Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ muutmine

EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/23-1090 - Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 31.08.2023 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb820231-0ae9-4a53-818b-8349b46cadbd Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/fb820231-0ae9-4a53-818b-8349b46cadbd?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määrus nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 11 (muudetud sõnastuses) Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Tabel 1. Räime lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemeres Mereala Maakond Lubatud saak 2023. a Pärnu maakond, kaasa arvatud Kihnu ja Liivi laht (ICESi* Manõja püsielanikud, Saare maakond 9404 t alarajoon 28-1) (ühiskvoot) Läänemere avaosa (ICESi alarajoonid kõik maakonnad (ühiskvoot) 1005,1 t 28-2, 29 ja 32) * ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu Tabel 2. Kilu ja tursa lubatud aastasaagid kaluri kalapüügiloa alusel Läänemeres Kalaliik Lubatud saak 2023. a Märkus Kilu 3t Tursk 6t Lubatud ainult kaaspüügiks  Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määrus nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ Lisa 21 (muudetud sõnastuses) Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel Räime, kilu ja tursa kvoodid püügil kalalaeva kalapüügiloa alusel Läänemerel Mereala (ICESi Lubatud saak 2023. a Kalaliik alarajoonid) (tonni) Märkus 25, 26, 27, 28-2, 29 ja 32 7 053,88 Räim 28-1 12 745,92 22–24 5 Lubatud ainult kaaspüügiks Tursk 25–32 7 Lubatud ainult kaaspüügiks Kilu 22–32 25 668  EELNÕU 15.08.2023 MÄÄRUS xx.xx.2023 nr ….. Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ muutmine Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 46 lõike 1 ja § 47 lõike 2 alusel. Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määruses nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse lisa 11 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud); 2) määruse lisa 21 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud). Kaja Kallas Peaminister Madis Kallas Regionaalminister Taimar Peterkop Riigisekretär Lisa 11 Lubatud aastasaagid Läänemerel kaluri kalapüügiloa alusel Lisa 21 Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel  KAVAND 15.08.2023 Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 45 lõike 1 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega eelseisva aasta püügivõimalused kaluri kalapüügiloa alusel maakondade ning merel veealade, siseveekogude ja püsiasustusega väikesaarte kaupa, lähtudes kala- ja veetaimevaru seisundist, iga aasta 1. novembriks, kui Euroopa Liit (edaspidi EL) ei sea püügivõimalusi hiljem. Määrus kehtestatakse KPSi § 46 lõike 1 ja § 47 lõike 2 alusel. KPSi § 46 lõike 1 alusel kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega püügivõimalused kalalaeva püügiloa alusel selleks aastaks, milleks taotlus esitatakse, ja mida kasutavad Läänemerel nii kalalaeva püügiloa kui ka kaluri püügiloa alusel püüdjad.. KPSi § 47 lõike 2 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada kaluri kalapüügiloa alusel Läänemerel kalaliigi lubatud aastasaagi veealade või maakondade kaupa ning püsiasustusega väikesaarte püsielanikele püsiasustusega väikesaarte kaupa. See kehtib selle kalaliigi kohta, mida püütakse Läänemerel nii kalalaeva kalapüügiloa kui ka kaluri kalapüügiloa alusel. Eelnõu kohaselt jääb edaspidi sel hooajal Liivi lahel rannapüügis räime püügiks maakondadele