Hankija täiendav seisukoht

. TARTU LINNAVALITSUS Riigihangete Vaidlustuskomsjon Teie 18.08.2023 Meie 22.08.2023 nr 4-6/RH-23-023 Vastus vaidlustusele 117-23/267909 Tartu Linnavalitsuse riigihankes „Tartu Tähtvere Skatepargi ehitustööd“ Taotlused 1. Jätta Gruuvi Group OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta vaidlustaja menetluskulud vaidlustaja enda kanda. I Asjaolud 1. Tartu Linnavalitsus (edaspidi: hankija) viib avatud hankemenetlusena läbi riigihanget nr 267909 "Tartu Tähtvere Skatepargi ehitustööd" (edaspidi: riigihange). 2. 15.08.2023 esitas Gruuvi Group OÜ (edaspidi: vaidlustaja) Riigihangete vaidlustuskomisjonile vaidlustuse riigihanke alusdokumentide (edaspidi: RHAD) osas, vaidlustades kvalifitseerimistingimuse ning leides, et tingimus on ebaproportsionaalselt piirav ning takistab vaidlustajal riigihankes osaleda. 3. 16.08.2023 muutis hankija vaidlusalust kvalifitseerimise tingimust ja pikendas pakkumuste esitamise tähtaega kuni 04.09.2023 4. 17.08.2023 küsis vaidlustuskomisjon vaidlustaja seisukohta, kas tehtud muudatus kõrvaldab vaidlustaja õiguste rikkumise. 5. 18.08.2023 esitas vaidlustaja täiendatud seisukohtadega vaidlustuse, kuna ei rahuldunud muudetud kvalifitseerimistingimusega, leides endiselt, et tingimus on liialt piirav ning takistab põhjendamatult vaidlustajal kui Eestis selles valdkonnas suurimal ja kogenumal ettevõtjal riigihankes osaleda. 6. Hankija pikendas veelkord pakkumuste esitamise tähtaega kuni 25.09.2023. 7. Vaidlustuskomisjon pikendas 15.08.2023 kirjas nr 12.2-10/117 hankijale määratud vastuse esitamise tähtaega 2 tööpäeva jooksul, st vastus tuleb esitada hiljemalt 22.08.2023. 8. Hankija vaidlustusega ei nõustu ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu. Vaidlustatud kvalifitseerimistingimus ei ole vastuolus ei riigihangete seadusega ega varasemate vaidlustuskomisjoni otsustega. II Põhjendused 9. Hankija nõustus vaidlustaja poolt algses vaidlustuse esitatud seisukohaga, et hankelepingu eesmärki oleks võimalik saavutada ka vähem koormava tingimusega, nt aktsepteerides ühe sarnase ehitusobjekti ehitamise kogemust. Seetõttu muutiski hankija kvalifitseerimise tingimust, esitades tingimuseks varasema kahe objekti asemel ühe sarnase ehitusobjekti ehitamise kogemuse ______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________ nõude (ümardades hankelepingu eseme netopinna). Raekoja plats 1a tel 736 1111 www.tartu.ee 50089 TARTU rg-kood 75006546 [email protected] nõude (ümardades hankelepingu eseme netopinna). 10. Ühe referentslepingu tingimuse seadmise eesmärk on üldistatult tagada hankija veendumus, et pakkuja varasem kogemus oleks piisav selleks, et pakkuja suudaks hankelepingut nõuetekohaselt täita. Tulenevalt riigihangete seaduse (RHS) § 98 lg 1 võib hankija kontrollida pakkuja või taotleja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. 11. Hankija eesmärgiks on rajada mitmekülgsete rajaelementidega skatepark, mis on sobilik kasutamiseks nii rulade, rulluiskude kui ka tõukeratastega ning kasutajateks nii algajad kui ka edasijõudnud kasutajad. Hankija on skatepargi ala projekteerimisel lähtunud Rahvusvahelise Rulaliidu (World Skate) reeglistikust. https://www.worldskate.org/skateboarding/about/regulations.html Planeeritav skatepargi ala on kavandatud paljudest (30 erinevat elementi) omavahel ühendatud ja seotud elementidest erinevate raskusastmete, kõrguste, raadiuste ning sügavustega, mis võimaldab kasutajal hoida piisavat sõidukiirust raja läbimiseks vähemalt 60 sekundi jooksul. Rajal peab olema mitmeid erineva raskusastmega elemente, mis võimaldaks kasutajal oma oskusi mitmekülgselt treenida ja proovile panna. Hankija soovib planeeritaval skatepargi alal hakata korraldama lisaks kohaliku tasandi võistlustele ka rahvusvahelisi võistlusi, mistõttu on reeglistiku järgimine hankija jaoks olulise tähtsusega. World Skate reeglistik määrab ära parkide minimaalsed suurused (800- 1700 m²), millistel rajatistel võimaldatakse rahvusvahelisi võistlusi läbi viia. Arvestades hankija soovi kasutada antud rajatist mitmekülgselt ja paljude kasutajate (nii laste, noorukite kui ka täisealiste) füüsilist võimekust arvestades, siis on hankija planeerinud rajatisele 30 erineva tehnilise raskusastmega elementi. Arvestades elementide rohkust ja vajalikku turvatsooni nende vahel lähtub hankija maksimaalsest raja suurusest. Eestis seni ehitatud analoogse suunitlusega skatepargid on peamiselt (suures osas) rajatud ühte kitsamat kasutajate sihtgruppi silmas pidades - pargid on väheste elementide arvuga ning peamiselt algajatele suunatud, asudes kas koolide või laste mänguväljakute läheduses. Skateparkide projekteerimine ja ehitamine on üsnagi spetsiifiline valdkond, kus selle valdkonna tunnustatud tegijad projekteerivad ja ehitavad eelnimetatud rajatisi riigipiiride üleselt. Selles valdkonnas on tavapärane teostada ehitustöid nii lähiriikides kui ka üle kogu EL riikide. Paljud tunnustatud lähiriikide ettevõtted on teostanud projekteerimis- ja ehitustöid rohkem kui 10 EL liikmesriigis. Hankija ei soovi piirduda siseriikliku konkurentsiga, vaid soovib kaasata laiemat pakkujate ringi. Hankijal on varasem kogemus mitmete spordirajatiste ehitustööde teostamisel piiriüleste koostööpartneritega. Hankijal on kogemus spordirajatiste ehitamisel, kus Eesti ettevõtted (pakkujad) tuginevad välismaiste ettevõtete referentsobjektidele. Kvalifitseerimistingimuse vastuolu lepingu esemega ei esine 12. Hankija sooviks on ehitada skatepark, mille betoneeritud osa suuruseks on 1788 m² ja hankija on nõudnud kvalifitseerimistingimusena ühte täidetud sarnase mahuga (referentsobjekti nõutud minimaalne maht 1750 m² ) lepingut siis tingimuse kehtestamisel vastuolu hankelepingu esemega ei esine. Tallinna Halduskohus on leidnud (3-23-865 p 10), et hankija kaalutlusotsus on, millist pädevust Tallinna Halduskohus on leidnud (3-23-865 p 10), et hankija kaalutlusotsus on, millist pädevust pakkujatelt nõuda ning et hankija ei pea tegema hankelepingu eseme kindlaksmääramisel mööndusi enda objektiivselt põhjendatud vajaduste arvelt selleks, et võimalikult palju ettevõtjaid saaks riigihankest osa võtta. Kohus leiab, et kui nõutakse referentslepingut, mis kattub hankelepingu esemega, ei saa sellist nõuet pidada ebamõistlikult piiravaks. 13. Kui hankija seab RHS § 101 lg 1 p 1 alusel minimaalse referentslepingu tingimuse (üks leping) ja kui samal ajal jaatada, et see leping on hanke esemega kooskõlas ja vajalik, siis oleks hankija nn järgmine alternatiiv referentslepingu tingimust üldse mitte seada. See aga tooks kaasa ebamõistliku riski tulevase hankelepingu nõuetekohasele täitmisele, kuna hankijal puuduks kindlus, kas tulevane hankelepingu täitja oleks üleüldse võimeline oma varasema kogemuse pinnalt sellises mahus skateparki välja ehitama. Kvalifitseerimistingimus on proportsionaalne 14. Hankija