Tagasiside plaanitavale automaksule

Head valitsuse liikmed Head rahandusministeeriumi esindajad Meie: 1 7 .08.2023 Käesolevaga edastame Eesti Taristuehituse Liit MTÜ poolt tagasiside riigi poolt plaanitavale automaksule. Eesti Taristuehituse Liit leiab, et automaksu maksjate kui ka laiemalt teetaristu kasutajate seisukohalt oleks õiglane, kui automaks oleks sihtotstarbeline ning suunatud teedeehitusse ja korrashoidu (kokkuvõtvalt teehoidu), seda nii riigimaanteede kui ka linnaruumi tasandil. Teedevõrk on olnud juba aastaid alarahastatud, Eesti enda riiklike allasutuste andmetel on avalike teede (riigimaanteed ja kohalikud teed) remondivõlg üle 4,4 mlrd eurot. 2022. aasta RES-ist lähtuvalt jõuab riigimaanteede teehoidu nii aastal 2024 kui 2025 võrreldes juba niigi vähenenud investeeringutega veel ligi 100 miljonit vahendeid kummalgi aastal vähem. Kui 2023. aasta tase on ca 202 miljonit, siis 2025.a. ainult ca 108 miljonit, mis mõjutab negatiivselt nii teedevõrgu seisukorda kui ka sektori enda võimekust ja jätkusuutlikkust. 2019. aastal valmis Teede Tehnokeskuse AS-i poolt tehtud riigiteede strateegilise rahastamise analüüs, milles riik määratles, eesmärgid, milline peab olema riigi teedevõrk ja milline investeeringute tase, et need eesmärgid saavutada. Siiani ei ole ühelgi aastal selle analüüsi kohases mahus investeeringuid Eesti riigiteedesse tehtud ja lähiaastatel väheneb maht veelgi. Mainitud analüüsi kohaselt tuleks riigimaanteede säilitamisse ning arendamisse aastas investeerida üle 400 miljoni euro. Riigikontrolli audit 2022. aasta septembrist tõi välja, et väheneva rahastuse juures ei suudeta täita ka minimaalseid riigiteede säilitamise ja arendamise eesmärke. Sama audit rõhutas, et Eesti ei suuda selliselt jätkates täita 2030’ks aastaks ELi ees võetud kohustusi TEN-T võrgu väljaehitamisel. Transpordi tulemusvaldkonnas on arengukava, mida viiakse ellu ühe programmiga - transpordi konkurentsi ja liikuvuse programmiga, mis kinnitati esmakordselt eelmisel aastal. Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav, panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks keskkonnakoormus. Kõik see on ilus ja õige jutt, aga paraku pole programmis ettenähtud sihttasemeid saavutatud ei ohutuse, süsiniku heitkoguste vähendamise, maanteetaristu piisava rahastamise ja veel mitme muu valdkonna raames. Veel kümme aastat tagasi oli riigi teedevõrgu rahastamine seotud kindla riigikassa laekumise ehk kütuseaktsiisiga. 2015. aastal sidus riik teehoiu rahastamise lahti kütuseaktsiisi 75%- lisest laekumisest. Sellest ajast on riik sihtotstarbeliselt teehoidu mõeldud investeeringuid teinud varasema tasemega võrreldes üle 1 miljardi euro võrra vähem. Kütuseaktsiisi on viimastel aastatel laekunud üle 500 miljoni euro aastas. Riigiteede hoidu investeeritud vahendite maht on olnud sellest reeglina alla 50% - seda koos käibemaksuga, koos eurorahastusega ja koos administreerimiskuludega. Seni on EL erinevate fondide toetusi meie teedevõrgu arendamiseks käsitletud mitte täiendavate vahenditena, vaid võimalusena teha riigipoolseid teehoiu investeeringuid vähem. Oluline on ka märkida, et viimase 10 aasta jooksul ei ole EList saadud toetusi maksimaalses ulatuses teehoiu tarbeks ära kasutatud. Tänaseks on EL rahad teedevõrgu arendamiseks varasemaga võrreldes vähenenud, mistõttu siinkohal ei ole täiendavat tuge oodata. Meie näitajad teedevõrgu osas ei ole kiita. Viimase 30 aasta tempoga jätkates saavad Eesti 3 põhimaanteed 4-rajaliseks alles 100 aasta pärast. Maailma majandusfoorumi riikide konkurentsivõime edetabelis on Eesti taristu tase alles 45. kohal. Meie ees on nii Läti , Leedu kui ka näiteks Poola ja Ungari. Põhimaanteede väljaehitamise edasi lükkamine toob kaasa raskeid liiklusõnnetusi, meie inimeste vigastusi ja surmasid, mida oleks võimalik vältida. Ohutus ja turvaline liiklemine üks tähtsamaid transpordivaldkonna teemasid. Transpordi tulemusvaldkonna aruande järgi pole aga liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu soovitud vähenemist saavutatud. Aruanne rõhutab, et investeeringute vähendamine teede arendusse aastatel 2023 ja 2026 ning peatamine aastatel 2024 ja 2025 takistab oluliselt transpordi ja liikuvuse arengukavas ning liiklusohutusprogrammis seatud eesmärkide täitmist ning liikluses hukkunute ja vigastatute vähendamise püüdlust. Mainimata ei saa jätta alarahastuse negatiivset sektori jätkusuutlikkusele. Sektor on viimastel aastatel koondanud hulgaliselt töötajaid, mitu asfalditehast ootavad müümist, on vähenenud ehitusmasinate park – need arengud mõjuvad negatiivselt nii sektorile kui ka riigi enda võimekusele tulevikus teid ehitada. Praeguste eelarve võimaluste piires on riigil olnud keeruline leida täiendavaid vahendeid teedevõrku suunamiseks, kuid näeme, et automaksu kehtestamine ja selle ja selle sihtotstarbeliselt suunamine teedevõrgu investeeringuteks oleks ainuke võimalus kiiremas korras parandada nii teedevõrgu olukorda kui ka tagada sektori jätkusuutlikkus. Eesti Taristuehituse Liit palub arvestada liidu seisukohaga, mille kohaselt tuleb automaks kehtestada sihtotstarbelisena ja suunata riigi teedevõrgu arendamisse ja säilitamisse . See tagab automaksu maksjatele otsese käegakatsutava kasu ja Eesti riigi teedevõrgule tasemel arengu, mis teenib meie inimeste heaolu ja riigi huve. Lugupidamisega , Tarmo Trei Tegevdirektor Eesti Taristuehituse Liit MTÜ /allkirjastatud digitaalselt/