ühine lubatud saak, seega ei ole mõistlik maakondade-vahelist jaotust selle aasta teiseks pooleks kehtestada. Asjaolu tõttu, et kastmõrdasid kasutatakse püügiks vaid kevadisel püügiperioodil, jäetakse määrusest välja kastmõrra kohta püüda lubatud saagi kogused. Kaluri kalapüügiloa alusel püütavat lubatud aastasaaki Liivi lahel vähendatakse ning selle arvelt suurendatakse kalalaeva kalapüügiloa alusel sellel merealal püüda lubatud räime püügivõimalust. Muudatuste eesmärk on võimalikult palju ära kasutada seni välja püüdmata Eestile eraldatud püügikvooti. Eelnõu kohaselt muudetakse ka rannapüügis Läänemere avaosa räime aastasaagi jaotust. Räime püügiks jääb edaspidi sel hooajal ühine lubatud saak ning maakondade-vahelist jaotust teisel poolaastal ei ole. Muudatuse eesmärk on püügivõimaluse võimalikult rohke kasutus. Määruse eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalavarude osakonna peaspetsialist Tarvo Lillema (5750 2119, [email protected]). Õigusekspertiisi on määruse eelnõule teinud õigusosakonna jurist Kadri Tubli (626 0751, [email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Heleri Piip (625 6165, [email protected]). 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Kehtiva määruse kohaselt saavad kutselised kalurid (v.a Kihnu ja Manõja püsielanikud) Liivi lahes Pärnu maakonnas räime püüda 8729,5 t, seejuures 57,71 t kastmõrra kohta, ning Kihnu ja Manõja püsielanikud 1546,1 t, seejuures 64 t kastmõrra kohta. Saare maakonna räime lubatud saak on 492,2 t. 1 Eelnõuga muudetakse kehtiva määruse lisa 11 selliselt, et Liivi lahes (ICESi1 alarajoon 28-1) koondatakse Pärnu maakonna, sh Kihnu ja Manõja, ning Saare maakonna lubatud saagid ühiseks lubatud saagiks, ning Liivi lahes (ICESi alarajoon 28-1) määratakse kaluri kalapüügiloa alusel räime lubatud saagiks 2023. aastal 9404 t. Rannapüügis on räimepüügi hooaeg Liivi lahes kevadeti, kui püütakse 90% aastasest püügivõimalusest. Liivi lahest on rannapüügil 23. juuli seisuga püütud 8319,805 t räime, mis on 77,3% aastasest lubatud saagist. Välja on veel püüdmata 2447,995 t ehk 22,7% räime 2023. aasta lubatud saagist. Vältimaks sellist püügivõimaluse alakasutust, jagatakse käimasoleva aasta püüda lubatud kogus kaluri kalapüügiloa ja kalalaeva kalapüügiloa alusel püüdjate vahel ringi. Kalalaeva kalapüügiloa alusel püütavat räime püügivõimalust suurendatakse ning selle võrra vähendatakse kaluri kalapüügiloa alusel püütavat räime lubatud aastasaaki, jättes piisava koguse kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatele kaluritele sügispüügiks. Viimasel viiel aastal on augustist detsembrini kaluri kalapüügiloa alusel räime Liivi lahest püütud keskmiselt 7,23 t. Kaluri kalapüügiloa alusel räime lubatud aastasaak 2023. aastal Liivi lahel saadakse, kui liidetakse 2023. aastal seni püütud kogusele (8319,805 t) juurde 10% rannapüügi üldisest lubatud aastasaagist Liivi lahel (1076,78 t) ja viie aasta keskmine augustist detsembrini püütud räime saak (7,23 t). Saadud arvutuse tulemusel saadakse 2023. aasta lubatud saagiks Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel 9403,815 t, mis ümardatakse 9404 t-ni. Liivi lahel kaluri kalapüügiloa alusel püügil ülejääv räime lubatud saak (1363,8 t) liidetakse kalalaeva kalapüügiloa alusel lubatud räime püügivõimalusele (11 382,12 t). Sel põhjusel on mereala ICESi alarajoonis 28-1 Liivi lahel räime püügivõimalus 2023. aastal kalalaeva kalapüügiloa alusel kokku 12 745,92 t. Kehtiva määrusega on Läänemere avaosa (ICESi alarajoonid 28-2, 29 ja 32) räimevarust kaluri kalapüügiloa alusel lubatud saak jagatud seitsmeks − kõik maakonnad (ühiskvoot) (705,1 t); Harju maakond, ühiskvoodi täitumise korral 40 t; Hiiu maakond, ühiskvoodi täitumise korral 15 t; Ida-Viru maakond, ühiskvoodi täitumise korral 130 t; Lääne-Viru maakond, ühiskvoodi täitumise korral 10 t; Lääne maakond, ühiskvoodi täitumise korral 85 t; Saare maakond, ühiskvoodi täitumise korral 20 t. Eelnõuga muudetakse kehtiva määruse lisa 21 selliselt, et koondatakse mereala „Läänemere avaosa (ICESi alarajoonid 28-2, 29 ja 32)“ lubatud saagid ühiskvoodi alla. Seega on räime lubatud saak 2023. aastal kõikides maakondades kokku 1005,1 t. Muudatus on vajalik, et kasutada Eestile eraldatud räime püügivõimalust optimaalselt. Seisuga 23. juuli 2023 on Läänemerel ICESi alarajoonides 28-2, 29 ja 32 kehtestatud räime lubatud aastasaagist püütud kokku 998,905 t ehk 99,4%, mis tähendab, et nimetatud alarajoonides on räime jäänud kaluri kalapüügi loa alusel veel püüda 6,195 t ehk 0,6%. Ida-Viru maakonnale määratud lubatud saak on ära kasutatud. Selleks, et Ida-Viru maakonna kaluritel oleks võimalik sügispüügihooajal kaaspüügina räime püüda (räim on ka tagasiheite keelu alune liik, mis tähendab, et kõik püütud räimed peab igal juhul lossima), ja kasutada võimalikult palju ära seni välja püüdmata jäänud kvoot, on lahendus kaotada maakondade-vaheline jaotus 2023. aasta sügispüügihooajaks. Kehtiva määruse lisa 21 „Lubatud püügivõimalused Läänemerel kalalaeva kalapüügiloa alusel“ kohaselt on mereala ICESi alarajoonis 28-1 räime lubatud saak 2023. aastal 11 382,12 t. Eelnõuga määratakse mereala ICESi alarajoonis 28-1 räime lubatud saagiks (püügivõimaluseks) kalalaeva kalapüügiloa alusel 2023. aastal 12 745,92 t. Arvutuskäiku on kirjeldatud eespool. Muudatuste aluseks on võetud eelmisel aastal tehtud kokkulepped kalurkonnaga, mille rakendamine võimaldas räime kvoote mõistlikult kasutada. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele 1 ICES – Rahvusvaheline Mereuuringute Nõukogu 2 Muudatus puudutab riigisisest aastasaagi jaotamist, mida EL ei reguleeri. 4. Määruse mõjud Määruse mõju kalandusele on positiivne. Traalpüüdjad saavad võimaluse püüda Liivi lahel rohkem räime, millega suureneb sektori sissetulek. Kõikide maakondade rannakaluritel on võimalik jätkata räimepüüki ka sügisel. Lisaks paraneb värske kala kättesaadavus. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Määruse rakendamiseks ei ole vaja teha lisakulutusi. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks kalandusorganisatsioonidele: Eesti Traalpüügi Ühistu, Eesti Kalapüügiühistu, Saarte Kalandus MTÜ, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, MTÜ Harju Kalandusühing, MTÜ Hiiukala, MTÜ Liivi Kalanduskogu, MTÜ Läänemaa Rannakalanduse Selts, MTÜ Virumaa Rannakalurite Ühing. 3  Kliimaministeerium Rahandusministeerium 16.08.2023 nr 1.4-1/786 Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2022. a määruse nr 105 „Kutselise kalapüügi võimalused, lubatud aastasaagid ning kalapüügiõiguse tasumäärad 2023. aastal“ muutmine“ eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Madis Kallas Regionaalminister Lisad: 1. Eelnõu (Maarus_105_muutmine_EIS.pdf) 2. Eelnõu lisa 1 (Maarus_105_muutm_Lisa_1-1_4_.pdf) 3. Eelnõu lisa 2 (Maarus_105_muutm_Lisa_2-1_4_.pdf) 4. Eelnõu seletuskiri (Maaruse_nr_105_seletuskiri_EIS.pdf) Tarvo Lillema 659 1034 [email protected] Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734