leiab, et seatud referentslepingu maht on kohane, kuna see vastab hankelepingu eseme mahule. Vähemalt seatud mahuga referentsobjekti olemasolu korral pakkujal saab hankija veendumuse, et tulevane töövõtja on võimeline nõuetekohaselt töid korraldama ja hankelepingut edukalt täitma. Vaidlustuskomisjon on hiljutises lahendis leidnud (vaidlustusasja number 91-23/266073, 18.07.2023), et olukorras, kus projekteerimis- ja ehitustööd tuleb teha koolihoonel, mille netopind on 4725,9 m², ei saa seda, et Tingimuses on referentsobjekti nõutavaks netopinnaks kehtestatud 4000 m², mis vastab ca 84,6%-le renoveeritava koolihoone pinnast, pidada ebaproportsionaalseks. Hoone pind, mida referentsobjektina arvestatakse, on samas suurusjärgus renoveeritava hoone pinnaga, mistõttu pakkuja kogemus sellise pinnaga hoones nõuetekohaselt ehitustööde tegemisest annab Hankijale kindluse, et pakkuja suudab edukalt täita ka riigihanke tulemusel sõlmitavat hankelepingut. Leides, et Tingimuses võiks olla kohane ca 1500 m² suuruse pinnaga referentsobjekti nõue lähtub Vaidlustaja sellest, et tööde toimumine on planeeritud etapiviisilisena, kokku kolmes etapis. Vaidlustuskomisjon märgib, et hoolimata sellest, kuidas planeerib Hankija renoveerimistööde läbiviimist korraldada, tuleb riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingu alusel teostada projekteerimis- ja ehitustööd kogu koolihoonel, s.o 4725,9 m² suurusel pinnal, mistõttu vaidlustuskomisjon ei pea ehitustööde kogemust 1500 m² pinnal piisavaks, et anda Hankijale kindlust, et pakkuja on võimeline nõuetekohaselt töid korraldama ja hankelepingut edukalt täitma. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et referentsobjekti netopinnana kehtestatud 4000 m² on vastavuses hankelepingu alusel ostetavate ehitustööde olemuse, koguse ja otstarbega ning ei ole riigihanke eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. 15. Hankija poolt kehtestatud kvalifitseerimistingimus tuleneb kogemusest, et mitmete väiksemate ehituslepingute täitmine ei taga suuremahulise ehituslepingu täitmist. RHS eelnõu seletuskirja kohaselt saab hankija iga kord lähtuda üksnes oma vajadustest ja hankelepingu keerukusest ning võib juhtuda, et hankeleping on sellise iseloomuga, mis eraldi kvalifitseerimise tingimuste sätestamist ei eeldagi. Antud juhul kuna tegemist on keerukama objektiga (hankija kirjeldas eelpool, et skateparki hakatakse kasutama ka võistlusteks) ja kindla ajaraamiga (skatepargi ehitusaeg 330 päeva) kehtestas hankija kvalifitseerimistingimusena sarnase referentsobjekti (sh mahu) olemasolu, et olla veendunud, et pakkujatel on kogemus sarnase suuremahulise skatepargi ehitamisel. Viimati nimetatud tingimuse mõtteks on tagada kontrollimine selle üle, kas pakkuja on varem sõlmitud suuremahulist lepingut täies mahus lepingu kehtivuse perioodil lõpuni täitnud. Vaidlustuskomisjon on leidnud (vako otsus 194-17/191509, 11.12.2017), et kvalifitseerimise Vaidlustuskomisjon on leidnud (vako otsus 194-17/191509, 11.12.2017), et kvalifitseerimise tingimuse piisavuse otsustab hankija. Asjaolu, et vaidlustaja arvates piisab võimsusnäitajatest ei muuda teisi nõutavale lepingule esitatud tingimusi õigusaktidega vastuolus olevateks. 