHS-i rikkumise osas ning järelevalveteate esitaja ei kasutanud vaidlustuse esitamise õigust VAKO-le. Täiendavalt märgime, et Rahandusministeerium võib oma ülesannete ja volituste piires teha koostööd uurimisasutuse, prokuratuuri ning teiste valitsusasutuste ja kohaliku omavalitsuse üksustega. Koostöö sisuks on peamiselt ametkondadevaheline teabevahetus ja tegevuste koordineerimine (RHS § 211 lg 2). Informeerime Teid, et edastame järelevalveteates osundatud teabe seoses Viastark OÜ poolt võimalike tööjõumaksude tasumata jätmise ja töötamise registris võimalike registreeringute tegemata jätmise kohta Maksu- ja Tolliametile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Estella Põllu osakonnajuhataja asetäitja Madli Juhani 5693 8905 [email protected] 4
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel