Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 108-23/266125 Otsuse kuupäev 17.08.2023 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Ühispakkujate Netbits OÜ ja Proekspert AS vaidlustus Eesti Kunstiakadeemia riigihankes „Ruumikasutuse ja sisekliima monitooringu süsteem energiatarbimise optimeerimiseks“ (viitenumber 266125) Reminet OÜ pakkumuse vastavaks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujate Netbits OÜ ja Proekspert AS esindaja Ove Tüksammel Hankija, Eesti Kunstiakadeemia esindaja advokaat Mario Sõrm Kolmas isik, Reminet OÜ, esindaja Kaia Kirs RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 7 alusel Jätta vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada vaidlustajale. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13.06.2023 avaldas Eesti Kunstiakadeemia (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Ruumikasutuse ja sisekliima monitooringu süsteem energiatarbimise optimeerimiseks“ (viitenumber 266125) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks 28.06.2023 esitasid pakkumused Reminet OÜ ja ühispakkujad Netbits OÜ ja Proekspert AS. 2. Hankija 17.07.2023 otsusega tunnistati vastavaks Reminet OÜ pakkumus ning lükati tagasi ühispakkujate Netbits OÜ ja Proekspert AS-i pakkumus. 3. 27.07.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate Netbits OÜ ja Proekspert AS (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija 17.07.2023 otsusele tunnistada vastavaks Reminet OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. Vaidlustaja enda pakkumuse tagasilükkamise otsust ei vaidlustanud. 4. Vastuses vaidlustusele esitas Hankija taotluse vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 7 alusel, kuna Vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus, põhjendades taotlust kokkuvõtlikult järgmiselt: kuna Vaidlustaja ei ole vaidlustanud enda pakkumuse tagasilükkamise otsust, on ta Euroopa Kohtu otsuste C-355/15, p-ide 27-35 ja C-53/22, p 38 mõttes lõplikult kõrvale jäetud ja tal puudub vaidlustuse esitamise erandlik õigus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise vaidlustamiseks. Vaidlustaja väitel on tal kaebeõigus seonduvalt sooviga osaleda uues hankemenetluses. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 5. RHS § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p-i 7 kohaselt jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata ja tagastab selle oma otsusega vaidlustajale, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. 6. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja pakkumus on tagasi lükatud ja Vaidlustaja ei ole seda otsust vaidlustanud, mistõttu vaidlustusmenetluses ei ole kaitstav Vaidlustaja subjektiivne õigus jõuda hankelepingu sõlmimiseni Riigihankes. Euroopa Kohtu otsustest (nt C-131/16, C-100/12, C-689/13) tulenevalt tunnustatakse pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, kaebeõigust kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks olukorras, kus vaidlustajal võiks olla võimalus osaleda uues hankemenetluses, kuid seda üksnes juhul, kui pakkujat ei ole hankemenetlusest juba lõplikult (jõustunud otsusega) kõrvale jäetud. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja ei ole antud juhul olukorras, kus tema kaebeõigust tuleks tunnustada juhuks, kui Hankija peaks korraldama uue hankemenetluse. 6.1. Kohtuasjas C-131/16 (resolutsiooni p 2) on Euroopa Kohus märkinud, et kui hankemenetluses esitati kaks pakkumust ning hankija võttis samal ajal vastu kaks otsust, millest ühega lükkas ta tagasi ühe pakkuja pakkumuse ja teisega tunnistas edukaks teise pakkuja pakkumuse, peab kõrvalejäetud pakkujal, kes on need kaks otsust vaidlustanud, olema võimalus nõuda eduka pakkuja pakkumuse tagasilükkamist. Antud juhul on Vaidlustaja vaidlustanud üksnes Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse ning vaidluse all ei ole ega saa olla Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsuse õiguspärasus (sellist nõuet ei ole Vaidlustaja vaidlustuses esitanud ja kuna vaidlustus esitati vaidlustuse esitamise tähtaja viimasel päeval, siis ei saanud sellist nõuet enam ka hiljem esitada (RHS § 191 lg 1 viimase lause kohaselt peab iga uus nõue olema esitatud, järgides RHS §-s 189 sätestatud tähtaegu)). 6.2. Sama kohtuasja p-s 57 on viidatud Euroopa Kohtu otsusele C-355/15, mille resolutsioon on järgmine: õigusvastane ei ole see, et pakkuja, kes jäeti riigihankemenetlusest kõrvale hankija juba jõustunud otsusega, jäetakse ilma õigusest vaidlustada asjaomases hankemenetluses edukaks tunnistamise otsus ja lepingu sõlmimine, kui pakkumused esitasid üksnes kõnealune hankemenetlusest kõrvale jäetud pakkuja ja edukas pakkuja, ning hankemenetlusest kõrvale 2 (3) jäetud pakkuja väidab, et eduka pakkuja pakkumus oleks samuti tulnud tagasi lükata. Käesoleva vaidluse asjaolud on analoogsed: - Vaidlustaja jäeti Riigihankest kõrvale Hankija juba jõustunud otsusega (Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus jõustus 27.07.2023); - pakkumuse esitasid Riigihankes üksnes Vaidlustaja ja Kolmas isik, mistõttu ei ole õigusvastane jätta Vaidlustajat ilma õigusest vaidlustada Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsust. 6.3. Vaidlustaja viitab oma kaebeõiguse tõendamiseks Tallinna Ringkonnakohtu lahendi 3-22- 127, p-le 14, millise asjaolud ei kinnita Vaidlustaja kaebeõigust põhjusel, et selles vaidluses oli kaebaja (AS Retent) vaidlustanud nii enda pakkumuse tagasilükkamise kui ka kolmanda isiku (Plandent Eesti OÜ) pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused, st kaebajal oli ja sai olla huvi uue hankemenetluse korraldamise vastu tulenevalt eespoolviidatud Euroopa Kohtu otsustest. 7. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuna Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus on jõustunud ja Vaidlustaja on Riigihankest lõplikult kõrvale jäetud (RHS § 114 lg 1 viimase lause kohaselt ei osale pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, edasises hankemenetluses) puudub Vaidlustajal vaidlustuse esitamise õigus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse vaidlustamiseks. Seega Hankija taotlus vaidlustuse läbi vaatamata jätmiseks on põhjendatud ja vaidlustus tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p 7 alusel läbi vaatamata. 10. Vaidlustusmenetluse kulud 10.1. RHS § 198 ei sätesta kulude jaotamist olukorras, kus vaidlustusmenetlus lõpeb vaidlustuse läbi vaatamata jätmisega RHS § 197 lg 1 p 8 ja RHS § 192 lg 3 p 7 alusel, mistõttu jätab vaidlustuskomisjon rahuldamata Hankija taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 10.2. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. 11. Hankija ei või RHS § 201 lg-st 3 tulenevalt anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 3 (3)