16. Hankijale on vajalik, et pakkuja oleks eelnevalt teostanud skatepargi ehituse ühe lepingu raames, sest monoliitsest betoonkonstruktsioonist ehitised on välitingimustes äärmiselt nõudlikud kõikides ehitusetappides. Juba aluspinna ettevalmistustööd tuleb teha äärmiselt hoolikalt, arvestades pinnase eripäradega, tuleb hinnata pinnase käitumist erinevates niiskus- ja temperatuurivahemikes. Väga olulisel osal rajatise ehituses on aluskihtide stabiilse keskkonna tagamine, et temperatuurikõikumised ei hakkaks pealmisi konstruktsiooni kihte lõhkuma. Väga tähtsal kohal kogu protsessis on pinnasest niiskuse ära juhtimisel ning täitekihtide õigel ja väga korrektsel paigaldamisel, et välistada vajumisi või külmakerkeid ning tagada stabiilsed aluskihid betoonpindadele. Kuna tegemist on suures mahus ruumiliste vertikaalpindadega, siis ei ole võimalik kasutada standardiseeritud lahendusi, suures osas tuleb tööd teostada käsitsi. Välistamaks pealiskihtides esineda võivaid vigu, mille puhul nt rula või tõukeratas jääb viraažidesse või muudele elementidele kinni, tuleb ka aluskihtide voolimine teostada äärmiselt hoolikalt. Viimases betoonpinna kihis ei ole enam võimalik varem teostatud vigu parandada. Hankija jaoks on väga oluline, et kõikide väljakaevete, tehnovõrkude välja ehitamise, aluskihtide kujundamiste, tihendamiste, armatuuri sidumise, betooni paigaldamise ja pinnaviimistluse jms ehitustööd teostaks üks ettevõtja terviklahendusena. Seetõttu hankija sooviks ongi, et pakkujal oleks kõigi eelnevate etappide terviklahendusena teostamise kogemus ühe lepingu raames. Sel juhul on võimalik anda garantii terviklahendusele, mitte üksikutele pinnase kihtidele või töölõikudele eraldiseisvalt. Eelnevale tuginedes ei ole hankija lubanud kogemuste summeerimist. Pakkuja puhul, kes pole varem sõlmitava hankelepingu esemega sarnast lepingut sarnases mahus täitnud, võivad sõlmitava hankelepingu täitmisel esineda riskid, sh risk, et ei suudeta tagada koostoimimist. Ka Vaidlustuskomisjon on leidnud (vako otsus 194-17/191509, 11.12.2017), et „võtmed kätte“ teenuse puhul on oluline projekti üksikute osade koostoimimine ja et selle koostoimimise tagab eeldatavasti paremini taotleja, kellel on just sama eelnev kogemus juba olemas. Hankelepingute täitmisega võivad kaasneda riskid. Kvalifitseerimise tingimused peavad aitama kaasa nende välistamisele, vähendamisele. Kui võrrelda taotlejat, kellel puudub ühe lepingu raames sellise „võtmed kätte“ teenuse osutamise kogemus, taotlejaga kellel see on, siis eeldatavasti täidab sõlmitavat hankelepingut Hankija jaoks riskivabamalt see taotleja, kellel on sama eelnev kogemus olemas. Ja seda eelkõige seepärast, et selline taotleja on tellija ees peatöövõtjana vastutanud lepingus ette nähtud tulemuse (maagaasi kompressorjaam, sh gaasi kompressorseade ja selle käivitus) tähtaegse saavutamise eest. Vaidlustuskomisjoni arvates on Hankija põhjendatult leidnud, et oluline on kogu projekti juhtimise kogemuse omamine, mis aga kahe eraldi lepingu puhul puudub. Vaidlustajal on võimalus riigihankel osaleda nt esitades ühispakkumuse või toetudes teise ettevõtte referentsile. 17. RHS § 98 lg 1 ning § 101 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt võib hankija pakkujalt nõuda vastavalt hankelepingu alusel tellitava teenuse olemusele, kogusele ja kasutusviisile nimekirja hankija kindlaksmääratud tunnustele vastavate teenuste osutamise lepingutest, mis on täidetud riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul, koos teabega nende maksumuse, kuupäevade ja teiste lepingupoolte kohta. Seega annab RHS hankijale õiguse otsustada RHS § 101 lg 1 p 1 alusel kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse sisu üle - mitut ja millistele tingimustele vastavat lepingut peab taotleja olema kvalifitseerimiseks riigihanke algamisele eelneva 60 kuu (või ka vastavalt RHS § 101 lg-le 2 pikema perioodi) jooksul täitnud (Vako otsus 194-17/191509, 11.12.2017) . taotleja olema kvalifitseerimiseks riigihanke algamisele eelneva 60 kuu (või ka vastavalt RHS § 101 lg-le 2 pikema perioodi) jooksul täitnud (Vako otsus 194-17/191509, 11.12.2017) . Kvalifitseerimise tingimuse seadmine hankija diskretsioon. RHS alusel on kvalifitseerimistingimus (t)e seadmine lubatud ning vastav nõue on kohane. RHS § 3 punktidest 1 ja 2 tulenevalt peavad kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Eeltoodust lähtuvalt leiab hankija, et vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on proportsionaalne. Kvalifitseerimistingimust saab lugeda proportsionaalseks, kui see on vajalik ning sobiv. Vaidlustatud tingimus (hankija soov, et pakkujal oleks sarnase töö varasem kogemus) on vajalik. Hankija leiab, et seatud kvalifitseerimistingimus on kohane, kuna sellele vastavus väljendab pakkuja võimet hankelepingut nõuetekohaselt täita ning vajalik kuna pakkuja võimet hankelepingut täita ei ole võimalik sama veenvalt tõendada kergema (leebema) tingimuse abil. Hankija soovib isegi mõnevõrra väiksemat kogemust, kui on hankelepingu ese- tegemist ei ole ülemäärase nõudega. Kui hankija oleks nõudnud suuremat kogemust (suuremat mahtu), oleks võinud püstituda küsimus, kas tegemist ei ole ülemäärase kogemusega. 18. Riigihangete portaalis on esitatud KKK rubriigis Rahandusministeeriumi seisukoht seoses varasema netokäibe nõude ülemise piiriga. Küsimus: Kas kvalifitseerimise tingimusena on hankijal lubatud nõuda rohkem kui kahekordset netokäivet? Lisatud 15.10.2017. Riigihangete seaduse § 100 lg 3 sätestab, et hankija võib nõuda pakkujal või taotlejal netokäibe olemasolu summas, mis ei või olla suurem kui kahekordne hankelepingu eeldatav maksumus. Kui hankelepingu täitmisega seotud riskide tõttu on vajalik aastakäibe nõude määramine suuremas summas, peab hankija seda riigihanke alusdokumentides põhjendama. Kui hankija on jaganud riigihanke ühe menetluse raames osadeks, võib ta kehtestada sellise pakkuja või taotleja netokäibele, kes esitab pakkumuse või taotluse rohkem kui ühe osa suhtes, suurema nõude proportsionaalselt osade eeldatava maksumusega. Seega, proportsionaalne on nõuda pakkujatelt minimaalset aastast netokäivet kahekordsele lepingu eeldatavale maksumusele vastavas summas, seda reeglit võib eirata vaid erandlikel juhtudel. Näite korral, kus lepingu eeldatav maksumus on 100 000 eurot, võiks nõuda, et pakkujal peab viimase kolme aasta jooksul olnud igal aastal või keskmiselt netokäive vähemalt 200 000 eurot. Ka väljakujunenud Eesti kohtupraktika kohaselt (nt otsus kohtuasjas 3-09-2756) ei tohi hankija kehtestada ebaproportsionaalselt kõrgeid kvalifitseerimise tingimusi ja varasema praktika kohaselt võib nõutav netokäive ületada hankelepingu eeldatavat maksumust maksimaalselt 2-3 kordselt. Ülalesitatud selgitusest näeme, et hoolimata seaduses antud suunisest, mille kohaselt nõue võib olla "kuni kahekordne", on teatud juhtudel lubatud seda isegi ületada. RHSis ei ole määratletud otseselt varasemate lepingute nõude osas ülemist piiri. Analoogia korras saab ka selle kriteeriumi puhul rakendada kuni kahekordse mahu nõuet, lähtudes hankelepingu eseme mahtudest. Rahandusministeeriumi lähenemise kohaselt ei saa hankija poolt nõutavat sama suurt netopinna mahtu kahtluse alla seada kui meelevaldset ning ebaproportsionaalset. Hankija soov on saada ehitajaks töövõtja, kellel on piisav varasem kogemus sarnase (st sarnast laadi ning sarnase mahuga) töö tegemise osas. Betoonkattega skatepargi rajamine ei ole võrreldav suvalise platsi ehitustöödega. Hankija soovib kvalifitseerimis lävendite kaudu minimeerida lepingu mittenõuetekohase täitmise riisikot. 19. Vaidlustaja on oma teises täpsustatud vaidlustuses muutnud esialgset taotlust: 19. Vaidlustaja on oma teises täpsustatud vaidlustuses muutnud esialgset taotlust: "Vaidlustaja leiab, et hankija 17.08.2023 tehtud muudatus ei kõrvalda vaidlustaja õiguste rikkumist, kuna ka muudetud kujul on tingimus liialt piirav ning takistab põhjendamatult vaidlustajal kui Eestis selles valdkonnas suurimal ja kogenumal ettevõtjal riigihankes osaleda." Vaidlustus ongi üles ehitatud arvamusele, et hankija peab arvestama Eesti ettevõtete olemasolevate kogemustega (vt vaidlustaja väide p-s 12: "Kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse proportsionaalsuse hindamisel tuleb arvestada ka Eesti vastava turu väiksuse ning sellest tulenevate konkurentsitingimustega." ) Riigihangete korraldamisel ei pea hankija lähtuma põhimõttest, et nõudeid peab seadma lähtudes teadmisest, kas Eesti ettevõtjad kvalifitseeruvad hankele või mitte. Sellist nõuet ei tulene RHSist ega ka mitte riigihangete direktiivist. Hankija on teinud eelneva turu- uuringu, mille kohaselt lähipiirkonnas on kümneid pakkujaid, kes hankele kvalifitseeruksid kvalifitseerimistingimuse järgi. Esitame mõned näited alljärgnevalt: Ehitaja: Nord Skatepark Ekerö Skatepark 2000 m² Rootsi https://www.nordskateparks.com/projekt/ekero Löga rulapark Västerasis 2500 m² Rootsi https://www.vasteras.se/uppleva-och-gora/idrott-motion-och-friluftsliv/skatepark.html Ehitaja: Pivotech , Alingsas skatepark, Rootsi, 2000 m² http://www.pivotech.dk/portfolio_page/alingsas-skatepark/ Maastikuarhitekt ja skateparkide projekteerija Janne Saario disain, Moon Espoos, Soomes Ehitaja: Concrete Proof OY. Mõlemal referentsis mitmekümneid skateparke üle Euroopa https://www.jannesaario.com/Moon https://www.concreteproof.fi/#projektit Ehitaja: Mind Work Ramps, asukohaga Lätis on ehitanud ka Suurbritanniasse, Eestisse, Soome, Taani, Ukrainasse, Prantsusmaale Junction 4 Skatepark, Blackburn, Suurbritannia https://rideukbmx.com/ride-uk-features/junction-4-massive-skatepark-expansion-project.html Ehitaja: Place To Ride Skateparks Actionpark Göteborgis, Rootsis 1980 m² https://actionpark.se/?phpMyAdmin=3f9c2261661fdcb058fe59d8ac271897 VAKO soovil võib hankija esitada veel mitmeid näiteid kvalifitseerimisnõuet täitvate võimalike pakkujate kohta. Seetõttu ei ole alust vaidlustaja väitel (p-s 11), et hankija piirab põhjendamatult konkurentsi. 20. Samuti ei saa hankija nõustuda vaidlustaja väitega (p-s 11), et kuna tegemist ei ole rahvusvahelist piirmäära ületava hankega, siis peab turu ja selle konkurentsiolukorra hindamisel silmas pidama eelkõige kohalike, st Eesti pakkujate huvi riigihankes osaleda. Skateparkide disainimine ja ehitamine on väga spetsiifilisi teadmisi vajav valdkond. Skateparkide disainimine ja ehitamine on väga spetsiifilisi teadmisi vajav valdkond. Lähipiirkondade ettevõtted käivad skateparke ehitamas üle koduriigi piiride kogu Euroopas ja ka väljaspool nagu eelpool kirjeldatud. 21. Vaidlustaja viitab, et pakkujate kvalifikatsiooni piisavuses on võimalik veenduda ka leebema kriteeriumiga (nt kogemust summeerides). Hankijale on ebaselge, kuidas saab hankija olla veendunud, et pakkuja, kes ei ole varem ehitanud hanke esemega sarnast skateparki, suudab ehitada väikeste skateparkide ehitamise kogemusele tuginedes ühe suure pargi, mis vastaks World Skate reeglistikule. Hankija ei nõustu vaidlustajaga, et väiksema mahuga tööd kumulatiivselt annavad kogemuse välja. Sellise lähenemise puhul võiks tulla 500 m² suuruse netopinnaga lasteaia rühmaruume rekonstrueerima isik, kel on kümne 50 m² netopinnaga korteri sanitaarremontimise kogemus. 50 m² netopinnaga korteri remondi kogemus on enamusel korteriomanikel. Eraldi aegadel kümne korteri remontimise kogemus on väga paljudel ühemehe-ettevõttel. Seega väikeste objektide kogemus ei anna veendumust , et nad on suutelised lühikese ajaraami sees (ühekuine suvepuhkuse aeg) korraldama 500 m² suuruse pinna nõuetekohase ja õigeaegse renoveerimise. 22. Vaidlustaja viitab, et omab kogemust mitme väiksema skatepargi ehitamisel tuues näitena Tondiraba skatepargi. Riigihangete registrist nähtub, et nimetatud skatepargi ehitustööd teostas Tallinna Teede Aktsiaselts peatöövõtjana. Hankijale ei ole teada kui suure osa nimetatud pargist ehitas vaidlustaja või missuguses mahus oli vaidlustaja nimetatud objektiga seotud. Hankija teadmiste kohaselt teostas Tondiraba skatepargis pinnasetööd Tallinna Teede Aktsiaselts. Avalikest registritest kätte saadavale infole tuginedes ja hinnates vaidlustaja 2021. aasta majandusaasta kogukäivet ei ole hankija hinnangul tõenäoline, et vaidlustaja on kõik oma portfoolios nimetatud skatepargid välja ehitanud iseseisvalt tervik lahendustena. Hinnates kaevetööde ning betoonitööde mahtu on tõenäoline, et Gruuvi Group OÜ (endine Skatepargid OÜ) on teostanud need tööd osalises mahus nt betoonpinna valamise ja viimistluse osas. Riigihangete registri andmetel on eelnimetatud objektidel peatöövõtjaks hoopis teised ettevõtted, kellele Gruuvi Group OÜ on teinud osalist alltöövõttu. Suuremahulised pinnase- ja kaevetööd, drenaažitööd jms on hankija hinnangul ilmselt teostanud teised ettevõtted. Hankija märgib täiendavalt, et Tondiraba skatepargi kasutajate sihtgrupiks on noored, see ei ole projekteeritud rahvusvaheliste võistluste läbiviimise tarbeks. Hanke käigus ehitatava projekteeritud skatepargi suurus on ka Tondiaba skatepargist suurem ning sinna peavad mahtuma ka täiskasvanutele mõeldud rajad (mis tagavadki suurema betoonpinna mahu). Eelneva ehitamiseks on vajalik vastav kogemus. Kui skateparkide ehituskvaliteet on madal, väheneb ka skatepargi eluiga. Korraliku ehituskvaliteedi puhul (mille põhiline garant on nii Eesti Rulatajate Liidu kui ka rahvusvahelise organisatsiooni World Skate hinnangul kogemus) on skatepargi eluiga kuni 20 aastat ja park on kasutajasõbralik kõikidele harrastajatele. Kokkuvõtvalt leiab hankija, et vaidlusalune kvalifitseerimistingimus on proportsionaalne, sh vajalik ning kooskõlas RHS § 101 lg-ga 1 ja RHS § 3 punktidega 1 ja 2. Menetluslikud küsimused Menetluslikud küsimused Tähtaegsus. Vaidlustuskomisjon on määranud vaidlustusele vastamise tähtpäevaks 22.08.2023. Vastus on tähtaegne. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jüri Mölder linnasekretär Leelo Sahk-Jansen 7361115 [email protected]